Aasta naine ja aasta noor naisettevõtja selguvad juba sel reedel

 

Eesti ettevõtlikud naised (EENA) kuulutavad reedel, 10. novembril Pärnus välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja.

 

Aasta naise tiitlile kandideerivad Pille Kaisel (Metsküla kooli direktor, väikeste maakoolide säilimise eest seisja), Astrid Kannel (ERR-i ajakirjanik,

julge rindereporter ja presidendi Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik) ning Janet Väärtnõu (Pidula Wakepargi ülesehitaja ja Kuressaare Tänavafestivali eestvedaja).

 

Aasta naise tiitliga tunnustab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Eesti Vabariigi kodanikku, ühiskonnaelu aktiivset mõjutajat ja oma ametis pädevat naist äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Tiitlisaaja valimisel peetakse oluliseks, et ta on viimase aasta jooksul paistnud silma oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ja on Eesti naistele eeskujuks.

 

Lisaks kuulutab EENA välja aasta noore naisettevõtja. Tänavused kandidaadid on Elis Püvi (Baltika Grupi e-kaubanduse juht), Stiina Kristal (Näkid Metsa juht, OÜ Matkameel ja OÜ Mountain Bound juhatuse liige) ja Kee Abel (Beautiful Me ülemaailmse frantsiisketi looja).

 

Tiitliga tunnustatakse kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud konkreetses tegevusvaldkonnas ning leidnud märkimisväärse klientide poolehoiu või esiletõstmise koostööpartnerite poolt.

 

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlikandjad tehakse teatavaks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 31. sünnipäeval,

mida tähistatakse 10. novembril Pärnus, restoranis MUM Cafe algusega kell 19.00.

 

 

 

 

 

Tekst: Kadrin Kahu, Pärnu EENA klubi liige

AN 2021 Katrina Lehis, EENA Tartu klubi liige Liina Helstein, aastate naine Kersti Kaljulaid ja BPW Euroopa regiooni koordinaator Anu Viks aasta naise galal 2022. aastal

Küünlatseremoonial osalejad, aasta naise gala 2022 Tallinnas. Fotograaf Diana Ruitlane-Rüütli

EENA volikogu 07.10.2023

 

07.10.2023 toimus EENA volikogu koosolek Tallinna Teletorni vitraažisaalis. Volikogul osales 44 liiget ning arutati oluliste teemade osas: 2023. aasta tegevused, klubide hooaja tähtsündmused ja anti ülevaade Coca-Cola Fondi toetusel läbiviidavatest projektides – roheprogramm “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” ja Eesti-Ukraina koostööprojekt “Naised toetavad naisi”.

 

Oli sisukas volikogu ja tulevikuplaanid on ambitsioonikad!

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

EENA volikogu 07.10.2023

EENA osaleb Ukraina naiste toetusprojekti raames

Empowering Women Ettevõtlusprogrammi elluviimisel

 

 

Sellel aastal korraldab  Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Coca Cola fondi toetusel Ukraina naispõgenike  toetusprogrammi, mille eesmärgiks on abistada neid  Eesti piirkondlikes kogukondades ettevõtlikkuse  edendamisel  ning enesearengus.   Meie partneriks on Ukraina naiste organisatsioon Divergent Women.  Tänaseks osaleb Eesti-Ukraina naiste arenguringides Tallinnas, Tartus ja Narvas üle 200 naise. On toimunud ka kolm vaimse tervise teemalist vebinari ja juulis kohtusime Vabaõhumuuseumis suviseks piknikuks. Arenguringide töö jätkub, plaanis  on samuti igapäevase elu nõuandeid puudutavad vebinarid ning detsembris inspiratsioonikonverents. Vaata videot Vabaõhumuuseumis toimunud piknikust SIIT

 

Oleme lisaks liitunud veel üle-eestilise ettevõtlusprogrammiga Empowering Women, kuhu ootame osalema inimesi, kes on sõja tõttu  oma kodumaalt põgenenud ja soovivad ettevõtluse kaudu oma elu Eestis uuesti üles ehitada. Teeme seda koostöös Garage 48 ja Eesti Pagulasabiga.

 

Programmis õpivad osalejad tundma Eesti ettevõtlus- ja digikeskkonda, omandavad teadmisi ettevõtlusest laiemalt ning töötavad mentoritega, kes on ettevõtete asutajad ja eksperdid Eestis – kõike seda eesmärgiga luua oma mikroettevõte.

Osalemine on tasuta ning programm on inglise ja vene keeles.

Loe lähemalt siit ning jaga infot oma võrgustikus, et see jõuaks iga võimaliku huviliseni: https://entrepreneur.pagulasabi.ee/estonia/empowering-women-2023

 

Lisainfo: Ester Eomois

EENA Eesti-Ukraina naiste toetusprojekti juht

Ester.eomois@ebs.ee   +37256 49 1188

Eesti ja Ukraina naised Vabaõhumuuseumis toimunud suvisel piknikul

EENA ja AWE 

Kaunil teisipäeval, 27.juunil kohtus EENA president, Merle Saviauk Gruusia Naisettevõtjate Liidu AWE (Association of Women Entrepreneurs) esindajate, Tamar Kobakhidze, Mariam Chikopaidze, Liliana Maisuradze´ga.  Liliana Maisuradze  on organisatsiooni rahvusvaheliste suhete juht ja Tamar tegeleb lastele arendavate mänguasjade arendamise ja tootmisega.

AWE on 2022. aastal loodud organisatsioon, kus on juba 170 liiget. Organisatsiooni esmane eesmärk on toetada naisettevõtjate isiklikku ja ametialast arengut ning julgustada rohkem naisi ärimaailma sisenema. Mittetulundusühinguna keskendub Naisettevõtjate Liit propageerimisele, kogukonna loomisele ja ressursside pakkumisele, et aidata naisettevõtjatel oma ettevõttes edu saavutada.

Külastuse eesmärgiks oli leida ka Eestist koostööpartnereid ja võimalusi oma toodete müügiks. Kohtumisel tutvustasid ühingu esindajad Gruusia ettevõtjate töid ning arutasid edaspidise koostöö ja potentsiaalse partnerluse võimalusi. Sõbraliku kohtumise tulemusena saadi paremini tuttavaks ja lepiti kokku, et 2024. aastal külastavad EENA naised AWE naisi ja vastupidi.

Riigikokku pääses seekord 30 naist, mis on parim tulemus Riigikogu valimiste ajaloos!

Numbriliselt kõige rohkem naisi pääses parlamenti Reformierakonnast – nende 37 saadikust 13 on naised.

Eesti 200 ridadest läks parlamenti viis,

Keskerakonna ja Sotside ridadest neli,

EKRE-st kolm ja Isamaast üks naine.

Naised toetavad naisi - Eesti ja Ukraina

Oled oodatud osalema projektis  „Naised toetavad naisi – Eesti ja Ukraina“ 

Projekti eesmärk on viia Eesti ettevõtlikud naised kokku Ukraina pagulastega, toetamaks ukrainlannasid oma elu ja tööalase karjääri alustamisel Eestis. Projekt teeb koostööd Ukraina pagulasi toetavate ühenduste, sotsiaalabikeskuste ja naisorganisatsioonidega.

Projekti põhipartner on MTÜ Divergent Women. Projekt toimub läbi 2023. aasta.

Projekt toetab täielikult läänelikke väärtushoiakuid, mis ühendavad inimesi, integreerivad ukrainlasi meie ühiskonda ning järgivad mitmekesisuse ja kaasamise põhimõtteid, et seeläbi toetada neid, kes on palju kannatanud ning võitlevad samal ajal keele- ja majanduslike barjääridega.

Projekti käigus luuakse võrgustik Ukraina ja Eesti naiste vahel, kes kohtuvad regulaarselt läbi piirkondlike arenguringide, et üksteist julgustada ja tuge pakkuda. Viime aasta jooksul ka läbi veebiseminare psühholoogide juhtimisel, et Ukraina naisi Eestis ja Ukrainas toetada. Koostöös Garage 49 toetame 50 Ukraina naist oma ettevõtete loomisel. Võrgustik läbi erinevate koostöö vormide hõlmab 500 Ukraina naist.

Täpsem info projekti sündmuste kohta https://bpw-estonia.ee/sundmused/

Ukraina naiste jaoks on loodud projekti FB leht Women support Women. Estonia and Ukraine

https://www.facebook.com/search/top?q=women%20support%20women%20estonia%20%26%20ukraine

Projekti toetab Coca Cola Fond. EENA projekti juht on Ester Eomois ja Ukraina poolelt Divergent Women ja Eesti piirkonna juht Elisaveta Puzirevskaja.

“Naised eesliinil”

Eesti Naisliidu ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni korraldatud  IX kongress „Naised eesliinil“ toimus 21.veebruaril 2023. Tallinna Ülikooli aulas.

Eesti naised on oma õiguste ja veendumiste eest seisnud juba üle 100 aasta. Esimene Eestimaa naiste kongress peeti 27. mail 1917.a. Tartus.

Konverents oli jaotatud nelja paneeli:

Esimene osa keskendus perekonnaseaduse muudatustele ja elatise määramise korrale ning suurusele, kus oluliseks küsimuseks oli leida lahendusi laste toimetulekuks praegu muutuvas ühiskonnas.

Teine osa keskendus eakate inimestega seotud hooldusreformile, kuidas leida lahendus naiste jaoks tekkiva topelt hoolduskoormuse vältimiseks.

Kolmas osa keskendus ühiskonna soolise stereotüüpide ja parima tasakaalu leidmisele.

Neljandas osas said sõna 2023 aasta parlamendi valimistel Riigikokku kandideerivad naised.

Kongressi eestvedajateks olid Monika Haukanõmm (ENL)  ja Ester Eomois (EENA president 2018-2022). Paneele juhtisid  endine minister ja advokaat Liisa Oviir ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske.

Panelistideks olid:  kohtunik Leanika Tamm, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, Lastekaitse Liidu esindaja Helika Saar, Harku abivallavanem Piret Zahkna, Töötukassa juhatuse liige Sirlis Sõmer-Kull, Tabasalu Pihlakodu juhataja Aule Kikas, Swedbank personalidirektor Ülle Pind, Tallinna Ülikooli käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson, EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Renzer Uudla.

Erakondasid esindasid Signe Riisalo (Refermierakond), Merike Värik (Isamaa), Triin Toomesaar (Sotsiaaldemokraadid), Helve Särgava (Keskerakond), Lavly Perling (Parempoolsed), Evelyn Sepp (Rohelised) ja Kristina Kallas (Eesti 200).

Muusikalise vahepala esitasid Tallinna Muusikakooli õpilased Ott Kase juhtimisel. Kongressi modereeris Eesti Naisliidu juhatuse liige Kristiina Heinmets.
Võeti vastu Eesti naiste IX kongressi Manifest.

Kokkuvõtte kirjutas Merle Saviauk

“Palgalõhe – kas midagi on muutunud viimase 55 aasta jooksul?”

 

Laupäeval, 18. veebruaril 2023 toimus Tartu Elektriteatris EENA Tartu klubi korraldatud soolise palgalõhe teemaline vestlusring ja 1968. aasta tõsielusündmustel põhineva filmi “Valmistatud Dagenhamis” (Suurbritannia, 2010) vaatamine, mille fookuses on naiste palgateema.

 

Filmi vaatamisele järgnes arutelu, mida saab teha uue Riigikogu koosseis, et soolise palgalõhe langustrend Eestis jätkuks:

  • Kuhu oleme jõudnud täna?
  • Kas klaaslagi on naiste jaoks endiselt madal?
  • Kuidas on muutunud naiste õigusi ja võimalusi puudutavad mõttemustrid ja mida räägib palgastatistika täna?

 

Vestlusringis osalesid Tartu linnas Riigikokku kandideerivad erinevate erakondade kandidaadid Anneli Ott, Gea Kangilaski, Kadri Leetmaa, Kadri Kullmann, Karen K Burns, Margit Sutrop ja Marit Sepma, sotsiaalteadlane Raili Marling, Angela Ventsel ja Lisanna Elm. Vestlust modereeris Riina Piigli.

 

Vestlusringist kõlama jäänud märksõnad situatsiooni kirjeldamiseks olid näiteks:

naisi ei toetata poliitikas; kivistunud stereotüübid; hoolduskoormus naistel (nii vanurite kui laste);
meestekesksed võimusuhted, vertikaalne palgalõhe; klaaslagi;
naiste pikk eemalolek tööturult; ebavõrdsus peretoetuste maksmisel;
konservatiivne suhtumine – naised olgu pigem kodus;
stereotüüpide toitmine, kuna naisettevõtjaid ja naisi poliitikas on vähem; võrdõiguslikkus kui loomulik mudel ühiskonnas ei peaks olema enam küsitav; teatud erialad on naiste getod; tööalane segregatsioon; vaid neljandik naisi juhtivteadlaste ja professorite tasandil;
patroniseeriv suhtumine naistesse; tugivõrgustiku puudumine;
struktuursed ja nähtamatud barjäärid;
naised valivad humanitaarvaldkonna ja mehed tehnoloogia valdkonna; soopõhine õpe; kallutatud poliitiline probleem; väärtussüsteemi tasand; ettevõtte tüüp ja reeglid ning läbinähtavus; värbamise ja edutamise praktikad; emaduse trahv vs isaduse boonus; üksikemal vähem valikuid.

Lahendused, mida pakuti:

hoolduskoormuse ühtlasem jaotamine peres ja riigi tugi selleks;
naine, vali naist!;
naised, seadke meeste võimusuhted kahtluse alla;
teavitustegevus töö- ja pereelu ühildamiseks;
rohkem naisi ettevõtlusesse ja poliitikasse;
stereotüüpide murendamine;
jõupositsioonil oleval lasub vastutus näha probleemi;
mehed rohkem võimupositsioonil, seega on nende ülesanne otsida lahendusi; rohkem naisi juhtivteadlaste ja professorite tasandile;

Lahendused, mida pakuti:

reeglid peavad olema;
kvoodid börsi- ja riigiettevõtetes;
soolisest palgalõhest tuleb raporteerida;
rohkem läbipaistvust;
muudatused seadusandluses; haridus on võtmeküsimus;
rohkem tüdrukuid suunata ja innustada õppima tehnoloogia valdkonna erialasid;
teavitamine peab algama varajases kooliastmes;

Lahendused, mida pakuti:

arendada eneseanalüüsi ja enesemääratluse oskusi;
lõpetada soopõhine õpe; räägime ühiskonna väärtusruumist tervikuna;
oleme naistena ise eeskujuks; läbipaistev palgasüsteem ettevõtetes; soolist tasakaalu soodustavad värbamise ja edutamise praktikad; seadusemalakas.

Ja ikka: teadvustamine, teadvustamine, teadvustamine!

Üritus toimus koostöös Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusega, toetas Sotsiaalministeerium.

Eesti-Ukraina naiste arenguringid

EENA ettevõtlikud naised alustavad projektiga, mille eesmärgiks on pakkuda tuge põgenikest ukrainlannadele Eestis ettevõtlikkuse ja eneseteostuse arendamisel.

Eesti-Ukraina projekt toob kokku meie endi kohalike klubide naised, Ukraina naised antud piirkondades ning ka videosildade vahendusel meie partnerorganisatsioonide BPW Ukraine ja Divergent Women naised.

Projekti tegevused:

  1. teemakohased veebiseminarid, ca 10 tk 2023. aasta jooksul
  2. piirkondlikud arenguringid läbi 2023, kuhu on kaasatud 100- 150 ukraina naist üle Eesti. Arenguringides arendame edasi BPW edutiimide metoodikat, koolitame EENA naiste hulgast arenguringide juhid ja määrame piirkondlikud juhid, kes viivad läbi kohtumised oma kodukohas.
  3. ukraina naiste toetamine uute ettevõtete loomisel koostöös Garage 48 ja MTÜ Pagulasabiga.

 

Ootame kõiki liituma arenguringide juhtidena, koolitus toimub zoomis 7. ja 8. märtsi õhtul.  Koolituse viib läbi Signe Vesso.

Koolitusele saab registreeruda https://bpw-estonia.ee/event/eesti-ukraina-naiste-arenguringide-juhtide-koolitus/  

Küsi lähemalt ester.eomois@ebs.ee  või oma piirkonna juhilt.

Projekti avaüritus toimub 20.veebruaril restoranis Slava Ukraina.

Registreeruda saab SIIN

 

Projekti naiskond:

Projekti eestvedaja  EENA poolt Ester Eomois

Ukraina poolne projektijuht Yelyzaveta Puzyrevskaya, Divergent Women Ukraina Eesti rühma juht

Kujundused ja reklaammaterjalid Merle Koop

PR, meedia, kommunikatsioon- EENA kommunikatsiooni meeskond+ Ukraina naiskond

Projekti veebiseminaride naiskond: Leena K, Anu Ruut, Riina Piigli, Reet Villig

Projekti arenguringide ideestik ja koolitajad:  Signe Vesso ja Mari Kooskora

EENA Uusaasta pidu

Reedel, 13. jaanuaril toimus restoranis MuSu traditsiooniline EENA aastavahetuse pidu, mille korraldas Tallinna klubi. Seekord oli naisi pea kõikidest klubidest ja kokku oli rekordarv 47 inimest.

Avasõnad ütles Tallinna klubi president Maie Mängel. Väga pidulik ja südantsoojendav oli hetk, kui EENA pikaajaline president Ester Eomois andis oma presidendi ameti üle uuele EENA presidendile Merle Saviaugule. Merle pidas väikese kõne ja tänas usalduse eest.

Kohe peo alguses oli kuulda ja tunda, et naised vajavad koosolemist ja suhtlemist. Jutuvadin ei vaibunud, liiguti lauast lauda, et vestelda kõigi tuttavatega.

Õhtu oli hoogne ja täis erilisi maitseid, menüü oli rikkalik ning suupärast leidsid nii liha- kui taimetoidusõbrad. Peale pearooga tuli meile esinema ja tantsusamme õpetama Hansel Rivero Tantsukoolist Havannamoderna.

Hansel kutsus kohe kõik tantsima ja EENA naised ei lasknud end mitu korda paluda. Vähene vaba ruum laudade ees oli peagi täis ladinarütmides keerlevaid naisi.

Pidu kestis kella 23 ja ilmselt jätkus kodudes väiksemates seltskondades..

Oli väga meeleolukas ja lõbus õhtu.

Tekst: Maie Mängel ja Külli Kodasmaa

EENA Äriklubi korraldas ajaloolise esimese Naisettevõtjate Ärihommiku

Bolti kontor 14. detsembril, 2022. aastal kell 08.00. Ruum on täis naisi, nende sigimist ja sagimist, sekka naeru ja uusi tutvusi – see on avaakord EENA Äriklubi kvartaalsetele Naisettevõtjate Ärihommikute sarjale.

Tegusatele naistele omaselt alustati kolmapäevast varahommikut ühise hommikusöögi ja networkinguga. Just see – networking – saigi Ärihommikute sarja esimese sündmuse läbivaks teemaks. Ei ole ju kellelegi uudis, et eestlane on küll kõva töötegija, kuid uute inimestega kergekäeline tutvuse loomine on vähestele meist loomuomane. Selleks, et naisi networkingu avamerele mitte aerudeta hulpima jätta, anti kõikidele osalejatele jäämurdmiseks kätte bingo-mäng, kus vajalike ruutude täitmiseks sai mõnusalt juttu ajada ja eesmärgipäraselt uusi tutvusi luua. Kõige kiiremal naisel jäi viimaseks täidetavaks ruuduks „Leia keegi, kes on läinud pankrotti“ vaid pelga pooletunnise mänguaja möödudes. Õnneks märkas ta selle kohutava protsessi läbinu kohta mõtteid pärida just õigelt inimeselt ning esimese bingo-täitja auhind oligi auga välja teenitud. Palju õnne veelkord, Tiina Mitt! 

Seejärel suunduti saali ning alati särav ja energiline hommikujuht Katrin Hinrikus (Täitsa Pekkis Akadeemia ja podcast) juhatas sisse networkinguteemalise paneeli.

Paneelvestluses puuriti nii vestlust juhtinud EENA Äriklubi presidendi Kris Leinatamme (Inspiratsiooniraamatukogu OÜ asutaja) kui ka osalejate endi küsimustega networkingu kogemuste kohta sellistelt ägedatelt naistelt, kes ei ole võõrale ligi astumisest iial numbrit teinud ja seetõttu võib neid õigustatult sarinetworkijateks nimetada.

Nimelt on Kadri Tuisk (Clanbeat OÜ, Aasta Noor Naisettevõtja 2021) oma startupile rahastust otsides pidanud häbita ligi astuma igasuguse staatusega investoritele; ka Kirke Leinatamm (Scopus OÜ) ja Signe Ventsel (Brandmoon OÜ) ei ole saanud endale lubada mitte mingit tagasihoidlikkust ei siin- ega sealpool riigipiiri.

Kris Leinatamm alustas paneeli sissejuhatava mõttega networkingu kohta: “Networking on kunst luua ühisosa enda ja oma vestluspartnerite vahel.” Sellest mõttest kantuna hakkas saalis kunstiloome ja läbi paneelvestluste lendas õhku rohkelt häid mõtteid, ideid ja inspiratsiooni.

Mõned nopped, mis networkimise puhul esile toodi:

  • Networkimine on teadlik edu pant – põhjalik eeltöö ja enda eesmärgi püstitus on väga olulised, et saada vestlustest ja kontaktidest maksimum
  • Tee ennast nähtavaks
  • Jää alati ausaks ja siiraks, võlts nähakse läbi
  • Osalemine networking-üritusel ei ole ainult uute kontaktide leidmine, vaid ka kohtumine iseendaga leidmaks uusi ideid ja mõtteid ka enda jaoks
  • Nimede meeldejätmisel kasuta nutikaid nippe, mis Sinu enda jaoks töötavad ja kasuta neid teadlikult – näiteks tabeli koostamine, kuhu lisaks nimele ja ettevõttele lisad ka muid detaile, mida hiljem oleks hea kasutada sama inimesega uuesti kontakti võttes
  • Silmas-silma kohtumiste mõjuefekt on tugevam kui online-kontaktid – võimalusel kohtu inimestega ja suhtle otse
  • Mis on sinu kiiks, millega sa meelde jääd? Mõtle sellele ja too see välja, kasuta teadlikult. Kui Signe näiteks on spordifanatt ja piparkookide armastaja, siis Kadri toob alati välja enda tugeva sümpaatia pandade vastu
  • Kas sul on liftikõne? Mis see on ja mida sisaldab? Ideaalis sisaldab see Sinu tegevusvaldkonda, mõnda huvitavat nüanss Sinu isiku kohta ja kuidas saad kasulik olla ning millega lood väärtust. Kui valmis mõeldud, siis ainult harjuta, harjuta, harjuta ning kasuta!
  • Networkimisel investoritega ära võta neid kui liikuvaid rahapakke, kõik me oleme inimesed, ole ehe ja inimlik kõigiga samamoodi
  • Naisena kasuta oma ehedust ja siirust, see mõjub loomulikult ja tekitab usalduse – usaldus on aga eduka koostöö aluseks
  • Ära pelga komplimente teha! Ütleme teineteisele hästi, kui märkame ilu
  • Kui märkad, et mehed pidevalt näevad sind networkimise ajal natuke muud moodi, kui ärikontakti, oli Kadri nõuanne väga lihtne – osta endale kihlasõrmus! Lisaks sellele, et mehed saavad konkreetse sõnumi, sõlmid ka iseendaga väga ilusa kokkuleppe – olen abielus iseendaga 

Lisaks paneelile oli avatud networkimis- ja hommikusöögiala, inspiratsiooni- ja hea enesetunde ala, kus sai näha Äriklubi liikmete ettevõtete stende. Lisaks osutus ka äärmiselt populaarseks kaks tahvlit – ühele sai kirjutada, mida ise pakud ja teisele sai kirjutada, millist koostööpartnerit otsid. Järgmine kord on kindlasti vaja suuremaid tahvleid! Kuid õnneks ei mõjutanud see midagi, kuna igaüks sai registreerides ligipääsu kõigele, mis tahvlile oli kirjutatud. Seega jätkus paljudel ka kodutöö pärast üritust – käia kõik kontaktid uuesti läbi ning vaadata, ehk veel klapib kellegi pakutu või on võimalus uueks koostööks!

Just see viimane ilus sõna – koostöö – saab olema järgmise ürituse põhiteemaks. Seda sai mainitud ka ärihommikul ning Kris oli leidnud järjekordse ilusa definitsiooni koostöö mõistele. Igatsugu definitsioonid tunduvad küll väga koolilikud ja kuivad oma olemuselt, kuid sealt võib välja noppida väga häid ideid! Nii, nagu andis definitsioon networkimisest mõtte-ja kõneainet paneelis osalenutele sel korral, ehk annab ka koostöö definitsioon mõtteainet juba ette järgmiseks äriklubi ürituseks. Mis tuleb Sinu jaoks siit mõistest väga olulisena välja?

Koostöö on järk-järgult arenev protsess, mille käigus kaks või enam osapoolt panustavad ühistegevusse, seejuures teineteist täiendades ja vastastikku rikastades eesmärgiga saavutada saavutada vähemalt üks jagatud eesmärk.

Selleks, et seda omakeskis jälle arutada ning loodetavasti targemaks saada ning inspiratsiooni leida, kutsume teid kõiki osalema 8. märtsil juba teisel Naisettevõtjate Ärihommikule, mis saab toimuma samuti Bolti kontoris.

Leia infot ja osta pilet märtsikuu üritusele – https://fienta.com/et/s/naisettevotjate-arihommik-by-eena-ariklubi

Ürituse fotogaleriid saab vaadata SIIT.

Täname kõiki esinejaid, korraldajaid ja osalejaid! Oli igati kontaktiderohke ja inspiratsiooni täis hommik.

Tekst: Maris Kaer (Profee OÜ asutaja), Kris Leinatamm, Kirke Leinatamm

Fotod: Gertrud Alatare 

 

EENA Volikogu 4.01.2023

4.01.2023 toimus zoomis EENA volikogu koosolek.

Koosolekut juhatas Ester Eomois.

Osalejaid oli zoomi vahendusel kokku 39.

Koosoleku päevakord:
1. EENA 2023 eelarve tutvustamine ja vastu võtmine. Eda Holmberg
2. EENA uued projektid koos CC. Ester Eomois ja Siiri Tiivits- Puttonen
3. EENA uue presidendi tutvustamine. Ester Eomois

Koosoleku protokolli leiad SIIT

Eelarve 2023

Merle Saviauk, EENA president 2023

Merle Saviauk, EENA president 2023

PRESIDENDI TERVITUS

Armsad naised!

EENA volikogul (4.01.2023) teatas  Ester Eomois  minule presidendi ameti üleandmisest.

Olen ühtaegu elevil ja samas tunnen ka suurt aukartust mulle osaks saanud usalduse eest olla järgmised kaks aastat sedavõrd väekate naiste organisatsiooni eesotsas.

Ester on viimasel viiel aastal  teinud EENA-s  väga tublit tööd olles selgehäälseks eestkõnelejaks  nii väljapoole kui ka  samas moodustades organisatsioonisiseselt  hästitoimivad töörühmad.  Eriti säravaks kujunes möödunud juubeliaasta, mis leidis laia kajastust.

Täname Estrit tehtud töö eest ja soovime, et tema aktiivsus EENA projekte vedada ei raugeks!

EENA paistab ja kõlab kaugele, selle assotsiatsiooni liikmeskond koosneb ägedatest ning ettevõtlikest esirea naistest, kes ei pea paljuks panustada oma aega ja energiat  ühiskonnas aktuaalsete teemadega tegelemiseks. Eriti tooks välja EENA rohetiimid ja soolise palgalõhe teema, mis on jätkuvalt meie põhifookuses. Esireas võib olla küll tuuline aga selle eest on seal alati huvitav!

Ootan juba suure huviga kõikide teiega kohtumist, esimene suurepärane võimalus selleks on 13.01 toimuv EENA uue särava  aasta alguse pidu Tallinnas, kuhu olete kõik väga oodatud!

Soovin meile  edukat ja samas meeleolukat uut aastat!

 

Merle

Merle Saviauk, EENA president 2023

Merle Saviauk, EENA president

Värske EENA Saaremaa klubi tegemised 2022. aastal!

EENA Saaremaa klubi sai esmakordselt kokku 7. septembril 2022 Kuressaares, klubi presidendi Grete Pastaku ettevõttes Naba bar & kitchen teisel korrusel suure laua taga! Üheksast klubi liikmest oli kohal kaheksa ning ka edaspidi on enamik kohtumistel kohal käinud.

Klubi kontseptsioon, kombed ja kodukord on alles loomisel, aga põhiline idee on sarnane EENA Äriklubiga, kes on ka Saaremaa klubi mentorklubi: olla väiksearvuline ja ettevõtlusele suunatud aktiivsete naiste klubi. Kohalikele loome väärtust enda ettevõtlust edukalt ajades ja ka avalikke üritusi või projekte luues. Liikmed on ettevõtjad või ettevõtlikud naised, kes tegutsevad Saaremaal või on Saaremaaga seotud.

Koos on nelja kuu jooksul käidud uudistamas erinevate Saaremaa ettevõtete tegevusi, kus enamasti on ka juhtivatel positsioonidel naised. Nii alustasimegi Nabaga, teine kohtumine oli klubiliikme Triinu looduskosmeetika ettevõtte HOIA ruumides. Järgmisena saime ringkäigu ja tutvustuse elektroonikaettevõttes InCap ning tekstiiliga tegelevas MoonStaris. Vahepeal sai külastatud ka teisi eenalannasid EENA 30 konverentsil ja galal pealinnas! Klubi 2022. aasta viimane koosolek toimus Nasval AS Baltic WorkBoats külastades ning jõuluolemine Naba baaris Kuressaares.

Asutamisõhtu Kuressaares!

Asutamisõhtu Kuressaares!

Moonstari külastus

Moonstari külastus

Suurim väärtus, mis nendest külaskäikudest välja on kõlanud, ongi julgus ise teha ja olla südamega asja juures. Tundub, et naistel on komme nii oma ettevõtmisi ajada. HOIAt külastades ja nende tooteid ning tööeetikat vaadates kõlab selgelt välja põhimõte “Tee hästi või ära tee üldse”. See on suureks eeskujuks ja latiseadjaks ka teistele ettevõtetele.

