Tallinna klubi pikaaegne liige, EENA president 2015-18 ja tänane BPW Euroopa koordinaator Anu Viks räägib oma loo – kuidas pere ja töö kõrvalt aega leides maailma paremaks ja huvitavamaks muuta.

 

 

EENA liige 20 aastat

 

Otsisin väljundit väljaspool kodu ja tööd. Mul on 3 last. Kui liitusin EENAga, siis olid lapsed varateismelised. Tahtsin nii väga teha muid tegevusi ja omada põnevat ringkonda ka väljaspool kodu ja tööd.

 

Olen pikalt töötanud rahvusvahelises autotranspordis, juba 25 aastat. Paistab, et pikaajalised protsessid mulle sobivad.

 

Olin perekondlike sidemete kaudu tuttav Reet Lajaga. Mentorprogrammi kaudu kohtusin Virve Poomiga, olin tema mentii. 2000. aastal korraldas EENA BPW Euroopa regiooni konverentsi Tallinnas. Aitasin Virve Poomi mentiina konverentsi korraldada, tegelesin välisdelegatsioonidega ja osalesin ka ise konverentsil. Sel hetkel ei osanud ma veel aimatagi, et mõne aja pärast olen ise koordinaatorina ühe suure BPW Euroopa konverentsi peakorraldaja Islandil.

 

Tol ajal sai EENAga liituda vaid juhul, kui sul oli 2 liikme soovituskiri. Reet Laja lubas vaatamata meie pikaajalisele tutvusele soovituse anda alles siis, kui lähen vahepeal Mõõdukatesse. Olin siis Mõõdukates – 1999. aastal astusin liikmeks, 2000. aastal kandideerisin Riigikokku -, kuid tundsin, et see pole minu jaoks. Läksin uuesti Reedaga rääkima ja 2002. aastal sain EENA liikmeks. 2004. aastal kutsuti mind juba Tallinna klubi juhatusse, 2006. aastal sain Tallinna klubi presidendiks ja olin president 3 aastat.

 

Sel ajal oli väga tihe elu – iga nädal oli üritus. Minu ülesandeks sai korraldada ettevõtlusklubi, mis sel ajal tähendas ürituste sarja, kus käisime oma ettevõtjatest klubiliikmetel külas. See andis võimaluse käia sellistes asutustes, mille kohta ma isegi ei teadnud, et need eksisteerivad. Saime ülevaate oma liikmetest, nende ettevõtete töökorraldusest, personalipoliitikast jne. See kõik oli väga huvitav. Kord aastas korraldasime ka ettevõtluslaata, kus kõik liikmed tutvustasid ja müüsid oma tooteid.

 

 

Elu presidendina ja rahvusvahelised suhted

 

2011. aastal sain EENA suure juhatuse liikmeks Eva Truuverki kutsel. 2015. aastal sain EENA presidendiks ja tegin seda vabatahtlikku tööd 3 aastat. Minu soovitus uutele liikmetele on järgmine: minge kindlasti juhatusse, kui teil on soov midagi korda saata ja ärge kahelge, kui teid sinna kutsutakse! Juhatuses olemine annab hoopis teise kogemuse ja perspektiivi kui olla lihtliige.

 

2013. aastal kutsus tollane EENA president Riina Piigli mind esimest korda kaasa BPW Euroopa presidentide kohtumisele. Esimesed rahvusvahelised kontaktid ja suhted tekkisid juba seal. BPW kui organisatsioon on üles ehitatud põhikirja järgi ja iga riigi klubi on üles ehitatud rahvusvahelise organisatsiooniga sarnaselt. Kuna EENA 25 konverentsi korraldamine 2017. aasta novembris jäi minu presidentuuri aega, siis kasutasin rahvusvahelisi kontakte ja kutsusin hästi palju erinevate riikide liikmeid meie sünnipäevale. Kohale tulid liikmed kaheksat riigist, ka Peterburi ja Moskva klubid, kellega polnud isegi tollane BPW Euroopa koordinaator mitte kunagi kohtunud. Saime näidata väliskülalistele kui tegus on EENA. Kontaktide loomine on üks osa BPW organisatsioonist. Soovitan kõigile, kes reisima lähevad võtke ühendust kohalike klubidega ja te leiate põnevaid inimesi üle maailma ja kuulete nende klubide tegemistest.

