Aasta naine: “Naised, te olete tõesti ägedad, lihtsalt uskuge endasse rohkem…”

Autor: Kadrin Karner

Aasta naise tiitliga pärjatud Eva Truuverk, pikaaegne EENA liige pani selle aasta septembris ühel päeval, Maailmakoristuspäeval, oma kodukohta koristama 158 riigis 17 miljonit inimest, sest ta oskab, saab ja tahab, sest ta hoolib maailmast sedavõrd, et peab oma suurimaks ülesandeks elus just puhast maailma (igal võimalikul tasandil).

Intervjuus EENAle räägib Eva, et teda huvitab inimeste motiveerimine sedavõrd, et kui ta teeks kunagi doktoritöö, siis just sel teemal. Juhti nimetab ta visiooni loojaks ja keskkonna kujundajaks aga ka teenindajaks ning leiab, et ammu on ümber saanud aeg, kus juht on keegi, kellele kõik on sunnitud alt üles vaatama.

Kolmapäeval, 14. novembril kell 17.45, räägib Eva Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis kõikidele huvilistele, kuidas korraldati Eestist alguse saanud maailma suurimat globaalset koristusaktsiooni Maailmakoristuspäeva. Maailmakoristuspäev valiti sel aastal UNESCO-Jaapan üheks kestlikku arengut toetava hariduse auhinna saajaks. Auhind anti üle Pariisis UNESCO peakontoris 9. oktoobril.

*Eelmine aasta naine, Mari-Liis Lill rääkis, et Konstantin Stanislavski on lavastusteoorias võtnud kasutusele mõisted “pealisülesanne” ja “ülipealisülesanne”. Neid mõisteid saab kasutada mistahes valdkonnas, kirjutad sa raamatut, lood muusikat, lavastad või elad. Mis on sinu ülipealisülesanne ehk see miski mille poole sa elus püüdled?

Ma ei tea kui palju on selles minu isiklikku vastust ja kui palju pikka aega Teeme ära-ga toimetanud inimese vastust, aga minu ülipealisülesanne on puhas maailma. Ja ma ei mõtle siin seda, et põrand on puhas või põõsa all pole ühtegi kommipaberit, vaid puhas maailm vaimselt, energeetiliselt ja füüsiliselt. Minu meelest on see üks suur ja tore eesmärk, mille nimel maailmas toimetada.

*Sa juhid väga suurt ettevõtmist, millesse on kaasatud väga palju inimesi. Milliseid põhimõtteid ja väärtusi sa juhtides oluliseks pead?

Juht on küll see, kes annab eemärgi ja visiooni, aga ta ka loob oma inimestele keskkonna nende elluviimiseks. Üht pidi on juht minu jaoks visiooni looja ja teist pidi teenindaja.
Kindlasti ei ole juht tänapäeva töökeskkonnas enam see kõige tähtsam tegelane, kellele alt üles vaadatakse, vaid ta on inimene, kellel on tiimis lihtsalt oma roll.
Minu väärtused juhtides kattuvad suuresti Teeme ära väärtustega ehk koostöö, positiivsus ja teha tahtmine on olulised märksõnad kõikide tegemiste juures.

*Kui palju puutud sa oma töös kokku motiveerimisega? Kas inimesi saab motiveerida?

Mulle meeldib motiveerimise teema väga. Olen mõelnud, et kui ma kunagi doktoritöö peaksin kirjutama, siis kirjutaksin selle motivatsioonist.
Uuringud näitavad, et kolmandas sektoris, kus palk ja raha on kõrvale jäetud, motiveerib inimesi esiteks eesmärk ja teiseks kuuluvustunne. Töötades inimestega olen ma ka ise täpselt sama tähele pannud. Inimesed tahavad töötada millegi suure nimel ja neile on tähtis, et nende kõrval oleks ägedad inimesed, kellega jagatakse samu väärtusi.

Samuti on oluline teada, et igal inimesel on individuaalne motiveerumise süsteem. Mõnikord ei pruugi inimene ise teadagi, mille peale ta nö käivitub. Minu jaoks on hästi põnev enne inimeste palkamist, nendega vesteldes, selgitada välja, mis on selle inimese motivatsiooninupp, mis teda käivitab ja edaspidi seda kõige paremal eesmärgil ära kasutada.

Suurte organisatsioonide tippjuhid ja Teeme ära toimkonnajuhid seevastu peavad olema isemotiveeruvad. Ei ole võimalik, et keegi tuleb tööle ja igapäevaselt tegeleb kõigi inimeste motiveerimise ja üleskeeramisega. Vastutusrikast rolli täitvad inimesed peavad ise olema valmis end motiveerima.

*Millega on inimesed sind maailmakoristust korraldades kõige enam üllatanud? Too mõni näide.

Kõige rohkem on üllatanud see, et ka koristamises suudetakse näha konkurentsi. Maailmas on koristusorganisatsioone, kes näevad, et maailmakoristuspäev on nende jaoks konkureeriv algatus. Minu meelest on maailmas lihtsalt nii palju prügi, et seda koristamise rõõmu jätkub kõikidele ja veel väga pikalt. On arusaamatu ja üllatav näha sellises kohas koostöö asemel konkurentsi.