InCap eristub teistest sarnastest elektroonika ettevõtetest just sellega, et toetab uute ideede käimalükkamist ning tuge tootearendusega. See on just hea alustavatele ettevõtetele. Ka Bolti elektroonikat tehakse nende juures juba algusest peale ja koos ongi selle ettevõtte elektrooniliste komponentide osa täiustatud!

MoonStar on seevastu ettevõte, kus öeldi, et kui tahad meilt õmblustööd, siis tuleb odavam tükihind alates 50 riideesemest. Sealne juht Tiia Tammsalu on haritud ja kogenud nii tekstiili kui ettevõtluse alal ning temaga vestlus oli nii mõnus, ehe ja maailmavaadet rikastav. Tore et Viljandimaalt pärit naine just Saaremaa enda praeguseks kodukohaks valinud on!

Külastus AS Baltic Workboatsi

Külastus AS Baltic WorkBoatsi!

Saaremaa eenalannad EENA30 üritusel

Saaremaa eenalannad EENA30 üritusel!

Aasta viimane külastus viis kohalikku ettevõttesse Baltic WorkBoats. Nii veider kui see ka pole, siis siiamaani ei teadnud osa klubiliikmeid sellest ettevôttest muud, kui et nad teevad paate ja väga huvitav oli kuulda, kuidas ja mismoodi nad tegelikult toimetavad.

Üks suur üritus meie jaoks toimus ka Tallinnas: EENA 30 gala, kus osalesid peaaegu kõik liikmed. Meie jaoks oli see võimalus olla inspireerivate, ilusate, julgete ja igatepidi ettevõtlike naiste seltskonnas ning kuulda, mis neil öelda on. Tore oli näha, kui paljud naised sära silmas oma asja teevad. Liige Liis Ojasaare jaoks toimus see ta sünnipäeval ja ta tõdeb, et ta sai tõesti ilusa sünnipäeva! 🙂

Jõuluüritus ehk 22. detsembri koosviibimine oli tavapäraselt meeliülendav. Koos veedeti aega Naba baaris. Tundsime üksteisest rõõmu, kuna tundub, et seltskond meil näib omavahel hästi klappivat. Leiame, et meie külastused erinevatesse asutustesse on ses mõttes olnud alati elujaatavad, et veendume ikka ja jälle – elu Saaremaal võib toimida ning toimibki tänu tegusatele inimestele väga hästi.

Meie edasised plaanid on jätkata kohalike ettevõtete külastusi ning edaspidi ka ühised väljasõidud Saaremaalt välja teistele klubidele külla. Meie klubi liikmed löövad kaasa ka ka NOM festivali e Naised Omas Mullis festivali korraldamisel. Festival toimub Saaremaal juba viiendat korda ning selle aasta konverentsi teemaks on “Naine kui maailma naba?!” Ootame sinna kohalikke, kaugemalt külalisi ja kõiki EENA naisi just eesotsas! Vaata lähemalt https://nomfestival.ee/ ja pane juba omale kalendrisse 10.- 12. märts 2023 Saaremaale tulekuks kirja!

Saaremaa klubi liikmetega saad täpsemalt tutvuda klubi kodulehel https://bpw-estonia.ee/club/saaremaa-klubi/

Kirjutas klubiliige Liis Järvamägi

EENA 30. sünnipäevale pühendatud inspiratsioonikonverents „Naine kui tuleviku looja“ toimus 12. novembril Radisson Collection hotellis

Konverentsi avamisel ütles soojad tervitussõnad Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis, Mariana Betsa. Kohal oli üle 100 naise ning sisukas päevakava pakkus palju põnevaid vestluspaneele.

Päev koosnes kolmest vestluspaneelist ning toimus ka praktiline töötuba, kus oli võimalik kõiki kuuldud mõtteid koondada ja tulevikku planeerida.

Esimene vestluspaneel kandis nime „Kogemusest õppimine“.

Selle eesmärk oli jagada elulisi kogemusi ja nõuandeid, millest on võimalik õppida ja inspiratsiooni ammutada. Paneelis osalesid aasta naise tiitli laureaadid Katri Raik (Narva linnapea), Emöke Sogenbits (Hanza Mechanicsi Balti klastri juht), Mariliis Lill (näitleja ja lavastaja) ning Marina Kaljurand (Euroopa Parlamendi liige).

Paneeli juhtis Külli Meister, EENA/ BPW Estonia Ettevõtlusklubi liige ja president 2020/21, Antalis AS personalidirektor.

Esimese paneeli üks põhiküsimus oli: „Mida ütleksid oma 25-aastasele minale?“

Kõigi osalejate lugudest käis läbi juhtmõte usaldada oma vaistu, olla enesekindel, julge ning alati härjal sarvist haarata, sest sa ei tea kunagi, millega see lõpeb ja kuhu see sind viia võib. Alati tuleb järgida oma rada. Teiste arvamust on oluline kuulata, kuid otsused tuleb ikkagi enda sisetunde järgi teha.

Teise paneeli teema oli „Tuleviku kujundajad ettevõtluses“.

Selle eesmärk oli anda naistele julgust ettevõtlusega alustamiseks. Tihti oodatakse sobivat hetke või kui on olemas piisavad ressursid või plaanid. Aga sageli juhtub hoopis nii, et parimad otsused sünnivad spontaanselt.

Paneelis osalesid aasta noore naisettevõtja tiitliga pärjatud Marion Teder (CareMate), Mari-Liis Lind (Vivita), Kadri Tuisk (Clanbeat), Katriin Jüriska (Uuskasutuskeskuse juhatuse liige) ning Teele Saarma, Luminor Grupi juhtimise arendamise valdkonna- ja koolitusosakonna juht.

Teist paneeli juhtis Karin Madisson, EENA/ BPW Estonia Ettevõtlusklubi liige ja Advokaadibüroo Sorainen partner.

Kõlas palju inspireerivaid mõtteid ja julgustavaid sõnumeid alles alustavatele ettevõtlikele naistele. Kõige olulisem on see, et kui sa midagi tahad, siis ära oota kõige paremat või sobivamat hetke, vaid tee seda kohe ning isegi kui kõik kohe ei õnnestu, siis on sellest võimalik õppida ja edasi saab ainult paremaks minna.

Kolmas ja viimane vestluspaneel oli teemal „Rahvusvaheline koostöö ja naiste roll selles“.

Paneel käsitles naiste rolli ühiskonnas ja eri riikide spetsiifilisi murekohti. Paneelis osalesid Anu Viks (BPW Euroopa koordinaator), Mariella Camilleri (BPW Malta president), Jóhanna Kristín Tómasdóttir (BPW Reykjavík president, Island), Sheerah Kim (BPW Euroopa & Noorte BPW kommunikatsioonijuht ja BPW Šveitsi esindaja). Paneeli juhtis Ester Eomois (EENA/ BPW Estonia president).

Paneeli peamisteks aruteluteemadeks olid välisriikides levinud ema- ja isapuhkus, pikalt kõneainet pakkuv palgalõhe ning meeste ja naiste võrdsus juhtpositsioonidel.

Sisukatele ja inspireerivatele arutelupaneelidele järgnes praktiline töötuba „Tuleviku disainimine“.

Selle eesmärk oli teha laudkonniti kokkuvõtted arutelupaneelides räägitust ning üheskoos mõelda, mida tahetakse koos tulevikus ära teha. Kõlas palju lennukaid ja inspireerivaid mõtteid, kuid mis kõige tähtsam, naised, toetagem ja inspireerigem üksteist, sest just see annab meile julgust kõik mõtted teoks teha ning kõrgele ja kaugele jõuda.

Täname suursponsoreid, tänu kellele üritus võimalikuks sai: Luminor Bank AS ja Sorainen Advokaadibüroo. Suur kummardus Teele Saarmale ja Karin Madissonile.

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi liige 

Fotod: Diana Ruitlane-Rüütli

Mariana Betsa, Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis

Külli Meister ja Emöke Sogenbits vestluspaneelis "Kogemusest õppimine"

‘Tuleviku kujundajad ettevõtluses’ Mari-Liis Lind (Vivita), Teele Saarma (Luminor)

Mariella Camilleri (BPW Malta president), Jóhanna Kristín Tómasdóttir (BPW Reykjavík president, Island), Sheerah Kim (BPW Euroopa & Noorte BPW kommunikatsioonijuht ja BPW Šveitsi esindaja)

Karin Madisson, EENA/ BPW Estonia Ettevõtlusklubi liige ja Advokaadibüroo Sorainen partner

Karin Madisson, EENA/ BPW Estonia Ettevõtlusklubi liige ja Advokaadibüroo Sorainen partner

Teele Saarma, Luminor Grupi juhtimise arendamise valdkonna- ja koolitusosakonna juht

Teele Saarma, Luminor Grupi juhtimise arendamise valdkonna- ja koolitusosakonna juht

Võrdse palga päev 2022 tähistamine juhatab sisse EENA30 juubelinädala

 

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) koostöös Sotsiaalministeeriumiga korraldab 7. novembril 2022 kell 11-12 Zoomis võrdse palga päeva tähistamisest inspireeritud arutelu „Noored naised juhtimise poole“.

Mida saavad erineva valdkonna ettevõtted teha, et naisi juhtivatele kohtadele suunata ja valida? Arutelus osalevad Soraineni vandeadvokaat ja partner Karin Madisson ning VIVITA kaasasutaja, tegevjuht ja produtsent Mari-Liis Lind. Vestlust modereerib EENA president Ester Eomois.

Registreeru eelnevalt: https://us02web.zoom.us/…/tZUqdu…

2022 aastal on tööajafond (tööpäevi) 255. Sooline palgalõhe on Statistikaameti 2021. a andmete kohaselt 14,9%. Arvutusharjutus näitab, et naised peaksid töötama meestest kauem 38 päeva (255×14,9/100≈38), et meestega võrdne aasta palk välja teenida.

Novembri II nädalal jääb 38 täistööpäeva aasta lõpuni ning oleme otsustanud 7. novembril tähistada päeva, mil naised enam tööd tegema ei peaks (aasta palk on välja teenitud).

Virtuaalne sündmus juhatab sisse EENA30 juubelinädala. Pidulik nädal kulmineerub laupäeval, 12. novembril Radisson Collection hotellis EENA30 inspiratsioonikonverentsiga „NAINE KUI TULEVIKU LOOJA“ ja piduliku galaga, kus 30. korda valitakse aasta naist ja 12. korda aasta noort naisettevõtjat.

Taustast:

EENA on võrdse palga päeva kampaaniat eestvedanud 2010. aastast. Esimestel aastatel toimus meeleolukas kampaania “Tilliga ja tillita”. Paar viimast aastat on toimunud Sotsiaalministeeriumiga koostöös avalikud diskussioonid või sotsiaalmeedia ülekanded, mis uurinud palgalõhe juurpõhjusi ja kannustasid mõtlema, mida naised majandusliku iseseisvuse heaks teha saavad. Hea uudis ongi see, et kui vaatame 15a tagust aega (aastat 2007), on palgalõhe praeguseks vähenenud rohkem kui poole võrra.

 

Varasemalt on tähistatud päeva pigem kevadel märtsis-aprillis, kui naised eelmise kalendriaasta palga välja teenivad. Euroopas on aga mitmel pool praktika juhtida teemale tähelepanu just sügiseti – kui naised võiksid teatud kuupäeval töötegemise lõpetada.

 

 

FB event link: https://fb.me/e/3WeD2QG4a

Lisanna Elm

5345 0975

lisanna.elm@gmail.com

.

Võrdse palga päev 2022

Väärtuspõhine ettevõtlus ehk Äriklubi naised Tallinna Ettevõtluspäeval

Eelmise nädala teisipäeval, 27. septembril toimus Viru Konverentsikeskuses Tallinna Ettevõtluspäev ja selle aasta teemafookus oli väärtuspõhisel ettevõtlusel.

EENA Äriklubi naised Signe Ventsel (Brandmoon OÜ), Katrin Hinrikus (Täitsa Pekkis Akadeemia ja podcast), Kirti Kooser (Be More Superfood) ja Kris Leinatamm (Inspiratsiooniraamatukogu OÜ, EENA Äriklubi president) arutlesid, mis saab siis, kui ideest väärtust luua kasvab välja äri.

Taust

Jutuks tuli väärtuspõhine ettevõtlus, kuidas koostööst tekib sünergia ja mida see ärile finantsiliselt juurde annab; miks suundumine kvantiteedilt kvaliteedile on tee, mida tasub jalge alla võtta; kuidas hoida väärtust jätkuvalt oma äriidee fookuses; mida teha, kui väärtusfookus kipub kaduma ja paljust muust.

Milline roll on väärtustel oma ettevõtluse loomes ehk kuidas kõik alguse sai?

Signe: Koolitades ettevõtteid ja meeskondi ja juhtides tööandjabrändi projekte toon arengupartnerina läbi enda teadmiste ja kogemuste organisatsioonidesse muutusi. Saan öelda, et meil kõigil on hirmud ja seda ka tippjuhtidel, kuid hirmule vastu saab vaid teadlikkusega. Pannes kirja just need väärtused, millest ise juhindud, muutub nii äri kui ka ettevõtluses tegutsemine selgemaks – klientide ja koostööpartnerite valik lähtubki juba sinu kirjapandud väärtustest. Olles tegutsenud viimased 15 aastat ühes kõrgharidusasutuses, tõukas minu tollane juht heas mõttes mind liikvele ja ma hakkasin ettevõtjaks. Unistus ja mõte oli alati olemas olnud, aga tegudeni polnud seni jõudnud. Ühel hetkel aga elu ise müksas mind ja olen selle eest enam kui tänulik. Kuid miks? Tahan ise mõelda, olla loov, teha täpselt nii nagu mina näen, et on parim – ja seda kõike ettevõtjaelu mulle ka pakub.

Raamatusoovitus: Brené Brown „Dear to lead“

Katrin: Täitsa Pekkis podcasti ja Akadeemia juhtides loon täna läbi enda julguse ja autentsuse muutust inimestes. Ühel hetkel olin kohas, kus tundsin, et kõik läheb pekki. Mul tekkis aga küsimus, et kas ma tõesti olen ainus, kellel kõik pidevalt pekki läheb? Äkki on veel selliseid inimesi ja kuidas nad olukordadest välja tulevad? Seda uurides nägin, et muidugi on ja nii liikus mõte edasi telesaate loomisele. Kunagisele teletöö kogemusele tuginedes mõistsin, et see on üsna suur amps, kuid siis avastasin podcasti võimalused. Ma soovisin siiralt teha midagi, mis oleks endale lahe ja huvitav, looks väärtust ning meeldiks ehk paarile inimesele veel. Täna on meil aga üle mitme miljoni kuulamise ja üle 4 aasta on kestnud selline vinge sõit, millist ei oleks enne alustamist iial uskunud. Huvitav fakt: Kris Leinatamm oli üks esimesi saatekülalisi, ja teadmatusest, et podcast on videopildita helifail, saabus salvestusele täismeigis 🙂

Kirti: Muutused, ja sellest johtuvalt ka tõuked ettevõtlusega alustamiseks said alguse 2014. aastal koos poja sünniga. Teadsin, et endisel viisil ma enam jätkata ei saa. 2017. aastal asutasin ettevõtte Be More, mis tõusis sügavast soovist ise tervisevaldkonnas midagi ära teha: tõsta inimeste teadlikkust ja pakkuda väärtust ka väga heade tervisetoodete näol. Väärtustel on minu ettevõttes väga suur roll ja mul on hea meel tõdeda, et meie meeskonnaga on liitunud inimesed, kes neid jagavad, ehk on tasakaalukad ja hindavad tervislikke eluviise. Olen selle eest siiralt tänulik. Aga ma ei saakski teisiti, sest vastasel juhul tekiks väärtuste konflikt.

Jälgi südant ja raha tuleb?

Katrin: Ettevõtjana tuleb raha enda põhiväärtuste hulka lisada, siis muidugi tuleb 🙂 Samas on tähtis ennast ja oma ettevõtet näha eraldiseisvatena – mina ise, näiteks, taipasin üsna hiljuti, et „Täitsa Pekkis“ ei olegi minu „laps“, vaid lihtsalt ettevõte, mida ma arendan.

Signe: Kui sa ennast tunned ja väärtustad, siis väärtustavad sind ka sinu kliendid. Nad näevad ja tajuvad seda ning tulemusena soovivad sinuga koostööd teha. Nii tuleb ka raha.

Palgatöö vs ettevõtlus …

Signe: Mõte sellest, et mul oleks aastas vaid 28 päeva puhkust, tundub täna juba liialt ulmeline. Ma tahan olla iseenda boss: valida töötegemiseks nii aja, koha kui inimesed. Siinkohal on tähtis hoida fookust, sest keegi ei tule ettevõtjale ütlema, mida ta peaks tegema. Seega fookus, fookus, fookus – liigu edasi oma rajal ja enda väärtustele tuginedes, loo seda, mida sina tahad luua ja ära muretse, mida teised mõtlevad. Oluline on meeles pidada ka kuldsed sõnad, mis aitavad vältida läbipõlemist: efektiivne tegutsemise vajab tarka taastumist ja teadlikku enesehoolt! Seega tehkem ettevõtlust tervislikult!

Kirti: Ettevõtluses on peamine säilitada enda sees rahu ja tegutsemistahe! Järjekindlus on see, mis viib edasi – kui sulgub uks, siis lähed aknast! Ole järjepidev ja enda eesmärkides kindel. Ust kinni panna on alati lihtsam, kui edasi tegutseda. Mina püüan näha alati ka pigem koostöövõimalusi mitte rivaalitsemist – Be More on väga heades koostöösuhetes ka oma konkurentidega.

Katrin: Kindlasti on ettevõtlus minu elu üks parimaid arenguprogramme. See toob nähtavale varjatud väljakutsed ja paneb sind igal sammul proovile. Sina ise pead võtma täisvastutuse. Fookuse hoidmine on tähtis, kuid mulle meeldib ka Kaido Kubri vaatenurk, et fookust ei saa hoida, vaid fookus tuleb igal ajahetkel uuesti ja uuesti teadlikult valida ja see on mind viimasel ajal väga hästi kandnud.

Tekst: Maris Kaer, Kris Leinatamm, Äriklubi 

Foorum “Koostöös muudame maailma” 15.september 2022.

Foorum „ Koostöös muudame maailma“ toimus Ahvenamaa kruiisil ning seda korraldas ühendus „ Naised igast ilmakaarest“ koos EENAga. Foorumi eesmärgiks oli  tuua kokku erinevate naisorganisatsioonide esindajad, luua kontakte ja leida koostöökohti.

Foorumi eesmärk on leida Eesti naisorganisatsioonide ülesed koostöökohad, luua uusi kontakte ning arutada ühiskonna valupunktide üle.

 

             Teemad, mida foorumil käsitleti:

1. Kuidas hoida ja suurendada organisatsioonide aktiivset
ja tegutsevat liikmeskonda?

2. Millised on naisorganisatsioonide ülesed koostööteemad
ja võimalused koostööks? Kuidas seda teha?

3. Millised teemad ühiskonnas seoses naistega vajaks
suuremat tähelepanu?

4. Kuidas julgustada naisi meestekeskses ja
stereotüüpidest kubisevas ühiskonnas/organisatsioonis
võtma vastutust ja asuma juhtivatele kohtadele?

5. Kuidas motiveerida, inspireerida noorte liikmete
juurdekasvu ja osalust?

NAISED IGAST ILMAKAAREST / WOMEN FROM WORLDOVER

Foorum koostöös muudame maailma

Maailmakohviku arutelu tulemusel toodi välja järgnevad
mõtted.

Foorumi „ Koostöös muudame maailma“ KOKKUVÕTE

1.Kuidas hoida ja suurendada aktiivset liikmeskonda

Tugeva liikmeskonna aluseks on oma liikmete usaldamine ja inspireerimine ning võimaluse andmine organisatsiooni arengusse panustada.
Liikmeskonda hoiab koos hea mainega organisatsioon, kus on värsked mõtted, samas on hoitud järjepidevuse traditsioonid. Organisatsiooni juhtnaiskond uueneb kindla perioodi järel.
Tugevate liikmetega organisatsioon on avatud, korraldab ka laiemale avalikkusele sündmusi, räägib oma lugudest ja on ühiskonnas eeskujuks.

2.Millised on naisorganisatsioonide ülesed koostööteemad ja võimalused koostööks? Kuidas seda teha?

Ühise koostöö jaoks on vaja esmalt kaardistada Eestis tegutsevad naisorganisatsioonid, nende peamised tegevusvaldkonnad ja eesmärgid. Täna tundub, et organisatsioonid tegutsevad veidi omaette. Koostöös on energia ja tugevus. Oluline on võrgustiku loomine, naiste kõrval ka meeste kaasamine ning ühise regulaarse tegevuse ( nagu näiteks koostöökogu) loomine.

Ühiste teemadena toodi välja peamised suunad:
• Naised juhtimises (ettevõttes, poliitika, ettevõtluses, muudes tööalastes tegemistes)
• Naiste probleemid ( vägivald, rõhutus, palgalõhe, madalad palgad nt õpetajad, sotsiaaltöö, 50+ tööhõive)
• Naiste enesearengu toetamine (eneseareng, julgustamine, naised erinevates vanuserühmades, uued oskused (nt investeerimine)

3.Millised teemad ühiskonnas seoses naistega vajaks suuremat tähelepanu?

Teemasid toodi välja palju, lähemalt on kõik ära toodud esitluse slaididel. Antud teemad on leidnud tähelepanu, kuid mitte piisavalt.
Pikemalt arutleti teema üle- üksikvanema hakkama saamine- see teema puudutab väga suurt osa naistest ning ka sellega haakuvad probleemid on seotud erinevate naisorganisatsioonide peateemadega. Toodi esile ka naistega seotud teemade käsitlemine ja sisu, vaja on muuta meediat, mis on nn meeste poole kaldu- nii teemade käsitluse hulga kui sisu osas.

4. Kuidas julgustada naisi meestekeskses ja stereotüüpidest kubisevas ühiskonnas/organisatsioonis võtma vastutust ja asuma juhtivatele kohtadele?

Oluline on teemasse kaasata praegused edukad naisjuhid ja ka poliitikud, kes oma kogemust jagavad. Juhtide järelkasvu koolitamine ja mentorlus toetab naiste rolli kasvu.
Meedia roll naiste esiletoomisel, stereotüüpidele tähelepanu juhtimine, nende ümberlükkamine ning positiivsetele lahendustele keskendumine.
Kandideerimistingimuste muutmine, personalijuhtide ja tippjuhtide koolitamine kaasavast organisatsiooni arendamisest.

5.Kuidas motiveerida, inspireerida noorte liikmete juurdekasvu ja osalust?

Noortele tuleb läheneda noortele oluluste teemadega ning noori endid kuulates ja kaasates, andes vastutust ning koostööd. Organisatsioonidesse tuleks hoida aktiivsena ja tegutsemises nn. Noorte sektsioonid. Liikmeskonna kasvatamine võiks alata juba varem, organisatsioonid saavad oma teemasid tutvustada põhi-ja keskkoolis. Toetavad erineva formaadiga tegemised nagu suvelaagrid, öö-ülikoolid, EL toetatud noorte projektid. Kaasata noori vabatahtlikena sündmusi, konverentse korraldama aga ka strateegiat arutlema. Kaasata ka neid noori, kes veel organisatsioonide liikmed ei ole.

Põhjaliku kokkuvõtte leiad SIIT

 

Kokkuvõtte koostas: Ester Eomois, EENA president

Kohtumine maailmakohvikus

EENAt esindasid foorumil Signe Ventsel ja Ester Eomois

EENA Pärnu klubi president, Riina Tomast tervitamas Liisi Kirchi

“Minimalism” – vestlusõhtu Liisi Kirchiga

EENA Pärnu klubi uue presidendi, Riina Tomasti pikaaegne soov oli korraldada ettevõtlike Pärnu naiste jaoks kohtumine Liisi Kirchiga. Peale väikest suvepuhkust sai see kohtumine teoks kolmapäeval, 21.septembril mõnusas Pärnu kohvikus cafè MUM.

Vestlusõhtu oli avatud üritus kõikidele huvilistele. Osales umbes 20 naist ja ka üks julge mees.

Liisi Kirchi rääkis väga põnevalt, kuidas tema ja tema abikaasa jõudsid minimalismini ning kuidas see on nende elu ja valikuid mõjutanud. Aastate jooksul kogunenud mõtetest ja märkmetest sündiski raamat “Minimalism”.

Liisi rääkis lähemalt, mis on minimalism üldisemalt, minimalismi ajalugu, minimalism erinevates valdkondades ja mida see loob. Vestluse käigus jõuti arusaamisele, et iga inimese jaoks tähendab minimalism erinevat asja. Kelle jaoks vähem asju ja rohkem ruumi, rohkem aega ja õigemad valikud oma tegemistes, vähem kulutusi ja rohkem finantsilist vabadust, rohkem energiat ja väiksem ökoloogiline jalajälg. Grupiaruteludes sai ka igaüks kaas rääkida oma mõtetest ja avastada uusi võimalusi oma minimalistlikuks maailma loomiseks.

 

Tekst: Kristel Ollino, EENA Pärnu klubi

Liisi Kirch koos vestlusõhtu külalistega Pärnus Café MUM

Tallinna klubi pikaaegne liige, EENA president 2015-18 ja tänane BPW Euroopa koordinaator Anu Viks räägib oma loo – kuidas pere ja töö kõrvalt aega leides maailma paremaks ja huvitavamaks muuta.

 

 

EENA liige 20 aastat

 

Otsisin väljundit väljaspool kodu ja tööd. Mul on 3 last. Kui liitusin EENAga, siis olid lapsed varateismelised. Tahtsin nii väga teha muid tegevusi ja omada põnevat ringkonda ka väljaspool kodu ja tööd.

 

Olen pikalt töötanud rahvusvahelises autotranspordis, juba 25 aastat. Paistab, et pikaajalised protsessid mulle sobivad.

 

Olin perekondlike sidemete kaudu tuttav Reet Lajaga. Mentorprogrammi kaudu kohtusin Virve Poomiga, olin tema mentii. 2000. aastal korraldas EENA BPW Euroopa regiooni konverentsi Tallinnas. Aitasin Virve Poomi mentiina konverentsi korraldada, tegelesin välisdelegatsioonidega ja osalesin ka ise konverentsil. Sel hetkel ei osanud ma veel aimatagi, et mõne aja pärast olen ise koordinaatorina ühe suure BPW Euroopa konverentsi peakorraldaja Islandil.

 

Tol ajal sai EENAga liituda vaid juhul, kui sul oli 2 liikme soovituskiri. Reet Laja lubas vaatamata meie pikaajalisele tutvusele soovituse anda alles siis, kui lähen vahepeal Mõõdukatesse. Olin siis Mõõdukates – 1999. aastal astusin liikmeks, 2000. aastal kandideerisin Riigikokku -, kuid tundsin, et see pole minu jaoks. Läksin uuesti Reedaga rääkima ja 2002. aastal sain EENA liikmeks. 2004. aastal kutsuti mind juba Tallinna klubi juhatusse, 2006. aastal sain Tallinna klubi presidendiks ja olin president 3 aastat.

 

Sel ajal oli väga tihe elu – iga nädal oli üritus. Minu ülesandeks sai korraldada ettevõtlusklubi, mis sel ajal tähendas ürituste sarja, kus käisime oma ettevõtjatest klubiliikmetel külas. See andis võimaluse käia sellistes asutustes, mille kohta ma isegi ei teadnud, et need eksisteerivad. Saime ülevaate oma liikmetest, nende ettevõtete töökorraldusest, personalipoliitikast jne. See kõik oli väga huvitav. Kord aastas korraldasime ka ettevõtluslaata, kus kõik liikmed tutvustasid ja müüsid oma tooteid.

 

 

Elu presidendina ja rahvusvahelised suhted

 

2011. aastal sain EENA suure juhatuse liikmeks Eva Truuverki kutsel. 2015. aastal sain EENA presidendiks ja tegin seda vabatahtlikku tööd 3 aastat. Minu soovitus uutele liikmetele on järgmine: minge kindlasti juhatusse, kui teil on soov midagi korda saata ja ärge kahelge, kui teid sinna kutsutakse! Juhatuses olemine annab hoopis teise kogemuse ja perspektiivi kui olla lihtliige.

 

2013. aastal kutsus tollane EENA president Riina Piigli mind esimest korda kaasa BPW Euroopa presidentide kohtumisele. Esimesed rahvusvahelised kontaktid ja suhted tekkisid juba seal. BPW kui organisatsioon on üles ehitatud põhikirja järgi ja iga riigi klubi on üles ehitatud rahvusvahelise organisatsiooniga sarnaselt. Kuna EENA 25 konverentsi korraldamine 2017. aasta novembris jäi minu presidentuuri aega, siis kasutasin rahvusvahelisi kontakte ja kutsusin hästi palju erinevate riikide liikmeid meie sünnipäevale. Kohale tulid liikmed kaheksat riigist, ka Peterburi ja Moskva klubid, kellega polnud isegi tollane BPW Euroopa koordinaator mitte kunagi kohtunud. Saime näidata väliskülalistele kui tegus on EENA. Kontaktide loomine on üks osa BPW organisatsioonist. Soovitan kõigile, kes reisima lähevad võtke ühendust kohalike klubidega ja te leiate põnevaid inimesi üle maailma ja kuulete nende klubide tegemistest.

 

3 aastat organisatsiooni presidendina möödusid intensiivselt – esimesed 2 aastat oli palju energiat, lisaks juubelikonverentsi korraldamine, aga kolmanda aasta lõpu poole tundsin, et olen mõnevõrra väsinud. Oma presidentuuri saavutuseks loen just rahvusvaheliste kontaktide loomist ja võrgustiku ülesehitamist. 2018. aastal tõsteti rahvusvahelisel presidentide kohtumisel EENA esile just oma projektide poolest. Esitlesin Moldova projekti ja Coca-Cola projekti, kus osalesin ka ise.

