Maitseelamused Maarja Jahikojas.

10. märtsi tööpäeva lõppedes startis Tartust buss, et viia naised tummisele õhtusöögile Maarja Jahikotta. Põnevad elamused algasid juba enne saabumist, kui kaardirakendus bussijuhi ootamatult valele teele juhatas. See aga seltskonda ei morjendanud, sest sõitu saatis lummav päikeseloojang koos sillerdava lumevaiba ja kitsekestega taamal metsatukas.

Saabudes ootas naiskonda sõbralik pererahvas koos grillil särisevate lihahõrgutistega. Otsemaid seati sammud juba tarre ning istuti lauda. Kui peremees Priit Jahikoja saamislugu ja tulevikuplaane tutvustas, hoolitsesid grillmeister Marko ja perenaine Mandi selle eest, et külaliste suud värskelt valminud delikatessidega magusaks saaksid. Eelroogade valik oli lai ning lauale toodi teiste seas näiteks põdravasika kotlet punapeediga ja faasani rind mangokastmes. Pearoaks serveeriti suussulavat sokupada, mis on saanud Jahikoja firmaroaks. Toiduelamuse lõpetas hõrk kamavaht astelpajudega ning keelekastmeks pakuti Järiste veinitalu Duende võlujooki.

Õhtu lõppes ekskursiooniga pidevalt arenevas Jahikojas. Positiivne üllatus oli, et maja ehitades on mõtteis hoitud taaskasutust ning keskkonnasõbralikkust. Peremehe sõnul on paljud kasutatud materjalid teiste projektide ülejäägid, mis planeeriti prügimäele saata. Tänu lahtistele silmadele ja kikkis kõrvadele on suudetud need päästa ning Jahikojas uuele elule aidata.

Maitseelamuste nautimise ja Jahikojaga tutvumise kõrval vahetati palju mõtteid nii Tartu klubi kui EENA arendamise suunas ning pakuti välja lahendusi, kuidas saaksime anda kollektiivse panuse saabunud sõjapõgenike toetamiseks. Tõsisemate juttude sekka mahtus ka muljetamist ning ühiselt tõdeti, et igatsus reaalsete kohtumiste järele on kõigil suur. Õnneks sammuvad päevad juba pikemaid samme ning kevadega koos jõuavad kätte mitmed vinged ühisüritused, mida klubilised pikisilmi ootavad.

Kirjutas Angela Korela