6.–17. septembril 2026 toimus Helsingis Nordic Business Forum, mis tõi kaheks päevaks Messukeskusesse kokku 8500 juhti, ettevõtjat ja otsustajat. Tänavuse foorumi peateema „The Human Edge“ keskendus sellele, millised inimlikud oskused annavad meile eelise maailmas, mida kujundavad üha enam tehisintellekt, automatiseerimine ja kiired muutused.
Ka EENA naised olid kohal. Kahe päeva jooksul kuuldu ei jäänud ainult inspireerivaks konverentsielamuseks – kaasa tulid mõtted, mida jagada, mille üle arutleda ja mida oma tegemistesse edasi kanda.
Oma mõtteid jagasid teiste seas Ester Eomois, Siiri Tiivits-Puttonen, Anneli Ohvril ja Triin Parmsoo.
Ester Eomois: juhtimine algab ühendusest inimesega
Ester Eomois tõi Nordic Business Forumilt esile eelkõige Oprah Winfrey mõtted juhtimisest, kuulamisest ja sellest, millise jälje me teistesse inimestesse jätame.
Üks mõte jäi eriti tugevalt kõlama:
„Iga inimene tahab kinnitust. Peaaegu iga vestluse taga on vaikne küsimus: kas sa näed mind? Kas sa kuuled mind? Kas sellel, mida ma ütlen, on tähtsust?“
Oprah rääkis tuhandetest intervjuudest väga erinevate inimestega ning sellest, kuidas lõpuks ühendab inimesi soov olla päriselt nähtud ja kuuldud. Mõte on otseselt seotud juhtimisega – enne protsesse, eesmärke ja tulemusi tuleb osata luua ühendus inimesega.
„Tõeline juhtimine algab ühendusest – ja ühendus algab iseendast.“
Samuti jäi Esterile kaasa Oprah’ käsitlus pärandist. Mitte ametinimetused, saavutused ega nähtavus ei määra lõpuks inimese mõju, vaid see, kui paljude inimeste elu oled puudutanud ja kas oled aidanud seda paremaks muuta.
Oluline oli ka sisemise kompassi teema – julgus kuulata oma intuitsiooni ja küsida endalt, kas meie kavatsused ja tegevused liiguvad samas suunas.
Siiri Tiivits-Puttonen: tehnoloogia areneb, aga inimlikud oskused muutuvad veel olulisemaks
Siiri Tiivits-Puttoneni jaoks ühendas paljusid Nordic Business Forumi ettekandeid üks läbiv teema: mida kiiremini arenevad tehnoloogia ja tehisintellekt, seda olulisemaks muutuvad oskused, mida tehnoloogia meie eest ära teha ei saa.
„Angela Duckworth rääkis kultuurist ja keskkonnast, mis aitab inimestel oma potentsiaali avada. Rahaf Harfoush tuletas meelde, et AI ajastul ei tohiks me tehnoloogiale delegeerida oma mõtlemist. Alison Wood Brooks keskendus kuulamisele ja vestlusele kui hea koostöö alusele ning Nando Parrado erakordne ellujäämislugu tõi esile usalduse, empaatia, julguse ja meeskonna jõu.“
Siiri tõi eraldi esile ka Paul Polmani mõtte ettevõtluse laiemast vastutusest.
„Kas maailm on parem paik tänu sellele, et sinu ettevõte selles tegutseb?“
See suunab vaatama ettevõtlust kaugemale majandustulemustest – mõtlema sellele, millist mõju ettevõte loob inimestele, kogukonnale ja ühiskonnale.
Siiri võttis NBF-i sõnumi kokku mõttega:
„Tehnoloogia võib anda meile kiiruse ja teadmised võimalused, kuid suuna valime endiselt meie ise.“
Anneli Ohvril: mõnikord ei ole vaja rohkem pingutada, vaid valida parem keskkond
Anneli esimene Nordic Business Forum tõi kaasa terve rea mõtteid kuulamisest, juhtimisest, arengust, julgusest katsetada ja õige keskkonna tähtsusest.
Angela Duckworthi ettekandest jäi talle kaasa mõiste situational agency – areng ei sõltu ainult sellest, kui palju inimene ise pingutab.
„Mõnikord tasub küsida hoopis, millise keskkonna me endale valime. Mitte rohkem pingutamine, vaid toetava olukorra loomine toob läbimurde.“
Leia oma inimesed. Ole inimene, kelle arengusse teised tahavad panustada.
Juhtimise vaatest kõnetas Annelit Patty McCordi mõte, et kui organisatsioon võtab tööle täiskasvanud inimesed, võiks neid ka täiskasvanutena kohelda.
„Vähem reegleid ja rohkem tervet mõistust, vähem korporatiivset jama ja rohkem usaldust ning ausaid vestlusi.“
Steven Bartlettilt jäi kaasa julgus katsetada. Iga ebaõnnestunud katse annab uut informatsiooni ning sageli pole suurim risk vale otsus, vaid otsustamise lõputu edasilükkamine.