 

3 aastat organisatsiooni presidendina möödusid intensiivselt – esimesed 2 aastat oli palju energiat, lisaks juubelikonverentsi korraldamine, aga kolmanda aasta lõpu poole tundsin, et olen mõnevõrra väsinud. Oma presidentuuri saavutuseks loen just rahvusvaheliste kontaktide loomist ja võrgustiku ülesehitamist. 2018. aastal tõsteti rahvusvahelisel presidentide kohtumisel EENA esile just oma projektide poolest. Esitlesin Moldova projekti ja Coca-Cola projekti, kus osalesin ka ise.

 

Avastasin, et meil kui eenakatel on võimalus osaleda Eesti delegatsiooni koosseisus ÜROs New Yorgis. Igal aastal on märtsi 2 keskmist nädalat Commission of the Status of Women (CSW). Eesti delegatsioonis osalemine annab meile võimaluse ÜROs pääseda igale üritusele – plenaarüritustele, kõrvalüritustele, ilma piiranguteta liikuda ÜRO majas. Kokku tulevad naised üle maailma ja igal aastal on uus teema. Osalemine on tasuta, aga lennupiletid ja hotell on EENA liikmel vaja ise maksta ning see on kallis. Kui aga rahaline olukord võimaldab, siis soovitan kindlasti osaleda. Samuti on võimalus kohtuda Eesti ÜRO esinduse juhiga ja töötajatega, kes Eesti delegatsiooni võõrustavad.

 

 

Lapsepõlv Aafrikas

 

Põhjus, miks just rahvusvahelised suhted mu trump on, peitub ilmselt lapsepõlves. Elasin lapsena 4 aastat Nigeeria pealinnas Lagoses, Aafrikas. Minu isa on tunnustatud autosportlane Uno Aava. Nõukogude Liidu autoeksport oli suunatud ka Aafrikasse ja minu isa lähetati Nigeeriasse, et peainsenerina ehitada välja Kesk-Aafrikat teenindav autoteenindus. Sel ajal ei olnud Aafrikas ühtegi nõukogude autode teenindust ja autod lagunesid tänavate ja teede ääres. Kohalik autoteenindus nägi isa kohale jõudes välja nii, et bambuslehtedest katuse all olid tagavararehvid, midagi enamat polnudki. 4 aastaga ehitati välja uhke ja tollal kaasaegne autoteenindus. Mis sellest tänaseks saanud on, ma kahjuks ei tea, Google näitab, et hoone seisab ja tegevus toimub.

 

Kui sinna läksime, oli Nigeerias kodusõda. Olin kõigest 4aastane. Käisin Lagoses lasteaias ja kohalike diplomaatide laste koolis. Sellest ajast on mul inglise ja vene keel suus.

 

Lapsepõlv rahvusvahelises keskkonnas ja kaugel riigis on julgustanud mind avatud pilguga teisi kultuure vaatama ning võõramaalastega suhtlema. Paljud eestlased on selles osas minust ehk tagasihoidlikumad.

 

 

Esimese eestlasena Euroopa koordinaatoriks

 

Käisin 2018. aastal BPW Euroopa presidentide koosolekul Viinis pakuti esimest korda välja mõte, et võiksin kandideerida BPW Euroopa koordinaatoriks. Kahtlesin, sest teadsin, kui ajamahukas selline töö on, lisaks on see kõik ju vabatahtlik, mis on vaja päevaplaani mahutada kõigi teiste tööde ja tegemiste kõrvale. Kõige enam võtab koordinaatori töös aega just meili teel suhtlemine, kuna kõik on rahvusvaheline ja inimesed erinevates riikides laiali. Pärast mõningast veenmist rahvusvaheliste sõprade ehk teiste riikide klubide liikmete poolt kandideerisin 2019. aasta lõpus. Kandidaate oli 2 ja osutusin valituks. Märtsis 2021 kinnitati mind ametlikult ametisse – ajal, kui kõik koosolekud toimusid veebis.

