Mere kutse ja väärikas juhtimine – minu töövarjupäev intendandi Maris Mägiveeri kõrval

On inimesi, kelle juures tunned kohe, et nad teevad oma tööd südamega. Inimesi, kelle vaikne jõud ja kindel olek hoiavad paigal ka kõige tugevamad lained. Üks neist on intendant Maris Mägiveer – silmapaistev naisjuht, kelle meretee on kestnud juba 30 aastat, neist 21 intendandina. Ta vastutab kogu klienditeeninduse eest ning koordineerib koos osakonnajuhtidega talle alluva 150 töötaja ja osakondade (hotell, restoranid-baarid, köök, kauplus, ladu) tööd, tegeleb personali-, haldus- ja administratiivküsimustega. Igapäevatöö hulka kuulub tihe koostöö kaldastruktuuridega (kaubandus, toitlustus, haldus, personal jt) ning laeval tehnilise poolega (kapten, tüürimehed, mehaanikud, turvateenistus). Lisaks kannab ta vanemjuhtkonna koosseisus (kapten, vanemtüürimees, vanemmehaanik, intendant) vastutust päästeoperatsioonide ja laeva evakuatsiooni juhtimise eest erinevate õnnetusjuhtumite korral.

Töövarjupäev täis avastusi

Minu päev algas sooja ja siira vastuvõtuga MyStari pardal, kuhu jõudsin kell 9.30. Võimalus näha intendandi tööd lähedalt oli minu jaoks väga põnev, sest igapäevatöös me tihedalt ei kohtu.

Marise esimene hommikune kohtumine oli juba seljataga ja me saime rahulikus tempos alustada laeva igahommikuse ringkäiguga. 

Olen ise MyStaril alles uus töötaja ja kuigi uutele töötajatele tehakse kiire laevaülevaade, avastasin Marise kõrval palju uut nii laeva kui töökorralduse kohta. Minu isiklik huvi oli EENA aastakoosoleku pidamise võimaluste vastu laeva pardal – see andis mulle laiema pildi valikutest, mida igapäevaselt ei rakendata.

Mind paelus, kui tähelepanelikult Maris kõike märkas – detaile, mis kiirel töötempo juures võivad kergesti varju jääda.

Tagasi kontoris sain lühiülevaate, millega intendant igapäevaselt tegeleb: müügiaruanded, tööaja-ja palgatabelid, koolitusvajadused, koostöövestlused, müügipunktide inventuuride kinnitamine, tellimuste tegemine, personali koosseisu jälgimine, puhkuste planeerimine, suhtlus ametkondadega (Terviseamet, Tööinspektsioon jt), teenindusruumide sanitaarülevaatused, vajadusel hooldus-ja remonttööde tellimine kalda ettevõtetelt, külastus-ja autolubade vormistamine jms.

Mandril saab külastusi paindlikumalt planeerida, laevale tuleb aga kindlal ajavahemikul, mis on seotud väljumiste ja saabumistega.

Samuti on vaja pidevalt jälgida kliendi tagasisidet, mida väljendab NPS (Net Promoter Score) mõõdik, et parendamaks teenindusprotsessi.

Uue töötajana oli minu jaoks kõige põnevam tutvuda juhtkonnaga, kellega igapäevaselt vaid teretan. Maris tutvustas mind alati soojalt ja siiralt. Lisaks sain lõunatada meeskonna messis ühises lauas reisijateteenistuse osakonna juhtidega – seal valitses tõeliselt ühtne ja toetav meeskonnavaim.

Pärastlõunal tutvusime MyStari erinevate reisijate kajutite kategooriatega. Ma ei teadnudki, et meie kiirlaevadel on olemas tõelised töö- ja luksuslikud kajutid. Sain piiluda ka Marise enda kajutisse – seda ei anna tõesti võrrelda tavaliste kajutitega.

Edasi liikusime kaptenisilla poole. Minu senine sillakogemus jääb 2012. aasta suvesse, kui käisin seal ohutustesti tegemas. Olin täiesti ette valmistamata ja spikerdada polnud kuskilt. Lahenduseks jäi oodata, kuni keegi aitas mul testi ära teha. 

Seekord oli kõik hoopis teisiti – vastuvõtt oli sõbralik ja jutt väga informatiivne. Tüürimehed rääkisid oma tööst laeva juhtimisel ja Maris näitas mulle ohutusstruktuurist tulenevaid kohustusi, mida harjutatakse iga nädal toimuval õppehäirel. 

