Eesti Ettevõtlik Naiste Assotsiatsioon (EENA) alustab koos partnerite Coca Cola Fondiga, Startup Estonia, Ekspress Meediaga naisettevõtjate jätkuprogrammi „Kõik on võimalik!“. Seekordse projekti fookuseks on​ – kuidas kasvatada ettevõtet?

Suureks probleemiks on see, et Eesti naisettevõtjad ei ole tööandjad ja nende ettevõtted on väikesed ning madalama kasvutrendiga. Jätkuprogrammi eesmärk ongi jagada teadmisi ja kogemusi, kuidas ettevõtet kasvatada, millised on praktlised sammud kliendibaasi kasvatamiseks ning meeskonna laienemiseks. Programmi raames toimuvad koolitusseminarid, webinarid ja mastermind gruppides liigutakse koos tegevuskavani, mis on reaalseks abivahendiks oma ettevõtte kasvatamisel.

Programmi raames viime läbi kokku seitse koolitusseminari Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ning Võrus ning saavad toimuma tegevused mastermind gruppides.

Jätkuprogrammi „Kõik on võimalik“ raames jagavad oma kogemusi ettevõtte arendamisest, kasvatamisest ja meeskonna suurendamisest ning innovatsioonist ettevõtluses edukad noored naisettevõtjad – ​Merle Leemet ​(Breden Kids); ​Liisi Tarvo (Wrap and Roll); ​Angela Ventsel ​(Success Hub Estonia ja Birkenthal), Kristel Kruustük (Testlio).

Kui palju on Eestis naisettevõtjaid? GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuringu andmetel on viimastel aastatel on Eestis oluliselt kasvanud naiste ettevõtlusaktiivsus. 2017. aastal moodustas Eestis ettevõtluse alustamiseks samme astunud või ettevõtjana kuni kolm ja pool aastat tegutsenud naiste osakaal ligi 12%, lähiriikidest Lätis 9,6%, Soomes 5,6% ja Saksamaal kõigest 3,1%. Samas on Eestis naisettevõtjaid meestest oluliselt vähem. Praxise esitatud ülevaatest ​Naisettevõtjate olukorrastEestis,s​elgub,et​Eestistegutsevatestettevõtjatestmoodustasid naisettevõtjad 28% ja enamus nendest (72%) on üksik-ettevõtjad. N​aiste ärid on reeglina väiksemad ning madalama kasvutrendiga. Populaarseimad valdkonnad, naiste ettevõtluses on tervise- ja sotsiaalteenuste ning haridusvaldkond, samuti hulgi- ja jaekaubandus ning selliste professionaalsete teenuste pakkumine nagu näiteks finants, raamatupidamine ja administreerimine. Naisi oodatakse rohkem tehnoloogia ja innovatsioonipõhistesse tegevusharudesse.

OECD Rahvusvahelise Ettevõtlusuuringu alusel ( 2017) on Naisettevõtjate keskmine haridustase kõrgem kui meesettevõtjatel – Eesti naisettevõtjate keskmine haridustase on kõrgeim Euroopa Liidus.

Kes hakkab Eestis ettevõtjaks ja miks? Võrreldes teiste riikidega on Eesti naisettevõtjad nooremad. Kiiresti on kasvanud nende naiste arv, kes on ettevõtlusega äsja alustanud või plaanivad seda teha lähiajal. Ettevõtlusaktiivsuse näitajad aga langevad naise vanuse kasvades, eriti nendel naistel, kellel on perekond ja lapsed, kuna ettevõtlusega alustamine muutub neile vähem atraktiivseks ning teadvustakse enam sellega kaasnevaid riske. Sageli on keerulinepere ja ettevõtte arendamist omavahel ühendada.

Mis toimub naisettevõtjate maailmas? Naiste ettevõtlusaktiivsus kasvab kogu maailmas ning möödunud aastal alustas uuringu andmetel ettevõtlusega 163 miljonit naist ning 111 miljonit tegutses juba töötavas ettevõttes.

Huvitav on fakt, et globaalselt kasvab naiste ettevõtlusaktiivsus majanduslanguse ajal ja kahaneb majanduskasvu ajal. Samas see on hästi seletatav üldise suundumusega, et globaalses vaates on naisettevõtlus enamasti vajadus- ja mitte võimaluspõhine ning siingi eristub Eesti muust maailmast positiivselt. Eestis luuakse suur osa ettevõtted just uut ärivõimalust ja innovatsiooni silmas pidades.

Miks on naisettevõtjaid vähe? Naiste-meeste ettevõtlusalast positsiooni uurides on jõutud järeldusele, et paljud probleemid ettevõtlusega alustamisel ja ettevõtte arendamisel on naistele ja meestele ühised, samas avalduvad nad naiste puhul märksa teravamalt.

Üldjuhul on naistel meestega võrreldes erinevad probleemid ettevõtluse seisukohalt kriitilise tähtsusega ressurssidele ligipääsul:

● Aeg ettevõtte arendamisele pühendumiseks​, mida naistel on ühiskonnas väljakujunenud suuremate perekohustuste tõttu vähem;

● äriidee ja kapital​, julgus „ära tunda“ ja teoks teha oma äriidee ning taotleda ressursse suuremamahuliste ettevõtete loomiseks;

● võrgustike loomine ja arendamine​:meestel on traditsiooniliselt rohkem toetavaid võrgustikke strateegilist informatsiooni evivate võtmeisikute hulgas; naistel rohkem perekeskseid ja hoolitsemisega seotud võrgustikke, kuhu investeeritud aeg, raha ja jõupingutused ei anna tihtiettevõtluse seisukohast positiivset väljundit.

Vaata programmis raames toimuvaid sündmusi siit

Loe ka:

• Naisettevõtjad ootavad pealekasvu
• https://lood.delfi.ee/annestiil/galeriid/fotod-naisettevotjate-arenguprogrammi-avauritus-toi-kokku-tegusad-ja-edukad-naised?id=87451027
• BPW Estonia alustas uut koolitusseminaride sarja Pärnus
• Koolitusseminar 5. oktoobril, Tallinnas