 

Maailma 5 regiooni koordinaatorite kohad loodi 1980ndatel, kui organisatsioon kasvas nii suureks, et rahvusvahelisel presidendil oli keeruline kõiki klubisid hallata ja nende tegemistega end kursis hoida. BPW Euroopa koordinaatori roll on sisuliselt sama, mis föderatsiooni või klubi presidendil – koordineerid riikide klubide tegevust, paned paika igal aastal organisatsiooni sihid, millest riikide presidendid oma töös juhinduvad. BPW International’i 5 regiooni koordinaatorid kuuluvad organisatsiooni juhatusse ning töötavad kooskõlas BPW rahvusvahelise presidendiga, suuniseid anname edasi oma piirkondade klubide presidentidele.

 

Mina olen esimene eestlane, kes on saanud Euroopa regiooni koordinaatoriks. Sirje Küttis, samuti endine EENA president, oli Euroopa koordinatsiooni komitee sekretär 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses, mis on samuti väga auväärne ja vastutusrikas roll. Seesama komitee on BPW Euroopa juhatus. Minul on sekretär Iirimaalt, finantsjuht Islandilt, noortejuht Itaaliast ja eelmisest aastast ka kommunikatsioonijuht, kes tuleb Šveitsist. Tänu meie tegusale kommunikatsioonijuhile oleme hakanud silma paistma nii BPW liikmete seas kui Euroopas laiemalt. Eesmärk on laiendada BPW rolli naiste teemade eestkõnelejana Euroopas. Rohkem oleks vaja Euroopa Liidu tasandil lobby tööd teha, tõstatada naiste õiguste teemat Brüsselis, leida rohkem rahastust meie projektidele, laiendada. Meil on oma esindaja Brüsselis European Women’s Lobby-s ja WeGate nimelises organisatsioonis. Oma esindaja Euroopa Nõukogu juures ja ÜRO-s.

 

 

Muljed BPW Euroopa konverentsilt Islandil – rohkem naisi otsustajateks!

 

Konverentsi korraldasin Euroopa koordinaatorina koostöös Islandi klubiga Reykjavikis. Otsustasime vaatamata Covidile korraldada konverentsi füüsiliselt, mitte hübriidversioonina. Osalejaid oli kokku 250 inimest 26 riigist üle maailma, ehkki plaanisime 400. Olukord maailmas ei võimaldanud paljudel liikmetel reisida. Konverentsi peateema oli „Võrdsus“. Islandi naised on tuntud oma tugeva natuuri poolest ja Island on üks riike, kus suurem võrdsus on saavutatud tänu naiste pealehakkamisele, kuigi Islandi naised tunnistavad, et neil on veel palju vaja tööd teha, et saavutada täielik võrdsus. Avavastuvõtt toimus Reykjaviki raekojas, konverentsi toimumise kohta oli Hilton Reykjavik Nordica hotell, kus toimus ka galaõhtusöök. Kõige põnevam oli konverentsi lõpupäev, mil toimus hüvastijätu õhtusöök koos väljasõiduga Islandi peamiste vaatamisväärsuste juurde – Pingeviler, Gulfoss, keisrid.

 

Korraldasin konverentsil töötoa Inclusive Leadership in Teams. Olen koolitustiimi liige ja koolitame naisi olema paremad liidrid, meie online koolitused on väga populaarsed. 2019. aasta BPW Euroopa konverentsil Iirimaal oli minu töötoa teemaks läbirääkimised ehk kuidas olla edukam läbirääkimistes, et saavutada soovitud tulemus. Mõlemal korral on meie koolitustiimi töötoad osutunud väga populaarseteks.

