Ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik”
Laupäeval, 23. aprillil toimus päikeselisel Laulasmaal, LaSpa konverentsikeskuses jätkusuutliku ja rohelise ettevõtluse teemasid käsitlev ettevõtluskonverents, mis on osa aastasest programmist „Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm“.
Konverentsi avas päeva juht, EENA president Ester Eomoisi, kes juhatas sisse esimese esineja, Aveliina Helmi, tuntud ökoloogi ja loodusteadlase. Aveliina esitlusest jäid kõlama huvitavad mõisted nagu näiteks sõõrikumajandus. Samuti rääkis ta rohepöörde vajadusest uutes ärimudelites, nutikatest energialahendustest ning elurikkuse toomisest linnaruumi ja maastikule. Siinkohal lisan veebilehe, kust saab tellida looduslike niidutaimede seemnesegusid. www.nordicbotanical.eu
Konverentsi osalejaid oli tulnud tervitama kogukondliku algatuse Roheline vald eestvedaja Kairi Niinepuu-Mark, kes rääkis, kuidas on Lääne-Harju vallast saanud roheline omavalitsus ja milliseid tegevusi on tehtud seni ja mis edaspidi plaanis. Roheline vald on imeline näide sellest, kuidas kogukond töötab jätkusuutlikuma elukeskkonna heaks ja võiks olla eeskujuks teistele valdadele. Neilt saab õppida, kuidas vähendada tarbimist, taaskasutada, teha koostööd suurte poekettidega nagu näiteks Selver jne. Kiidusõnad toiduringluskapi kasutuselevõtu eest! Sellise kapi olemasolu võiks olla igas kogukonnas norm. Lääne-Harju vald on rõõmuga valmis jagama kogemusi ja nõuandeid toiduringluskapi käivitamiseks teisteski omavalitsustes.
Järgmisena toimus paneelarutelu teemal „Tulevikuühiskond täna: roheline ettevõtluskeskkond, kuhu liigume“. Paneeli juhtis Madelaine Tults (FutuHUB looja ja teenusedisainer). Sõna said veel Merit Valdsalu (Single Earth asutaja), EENA liige Eva Truuverk (Rohetiigri asutaja), Katri Kerem (turundus- ja tarbimiskäitumise ekspert) ja Ave Schank-Lukas (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik). Paneelilt jäi kõlama noorte seas tehtud uuringu tulemusena see, et noored on väga teadlikud keskkonnaprobleemidest, tunnevad süüd ning vastutust tuleviku ees. Kurbusega peab tõdema, et prügipimedus pole kuhugi kadunud ja üks võimalus tarbimise vähendamiseks seisneb praeguse majandusloogika muutmises ja majanduse moderniseerimises. Väikesed muutused tuleks mõelda suuremaks ja julgelt välja öelda. Loodusressursse tuleks võimalikult optimaalselt kasutada, ärimudeleis rohelised teemad läbi mõelda ning mõista, et ka väiksete sammude tegemine, nagu näiteks harjumuste ümberkujundamine, võib viia pikas perspektiivis suurte muutusteni.
Peale väikest kohvipausi jätkus teine paneelarutelu „Ettevõtluse alustamine rohevaldkonnas: kus ja kuidas leida äriidee?“ Paneeli juhtis Grete Arro (Tallinna Ülikooli haridus- ja keskkonnapsühholoog). Paneelis osalesid EENA liige ja konverentsi üks korraldaja Erika Pihl (Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator), Jonne Kotta (merebioloog), Mihkel Kangur (ökoloog), Aveliina Helm (bioloog ja looduskaitseteadlane) ning Mai-Liis Kivistik (MaiWistik looja). Selle paneelil jäid kõlama mõte, et me kõik istume tuleviku varemetel. Looduseadusi muuta ei saa, aga inimene saab muuta ennast. Teadus suudab kaardistada probleemi ja koostöö teadlaste ning ettevõtete vahel viib selleni, et tekivad lahendused. Jätkusuutlikkuse poole tuleks püüelda globaalselt ja tähtis on luua positiivne eeskuju looduse armastamise ja kaitsmine suhtes.