 

Avastasin, et meil kui eenakatel on võimalus osaleda Eesti delegatsiooni koosseisus ÜROs New Yorgis. Igal aastal on märtsi 2 keskmist nädalat Commission of the Status of Women (CSW). Eesti delegatsioonis osalemine annab meile võimaluse ÜROs pääseda igale üritusele – plenaarüritustele, kõrvalüritustele, ilma piiranguteta liikuda ÜRO majas. Kokku tulevad naised üle maailma ja igal aastal on uus teema. Osalemine on tasuta, aga lennupiletid ja hotell on EENA liikmel vaja ise maksta ning see on kallis. Kui aga rahaline olukord võimaldab, siis soovitan kindlasti osaleda. Samuti on võimalus kohtuda Eesti ÜRO esinduse juhiga ja töötajatega, kes Eesti delegatsiooni võõrustavad.

 

 

Lapsepõlv Aafrikas

 

Põhjus, miks just rahvusvahelised suhted mu trump on, peitub ilmselt lapsepõlves. Elasin lapsena 4 aastat Nigeeria pealinnas Lagoses, Aafrikas. Minu isa on tunnustatud autosportlane Uno Aava. Nõukogude Liidu autoeksport oli suunatud ka Aafrikasse ja minu isa lähetati Nigeeriasse, et peainsenerina ehitada välja Kesk-Aafrikat teenindav autoteenindus. Sel ajal ei olnud Aafrikas ühtegi nõukogude autode teenindust ja autod lagunesid tänavate ja teede ääres. Kohalik autoteenindus nägi isa kohale jõudes välja nii, et bambuslehtedest katuse all olid tagavararehvid, midagi enamat polnudki. 4 aastaga ehitati välja uhke ja tollal kaasaegne autoteenindus. Mis sellest tänaseks saanud on, ma kahjuks ei tea, Google näitab, et hoone seisab ja tegevus toimub.

 

Kui sinna läksime, oli Nigeerias kodusõda. Olin kõigest 4aastane. Käisin Lagoses lasteaias ja kohalike diplomaatide laste koolis. Sellest ajast on mul inglise ja vene keel suus.

 

Lapsepõlv rahvusvahelises keskkonnas ja kaugel riigis on julgustanud mind avatud pilguga teisi kultuure vaatama ning võõramaalastega suhtlema. Paljud eestlased on selles osas minust ehk tagasihoidlikumad.

 

 

Esimese eestlasena Euroopa koordinaatoriks

 

Käisin 2018. aastal BPW Euroopa presidentide koosolekul Viinis pakuti esimest korda välja mõte, et võiksin kandideerida BPW Euroopa koordinaatoriks. Kahtlesin, sest teadsin, kui ajamahukas selline töö on, lisaks on see kõik ju vabatahtlik, mis on vaja päevaplaani mahutada kõigi teiste tööde ja tegemiste kõrvale. Kõige enam võtab koordinaatori töös aega just meili teel suhtlemine, kuna kõik on rahvusvaheline ja inimesed erinevates riikides laiali. Pärast mõningast veenmist rahvusvaheliste sõprade ehk teiste riikide klubide liikmete poolt kandideerisin 2019. aasta lõpus. Kandidaate oli 2 ja osutusin valituks. Märtsis 2021 kinnitati mind ametlikult ametisse – ajal, kui kõik koosolekud toimusid veebis.

 

Maailma 5 regiooni koordinaatorite kohad loodi 1980ndatel, kui organisatsioon kasvas nii suureks, et rahvusvahelisel presidendil oli keeruline kõiki klubisid hallata ja nende tegemistega end kursis hoida. BPW Euroopa koordinaatori roll on sisuliselt sama, mis föderatsiooni või klubi presidendil – koordineerid riikide klubide tegevust, paned paika igal aastal organisatsiooni sihid, millest riikide presidendid oma töös juhinduvad. BPW International’i 5 regiooni koordinaatorid kuuluvad organisatsiooni juhatusse ning töötavad kooskõlas BPW rahvusvahelise presidendiga, suuniseid anname edasi oma piirkondade klubide presidentidele.

 

Mina olen esimene eestlane, kes on saanud Euroopa regiooni koordinaatoriks. Sirje Küttis, samuti endine EENA president, oli Euroopa koordinatsiooni komitee sekretär 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses, mis on samuti väga auväärne ja vastutusrikas roll. Seesama komitee on BPW Euroopa juhatus. Minul on sekretär Iirimaalt, finantsjuht Islandilt, noortejuht Itaaliast ja eelmisest aastast ka kommunikatsioonijuht, kes tuleb Šveitsist. Tänu meie tegusale kommunikatsioonijuhile oleme hakanud silma paistma nii BPW liikmete seas kui Euroopas laiemalt. Eesmärk on laiendada BPW rolli naiste teemade eestkõnelejana Euroopas. Rohkem oleks vaja Euroopa Liidu tasandil lobby tööd teha, tõstatada naiste õiguste teemat Brüsselis, leida rohkem rahastust meie projektidele, laiendada. Meil on oma esindaja Brüsselis European Women’s Lobby-s ja WeGate nimelises organisatsioonis. Oma esindaja Euroopa Nõukogu juures ja ÜRO-s.

 

 

Muljed BPW Euroopa konverentsilt Islandil – rohkem naisi otsustajateks!

 

Konverentsi korraldasin Euroopa koordinaatorina koostöös Islandi klubiga Reykjavikis. Otsustasime vaatamata Covidile korraldada konverentsi füüsiliselt, mitte hübriidversioonina. Osalejaid oli kokku 250 inimest 26 riigist üle maailma, ehkki plaanisime 400. Olukord maailmas ei võimaldanud paljudel liikmetel reisida. Konverentsi peateema oli „Võrdsus“. Islandi naised on tuntud oma tugeva natuuri poolest ja Island on üks riike, kus suurem võrdsus on saavutatud tänu naiste pealehakkamisele, kuigi Islandi naised tunnistavad, et neil on veel palju vaja tööd teha, et saavutada täielik võrdsus. Avavastuvõtt toimus Reykjaviki raekojas, konverentsi toimumise kohta oli Hilton Reykjavik Nordica hotell, kus toimus ka galaõhtusöök. Kõige põnevam oli konverentsi lõpupäev, mil toimus hüvastijätu õhtusöök koos väljasõiduga Islandi peamiste vaatamisväärsuste juurde – Pingeviler, Gulfoss, keisrid.

 

Korraldasin konverentsil töötoa Inclusive Leadership in Teams. Olen koolitustiimi liige ja koolitame naisi olema paremad liidrid, meie online koolitused on väga populaarsed. 2019. aasta BPW Euroopa konverentsil Iirimaal oli minu töötoa teemaks läbirääkimised ehk kuidas olla edukam läbirääkimistes, et saavutada soovitud tulemus. Mõlemal korral on meie koolitustiimi töötoad osutunud väga populaarseteks.

 

Islandil jäid kõlama eeskätt mõtted, et meil on vaja rohkem naisi juhatustesse, rohkem naisi otsustustasandile. Loodi ka uus töögrupp Women Empowering Principles (https://www.weps.org), mis on sarnane Peresõbraliku tööandja tiitliga Eestis. Algne initsiatiiv on pärit ÜROlt ja USAs on see algatus eriti populaarne. Euroopas on liitunud näiteks Malta ja Hispaania klubid, kes oma riikides juba juurutavad seda põhimõtet. BPW uue töögrupi juhid on Leedu klubi naised, kes hakkavad seda märgist Euroopa klubides edendama. Märgisega on oodatud liituma ka kõik Eesti ettevõtted; samuti on oodatud BPW töörühmaga liituma kõik organisatsiooni liikmed, ka eesti naised.

 

 

 

Tekst: Eva Ladva, Ettevõtlusklubi kommunikatsioonijuht

BPW Euroopa juhatus - võimas rahvusvaheline naiskond. Anu sekretär on pärit Iirimaalt, finantsjuht Islandilt, noortejuht Itaaliast ja eelmisest aastast lisandus juhatusse ka kommunikatsioonijuht Šveitsist.

Liputseremoonia Tansaanias

Pauka ja naabritüdrukuga - lapsena 4 aastat Nigeeria pealinnas Lagoses, Aafrikas, õpetas varakult inglise ja vene keelt rääkima ja julgustas avatud pilguga teisi kultuure vaatama ning võõramaalastega suhtlema.

Paremalt: EENA liikmed Tiiu Reinbusch, Anu Viks ja Reet Laja ning teised Eesti delegatsiooni liikmed 2017. aastal Eesti ÜRO esinduses.

BPW Islandi konverents 2022 - konverentsi peateema oli „Võrdsus“. Korraldajateks Euroopa koordinaator, Anu Viks, koos Islandi klubiga Reykjavikis. Osalejaid oli kokku 250 inimest 26 riigist üle maailma.

4.juunil toimus Viljandimaal Lusika talus koos EENA Aastakoosolekuga erandkorras ka EENA volikogu. Kaunis, ehkki väga tiheda päevakavaga laupäev pakkus põnevaid hetki, mõnusat koosolemist ning rõõmu taaskohtumisest.

EENA väljasõidul Viljandimaale ja koosolekutel osales 116 EENA liiget, neist 57 oli kohal, volitusi oli 37 ja zoomis osales 22 naist.

Olulisemad teemad aastakoosolekul:

  • EENA Saaremaa klubi loomine ja vastuvõtmine
  • EENA klubide ja noorte tegevusaruanded 2021 (klubide presidendid), plaanid 2021-2022
  • Projekti „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kokkuvõte
  • EENA 2021. aasta aruanded:
    a. 2021. aasta tegevusaruanne – president Ester Eomois
    b. 2021. aasta finantsaruanne – juhatuse liige Maie Mängel
    c. Revisjonikomisjoni aruanne – Eda Holmberg
    d. 2021. aasta majandusaruande (sisaldab tegevusaruannet ja revisjonikomisjoni aruannet) kinnitamine.
  • Liikmekandidaadi sisseastumistasu muutmine
  • Presidendi roll, uute juhatuse liikmete lühike enesetutvustus ja uue juhatuse valimine. Uute revisjonikomisjoni liikmete tutvustus ja liikmete valimine
  • Aktiivsete eenalannade tunnustamine (täpsemalt saab lugeda blogist https://bpw-estonia.ee/eena-tanab-2022-aasta-jooksul-enim-silma-paistnud-ettevotlikud-naised/)

 

EENA uus juhatus jätkab 12-liikmelisena. Uued juhatuse liikmed / EENA klubide esindajad on:
1. Tallinna klubi liige Eda Holmberg
2. Tallina klubi liige Kaire Luuk
3. Saarema klubi liige Grete Pastak
4. Pärnu klubi liige Külli Kodasmaa
5. Narva klubi liige Tatjana Stepanova
6. Rannamõisa klubi liige Carmen Soo
7. Võru klubi liige Merle Koop
8. EENA presidendist vabanenud kohale toimus hääletus. Oli 2 kandidaati, osalejad said valida ühe isiku vakantsele juhatuse liikme kohale.
▪ Otsus: juhatuse liige on EENA Tartu klubi liige Merle Saviauk

Juhatuses jätkavad (volitused kehtivad)
9. Tartu klubi liige Liina Helstein
10. EENA noorte esindaja Lisanna Elm
11. Äriklubi liige Reet Villing
12. Ettevõtlusklubi president Külli Meister

 

Aastakoosoleku protokoll on täismahus leitav SIIT

EENA Aastakoosolek 4.06.2022 Lusika talu
Lusika talus
EENA Aastakoosolekul osalejad

EENA uus juhatus värskelt peale valimisi Lusika talus 4.06.2022

EENA uus juhatus 2022

04.06.2022 toimus EENA väljasõit Viljandimaale. Lusika talus pidasime nii EENA volikogu koosolekut kui ka EENA aastakoosolekut ning valisime ka EENA-le uue juhatuse.

 

EENA juhatus jätkab tegevust 12-liikmelisena. Juhatuses jätkavad senised juhatuse liikmed EENA Äriklubi liige Reet Villig, EENA Ettevõtlusklubi president Külli Meister ja EENA noortejuht Lisanna Elm.

 

Uute liikmetena kuuluvad juhatusse EENA Tallinna klubi liikmed Eda Holmberg ja Kaire Luuk, EENA Saarema klubi liige Grete Pastak, EENA Pärnu klubi liige Külli Kodasmaa, EENA Narva klubi liige Tatjana Stepanova, EENA Rannamõisa klubi liige Carmen Soo, EENA Võru klubi liige Merle Koop, EENA Tartu klubi liige Merle Saviauk ja Liina Helstein.

 

Saame lähemalt tuttavaks nende mitmekülgsete esirea naistega.

Nii on nad endast kirjutanud

Reet Villig

Olen EENA Äriklubi asutajaliige. Hariduselt ajaloolane, kuid viimased 25 a enne pensionile jäämist töötasin turismi- ja hotellimajanduse õppejõuna. Minu suureks kireks on aiandus ja reisimine. Olen 3 tubli lapse ema ja 4 lapselapse vanaema.

Eda Holmberg

Olen EENA Tallinna klubi liige, liitusin 5 aastat tagasi sooviga leida uusi väljakutseid ja panustada klubi tegevusse. Olen 2 aastat olnud Tallinna klubi juhtimise juures ja tegelenud ürituste korraldamisega. Jätkan Tallinna klubi juhatuses ja hakkan nüüd tegelema finantsilise poolega.

Igapäevaselt tegutsen ka  finants valdkonnas, olen osanik raamatupidamisteenuste firmas.  Vabaaja hobiks võib nimetada kultuurihuvi, armastan väga käia teatris, kontserdil, näitustel, muuseumides.

Ettevõtlusklubi asutaja Külli Meister

Külli Meister

Külli Meister

Olen olnud EENA liige alates 1996 aasta. Vahepeal peatasin oma osaluse ja kui Lee Murrand jagas minuga ideed asutada ettevõtlusklubi, siis olin üks esimesi selle klubi liikmetest.

2020/2021 olin Ettevõtlusklubi president. Igapäeva tööna olen viimased 10 aastat olnud rahvusvahelises firmas Antalis regiooni Nordic & Baltics personalidirektor. Enne seda töötasin samas firmas Eesti ettevõtte tegevjuhina 17 aastat.

Mul on 2 täiskasvanud last, tütar ja poeg. Lapselapsi veel pole. Armastan teatrit, reisimist, merd  ja põnevaid seiklusi. Minu moto on: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ei ole lahendamatuid probleeme.

Merle Koop

Olen EENA liige alates 2019.a. maikuust, minu peamine panus klubisse on visuaalide kujundamine (aasta naise logo, juubelilogo, kutsed, tänukirjad, Rohejuhend, ajaloo raamat jms). Tegutsen graafika disainerina Vòrus oma ettevõttes GekoWeb ning olen alates 2021.a. sügisest ka Vòru klubi president. Olen kolme poja ema, (vanuses 14 -19), armastan uusi kogemusi ning leian end tihti uutes põnevates kohtades, seltskondades, tegevustes. Koos EENAga olen saanud teha palju seda, mida armastan.

Carmen Soo

Olen EENA Rannamõisa klubi liige. Igapäevaselt tegutsen haridusvaldkonnas koolieelse lasteasutuse juhina. Olen aktiivse  eluviisiga. Vabal ajal naudin looduses liikumist, tervisesporti ja teatris  käimist. Oma tegemistes lähtun põhimõttest, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.  

Kaire Luuk

Käisin oma esimesel BPW/ESTONIA EENA üritusel augustis 2017. See oli Kübarapidu, kuhu olid tulnud säravad naised Eesti eri paigust. Mulle tohutult meeldis, kuidas erinevate generatsioonide naised omavahel suhtlesid ning milline sünergia ruumis tekkis. Samal aastal ühinesin EENA Tallinna klubiga ja aastal 2021 olin ma ise kübarapeo korraldustiimis peakorraldaja. Olen siiralt tänulik selle kogemuse eest, mis EENA`s kaasa lüües olen saanud. Hea tunne on kuuluda organisatsiooni, kus kõigil on sarnased eesmärgid ja väärtused ja kus saan panustada oma õpitu ja kogemustega organisatsiooni tegevusse.

Olen kasvanud ja koolis käinud Ida-Virumaal Jõhvi külje all. Gümnaasiumis käies sain ma kiiresti aru, et õppides selgeks erinevad keeled ja minnes tööle turismisektorisse saan võimaluse avastada maailma suuremalt.

Rohkem kui 15 aastat oma elust olen elanud ja töötanud välismaal erinevates riikides. Töötasin külalissuhete ohvitserina kruiisilaevadel Ameerikas ning seilasin Bahama ja Kariibi saarte vahel mööda Kariibi merd. Õppisin Taanis, Aalborgi ülikoolis turismi ja ürituste ettevõtlust ning tulin Hollandis maailmameistriks doominode kukutamises.

Igapäevaselt töötan reisifirmas Kon Tiki reisijuhina ja Lääne-Harju Koostöökogus koostööprojektide koordinaatorina. Olen õnnelik sest saan teha tööd, mis paneb mul silma särama kuna reiside ja ürituste korraldamine on see mida olen õppinud ja naudin täiega ning reisimine on mul lapsest saati veres.

Puhkehetkedel meeldib mulle mere ääres ja metsas matkata, tantsimas käia, jalgrattaga sõita, tegeleda lilleseadega või nautida sõpradega head toitu ning veini.

Merle Saviauk

Olen turundus ja juhtimisvaldkonna praktik, turunduse visionäär ja koolitaja, omandanud kõrghariduse ärijuhtimis- ja turunduse erialal Tartu Ülikooli Majandusteaduskonnas. Muuhulgas läbinud ka Rahvusvahelise turunduskommunikatsiooni („International Marketing“, Chris Noonan, UK) ja turunduse juhtimise koolituse („Marketing Leadership Training“, PepsiCo Inc., USA).
Praktilise rahvusvahelise töökogemuse olen saanud pikaajaliselt FMCG ettevõtetes töötamise kaudu, kus olen vastutanud nii turunduse kui ka müügi strateegilise ja taktikalise planeerimise, tootearenduse, innovatsiooni, tarbijauuringute ning meediakommunikatsiooni eest. Erinevate koolituste läbiviimisega olen tegelenud üle 15 aasta, sealhulgas ettevõtte sisesed ja koostööpartneritele suunatud turundus- ja müügialased treeningud ning loovpraktilised töötoalaadsed kursused.
Aktiivselt olen osalenud ka erinevate turundus ja juhtimiskonverentside töös (Best Marketing, Turundustreff, Password, NBF) ning esinenud turundusalaste ettekannetega karjääripäevadel. Pro bono nõustanud väikeettevõtjaid ning ettevõtlusega alustavaid eraisikuid.
Töötan PepsiCo Baltikumi turundusjuhina ning olen juhatuse liige. Kuulun EENA Tartu klubisse aastast 2020, olen ka Kolga-Jaani Maanaiste seltsi liige ja Põltsamaa Vallavalitsuse majanduskomisjoni liige.
Hobid: tervisesport, aiandus, ürituste juhtimine, KJ segakoori aktiivne liige.

Tatjana Stepanova

EENA Narva klubi liige ja juba 22 aastat Narva Vanalinna Riigikooli direktor. Enne riigikooli asutamist juhatas ta üht teist Narva linna kooli ja oli sel ajal  kõige noorem koolidirektor.

Tal on oskus ajaga kaasas käia, ära tunda talle pakutud võimalused ning  realiseerida püstitatud eesmärgid, kaasates selleks oskuslikult inimesi ja vajalikke ressursse.

Tatjana loomuses on võtta ette ja pakkuda töötajatele  uut, põnevat ning isiklikuks ja kollektiivseks arenguks kasulikku. Ta ei pelga uusi väljakutseid, mis viivad ta mugavustsoonist välja, aitavad jõuda uute kõrgusteni ning saavutada tavapärasest rohkem.

Tatjana leidis endas julguse liituda SEB Eestiga 2022. aasta veebruaris ja osales Haridusjuhtide Praktikaprogrammis uute kogemuste ja teadmiste saamiseks.

Talle meeldib suhelda ja tänu sellele on koolil ka palju partnereid- olgu need siis koolid lähedalt või kaugelt, ülikoolid, kultuuri või mitteformaalse õppe* asutused ning organisatsioonid. Suheldes tulevad head ideed ja sõlmitakse vajalikud kontaktid, püstitatakse uusi eesmärke ning tekivad uued motivatsiooni- ja inspiratsioonivõimalused.

Tatjana eriline poolehoid ja armastus kuulub meie neljajalgsetele sõpradele.  Koerad on tema erilised lemmikud ja nende eest hoolitseb ta suure pühendumusega.

Tekst: Irina Bahramova

Grete Pastak

Olen Saaremaa Klubi asutaja ja liige alates juunist 2022, mil meid EENA seltskonda vastu võeti. Olen Saaremaal üles kasvanud, vahepeal mujal rännanud ja 7 aastat tagasi oma perega Saaremaa kadakate vahele elama naasnud.
Haridustee viis mind Tartu Ülikooli ja omandasin seal teadmised nii turunduses kui välismajanduses.

Enamus minu tööalasest tegevusest on seotud olnud turismivaldkonnaga juba 90.-ndate lõpust. Meie pereäril on olnud aastate jooksul mitmeid erineva kontseptsiooniga restorane, baare, kiirtoidukohti ja samuti spaa-hotell Kuressaare südames.
Hetkel minu igapäevane tegevus koos abikaasaga on seotud Kuressaare kesklinnas asuva, legendaarse tuulik-restorani Saaremaa Veski, saaremaiste marjanapsude tootmise ja Kuressaare keskplatsil asuva restoran-baariga NABA baar&köök. Peatselt avame Kuressaare südames residents-hotelli Güldenstubbe.

Kogukonnategevustes korraldame naistega juba 4.ndat aastat Eesti suurimat šampanja- ja vahuveinifestivali Saaremaa Mullifestivali aprillikuus ja EENA Saaremaa Klubiga oleme nüüdsest kaasatud ka NOM (Naised Omas Mullis) Festivali konverentsi korraldusse märtsikuus.

Armastan head veini, mistõttu kuulun ka Eesti ühte suurimasse ja vanimasse Veiniklubisse Saaremaal. Klubiga korraldame iga-aastaselt veinist inspireeritud reise.
Armastan head kultuuri, tervisesporti, merd, talisuplust, kuuma sauna, karget ilma, inspireerivaid inimesi ja maid.

Olen kolme ägeda põnni ema ja armastatud abikaasa 🙂

Liina Helstein

Liina Helstein

Olen oma tegevustes ettevõtjatega tihedalt seotud olnud alates 2016 aastast, olles Tartu Teaduspargis ettevõtlussuhete spetsialist ja käivitades Lõuna-Eesti ettevõtluskeskuse SPARK Demo tegevused.

Täna juhatan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindust, julgustan naisi ja noori ettevõtlusega tegelema. Seisan erametsaomanike hea käekäigu eest, olles tegev Võrumaa Metsaühistu ja Eesti Erametsaliidu juhatuses.

Lisanna Elm

Lisanna Elm

Olen Tallinnas sündinud, aga Võrumaal üles kasvanud naine. Praeguseks 15 aastat abielus ja kolme lapse ema. Hariduselt andragoogika bakalaureusekraadiga ja rahvatervishoiu magistrikraadiga.

Igapäevaselt tegelen brändi Kupland projektijuhina, mis tutvustab Kagu-Eestit kui suurepärast tööturismisihtkohta. Nädalavahetustel on minu professionaalseks hobiks jumestamine, oman kutsetunnistust. EENAsse olen kuulunud kuus aastat, kolmandat aastat EENA noortejuht.

Külli Kodasmaa

Olen Tallinnas sündinud ja kasvanud kolme lapse ema ja ühe väikese armsa poisi vanaema. Ameti poolest olen proviisor, töötanud nii suuremates kui väiksemates apteekides ning ravimfirmades. Mulle meeldib väga apteekri elukutse ja inimestega töötamine aga pikapeale tekib ikkagi rutiin. Nii juhtuski, et võtsin 2019. aastal sõbranna julgustamisel taas ette koolitee ja astusin Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžisse ettevõtluse ja projektijuhtimise erialale.

Ettevõtlusega seotud üritustel Pärnus kohtusin Kadrin Kahuga, kes rääkis mulle EENAst ja kutsus Pärnu klubi kohtumistele. Kuna selleks ajaks oli mul tekkinud ka oma ettevõtte loomise soov, siis ei oleks saanud EENA klubiga liitumiseks sobivamat aega ollagi.

EENAs olles olen tundnud igal sammul toetust ja saanud osa paljudest innustavatest üritustest. Esimesest päevast peale olen tundnud end teretulnu ja oodatuna. Suur rõõm on olnud osaleda nii roheprogrammis kui kommunikatsioonitiimis, nüüd siis ka juhatuses.

Ester Eomois, pildistamine EBS kontoris

Tähelepanu, võte! Ester Eomois, EENA president, EBS õppejõud ja juhtimisvaldkonna ekspert, poseerimas raamatu tarbeks.

Suvi on käes aga see ei tähenda, et EENAs midagi ei toimu. Käivad vilkad ettevalmistused EENA 30.tegutsemisaasta tähistamiseks ja EENA30 raamatu välja andmiseks.

Kaunil suvepäeval, 6.juunil, kogunes hulk ettevõtlikke naisi sireliõites parki ja mitte ainult päikest nautima vaid alustati EENA30 raamatu jaoks fotode tegemist. Raamatus räägivad oma loo säravad naised, kes on pälvinud tunnustuse panuse tõttu EENA organisatsiooni töösse või  muul moel ühiskonnas naiste eneseteadvust tõstnud ja olnud eeskujuks teistele naistele.

Päev oli küll pikk, aga kohtumised sedavõrd emotsiooniderohked ja põnevad, et pikk tee kodulinnadesse tagasi kulges mõnusa rahulolutundega. Liina, kes on projekti üks juhtidest oli kohale tulnud Tartust ja fotograaf Diana Ruitlane-Rüütli elab Võrus aga väsitavast päevast hoolimata aitas kohtumistel saadud hea energia hiliste õhtutundideni vastu pidada. Kui Sa veel ei tea Diana tegemistest, siis mine vaata tema FB kontole https://www.facebook.com/auh27

Tekst: Liina Helstein

Väike pilguheit raamatu tarbeks tehtud fotodele, millised täpselt trükivalgust näevad on üllatus!

Ettevõtlusklubi tutvus ettevõtlike naistega päikeselisel Maltal

Kui 11. mai hilisõhtul Maltal maandusime, võttis meid vastu soe suveöö. Paarikümneminutilise taksosõidu järel jõudsime Zabbari nimelisse linnakesse oma peatuspaika Lemon Tree Villa, mille perenaine on eestlanna Birgit Oidram.

Järgmisel päeval ootas meid ees tempokas ja põnev kava. Ennelõunal külastasime plastitootmisettevõtte Idroplast tegevjuhti ja ühte omanikest Doreen Cutrona‘t, kes impordib oma kaupu ka väljapoole Maltat. Seejärel saime tuttavaks kohaliku start-up inkubaatoriga FirstBridge. Malta ettevõtjad imetlevad Eestit, kuna meil on juba 11 ükssarvikut, Maltal pole veel mitte ühtegi. Pärastlõunal suundusime  The Chamber of Malta vastuvõtule, kus meid tervitasid kaubanduskoja president Marisa Xuereb ja Malta BPW president Mariella Camilleri. Ettevõtlusklubi ja EENA tegemisi tutvustas üks meie klubi staažikamaid liikmeid Ester Eomois. Seejärel saime kokkutulnud Malta ettevõtjatega lähemalt tuttavaks, jõime kohvi ja ajasime omavahel juttu. Õhtu lõpetas külaskäik inspireeriva naise Krystle Penza loodud ehetepoodi MVintage, misjärel suundusime juba restorani kohalikku hõrgutist – hautatud jänesepraadi – sööma.

Uus hommik tervitas meid taas sooja päikesepaistega. Päev möödus kui linnutiivul vaatamisväärsusi avastades, giidiks 22 aastat Maltal elanud eestlanna Ingrid Eomois, jäätist süües ja imeilusat kohalikku käsitööd osteldes. Malta on kuulus nii hõbeehete kui klaasikunsti poolest. Ehkki kvaliteet on meistrite oma, olid hinnad meie jaoks sõbralikud ja iga soovija sai kauni kingituse – või mitme – jagu rikkamaks. Jalutasime Malta esimeses pealinnas Mdinas, ronisime katakombides, mida kasutati kunagi ammusel ajal matmispaikadena, ning külastasime maailmakuulsaid Malta templeid, mis on ehitatud umbes 3600 aastat e Kr ja mille loojad kadusid saarelt mõni aeg hiljem jäljetult. Soovijad tegid paadisõidu kaunites sinistes grottides (koobastes) ning õhtu lõppes Meridiana veiniistanduses kohalikke kvaliteetveine degusteerides. Saime vabas õhkkonnas lähemalt tuttavaks ka BPW Malta klubi naistega.

Reisi eelviimane päev oli puhkuse ja päikese nautimise päralt. Viimased suveniiriostud tehtud, sõitsime kalurikülast Marsaxlokk väikese paadiga kaljusele plaažile mõned kilomeetrid eemal. Vapramad meist võtsid selle teekonna ette aga maad mööda matkates. Karastav suplus erksinises Vahemeres tehtud, asutasime end aegsasti koduteele, et nautida kohaliku meisterkoka Karl Mallia käe all valminud pidulikku õhtusööki, pidutseda basseini veerel ja vaadata Eurovisiooni finaali.

Pärast paari tundi und leidsid pühapäevahommikused esimesed päikesekiired meid Malta lennujaamast, et suunduda tagasi kodusesse põhjamaa kevadesse.

Tekst: Eva Ladva

Fotod: The Malta Chamber, Ester Eomois, Lee Murrand, Karin Madisson, Annely Aer ja Eva Ladva

Ettevõtluskonverents "Roheliselt on võimalik" Laulasmaal 23.aprillil tõi kokku ca 150 keskkonnasõbralikust ettevõtlusest huvitatud naist.

