Selle hooaja viimane veebiseminar „Kas jätkusuutlik turism on võimalik?” toimus 19.mail. Teemat käsitles Triin Talk, kes on EKA teadur ja doktorant ning uurimustöö „Tallinna vanalinna jätkusuutlik hooldamine ja eksponeerimine” peamine läbiviija.
Veebiseminari jälgijatele sai selgeks, mis vahe on väliskülastajal ja turistil. Väliskülastaja erinevalt turistist sihtkohas ei ööbi, olles seega jätkusuutlikuse vaatest suurema süsinikjalajäljega.
Turismi jätkusuutlikkust vaadeldakse kahest aspektist: sihtkoha vaatest ning planeedi vaatest üldisemalt.
Teatud sihtkohtades tunnevad kohalikud, et neile muutub turism koormavaks ning tehakse uuringuid ja arvutusi, milline oleks optimaalne turistide arv sihtkohas. See, kuidas seda arvestada, sõltub ka turistide käitumisest (nt. Maasturite safari vs jalgrattamatkad). Jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline ka see, kuidas turism mõjutab kogukonda ja sealset pärandilt. Turisti panus võib olla nii negatiivne kui positiivne (nt. Pompeist kaasa võetud kivim vs annetus kohalikule kirikule renoveerimistöödeks). Samuti on oluline, kas turism toob sihtkohas kasu ja väärtust kõigile või vaid kitsalt ühele või paarile ettevõttele.
Planeedi seisukohast on oluline süsiniku jalajälg ja võimalik reostuse tekitamine. Turismi süsiniku jalajäljest moodustab ligi 1/2 transport. Mida rohkem me oleme nõus maksma jätkusuutlike (transpordi)vahendite eest, seda jätkusuutlikkumalt saame me reisida. Uuringutest selgub, et reisidel kõige populaarsemaks tegevuseks on jalutamine uues keskkonnas, eesmärgiga kogeda ja näha midagi uut ja põnevat ning tegelikult ei ole oluline, kui kaugel me oma kodust oleme. Argipäevast puhkuseni jõudmine võimalikult väikese süsinikjalajäljega on võimalik, tehes seda lähipiirkonnas. Me vajame seda uues keskkonnas olemmise tunnet. Siitkohalt tuli ettepanek ettevõtjatele: võibolla tasuks pakkuda rohkem reise, mis ei viiks inimesi mitte kaugele sihtkohta, vaid hoopis kohalikesse hoonetesse või objektidesse sisse (nt ekskursioon Linnahalli hoonesse). Samuti võiksid olla süsinikneutraalsed reisid ka kaugematesse sihtkohtadesse (rong vs lennuk). Pakkumisi on hetkel vähe. Väärtust sellistele reisidele võiks lisada huvitav giid.
Statistika näitab, et reisid jäävad järjest lühemaks. Samas soovitavad sotsioloogid puhkamiseks valida pikem periood, isegi 3 nädalat. Jätkusuutlikkuse sesiukohalt oleks ka mõistlik viibida sihtkohas pikemalt ning vältida rohkeid reise erinevatesse piirkondadesse. Kahjuks paralleelselt keskkonna teadlikkusega tõuseb ka tarbimine. Keskklass kasvab ning reisimisel valitakse mugav ja võimalikult odav pakkumine. Tarbimise tõus vähendab ka tehnoloogia arengust tuleneva edu CO2 emissiooni vähendamisel. Seega muutus jätkusuutliku turismi ja elustiili poole saab tulla ainult meie väärtuste muutusest.
Kokkuvõtte kirjutas: Merle Koop