*Öeldakse, et sageli jõuame eduni just läbi raskuste. Kas see käib ka sinu kohta või edenevad asjad sinu käes kergemalt?

Kui tegeleda mingi asjaga nii pikalt, nagu ma Teeme ära-ga olen tegelenud (11 aastat) siis on seal olnud kõike. Aga kõige rohkem on olnud ikkagi positiivsust, sest muidu seda tööd ei teeks ju. Raskuste ja õnnestumiste vahel peab lihtsalt olema tasakaal. Kuna ma olen ise optimistliku ellusuhtumisega, siis minu jaoks on klaas alati pigem pooltäis. Rõõmu ja ägedaid hetki on olnud palju.

Ma ütleks, et pigem on see olnud eneseareng ja seiklus, kui läbi raskuste tee murdmine.

*Mis on sinu retsept, kuidas ületada raskusi?

Minu puhul on optimistlik meel ja riskijulgus kaasa sündinud. Ma ei karda ja muretse liiga palju.

 

*Sa liitusid EENAga 1994. aastal. Mis on sind EENAS kõik need aasta hoidnud?

Mind on hoidnud siin see, et kõik inimesed, kellega ma tutvunud või koos toimetanud olen, on olnud nii toredad. Ma ei taha seda sidet katkestada.

 

*Milline on sinu sõnum aasta naisena?

Kui ma ennast lühidalt tutvustama pean, siis ütlen, et olen loomult ettevõtja ehk mulle on omane ettevõtjalik ellusuhtumine. Meie ümber on nii palju ilusaid ja tarku naisi ja ma tahaks, et neil oleks rohkem ettevõtlikust, eneseusaldust ja meelekindlust. Naised, te olete tõesti ägedad, lihtsalt uskuge endasse rohkem ja tehke teoks oma unistused. Ja ma ei tahaks siinkohal kuidagi vastanduda meestele, olen koostöö pooldaja – suured asjad sünnivad meeste ja naiste ühises koostöös.

*Ma tean, et sulle meeldib lugeda. Soovita palun mõnda sinu jaoks suurepärast või silmiavavat raamatut, mida (ettevõtlikul naisel) tasuks lugeda.

Mul on harjumus lugeda juhtide elulugusid, seega ma soovitan kõikidel lugeda Richard Bransoni raamatut “Virgini viis”. Tegemist on väga hea juhtimisõpikuga, kus sa tunned, et seda on kirjutanud oma 25 inimest ja iga lehekülg on hoolega läbi mõeldud ja komponeeritud.

Väga tore lugemine on ka mulle kui aasta naisele kingitud “Keda usaldada? Kuidas tehnoloogia meid ühendas ja miks see võib meid uuesti lahutada ” ja just täna (neljapäeval-autor.) ostsin Valdur Mikita raamatu “Kukeseene kuulamise kunst”.

 

Eva Truuverk on EENA liige alates 1994. aastast. 2000-2003. aastal oli ta EENA Tallinna klubi president. 2007. aastal lõpetas ta 14 aastat kestnud äritegevuse. Ta on olnud reklaamibüroo Domeena osanik ja multimeediaagentuuri Ziil omanik. Aastast 2003. on ta olnud JCI (Junior Chamber International, Eesti Noortekoda) liige ja 1998. aastast TC Reval Ladies liige.

Eva on enda kohta öelnud, et juhtimine ja eestvedamine on tal veres ning üks tema lemmiklause on: “Täiesti võimalik, et kõik on võimalik!”

 

TASUB TEADA

Let’s Do It World liikumise suurimad prügikoristajad läbi 10 aasta on olnud Indoneesia – ca 7,6 miljoni, Rootsi – 3,7 miljoni, Pakistan – 3 miljoni, Ukraina – 2,3 miljoni, Bulgaaria – 2 miljoni, Ameerika Ühendriigid – 1,7 miljoni, Leedu – 1,6 miljoni, Läti – 1,6 miljoni ja Rumeenia – 1,3 miljoni elanikuga.

Maailmakoristuspäeva töö jätkub Puhta Maailma Plaani (Keep it Clean Plan) tutvustamisega, mida hakatakse põhjalikult arutama jaanuaris Tallinnas toimuval Puhta Maailma konverentsil, kuhu kogunevad maailmakoristusest osavõtnud riigid. Muu hulgas otsustatakse seal, kas ja millal toimub järgmine Maailmakoristuspäev..

Puhta Maailma Plaan annab riikidele, ettevõtetele, mittetulundusühendustele ja üksikisikutele konkreetsed soovitused, kuidas prügiprobleemiga jätkusuutlikult tegeleda nii, et prügireostus maailmas oluliselt väheneks.

Puhta Maailma Plaani kokkuvõte: https://s3.eu-central-1.amazonaws.com/world-cleanup-files/Keep+It+Clean+Plan+-+FINAL.pdf

Maailmakoristuspäev sai alguse 2008. aastal toimunud Teeme Ära prügikoristusaktsioon, millest võttis osa 50 000 eestimaalast. Kümne aasta jooksul on Teeme Ära eeskujul koristanud juba 36 miljonit vabatahtlikku 169 riigist.