Konverentsil inspireerisid osalejaid tuntud roheliselt tegutsevad teadlased ja ettevõtjad:

Tulevikuühiskonna ja rohelisest ettevõtluskeskkonna teemadel arutasid Single Earth asutaja Merit Valdsalu ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukas ning rohevaldkonnas alustamiseks sobivaid äriideid aitasid otsida ökoloog Mihkel Kangur, merebioloog Jonne Kotta ja bioloog ning looduskaitseteadlane Aveliina Helm. Oma eduloo ja õppetunnid laotas kuulajate ette RingKarbi tegevjuht Katarina Papp, moe ja tarbija teadlikkuse teemal said sõna näitleja ja moeettevõtja Karin Rask,  Villapai omanikud Kadri Viirand ja Iti Aavik ning Kadrian Jaagund Lindströmist. 

Tähelepanu, tähelepanu! Palume teil kõigil anda oma hääl!

EENA programm “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” on nomineeritud Keskkonnakäpale.

Keskkonnakäpa konkurss on keskkonnasõbraliku haridustegevuse tunnustus. Selle tunnustusega soovitakse tõsta esile kõiki, kes on jätnud oma positiivse jälje mõne keskkonnateadliku algatusega või panustanud keskkonnasõbraliku haridustegevuse edendamisse.

Palume Teid kõiki hääletada meie programmi poolt kuni 31. mai alloleval lingil.
https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnakapp/lasteaed/796

Oma hääle andmiseks tuleb lehele sisse logida!

 

ROHELISELT ON VÕIMALIK!

Programmi eesmärk oli luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad said oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Unistame, et meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Programmi raames viisime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, kes julgustavad naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimusid roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022 jagasid naised üle maailma Eesti naiste eestvedamisel lubadusi Maaemale. 23.aprillil viisime läbi ettevõtluskonverentsi “Roheliselt on võimalik”.

Meie sotsiaalmeediavõrgustiku ja uudiskirja vahendusel jagame infot üle 3000 naisega igapäevaselt. Perioodi jooksul viisime ellu ka pea 20 veebiseminari oma valdkonna parimate spetsialistidega, mis on EENA Youtube kanalis nähtavad kõikidele soovijatele. Lisaks valmis memorandum riigi lauale ning alustavale ettevõtjale loodud Rohejuhend.

Lisinfo https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/ .

Ettevõtluskonverents "Roheliselt on võimalik" Laulasmaal 23.aprillil, Aveliina Helm

Konverentsipäeva juhtis Ester Eomois, EENA President, Programmi “Roheliselt on võimalik” partnersuhete juht.

Konverentsi avasõnad ja avaettekande tegi Aveliina Helm, PhD, ökoloog ja looduskaitseteadlane.

EENA klubi naised Endla teatri kohvikus Urmas Tartese loengul putukate elust

Esiplaanil EENA Pärnu klubi naised ja putukahuvilised: Gerlika, Katrin, Külli, Evelin ja Riina. Tagumsies lauas: Erika, Külli kaaslasega, saabumata on veel Eda, Maie ja Ülo. Pilti teeb Eveli.

TRE Raadios külas

Tallinna klubi TRE raadios

EENA Tallinna klubi külaskäik EENA Pärnu klubile 6-7 mail.

 

Kohtumine algas Pärnu Endla teatri kohvikus, kus loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes rääkis  putukate maailmast, samuti oli kohal etenduse “Noor jää” (autor Nikolai Baturin) lavastaja Kaili Viidas.

„Noor jää“ on psühholoogiline sisevaatlus ühe väikese kogukonna elust ja tegemistest. Loo sündmustik kulgeb maalilises maamõisas, mesitarude vahel. Valdholmid on mesinikud. Amet on liikunud põlvest põlve, aegade hämarusest, kuni hetkeni, mil kaua kestnud harmooniasse tekivad mõrad. Mehe ja tema võõrastütre vastastikune kiindumus areneb millekski enamaks: kireks, armastuseks, lammutades hingetu loodusjõuna enese ümber kõik, mis näis vankumatu ja igavene.
Autori sõnade järgi on armastusest olulisem veelgi inimmoraal, ilma milleta ei saa armastus mitte kuidagi kuuluda inimtunnete valda, vaid on animaalne. Ilma moraalita olemine on ego-eksistents – mitteelu. Lähtudes vaid tundeloogikast, kaotavad mõisted moraal, eetika ja usaldus oma tähenduse: südameteleastuja leiab oma õnne tipult tühja koha.

Oli väga huvitav ja hea sissejuhatus etendusele, saime teada palju mesilaste elust, et nende käitumist paremini mõista ja lavastaja seletas lahti kujundeid, mida ta etenduses kasutas. Väga kaasa haarav ja mõtlemapanev etendus, mis jäi mõtetesse veel pikaks ajaks. Päeva lõpetasime Pärnu Jahtklubis ühise õhtusöögi ja teatrimuljete vahetamisega.

Laupäeva hommikul olime kõik siis TRE raadios, kus särav ja energiline Katrin tutvustas raadio maailma. Edasi läksime Pernova Loodusmajja, kus giid tegi meile põhjaliku ringkäigu majas tutvustades erinevaid töötubasid ja ekspositsioone. Loodusmaja püsinäitus tutvustab nii Eestimaa kui maailma looduse elurikkust. Keskuse esimene korrus on pühendatud Pärnumaa loodusele: siit leiab linnu- ja loomatopiseid, linnumunade, pesade, sammalde ja samblike näidiseid, võib uurida loomajälgi, kuulata loodushääli helide koopas ja vaadata videosid Eesti metsloomadest filmipesas. Eksootiliste külalistena ujuvad basseinis kuld- ja koikalad. Lapsed saavad mängida interaktiivses liivakastis ning oma teadmised proovile panna majamängus.

Teisel korrusel saab metsatoas lähemalt tutvuda Eesti puudega. Lopsakas talveaias on mõnus nautida troopika- ja kõrbekliimat ning akvaariumid pakuvad võimalust jälgida nii Eesti kui troopikast pärit kalade elu. Elevust tekitasid kaunid liblikad, kes küll olid nats unised, kuna ilm oli pilvine ja päike ei säranud.

Lõpuks vaatasime kerakinos filmi avastusretk korallidele.

Pernova Loodusmaja kerakino-planetaariumi mugavas toolis istudes saime 360⁰ ekraanivaate abil sukelduda veealuses korallide maailma.  Kuppelekraanil näitab filme kaasaegne Digistar laserprojektsiooni- ja helisüsteem, videoprojektsioon kuvatakse saali poolkerakujulisele laele ning vaataja saab realistliku filmi sees asumise tunde.

Külaskäigu lõpetasime väikese kohvi- ja suupistepausiga Redwell Eesti salongis, kus perenaine, Külli, tutvustas einestamise kõrvale ka lühidalt infrapuna kütte suurepäraseid võimalusi. Juttu oleks jätkunud hommikuni aga nagu ettevõtlikel naistel ikka, siis uued tegevused ja kohtumised juba ootasid ja jätsime selleks korraks hüvasti.

Oli väga hariv ja südantsoojendav kahe klubi kohtumine – tihe programm koos suurepäraste inimestega!

Suured tänud Tallinna ja Pärnu klubile.

Tekst: Külli Veebel, Külli Kodasmaa

Loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes räägib sellest, millised on putukate maailmas (mh mesilaste näitel, kes on ka lavastuses “Noor jää” teema keskmes) nö reeglid, kuidas kogukonda/perekonda kuulumist väljendatakse, mis põhjusel sealt välja arvatakse ja üldse, kuidas lülijalgsete maailmas tunnete väljendamine käib.

Redwell Eesti külastus, tutvumine põneva infrapuna kütte maailmaga.

Lasteaed Tareke Narvas, laste lubadused Maaemale

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) korraldab laupäeval 23, aprillil Laulasmaal LaSpa hotelli konverentsikeskuses jätkusuutliku ja rohelise ettevõtluse teemasid käsitleva ettevõtluskonverentsi “Roheliselt on võimalik”, mis on osa aastasest programmist „Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm“.

Konverentsilt saab oskusi ja teadmisi roheettevõtlusest ja sellest, kuidas muuta teenused ja tooted rohelisemaks ning luua uusi roheettevõtteid. Kõikidele osalejatele jagatakse praktiline “Ettevõtja rohejuhend”, mille on koostanud programmi rohementorid. Ja loomulikult ei ole vähem oluline ka võimalus konverentsil uusi kontakte luua ja oma suhtlusvõrgustikku laiendada. Rohkem infot ja konverentsi programmi leiad siit: https://www.roheettevotlus.ee/

“Juba pea aasta kestnud programm, samuti konverentsile registreerunute arv on väga selgelt näidanud Eesti naiste suurt huvi rohelisema ettevõtluse vastu,” ütles “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” idee autori ja projektijuht Siiri Puttonen. „Meie eesmärk on tõsta naiste teadlikkust rohelisemast ettevõtlusest, aga anda alustamiseks ja ettevõtete ümberkujundamiseks vajalikud teadmised ja oskused.“ Puttoneni sõnul on programmis osalenute jaoks suureks väärtuseks ka eri Eesti paigus toimetavad edutiimid, kus väikeses ja toetavas seltskonnas liigutakse järjekindlalt uute roheideede elluviimise ja uute rohettevõtete loomise ja arendamise suunas.

Ettevõtluskonverents pakub inspiratsiooni tuntud roheliselt tegutsevatelt teadlastelt ja ettevõtjatelt: Tulevikuühiskonna ja rohelisest ettevõtluskeskkonna teemadel arutavad näiteks Single Earth asutaja Merit Valdsalu ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukas ning rohevaldkonnas alustamiseks sobivaid äriideid aitavad otsida ökoloog Mihkel Kangur, merebioloog Jonne Kotta ja bioloog ning looduskaitseteadlane Aveliina Helm.

Oma eduloo ja õppetunnid laotab teie ette RingKarbi tegevjuht Katarina Papp, moe ja tarbija teadlikkuse teemal saavad sõna näitleja ja moeettevõtja Karin Rask ja Villapai omanikud Kadri Viirand ja Iti Aavik ning Kadrian Jaagund Lindströmist jpt.

Konverentsipäeva juhib Ester Eomois, EENA President ja programmi “Roheliselt on võimalik” partnersuhete juht.

Päev varem ehk 22. aprillil toimub samuti Laulasmaal, Arvo Pärdi Keskuses Maa päeva tähistamine, mis kujutab endast muusikaliste ja sõnaliste etteastetega päeva, mille tähtsündmuseks on keskonnahoidlike lubaduste andmine maaemale. Antud lubadusi järgitakse kuni järgmise Maa päeva toimumiseni. Rohkem infot Maa päeva kohta leiab siit: https://www.roheettevotlus.ee/maapaev

Maa päeva ja ettevõtluskonverentsi “Roheliselt on võimalik” saab otseülekandes jälgida ka Delfi TV vahendusel.

Konverents on osa üle-eestilisest naisettevõtjatele suunatud programmist “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm”. Programmi „Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm“ kohta leiab rohkem infot EENA kodulehelt https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/. Jälgi meid Naised ettevõtluses ​Facebookis ja ​Instagramis. Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

 

Lisainfo:

Siiri Puttonen, “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” projekti juht ja idee autor

+372 5189501 või siiri@siromo.ee

Irina lubadus Maa päevaks on sõita rohkem rattaga!

Veebiseminar "Miks me peame rääkima ringsest majandusest ja kuidas sellest mõelda?"

 

14.aprillil 2022 toimus veebiseminar “Miks me peame rääkima ringsest majandusest ja kuidas sellest mõelda.”  Teema üle arutles Mihkel Kangur, kes on  Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht ja Tallinna Ülikooli vanemteadur ökoloogia ja jätkusuutliku arengu valdkonnas.

 

Praeguse dekaadi keskmes on rohelise mõtteviisiga seotud muutuste arenguga toime tulemise küsimused ja kuidas mõelda ühiskonna toimimisest kooskõlas loodusega. Suure loodusressursside  tarbimise tulemusena on praegune aineringlus läinud katki ning muutunud on elussüsteemide areng.  Muutunud on pinnakate, veeringlus, biokeemiline kooslus, vesi. Kahanenud on bioloogiline mitmekesisus (nt. metsade ökosüsteemid on kahanenud). Kasvanud on ravimite jäägid keskkonnas, plastireostus, põllumajanduses kasutatavad mürgid, GMO. Viimase sajandiga on drastiliselt kasvanud rahvastiku arv. Kas Maa ökosüsteem suudab hoida inimese toimimist?  Seniste muutuste taga on olnud inimtegevuse tulemus-  uute tehnoloogiate kasutuselevõtt.

 

Siinkohal tekivad uued küsimused- kas saame välja tulla praegusest kriisist tehnoloogia abil? Milliseid uusi arenguid ja probleeme võivad endaga kaasa tuua uute tehnoloogiate kasutusele võtud? Senine keskkonna ressursside ära kasutamine on pannud vastutuse koorma tulevastele põlvedele.

Senine  mudel on põhinenud tarbimisel ja konkurentsil.  Kasvav trend on teadlik ringmajandus, sh jätkusuutlik tootmine, koostööle orienteeritus.  Suund on mõtlemisel ja mõtestamisel. Üksikisiku tasandil, nt kas mingit uut kingapaari on ikka vaja?

Suuremas pildis keskenduti varasemalt tarneahelas ühele etapile, st toodetud asja lühikesele kasutuseale. Uus suund tarneahelas on jätkusuutlikkus, mitte enam konkreetse ühe ahela  lühikesele kasutusele, vaid komplekssus ja ringlus ehk kuhu ahelasse jõuab toode edasi.  Võtmeküsimus- kust tuleb aine ja toore?  Kuidas toorainet ja toodet efektiivselt kasutada? Milline on   tootmise kompleksne süsteem? Kuidas ruumiliselt planeerida ressursside kasutamist ja kuidas saab ressursside ja jäätmete jagamisel suhestuda naabritega? Muutuv mõtteviis on konkurentsilt koostöö edendamisele, et tagada keskkonnas tasakaal.

Üksikisiku tasandil mõtestamise küsimused- kuidas luua üles iseenda aastane toiduga varustatus? Milline peaks olema elukorralduse muutus?

Kuidas haridus saab keskkonnasäästlikku arengut toetada? Praegune haridussüsteem baseerub eraldi õppeainete käsitlusel, mis piirab terviklikku, kompleksset nägemust.  Haridussüsteemi suund võiks olla  teadmiste konstrueerimise läbi tegevuste ja projektõppe. Märgata kogukonnas aspekte, mida parendada. Õpilastele luua tähenduslik õppeviis, st tegevuste planeerimine ja  tegevuste mõtestamine.

Käimas ökosüsteemide taastamise dekaad. Majandussüsteemid on suunatud ökosüsteemide taastamisele.  Hoiame keskkonda ja loodusressursse!

 

Me ei pärinud maad oma esivanematelt, me laename seda oma lastelt. (Põlisameerika vanasõna)

Kokkuvõtte kirjutas: Nele Münter-Trušin

EENA Pärnu klubi ajaloorännak

EENA Pärnu klubi ajaloorännak

7. märtsi õhtul kogunes Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatori ruumides rõõmsameelne naiste seltskond, et üheskoos kuulata ja meenutada EENA klubi tegemisi Pärnus läbi erinevate aastakümnete – 1993-2022.

Pärnu klubi liikmed, Katrin, Eveli, Kadrin ja Külli olid teinud väikese uurimistöö ja paigutanud olulisima info erinevate aastate kohta slaididele. Juttu olid vestma tulnud ja oma EENA kogemusest rääkima endised eenalannad Riina Müürisepp, Rita Kaas ja Pärnu klubi liige Siiri Erala.

EENA Pärnu klubi loodi 1. juunil 1993. aastal Rannahotellis. Asutajaliikmed olid Malle Paalberg, Kristi Väljak, Anni Sibrik, Jane Allika, Anne Jakobson, Ester Preimann, Maie Rebane, Tiiu Saare, Ingrid Lepp. Ilmselt ei ole nimekiri lõplik kuna info vajab veel täpsustamist. EENA Pärnu klubi esimeseks presidendiks sai Anne Jakobson, AS Vanavara juht. Klubi presidendid on ajavahemikul 1993-2010 olnud veel Malle Paalberg, Kristi Väljak, Katrin Mõts, Riina Müürsepp ja Ingrid Lepp. Klubi esimese koosseisu põhilised tegevused olid:

  • Õppeseminarid naisettevõtjatele, müügi- ja turunduskoolitused ning tugi ettevõtlusega alustamisel.
  • Klubiliikmete ettevõtete ja tegevustega tutvumine.
  • EENA klubide külastamine nii Eestis kui teistes riikides.
  • Välisreisid – Ungari, Norra, Peterburg, Läti (Riia) jne. 
  • Heategevus puudustkannatavate laste ja üksikvanemate toetuseks.
  • Aktiivne osavõtt spordiüritustest.
  • Oskuste arendamine – maaliõpe, vitraazitöötuba, klaasi graveerimine, lihavõttemunade värvimine.

Pärnu klubi pälvis tiitli Aasta tegu 2004. aastal Ermistu järvel kaladele tehtud õhutusaukude eest.

Peale väikest pausi taasloodi EENA klubi Pärnus 6.septembril 2011. aastal.

Asutajaliikmed: Irina Talviste, Regina Gololob, Eveli Loorents, Margit Eichen, Marika Valter. 28. septembril 2011 anti Pärnu klubile Tallinnas pidulikult üle asutamisleping. 09. oktoobril 2011 toimus esimene koosolek Pärnu Jahtklubis. Külaliseks oli endine Pärnu EENA klubi liige pr Marika Priske.

Aastate jooksul tegutseti väga aktiivselt, toimusid erinevad koolitused, kutsuti külla põnevaid esinejaid (Kaja Kallas, prokurör Kristine Tamm, Kristiina Ojuland jt), jätkati heategevusega ning oldi osaline erinevatel spordiüritustel. Lisaks koolitused – näiteks Pärnu Haigla psühhiaatri dr Raine Pilli loeng teemal “Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel”, veinikoolitus Piccadilly vinoteegis Ivo Luige juhtimisel, aga külastati ka põnevaid asutusi nagu Kohtuekspertiisi instituut ja Justiitsministeerium.

Alates 2010. aastast tähistab EENA rahvusvahelist Võrdse Palga Päeva (Equal Pay Day). 19.aprillil 2012 toimus Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja Pärnu klubi toetusel “Palgalõhe infopäev” ka Pärnus. 

Jätkus ka Pärnu klubi heategevuslik tegevus. Näiteks osaleti Augustiunetusel kohvikuga “Mehed ei nuta”, mille müügitulu annetati Pärnu Naiste Varjupaigale ning korraldati Naiste Varjupaiga lastele jõuluetendus Tuisuliiva puhkekeskuses.

13.augustil 2012 loodi Pärnu klubi Facebooki fännileht. EENA Pärnu klubi on aastaid olnud ka aktiivne ettevõtlusnädala raames. Oktoobris 2012 korraldati ettevõtlusnädala puhul koostöös PEAK`iga naisettevõtjate seminari “Loovalt ettevõtlik”.

Külastati ka teiste maakondade aktiivseid ja ettevõtlikke naisi. 2014. hooaja lõpetamisega tekkis Pärnu klubi tegemistesse väike paus.

Pärnu klubi kolmas tulemine:

8. veebruar 2016- ….

Pärnu klubi taasasutajad ja koosseis: Siiri Erala, Tiina Erala, Karin Panksepp, Evelin Laanesaar, Gätlin Roots, Diana Gurimski, Eneli Jõeäär, Kadrin Karner (Kahu). 

Hoogsalt alustati uue koosseisuga palgalõhe kampaaniat, püstitati Mai randa veeohutusstend ja tegeleti vaimse tervisega. Vaimne tervis oli 2016. aastal ka EENA aasta teemaks valitud. 17. augustil 2017 sõitis Pärnu klubi esimest korda kübarapeole. 2017. aastal kevadel valiti Kadrin Karner Pärnu klubi esindaja EENA üle-Eestilisse juhatusse. 2018. aasta oktoobris andis Pärnu klubi mitu hooaega tüürinud president Siiri Erala ameti üle Kadrinile. 

Oleme korraldanud avalikke, Pärnumaa naistele suunatud kohtumisõhtuid põnevate persoonidega nagu näiteks Errit Kuldkepp või Merit Raju.

Oleme aidanud tuua Pärnumaale alustavatele naisettevõtjatele suunatud koolituse “Kõik on võimalik” ja “Kõik on võimalik” 2, mis keskendus juba oma ettevõtte kasvatamisele.

2021. aasta sügisel osalesime taaskord Ettevõtlusnädalal, lisaks sellele korraldasime Pärnus praktilise roheettevõtluse töötoa, mis oli osa EENA projektist Naised ettevõtluses “Roheline ja hooliv maailm”.

Pärnu klubi liikmete arv hakkab kasvama, sest seame 2020. aastal fookuse uute, aktiivsete ja teotahteliste klubikaaslaste leidmisele.

2019. aastal liituvad meiega Gerlika Ree ja Katrin Saare, Inger Lilles-Nestor.

2020. aasta teises pooles liitusid klubiga praegune president Katrin Kuntus, Külli Kodasmaa, Nele Münter-Trušin, Iti Sipelgas. 2021. aastal liitus meiega Riina Tomast ja Tartu klubist tuli Pärnu klubisse üle Mari Aasmäe.

Pärnu klubi 2022. aasta alguses

Katrin Kuntus (president)

Külli Kodasmaa (Pärnu klubi juhatuse liige ja EENA kommunikatsioonitiimi juht)

Nele Münter-Trušin (Pärnu klubi juhatuse liige)

Siiri Erala, Kadrin Kahu, Evelin Laanesaar, Eveli Semelson, Gerlika Ree, Inger Lilles-Nestor, Iti Sipelgas, Liis Kasekänd, Riina Tomast.

Kirjutas: Külli Kodasmaa

PILDID: Vasakul pildil (vasakult) Katrin Kuntus, Rita Kaas, Siiri Erala ja Kadrin Kahu. Parempoolsel pildil (vasakult) Rita Kaas, Riina Müürsepp ja Kadrin Kahu.

Eva Truuverk - Rohetiigri asutaja ja eestvedaja

Siiri Tiivits-Puttonen, projekti "Roheline ja hooliv maailm" eestvedaja.

Kuidas luua ja edastada rohesõnumeid?

Seekord kogunes arvutiekraani taha veebiseminari kuulama ca 150 teemast huvitatut.  Kommunikatsiooni valdkonna asjatundjad Siiri Tiivits-Puttonen, Eva Truuverk, Helin Vaher ja Kadrin Kahu jagasid oma mõtteid ja kogemust teemal “KUIDAS LUUA JA EDASTADA ROHESÕNUMEID”. Järjekordse EENA korraldatud veebiseminari teema tõstatati üles praktilistes rohetöötubades, mis toimusid Võrus, Pärnus, Tartus, Narvas ja Tallinnas, kus selgus, et paljud soovivad sügavuti uurida, mis on rohesõnum ja -kommunikatsioon, kuidas seda teha ettevõtte sees ja väljapoole. Uuringud näitavad , et tarbijate teadlikkus on tõusuteel ja nad üha rohkem hoolivad sellest,  millele nad oma raha kulutavad ning ettevõtjad on sunnitud mõtlema selle peale, kuivõrd nende teenused ja tooted vastavad teadliku tarbija ootustele ja aitavad kaasa keskkonna säästmisele. Seega räägiti seminaril rohekommunikatsiooni alustest ja mõtestamisest, rohesõnumite loomisest ja edastamisest sh digikanalites. 

 

Rõhutati, et rohesõnumi loomine algab vastusest kolmele küsimusele: miks? mida? kuidas? Alustav ettevõtja peaks analüüsima oma teenust või tooteid, mis jalajäljega toode on ja mis on selle toote teekond ja alles siis ta räägib erinevates meediakanalites oma toote lugu ja eeliseid. 

Kõik seminari esinejad juhtisid üheselt tähelepanu sellele, et me peame kõik koos lõpetama reostamise ja raiskamise meie planeedil. Paljud ettevõtted juba järgivad neid rohepõhimõtteid, kuid nad ei tea kuidas endast rääkida. Siin on väga tähtis meeles pidada, kes on ettevõte klient ja mis on ettevõte eesmärk, mida tahetakse selle kommunikatsiooniga saavutada. 

 

Arutlusele tuli ka teema, kuidas jõuda rohesõnumiga erinevate vanus- ja keelerühmadeni. Siin on esmatähtis teada oma sihtgruppe, õppida kliente tundma ja selle järgi siis otsustada, milliseid suhtluskanaleid kasutada. Kas eelistada uudiskirju e-mailile, korraldada aktsioone ja üritusi või hoopis kutsuda raamatukokku?

Hästi selgelt defineeriti veebiseminaril ka rohepesu mõiste, anti soovitusi ja nõuandeid, mida teha, kui oled ära märganud, et sinu ettevõte otsene konkurent tegeleb rohepesuga –  “värvib” ennast roheliseks ja teenib sellega tulu. Kas sildistada ja süüdistada või hoopis selgeks omavahel rääkida  ja näidata positiivset eeskuju? Kahtlemata tekitavad huvi ja rõõmu ka edulood, kus jagatakse nippe kuidas igapäevaelus säästa loodust, vähendada jääkide hulka ja mida teevad selleks oma äri roheliselt ajavad  ettevõtjad (LHV, Ringkarp).

 

Lisaks kõikidele praktilistele nõuannetele jagati veebiseminaril kasulikke soovitusi tegijatele kultuurivaldkonnast – kuidas kommunikeerida rohepööret, kui ei toodeta konkreetseid tooteid, kuidas muuta oma üritusi roheliseks. Esinejad tõid välja näited rohelistest ettevõtmistest. Kuulajat pandi mõtlema, et miks tasub üldse mõõta rohekommunikatsiooni mõju.  Kui teatakse oma kommunikatsiooni eesmärki, siis mõõdikud aitavad mõista ja mõõta hoiakute muutust. Mõõtmise tööriistad on erinevad: uuringud, digikanalid, sotsiaalmeedia ja päris väärtuslik on see, kui sinust räägitakse laiemalt ja see kõnetab teisi. Nagu  elu on näidanud, siis positiivse sõnumiga on raskem jõuda inimesteni, seega tuleb kõigepealt olla aus ja uskuda sellesse, mida sa teed. 

 

Sel korral jagasid oma mõtteid ja kogemust ning andsid soovitusi: 

Siiri Tiivits – Puttonen – “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” programmi juht ja idee autor, EENA Tallinna klubi president. Tema sõnum avalikkusele: “Kõigest mida sa teed, räägi lugusid ja jaga õppetunde, siis teadlikkus tõuseb!”

 

Eva Truuverk – EENA aasta naine 2018, EENA liige, “Teeme ära” projekti eestvedaja,  Rohetiigri asutaja ja eestvedaja. Tema sõnum avalikkusele: “Toetame väikeseid muutusi õiges suunas  ja oleme ise eeskujuks!” 

 

Helin Vaher – kommunikatsioonibüroo Agenda asutaja ja partner ning Rohetiigri kommunikatsioonijuht. Tema sõnum avalikkusele: “Teeme asju hea tujuga, siis nad levivad paremini!” 

 

Kirjutas: Irina Bahramova

Helin Vaher - kommunikatsioonibüroo Agenda asutaja ja partner ning Rohetiigri kommunikatsioonijuht.

Vestlust modereeris Kadrin Kahu

EENA esitleb: Energia teekaart

Energia teekaart 2020/2031/2040.

Energia teekaart kirjeldab ära tasakaalus majandusele vastava Eesti sisese energia tarbimise, tootmise ja jagamise soovid, vajadused ja võimalused perspektiivis 2020/2031/2040. Arvesse võetakse teadaolevad ja mõistlikult prognoositavad muutused tarbimiskäitumises, tehnoloogia arengus ja innovatsioonis ning regulatsioonides.

Tasakaalus majandus on ühiskonna toimimise viis, milles majandustegevuse tulemusena looduskeskkonna üldine seisund paraneb või vähemalt säilib. Panustamine majandustegevuse sellisesse korraldamisse – rohepöördesse – õigeaegselt ja mõistlikul moel on nii üksikisiku, ettevõtte kui riigi jaoks tulus tegevus.

Teekaardi aluspõhimõtteks on tagada Eesti siseriiklik energiavajadus elektri- ja soojuse baastarbimise osas kohaliku taastuvenergia tootmisega. Transpordikütuste vajadused kaetakse kodumaise biometaani, elektri, vesiniku ja sisseveetavate kütuste kombinatsioonina.

Teekaardis toodud tegevuste tulemusena on Eesti energiamajanduses võimalik saavutada tasakaal looduskeskkonna seisundi ja inimese ning kogukonna heaolu vahel.

Veebiseminaril püüti leida vastused järgmistele küsimustele:

  1. Kas ja kuidas muutub minu heaolu energiamajanduse ümberkorralduse tulemusena?
  2. Kas ja kuidas vähendab energiamajanduse ümberkorraldus summaarset keskkonnamõju?
  3. Kui palju energiat me soovime Eestis tarbida?
  4. Millistest allikatest energia tuleb?
  5. Kui palju tootmisvõimsust ja salvestusvõimekust on selleks vaja?
  6. Kas energia on tulevikus kallim kui praegu?

 

Veebiseminari lektor Jaanus Purga on Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonna tehnoloog. Ta on töötanud keemiatööstuses üle 25 aasta alates projektijuhist kuni tootmisdirektorini (Velsicol Eesti AS) ja juhatuse liikmeni (VKG). Jaanus Purga on tegutsenud 16 aastat põlevkivitööstuses, rajanud Ojamaa kaevanduse nullist ja mõned õlitehased. Viimased 5 aastat on ta konsulteerinud erinevaid tootmisettevõtted ja viimased 1,5 aastat vedanud ka Rohetiigri majandustoimkonda.

 

 

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi kohta saad rohkem teada siit. 

Siiri Tiivits-Puttonen ettekanne 19.02.2022

19.02.2022 toimus EENA volikogu

Päev peale meeleolukat Sõbrapäevapidu toimus Tallinnas EENA volikogu. Mõlemad üritused toimusid hubases Centennial hotellis. Volikogust oli võimalus osa saada ka  zoom´i vahendusel.