Peale vapustavalt maitsvat ja mitmekesist Angelica Udekülli valmistatut lõunat, jätkas teemakohaselt Ringkarbi looja Katariina Papp oma ettekandega. Katariina leiab, et ainuke lahendus prügiprobleemile, on lõpetada prügi tekitamine üleüldiselt. Ühekordne tops ei peaks olema staatuse näitamiseks. Ringkarbil on 200 korda korduvkasutatavad karbid ja kausid. 10eurone karp võiks muuta tarbimisharjumust, on väärtuslik ja kvaliteetne ning kuulub üle-Euroopalisse võrgustikku, mis tähendab, et Eestist soetatud ringkarpi saab samadel tingimustel kasutada ka mujal Euroopas.
Soome ettevõtja Jetta Liukkonen rääkis oma ettevõtjaks saamise loo. Nagu tihti juhtub, tekivad geniaalsed ideed just iseenda vajadustest lähtuvalt. Pidevalt oma laste riideid parandades tekkis tal mõte luua lihtsalt ja kiirelt kasutatav riiete parandamise “plaaster”, mis on vastupidav, valmistatud taaskasutatud materjalist ja mida saab peale panna triikrauaga kuumutamata, lihtsalt kleepides. Nii sündiski kahe sõbranna koostööna Vaatelastaari FabPatch. Riideid lihtsa vaevaga parandades saab vähendada uute riiete ostmist ja vähendada pereemade vaeva augukeste ja rebendite lappimisel muidu veel korralikel riietel. Põgus veebiülekanne andis toreda ülevaate Soome naisettevõtjate ideedest ja jätkusuutlikkusse panustamisest.
Kolmandas paneeliaruelus, „Mood ja tarbijateadlikkus: kuidas luua moe ja elustiili valdkonnas oma roheline ettevõte?“, osalesid Iti Aavik (Villapai kaasomanik), Karin Rask (näitleja ja moeettevõtja), Kadrian Jaagund (Lindström Eesti tegevdirektor), Kadri Viirand (kandmisnõustaja ja Villapai kaasomanik) ning Jette Heinlo (Eerin looja ja tekstiilidisainer). Kas teadsid, et Lindströmil on 11 miljonit tööriiet, mis ringlevad igapäevaselt töökohtade, pesumaja ja riideparanduse rattas? Või seda, et Karin Rask on disaininud riideid juba 12 aastat ja sai oma ettevõtte jaoks idee Uuskasutuskeskuses vabatahtlikuks abiliseks käies? Kõigil naistel oli jagada huvitav edulugu sellest, kuidas nad on jõudnud arusaamani, et taaskasutada või luua taaskasutatavatest materjalidest rõivaid, on tänapäevase kiirmoe hulluse taustal ainuõige suund.
Peale viimast kohvipausi said sõna edutiimide esindajad, kes jagasid oma kogemuslugusid. Miina Pruuli (Pruuli Plant Projects OÜ), Angela Korela (Kriba.ee), Merle Einola (MTÜ Roheliselt Värske Elu) ja Siret Kapak rääkisid oma edutiimi teekonnast kuni konverentsini. Oli värskendav näha, kuidas naised lähevad ja teevad oma unistusi teoks, olles samal ajal üksteisele innustajaks ja toeks.
Peale pikka ja sisukat päeva uute ideede ja uute terminite seltsis, oli aeg tänada korraldajaid ja eestvedajaid: Ester Eomoisi, Siiri Tiivits-Puttoneni ja kogu rohetiimi, Coca-Cola Fondi, EBS`i, Startup Estonia`t, Ekspress Meediat, JA Eestit ning loomulikult kõiki esinejaid ja osalejaid. Veendusime järjekordselt, et tasub olla esirea naine ja koduseks ülesandeks said kõik konverentsi osalejad nö kodustada enda jaoks üks teadlane.
Tekst: Kati Lõhmus
Fotod: Mitro Puttonen