Alles siis sain täielikult aru, kui tähtsad on meie õppused ja kui suur vastutus lasub igal juhtkonnas oleval inimesel lisaks oma igapäevatööle.

Tagasi kontoris jäime veel pikalt vestlema. See oli väga soe ja avatud vestlus erinevatel teemadel. Taipasin, et juhtimine ei tähenda ainult otsuste tegemist, vaid ka inimeste märkamist, kuulamist ja nende kasvule kaasaaitamist – seda väljendas Maris igas oma tegemises ja sõnas.

Päev möödus imekiiresti. Kell 15.30 algas vahetuste üleandmine – lisaks klientidele lahkus laevast suur osa meeskonnast, et tervitada uut vahetust. Kiirlaeva suurim miinus on vahetuspäeva 40 minutit: kajutisse asjadega jõudmine, vormilaost riiete võtmine (arvestades, et ka kõik kolleegid vajavad oma vormi), tagasi kajutisse, vorm selga ja tööpostile. Õnneks töötame vahetustega, nii et hiljem tulnud kolleeg võtab vahetuse üle ja tähtsamad teemad räägitakse läbi. Alati jäetakse ka kiri, kus olulised muudatused ja info on kirjas.

Laeval on kaks vahetust kahe nädala graafikuga. Teenindav personal, hotelli- ja tekimeeskond on ühes vahetuses koos, osakonna juhatajad vahetuvad poole vahetuse pealt, et teha koostööd mõlema meeskonnaga. Maris ütles, et see oleks hea ka intendantide puhul. Kaptenitel on jälle oma graafik.

Maris annab vahetuse üle alles järgmisel päeval ja viimase asjana tutvustas ta mulle oma üleandmise memot, mille saadab vastasvahetuse intendandile juba eelneval päeval tutvumiseks. Sama teevad ka teised juhtkonnas. Olin tõesti üllatunud, kui põhjalikud ja detailsed need memod on.

Jätsin Marise viimaseid asju lõpetama ja suundusin ise oma tööpostile – minu esimene kogemus buffee administraatori puhkuse asendajana. Usun, et see saab olema üks huvitav väljakutse.

Tänutunne ja inspiratsioon

See töövarjupäev oli minu jaoks sukeldumine maailma, kuhu teenindajad igapäevaselt ei satu. Sain näha laevaelu täiesti uuest küljest. Intendandi amet on täis vastutust, aga ka põnevust ja loomingulisust – see nõuab oskust näha tervikut ja samal ajal hoolida igast detailist ja inimesest. See kogemus pani mind mõtlema, kui mitmekesine ja sügav on teeninduse maailm merel.

Minu meretee algas pea 14 aastat tagasi. MyStar on mu kuues laev restoranide klienditeenindajana. Mul on hea meel, et alles nüüd sain intendandi tööd lähemalt tundma õppida – tunnen, et olen oma arengus jõudnud punkti, kus hakkan vaikselt nägema teenindust tervikuna. Olen loomult liikuv ja armastan vaheldust. Olen töötanud karaokebaaris, show-baarides, pubides, buffee-saalides, kohvikus, Comfort- ja Business Lounge’ides, jäätisekohvikus, Starbucksis, Family Picnicus.

Kui EENA naised tunnevad mind pigem tagasihoidliku „üksiku hundina“, siis merel olen nagu rõõmupall, kes ootab põnevusega igat uut päeva. Merel tunnen end avatuna ja jutukana, julgen rohkem oma olemust ja haavatavust näidata. Need inimesed on minu inimesed.

Isegi kui olen mõnda aega eemal olnud, tundub laevale tagasi tulles, justkui aeg polekski edasi liikunud – messis ei jõua kohvgi jahtuda, kui jutt jätkub sealt, kus pooleli jäi. Olen merel olevatele naistele südamest tänulik, et saan olla osa nende elust – nii tööalaselt kui isiklikult, rõõme ja muresid jagades.

Ja kõige rohkem olen tänulik võimaluse eest veeta päev just intendandi Marise kõrval – naisjuhi kõrval, kes tõestab iga päev, et tugevus ja soojus võivad käia käsikäes.

Juba teisel detsembril ootan aga külla merele oma Innovatsiooni klubi kaaslasi, et tutvustada laeva elu, läbi minu töö ja tegemiste.

Lisaks vaatame koos üle, kas MyStar on sobilik paik EENA aastakoosoleku pidamiseks.

Tekst: Maili Lessing, EENA Innovatsiooniklubi liige