EENA Saidafarmis külas

Ühel sügisesel vihmasel ja tuulisel sügispäeval, 11. oktoobril, kogunes väike grupp eenalannasid väikebussi eesmärgiga teha külaskäik Saidafarmi. Põhjuseks soov tutvuda lähemalt Eesti mahepõllumajanduse toodanguga. Samas oli see hea võimalus külastada 2016. aastal EENA aasta naise tiitli saanud Helve Särgavat. Huvitusime väga pikka aega kohtunikuametit pidanud Helve Särgava tänastest toimetustest – väljaspool Eesti piire tunnustust leidnud mahetoodangut tootva põllumajandusliku farmi tegemistest.

1992. aastal asutati Saue vallas Lehetu külas Saidafarmi OÜ, mis oli üks esimestest mahefarmidest, kes taasiseseisvunud Eestis alustas.

Tutvusmistuuri farmiga alustasime giidi – osaühingu juhataja asetäitja Helve Särgava – eestvõtmisel meiereist. Ta selgitas, et kogu piim töödeldakse alates 1994. aastast oma meiereis. Valmistatakse erinevaid juustusid, kohupiimasid, kohupiimakreeme, jogurteid, külmkuivatatud juustukrõpse. Kokku 19 erinevat toodet, millest paljud tooted on pälvinud „Tunnustatud Eesti Maitse” kvaliteedimärgi. Valmistooted jõuavad tarbijateni viiel päeval nädalas. Tooteid turustatakse suurtes kaubanduskettides, aga varustatakse ka koole ja lasteaedu. Samuti toimub eksport Soome.

Helve Särgava meenutas algusaegu, märkides, et algus oli suhteliselt keeruline. Eesti iseseisvumisega kaasnes põllumajandusreform. Endine Saida sovhoos jaotati väiksemateks üksuseks. Varad müüdi oksjonitel, kuid kohustused piimakarja pidamise jätkamiseks jäid. Esialgu puudusid nii oskused kui ka piimast toodetavate toiduainete tegemiseks vajalikud vahendid, sh riistvara. Õnneliku juhuse tahtel leiti Saksamaalt toredad abistajad. Eestisse toodi Saida farmi jaoks ajaloolise väärtusega piimatank ning abistava käe andis Saksamaalt pärit piimameister. Nii pandi alus maitsvate piimatoodete tootmisele. Hämmastavat kogust piimatooteid aitab valmistada väike arv töötajaid, kelle tööpäev algab hommikul kell 4! Nii seitse päeva nädalas.

Tutvumisreis jätkus laudas, mis on koduks 150 lehmale – „piimariiulile“ – nagu Helve naljatades nimetas. Saidafarm on alates 1992. aastast mahefarm. Farmi algusest kuni tänaseni ei ole Helve Särgava sõnutsi kasutatud ei mürkkemikaale ega keemilisi väetisi, loomad on vabapidamisel. Erinevalt paljudest teistest Eesti piimakarjadest, ei ole Saidafarmi lehmadel sarvi eemaldatud. Giidi värvika kirjelduse järgi oli karjas ka üks pull, kuid tema „teenetest“ loobuti põhjusel, et ta muutus liialt ainuvalitsejaks. Loomasööta – vilja, heina ja silo kasvatatakse farmis ise. Olenevalt ilmastiku tingimustest on selle kogumine aeg-ajalt problemaatiline.

Tehes ülevaadet farmi töötajatest märkis Helve Särgava, et paaril viimasel aastal on Saidafarm ka palganud ukrainlasi, keda tippajal oli üheksa, nüüd kuus. Kokku töötab farmis 26 inimest.

Tutvumisreis lõppes võõrustajate poolt kaetud mõnusas kohvilauas. Saime maitsta ja degusteerida farmi toodangut – juustu, krõpse, kohupiima, jogurtit, suupisteid jt. Kõik tooted leidsid külaliste heakskiitvaid hinnanguid. Sellest annab tunnistust farmi väikesest poest kaasa ostetud toodang. Tänati lahkeid võõrustajaid farmi tegevusest ülevaate andmisel ja tõdeti üksmeelselt, et mahetootmine ja -turundamine ei kuulu just kergete tegevuste hulka. Sellest johtuvalt sooviti Helve ja Juhan Särgavale palju jõudu, kannatust ja edu jätkamaks eestlaste toidualaua rikastamisel kodumaise maitsva mahetoodanguga.