Sooline võrdsus Eestis paraneb Euroopa keskmisest kiiremini
Eestis on naiste ja meeste tasakaal rahaasjade, teadmiste, aga ka võimu valdkonnas paranenud, selgub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) täna avaldatud indeksist. Euroopa Liidu 28 liikmesriigiga võrreldes on Eesti oma näitajate poolest 17. kohal, tõustes kahe aastaga kolm punkti ning edestades sellega teisi Balti riike, kuid jäädes siiski alla Euroopa Liidu keskmisele, vahendas Sotsiaalministeerium.
„On positiivne, et nii naiste kui meeste sissetulekute tase on tõusnud, kuid kahjuks on sooline palgalõhe Eestis jätkuvalt Euroopa suurim,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Minister lisas, et üheks põhjuseks on kahtlemata tööalade jaotus – ühiskonnas on juurdunud stereotüübid naistele ja meestele sobilikest ametitest ja selle muutmine eeldab, et rohkem naisi läheks õppima näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid või loodus- ja täppisteadusi. “Hoolekande- ja haridusvaldkonnas seevastu võiks senisest rohkem mehi õppima ja tööle asuda.” Minister kiik rõhutas, et olukorra muutmisel on roll nii riiklikel poliitikatel, ühiskondlikel hoiakutel, organisatsioonide praktikatel kui inimeste endi valikutel. “Julgustan kõiki tegema oma huvidele ja oskustele vastavaid, mitte stereotüüpidel põhinevaid valikuid ning küsima tehtava töö eest õiglast palka. Töiste sissetulekute võrdsusele on oluline tähelepanu pöörata ka seetõttu, et see hakkab tulevikus mõjutama pensionite suurust. Suur palgalõhe ja sellest tulenev pensionilõhe tingivad naiste kõrgema vaesusriski.“
Tänavune raport võtab eraldi tähelepanu alla töö- ja pereelu ühitamise. Seda analüüsitakse kuue alateema kaudu: vanemapuhkuse poliitika, laste eest hoolitsemine ning lapsehoiuteenused, mitteformaalne eakate ja puudega inimeste hooldus ning pikaajalised hooldusteenused, transport ja infrastruktuur, paindlik töökorraldus ja elukestev õpe. Eesti kohta tuuakse positiivselt esile meie lapsehoolduspuhkuste süsteemi, kuna vastupidiselt enamikele teistele Euroopa Liidu riikidele ei sõltu Eestis õigus lapsehoolduspuhkusele ega selle pikkus vanema soost, tööhõive staatusest ega töösuhte tüübist. Ka meie lapsehoiuvõimalused on suhteliselt head – Eestis osales lapsehoius 95% eelkooliealistest vähemalt kolmeaastastest lastest. Samas eakate ja puudega lähedaste hooldamise koormus langeb Eestis rohkem naistele kui meestele ja seda ka võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.
Eesti paistab silma ka elukestvas õppes osalemise aktiivsusega, samal ajal on selles näitajas suur lõhe (6,9 protsendipunkti Eestis vs 1,8 protsendipunkti EL-is keskmiselt) meeste ja naiste osaluse vahel – kui 25-64-aastastest naistest õppis või osales koolitusel nelja viimase nädala jooksul 20,6%, siis meeste seas oli õppijaid vaid 13,7%.
Naiste ja meeste võrdsus on nii Eestis kui Euroopa Liidus keskmiselt kõige enam edenenud võimu valdkonnas, samas näitab valdkonna üldine madal punktiskoor puudujääke soolises tasakaalus nii Eestis kui Euroopa Liidus. Tasakaal naiste ja meeste osaluses poliitilistes otsustusprotsessides on raporti andmetel oluliselt suurenenud võrreldes 2005 aastaga, seda nii parlamendi kui valitsuse tasandil. Aga ka sotsiaalse võimu organites, näiteks Rahvusringhäälingu juhatuses oli Eestis 2016 – 2018 aastate keskmise tulemusena naisi-mehi pooleks, mis andis liikmesriikide võrdluses paremuselt teisetulemuse. Samas moodustasid naised vaid 14% teaduse rahastamise otsustamise organisatsioonides ning 9% Eesti Olümpiakomitee täitevkomitees.
Rohkem infot leiad Sotsiaalmnisteeriumi kodulehelt.