22. aprillil toimus MAA PÄEVA AVALIK ARUTELU: Odavkaubandus – kas Eestit ootab ees sotsiaalne katastroof?, kus vaatasime otsa odava piiriülese e-kaubanduse mõjule Eestis. See ei ole enam üksikute tellimuste teema, vaid süsteemne muutus, mis mõjutab korraga tarbimist, ettevõtlust ja looduskeskkonda.

.

Arutelus tuli korduvalt välja, et me ei räägi lihtsalt hinnast, vaid mastaabist. Euroopasse jõuab iga päev ligikaudu 12 miljonit väikese väärtusega pakki ning ka Eestis on EL-väliste saadetiste maht kasvanud mõne aastaga kümnetelt tuhandetelt sadade tuhandete pakkideni kuus. See muudab turgu, harjumusi ja lõpuks ka seda, millised ettevõtted suudavad ellu jääda.

.

Esimeses paneelis arutasid tarbimiskäitumise ja tervise mõju üle Katri Kerem Estonian Business Schoolist, Kai Klein Balti Keskkonnafoorumist, dermatoveneroloog Alina Brokk ja majandusteadlane Mari Kooskora. Vestlust juhtis Kaire Koik E-kaubanduse Liidust. Arutelu eel jagasin ka tarbijakäitumise uuringut, mis käsitleb Temu ja sarnaste platvormide manipulatsioonimehhanisme – kuidas ostmine on disainitud emotsionaalseks ja impulsiivseks protsessiks, mitte teadlikuks valikuks.

Teises paneelis keskenduti ettevõtlusele ja majandusele. Arutelus osalesid Nele Peil Eesti Kaupmeeste Liidust, Raigo Uukkivi Maksu- ja Tolliametist ning Tõnu Mertsina Swedbanks. Siin tuli selgelt esile, et konkurents ei ole täna võrdne. Kui ühed ettevõtted peavad täitma Euroopa nõudeid ja läbima kontrollid, siis teised pääsevad turule hoopis teistel tingimustel. See tekitab hinnasurve kogu turule ja mõjutab otseselt kohalike ettevõtete konkurentsivõimet.

Viimases paneelis, mida modereeris Liina Freivald, keskendusime keskkonnale, poliitikale ja lahendustele. Arutelus osalesid Triinu Sillaots (MKM), Ivo Jaanisoo Kliimaministeeriumist, Heidi Solba Let’s Do It Worldist ning Tõnu Väät. Siin tuli eriti selgelt välja ka looduse vaade, millest Helen Orav rääkis – odava kauba tegelik mõju ei ole ainult tootmises, vaid kogu elutsüklis. Lühikese elueaga tooted tähendavad rohkem jäätmeid, rohkem transporti ja suuremat survet ökosüsteemidele. Paljud materjalid ja kemikaalid ei lagune looduses, vaid kogunevad keskkonda ja jõuavad lõpuks tagasi ka inimese tervisesse. Kuidas tõsta teadlikkust koostöös riigi ja kogukonnaga – on meie järgmine samm.

Ühine arusaam oli, et probleem on olemas ja seda ei vaidlustata enam. Küsimus on selles, kui kiiresti ja otsustavalt suudetakse reageerida. Euroopa tasandil liigutakse regulatsioonide suunas, kuid Eesti ei saa jääda ootama, sest tarbimismustrid muutuvad juba täna.

Täname: Eesti E-kaubanduse Liit / Estonian E-Commerce Association, Let’s Do It Worldi, EENA BPW Estonia, Balti Keskkonnafoorum, EVEA – Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Tartu Ülikooli Mereinstituudi ja Estonian Business Schooliga.

See, et nii erinevad organisatsioonid selle teema ümber kokku tulid, näitab selgelt, et tegemist ei ole ühe vaatepunktiga, vaid laiemalt tunnetatud probleemiga.

Suur tänu kõikidele korraldajatele, osalejatele ja kohaletulnuile.

Iga päev on Maa päev!

Teksti koostas: Siiri Tiivits-Puttonen