Sulge menüü
Pärnu klubi Kihnus
Pärnu klubi Kihnus

Pärnu eenalannad Kihnus keretäüt suamas

Meie klubirahva hooaega lõpetav ja suve sissejuhatav meeleolukas ning maitseküllane retk Kihnu kujunes tõeliseks hea tuju festivaliks, sest ilm hellitas, pakkudes külluslikult päikesevanne, erinevad talud kostitasid mokkamööda söögi- ja joogipoolisega ning kõik saarele seilanud külalised ja kohalikud olid konstantselt suunurgad ülespoole moega. Suvised olemised ja käimised võiksid alati sedasorti elu nautimist pakkuda ja rõõmu luua. Oma muljemulle seekordse Kihnus käigu kohta jagasid Katrin, Kadrin, Külli ja Siiri. Aitäh, et head olemist jagama tulite, sest meeldejäävaks aitavad olemise teha just kihvtid inimesed!

Katrin Kuntus: „Minipuhkuse nädalavahetus Kastani majutuses oli tõeliselt hea võimalus peatuda ja nautida hetke. Imeline elu Kihnu paradiisis jääb nende vahvate emotsioonidega kauaks meelde. Südame tegi eriti soojaks lahke pererahvas, vahva autosõit, imeline loodus, maitsvad toidud ja peremees, kes mängis pilli. Oli tunda, et tegutsetakse südamega ja seda tunnet ei saa sõnadesse panna. Aitäh pererahvale selle eest! Soovin palju toredaid külalisi ka edaspidi Kastani majutusse.“

 

Kadrin Karner: „EENA Pärnu klubi hooaja lõpetamine Kihnus oli suurepärane valik nii asukoha kui söögilaua mõttes. Armastan kala ja sõin seda pea igas kohvikus, mida külastasin. Soe meri ja liivarand olid ainult boonuseks. Eriti hea meel oli mul selle üle, et otsustasime Kihnut nautida jalgratastel ja see ei käinud üle jõu ka pere väiksematele liikmetele. Saadan tervitused Kastani talu pererahvale ja eriti just Ingerile ülimaitsva orsoto eest. Meie ööd tegi mõnusaks võrk kämpingumaja akna ees. Väike detail, aga annab nii palju juurde, lubades putukarünnet pelgamata puhast saareõhku hingata õhtust hommikuni. #uneturistid

Külli Kodasmaa: „Meeldejääv nädalavahetus ettevõtlike naiste ja oma perega. Mõnus kulgemine jalgratastel ja kuhugi ei olnud kiire. Päev täis külalislahkete kodukohvikute külastamist ja Kihnu hõrgutiste mekkimist. Eriti tore oli, et lapsed said suve algust nautida looduse rüpes ja magada aidas oma pesas. Kastani talus tundsime end oodatud külalistena, lahke pererahvas ja meeleolukad õhtud ühise söögilaua taga, jäävad kauaks meelde. Selliseid elamusi soovin pakkuda oma lastele võimalikult sageli, et nad ei kaotaks sidet päris eluga. Aitäh pererahvale, et saime osa hülgeküti meenutustest ja Kihnu gurmee tegemistest.“

Siiri Erala: „Kinnitan oma ühe ja ainsa Kihnusse sõidu põhjal, et parim viis Pärnust saarele jõudmiseks on jalgratas. Paras teekond – 43 kilomeetrit, mis juuni esimestel nädalatel täis õitsva looduse lõhnu ja vahvaid peatuspaiku (Lindi vana kooli kohvik, Pootsi). Saarel liikudes pole autoga miskit teha (kui just elamuse pärast kastis sõitu ei pakuta), aga päris jalamehena võivad mõned vahvad nurgad jälle vaatamata jääda.

Kihnu gurmeega olin tuttav varasemast vaid piltide, ühe brošüüri mõõtu retseptiraamatu vahendusel. Nüüd, pärast kohvikutepäeva aastal 2021 on maitseelamused meelel tallel. Esikohal troonib Elly kadakamarja käsitööjäätis, edasi Kastani talu taimne orsoto, räimerullivõileib, suitsulest, kosklamuna omlett ja killuke karvakala konservi.

Loodusest jäi meelele meri, õitsvate sirelite lõhn, ülisuur kastan, mille all juttu veeretada. Kusjuures, ka õudusjutte jagub kohalikel. Näiteks õhtuhämaruses välja ilmuvatest karvakiskujatest alias kõrvalõikajatest. Nägin oma silmaga ära ja tuvastasin, kellest jutt – pontsakad pruunid juunipõrnikad. Inimese pähe ja juuksetuttidesse satuvad nood, kuna ei oska kuigi hästi manööverdada ega pidurdada.

Enim jäävad aga meelde inimesed. Kastani talu rahvas, kes võttis meid kui oma külalisi. Perenaise hoolitsus, peretütre meisterdatud road ja temaga kooskulgemine saarel, peremehe lõõtsapalad ja lood meresõitudest.

Meeleolusid kirjeldavad ehk sel reisil kõige paremini paar episoodi.

On laupäeva hommik, Kihnu kohvikutepäevad algavad. Ühes kehakinnitust pakkuvas hoovis teatab peremees, et kui siia jääte, mängin pilli. Jääme. Kitarrikeeled hakkavad helisema ja õige pea liitub lõõtsamängija. Viisid meelitavad tantsuplatsile ennastunustavalt karglema ühe härra, kes võib mandril tagasi olles olla kirurg, ametnik vms ontliku eriala esindaja. Aga seal ta siis on – paljajalu ja vihub viiside saatel mõnuledes tantsu.

Kihnu kohvikutepäevade lõpetuseks mängib ansambel Väliharf. Esimesest noodist alates on tantsuplats täis. Kui kõlab lugu “Lenda vaba lind” ja jõuab kätte viisijupp, milles sõnad: “Näen sinu silmades päikest unistuste maal ja aja möödudes märkad sama sa. Lenda vaba lind, võta kaasa mind…”, laulab tantsurahvas koorina kaasa. Inimeste lemmiklugu ja minu selle suve hümn on nüüd teada.

Lisan lõppu tõdemuse: kihnlased ei võta külalisi iseenesestmõistetavalt, nad pingtavad neile elamuse loomise nimel.“

Kindel on see, et Pärnu lahe väike ja vahva paradiisisaar Kihnu ootab külalisi aastaringselt, suisel aal saab siin meeleolukaid ja rahvarohkemaid olemisi nautida, aga kevad ja sügis on hea ajastus saarele sõitmiseks, et kogeda hingepaitavat rahu ja puutumatu looduse ilu just sellisena, puutumatuna, nagu see seal säilinud on. Toredate taaskohtumisteni Kihnu saarel ja Kastani majutuses!

Kirjutas ja kogus Inger Lilles-Nestor

Jaan Tätte kontsert Kihnus