Sulge menüü

Meie noortejuht Liliani lapse ja vanema päevik vajab hooandjaid

Just meie organisatsioon viis noortejuhi Lilian Prometi kokku oma äripartneri Kristiga. Täna on ettevõtlikud naised ringiga meie organisatsiooni juures tagasi ning vajavad hooandjaid oma projektile.

Lilian ja Kristi on loomas kuni seitsmeaastaste laste vanematele päevikut, mille abil pidada oma lapsega iga päev avardavat ja mõtestatud vestlust, saada oma lapse kohta uusi asju teada aga mitte ainult. “Selle päeviku abil õpib laps ka sinu, kui lapsevanema ja inimese kohta uusi asju, sa õpid ise end paremini tundma ning laps õpib ennast, oma tugevusi, nõrkusi ja emotsioone mõistma,” võttis Lilian ühes lauses kokku selle, mida päevik peredele annab.

Väiksematele lastele ja nende vanematele suunatud päevik on alles esimene pääsuke, mille ettevõtlike naiste tandem (kuhu on tegelikult abiliste ja testijatena kaasatud ka mõlema naise väikesed tütred) plaanib perede jaoks lendu lasta. Järgmisena tahavad nad luua samasuguse päeviku koolilastele alates seitsmendast eluaastast.

Praeguse päevikuprojekti tähtaeg Hooandjas on 7. aprill ning kokku on vaja saada 2600 eurot, et anda välja päeviku esimene trükk. Lilian kinnitusel on projekt neile sedavõrd oluline, et kui raha hooandjate abil kokku saada ei õnnestu, pannakse oma säästud mängu, aga sel juhul ei jõuta päevikuga valmis suvel, nagu plaanitud. Et peredele olulise abivahendi turuletoomine venima ei jääks, otsustatigi pöörduda avalikkuse poole.

Lilian, kui põhjalik oli eeltöö õigete küsimuste leidmiseks ja väljavalimiseks?

Peale EENA üritust, kus Kristi tutvustas oma Tänulikkuse päevikut, kohtusime peatselt jälle ja Kristi jagas oma uut ideed töötada välja päevik lapsevanemale ja lapsele. Ta oli leidnud juba portsu küsimusi, mida kasutada lapse avamiseks ja kavatsesime neist päeviku kokku pannagi. Kui asjasse rohkem süüvisime, avastasime sealt küsimusi, mis meie meelest ei olnud kõige paremad. Näiteks üks küsimus oli “Kes teie peres otsustab?”. Mida peaks laps sellele vastama, kui ta räägib ühe vanemaga aga teine vanem on samuti ruumis? Sellele küsimusele vastamine paneks lapse väga keerulisse olukorda.

Samuti avastasime, et avada vestlust, tuleb välistada miks-küsimused ja kas-küsimused. Järgmiseks kaasasime lastega tegeleva terapeudi Merilin Tamme, kellega koos lõplikud küsimused välja töötasime. Päevikus on kokku üle 90 küsimuse ja eeltöö nende koostamiseks oli tõesti hästi põhjalik.

Miks otsustasite, et päeviku küsimustele peavad alati vastama mõlemad – nii laps kui vanem?

Me ei soovinud, et vanemad suhtuks päevikusse selliselt, et noh istume nüüd maha ja vaatame, mis me oma lapse kohta teada saame. Just sellepärast pidime iga küsimust koostades arvestama, et ka laps saaks sama küsimust vanemale esitada. Hästi palju oleme sisse pannud kujutlusküsimusi. Näiteks “Kujutle, et su sõbrad ei ela Eestis. Kuidas ja millal te omavahel suhtleksite?” või “Mis sa arvad, mille poolest on loodus oluline?”. Üks minu lemmikküsimusi on aga “millistel hetkedel tunned, et oled olnud vapper?”. Selle viimase küsimuse eesmärk on näidata nii vanemale kui lapsele, millised on nende tugevused.

Kas see päevik on pigem lapse kohta õppimise vahend või ka lapse õpetamise vahend?

Tegelikult on seal mõlemad pooled olemas ja on ka kolmas pool – nimelt loovuse avardamine, kunstiteraapia. Kui ma käisin lastejooga kursusel, siis rõhutati seal, kui oluline on joonistada. Iga päev. Ka täiskasvanul. Ja pärast vaadata, mismoodi sinu pildid muutuvad. Joonistamine kui protsess mõjub inimestele tervendavalt.

Ma ise pean oma tegemiste ja tunnete kohta päevikut juba pikemat aega ja minu tütar Chrislin tahtis kogu aeg minu päevikusse joonistada. See omakorda viis mind mõttele, et tegelikult on meil vaja ka ühte päevikut, mis on meie mõlema oma ja kuhu me mõlemad saame kirjutada ja joonistada. Mulle meeldib Ülo Vooglaiu ütlemine: sõna on jõud – kirjutades inimene meenutab ja mõtestab ja saab selle läbi targemaks.

Miks on sinu arvates oluline oma last hästi tunda?

Sellepärast, et tajuda seda hetke, mil ta vajab minu tuge. Kuna see päevik on kuni seitsmeaastastele, siis selle eesmärk on ka usaldusliku suhte loomine oma lapsega enne kui ta läheb kooli. Et ta tulevikus, suurema lapsena julgeks sinu juurde tulla, sest te olete alati igasuguste teemade üle arutanud.

Liliani ja Kristi projekti saab toetada, minnes aadressile