 

Islandil jäid kõlama eeskätt mõtted, et meil on vaja rohkem naisi juhatustesse, rohkem naisi otsustustasandile. Loodi ka uus töögrupp Women Empowering Principles (https://www.weps.org), mis on sarnane Peresõbraliku tööandja tiitliga Eestis. Algne initsiatiiv on pärit ÜROlt ja USAs on see algatus eriti populaarne. Euroopas on liitunud näiteks Malta ja Hispaania klubid, kes oma riikides juba juurutavad seda põhimõtet. BPW uue töögrupi juhid on Leedu klubi naised, kes hakkavad seda märgist Euroopa klubides edendama. Märgisega on oodatud liituma ka kõik Eesti ettevõtted; samuti on oodatud BPW töörühmaga liituma kõik organisatsiooni liikmed, ka eesti naised.

 

 

 

Tekst: Eva Ladva, Ettevõtlusklubi kommunikatsioonijuht

BPW Euroopa juhatus - võimas rahvusvaheline naiskond. Anu sekretär on pärit Iirimaalt, finantsjuht Islandilt, noortejuht Itaaliast ja eelmisest aastast lisandus juhatusse ka kommunikatsioonijuht Šveitsist.

Liputseremoonia Tansaanias

Pauka ja naabritüdrukuga - lapsena 4 aastat Nigeeria pealinnas Lagoses, Aafrikas, õpetas varakult inglise ja vene keelt rääkima ja julgustas avatud pilguga teisi kultuure vaatama ning võõramaalastega suhtlema.

Paremalt: EENA liikmed Tiiu Reinbusch, Anu Viks ja Reet Laja ning teised Eesti delegatsiooni liikmed 2017. aastal Eesti ÜRO esinduses.

BPW Islandi konverents 2022 - konverentsi peateema oli „Võrdsus“. Korraldajateks Euroopa koordinaator, Anu Viks, koos Islandi klubiga Reykjavikis. Osalejaid oli kokku 250 inimest 26 riigist üle maailma.

Ester Eomois, pildistamine EBS kontoris

Tähelepanu, võte! Ester Eomois, EENA president, EBS õppejõud ja juhtimisvaldkonna ekspert, poseerimas raamatu tarbeks.

Suvi on käes aga see ei tähenda, et EENAs midagi ei toimu. Käivad vilkad ettevalmistused EENA 30.tegutsemisaasta tähistamiseks ja EENA30 raamatu välja andmiseks.

Kaunil suvepäeval, 6.juunil, kogunes hulk ettevõtlikke naisi sireliõites parki ja mitte ainult päikest nautima vaid alustati EENA30 raamatu jaoks fotode tegemist. Raamatus räägivad oma loo säravad naised, kes on pälvinud tunnustuse panuse tõttu EENA organisatsiooni töösse või  muul moel ühiskonnas naiste eneseteadvust tõstnud ja olnud eeskujuks teistele naistele.

Päev oli küll pikk, aga kohtumised sedavõrd emotsiooniderohked ja põnevad, et pikk tee kodulinnadesse tagasi kulges mõnusa rahulolutundega. Liina, kes on projekti üks juhtidest oli kohale tulnud Tartust ja fotograaf Diana Ruitlane-Rüütli elab Võrus aga väsitavast päevast hoolimata aitas kohtumistel saadud hea energia hiliste õhtutundideni vastu pidada. Kui Sa veel ei tea Diana tegemistest, siis mine vaata tema FB kontole https://www.facebook.com/auh27

Tekst: Liina Helstein

Väike pilguheit raamatu tarbeks tehtud fotodele, millised täpselt trükivalgust näevad on üllatus!

EENA Pärnu klubi ajaloorännak

EENA Pärnu klubi ajaloorännak

7. märtsi õhtul kogunes Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatori ruumides rõõmsameelne naiste seltskond, et üheskoos kuulata ja meenutada EENA klubi tegemisi Pärnus läbi erinevate aastakümnete – 1993-2022.

Pärnu klubi liikmed, Katrin, Eveli, Kadrin ja Külli olid teinud väikese uurimistöö ja paigutanud olulisima info erinevate aastate kohta slaididele. Juttu olid vestma tulnud ja oma EENA kogemusest rääkima endised eenalannad Riina Müürisepp, Rita Kaas ja Pärnu klubi liige Siiri Erala.

