Mis teeb inimese meie jaoks normaalseks ja mis ebameeldivaks?

Tartu EENA naised pidasid aasta esimest (online)koolitust uue liikme Ülle Järv’e Loovstuudios Aparaaditehases. Seda selleks, et vaadata enda sisse ning ümber. Oleme ju ammu taibanud, et teised ei ole samasugused nagu meie. Samas osade inimestega on väga meeldiv suhelda – on tunne nagu oleks juba ammused tuttavad kuigi nähakse alles esimest korda. Samas teistega loed minuteid, et saaks juba lahkuda ja jutt kohe üldse ei suju. Mis neid inimesi eristab ja kas tõesti ongi osad inimesed meeldivad ja teised ebameeldivad?

Meile andis vastuseid koolitaja ja konsultant Kaido Kubri, kes on rahvusvaheliselt sertifitseeritud Thomas Internationali Thomas-meetodi (DISC) kasutaja. Kaido sõnul oli tal endal juba kooliajal jube raske aru saada, miks osade inimestega on lihtne suhelda ja teised nagu nimme ajaksid närvi ja on väga arusaamatud.

Seega on ta ise isiksusetüüpide maailma palju uurinud ja nüüdseks pikalt juba koolitanud ja ka teistel inimestel teistest ja endast paremini aru saada aidanud DISC-meetodil isiksusetüüpide tundma õppimise läbi.

Mis ketas see siis selline on? D, I, S ja C tähistavad nelja isikusetüüpide suunda. D ja I nendest on ennast kehtestavad ja kiire tempoga ning S ja C pigem kohanduva ja rahuliku tempoga. Samas saab neid suundi vaadelda ka iseloomu järgi, kus D ja C on asjaliku loomuga (pigem eesmärkidele orienteeritud) ning I ja S sõbralikud (inimestele suunatud).

Kaido sõnul ei ole keegi puhtalt üht või teist tüüpi vaid alati segu nendest ja me liigume pidevalt nende nelja vahel ka olenevalt olukorrast. Kas oled tundud, et oled erinev töökeskkonnas ja kodus? Nii ongi, et põhilised isiksuseomadused on sul alati samad (muutuvad elu jooksul küll, aga vähe), kuid erinevates seltskondades võtad erinevaid hoiakuid. Nii on ka teistega suheldes. Kui kohtuda uute inimestega, on hea natuke aega võtta, et rahulikult teist inimest kuulata ja vaadelda, et aru saada, mis tüüpi ta tol hetkel tundub ning siis osata ise olla kannatlik (või just mitte liiga palju infoga ära väsitada). Nii on suhtlus meeldivam ja mõlemal tuju pärast kohtumist parem.

Meie EENA naistega oleme seda meelt, et eneseareng on oluline ja kõige paremini saab seda neilt, kes ise on midagi väga hästi ära õppinud. Seega oleme tänulikud Kaidole, kes meile oma kogutud teadmisi jagama tuli, mõned praktilised ülesanded läbi aitas viia ning ka materjale koju andis.

Sellega sai Tartu klubi 2021 aasta hooaeg avatud.

Kaido tegemistega saab tutvuda https://www.eludisainer.com/

Aitäh Kaido ja aitäh, osalejad!

 

Tekst: Liis Järvamägi
Pildid: Triinu Sirge

Südatalvise jaapani aia budistlik rahu ja põhjamaine lumeime

 

Tallinnas Kadrioru pargis asub kaunis ja põhjamaa kulutuuris eriline jaapani aed. Aed on rajatud ümber Kirdetiigi, mis jääb pargi Oru tänava poolsesse külge.

 

EENA ettevõtlikud naised külastasid kaunist jaapani aeda südatalvel, kui aed on linnarahvale suletud. Giidiga ekskursioonid on aga võimalikud ja sellel imeliselt lumisel jaanuarikuisel talvepäeval me jaapani aias koos Kadrioru pargi giid Elle Pentiga selle väga erilise ringkäigu tegimegi.

 

Kadriorgu rajati autentset jaapani aeda pea seitse aastat, aed valmis lõplikult 2018.aastal. Töid juhatas jaapanlasest aiakujundaja Masao Sone, kes on tunnustatud nii Jaapanis kui Euroopas.

 

Aia loomisel on lähtutud jaapani aia filosoofiast, kus kesksel kohal on elu ringkäik ja looduse väljendusrikkus. Jaapani aia loomisel kasutatakse kolme olulist elementi: kivi, mis moodustab maastiku struktuuri; vesi, mis esindab elujõudu; ja taimed, mis annavad värvi ja loovad muutusi kogu aasta vältel. Jaapani aed on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude.

 

Jaapani aias on inimene iseendaga, aias ei spordita, ei sõideta jalgrattaga ega jalutata lemmikloomi. Aed on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude. Kulgemine, mõtisklus, loodusesse süüvimine on tegevused, mis ei vaja aias pinke. Samuti puuduvad jaapani aias valgustid.

 

Jaapani aed rajati Kadrioru parki mitmel põhjusel: Kirdetiik ja pargi kaugeim osa vajasid korrastamist ning samas oli vaja midagi erilist, et jalutajaid juhatada liikuma kogu pargi ulatuses. Sooviti luua tõelist jaapani aeda, mitte vaid aeda jaapani aia ainetel. Seetõttu oli aia kujundaja jaapanlane.

 

Jaapani aias on igal aastaajal oma imelised pilgupüüdjad: kevadel õitsevad kirsid, suve hakul rododendronid, suvel iirised ja võhumõõgad, sügisel võluvad vahtrate värvilised lehed.

 

Südamest tänu meie Virvele selle imelise võimaluse ja ettevõtmise eest! Aitäh särtsakale giidile Ellele jaapani aia ja Kadrioru ringkäigu ning lugude eest.

 

Artikli kirjutas ja pildid tegi Mare Timian, EENA Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht.

17.01.2021