Volikogu päevakord

  1. EENA president Ester Eomois ülevaade 2022 tegemistest ja EENA 30 juubeliprogramm (online)
  2. Siiri Tiivits-Puttonen, Roheline ja Hooliv Maailm. Marii Väljataga, Maaema päev 2022
  3. Liina Helstein mentorlusest ja kandidaatliikme staatusest
  4. Töötoad ja arutelud: kuidas suurendada kaasata klubide tegemistesse kõik klubide liikmed; kuidas leida klubidele uusi ja aktiivseid liikmeid; uute liikmete sisseelamine ja mentorluse programm
  5. Euroopa koordinaator Anu Viks Rahvusvahelise BPW uudised (online)
  6. Ühine lõunasöök, arutelu jätkub


SAVE the DATE!

  • 5.märts 2022 – roheettevõtluse töötuba Tallinnas EBS ruumides;
  • 27.-29. Mai 2022 Euroopa kongress Islandil;
  • 4. juunil 2022  kl 11:00-14:00 Aastakoosolek Viljandimaal, Lusika talus.
  • 18. august 2022 EENA Kübarapidu 25. aastapäeva tähistamine;
  • 12. novembril 2022  10-15 Radisson Collection hotell, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA/ BPW Estonia) 30. aastapäevale pühendatud inspiratsioonikonverents “Naine kui tuleviku looja”;
  • 12. novembril 2022 19.00- 23.00 EENA 30 Gala Radisson Collection hotell.

EENA 30 tegemised:

  • EENA 30 alamleht
  • Videopodcast läbi aasta (12 tk) EENA säravate naistega, ringkäik ajaloos ja tulevikuvaade.
  • EENA 30 raamat. “ Säravad EENA naised läbi aegade”*
  • EENA 25 ajalooraamatule kirjutame juurde 5 aastat ja ilmub digiraamat.
  • Klubide ajaloo vebinarid ( koordineerib Virve Poom)
  • Klubide eelmiste presidentide kohtumised klubidega
  • Eelmiste Euroopa konverentside tutvustamine (kick off for Island:)
  • EENA sümboolika oluline täiendamine

 

Siiri Tiivits-Puttonen, Roheline ja Hooliv Maailm. Marii Väljataga, Maaema päev 2022

Tulemas on veebiseminarid:

17.märts 2022 “ Kuidas luua ja edastada rohesõnumit?”, Siiri Tiivits-Puttonen, Eva Truuverk, Helin Vaher.
14.aprill 2022  –  “Miks me peame rääkima ringsest majandusest ja kuidas sellest mõelda?”, Mihkel Kangur.

15.mai 2022 – “Kas turism saab olla jätkusuutlik?”, Triin Talk

 

Roheideede häkk- tule ja testi oma roheideed ja hakka seda ellu viima.

2. aprill 2022 – Suunatud naisettevõtjatele ja neile, kes unistavad oma ettevõttest ja soovivad hakata rohelist ettevõtlust arendama. Ärimudel, mentorid. 50 osalejat. Tule kohale!

 

Maa päev

22.aprill 2022 10:00-16:30 Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses Maa päeva tähistamine. Sündmuse keskmes on iseendale ja Maaemale keskkonnahoidlike lubaduste andmine terveks aastaks

23. aprill 2022 9:00-17:30 Laulasmaa LA Spa-s Ettevõtluskonverents         „Roheliselt on võimalik”.

Liina Helstein mentorlusest ja kandidaatliikme staatusest

Liina esitles vahetulemit EENA mentorlusest. Dokument vajab veel täiendamist.

Väikestes rühmades toimusid põnevad arutelud teemadel:

  • Kuidas suurendada klubide liikmete kaasatust klubide tegemistesse 
  • Uute liikmete sisseelamine ja mentorluse programm
  • Kuidas leida klubidele uusi ja aktiivseid liikmeid

Töötubades tehtud arvukate ettepanekutega saab tutvuda protokollis. Samuti on oodatud kõik mõtted, mis veel kirja pole saanud aga võiksid abiks olla tõstatatud murekohtade lahendamiseks.

 

Rahvusvahelise BPW uudised – Euroopa koordinaator 2021-2024 Anu Viks

EENA üks eesmärke on toetada oma liikmeid ja edendada ettevõtlust. Kõige paremini saame üksteist toetada kasutades oma liikmete teenuseid ja toodangut. Sama eesmärk on ka rahvusvahelisel tasandil.

Palun liituge BPW International uudiskirjaga, kust saab lähemalt aimu rahvusvahelise Business and Service Directory`ga (bpw.directory) ja registreerida ennast andmebaasi. See on BPW liikmete ettevõtluse andmebaas üle 5 kontinendi ja suurepärane võimalus teha ennast ja oma ettevõte nähtavaks!

Link BPW Euroopa Newsletter lugemiseks. Palun registreerige ennast uudiskirja saajaks, et lugeda Euroopa tegemistest otseallikast. Newsletter (bpw-europe.org)

Kõige rohkem informatsiooni BPW Euroopa tegemiste kohta leiate BPW Europe kodulehelt, kus on ka sündmuste kalender: https://www.bpw-europe.org

BPW Europe Meta (Facebook) leht annab suurepärase ülevaate, Euroopa koordinaatori tegevusest, Euroopa klubide üritustest ja tegemistest, Islandi konverentsi sündmustest ja CSW66 webinaridest ning muust (3) BPW Europe | Facebook

Teksti pani kokku volikogu protokolli alusel Külli Kodasmaa.

 

 

 

 

 

EENA Volikogu 19.02.2022 Centennial Hotell

EENA volikogu 19.02.2022

BPW Euroopa regiooni koordinaator Anu Viks

BPW Euroopa regiooni koordinaatori, Anu Viksi pöördumine.

General goal setting for 2022

Dear Presidents,

Year 2022 will be the year of possibilities as the societies will be
step by step opening after the Covid-19 crises and people are resuming
the enthusiasm of meeting each other in person.
The general strategic direction for BPW Europe in 2022 will be
increasing the visibility of BPW on the national and European level.
Visibility is the key to the healthy organization and increasing of the
membership. Through visibility we attract active women who are willing
to contribute to the key topics in Europe – Equal Pay Day, WEPs, Green
and Sustainable life.

BPW Europe has gained a great amount of visibility through our social
media channels – Meta (Facebook), webpage, Newsletter, Linkedin. Last
week the Meta posts reached 7470 members in the Europe and International
BPW. Through visibility, we can make the impact on the lives of women
and influence the societies.

Generating visibility, we can grow membership and retain members in
these Clubs who have been suffering during Covid time. Our biggest
strength are our members. The Calendar of Events on BPW Europe webpage
is a good tool to keep your members engaged and active by joining
virtual events carried out throughout Europe. Please keep sending the
dates of your webinars, seminars, conferences, and other activities to
the Communication Officer Sheerah Kim.

The main event of BPW Europe in 2022 in the 17th Regional Conference and
9th Young BPW Symposium in Reykjavik Iceland 27-29 May. BPW Iceland`s
Organization Committee and ECC are working hard to make it the
unforgettable event for all participants., The Conference will be set in
the mystic surrounding of Icelandic life and sagas, the wonders of the
nature and mysterious people of Iceland.

Come and participate in the Conference! https://bpwiceland2022.is/

The key speakers of the Conference are:

Helena Dalli – Equality Commissioner of European Commission and

the First Lady of Iceland Eliza Jane Reid.

The general goals for BPW Europe in 2022:

1.      Being the forefront in advocating and empowering women
2.      Successful Equal Pay Day campaigns in all member countries
3.      Well operating Working Groups and Networks of BPW Europe
4.      Gaining new active members through visibility and retaining existing
members
5.      Accessing new age groups through social media channels
6.      Using media to bring attention to BPW and women in Europe, their
visions and goals for future
7.      Developing projects on empowerment of women and funding possibilities
from EU Funds
8.      Creating eClubs, where members can join the events in the common
suitable time
9.      Reviewing, connecting, and updating the cooperation with other NGOs
in Europe
10.     Boosting the use and visibility BPW Europe website, Newsletter,
Event Calendar through key topics and messages.

Looking forward for your active participation in the work of BPW Europe!

With best wishes,
Anu Viks

Executive Member of BPW International
Regional Coordinator BPW Europe
2021 – 2024

Business Professional Women (BPW Europe aisbl)
EU Transparency Register: 836392015840-91

“Inclusion – Innovation – Inspiration”
through Commitment

Anu Viks paneeli juhtimas

Ülevaade 21.02.2022 toimuva  BPW Europe Presidentide miitingu päevakorrast:

Agenda:

1. Overview from the Regional Coordinator – Anu Viks – 10 min
2. Communication in BPW Europe – Communication Officer Sheerah Kim – 10
min
3. Updates to the 17th Regional Conference – Johanna Kristin Tomasdottir
-10 min
4. Updates to the 9th Young BPW Symposium – Sheerah Kim and Julia
Klausen -10 min
5. Introduction to the new Working Group – WEPs – Jurga Rimke President
of BPW Vilnius Chamber and Dovile Koncak Young BPW Member – 10 min
6. Overview of Equal Pay Day activities – EPD Working Group Chair Karine
Babule – 10 min
7. Introduction to the Earth Day Campaign on 22 April – Green and
Sustainable Working Group Chair – Siiri Tiivits-Puttonen – 10 min
8. Leadership and Lifelong Learning Task Force to become the BPW Europe
Working Group – introduction from the Chair Conny Montague
9. Introduction of possibilities to apply for project funding from
European Union institutions – Carlos Franco Uliaque the CEO and Founder
of Gestión Estratégica e Innovación (Spain)
10. Sharing best practice of an e-Club – BPW Germany
11. Open microphone

Kutsun kõiki EENA liikmeid liituma BPW Europe uudiskirjaga,

et olla kursis kõigi põnevate tegemiste ja projektidega.

Liituda saab järgmise lingi kaudu:

https://www.bpw-europe.org/newsletter-registration/

 

Tekst: Anu Viks

 

.

Tartu klubi EscapeTartu ruumides diabeedi seminaril

Tartu klubi kohtumine EscapeTartus

EENA Tartu klubi kogunes EscapeTartu ruumides.

EENA Tartu klubi pidas oma veebruari kohtumise EscapeTartu ruumides 8.02.2022

Alustuseks tehti meile ekskursioon põgenemistubades.

 

Meie klubi liige Angela rääkis diabeedist. Saime teada, et on olemas väga erinevaid diabeedi vorme – kõige levinumad I ja II tüübi diabeet, aga ka harvemad, nagu rasedusaegne diabeet või muudest tervislikest põhjustest tulenev diabeet.

Enim on levinud esimese maailma haiguseks tituleeritud II tüübi diabeet.

 

Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab pidevat enesejälgimist ja -ravi. Peale diagnoosi saamist muutub haige (perekonna) elu kardinaalselt. Haiguse tõttu tuleb jälgida kõiki oma tegevusi ja käitumist: liikumist, magamist, toitumist, meelemürkide tarbimist, stressi- ja veresuhkru taset. Igaüks neist tegevustest (aga ka nende tegevuste omavaheline koosmõju) mõjutab veresuhkru taset ühele või teisele poole normist ning nõuab reageerimist ehk lühi- või pika toimega insuliini koguse süstimist õigel ajal.

 

Angela sõnul on diabeedihaigel vaja igapäevaselt teha mitusada kiiret raviotsust, millest iga vale otsus võib tähendada, et ta halvemal juhul kaotab elu, kergemal juhul võivad tekkida tõsised tervisehäired, millest üks tõsisemaid on näiteks pimedaks jäämine.

Selline pidev jälgimine ja kalkuleerimine ei ole vaimule lihtne taluda, mistõttu on ümberolijate teadlikkus ja moraalne tugi hädavajalik.

 

Kui teame, et me sõber või tuttav on selle haigusega ja tal tekib ootamatu terviserike, siis meie kõrvalseisjatena saame kõige paremini aidata ikkagi hädaabinumbrile helistades. Kui ta on meid eelnevalt juhendanud, mida kiirabi oodates talle pakkuda, võime seda teha, aga ikkagi selliselt, et teda mitte rohkem ohtu seada.

Vaatamata sellele, et Angela on mõned aastad elanud koos diabeediga, on ta suurepärane näide sellest, et kooselu diabeediga saab olla sama täiuslik, mitmekülgne ja lõbus – peaasi, et su ümber on hoolivad inimesed. Vt lähemalt tema blogist https://www.anxidiabeedijutud.com/

Aitäh, Angela, et teed väga tänuväärset teavitustööd!

 

 

Kirja pani Pille Tsopp-Pagan

EscapeTartu kutsub seiklema

EscapeTartu põgenemistuba

Vaata järgi! Veebiseminar vastutustundliku ettevõtluse indeksist

03. veebruari õhtul said ettevõtlikud naised taas Zoomi keskkonnas kokku, et ammutada uusi teadmisi roheteemadel. Sel korral vedas kohtumist vastutustundliku ettevõtte indeksi töögrupi juht Els Heile, kes tutvustas huvitavat ja kasulikku tööriista.

Vastutustundliku ettevõtte indeks on loodud igas suuruses ettevõtetele aitamaks neil küsida olulisi küsimusi ning püstitada eesmärke ja strateegiaid, et enda organisatsioon erinevates valdkondades vastutustundlikumaks muuta. Indeksis käsitletakse kõiki aspekte, mis ühe ettevõttega seotud on, kätkedes näiteks enda ja klientide tegevusvaldkondi, palga- ja maksupoliitikat ning keskkonna- ja võrdõiguslikkuse temaatikaid.

Märgise taotlemise protsess on sügav sisevaade ettevõtte toimimisse ja põhimõtetesse. Els Heile sõnul oleks kõige parem see teekond ette võtta koos tiimiga. Mitu pead on ikka mitu pead ning nii on võimalik küsimustele vastata kõige adekvaatsemalt. Nii liiguvad ka tiimikaaslased oma mõtetega samas suunas ning oskavad erinevates valdkondades vastutustundlikkusele tähelepanu juhtida, tänu millele on julgem koos vajalikele muutustele vastu minna. Indeksi taotlemisel on oluline rõhuasetus aususel, sest ainult sel viisil saavad ettevõtted asjakohast tagasisidet, mille abil murekohtadega tegelema hakata.

Miks seda märgist vaja on? Kõige tähtsam polegi märgis kui selline, kuigi see annab olulise eelise koostööpartnerite ees, sest näitab organisatsiooni usaldusväärsust. Selle teekonna olulisim väärtus on põhjalik sisekaemus ning teod, mida pärast hindamist tegema hakatakse. On oluline, et oma tegevustega ei teeks me kellelegi liiga ning tegutseksime viisil, et kõik ettevõttega seotud isikud, nii juhid kui alluvad, saaksid igal õhtul minna magama sisemise rahutundega. Mis oleks veel parem, kui selle tõestuseks on ka märgis, mida uhkusega klientidele, koostööpartneritele ja miks mitte ka konkurentidele näidata?

Rohkem infot vastutustundliku ettevõtluse indeksi kohta saad rohkem infot kodulehelt: https://indeks.csr.ee/.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi kohta saad rohkem teada siit.  

Tekst: Angela Korela

EENA noored Iirimaal konverentsil

Tule koos EENA delegatsiooniga Islandile Euroopa konverentsile

On alanud organisatsiooni Euroopa konverentsile registreerumine. Soodushinnad kuni 15.02

BPW Euroopa 17. ja 9. noorte liikmete sümpoosiumile on registreerimine avatud. Konverents toimub 27. – 29. maini 2022

Reykjavikis. Palun vaadake informatsiooni BPW Iceland kodulehelt https://bpwiceland2022.is/ ja registreeruge konverentsile.

Soodushinnad kehtivad kuni 15. veebruarini. Kodulehel info ka hotellide ja ekskursioonide kohta.

Sellelt lingilt leiate informatsiooni esinejate kohta. Töötubade läbiviijate seas on Eestist Ester Eomois, Siiri

Tiivits-Puttonen koos Rohetiimiga ja Euroopa koordinaator Anu Viks.

Veebruari alguse seisuga on huvi Islandile minemise vastu üles näidanud umbes 15 eenalannat. Täpsem info Eesti delegatsioonijuhilt Ester Eomoisilt.

Pärnu klubi liige Kadrin Kahu koos EENA endise presidendi Anu Viksiga Iirimaal

Võru roheseminaril osalejad

Võru roheettevõtluse töötoast kasvas välja neli edutiimi

22. jaanuari hommikul, peale suurejoonelist galat Võru Kandles, kus kuulutati välja Aasta naine 2021 ning Aasta noor naisettevõtja, kogunes seltskond rohehuvilisi Kubija hotelli seminariruumi.

Päevakavas oli “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” praktiline töötuba. Lähemalt ja kaugemalt tulnud huvilisi sai kokku 27. Kõik osalejad jaotati kohe laudkondadesse, millest moodustusid edutiimid, mida sai kokku neli ja need jäävad toimetama ning kokku käima peale seminarigi.

Töötoas jagas veebi vahendusel oma teadmisi roheettevõtlusest EENA liige ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, tänu kellele saime ülevaate rohemajanduses kasutatavatest teadmistest, mõistetest ja märgistest. Tuleb välja, et mõned märgised on devalveerunud, kuna kohati on soovituslikud loodushoiumeetmed jõudnud juba seadustesse. Tuleb ette sedagi, et ettevõtlusmaastikul on osalisi, kes varjavad oma loodust mitte säästvaid tegusid rohemärgiste taha, seega tasub alati toodete sisulist poolt uurida, enne kui lõplikult usaldada.

Järgnevalt valgustas EENA Tallinna klubi president ja programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ning projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen kuulajaid rohekommunikatsiooni eripäradest. Ta ärgitas ka väikeettevõtjaid mõtlema sellele, kas tasuks oma ettevõtte turunduses ära kasutada mõnda märgist.

Võru klubi oli kutsunud oma kogemusi jagama Võru Instituudi direktor, looduskaitsja, metsateadlase Rainer Kuuba, kes rääkis säästlikust metsamajandamisest, ettevõtlusest ja keskkonnaga arvestamisest. Kuuba tõdes, et ta ei ole otseselt lageraiete vastane, kuna saab aru, et teatud mahus on see mõistlik teguviis.

Järgmisena jagas oma kogemusi Siidrikoja KODAS perenaine Tea Nõmmann, kelle ettevõttes mõeldakse looduslähedusele ja -säästlikkusele igas tootmisprotsessi faasis. Nõmmannide aias kasvab 9000 õunapuud, millest valmimad erinevad joovastavad ja karastavad joogid. Tootearendus käib praegu kiudaineterikaste smuutidega, mis sobivad mõnusaks ja tervislikuks vahepalaks kiire elutempoga inimestele.

Järgmine „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ praktiline roheettevõtluse töötuba toimub 12. veebruaril 2022 Narvas. Töötuppa saab registreerida 👉 siit!

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Tekst: Võru klubi, fotod Merle Koop

Praktiline roheettevõtluse töötuba 22.01.22

EENA esitleb: Maailm vajab positiivse jalajäljega taastavat ja kogukondlikku ettevõtlust

Maailm vajab positiivse jalajäljega taastavat ja kogukondlikku ettevõtlust

Kestliku majanduse ja ettevõtluse koolitaja Riinu Lepa alustas 20. jaanuaril toimunud veebiseminari põneva mõttega või ahhaa momendiga, mis temal sotsiaalseid ettevõtteid uurides tekkinud on. “Kas pole mitte huvitav mõelda, et sotsiaalsed ettevõtted on loodud selleks, et neid enam vaja ei läheks?”, küsis ta ja arutles: “See tähendab, et nad on loodud, et lahendada mingi probleem ja kui see probleem saab kõrvaldatud, siis ei ole enam ka vaja ettevõtet.” Seda mõtet edasi arendades saab öelda, et sotsiaalsetel ettevõtetel ei saa olla ka konkurente. Saavad olla nt koostööpartnerid, sest eesmärk on ju ära lahendada mingi probleem.

Kas me aga kujutame tänases ühiskonnas ette ettevõtlust, mis ei ole orienteeritud kasumlikkusele, kiirele kasvule, konkurentide võitmisele, ekspordile ja omanikutulule? Kirjeldatud mõtteviis ettevõtluses näeb Riinu sõnul loodust kui masinavärki – kui midagi ei tööta, siis vahetame selle lihtsalt välja. Näiteks, kui põllumajanduses üks kemikaal on ohtlikuks kuulutatud, siis vahetame selle lihtsalt natuke rohelisema vastu välja ja ongi korras.

Loodus aga ei toimi kui masin. Loodust „parandama“ minnes tuleb enne aru saada nendest väga paljudest ja keerulistest protsessidest, mida me ei pruugi kohe mõista.

Riinu Lepa sõnul on meil vaja uut moodi ettevõtlust – sellist ettevõtlust, kus õnn tekib teadmisest, et teed õiget asja! Kui üritame rohepööret teha olukorras, kus mõtteviis on endiselt konkurents-maine-võim-raha, siis saavad lahendusteks puupõld metsad, GMO muundatud taimed jne.

Nii Eestis kui ka maailmas on erinevaid näiteid ettevõtetest, kelle tegevuse tulemusel toimub ühel või teisel moel looduskeskkonna taastamine. Palju näiteid on ka sellest, kui ettevõtte on põhjalikult uurinud looduses toimivaid protsesse ja neid edukalt looduskeskkonna taastamise eesmärgil rakendab. Näiteks Novobiom aitab seeneniidistiku abil taastada mullastikku, mis on saanud erinevate kemikaalidega kahjustada. Teatud tüüpi seened suudavad kemikaalijääke mullas ohutuks lagundada.

Veel näiteid Eestis tegutsevatest sotsiaalsetest ettevõtetest:

Eesti OTT. Väiketalunikele iseseisva sissetuleku võimaldamine

Eesti Pimemassööride Ühing.

Pahkla Camphilli Küla.

Seminari jooksul tekkis osalejate vahel elav arutelu, milliseid n-ö taastamisi Eesti vajab. Kõige rohkem on osalejate sõnul probleemiks pakendiprügi, toiduraiskamine, muldade vaesustumine, metsade raiumine, energeetika valdkond ja turvas.

Riinu Lepa on seisukohal, et taastamine on alati lokaalne ja seetõttu mängivad kogukonnad selles väga suurt rolli. Tasapisi hakkavad inimesed tegema teadlikumaid valikuid oma töö ja eraelu tasakaalus hoidmisel. Kui varem oli palju hoiakut stiilis „Kui töö saab tehtud ja aega jääb, siis mängin lastega, lähen puhkusele, tegelen hobidega jne“, siis järjest enam valitakse teha tööd vähem, et veeta rohkem aega perega, et tegeleda sellega, mis päriselt rõõmu pakub.

Teadlikes kogukondades on kasutusel ka kodanikupalgad igale inimesele. Kodanikupalga eesmärk on võtta pinge maha ja see omakorda võimaldab inimeste sisemisel loovusel esile tulla ja neil kogukonda panustama hakata. Kogukonnad võimaldavad inimesteni viia arusaamu, et olulisi väärtusi saab enda ellu tuua ilma tarbimiseta. Kogukondades, kus kõiki inimesi tunned ja tahad, et neil hästi läheks, konkurents – võim -raha ei toimi. See toimib ainult anonüümsetes tingimustes.

Seminar lõppeb üleskutsega. Võta hetk aega, rahune ja mõtle, mis on sinu jaoks päriselt oluline!

Riinu Lepa on tegutsenud säästva arengu koolitusi pakkuvas Gaia Akadeemias üle kümne aasta. Ta õpetab majandust ja ettevõtlust ka gümnaasiumi astmes õpilastele Märjamaal ja Raplas.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi kohta saad rohkem teada siit. 

Tekst: Katarina Papp

2021. aasta naine on Katrina Lehis, noor naisettevõtja Kadri Tuisk

PRESSITEADE
21. jaanuar 2022

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 29. sünnipäeva pidulikul galal Võrus kuulutati aasta naiseks 2021 eesti epeevehkleja ja olümpiavõitja Katrina Lehis. Aasta nooreks naisettevõtjaks nimetati haridussüsteemi parendava idufirma Clanbeat asutaja ja tegevjuht Kadri Tuisk.

Aasta naine 2021 Katrina Lehis tunnistas, et tiitel on talle suur tunnustus. „Sportlase jaoks on alati iga tunnustus väga eriline, kuid kui see tuleb ka spordivaldkonnast väljast poolt, siis see näitab, et need tulemused lähevad korda ka spordiga ehk mitte kõige lähemalt seotud inimestele ning lisab omakorda ka kindlasti motivatsiooni,“ sõnas ta.

Mullu Tokyo olümpiamängudel individuaalvõistlusel pronksmedali võitnud ja Eesti naiskonna olümpiakullani aidanud Lehis peab möödunud aastat enda jaoks väga edukaks: „Kaks medalit oma esimestelt olümpiamängudelt oli väga eriline tunne ja mul on siiralt hea meel, et see ka teistele inimestele korda läheb.“

Aasta noor naisettevõtja 2021 Kadri Tuisk on aunimetusest liigutatud. Tema jaoks on see märk sellest, et kui kui luua oma ettevõte lähtudes kirest, on võimalik luua ka maailma muutvaid lahendusi. „Ei pea hakkama juristiks, arstiks või raamatupidajaks, kuna su isa seda tahtis või ühiskond arvas, et see on parim viis elus ennast teostada. Enda tee tuleb leida. Ja see on võimalik,“ usub ta.

2021. aasta oli Tuisu hinnangul Clanbeati jaoks raske. „Tegeleme üheaegselt tarkvara arenduse, teadlikkuse tõstmise, koolitamisega ja tervislike protsesside juurutamisega,“ selgitas ta. „Start-up’ina jookseme võidu ajaga. Samas koolide toimimise mehhanismid on aeglased.“ Aasta jooksul jagus ka hetki, mis tõid tunnustust kirega tehtud raskele tööle: koostöös Accelerate Estoniaga aitavad nad kaasa Eesti noorte vaimse tervise parandamisele, United Nationsi algatus World Summit Awards valis Clanbeati ühe nominendina ühiskonda paremaks tegevate digitaalsete lahenduste hulka.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon kutsus üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valis võrgustiku juhatus välja kolm kandidaati: Mare Mätas (Kihnu pärimuskultuuri hoidja ja edendaja, Kihnu giid, raamatu „Minu Kihnu. Külas või külata“ autor), Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutuse juht, lõimumise ja keelekümbluse edendaja) ning Katrina Lehis.

Tänavused noore naisettevõtja kandidaadid olid Anna-Liisa Palatu (keskkonnasõbraliku pakkematerjali tootja Woola kaasasutaja ja tegevjuht), Kadri Treial (Psühhobussi asutajaliige ja tegevjuht, Võru Gümnaasiumi koolipsühholoog) ja Kadri Tuisk.

Pildil (vasakult): Aasta noor naisettevõtja 2020 Marion Teder, aasta noor naisettevõtja 2021 Kadri Tuisk, aasta naine 2021 Katrina Lehis, aasta naine 2020 Irja Lutsar ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Ester Eomois. / Foto: Tiina Männe

Lisainfo:
Merle Koop
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Võru klubi president
tel: +372 525 3308; e-post: info@gekoweb.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

Aasta naine 2020 ja aasta noornaisettevõtja 2020

Ettevõtlikud naised (EENA) kuulutavad sel reedel välja 2021. aasta naise ja noore naisettevõtja

 

PRESSITEADE
17. jaanuar 2022

Eesti ettevõtlikud naised kuulutavad reedel, 21. jaanuaril Võrus välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja.

Aasta naise tiitlile kandideerivad Mare Mätas (Kihnu pärimuskultuuri hoidja ja edendaja, Kihnu giid, raamatu „Minu Kihnu. Külas või külata“ autor), Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutuse juht, lõimumise ja keelekümbluse edendaja) ning Katrina Lehis (eesti epeevehkleja, juunioride maailmameister, olümpiavõitja ja 2021. aasta naissportlane).

Aasta naise tiitliga tunnustab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Eesti Vabariigi kodanikku, ühiskonnaelu aktiivset mõjutajat ja oma ametis pädevat naist äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Tiitlisaaja valimisel peetakse oluliseks, et ta on viimase aasta jooksul paistnud silma oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ja on Eesti naistele eeskujuks.

Lisaks kuulutab EENA välja aasta noore naisettevõtja. Tänavused noore naisettevõtja kandidaadid on Anna-Liisa Palatu (keskkonnasõbraliku pakkematerjali tootja Woola kaasasutaja ja tegevjuht), Kadri Treial (Psühhobussi asutajaliige ja tegevjuht, Võru Gümnaasiumi koolipsühholoog) ja Kadri Tuisk (haridussüsteemi parendava idufirma Clanbeat asutaja ja tegevjuht).

Tiitliga tunnustatakse kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud konkreetses tegevusvaldkonnas ning leidnud märkimisväärse klientide poolehoiu või esiletõstmise koostööpartnerite poolt.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlikandjad tehakse teatavaks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 29. sünnipäeval, mida tähistatakse seekord 21. jaanuaril ja esmakordselt Võrus, kultuurikeskuses Kannel algusega kell 19.00. Rohkem infot kodulehel (https://bpw-estonia.ee/sundmused/) või Facebookis (https://www.facebook.com/events/557696492159811).

Eelmisi tiitlikandjaid vaata siit: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Pildil (vasakult): Aasta noor naisettevõtja 2020 Marion Teder ja aasta naine 2020 Irja Lutsar. / Fotograaf: Petri Hütt.

Lisainfo:
Merle Koop
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Võru klubi president
tel: +372 525 3308; e-post: info@gekoweb.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

Pärnu klubi detsembrikuu kohtumine kandidaatliikme Liisiga

Detsemberi algus tõi Pärnu klubi liikmed kokku jõuluhõngulises Pärnu vanalinnas. Klubi kuukohtumine leidis aset meie kandidaatliikme Liis Kasekännu väikeses ja hubases Mirtelle butiigis, mis on nüüdseks tegutsenud pea paar aastat Maarja-Magdaleena Gildis ehk kohalike käsitöömeistrite majas. Väikeste laste kasvatamise kõrvalt on ettevõtlik naine leidnud kutsumuse tegutseda käsitööasjade meisterdaja, massööri ja kogemusnõustajana.