„Võib-olla peaksimegi ennast vähem mõõtma saavutatud edu ja rohkem selle järgi, kui palju me katsetame.“
Anneli tõi välja ka Alison Wood Brooksi mõiste boomerasking – olukorra, kus küsime teiselt inimeselt küsimuse, kuid kasutame tema vastust tegelikult vaid sillana, et hakata rääkima iseendast. See paneb küsima: kui palju me päriselt kuulame ja kui palju lihtsalt ootame oma rääkimiskorda?
Triin Parmsoo: ebaõnnestumine on info ja inimestele tasub anda rohkem usaldust
Triin Parmsoo jaoks joonistus foorumilt välja mitu väga praktilist juhtimise ja enese arengu õppetundi.
Angela Duckworthi ettekandest jäi talle kaasa mõte, et edu taga ei ole ainult talent, vaid visadus, sihikindlus ja toetav keskkond, mida saame ka ise teadlikult valida.
Steven Bartlett tuletas omakorda meelde, et ebaõnnestumine ei ole edu vastand, vaid info – võimalus õppida, kohaneda ja edasi liikuda. AI-ajastul tasub tema sõnul investeerida eriti sellesse, mis jääb päriselt inimlikuks: suhetesse ja kogemustesse.
Juhtimise vaates kõnetas Triinu Patty McCordi küsimus: kas me looksime täna oma organisatsioonides samad reeglid, protsessid ja hierarhiad, kui alustaksime nullist? Tema sõnum oli anda inimestele rohkem konteksti ja vastutust, mitte liigset kontrolli, ning pidada vajalikud ausad vestlused õigel ajal.
Nando Parrado erakordne ellujäämislugu Andides tõi aga esile usalduse, vastupidavuse ja meeskonna jõu – selle, mida inimesed võivad saavutada siis, kui ühine eesmärk ja tahe edasi liikuda kaaluvad üles näiliselt võimatud olud.
Triinu NBF-i kogemusse mahtus ka midagi veidi teistsugust – Pep Rosenfeldi juhitud ümarlaud „Work-Laugh Balance“, kus arutleti selle üle, miks töö ja huumor ei peaks olema vastandid. See, kuidas me koos töötame, suhtleme ja ka naerame, mõjutab otseselt seda, mida suudame üheskoos ära teha.
Üks foorum, erinevad vaatenurgad
Huvitav on märgata, kuidas samad esinejad ja teemad jõudsid EENA naisteni pisut erineval moel.
Ühele jäi tugevamalt kaasa kuulamine ja inimese märkamine, teisele keskkonna mõju arengule, kolmandale julgus katsetada ning neljandale usaldus, vastutus ja meeskonna jõud. Ometi ühendab neid kõiki üks küsimus: mis jääb meie päris tugevuseks maailmas, kus tehnoloogia suudab järjest rohkem?
Ka Oprah Winfrey mõtted jõudsid mitme EENA naise kokkuvõttesse. Kõlama jäid nähtud ja kuuldud olemine, sisemise kompassi usaldamine, oma mõju teadvustamine ning küsimus sellest, millise jälje jätame inimestesse, kellega meie teed ristuvad.
Oprah’ käsitlus pärandist viis tähelepanu saavutustelt inimesele. Meie tegelik mõju ei pruugi peituda ametinimetustes ega selles, kui palju oleme jõudnud ära teha, vaid selles, kuidas inimesed ennast pärast meiega kohtumist tunnevad ja mida meie kohalolu neisse jätab.
Anneli tõi Oprah’ esinemisest kaasa ka küsimuse, mis sobib hästi kogu Nordic Business Forumi mõtteid lõpetama:
„What is my true offering?“ Mida on minul päriselt anda?
See küsimus seob omal moel kokku ka paljud teised kahe päeva jooksul kõlanud teemad. Kas me kuulame päriselt? Kas julgeme usaldada? Kas loome enda ümber keskkonna, kus inimesed saavad kasvada? Kas kasutame tehnoloogiat tööriistana, jättes mõtlemise ja otsustamise vastutuse endale? Kas julgeme katsetada ja eksida? Ning kas maailm, organisatsioon või kogukond on meie tegutsemise tõttu natuke parem paik?
Võib-olla peitubki tänavuse „The Human Edge“ mõte just siin. Tehnoloogia võib muutuda järjest võimekamaks, kuid empaatia, julgus, usaldus, kuulamine, koostöö ja oskus anda oma tegevusele tähendus jäävad inimese kanda.
Nordic Business Forum tõi tänavu Helsingisse kokku 8500 inimest – 8500 võimalust uueks kohtumiseks, mõtteks, kontaktiks ja koostööks. Sellistel rahvusvahelistel kohtumistel kohal olemine annab võimaluse tuua maailmas kõlavad ideed tagasi ka meie enda võrgustikku ning jagada neid edasi.
Aitäh, Ester, Siiri, Anneli ja Triin, et jagasite oma mõtteid ja tõite Nordic Business Forumilt saadud inspiratsiooni kogu EENA võrgustikku!
Ja ehk on siin juba ka järgmise aasta üleskutse: Nordic Business Forum 2027 – EENA naised, lähme järgmisel aastal juba suurema seltskonnaga?
