Sulge menüü
Pärnu Naiste tugikeskuse sünnipäev
Katrin Kuntus, Pärnu klubi

Pärnakad võtsid koos naiste tugikeskusega maratoniraja jalge alla

2. novemrbil tähistas Pärnu Naiste Tugikeskus oma 13. sünnipäeva ning sel puhul läbiti pühapäeva pärastlõunal nö maratonirada, mida lähisuhtevägivallast väljuv naine ametiasutuste vahel pendeldades läbima peab.

Pärnus on 42 erinevat kohta või asutust, kuhu ametnikel on võimalik lähushtevägivalla alla kannatanut suunata. Kõik ikka abivajaja heaks ja hüveks, muidugi hoolimata sellest, kas ellujääjal endal on jõudu kõigis neis kohtades ametnike või töötajate ootusi täita. Need naised kuulevad tihti fraase nagu “vasta täpselt”, “osale kindlasti”, “sinu kohus on…”, “ära emotsioneeri”, “see ei ole koht nutmiseks” või “oled sa ikka endas kindel”, “sina pead… ja sina vastutad…”. Vähem kohtab sellel teel neid, kes abivajajaid turgutavad või kahelt poolt toetades maratoni lõpuni aitavad minna.

Pühapäevane tinglik maraton sai alguse Pärnu sotsiaalkindlustusameti juurest Laialt tänavalt. Iga maratonirajale jääva punkti läbimine dokumenteeriti hoolega, see tähendab jäädvustati fotona. Just nii ju kogu protsess ka päriselt käib – aeglaselt ja hoolsa dokumenteerimise saatel. Seetõttu kulges ka maraton pigem aeglaselt ja vaevaliselt.

Pärnu klubist olid institutsionaalse taasohvristamise rada läbima tulnud Eveli Semelson, Külli Kodasmaa, Liis Kasekänd ja Pärnu klubi president Katrin Kuntus. Piltidel näha olev peakate, mida said kõik maratoni läbijad proovida, imiteerib hiiglaslikku vormimütsi, mis on justkui võimu sümbol. Vorm kaasneb (olenevalt ametiasutusest) tööga ja võimu võtab inimene endale ametniku rolli täites ise. Mitte alati, kuid kahjuks siiski tihti, kui inimesed saavad võimule lähemale, muudab see neid. Selle peakatte sõnumi võiks kokku võtta nii: ei ole vaja kõndida teiste kingades ja tuleb jääda iseendaks olenemata sellest, mis ametit sa pead.

Pärnu Naiste Tugikeskuse sünnipäevaga käib aga alati kokku okka auhind, mis antakse inimesele, kes on aasta jooksul oma tegevusega ühiskonda julgelt valusasse kohta torganud. “Anname Okka torke eest, mis raputab või avab silmad lähisuhtevägivalla temaatikast Eesti ühiskonnas,” seisab statuudis. Eriliseks teeb auhinna see, et väljaandmisel on oluline sõna just lähisuhtevägivallas ellujäänutel endal. Kui 2020. aastal läks Okas Eesti president Kersti Kaljulaidile, siis sel aastal pälvis tunnustuse kunstnik Flo Kasearu.

Kasearule anti auhind 2021. aasta alguses Tallinna Kunstihoones avatud isikunäituse “Elust välja lõigatud” eest. Näitus keskendus naiste vastu suunatud koduvägivallale. Näitusega paralleelselt toimus näituse eksponaatide abil temaatiline õppeprogramm noortele ja väljapanekust kasvas välja virtuaalne kogemuskoolitus viie ellujääjaga. Näitus “Elust välja lõigatud” on tükiti jõudnud Rakverre ja Londonisse, eest ootavad Leedu ja Berliin.

Tekst: Katrin Kuntus

Fotod: Eveli Semelson

Pärnu naiste tugikeskuse sünnipäev
Pärnu Naiste tugikeskuse sünnipäev
Pärnu Naiste tugikeskuse sünnipäev
Flo Kasearu ja Okka auhind