13. APRILLIL 2023 TOIMUS VEEBISEMINAR „JÄTKUSUUTLIK ETTEVÕTLUS“, MIDA VIIS LÄBI KRISTIINA KERGE.

 

Kristiina tegeleb igapäevaselt keskkonnaandmetega, veab eest ettevõtete kliimamõju hindamise teenuse Sustaxo arendust ning on Teeme Ära tehnoloogia ja innovatsiooni arendusjuht. Muuhulgas on Kristiina loonud andmepõhise rakenduse Kuhuviia.ee ja uurib praegu Eesti Maaülikooli doktorantuuris ringmajanduse teemasid. Keskkonna väärtustamise pisiku sai Kristiina külge juba lapsepõlves vanavanemate kodust, mis asus järve ääres ja kus tal oli võimalik looduse muutumist vaadelda. Kristiina ema tegeleb linnuvaatlusega, mis aitas samuti kaasa tema oskusele ja huvile muutusi märgata.

 

Jätkusuutlik ettevõtlus – mida see tähendab?

 

Jätkusuutlik, säästev ja kestlik areng tähendab eelkõige tasakaalu majanduse ja looduse vahel. See on areng, mis rahuldab praeguste põlvede vajadused, kahjustamata sealjuures tulevaste põlvede võimet oma vajadusi rahuldada. Oluline on meeles pidada, et inimeste elukvaliteeti parandades tuleb siiski elada toetavate ökosüsteemide kandevõime piires.

Eesti on koos teiste Euroopa riikidega võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks säilenõtke ühiskond, mis põhineb solidaarsusel ja tagab kõigile tervisliku elukeskkonna. Muutuste saavutamiseks on vaja igal ettevõtte omanikul juba täna otsustada:

 

• kuidas see eesmärk on seotud minu eesmärkidega;
• kus meie ettevõte selle eesmärgi suhtes asub;
• millised etapid tuleb eesmärgini jõudmiseks läbida?

 

 

Mis on jätkusuutliku arengu puhul oluline?

 

Ühiskonna mõju loodusele peab olema väiksem. See tähendab, et tuleb tekitada vähem reostust, kasutada materjale võimalikult säästlikult ja kaua, kasutada taastuvaid ressursse nende taastumise piires ning luua tegevusi, mis taastavad ökosüsteeme.

 

Kõigil inimestel on hea ja elamisväärne elu ehk tuleb tagada võrdsed võimalused nii hariduses, ühiskonnaelus osalemisel, tervise kaitses kui ka eneseteostuses.

 

Selle saavutamiseks tuleb praegused majandusmudelid, ühiskonnakorraldus ja tarbimisharjumused ümber kujundada. Tuleb mõelda millest ja kuidas toota, kui palju on toodet võimalik parandada ja kasutada ning kuidas on seda võimalik ringlusesse tagasi suunata.

 

Loomisel on Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse standardid (ESRS), mille väljatöötamisel võetakse arvesse laialt levinud ESG aruandluse põhimõtteid ja raamistikke. See tähendab, et ettevõtted peavad hakkama hindama oma tegevuse kaudset ja otsest mõju.

 

Kaudseteks mõjudeks nimetatakse tootmiseks või teenuse pakkumiseks vajalike tegevuste mõju ja müüdud toodete või teenuste kasutamise ning edasimüügiga kaasnevaid mõjusid. Otsesed mõjud on ettevõtte opereerimisega seotud mõjud.

 

Seega peab ettevõte teadma, millised on tema mõjud ning mida ja kuidas mõõta.

 

 

Miks on ESG põhimõtted ärisektoris olulised?

 

• Koostööpartnereid valitakse aina rohkem kliimamõju näitajate järgi.
• Kliendid teevad teadlikumaid valikuid.
• Töötajad on nõudlikumad ja nad hoolivad ettevõtte vastutustundlikkusest. Tegemist on nö topeltolulisuse põhimõttega, sest ettevõtte juhtimise stiil mõjutab töötajate rahulolu.

 

 

Kõige olulisem on meeles pidada, et ettevõte peab lisaks tooraine saamisele mõtlema sellele, kuidas tootmine laiemalt ettevõtet keskkonnaaspektist mõjutab. Ettevõtte tegevus tuleb mõtestada. Sealjuures tuleb jälgida, et ei tegeletaks rohepesuga ning kõik tegevused oleks läbipaistvad ja teod sõnadega kooskõlas. Oluline on vähendada riske otseses mõjus ja mitte juhtida tähelepanu vähetähtsamatele faktoritele ja mõjudele.

 

 

Jätkusuutliku arengu sammud

 

• Mõju ulatuse hindamine
• Eesmärkide seadmine
• Mõõdikute seadmine
• Tegeviskava koostamine
• Aruandlus ja analüüs

 

 

Sustaxo aitab nii kaudseid kui otseseid kliimamõjusid mõõta ja kaardistada. See on arengu kõige olulisem etapp, sest kui mõju ulatus on hinnatud, siis saab juba alustada eesmärkide ja mõõdikute seadmisega ning tegevuskava koostamisega. Põhjalik eeltöö aitab ka regulatsioonidest tulenevat aruandlust ja analüüsi lihtsamalt ning efektiivsemalt teha.

 

Mõjusid on võimalik ka SWOT analüüsi kaudu hinnata. Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel on jalajälje hindamise juhend ning nimekiri konsultantidest, kellega on võimalik küsimuste korral ühendust võtta.

 

 

Aitäh, Kristiina Kerge, huvitava ja mõtlemapaneva arutelu eest!

 

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

 

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige