Sulge menüü

8. aprillil toimus lektor Katarina Papp veebiloeng  teemal “Roheline ja hooliv kodu”.

Katarina Papp ütleb enda ja loengu kohta järgmist:
“Vaadates, kuhu poole maailm täna liigub, siis võib õigustatult tekkida küsimus: „Aga mida mina üldse teha saan?“ Olen jõudnud arusaamiseni, et tehes igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid hoolin nii iseenda, enda pere kui ka keskkonna tervisest. Kasutades kodu puhastamisel söögisoodat ja äädikat ei jõua mürgid minu koju ega ka keskkonda. Soovin inimestele näidata, et keskkonnasõbraliku elu elamine ei ole raketiteadus ja tegelikult teeb see elu hoopis lihtsamaks! Hea meelega jagan, millised on meie pere igapäevased valikud, mis lihtsustavad meie elu ja ei koorma keskkonda.
Olen kahe väikese lapse ema, hariduselt klassiõpetaja, õhtuti kirjutan keskkonnateemalist Ökopere blogi. Keskkonnateemad on mind huvitanud lapsest saati, aga huvi kasvas veelgi pärast laste sündi. Kui varem tegin otsuseid pigem keskkonnahoiust lähtuvalt, siis pärast laste sündi just nende heaolu silmas pidades. Tore on see, et valikud, mis on head meile endile on ka head keskkonnale ja vastupidi!”

Kokkuvõtte loengust kirjutas: Liis Järvamägi

Katarina meenutas alustuseks aega, kus tema keskkonna teadvustamist alustas. Ta olevat juba koolis sõbrannadele sellest rääkinud, kuid eriti oluliseks sai see pärast laste sündi. Ta leidis, et paljud inimesed hakkavad pärast pere juurdekasvu mõtlema sellele, millise maailma soovib keegi oma lastele ja nende järglastele jätta.  

Tänapäeval toodetakse palju on ökotooteid, aga tuleb välja, et pigem aitab keskkonnasäästuks vähem tarbimine. Katarina ise proovib mõnda asja, mida kasutatakse vähem, vajades see laenata või rentida. Talle tundub keskkonnasäästlik elu mugav, aga eks mugavuse tase on erinev ja oleneb harjumustest. 

Katarina tõi välja ka mõned ohtlikud ained meie ümber. Enamasti on need tavapäraste toodete koostisosadeks, mille abil on need tooted just sellised nagu nad on (lõhnaained, värvained, silikoonid jne). Iseenesest ei ole need ained ise halvad, aga kokkuvõtteks tekib “kokteil”, mis pikapeale inimese tervisele ja keskkonnale kehvasti mõjuvad. 

Üks nipp ainete lendumise vähendamiseks on, et toa temperatuur tasub hoida alla 21 kraadi, siis ei levi need ained nii palju ja inimese kehale ka. Aitab ka toa regulaarselt tuulutamine.

Nimelt jõuavad kemikaalid meile hingamise, söömise, läbi naha imendudes ja nad kahjuks jäävad meie organismi kauaks 🙁 Ained kanduvad uuringute alusel ka edasi emalt lootele. 

Loodusesse jõuavad kemikaalid veega pesuainetest, kosmeetikast, riietest, suitsukonidest, prügi põletades, ilutulestikuga ja muud moodi. Nii kirjeldades tunduvad need viisid üpris kauged, kuid tegelikult mõtlema hakates võib iga inimene või ta lähedased kuidagi igapäevaste tegevustega oma osa anda. Kas oled vahel märganud, kuidas küttekehasse pandud paber tegelikult ei põlegi ilusti vaid kärssab kuidagi kokku? Ju siis oli tegu kemikaalidega pealtpoolt pakendiga, mida ei oleks hea mõte põletada. 

Riiete tööstus on ikka päris hirmus keskkonna ressursside kulutaja ning keskkondade kulu. Vaata, kas leiad enda riietelt mõne ökomärgi või koostisosad, mis ei oleks sünteetilised?

Kui sul on olnud tunne, et tahaksid oma riidekappi tühjendada, siis tasub siit indikaatoriks võtta (kasvõi enamasti, kui mitte ainult) looduslike materjalidega esemete säilitamine. 

Soovitusi: osta taaskasutusest esemeid, kuna nende puhul võid kindel olla, et pärast sinu esimest pesu on ese ka ikka samasugune. Kui ta juba on nii kaua vastu pidanud, peab veel. 

Kui soovid aga ikka osta uusi esemeid, vaata vastavaid poode (suletudring.ee)

Korrastamiseks KonMari korrastuskunst. – Lased lahti asjadest, mis sind õnnelikuks ei tee. 

Katarina andis ka filmisoovituse: “Moest väljas” – Reet Ausi film.

Koristamiseks andis Katarina suurepärase retsepti: sooda, sidrunhape, sool, äädikas, kaltsud.

Nendest neljast ainest saab teha suurepäraseid pesugeele, nõudepulbreid, küürimispastasid jne. Kes ise ei jõua või ei taha teha, siis vaadake ökomärgiseid. 

Kehahooldusest. Kas oled kokku puutunud 24/7 kaitsvate deodorantidega? Kas tead, millistest metallidest ja muudest keemilistest ühenditest see koosneb? Soovituseks tõi Katarina, et kasuta oma nahal seda, mida kasutad söögitegemisel: samuti oliiviõli, kookosrasv, šearasv jm).

