Sulge menüü

Järelvaatamine: veebiseminar "Terved ja jätkusuutlikud linnad"

Millised on terved ja jätkusuutlikud linnad?

“Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” veebiseminaride teine hooaeg sai avapaugu möödunud nädalal, kui geograaf, Helsingi Ülikooli järeldoktorantuuri teadur ja Tartu Ülikooli keskkonnakaitse lektor Age Poom kõneles teemal „Terved ja jätkusuutlikud linnad“.

Linnad on koduks aina suuremale osale inimkonnast. Ühtlasi hõlmavad linnad üha ulatuslikumaid maa-alasid ja vajavad toimimiseks järjest enam ressursse. Sellega kaasnevad muutused mõjutavad nii looduskeskkonda kui ka inimese tervist ja heaolu.

Kuidas aga kujundada linnu tervislikumateks ja jätkusuutlikumateks? Millises elukeskkonnas sooviksime ise tegutseda ja kas see on linnas võimalik? Kas meie enda valikud võivad mõjutada linnade toimimist ja linnakogemust?

„Linnastumise kiirus on kõige suurem teatud Aasia ja Aafrika piirkondades,“ tõi Poom välja ja lisas, et ülemaailmselt elab linnades kokku juba ligi 4,5 miljardit inimest. Linnad suurenevad nii territoriaalselt kui ka kõrgustesse, nagu näitkes mitmed linnad Hiinas. See tähendab, et linnade elanikkond suureneb üha uute pilvelõhkujate ehitamise arvelt. Uute kõrghoonete lisandumine toimub aga rohealade ja väiksemate majade arvelt, muuteski linnad üha tihedamaks.

Vastukaaluks aga toimub teistes piirkondades linnade kahanemine. Heaks näiteks on piiriäärne Valga linn, mis on Poomi sõnul väga nutikalt linna kahanemisega tegelenud ja proovinud pöörata seda linnakeskkonna parandamise hüvanguks. „Lammutades vanu või lagunenud ja ohtlikke maju ning ehitades nende asemele kvaliteetset linnakeskkonda, kus inimestel on hea ja turvaline olla,“ täpsustas Poom.

Hea on näha, et peale teist maailmasõda alanud autokeskne linnapaneerimine on muutunud ja muutub edaspidigi aina inimkesksemaks, tuues kaasa mitmeid positiivseid suundumusi. „Linnad muutuvad selle abil kliima seisukohast jätkusuutlikumaks ja väiksemat jalajälge jätvateks ning samal ajal saavad linnad olema hubasemad, võimaldades inimkontakte ehk silmast silma kohtumisi ja luues turvalist linnaruumi, kus ka meie lastel on hea iseseisvalt kooli või huviringi minna,“ selgitas Poom.

Hea raamistik, mis võtab kokku linnade jätkusuutlikkuse ja tervislikkuse teemad on ÜRO säästva arengu eesmärgid ja indikaatorid. 2015. aastal kokku lepitud 17st indikaatorist üks keskendub just kestlikele linnadele ja kogukonnale. ÜROsse kuuluvates riikides pööratakse tähelepanu järgmisele: eluase, liikuvuse aspektid (kui kaugel on lähim ühistranspordipeatus), ressursikasutus, jäätmekäitlus, rohealade olemasolu, avalik ruum, ligipääsetavus, õhukvaliteet, kliimamuutustega kohanemine ja valmisolek hädaolukordadeks ning ruumiline planeerimine. Viimase all peetakse silmas seda, kas linnu peamiselt planeeritakse või on need isetekkelised.

Linnakeskkonna kvaliteet mõjutab meie käitumist, tervist ja heaolu ning seda nii positiivselt kui ka negatiivselt, olenevalt tehtud otsustest ja linnaplaneerimisest. Ja siinkohal on oluline, millised teemad ühiskonnas esile tõusevad, milliseid küsimusi kogukond linnajuhtidelt küsib, selgitas Poom kogukonna rolli. „Linnade õhusaaste on üleilmselt üks peamisi tegureid varasel suremusel.“ Samal ajal on linnakeskkonna tingimused dünaamilised ehk ajas muutuvad, mis tähendabki, et nii õhukvaliteet kui näiteks müra ja muud tegurid muutuvad pidevalt.

Rohkem infot tervete ja jätkusuutlike linnade teemal saab Age Poomi veebiseminarist, mida võimaldame teil peagi järelvaadata.

Juba järgmisel neljapäeval, 23. septembril kell 18.30 ootame kõiki huvilisi kuulama järjekordset veebiseminari, kus teemaks “Toiduraiskamine Eestis”. Kolmandik maailmas toodetud toidust jõuab ühel või teisel põhjusel enne söömist prügikasti. Sellega raiskame tohutult ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu.

Kahjuks raisatakse toitu ka Eestis. Miks ja kui palju Eestis toitu ära visatakse? Mis on selle keskkonnamõju? Mida teha, et toiduraiskamist vältida ja vähendada? Millised võimalused on selleks nii kodudes kui tööstuses, sellest tuleb meile rääkima Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu.

Vaata järgi:

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.