Liis on läbinud massaažikoolitused Eesti Massaaži- ja Teraapiakoolis. Mirtelle butiigis pakub Liis klassikalist-, kupu- ja šokolaadimassaaži, kasutades nii looduslikke massaažiõlisid kui kreeme. Massöörina jagas Liis klubikaaslastele praktilisi näpunäiteid massaaživõtetest, millega saab igaüks ise ennast või oma lähedast aidata, leevendades näiteks arvuti taga sundasendis töötamisest tekkivaid õlavöötme, kaela ja ülajäsemete pingeid. Massaaž on iidne meetod nii lihaspingete vähendamiseks, kui üldise enesetunde  parandamiseks.

Kogemusnõustajana praktiseerib Liis Sindi Noortekeskuses, kus kogemusnõustamise sihtgrupiks on teismelised. Läbi isikliku kogemuse ja kogemusnõustaja väljaõppest tulenevalt, on Liisi südamesoov aidata teismelisi läbi tema enda väärtusliku taastusmiskogemuse, pakkudes noorele emotsionaalset, sotsiaalset ja/või praktilist tuge.

Kogemusnõustamine on Eestis arenev suund. Alates 2014-st aastast on Eestis kogemusnõustamist tunnustatud, kui üht ametlikku meedet inimeste aitamiseks. Ka kogemusnõustamise teaduslikud uuringud on kinnitanud, et kogemusnõustaja kaasamine tõstab rehabilitatsiooni tulemuslikkust. Kogemusnõustamine on ka üks viis panustada kogukonda.

Täname Liisi korraldatud ürituse ja huvitava ning silmaringi laiendavate teemade käsitlemise eest. Traditsioonilise kolme kollase roosi kinkimise järel on Liis ametlikult vastu võetud Pärnu klubi liikmeks ja soovime talle tuult tiibadesse!

Tekst: Nele Münter-Trušin, fotod: Eveli Semelson

Pärnu klubi Paikres

Pärnakad uudistasid prügimajandust

24. novembril käis BPW Pärnu klubi naiskond külas Paikuse Jäätmekäitluskeskuses OÜ Paikre, kus operatsioonide juht, Keit Nestor meile 2006. aastal avatud prügilas ja jäätmete sorteerimiskeskuses ringkäigu tegi.

Esimese asjana prügila hoovialale jõudes märkasime viimased kaks suve Pärnu rannas peesitanud Pernova hariduskeskuse projekti, hiiglaslikku metallvõrestikust kala kujutist, mis on täis prügi. See olevat ühe suvega Pärnu rannast (rannaalalt, liivalt ja prügikastidest) koguneva prügi hulk, mida on kokku 4 tonni. See on tohutu hulk jäätmeid, mis suvitavatest inimestest randa maha jääb.

Kokku on selles prügilas alates avamise aastast ladestatud umbes pool miljonit tonni jäätmeid – peamiselt segaolme- ja ehitusjäätmeid. Aastas tuuakse Paikre jäätmejaama 70 – 80 tuhat tonni jäätmeid, millest kolmandik lõpetab kahjuks ladealal. Üks tõsine probleem on nii eratarbijatelt kui ka jäätmete veoteenust tellivatelt ettevõtetelt tulevad segaolmejäätmed, mis on biojäätmetega kokku puutumisest rikutud ja seetõttu ringlusse saatmiseks sobimatud. Papp- ja paberpakend, mis on koos toidujäätmetega ära visatud, ei jõua taaskasutusse. Kuidas on korrektne jäätmeid sorteerida, selle kohta leiab hea ülevaate Paikre veebilehelt.

Kuulsime, et Paikre on eesmärgiks võtnud nii palju kui võimalik jäätmetest taaskasutada, sh korduvkasutada, ringlusse võtta ja suunata võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Selleks, et ladestatava prügi hulka võimalikult väiksena hoida on soovitus koguda jäätmeid liigiti. Siis on neid lihtsam taaskasutusse suunata ja samuti on jäätmetest vabanemine inimese jaoks soodsam.

Utiliseerimisteenust valides on oluline tähelepanu pöörata ka sellele, et jäätmekäitlejal oleksid kõik vajalikud load olemas, sh ka ohtlike jäätmete käitlemiseks vajalik luba, kui sedasorti kasutuskõlbmatut prügi on tekkinud (lakid, värvid, meditisiinitooted, akud, patareid, eterniit jm). Ohtlike ja elektroonikajäätmetest vabanemine on elanikule tasuta. Rohkem infot leiad siit.

Fakt on see, et jäätmeid sorteerides parandad elukeskkonda ja säästad energiat ning tegelikult ka olmejäätmete äraveokuludelt (sest pakendiprügi kogumiskonteinerid on igal pool üle Eesti leitavad), samuti panustad nõnda loodusressursside säästmisse. Taaskasutuseks sobilikel pakenditel on pea alati peal ka vastav märge. Ringnoolega „rohelise punkti märk“ või taaskasutust illustreerivad noolekesed. Taaskasutuseks sobib ka puhas pakkekile ja kilekotid, samuti kommipakikile, kus märge peal ja puhtad kommipaberid. Seega kõige tähtsam on pakendi materjal ja puhtus (veega loputatud puhtus on piisav).

Arvestatav loodussääst on see, mida silmas pidades on äärmiselt oluline, et jäätmeid kogutaks liigiti. Ühe tonni klaasi tootmine algsest toorainest vajab ligi kolm korda enam energiat, kui klaasi tootmine jäätmetena kogutud klaasist. Metalli osas on vahed keskmiselt 5–10 korda (terasel) ja isegi kuni 20 korda (alumiiniumil).

Parim lahendus ja teene tuleviku heaks, mida me kõik teha saame, on vähem tarbida ehk siis mitte püüda iga uue trendiga kooskõlas olla, sest see ei ole jätkusuutlik, arvestades maamunal elavate inimeste koguhulka ja meile kambapeale kasutada olevate ressursside vähesust/piiratust.

Tekst ja pildid: Inger Lilles-Nestor

BPW Pärnu klubi Paikres

Stella Runnel paneb ringdisaini oma hinge ja räägib, miks on olulised 7 R-i

25. novembril kõneles programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLV MAAILM” veebiseminaride sarjas tunnustatud nahktoodete disainer Stella Runnel ringmajandusest.

Stella Runnel on oma neiupõlvenimega brändi Stella Soomlais looja ja eestvedaja. Stuudio koos nahktoodete poega asub Telliskivi Loomelinnakus nn Depoo alal. Stuudios toimuvad lisaks nahktoodete valmistamisele ja kaasamüügile ka töötoad, kus iga huviline saab valmistada endale meelepärase taimparknahast aksessuaari. Lisaks panustab stuudio teadlikult kogukonna loomisesse ja hoidmisesse – iga kuu korraldatakse kunstinäitusi, toimuvad loengud harivatel teemadel. Lisategevuste eesmärk on panustada kultuurilisse mitmekesisusse.

Veebiloengus “Ringdisain – olulisus ja võimalused” kõneles Stella avatult ja lihtsalt oma teekonnast ettevõtjana ja disainerina. Ta õppis nahakunsti esmalt Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, seejärel kaitses magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Stella kõneles sellest, kuidas alguses valmistas ta hästi keerulise disainiga kotte, kuid neid oli pea võimatu parandada. Ta tunnistas, et vahel olid pisarad silmas, kui klient tuli rikutud kotiga ja soovis seda taastada, sest töö nõudis suurt täpsust ja nõudlikkust, aga disainer sai hakkama. Soov liikuda lihtsama ja praktilise disaini suunas ning kasutada tootmisprotsessis ära kogu materjal innustaski Stellat ringmajaduse põhimõtetega tutvuma ja neid loomeprotsessis kasutama.

Stella Runnel kinnitas, et kõige olulisemad märksõnad tema igapäevatöös ringmajandust praktiseeriva disainerina ja ettevõtjana on järgmised:

rethink, refuse, reduce, reuse, repair, redesign, recycle or rot

Viimase märksõna puhul on mõeldud materjali, mis komposteerub, kui seda on õigesti töödeldud. Just sel põhjusel on Stella valinud oma toodete loomiseks kvaliteetse taimparknaha, mida ostab sisse erinevatelt tootjatelt Euroopas, nt Rootsist, Hispaaniast, Itaaliast, Belgiast ja Taanist. Eestis toodetud nahka pole ta siiani kasutanud tarnete ebakindluse tõttu. Eestis on vaid kaks parkimistehast ja ainult üks neist pakub sobivat taimparknahka.

Samuti rõhutas disainer loengus, et erinevast nahast saab väga erinevaid tooteid, seetõttu on oluline ka tarnijate laiem ring ja toormaterjali varieeruvus. Vähem oluline ei ole tema jaoks koostööpartnerite valikul see, kuidas nahka täpselt töödeldakse ja millised (öko)sertifikaadid on tootjal, kuskohast materjal pärineb ja milline on selle süsinikujalajälg. Ta tõdes loengus, et hea meelega kasutaks tulevikus ka Eestis toodetud taimparknahka, kui seda püsivalt ja piisavas koguses saada on.

Peamiselt kottide tootmisele keskendunud disainer kõneles, et tema stuudios valmivad tooted nn avatud köögi põhimõttel – tootmisprotsess on läbipaistev, selge on see, kes toote valmistas, kui palju selleks aega kulus ja millisest materjalist toode täpselt tehtud on. Keskmiselt kulub meistril juba väljamõeldud disainiga koti loomiseks aega järgmiselt: käekotile 3- 5 tundi, seljakotile üks päev, reisikotile mitu päeva. Toote disaini väljamõtlemine on aga protsess, mis võtab mitu kuud. Stella rõhutas, et kott peab olema valmistatud väga heast materjalist ja vastupidav, nii et õige hoolduse korral kestab see aastakümneid. Kotte on võimalik stuudiosse hooldusesse tuua ja kui klient mingil põhjusel enam toodet kasutada ei soovi, kas siis funktsionaalsest väsimusest (nt arst keelab suure õlakoti kandmise) või emotsionaalsest väsimusest (sooviks midagi uut ja huvitavat kanda), siis saab selle stuudios uue meelepärase toote vastu vahetada.

Kui Stella asub uut toodet disainima, siis mõtleb ta sellele, et jääks võimalikult vähe jääke. Kottide loomisest ülejäävad naharibad saavad väikesteks aksessuaarideks, nagu visiitkaarditaskud, juhtmehoidjad, võtmehoidjad, järjehoidjad jms. Ta rõhutas, et stuudios tekib jääke 2-4% ja needki annetatakse hobiringidele, kus lapsed meisterdavad ehteid ja muud põnevat. Oluline on, et iga nahalible saaks funktsionaalseks tooteks ja ei raisataks asjatult materjali.

Ehkki karjakasvatus on üks suurimaid keskkonnaprobleeme maailmas – ja nahk tuleb sealt – leiab Stella Runnel, et lahendus pole selle probleemi asendamine teisega ehk plastikuga prügimäel. Kuni toimub karjakasvatus, on nahk selle kõrvalprodukt ja mõistlik on kasutada ära kõik kaasnevad hüved.

Vaata ka Stella Soomlais Stuudio kodulehte: https://www.stellasoomlais.com

 

Programmi järgmine veebiseminar toimub 20. jaanuaril 2022. Loe lisa ja registreeru siin.

Veebiseminarid on osa üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ veebiseminaride sarjast, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal. Loe rohkem programmi kohta siin.

Tekst: Eva Ladva, EENA Ettevõtlusklubi kommunikatsioonijuht

Kohtumine ehtekunstnik Anneli Tammikuga

Neljapäeval, 11. novembril külastas EENA Rannamõisa klubi naiskond ehtekunstnik Anneli Tammikut. Mõte kohtumiseks tekkis juba aasta tagasi pärast seda, kui Rannamõisa klubi eestvedamisel korraldati EENA Aasta naise 2020 gala ja selle nominendid said traditsioone järgides kingiks ehted, mis tookord valiti just Anneli Tammiku autoriloomingust.

Kunstniku kodulehelt võib lugeda: „Eesti Kunstiakadeemias ehtekunsti eriala lõpetanud Anneli Tammik on Eesti ehtekunstitaeva üks säravamaid tähti, kelle alati värskelt mõjuv ning (mõtte)mänguline looming sünnib looduslike vormide ja joonte põimumisel naiseliku tunnetusega. Tuntuimad ehtekunstniku kollektsioonid on “Lumi”, “Jää”, “Neli aastaaega” ja “Kameeleon”. Anneli Tammiku ehteid kannavad mitmed värvikad ja ühiskonnas lugupeetud naised, sealhulgas Evelin Ilves, kuninganna Silvia, Jaapani keisrinna Michiko jpt.“

Kohtumine möödus õdusas õhkkonnas vastavatud ehtekunstniku ateljee-showroomis aadressil Hobusepea 2. Külastuse raames oli meil võimalus tutvuda autori suurepärase ja huvitava loominguga  ning huvi ja soovi korral ka neid erinevaid ehteid enda peal-küljes proovida. Ateljees õnnestus meil osa saada ja tutvust teha ka ehtekunstniku uue värske autorikollektsiooniga OPERA, mille põhiteemaks ja inspiratsiooniallikaks on Estonia teater.

Kuna igaühes meist on peidus kunstnik, siis läksime ja andsime võimaluse ka meie endi loovusel ennast üllatada. Haarasime kinni suurepärasest võimalusest ja otsustasime lisaks ehete nautimisele osaleda ehte valmistamise töötas. Kuna meil kõigil eelnev kogemus antud valdkonnas puudus, siis sai esimeseks ehteks valitud kõige lihtsam – sõrmuse tegemine ja seda siis kas metallist või hõbedast. Kui idee oli olemas, siis asutigi kohe ka tegudele! Selleks, et meie ettevõtmine ikka õnnestuks, käsitleti enne tegutsema hakkamist järgmisi teemasid: kavandi tegemine, materjali analüüs ning tehnilised võtted ehte valmistamiseks. Juba kahe tunni pärast oligi tulemus meie kõigi jaoks muljetavaldav, kuna igaüks meist sai rõõmustada tõeliselt omanäolise ehte üle.

Tuleb tõdeda, et tundsime taas enda väikeses seltskonnas koostegemise jõudu ja rõõmu ning oleme väärtusliku kohtumise ja kogemuse võrra palju rikkamad.

 

Tekst: Carmen Soo, EENA Rannamõisa klubi liige

 

Kuidas elada nii, et endal ja teistel oleks ka homme hea?

Programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” novembrikuu esimese veebiseminari lektor oli hariduspsühholoog Grete Arro (PhD). Veebiseminar oli erakordselt kõnekas: korraga osales veebiseminaril ligi 380 kuulajat.

Grete Arro töötab Tallinna Ülikoolis teaduri ja õppejõuna ning toetab jõudumööda ka teisi institutsioone, kes on õppimise toetamisest huvitatud. Tema uurimishuvid keskenduvad õpistrateegiatele, mõtlemise arengule, õpimotivatsioonile jm. Keskkonnapsühholoogia, mille üks alateema on keskkonnateadlikkus, on tema teine keskne fookusteema.

Veebiseminaril käsitles Arro komplekssetest süsteemidest mõtlemist ja arutles koos osalejatega selle üle, kuidas seda toetada.

Veebiseminaril arutleti järgmistel teemadel:
• Millises keskkonnakriisis me praegu oleme? Millised keskkonnaprobleemid ja kriisid meid ähvardavad?
• Millised pakutud lahendused on nn pärislahendused ja millised pseudolahendused?
• Kuidas mõelda suurelt? Et otsides ühele probleemile lahendust, ei tekitaks me taustal teist (suuremat) probleemi.
• Kas tehnoloogia päästab maailma või on midagi veel vaja teha?
• Miks me ületarbime? Miks mõned inimesed-inimgrupid-rahvused suudavad ületarbimist takistada ja teised mitte?
• Kuidas õppida tõhusalt?

Mis oleks, kui me täna ei panustaks mitte niivõrd sellesse, kuidas tuumajäätmeid ohutu(ma)lt matta või rohepööret ellu viia, mis võimaldab meil jätkata tänast eluviisi ja tarbimist, vaid panustaks inimeste „innoveerimisse“? Mis oleks, kui koolitaksime inimesi, kuidas süsteemsemalt ja komplekssemalt mõelda, maailmast aru saada, põhjus-tagajärg seoseid tuvastada? Alustades inimeste mõttemaailma muutmisest, mida on kordades odavam ellu viia, jõuame kiiremini ja ilmselt ka odavamalt kestvama maailmani. Ajalugu on näidanud, et see on võimalik, nt kirjasõna massidesse viimine ja sealt kasuteguri saavutamine. Miks mitte seda taas teha?

Kui ütleme, et inimene ei muutu, ta on oma loomult laisk ja mugav, siis me justkui ütleme, et inimene ei ole võimeline muutuma. Aga me ju õpime ja teeme seda iga päev. Pigem tekitab muutumise soovi selle mõttekuse, tähenduse tuvastamine.

Et maailma „muuta“, peame muutma seda, kuidas probleem inimesteni viiakse. Kui meis tekib süvaarusaam, kuidas mingi (oluline) süsteem toimib, saab tekkida motivatsioon seda mitte lõhkuda (ma tean, kuidas see katki läheb, aga ma ei taha, et läheks) ja seejärel oleme võimelised süsteemi kahjustavate käitumiste vabatahtlikuks ja rahuolevaks isepidurdamiseks.

Mõned kasulikud lingid, millele seminaril viidati:
• Will roots save the world DW Documentary: Will roots save the world DW Documentary – YouTube
• Well-To-Wheels report: (PDF) Well-To-Wheels report (researchgate.net)
• Grete Arro – Ettevõtlus- ja karjääriõppe konverents “Edu ja tegu”: https://www.youtube.com/watch?v=m8cVOzbXXPk

 

Programmi järgmine veebiseminar toimub 25. novembril. Loe lisa ja registreeru siin.

Veebiseminarid on osa üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ veebiseminaride sarjast, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal. Loe rohkem programmi kohta siin.

Tekst: Algi Sinisalu, EENA juhatuse liige, Rannamõisa klubi liige

Pärnus omandati roheteadmisi

30. oktoobri hommikul kogunes Pärnu keskraamatukogu tagumise ukse juures punt rõõmsaid ja tegusaid naisi Pärnust, Tallinnast ja Tartust, kes ootasid põnevusega raamatukokku pääsemist, et teha veel viimased ettevalmistused enne “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” praktilise seminari algust.

Seminaripäevale saali ja paralleelselt toimuvale veebiülekandele oli registreerunud ligi 30 naist, kes kõik näitasid üles uudishimu ja avatud meelt nii uute teadmiste kui teineteisega suhtlemise vastu. Korralikult maskide taha varjununa loosisime välja laudkonnad ja hoolitsesime selle eest, et igas lauas oleks ka üks Pärnu ettevõtlike naiste klubi liige, kellest seminarijärgselt saab edutiimi juht. Edutiime moodustus Pärnu seminaril kolm ning esimese kohtumise kuupäevad ja kohadki said veel samal päeval paika pandud.

Pärnu töötoas  jagasid oma teadmisi  ja praktilist nõu rohelisest ettevõtlusest Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, rohekommunikatsiooni teadmisi andis edasi programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen. Edutiimide loomist juhendas ja koordineeris Tartu klubi liige Riina Piigli. Pärnu töötuppa oli kaasatud ka Blati keskkonnafoorumi keskkonnaekspert Kai Klein, kes rääkis plastist ja kemikaalidest tootmises ja toodetes aga ka plastiringlusest ja -ringmajandusest.

Pärnu klubi kutsel rääkis oma rohelistest tegemistest Pärnu Vabakooli loodussuuna koordinaator ja koolituskeskuse juht Triin Tamme. Tema mitmekülgne tegutsemine roheharijana näitas osalejatele, et kui midagi väga tahta ja sellele pühenduda, on kõik võimalik.

Järgmine „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ praktiline roheettevõtluse töötuba toimub 22. jaanuaril 2022 Võrus. Sinna saab registreerida siit!

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Tekst Pärnu klubi, fotod Siiri Tiivits-Puttonen ja Kadrin Kahu

Tartus toimus esimene praktiline roheettevõtluse töötuba

9. oktoobril startis Tartus üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ esimene praktiline roheettevõtluse töötuba. Kohal oli pea 30 naist, kes soovivad olla eeskujuks ning aidata kaasa rohelise ja hooliva maailma säilimisele.

Töötoas  jagasid oma teadmisi  ja praktilist nõu rohelisest ettevõtlusest Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, rohekommunikatsiooni teadmisi andis edasi programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen. Tartu töötuppa oli kaasatud ökoloog Aveliina Helm, kes rääkis keskkonna mõtestamisest ning sellest, miks üldse peab ettevõtluses keskkonnaga arvestama ning milliseid võimalusi ja lahendusi looduskeskkond ettevõtjatele pakub.

Osalejatelt kogutud tagasiside oli positiivne. Ühelt poolt avardasid laupäeval peetud ettekanded ja videotena näidatud Eesti naisettevõtjate kogemuslood rohelise maailma mõiste tähendust ja lähenemisvõimalusi, teiselt poolt innustasid mõtlema, mida igaüks meist ise keskkonna hoidmiseks teha saab. Oluliseks peeti ka infot ja argumente, mis aitavad populistlikke väiteid kummutada või uskumatute ja käegalööjatege väidelda. Uue teemana toodi jõuliselt sisse ka rohepesu, et ära tunda „roheline“, mis ei ole „roheline“.

Päeva lõpus moodustati viis edutiimi, kus väikestesse gruppidesse koondunud naised hakkavad üksteise toel arendama oma roheettevõtlusega seotud ideid. Edutiimide loomist koordineerib ettevõtja Riina Piigli.

Järgmine roheettevõtluse töötuba toimub juba 30. oktoobril Pärnus. Registreeru siin.

Töötubasid toetavad keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemalised veebiseminarid. Järgmine veebiseminar toimub 21. oktoobril teemal „Kliimariskid: millisteks muutusteks maailma ja Eesti kliimas peaksime valmis olema?”. Registreeru siin.

Autor: Jaanika Anderson, EENA Tartu klubi kommunikatsioonijuht

EENA rohetiimi liikmed osalesid üle-eestilisel koolinoorte häkatonil

Reedel, 8. oktoobril 2021 toimunud virtuaalses ideelaboris „Missioon Jätkusuutlikkus“ auhinnati parimaks Tallinna 21. Kooli õpilaste idee Cris’is, mis kavatseb toota hädaabinupu abil positsioneeritavaid ehteid.

EENA rohetiimi liikmetest osalesid häkatonil programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ sisukoordinaator ja jätkusuutlikkuse valdkonna spetsialist Erika Pihl ja programmi töötubade juht, bioloog Helen Orav-Kotta.

Erika Pihl astus ideelaboris üles inspireeriva kõnega ja koos keskkonnaspetsialisti Kai Kleiniga aitas mentorina koolinoortel vägevaid ideid välja mõelda. Helen Orav-Kotta kuulus häkatoni ekspertide žüriisse, kes noorte ideid hindasid.

Lisaks peaauhinnale pälvis jätkusuutlikkuse eriauhinna EBS Gümnaasiumi õpilaste idee FlowCard, millega plaanitakse toota õnnitluskaarte, mis sisaldavad külvatavaid lilleseemneid. EENA roheprogrammi poolt on neile auhinnaks kolm tundi programmi rohementori nõustamist.

Kokku osales ideelaboris 150 õpilast 26 koolist üle Eesti, rohkearvuliselt oli tänavu esindatud EBS Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Kuressaare Ametikool ning Rahumäe Põhikool.

Et lennukaid roheideid tekiks Eestis juurde, viib Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ raames 2021.-2022. aastal läbi roheettevõtluse töötubade sarja. Järgmine roheettevõtluse töötuba toimub juba 30. oktoobril Pärnus. Registreeru siin.

Töötubasid toetavad keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemalised veebiseminarid. Järgmine veebiseminar toimub 21. oktoobril teemal „Kliimariskid: millisteks muutusteks maailma ja Eesti kliimas peaksime valmis olema?”. Registreeru siin.

Autor: Siiri Tiivits-Puttonen, programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht

Uued algused uued suunad EENA

 

ETTEVÕTLUSKLUBI KORRALDAS 25. SEPTEMBRIL TÖÖTOA “UUED ALGUSED, UUED SUUNAD”


Laupäeval, 25. septembril kogunes Estonian Business School’i (EBS) 12 ettevõtlikku naist, et pühendada aega iseendale ja oma unistuste elluviimisele. Juhendajaks oli tunnustatud coach ja kovisiooni käsiraamatu autor Signe Vesso, keda abistasid mentoritena ettevõtlusklubi liikmed Külli Meister, Leela Lilleorg, Anne Ensling, Külliki Kesa, Mari Kooskora ja Inga Stelmak. Toimus projekti “Uued algused, uued suunad” esimene töötuba.

(veel …)

Vaata fotogaleriid programmi avaüritusest all. Fotod: Diana Jesin

Ettevõtlikud naised andsid avalöögi uute roheettevõtete loomiseks

Reedel, 24. septembril 2021 sai avalöögi üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses — ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Aastapikkuse programmi eesmärk on anda oskusi ja teadmisi vähemalt 100 Eesti naisettevõtjale, kes muudavad teenused ja tooted roheliseks ning loovad uusi roheettevõtteid.

Otselülitust avaüritusele oli võimalik jälgida neil, kes kohapeal ei saanud olla, Delfis Anne & Stiili veebis ning Naised ettevõtluses Facebooki lehel. Vaata järele ja saa osa põhjalikust ülevaatest!

Programmi tutvustava avaürituse avasõnad ütles EENA president Ester Eomois, kes selgitas, miks on programmi rõhuasetus just naistel ja rohelisel mõtteviisil. „Esiteks uuringud on tõestanud ja praktika on kinnitanud, et kui on kriisiolukorrad, siis naised läbi oma otsustamisvõime, kaalutlemise, rahuliku meele ja kaasamise on paremad kui mehed sarnasel ametikohal. On lausa ütlemine, et kui on kriis, mõtle nagu naine,“ sõnas ta. „Kui me räägime rohepöördest, siis me selgelt oleme päris kriisi lävel.“ Teiseks on naised suurel määral need, kes teevad palju otsuseid kodus, keskkonnas, ühiskonnas üldiselt. „Nii et naised kui otsustajad, kui muutuste elluviijad – see on täpselt see, mida me programmiga teha tahame,“ rõhutas Eomois.

See on kolmas EENA naisettevõtjatele suunatud programm, mida toetab Coca-Cola Fond. Coca-Cola Baltikumi valitsussuhete juht Nele Normak kommenteeris, miks Coca-Cola seda teeb: „Coca-Cola Fond on Coca-Cola Company heategevusorganisatsioon. Coca-Cola Company annetab igal aastal 1,5% oma käibest Coca-Cola Fondile selleks, et saaks toetada kolme erinevat valdkonda: naiste võimestamine, keskkond ja vesi.“

Avaürituse avaettekande tegi virtuaalselt otse Brüsselist Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute, kes rääkis põhjalikult Euroopa roheettevõtluse võimalustest – sellest, mis on rohepööre ja kuidas see võiks anda võimalusi nendele, kes juba on ettevõtjad või neile, kes sooviksid oma uue ettevõttega alustada.

Oma lugu keskkonnasõbraliku rõivabrändi loomisest jagas programmi patroon, näitleja ja omanimelise moebrändi looja Karin Rask. Karin hakkas end ettevõtjaks pidama, kui teda hakati kutsuma ettevõtluskonverentsidele esinema. Väikeste laste kõrvalt oli ta mõelnud, et soovib olla vabakutseline näitleja ning teha midagi selle veel lisaks. Lõpuks jõudis ta lasteriietebrändi Kalamaja Printsess loomiseni. Kuna ta soovis, et tema jalajälg ei oleks kunsti luues maailmale liiga suur, lõi ta kaubamärgi koostöös Uuskasutuskeskusega. „Roheline toimetamine oli hügieeniküsimus,“ selgitas ta. Praegu on Karinil ka omanimeline naisteriietebränd Karin Rask Design. Tema kollektsioonide loomist toetavad nii-öelda kolm vaala: Uuskasutuskeskus, eraisikud, kes pakuvad talle kangaülejääke ning Eesti ettevõtted, kes pakuvad tootmisjääke või -praake, kuid mida tema kui väikeettevõtja saab hästi ära kasutada.

„Naised ettevõtluses — ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen tegi aastasest programmist põhjaliku ülevaate. Tutvu programmi ja saabuvate sündmustega EENA kodulehel.

Programmi avaüritus toimus reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Tallinnas Ülemiste City Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika. Ülemiste City tegevjuht Ursel Velve tegi ülevaatliku ettekande, milline on olnud Ülemiste linnaku teekond roheliseks ettevõtteks. Esimene samm on astutud: rohelised eesmärgid on kaardistatud ning nüüd on nad teel nende saavutamise poole.

Programmile on tehtud inspireerivad videolood keskkonnasõbralike ettevõtete asutajatega. Avaüritusel tulid esitlusele Villapai ja RingKarpi kogemuslood.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

#roheliseltonvõimalik #rohelineeena #naisedettevõtluses #bpwestonia

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International, aidates kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

PRESSITEADE
20. september 2021

Ettevõtlikud naised asuvad uusi roheettevõtteid looma

Reedel, 24. septembril 2021 saab avalöögi üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Programmi eesmärk on anda oskusi ja teadmisi vähemalt 100 Eesti naisettevõtjale, kes muudavad teenused ja tooted roheliseks ning loovad uusi roheettevõtteid.

Augustis avaldatud ÜRO kliimaraporti järgi on seis kliimasoojenemisega kriitiline. Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES tunneb tõsist muret elurikkuse hävimise pärast. Kiired sammud mõlema protsessi pidurdamiseks on hädavajalikud. Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autori ja projektijuhi Siiri Tiivits-Puttoneni sõnul vajab maailm muutust tootmises ja teenuste kujundamisel, aga samuti üksikisikute tarbimisharjumustes. „Ka meie ettevõtlike naistena saame seda luua, alustades iseendast,“ sõnab ta. „Soovime sellel hooajal pakkuda kõikidele Eesti ettevõtlikele naistele võimalust laiendada teadlikkust roheteemadest, pakkudes veebiseminare, üle-eestilisi piirkondlikke seminare, podcast’e, rahvusvahelise konverentsi ning genereerides ideid häkatonidel. Kogutud teadmisi saavad naised ühiselt rakendada ettevõtluse edutiimides.“

Siiri Tiivits-Puttonen rõhutab, et programmi eesmärk on kaasata naised teekonnale, kus nad saavad teadmised ja oskused roheliste ettevõtete loomiseks. „Programm on suunatud nii alustavatele kui ka kogenud ettevõtjatele,“ ütleb ta ja lisab, et oodatud on osalema ka naised, kes soovivad ametinaistena oma organisatsioonis muutust ellu viia.