Soovitusi: Hambaharju on palju puidust ja bambusest ning hambapesutabletid on vee- ja plastikuvabad (pakendi suhtes). Hügieenisidemeid ja tampoone on võimalik asendada taaskasutatavate variantide või eesti keeles kupsikuga. Kuulajate seast soovitati kas eestimaist kuupesu Rocking Undies’ poolt.  

Filmisoovitus: “Mürgine ilu”.

Lastetuba 

Tasub üle vaadata oma majapidamise pehmete loomade, pehmest plastist, tahkest plastikust ja kuskilt nännina saadud mänguasjade kogus üle vaadata, kuna neid sisalduvad keemilised esemed, need koguvad tolmu ja seega pole head lastele, kes hoiavad neid keha ligi ja panevad tihti ka suhu. Selle asemel on hea kasutada mänguasju, mis on toodetud enne 2013. aastat, puidust ja n-ö vanaaegseid mänguasju. On olemas ka mänguasjade laenutamise teenus: Lelukogu ja praegu veel arenduses olev Lelukarp. 

Kingitustena on hea mõelda kogemuste ja mälestuste pakkumise peale. Asju on meil ju kõigil küllalt.

Köök

Enamasti domineerib köökides plastik, mis võib mingil hetkel kriimustuste või temperatuuti mõjul sattuma ka meie söögi ja seega kehade sisse. Ka panni “sööme” me mingiks ajaks ära.

Soovitusi: eelista materjale nagu silikoon, roostevaba teras, klaas, bambus. 

Käsnkõrvits, linavilt, kookosharjad plastikust nõudepesuharjade asemel. 

Roostevabast terasest pann (eluaegne), natuke raskem ja vajab rohkem õli, aga hea. 

Mesilasvahakangas toidukile asemel. 

Silikoonist küpsetusmatt küpsetuspaberi asemel. 

Toit

Mõtle, mis on alternatiivid, kui valid toitu.

Tänapäeval on palju kaasa ostmist või kohaletoomist. Kas oled märganud, kui lühike on selle toidu pakendi kasutusaeg? Ühekordsed toidupakendid saab asendada RingKarp korduvkasutatva karbiga või ise oma karbiga järgi minna. 

Filmisoovitus: “Seaspiracy”.

Toidu raiskamine toimub, kuna meil puudub side toiduga. Me ei ole ise seda kasvatanud või küpsetanud ja seega ei hinda selle olemust ja väärtust. Lisaks ei ole tihti hoiustamise viisid õiged või kõige sobivabad. 

Tasub usaldada oma maitsemeeli ning tee vahet parim enne ja kõlblik kuni märgistel. 

Tuleta meelde või küsi vanematelt, kuidas teha jääkidest süüa ehk tee kapikokkamist. 

Katarina soovitab mõelda läbi ja leida omale sobiv biojäätmete komposteerimise viis. Minu sõbranna on võtnud biojäätmete suhtes hoiaku, et kartuleid koorides või muid toidujäätmeid tekitades teab ta, et ta loob sellega uut toitu, kuna ta komposteerib selle ning kasutab oma toidu kasutamiseks. 

Filmisoovitused: “Raisatud”, “Homme saabub paradiis”, “Just eat it”. 

Katarina tõi välja ka mõned soovitused aia ja looduse jaoks, mis kindlasti kõigile perenaistele ja -meestele meeldivad. Nimelt tasub loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks vähem niita, rohida, kaevata ja mitte kasutada taimekaitsevahendeid (ka juba oma roomavate laste kaitseks). 

 

ÜLEEUROOPALINE ETTEVÕTLIKE NAISTE ALGATUS “ROHELINE JA HOOLIV MAAILM”

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA/BPW Estonia) kutsub Tallinna Klubi eestvedamisel kõiki huvilisi kaasa mõtlema ja küsimusi küsima uue liikumisega “Roheline ja hooliv maailm”. Pakume info virrvarris paremate valikute tegemiseks loenguid ja ettevõtete külastusi kaasaegsele naisele, kes soovib võtta vastutuse lisaks enda ja oma pere heaolule ka meie koduplaneedi Maa hea käekäigu eest, keda kõnetab Eestimaa kaunis loodus ja selle hoidmine, kes naudib metsavaikust ja rabamatku ning kes soovib anda oma panuse kliimamuutuste tagasipööramisse. Ettevõtlik ja otsusekindel naine on see, kes viib ellu vajalikud muudatused iseenda elus ja oma organisatsioonis läbi mille saavutame ühise eesmärgi – jätkusuutlik roheline maailm meile endile ja tulevastele põlvkondadele. Üleeuroopalise liikumisega oleme loonud rahvusvahelise naiste võrgustiku, kus üheskoos jagada teadmisi ning luua jätkusuutlikke lahendusi. Lisaks loengutele ja ettevõtete külastustele  kutsume kõiki teotahtelisi ja ettevõtlikke naisi liituma edutiimidega et kujundada oma ettevõtte kestlikku toimimist. Julgustame naisi suuremat vastutust võtma ja oma juhivõimeid arendama. Innustame, julgustame ja juhendame edutiime sel teel kogenud mentorite abiga. Täpsem info edutiimidega liitumise kohta tuleb peagi! Tegemist on üleeuroopalise BPW Europe algatusega, mille ellukutsujaks on aktiivsed ja ettevõtlikud EENA/BPW Eesti naised.