Konverentsi „Naiste Hääl” peamised mõttetõkked ja taipamised

Osalesin 17. veebruaril Eesti suurimal naiste konverenentsil „Naiste Hääl 2026”. Olles ise aastaid naistega seotud teemadel nö silma peal hoidnud ja aktiivselt kaasa rääkinud, sh uurinud noorte naiste karjääriteekondasid, siis konverentsi teemad kõnetasid väga. 

Aastate lõikes võin öelda, et nihe on nö „halamiselt” konkreetsete praktikate, lahenduste ja edulugudeni. Oli väga inspireeriv kohtuda nii saalis kui lavalt tuttavate ja nüüd uute tuttavate naistega.

Naiste teemad ei ole marginaalsed – need on ühiskonna keskmes.

Naiste tervis, töö, nähtamatu ja „tasuta” panus laste kasvatamised ja kogemused ei peaks olema eraldi „naiste rubriigis”, vaid osa põhivestlusest. Kui naised on nähtamatud, on seda ka nende töö ja mõju.

Isiklik ebaõnnestumine on sageli süsteemne probleem.

Kui naised pingutavad, teevad „kõik õigesti” ja ikka ei jõua edasi, ei ole see isiklik läbikukkumine, vaid märk, et ühiskondlikud struktuurid ei toeta piisavalt.

Edu ei tohiks tähendada pidevat ülepingutamist.

Miks peavad naised ületama iseennast, et olla edukad, selle asemel et elada tasakaalus ja loomulikus liikumises? Majanduslik heaolu ei võrdu ainult majanduskasvuga, vaid ka elukvaliteediga.

Emadus võib olla jõu ja uue alguse allikas.

Laste saamine võib avada uusi võimalusi, anda enesekindlust ja julgust luua, ettevõtlusse minna ja uut väärtust pakkuda. Uuringud näitavad, et just vanemapuhkuse ajal paljud naised alustavad oma äriga.

Autentsus on tugevus, mitte nõrkus.

Küsimus ei ole, kas naised peaksid kohanduma (riietus, käitumine, rollid), vaid kas nad julgevad olla loomulikud. Vähem rollimänge, rohkem päris kohalolu – tõin ise EENA vestlustesse kutsungi, et oleme „esirea naised”☺

Naised peaksid ka üksteist rohkem toetama.

Sageli loome naistena ise võltskonkurentsi, justkui oleks nn laua taga (boardroom) ruumi vaid vähestele. Tegelikult vajame rohkem solidaarsust, mitte võrdlemist ja võistlemist.

Enesekindluse lõhe algab varakult.

Poisid ütlevad: „mul on suurepärased ideed”. Tüdrukud: „ma ei ole kindel, kas see sobib”. See kahtlus ei ole kaasasündinud – see kujuneb. Usun, et seda saab toetuse  abil muuta.

Naisi hoiab tihti tagasi täiuslikkuse surve ja vastutuse raskus.

Naistelt oodatakse edu tööl, kodus, ühiskonnas ja välimuses korraga. Lahendus ei ole rohkem pingutada, vaid luua tingimused julguseks, ettevõtlikkuseks ja enesekindluseks. Edu algab enda juhtimisest, mitte teiste juhtimisest ja enda võrdlemisest teistega

Võrdsed võimalused ja tasakaal teeb kogu ühiskonna tugevamaks.

Uuringud näitavad. Võrdsemates ühiskondades on vähem sotsiaalseid probleeme ja parem elu ka neil, kes on niigi eelisseisus. 

Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et ühiskond saab olla terve ainult siis, kui iga hääl loeb – ka need, mida on ainult kaugelt kuulda või ka hääled, mis üldse ei kõla. Muutus ei sünni üksnes isiklikust julgusest või enesearengust, vaid üksteise märkamisest, toetamisest ja kaasamisest. Kui me ei räägi nähtamatusest, jäävad paljud hääled endiselt varju. Lift as you climb – tõeline muutus algab hetkest, kui me mitte ainult ei ole julged, vaid ka märkame, keda on vaja nö käevangu võtta ja koos tegutseda.

Tekst: Ester Eomois, EENA president 2018–2022