Programmi tutvustava avaürituse avab Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute, kes räägib Euroopa roheettevõtluse võimalustest. Avasõnad ütlevad EENA president Ester Eomois ja Coca-Cola Baltikumi valitsussuhete juht Nele Normak.

Oma lugu keskkonnasõbraliku rõivabrändi loomisest jagab programmi patroon, näitleja ja moedisainer Karin Rask. Ülemiste City tegevjuht Ursel Velve räägib ärilinnaku huviäratavast teekonnast roheliseks ettevõtteks.

Programmi raames avavad oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Programmi avaüritus toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Tallinnas Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika.

Tutvu ajakavaga.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“, on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International, aidates kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen
EENA Tallinna klubi president
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Järelvaatamine: veebiseminar "Terved ja jätkusuutlikud linnad"

Millised on terved ja jätkusuutlikud linnad?

“Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” veebiseminaride teine hooaeg sai avapaugu möödunud nädalal, kui geograaf, Helsingi Ülikooli järeldoktorantuuri teadur ja Tartu Ülikooli keskkonnakaitse lektor Age Poom kõneles teemal „Terved ja jätkusuutlikud linnad“.

Linnad on koduks aina suuremale osale inimkonnast. Ühtlasi hõlmavad linnad üha ulatuslikumaid maa-alasid ja vajavad toimimiseks järjest enam ressursse. Sellega kaasnevad muutused mõjutavad nii looduskeskkonda kui ka inimese tervist ja heaolu.

Kuidas aga kujundada linnu tervislikumateks ja jätkusuutlikumateks? Millises elukeskkonnas sooviksime ise tegutseda ja kas see on linnas võimalik? Kas meie enda valikud võivad mõjutada linnade toimimist ja linnakogemust?

„Linnastumise kiirus on kõige suurem teatud Aasia ja Aafrika piirkondades,“ tõi Poom välja ja lisas, et ülemaailmselt elab linnades kokku juba ligi 4,5 miljardit inimest. Linnad suurenevad nii territoriaalselt kui ka kõrgustesse, nagu näitkes mitmed linnad Hiinas. See tähendab, et linnade elanikkond suureneb üha uute pilvelõhkujate ehitamise arvelt. Uute kõrghoonete lisandumine toimub aga rohealade ja väiksemate majade arvelt, muuteski linnad üha tihedamaks.

Vastukaaluks aga toimub teistes piirkondades linnade kahanemine. Heaks näiteks on piiriäärne Valga linn, mis on Poomi sõnul väga nutikalt linna kahanemisega tegelenud ja proovinud pöörata seda linnakeskkonna parandamise hüvanguks. „Lammutades vanu või lagunenud ja ohtlikke maju ning ehitades nende asemele kvaliteetset linnakeskkonda, kus inimestel on hea ja turvaline olla,“ täpsustas Poom.

Hea on näha, et peale teist maailmasõda alanud autokeskne linnapaneerimine on muutunud ja muutub edaspidigi aina inimkesksemaks, tuues kaasa mitmeid positiivseid suundumusi. „Linnad muutuvad selle abil kliima seisukohast jätkusuutlikumaks ja väiksemat jalajälge jätvateks ning samal ajal saavad linnad olema hubasemad, võimaldades inimkontakte ehk silmast silma kohtumisi ja luues turvalist linnaruumi, kus ka meie lastel on hea iseseisvalt kooli või huviringi minna,“ selgitas Poom.

Hea raamistik, mis võtab kokku linnade jätkusuutlikkuse ja tervislikkuse teemad on ÜRO säästva arengu eesmärgid ja indikaatorid. 2015. aastal kokku lepitud 17st indikaatorist üks keskendub just kestlikele linnadele ja kogukonnale. ÜROsse kuuluvates riikides pööratakse tähelepanu järgmisele: eluase, liikuvuse aspektid (kui kaugel on lähim ühistranspordipeatus), ressursikasutus, jäätmekäitlus, rohealade olemasolu, avalik ruum, ligipääsetavus, õhukvaliteet, kliimamuutustega kohanemine ja valmisolek hädaolukordadeks ning ruumiline planeerimine. Viimase all peetakse silmas seda, kas linnu peamiselt planeeritakse või on need isetekkelised.

Linnakeskkonna kvaliteet mõjutab meie käitumist, tervist ja heaolu ning seda nii positiivselt kui ka negatiivselt, olenevalt tehtud otsustest ja linnaplaneerimisest. Ja siinkohal on oluline, millised teemad ühiskonnas esile tõusevad, milliseid küsimusi kogukond linnajuhtidelt küsib, selgitas Poom kogukonna rolli. „Linnade õhusaaste on üleilmselt üks peamisi tegureid varasel suremusel.“ Samal ajal on linnakeskkonna tingimused dünaamilised ehk ajas muutuvad, mis tähendabki, et nii õhukvaliteet kui näiteks müra ja muud tegurid muutuvad pidevalt.

Rohkem infot tervete ja jätkusuutlike linnade teemal saab Age Poomi veebiseminarist, mida võimaldame teil peagi järelvaadata.

Juba järgmisel neljapäeval, 23. septembril kell 18.30 ootame kõiki huvilisi kuulama järjekordset veebiseminari, kus teemaks “Toiduraiskamine Eestis”. Kolmandik maailmas toodetud toidust jõuab ühel või teisel põhjusel enne söömist prügikasti. Sellega raiskame tohutult ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu.

Kahjuks raisatakse toitu ka Eestis. Miks ja kui palju Eestis toitu ära visatakse? Mis on selle keskkonnamõju? Mida teha, et toiduraiskamist vältida ja vähendada? Millised võimalused on selleks nii kodudes kui tööstuses, sellest tuleb meile rääkima Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu.

Vaata järgi:

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Kaamera taga vol 2: programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm“ naisettevõtjate videoklippide salvestused jätkuvad

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ ettevalmistused jätkuvad. Möödunud reedel, 3. septembril toimusid rohelise maailmavaatega naisettevõtjate videoklippide teised salvestused. Kaamera ja mikrofon püüdsid kinni Pille Lengi (Tilk!Bio), Mayri Tiido (Materjalivoog) ja Ann Runneli (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja) ideed.

Vaata fotogaleriid all.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi eesmärk on luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad saavad oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest avavad inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Karin Rask (Karin Rask), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Programmi raames viime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, julgustamaks naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimuvad roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022, rahvusvaheline konverents.

Tule programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ tutvustavale ja avalikkusele suunatud avaüritusele, mis toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika! Registreeru EENA kodulehel.

Loe rohkem programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kohta siin.

 

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen,
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Kaamera taga: programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm“ naisettevõtjate videoklippide salvestused on täies hoos

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ ettevalmistused on täies hoos! Sel nädalavahetusel toimuvad rohelise maailmavaatega naisettevõtjate videoklippide esimesed salvestused. Täna kohtusime disaineri Karin Raskiga tema ateljees, Villapai loojate Iti Aaviku ja Kadri Viirandiga ning RingKarpi looja Katarina Papiga. Vaata fotogaleriid all.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi eesmärk on luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad saavad oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest avavad inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Karin Rask (Karin Rask), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Programmi raames viime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, julgustamaks naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimuvad roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022, rahvusvaheline konverents.

Tule programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ tutvustavale ja avalikkusele suunatud avaüritusele, mis toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika! Registreeru EENA kodulehel.

Loe rohkem programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kohta siin.

 

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen,
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm“ on käivitunud

Rõõm on teatada, et programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ esimesed tutvustavad korraldustiimide kohtumised olid sisukad ja andsid selle hooaja ettevõtlike naiste laiaulatuslikule üle-eestilisele projektile indu ja ideid juurde.

Möödunud neljapäeval, 19. augustil toimus korraldustiimi arutelu toetaja Coca-Cola Fondi juures. Eile, 25. augustil said videosilla vahendusel programmi põhjaliku esiteluga tutvuda EENA liikmed. Programmi raames toimuvate sündmuste korraldusest võtavad aktiivselt osa kõik EENA piirkondlikud klubid.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi eesmärk on luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad saavad oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Programmi raames viime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, julgustamaks naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimuvad roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022, rahvusvaheline konverents.

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ tutvustav ja avalikkusele suunatud avaüritus toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.00 Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika.

Avaüritusel ütlevad avasõnad EENA president Ester Eomois ja Coca-Cola Baltikumi valitsussuhete juht Nele Normak. EENA liige, programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen tutvustab aastase üle-eestilise programmi eesmärke ja tegevusi.

Oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest avavad inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Karin Rask (Karin Rask), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik (Villapai) ja Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja). Ülemiste City tegevjuht Ursel Velve räägib ärilinnaku huviäratavast teekonnast roheliseks ettevõtteks.

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Registreeru avaüritusele hiljemalt 17. septembriks EENA kodulehel.

Loe rohkem programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kohta siin.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen,
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

EENA liikmed programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ esimesel tutvustusel 25.08.2021

BPW International

BPW International tähistab 91. sünnipäeva

Täna, 26. augustil tähistab BPW International, mille üleilmsesse võrgustikku EENA kuulub, 91. sünnipäeva! Palju õnne! Happy BPW Anniversary!

 

Kuula BPW Internationali presidendi dr. Catherine Bossharti tervitust: https://fb.watch/7Cbw8WtbZI/

#BPWDay #bpwinternational

BPW (Federation of Business and Professional Women) ehk rahvusvaheline äri- ja ametinaiste võrgustik loodi 1930. aasta 26. augustil Genfis. Initsiatiiv tuli USA-st Lena Madesin Phillipsilt. Asutajamaadeks olid Austria, Itaalia, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA.

BPW rahvusvahelisse võrgustikku kuulub üle 100 riigi viielt kontinendilt. Rahvusvahelist organisatsiooni BPW Internationali juhib juhatus eesotsas presidendiga. Igal regioonil – Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, Euroopa, Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika on oma koordineerimiskomitee.

BPW International on esindatud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogus (ECOSOC) 1947.aastast, Euroopa Nõukogu juures konsultatiivorganina 1977. aastast ning European Women’s Lobby liige 1990.aastast.

BPW Internationali eesmärk on arendada naiste professionaalseid ja juhtimisalaseid oskusi igal tasandil, sh perekonnas, majanduses ja poliitikas; pakkuda liikmetele, aga ka laiemale ringile isikuarengu programme, nagu mentorlus, juhtimistreeningud jm; olla avatud ja neutraalne, suheldes poliitiliste erakondadega ja teiste naisorganisatsioonidega.

BPW Internationali visioon on saavutada naiste ja meeste võrdne osalemine ühiskonna võtmepositsioonidel ja otsustusprotsessides.

BPW Internationali olulisemad üritused on globaalne kongress, mis toimub iga kolme aasta tagant, iga-aastane Leadership Summit New Yorgis ja osalemine ÜRO korraldataval CSW-l (Commission on the Status of Women).

EENA, asudes Euroopas, kuulub ka BPW Europe koosseisu. BPW Euroopa kujundab Euroopa klubide tegutsemise strateegia ja annab suunised naiste olukorra parandamisele Euroopas. BPW Europe konverentsid toimuvad iga kolme aasta tagant, presidentide kokkusaamine ja noorte (BPW Young) sümpoosion igal aastal. BPW Euroopa kampaaniad on “Võrdse palga päev” (Equal Pay Day) ja “Rohkem naisi ettevõtete juhatustesse” (Women on Boards ja Boards with Women).

Euroopa regioonis tegutsevad ligi pooled kõikidest BPW Internationali liikmetest. Regiooni juhib neljaliikmeline koordineerimiskomitee eesotsas Euroopa koordinaatoriga. BPW Euroopa koordinaator on EENA liige Anu Viks. Riikides juhib BPW klubide tööd juhatus, mille eesotsas on president. Igal aastal kohtuvad presidendid ja Euroopa koordineerimiskomitee, et jagada kogemusi ja seada uusi sihte.

 

PRESSITEADE
18.10.2021

Ettevõtlikud naised kogusid kübarapeoga noorte vaimse tervise toetuseks ligi 1000 eurot

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kogus heategevusliku kübarapeoga annetuseks kokku ligi 1000 eurot. Toetus läheb mittetulundusühingule Peaasjad, kelle missiooniks on vaimse tervise parendamine.

Kogutud summaga aitab EENA kaasa, et MTÜ Peaasjad saaks pakkuda vaimse tervise nõustamist rohkematele noortele vanuses 16–26. Viimase aasta jooksul on MTÜ Peaasjad saanud pakkuda nõustamist vaid 1/3 nende poole pöördunud noortest. Rohkemate ressurssidega jõuab Peaasjad rohkemate noorteni, et ennetada vaimse tervise murede süvenemist.

Möödunud neljapäeval, 12. augustil 2021 toimunud EENA kübarapeo igast ostetud piletist 5 eurot annetati heategevuseks. Lisaks said soovijad teha annetusi ülekandega ning abikäe ulatamise rõõmu pakkus ka kübarapeo traditsiooniline õnneloos „Iga loos võidab“. Kogutud raha annavad EENA ettevõtlikud naised MTÜ-le Peaasjad üle 26. augustil 2021.

EENA Tallinna klubi president Siiri Tiivits-Puttonen: „EENA kübarapeo traditsioon sai alguse 1997. aastal ning seekordne heategevuslik kübarapidu toimus juba 24. korda. EENA on kübarapeoga viimasel viiel aastal toetanud vaimse tervise portaali Peaasjad.ee, Eesti Vähiliitu uue 3D mammograafi soetamisel, Pärnu Naiste Tugikeskuse emade ja laste laagri 2020. aasta fondi, seksuaalselt väärkoheldud laste Lastemaja mööbli ostu ning EENA 25. juubeli aastaraamatu väljaandmist. Selleks on kogutud kübarapeoga ja annetustena kokku pea 3000 eurot. 2022. aasta sügisel saab EENA 30 aastaseks ja tulemas on EENA 25. heategevuslik kübarapidu.“

Tallinnas Maarjamäe lossipargis Eesti filmimuuseumi elamuskeskuses toimunud glamuurset pidu teemaga „EENA Filmigala“ külastas sel aastal rekordiliselt pea 100 naist.

Õhtut juhtis ja kaunist muusikat pakkus külalistele EENA Tallinna klubi liige, jazzlaulja Marii Väljataga. Kübarapeol astus publiku ette punasele vaibale oma imeliste kleitidega NYMF Fashioni disainer Triin Kärblane, kelle loomingut esitlesid kübarapeol EENA naised.

Vaata fotogaleriid: https://bpw-estonia.ee/ettevotlikud-naised-toetasid-heategevusliku-kubarapeoga-vaimse-tervise-portaali-peaasi-ee/

Lisainfo:
Kaire Luuk,
EENA Tallinna klubi juhatuse liige, EENA heategevusliku kübarapeo korraldustiimi eestvedaja
+372 5665 8865
kaire.luuk@gmail.com
www.bpw-estonia.ee

1992. aastal loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. EENA loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. EENA korraldab heategevuslikku kübarapidu igal aastal. Peole on alati oodatud nii organisatsiooni liikmed kui ka külalised väljastpoolt.

Ettevõtlikud naised toetasid heategevusliku kübarapeoga vaimse tervise portaali Peaasi.ee

 

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) toetas heategevusliku kübarapeoga mittetulundusühingut Peaasjad, kelle missiooniks on  vaimse tervise parendamine.

EENA heategevuslik kübarapidu leidis aset juba 24. korda. Seekordse kübarapeo teema “EENA Filmigala” oli iseäranis glamuurne ning teemale kohaselt toimus pidu Tallinnas Maarjamäe lossipargis Eesti filmimuuseumi elamuskeskuses 12. augustil 2021.

EENA toetas heategevusliku kübarapeoga MTÜ Peaasjad (https://peaasi.ee/), kelle missiooniks on inimeste vaimse tervise parendamine.

EENA aitab kaasa, et MTÜ Peaasjad saaks pakkuda vaimse tervise nõustamist rohkematele noortele vanuses 16-26. Viimase aasta jooksul on MTÜ Peaasjad saanud pakkuda nõustamist vaid 1/3 nende poole pöördunud noortest. Rohkemate ressurssidega jõuab Peaasjad rohkemate noorteni, et ennetada vaimse tervise murede süvenemist.

Kübarapeo igast ostetud piletist 5 eurot annetati heategevuseks. Lisaks said soovijad teha annetusi ka ülekandega ning abikäe ulatamise rõõmu pakkus muidugi ka kübarapeo traditsiooniline õnneloos “Iga loos võidab”.

Lõpliku kogutud summa saame teada lähipäevil, kuid juba täna on meil suur rõõm teada anda, et EENA kogus kübarapeoga 1000 euro ringis heategevuslikku raha MTÜ-le Peaasjad. Kogutud raha annavad EENA ettevõtlikud naised MTÜ-le Peaasjad pidulikult üle 26. augustil 2021.

EENA glamuurset kübarapeo filmigalat külastas sellel aasta rekordiliselt pea 100 kaunist naist.

Meeleolu loovas filmimuuseumi elamuskeskuses tervitas peolisi punane vaip, glamuurne seltskond, kaunis muusika, maitsvad suupisted, kihisevad joogid, võluvad üllatusesinejad, kaunite kleitide moedemonstratsioon punasel vaibal, fotosein, ehete väljapanek ja erilised elamused.

Kübarapeo õhtut juhtis ja kaunist muusikat pakkus külalistele EENA Tallinna klubi liige Marii Väljataga.

Marii on jazzlaulja. Ta on lauljana, tantsijana, muusikalinäitlejana ja õhtujuhina laval olnud juba aastaid. Praegu on Marii muusikuna tegev peamiselt kolmel suunal: tõlgendab jazztrioga filmimuusikat, loob keskkonnakaitse sõnumit kandvat pop- ja väemuusikat ja esitab ning kirjutab ise jazzlaule ning õpib laululoomet. Marii esitles kübarapeol oma vastilmunud singlit „Put On Your Sunday Clothes“, mis on jazz-töötlus muusikafilmi “Hello Dolly” muusikast ning juhatab sisse Marii 2022. aasta alguses ilmuva filmimuusika töötluste plaadi.

Kübarapeol astus publiku ette punasele vaibale oma imeliste kleitidega NYMF Fashioni disainer Triin Kärblane.

Triin püüab sõnastada oma missiooni nii: “Aitan naistel oma väge üles leida ja teen seda kleitide keeles.” Juba rohkem kui 14 aastat tegutsenud NYMF moebränd ja moestuudio on olnud Triin Kärblasele sügav ja metamorfoosne enesearengu teekond, mille ta on graatsiliste kleitide keelde tõlkinud. Aastate jooksul on valminud pea 40 kollektsiooni, igaüks neist jutustamas erineva naisarhetüübi, ikooni või jumalanna lugu. Triinu imelisi kleite esitlesid galaõhtul EENA kaunid ja graatsilised naised.

Täname kübarapeo korraldustiimi kogu südamest: Kaire Luuk – peakorraldaja, Aira Meos, Eda Holmberg, Christine Savisaar ja Teele Palmre! Aitäh Merle Koop graafiliste lahenduste eest ja Merike Paasalu kohapeal abistamast! Aitäh Marii Väljataga ja Birgid Täht imelise muusika ja õhtujuhtimise eest! Suur tänu Martiina Raudsepp ja Mare Timian kogu sündmuse kommunikatsiooni ja PR-i eest!

Aitäh kõikidele imeliste kleitide ja kübaratega kaunitele külalistele ning täname väga kõiki annetajaid!

EENA heategevuslik kübarapidu 2020

PRESSITEADE
9.08.2021

Ettevõtlikud naised toetavad heategevusliku kübarapeoga vaimse tervise portaali Peaasi.ee

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) toetab heategevusliku kübarapeoga mittetulundusühingut Peaasjad, kelle missiooniks on inimeste vaimse tervise parendamine.

EENA aitab kaasa, et MTÜ Peaasjad (https://peaasi.ee/) saaks pakkuda vaimse tervise nõustamist rohkematele noortele vanuses 16–26. Viimase aasta jooksul on MTÜ Peaasjad saanud pakkuda nõustamist vaid ligi kolmandikule nende poole pöördunud noortele. Rohkemate ressurssidega jõuab aga e-nõustamise portaal rohkemate noorte inimesteni, et ennetada vaimse tervise murede süvenemist.

EENA traditsioonilise kübarapeo igast ostetud piletist annetatakse tänavu 5 eurot heategevuseks. Peokülalistel on võimalus soovi korral kohapeal ka lisaannetus teha. Lisaks saab oma heategevusliku abikäe anda iga soovija ülekandega EENA pangakontole EE131010220229216225 selgitusega MTÜ Peaasjad.

EENA heategevuslik kübarapidu teemal „EENA Filmigala“ toimub neljapäeval, 12. augustil 2021 kell 19.00–22.00 Tallinnas Maarjamäe lossipargis Eesti filmimuuseumi elamuskeskuses.

Meeleolu loovas elamuskeskuses ootavad peolisi punane vaip, glamuurne seltskond, isuäratavad suupisted, maitsvad joogid, vahvad üllatusesinejad ja üllatused. Soovitusliku riietusstiili järgi on kübarapeo filmigalale oodatud nii endised kui ka praegused filmistaarid ja filmikunsti toetajad.

Õhtut juhib ja muusikat teeb EENA Tallinna klubi liige Marii Väljataga. Marii on jazzlaulja. Ta on erinevates rollides – lauljana, tantsijana, muusikalinäitlejana ja õhtujuhina – laval toimetanud pisikesest peale. Praegu tegutseb Marii muusikuna peamiselt kolmel suunal: jazztrioga filmimuusikat tõlgendades, keskkonnakaitse sõnumit kandvat pop- ja väemuusikat luues ja esitades ning ise jazzlaule kirjutades ja laululoomet õppides. Marii esitleb kübarapeol oma vastilmunud singlit „Put On Your Sunday Clothes“, mis on jazz-töötlus muusikafilmi „Hello Dolly“ muusikast ning juhatab sisse Marii 2022. aasta alguses ilmuva filmimuusika töötluste plaadi.

EENA kübarapeol astub publiku ette oma imeliste kleitidega NYMF Fashioni disainer Triin Kärblane, kes püüab oma missiooni ühte lausesse kokku tuua: „Aitan naistel oma väge üles leida ja teen seda kleitide keeles.“ Juba rohkem kui 14 aastat tegutsenud NYMF moebränd ja moestuudio on olnud Triin Kärblasele tohutult sügav ja metamorfoosne enesearengu teekond, mille ta on graatsilisse kleitide keelde tõlkinud. Nende aastate jooksul on valminud pea 40 kollektsiooni, iga kollektsioon jutustamas erineva naisarhetüübi, ikooni või jumalanna lugu.

1992. aastal loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. EENA loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. EENA korraldab heategevuslikku kübarapidu igal aastal. Peole on alati oodatud nii organisatsiooni liikmed kui ka külalised väljastpoolt.

Foto: EENA traditsiooniline heategevuslik kübarapidu 2020. aastal Viimsis rannarestoranis Paat.

Lisainfo:
Kaire Luuk,
EENA Tallinna klubi juhatuse liige, EENA heategevusliku kübarapeo korraldustiimi eestvedaja
+372 5665 8865
kaire.luuk@gmail.com
www.bpw-estonia.ee

 

EENA liikmed Reet Laja, Pille Tsopp-Pagan ja Lisanna Elm esinesid 19. mail noortekonverentsil „Tee soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemiseni“.

Nii Tallinna kui ka Ida-Viru noortele (vanuses 15-26 a.) suunatud konverents toimus hübriidina Tallink Conference & Spa Hotellis ja Zoomis.

Konverentsi eesmärk oli edendada koolinoorte seas teadlikkust sügavalt juurdunud soolisest ebavõrdsusest igapäevases sotsiaalses kontekstis, stereotüüpidest ja eelarvamustest, mis seda toidavad ning kuidas luua vahendeid ebavõrdsuse vähendamiseks.

Konverentsi päevakava
10.00–11.00 Registreerimine ja tervituskohv
11.00–11.10 Sissejuhatus ja tervitussõnad – moderaator
11.10–11.30 Soolise võrdõiguslikkuse olukord Eestis – Sotsiaalministeeriumi esindaja
11.30–11.50 Soolise ebavõrdsuse vähendamine ja noorte roll selles – Soolise võrdõiguslikkuse voliniku esindaja
11.50–12.00 Küsimused ja arutelu
12.00–13.15 Parimate praktikate tutvustused:
• Naiste tugi-ja teabekeskus (Pille Tsopp-Pagan)
• Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (Reet Laja)
• Feminary RY Soome (Maria Laura Rajala)
• Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (Lisanna Elm). Vaata Lisanna ettekannet SIIN.
13.15–14.00 Lõuna
14.00–15.00 Arutelud töörühmades/ juhtumianalüüs:
– Sooline võrdõiguslikkus peres
– Võrdne Kohtlemine tööl ja hariduses (palgalõhe)
– Sooline võrdõiguslikkus poliitikas ja ühiskonnas
15.00–15.15 Töörühmade tulemuste esitlemine
15.15–16.00 Sooline segregatsioon hariduses ja tööturul Soomes – Ekvalita, Soome (Malin Gustavsson)
16.00–16.30 Õppefilm, osalejate tagasiside ja kokkuvõte.

#HoianMaad #EarthDayPledge #NaisteltMaaemale #BPWEstonia

 

PRESSITEADE
22. aprill 2021

Kuula loitsu! Ettevõtlikud naised annavad täna maaemale lubaduse

Täna, Maa päeval kutsub Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) naisi andma üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul järgida. Maa päevaks lõid Birgid Täht ja Marii Väljataga loitsu, mis seob naiste mõtted kokku ja annab ettevõtmisele väge.

EENA kutsub tänavusel rahvusvahelisel Maa päeval kõiki naisi märkama enda harjumusi ning andma üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul uue Maa päevani järgida. Lubadus võib olla suur või väike, just selline, mis endale kõige rohkem korda läheb. Näiteks kilekottidest loobumine, mesilasesõbraliku aia või korterirõdu ülalpidamine, toitumisharjumuste muutus või jätkusuutlikum muusikatarbimine.

Sarnast Maa päeva kampaaniat tehakse Eesti ettevõtlike naiste algatusel üle Euroopa – Leedus, Soomes, Küprosel, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Belgias, Saksamaal –, aga ka USAs Floridas. „Ettevõtlike naistena on meie eesmärk anda ühine panus, et saaksime luua ja taastada rohelist hoolivat maailma läbi oma ettevõtete ja organisatsioonide ning teadlikult rajada keskkonnasäästlikke lahendusi ja protsesse. Oluline on, et meie liikumine ühendab teadlikkust ja loob koostööd. Meie soov on luua ülemaailmne traditsioon, kus Maa päeval annavad naised ühiselt maaemale igaks aastaks oma lubaduse,“ sõnab algatuse eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen.

Naistena seisavad Eesti ettevõtlikud naised maaema eest. Nii valmis tänaseks Maa päevaks laulev loits, mis kannab endas naiste lubadust maaemale. Sõnade autorid on Birgid Täht ja Marii Väljataga, helilooja Birgid Täht, seade on teinud Marii Väljataga. Laulu esitavad Helin-Mari Arder, Kadi Toom ja Marii Väljataga.

Kuula ja vaata loitsu esitust eesti keeles: https://youtu.be/D2RQXaTwPRA
Inglise keeles: https://youtu.be/0bx3Oo9CYZk

 

Maa päeva rohelises laines saab kaasa lüüa nii:

1. Hoia maakera! Võta kätte maakera kujutis, gloobus, joonista ise peopessa väike maakera või lisa maakera kujutis fotole digitaalselt.
2. Otsusta, millist lubadust soovid Maa päeva puhul maaemale anda.
3. Tee endast pilt, hoides peopesa või maakera kujutist üleval. Postita foto koos lubadusega sotsiaalmeediasse, kasutades teemaviiteid #HoianMaad, #EarthDayPledge, #NaisteltMaaemale, #BPWEstonia. Alusta näiteks nii: „Hoian maad, lubades…“. Oodatud on ka videod sarnase visuaaliga.
4. Vaata antud lubadusi EENA / BPW Estonia Facebooki seinal.
5. Hoia silm peal EENA / BPW Estonia sotsiaalmeedial, sest aasta jooksul tuleb põnevaid postitusi lubaduste teekonna käekäigust ja lugudest.

 

Loitsu laulavad ettevõtlikud naised kaasa täna õhtul. Samal ajal istutatakse Eesti eri paigus, Harjumaal Kopli ja Rannamõisa külades, Võrus, Pärnus ja Narvas, puid ja lilli.

Rahvusvahelist Maa päeva tähistatakse 1970. aastast 22. aprillil. Sel päeval, kuu aega pärast kevadist pööripäeva juhitakse tähelepanu keskkonnakaitsele ja meie planeedi heaolule.

Eestis tähistatava Maa päeva üritus Facebookis: https://fb.me/e/23L4yF1wa
Euroopas tähistatava Maa päeva üritus Facebookis: https://fb.me/e/dEtViSndA

Foto: EENA liige Marii Väljataga on maaemale pühendatud loitsu üks sõnade autoreid. Ta hoiab käes maakera, näidates ette, kuidas loodushoidlikku lubatust anda. (Foto autor: EENA)

 

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen, EENA Tallinna klubi president ja algatuse „Roheline ja hooliv maailm“ eestvedaja
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

EENA Tallinna klubi eestvedamisel on sündinud rahvusvaheline liikumine „Roheline ja hooliv maailm“. Algatusega selgitavad ettevõtlikud naised inimestele igapäevaste tarbimisvalikute olulisust ja tagamaid, kõnelevad valehäbita ja ausalt intrigeerivatel päevakajalistel keskkonnateemadel nagu rohepesu, Eesti mets, kliimamuutused ja süsinikujalajälg, mille igaüks meist koduplaneedile jätab.

