27-29. mail toimus Islandil Reykjavikis BPW 17. Euroopa Konverents ja 9. BPW Noorte Sümpoosion. Oma muljeid ja kogemusi reisist jagavad Erika Pihl, Lisanna Elm ja Riina Piigli.
Olles Islandil esmakordselt, sai ettevalmistatud tublisti külmemateks ilmadeks, kuid ilmataadil olid ainult ilusad ja päikselised plaanid ning karged meretuuled ja külmad temperatuurid kimbutama ei tulnud.
Ööbisime Kadrini, Kaire ja Lisannaga Loft Hostelis Reykjaviki südames ning ka BPW noorte töötoad toimusid osaliselt hostelis. Reedel osalesin sissejuhatavas töötoas, kus tehti kiirtutvumise ring ning selgitati, et noorte sümpoosion ja Euroopa konverents olid seekord ühildatud ning töötubades olid osalema oodatud kõik liikmed. Varem on sümpoosion ja konverents olnud lahus.
Ühtseks peateemaks oli võrdsus. Noorte sümpoosioni juht ja BPW Euroopa kommunikatsioonijuht Sheerah Kim tõi välja, et võrdsus ei tähenda alati seda, et kõik saavad sama palju vaid tuleb asjadele läheneda aususe ja võrdsete võimaluste loomise kontekstis, näitena tõi ta olukorra, kus kaks inimest, üks lühikest ja teine pikka kasvu, saavad kontserdil kõrvuti kohad, üks näeb ja teine mitte, siis ei aita see kui mõlemad saavad pingi jalge alla vaid võrdsuse loob see, kui lühem külastaja saab pingi jalge alla ning pikk inimene vajaduse puudumisel saab pingist loobuda andes lühemale võimaluse saada kaks pinki.
Laupäeval toimus Siiri Tiivits-Puttoneni juhtimisel rohetöötuba, kus tutvustati EENA Roheline ja Hooliv Maailm projekti ning arutleti selle üle, kuidas viia Eesti näide Euroopasse ja maailma laiali. Lisaks jagasid Suurbritannia, Hispaania ja Soome naised oma klubide lugusid, mida nemad juba loodushoiu nimel teevad. Kohal olid naised Nepaalist, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja teistest riikidest. Lisaks hõigati välja, et järgmisel aastal korraldab BPW rahvusvahelise Maapäeva Suurbritannia, on mida oodata!
Kõige meeleolukamaks kujunes minu jaoks noorte töötuba läbipõlemise teemadel. Töötuba viidi läbi kohalikus avalikus ujulas kus olid erinevad kuumaveevannid ja basseinid. Basseinis ulpides ja vanne nautides jagasime lõõgastavas ja vabastavas keskkonnas oma kogemusi ning analüüsisime, mida me oma eludes saaksime teha paremini, et enda vaimset tervist hoida. Enne töötuba oli hommikul kohtumine ja tutvumine BPW International presidendi Catherine Bossharti ja Euroopa koordinaatori Anu Viksiga. Tõin selle välja kuna kuigi ma ise ei osalenud hommikusel kohtumisel, sain noortelt Anu kohta väga head tagasisidet, nimelt oli Anu hommikune inspiratsioonikõne noori toetav, innustav ja mõistev ning selline positiivsus andis kindlasti jõudu ja tunnet, et erinevad generatsioonid suudavad üksteist mõista ja koostööd teha vägagi edukalt.
Island, kes riigina muide taasiseseisvunud Eestit esimesena tunnustas, on igati külastamist väärt.
Meil on islandlastelt palju-palju-palju õppida – näiteks seda, kuidas niivõrd väikse populatsiooniga (neid on 360 000) tuhat, teha asju niivõrd nauditavalt kvaliteetselt. Jah, ka kallilt, aga sinna juurde käib lause: “Me teame, et meie juures on kallis, sest me elame siin iga päev.”
Loodus on lihtsalt ahhetama panev ja võimas – seda emotsiooni on võimatu pildiga edasi anda, saab vaid ise kogeda.
Seega, räägin siinkohal pealinnast. Kesknädalast edasi kostub Reykjaviki tänavatel muusika ja elu keeb selle kõige paremas mõttes. Pimedaks ei lähegi, päike loojub enne südaööd ja paari tunni pärast juba tõuseb. Igaüks valib endale õhtu saabudes sobiva restorani, pubi või hiljem muusikamaitse järgi klubi ning tantsib hommikuni. Alkohol on väga kallis ja piiratud kättesaadavusega, tõenäoliselt seetõttu ei lähe inimesed ka pidutsedes joogiga üldiselt üle piiri, vaid säilitavad viisakuse ja kultuursuse. Kesklinna tänavapildis ja pressis oli märgata solidaarsust Ukrainale, mis tegi südame soojaks.
Konverentsil sai kuulata Islandi peaministrit – Katrín Jakobsdóttir, esimest leedit – Eliza Reid, BPW International juhti – Catherine Bosshart; lisaks mitmeid teisi oma ala parimaid. Naistekonverentsil leidus ka mehi, üks nendest Islandi parim püstijalakoomik Ari Eldjárn, kellega Triinul ja Lisannal õnnestus ka pilti teha. EENA naistel oli kaasas ka oma fännitiim koosseisus Ülo, Mitro ja Marko. Ühe neist püüdsime ka pildile.
Konverentsil saime uusi tuttavaid juurde Prantsusmaalt, Saksamaalt, Norrast, Šveitsist, Nepaalist. Muide, just Nepaalis vastati Eesti peale: “Oh, Green BPW!” Tagasiside, et meid teatakse roheprojekti järgi.
Tekst: Erika Pihl, Lisanna Elm.
