14.aprillil 2022 toimus veebiseminar “Miks me peame rääkima ringsest majandusest ja kuidas sellest mõelda.” Teema üle arutles Mihkel Kangur, kes on Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht ja Tallinna Ülikooli vanemteadur ökoloogia ja jätkusuutliku arengu valdkonnas.
Praeguse dekaadi keskmes on rohelise mõtteviisiga seotud muutuste arenguga toime tulemise küsimused ja kuidas mõelda ühiskonna toimimisest kooskõlas loodusega. Suure loodusressursside tarbimise tulemusena on praegune aineringlus läinud katki ning muutunud on elussüsteemide areng. Muutunud on pinnakate, veeringlus, biokeemiline kooslus, vesi. Kahanenud on bioloogiline mitmekesisus (nt. metsade ökosüsteemid on kahanenud). Kasvanud on ravimite jäägid keskkonnas, plastireostus, põllumajanduses kasutatavad mürgid, GMO. Viimase sajandiga on drastiliselt kasvanud rahvastiku arv. Kas Maa ökosüsteem suudab hoida inimese toimimist? Seniste muutuste taga on olnud inimtegevuse tulemus- uute tehnoloogiate kasutuselevõtt.
Siinkohal tekivad uued küsimused- kas saame välja tulla praegusest kriisist tehnoloogia abil? Milliseid uusi arenguid ja probleeme võivad endaga kaasa tuua uute tehnoloogiate kasutusele võtud? Senine keskkonna ressursside ära kasutamine on pannud vastutuse koorma tulevastele põlvedele.
Senine mudel on põhinenud tarbimisel ja konkurentsil. Kasvav trend on teadlik ringmajandus, sh jätkusuutlik tootmine, koostööle orienteeritus. Suund on mõtlemisel ja mõtestamisel. Üksikisiku tasandil, nt kas mingit uut kingapaari on ikka vaja?
Suuremas pildis keskenduti varasemalt tarneahelas ühele etapile, st toodetud asja lühikesele kasutuseale. Uus suund tarneahelas on jätkusuutlikkus, mitte enam konkreetse ühe ahela lühikesele kasutusele, vaid komplekssus ja ringlus ehk kuhu ahelasse jõuab toode edasi. Võtmeküsimus- kust tuleb aine ja toore? Kuidas toorainet ja toodet efektiivselt kasutada? Milline on tootmise kompleksne süsteem? Kuidas ruumiliselt planeerida ressursside kasutamist ja kuidas saab ressursside ja jäätmete jagamisel suhestuda naabritega? Muutuv mõtteviis on konkurentsilt koostöö edendamisele, et tagada keskkonnas tasakaal.
Üksikisiku tasandil mõtestamise küsimused- kuidas luua üles iseenda aastane toiduga varustatus? Milline peaks olema elukorralduse muutus?
Kuidas haridus saab keskkonnasäästlikku arengut toetada? Praegune haridussüsteem baseerub eraldi õppeainete käsitlusel, mis piirab terviklikku, kompleksset nägemust. Haridussüsteemi suund võiks olla teadmiste konstrueerimise läbi tegevuste ja projektõppe. Märgata kogukonnas aspekte, mida parendada. Õpilastele luua tähenduslik õppeviis, st tegevuste planeerimine ja tegevuste mõtestamine.
Käimas ökosüsteemide taastamise dekaad. Majandussüsteemid on suunatud ökosüsteemide taastamisele. Hoiame keskkonda ja loodusressursse!
Me ei pärinud maad oma esivanematelt, me laename seda oma lastelt. (Põlisameerika vanasõna)
Kokkuvõtte kirjutas: Nele Münter-Trušin