Frantsiisist ja Eesti esimesest rahvusvahelisest frantsiisist.

EENA Tallinna klubi korraldas 7. aprillil 2021 veebiseminari „Mis on frantsiis ja kuidas valmis Eesti esimene rahvusvaheline frantsiis?“, kus põnevat kogemuslugu saatis teoreetiline ja hariv mõttevahetus frantsiisist üldiselt.

Dialoogivormis toimunud veebiseminaril jagasid oma teadmisi ja kogemusi Francorp Balticu Eesti esindaja Tambet Made ja Beautiful Me rullmassaaži nutisalongi üks asutajatest ja omanikest Kee Abel.

Tambet Made andis ülevaatlikult vastused järgmistele küsimustele:
• Mis on frantsiis?
• Mis vahe on frantsiisil, litsentsil ja eksklusiivõigusel?
• Milline äri on frantiisitav?
• Millistes valdkondades frantsiisi rohkem kasutatakse?
• Millised on frantsiisimudeli eelised ja puudused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vaatevinklist?

Kee Abel jagas kuulajatega Eesti esimese rahvusvahelise frantsiisi – Beautiful Me rullmassaaži nutisalongide keti – tegemise ja valmimise lugu. Eestisse Beautiful Me frantsiisi ei müü. Nende esimene frantsiisisalong on avatud Rootsis Stockholmi külje all. Edasised maailmavallutusplaanid on suured – Euroopast Ameerika Ühendriikide ja Lähis-Idani. Kuidas aga tuli Keel ja tema tiimil mõte frantsiisi tegema hakata, millised olid sellel teel raskused ja õnnestumised, saab täpsemini teada veebiseminari salvestusest.

Vaata frantsiisiteemalist veebiseminari järele siit:

Narva klubi tänas Narva haigla meditsiinitöötajaid.

7.aprillil 2021 tähistati ülemaailmset tervisepäeva. EENA Narva klubi naised tunnustasid ja tänasid sel päeval Narva haigla meditsiinitöötajaid.

Räägitakse, et häid asju tehakse vaikselt. Nii teevad ka meie arstid ja meditsiiniõed kartmatult oma tööd. EENA Narva klubi naised otsustasid anda oma väikese panuse praeguse ülemaailmse terviseprobleemi lahendamisse, tänades Narva haigla meditsiinitöötajaid enda küpsetatud maiustuste, mooside, pähklite ja kuivatatud õuntega.

Naistele on omane hoolivus ja hoolitsemisvõime ning tahe kinkida rõõmu, kuna kinkimisrõõm on parim rõõm. Narva klubi naised loodavad, et kingitud vitamiinikorv aitab meie elupäästjatel säilitada ja hoida reipust ja teovõimet, annab jõudu ja energiat ning tõstab tuju sel raskel ajal.

Lisaks on EENA naistel traditsioon avaldada tänu kollaste roosidega. Nii kinkisid ka Narva klubi naised meditsiinitöötajatele kimbu kollaseid roose. Kollast värvi peetakse valguse, tarkuse ja hea nõuande sümboliks.

Ülemaailmsel tervisepäeval soovitatakse meeles pidada maailma tervishoiuühingu tegevust. Tervisepäeva eeliseks on anda maailmale võimalus mõelda ja tõsta teadlikkust ühe konkreetse terviseprobleemi kohta ning otsida kõikide rahvaste toetust üleilmsete terviseprobleemide lahendamiseks. Praegu panustavad kõik riigid, hoolimata suurusest, ühise eesmärgi nimel ja võitlevad koroonaviirusega. Võitluse esiliinis on meie arstid ja meditsiiniõed. Nad riskivad iga päev enda eluga, et hoida ja kaitsta teiste inimeste tervist.

EENA naised peavad tähtsaks inimlikku ja toetavat abi. Kas saame olla tänulikud eriti siis, kui olukord on ääretult raske? Jah, saame küll. Toetame, täname ja austame üksteist! Olgem terved!

 

Tekst: Irina Bahramova, EENA Narva klubi kommunikatsioonijuht

 

Fotodel: EENA Narva klubi naised Ljubov Fomina ja Tatjana Patsanovskaja ning Narva haigla juhtkonna esindajad Olev Silland ja Natalja Metelitsa.

Anu Viks kinnitati BPW Euroopa regiooni koordinaatoriks.

 

EENA pikaaegne liige ja eelmine president (aastatel  2015–2018) Anu Viks kinnitati Euroopa regiooni koordinaatoriks BPW Internationali üldkoosolekul. Koordinaatori valimine toimus 2020. aasta jaanuaris ja suure enamuse häältega sai valituks Anu Viks. Eesti jaoks on see suur saavutus, sest enne ei ole siit kandist Euroopa regiooni koordinaatorit valitud.

 

BPW International üldkoosolek toimus 16.–30. märtsil 2021 esimest korda ajaloos virtuaalselt. Üldkoosolek pidi algselt toimuma USA-s Orlandos 2020. aasta augusti lõpus, kuid koroonaviiruse tõttu jäi see kahjuks ära.

Virtuaalne üldkoosolek keskendus organisatsiooni juhtimise ja finantsteemadele, valiti uus president, juhatus, regionaalsed koordinaatorid ja töörühma juhid. Liikmed igast regioonist (maailmajaost) võisid kandideerida erinevatele ametikohtadele BPW Internationalis.

Euroopa regioonist kandideerisid koordinaatori kohale:

  • Anu Viks – BPW Europe regiooni koordinaator
  • Catherine BosshartBPW France (BPW Switzerland) – BPW International president
  • Marie Claude Machon Honore – BPW France – BPW International asepresident – esindaja ÜRO juures
  • Giuseppa (Pinella) Bombaci – BPW Malta (BPW Italy) – BPW International asepresident, vastutusala – liikmed
  • Giuseppa Seidita – BPW Italy – BPW International asepresident, vastutusala – liikmed
  • Eufemia Ippolito BPW Italy – BPW International finantsjuht
  • Benedetta PalermoBPW Italy Young BPW in Europe esindaja
  • Sheerah Yuhee KimBPW Switzerland Young in Europe esindaja

 

BPW International töörühmade juhtideks kandideerisid:

  • Cristina Gorajski Visconti – BPW Itaalia – põllumajandus ja toitumine
  • Angela Donato – BPW Itaalia – keskkond ja jätkusuutlik areng
  • Luisa Monini – BPW Itaalia – tervishoid
  • 4 Maria Susana Fernandez Inglesias – BPW Hispaania – seadusandlus
  • Caterina Reda – BPW Itaalia – projektid
  • Stephanie Falzon – BPW Malta – avalikud suhted
  • Silvia Vigata Gonzalez – BPW Hispaania – avalikud suhted
  • Dana Marcela SAS – BPW Rumeenia – avalikud suhted

 

Tekst: Anu Viks, EENA president aastatel 2015–2018

 

EENA kuulub ülemaailmsesse võrgustikku, mille katusorganisatsioon on BPW International. BPW (Federation of Business and Professional Women) ehk rahvusvaheline äri- ja ametinaiste võrgustik loodi 1930. aastal Genfis. Initsiatiiv tuli USA-st Lena Madesin Phillipsilt. Asutajamaadeks olid Austria, Itaalia, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA.

 

Piltidel: Anu Viks 2018. aasta märtsis CSW62-l New Yorgis BPW Internationali korraldatud ürituse paneelis tutvustamas BPW Estonia projekte. Paneeli juhtis BPW Internationali president dr. Amany Asfour.

31.03.2020

Anu Viks - BPW Euroopa koordinaator

EENA naised tõstavad keskkonnateadlikkust.

Rohelisel EENA-l on rõõm teatada, et EENA liikmed on ka väljaspool meie organisatsiooni aktiivsed keskkonnateadlikkuse tõstjad.

EENA naised Eva Truuverk ja Krista Laanet panustavad mõlemad 2021. aasta kevadel Eestis käima lükatud kampaaniasse „Pall pole prügi!“. Tenniseklubi Reval Ladies, Eesti Tennise Liidu ja Rohetiigri loodud kampaania eesmärk on teavitada eelkõige tennisemängijaid, aga ka avalikkust tennisepallide keskkonnakahjulikkusest ning leida parimaid mooduseid nende eluea pikendamiseks ja taaskasutamiseks.

Nimelt on keskkonnauuringutest selgunud, et tennis on üks enim keskkonda kahjustav spordiala. Tennise murepunkt on pallid, mida toodetakse hiigelkogustes, mille kasutusiga on lühike ja lõplik lagunemine võtab aega 400 aastat. Ainuüksi Eestis võetakse igal aastal kasutusele umbes 130 000 uut tennisepalli, millest enamust kasutatakse väljakul vaid 4-5 korda ja pärast rändab kolmandik olmeprügisse.

Märtsi alguses paigaldati Eesti suurematesse tennisekeskustesse spetsiaalsed konteinerid, kuhu saavad inimesed kasutatud pallid annetada. Kampaania esimene etapp kestab mai lõpuni ja aitab aimu saada pallide kogusest, mida taaskasutusse suunata.

Kõige rohkem on siiani tennisepallid kasutust leidnud koerte mänguasjadena. Esimesed kogutud pallid on taaskasutusse läinud Chihuahua Sõprade Liidus. Vaata siit, kuidas neljajalgsed rõõmustavad: https://www.facebook.com/pallpoleprugi/videos/1418005441884207

Rohkem infot kampaania „Pall pole prügi!“ kampaania kohta leiab siit: https://pallpoleprugi.revalladies.ee/

 

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Tallinna klubi eestvedamisel on käivitanud rahvusvahelise liikumise „Roheline ja hooliv maailm“. Selgitame inimestele igapäevaste tarbimisvalikute olulisust ja tagamaid, kõneleme valehäbita ja ausalt intrigeerivatel päevakajalistel keskkonnateemadel nagu rohepesu, Eesti mets, kliimamuutused ja süsinikujalajälg, mille igaüks meist koduplaneedile jätab. Programmi raames tutvustatakse põnevaid teemasid esmalt veebinaride kaudu, hiljem, kui koroonaviiruse levik võimaldab, on plaanis ka erinevate roheettevõtete külastused.

Rohkem infot liikumise „Roheline ja hooliv maailm“ toimunud ja tulevaste loengute kohta leiab siit: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

 

PRESSITEADE
25.03.2021

Eesti ettevõtlikud naised muudavad maailma, et kliimamuutused tagasi pöörata

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kutsub Zoomi vahendusel osa saama tasuta loengusarjast „Roheline ja hooliv maailm“. Homme, 26. märtsil kõneleb Türgi tunnustatud ärijuht Bahar Özay ÜRO säästva arengu eesmärkidest. Täna õhtul kell 18.30 kõneleb Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaasprofessor, mereökoloog ja keskkonnakoolitaja Helen Orav-Kotta teemal „Meri muutuvas keskkonnas ja tulevikumajandus. Kas rohemajandus või biomajandus on lahendus?“. Loengud on tasuta ja eelregistreerumine on vajalik kodulehel www.bpw-estonia.ee/sundmused.

Idee autori ja algatuse eestvedaja Siiri Tiivits-Puttoneni sõnul on ettevõtlik ja otsusekindel naine see, kes viib ellu vajalikud muudatused iseenda elus ja oma organisatsioonis, et saavutaksime ühise eesmärgi – jätkusuutlik roheline maailm meile endile ja tulevastele põlvkondadele. Ta lisas, et üleeuroopalise liikumisega on loodud rahvusvaheline naiste võrgustik, kus üheskoos jagada teadmisi ning luua jätkusuutlikke lahendusi. „Pakume info virvarris paremate valikute tegemiseks loenguid ja ettevõtete külastusi kaasaegsele naisele, kes soovib võtta vastutuse lisaks enda ja oma pere heaolule meie koduplaneedi Maa hea käekäigu eest, keda kõnetab Eestimaa kaunis loodus ja selle hoidmine, kes naudib metsavaikust ja rabamatku ning kes soovib anda oma panuse kliimamuutuste tagasipööramisse,“ tutvustas loengusarja Tiivits-Puttonen.

Loengusari startis veebruaris ja seni on kuulajate-jälgijate huvi olnud väga suur ning vastukaja positiivne. „Osalejaid on rohkem kui ühelgi varasemal EENA digisündmusel,“ rõõmustas Siiri Tiivits-Puttonen ning avaldas lootust, et inimestele lähevad rohemajanduse ja keskkonna teemad tõepoolest korda, mitte ei otsita meelelahutust ja vaheldust koroonauudistele.

Lisaks veebiseminaridele on plaanis ettevõtete külastused. Sügisel alustavad aga edutiimid, kus naised saavad üksteist toetades ja julgustades ellu viia just need jätkusuutlikud eesmärgid, mida on nende ettevõtetes vaja, näiteks kohandada töökorraldust või tootmist energiasäästlikumaks ja vähem saastavaks, või luua sootuks uusi, roheliselt ja targalt toimivaid organisatsioone. Nõu saab küsida ja häid mõtteid jagada sarnaselt mõtlevate naistega üle Euroopa. Algatuse eesmärk on aidata kaasa üleeuroopalise koostöövõrgustiku sünnile ning võimaluse korral luua ka piirideüleseid lahendusi põletavatele keskkonnaprobleemidele.

Rohkem infot nii algatuse kui ka toimunud ja tulevaste loengute kohta leiab EENA kodulehelt:
https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tegemist on üleeuroopalise BPW Europe algatusega, mille ellukutsujaks on aktiivsed ja ettevõtlikud EENA naised.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen, EENA Tallinna klubi president ja algatuse „Roheline ja hooliv maailm“ eestvedaja
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

Võrdse palga päev 2021

 

PRESSITEADE
22. märts 2021

Homme, 23. märtsil korraldab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) koostöös Sotsiaalministeeriumiga võrdse palga päeva. Eurostati andmetel on Eestis sooline palgalõhe ligi 22%.

Ehkki aastatega on olukord ka paranenud (näiteks aastal 2007 oli meeste ja naiste palkade erinevus koguni 31%), on palkade erinevus endiselt märkimisväärne ja vajab jätkuvat diskussiooni. „Soovime jõuda palgalõhe juurpõhjusteni. Seepärast keskendume sel aastal naiste majanduslikule iseseisvusele laiemalt,“ sõnab EENA noortejuht Lisanna Elm.

Kuidas naisena targalt oma karjääri kujundada? Mis naisi tagasi hoiab? Kuidas maha võtta hirme, et naine saab olla tark ja edukas ka finantsiliselt, hakkamata seejuures „seelikuga meheks“? Nendele ja teistele küsimustele proovitakse leida vastused 23. märtsil kell 14.00–15.00 toimuval veebiseminaril „Naise majanduslik iseseisvus: ootused vs reaalsus“.

Arutelu juhib Kristina Herodes, kes on Arteri ajakirjanik, kunstnik, koolitaja, aktiivne seiklusspordi harrastaja, podcasti Naistejutud üks hingi ning kolme lapse ema. Tema vestluskaaslased on jazzlaulja, Girl Gone International ellukutsuja Tallinnas ja Euroopa noortele suunatud keskkonnaharidusliku loome- ja kaasamisinitsiatiivi „European Footprints“ üks asutaja Marii Väljataga ning E-raamatupidamine24 raamatupidamisbüroo asutaja ja Facebooki grupi Edukas naine looja Maris Lampe.

Rohkem infot veebiseminari kohta leiab: https://bpw-estonia.ee/event/vordse-palga-paeva-2021-veebiseminar-naise-majanduslik-iseseisvus-ootused-vs-reaalsus/

EENA on võrdse palga päeva kampaaniat eestvedanud 2010. aastast. Esimestel aastatel toimus meeleolukas kampaania „Tilliga ja tillita“, paar-kolm aastat on aga toimunud avalikud diskussioonid või sotsiaalmeedia ülekanded.

Pildi allkiri: 23. märtsil 2021 täitub lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk. (Foto: EENA)

 

Kontakt:
Lisanna Elm
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) noortejuht
tel: 5345 0975 ; e-post: lisanna.elm@gmail.com
www.bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

ÜRO naiste staatuse komisjon koguneb 65. korda.

15.–26. märtsini 2021 toimub ÜRO juures olev naiste staatuse komisjon (Commission on the Status of Women, CSW). CSW toimub sel aastal 65. korda ja selle peateema on „Naised avalikus elus. Võrdne osalemine otsustustasandil“.

Tavaolukorras toimub CSW New Yorgis ÜRO hoones igal aastal märtsi kahel keskmisel nädalal. Peateema on iga kord erinev olenevalt mõne teema erilisest aktuaalsusest naiste elus. CSW võtavad osad pea kõik maailma riigid.

EENA on osalenud CSW 61, CSW62, CSW63 Eesti riigi delegatsiooni koosseisus. 2017. aastal osalesid CSW61-l Anu Viks, Reet Laja ja Tiiu Reinbusch. 2018. aastal olid CSW62-l kohal Anu Viks ja Marika Utkin. 2019. aasta CSW63-st võttis osa Ester Eomois.

BPW International on ÜRO liige ja osaleb alati CSW-l oma esindusega. BPW International korraldab igal aastal ühe või kaks kõrvalüritust. 2018. aastal CSW62 osales EENA president BPW Internationali paneelis koos BPW Internationali presidendi dr. Amany Asfouriga ja tutvustas EENA projekte.

Sel aastal viiakse CSW läbi virtuaalselt ja sellest saavad osa võtta kõik huvilised.

Rohkem informatsiooni CSW65 kohta leiab: https://www.unwomen.org/en/csw/csw65-2021

Kõigil on võimalik ametlikke avatud istungeid ja interaktiivseid arutelusid jälgida veebist: http://webtv.un.org

Programm on näha siit: https://www.unwomen.org/en/csw/csw65-2021/official-meetings

NB! Arvestada tuleb sel perioodil ajavahega 6 tundi.

Kõrvalüritused toimuvad samuti virtuaalselt iga korraldaja enda valitud platvormil. UN Womeni koondatud info kõrvalürituste, sh igaühele registreerimise kohta on siin:
https://teamup.com/ksjgjdxx23dqs947md
https://www.unwomen.org/en/csw/csw65-2021/side-events

 

Tekst: Anu Viks, EENA president aastatel 2015–2018

 

1. Pildil paremalt: EENA liikmed Tiiu Reinbusch, Anu Viks ja Reet Laja ning teised Eesti delegatsiooni liikmed 2017. aastal osalemas CSW61-l.

2. Pildil vasakult tagumises reas: EENA liige Anu Viks osalemas Eesti delegatsiooniga 2018. aasta märtsis CSW62 avaistungil ÜRO peahoones New Yorgis.

3. Pildil vasakult tagumises reas: EENA liikmed Marika Utkin ja Anu Viks ning teised Eesti delegatsiooni liikmed 2018. aastal CSW62-l.

IMG_20201008_170819

Õmblusingel Teele Palmrel külas.

 

EENA Tallinna klubiga on liitumas uusi ettevõtlikke naisi. Teele Palmre on üks uutest kandidaatliikmetest. Käisime Teele stuudios Õmblusingel külas eelmisel neljapäeval. See oli ühtlasi ka Teele liikmekandidaadi üritus. Õmblusingel OÜ on Teele loodud ettevõte, mille põhitegevuseks on rätsepa-, õmblus- ja tikkimisteenused.

 

Uued rõivad ja taaskasutus

Teele õdusas stuudios oli väljas stange jagu tema enda õmmeldud väga mitmesuguste riiete näidiseid, kus oli näha nii kleite, seelikuid, pintsakuid, jopesid ja ka mantleid. Uue hingamise olid saanud ka juba kantud pintsak, millele Teele oli lisanud kauni tikandi.

Sama saaks näiteks teha ka mõne ühevärvilise õhtukleidiga, et lisada rõivale uut ja huvitavat ilmet. Mõtlesin endamisi nende õhtukleitide peale, mis korduvalt kantud ja osad fotodelegi jäädvustatud, et uue tikandiga tunduksid need ju väga efektsed ja taas justkui esmakordsed.

 

Sageli ongi targem teha vanast uus

Teele teeb tellimustööna nii uusi rõivaid, aga annab ka uue elu erinevatel põhjustel kappi seisma jäänud ent väga lemmikule riideesemele. Uute rõivaste lõigete loomine, disain ja õmblemine on aega nõudev töö ja Teele ütleb, et mõnikord tasub hoopis vanast uus teha, kui aega ja eelarvet napib.

Teele juurde võib minna nii uue rõiva ideega kui ka vana asja ümbertegemise sooviga. Võib minna ka oma kangaga. Aga sageli on Teelel siiski lihtsam disainist tulenevalt ise kangas valida või soovitada selle järg, kuidas lõikest olenevalt kanga omadused parima efekti välja mängivad.

 

Konsultatsioon ja inspiratsioon

Teelega tasub igal juhul konsulteerida, et ammutada inspiratsiooni ja nuputad välja parimaid viise oma idee teostamiseks. Teele oskab rätsepa väljaõppe ja kogenud teostajana öelda, millist kangast valida uue rõiva tegemiseks või milline on parim viis luua vanast rõivast uut.

Ja sellele aastale kohaselt oli Õmblusingli stuudios ka põnev valik kaunitest kangastest õmmeldud näomaske.

Teele kostitas meid oma õdusas Õmblusingli stuudios ka mõnusate suupistete ja soojade jookidega. Aitäh Teelele toreda külaskäigu ja meeldiva vastuvõtu eest ning soovime Õmblusinglile säravaid ideid ja edu!

 

Artikli kirjutas Tallinna Klubi liige Anu Veermäe-Kaldra. Fotod tegi Tallinna Klubi liige Virve Poom. Artikli toimetas ja fototöötluse tegi Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian.

Kadri Klampe julgustas leidma loomingulist intuitsiooni

21. juunil 2020 toimus Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) noorte korraldatud üritus – veebiseminar 2019. aasta noore naisettevõtja nominendi Kadri Klampega.

Kadri rääkis oma edukast ja maailmas läbilöönud moebrändist Yufash, samuti sellest, kuidas kuulamisoskus ja taktitunne (!) on eluliselt olulised, kuidas klient on idee süda ning kuidas leida kontakt oma loomingulise intuitsiooniga.

Vestlust (alates 41. minutist) modereeris EENA noortejuht Lisanna Elm.

EENA veebiseminar_Kadri Klampe

EENA noorte korraldatud veebiseminar Kadri Klampega toimus ZOOMi keskkonnas.

EENA president ESTER EOMOIS valiti EENA-t juhtima ka järgmiseks perioodiks 2020-2022.

EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni) valimiskogu kogunes 27. mail, mil EENA president Ester Eomois andis volikogule ülevaate tehtust oma presidendiks oleku perioodil 2018-2020.

Ester Eomoisile oli eelnevalt tehtud ettepanek jätkata EENA presidendina. EENA valimiskogu andis Estri jätkamiseks presidendina ühehäälse kinnituse, ta jätkab EENA presidendina ka perioodil 2020-2022.

Täname Estrit tema mahuka ja positiivse panuse eest organisatsiooni juhtimisel nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Jätkugu Estril ka järgmiseks perioodiks indu, sära, tahet ja rõõmu!

EENA asutati 1992. aastal. Eestis tegutseb seitse EENA klubi ligi 130 liikmega. EENA julgustab ning tunnustab naisi nende äritegevuses ja kutsetöös. EENA pakub naistele sisukaid enesetäiendamise võimalusi. Lisaks tegeleb EENA heategevusega, toetab nõrgemaid, laiendab liikmete silmaringi.

EENA tunnustab ühiskonnaelus aktiivselt kaasa rääkivaid ettevõtlikke naisi ning annab kord aastas, EENA sünnipäeval välja tunnustused aasta naine ja aasta noor naisettevõtja ning juubeliaastatel tiitli aastate naine.

ESTER_EOMOIS EENA president

ettevõtlikud naised koolitusseminar 2019

NAISED ETTEVÕTLUSES- Kuidas kasvatada ettevõtet?

Eesti Ettevõtlik Naiste Assotsiatsioon (EENA) alustab koos partnerite Coca Cola Fondiga, Startup Estonia, Ekspress Meediaga naisettevõtjate jätkuprogrammi „Kõik on võimalik!“. Seekordse projekti fookuseks on​ – kuidas kasvatada ettevõtet?

Suureks probleemiks on see, et Eesti naisettevõtjad ei ole tööandjad ja nende ettevõtted on väikesed ning madalama kasvutrendiga. Jätkuprogrammi eesmärk ongi jagada teadmisi ja kogemusi, kuidas ettevõtet kasvatada, millised on praktlised sammud kliendibaasi kasvatamiseks ning meeskonna laienemiseks. Programmi raames toimuvad koolitusseminarid, webinarid ja mastermind gruppides liigutakse koos tegevuskavani, mis on reaalseks abivahendiks oma ettevõtte kasvatamisel.

Programmi raames viime läbi kokku seitse koolitusseminari Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ning Võrus ning saavad toimuma tegevused mastermind gruppides.

Jätkuprogrammi „Kõik on võimalik“ raames jagavad oma kogemusi ettevõtte arendamisest, kasvatamisest ja meeskonna suurendamisest ning innovatsioonist ettevõtluses edukad noored naisettevõtjad – ​Merle Leemet ​(Breden Kids); ​Liisi Tarvo (Wrap and Roll); ​Angela Ventsel ​(Success Hub Estonia ja Birkenthal), Kristel Kruustük (Testlio).

Kui palju on Eestis naisettevõtjaid? GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuringu andmetel on viimastel aastatel on Eestis oluliselt kasvanud naiste ettevõtlusaktiivsus. 2017. aastal moodustas Eestis ettevõtluse alustamiseks samme astunud või ettevõtjana kuni kolm ja pool aastat tegutsenud naiste osakaal ligi 12%, lähiriikidest Lätis 9,6%, Soomes 5,6% ja Saksamaal kõigest 3,1%. Samas on Eestis naisettevõtjaid meestest oluliselt vähem. Praxise esitatud ülevaatest ​Naisettevõtjate olukorrastEestis,s​elgub,et​Eestistegutsevatestettevõtjatestmoodustasid naisettevõtjad 28% ja enamus nendest (72%) on üksik-ettevõtjad. N​aiste ärid on reeglina väiksemad ning madalama kasvutrendiga. Populaarseimad valdkonnad, naiste ettevõtluses on tervise- ja sotsiaalteenuste ning haridusvaldkond, samuti hulgi- ja jaekaubandus ning selliste professionaalsete teenuste pakkumine nagu näiteks finants, raamatupidamine ja administreerimine. Naisi oodatakse rohkem tehnoloogia ja innovatsioonipõhistesse tegevusharudesse.

OECD Rahvusvahelise Ettevõtlusuuringu alusel ( 2017) on Naisettevõtjate keskmine haridustase kõrgem kui meesettevõtjatel – Eesti naisettevõtjate keskmine haridustase on kõrgeim Euroopa Liidus.

Kes hakkab Eestis ettevõtjaks ja miks? Võrreldes teiste riikidega on Eesti naisettevõtjad nooremad. Kiiresti on kasvanud nende naiste arv, kes on ettevõtlusega äsja alustanud või plaanivad seda teha lähiajal. Ettevõtlusaktiivsuse näitajad aga langevad naise vanuse kasvades, eriti nendel naistel, kellel on perekond ja lapsed, kuna ettevõtlusega alustamine muutub neile vähem atraktiivseks ning teadvustakse enam sellega kaasnevaid riske. Sageli on keerulinepere ja ettevõtte arendamist omavahel ühendada.

Mis toimub naisettevõtjate maailmas? Naiste ettevõtlusaktiivsus kasvab kogu maailmas ning möödunud aastal alustas uuringu andmetel ettevõtlusega 163 miljonit naist ning 111 miljonit tegutses juba töötavas ettevõttes.

Huvitav on fakt, et globaalselt kasvab naiste ettevõtlusaktiivsus majanduslanguse ajal ja kahaneb majanduskasvu ajal. Samas see on hästi seletatav üldise suundumusega, et globaalses vaates on naisettevõtlus enamasti vajadus- ja mitte võimaluspõhine ning siingi eristub Eesti muust maailmast positiivselt. Eestis luuakse suur osa ettevõtted just uut ärivõimalust ja innovatsiooni silmas pidades.

Miks on naisettevõtjaid vähe? Naiste-meeste ettevõtlusalast positsiooni uurides on jõutud järeldusele, et paljud probleemid ettevõtlusega alustamisel ja ettevõtte arendamisel on naistele ja meestele ühised, samas avalduvad nad naiste puhul märksa teravamalt.

Üldjuhul on naistel meestega võrreldes erinevad probleemid ettevõtluse seisukohalt kriitilise tähtsusega ressurssidele ligipääsul:

● Aeg ettevõtte arendamisele pühendumiseks​, mida naistel on ühiskonnas väljakujunenud suuremate perekohustuste tõttu vähem;

● äriidee ja kapital​, julgus „ära tunda“ ja teoks teha oma äriidee ning taotleda ressursse suuremamahuliste ettevõtete loomiseks;

● võrgustike loomine ja arendamine​:meestel on traditsiooniliselt rohkem toetavaid võrgustikke strateegilist informatsiooni evivate võtmeisikute hulgas; naistel rohkem perekeskseid ja hoolitsemisega seotud võrgustikke, kuhu investeeritud aeg, raha ja jõupingutused ei anna tihtiettevõtluse seisukohast positiivset väljundit.

Vaata programmis raames toimuvaid sündmusi siit

Programmi “Kõik on võimalik!” veab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) koos Coca-Cola Fondi, Startup Estonia ja Ekspress Meediaga.

Naised ettevõtluses Facebooki fännileht ​SIIN

Naised ettevõtluses Instagrami fännileht ​SIIN

Arenguprogrammi projektijuht

Ester Eomois

BPW Estonia president ​ester.eomois@ebs.ee​ või telefonil 50 19876

Arenguprogrammi kommunikatsjoonijuht

Signe Ventsel

BPW Estonia äriklubi ​signe.ventsel@gmail.com​ telefonil 51 41250

Loe ka:

Koolitusprogramm "Kuidas kasvatada ettevõtet toetajad"
Ettevotlikud_naised_FB_pais_2019 (1)