EENA Pärnu klubi loodi 1. juunil 1993. aastal Rannahotellis. Asutajaliikmed olid Malle Paalberg, Kristi Väljak, Anni Sibrik, Jane Allika, Anne Jakobson, Ester Preimann, Maie Rebane, Tiiu Saare, Ingrid Lepp. Ilmselt ei ole nimekiri lõplik kuna info vajab veel täpsustamist. EENA Pärnu klubi esimeseks presidendiks sai Anne Jakobson, AS Vanavara juht. Klubi presidendid on ajavahemikul 1993-2010 olnud veel Malle Paalberg, Kristi Väljak, Katrin Mõts, Riina Müürsepp ja Ingrid Lepp. Klubi esimese koosseisu põhilised tegevused olid:

  • Õppeseminarid naisettevõtjatele, müügi- ja turunduskoolitused ning tugi ettevõtlusega alustamisel.
  • Klubiliikmete ettevõtete ja tegevustega tutvumine.
  • EENA klubide külastamine nii Eestis kui teistes riikides.
  • Välisreisid – Ungari, Norra, Peterburg, Läti (Riia) jne. 
  • Heategevus puudustkannatavate laste ja üksikvanemate toetuseks.
  • Aktiivne osavõtt spordiüritustest.
  • Oskuste arendamine – maaliõpe, vitraazitöötuba, klaasi graveerimine, lihavõttemunade värvimine.

Pärnu klubi pälvis tiitli Aasta tegu 2004. aastal Ermistu järvel kaladele tehtud õhutusaukude eest.

Peale väikest pausi taasloodi EENA klubi Pärnus 6.septembril 2011. aastal.

Asutajaliikmed: Irina Talviste, Regina Gololob, Eveli Loorents, Margit Eichen, Marika Valter. 28. septembril 2011 anti Pärnu klubile Tallinnas pidulikult üle asutamisleping. 09. oktoobril 2011 toimus esimene koosolek Pärnu Jahtklubis. Külaliseks oli endine Pärnu EENA klubi liige pr Marika Priske.

Aastate jooksul tegutseti väga aktiivselt, toimusid erinevad koolitused, kutsuti külla põnevaid esinejaid (Kaja Kallas, prokurör Kristine Tamm, Kristiina Ojuland jt), jätkati heategevusega ning oldi osaline erinevatel spordiüritustel. Lisaks koolitused – näiteks Pärnu Haigla psühhiaatri dr Raine Pilli loeng teemal “Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel”, veinikoolitus Piccadilly vinoteegis Ivo Luige juhtimisel, aga külastati ka põnevaid asutusi nagu Kohtuekspertiisi instituut ja Justiitsministeerium.

Alates 2010. aastast tähistab EENA rahvusvahelist Võrdse Palga Päeva (Equal Pay Day). 19.aprillil 2012 toimus Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja Pärnu klubi toetusel “Palgalõhe infopäev” ka Pärnus. 

Jätkus ka Pärnu klubi heategevuslik tegevus. Näiteks osaleti Augustiunetusel kohvikuga “Mehed ei nuta”, mille müügitulu annetati Pärnu Naiste Varjupaigale ning korraldati Naiste Varjupaiga lastele jõuluetendus Tuisuliiva puhkekeskuses.

13.augustil 2012 loodi Pärnu klubi Facebooki fännileht. EENA Pärnu klubi on aastaid olnud ka aktiivne ettevõtlusnädala raames. Oktoobris 2012 korraldati ettevõtlusnädala puhul koostöös PEAK`iga naisettevõtjate seminari “Loovalt ettevõtlik”.

Külastati ka teiste maakondade aktiivseid ja ettevõtlikke naisi. 2014. hooaja lõpetamisega tekkis Pärnu klubi tegemistesse väike paus.

Pärnu klubi kolmas tulemine:

8. veebruar 2016- ….

Pärnu klubi taasasutajad ja koosseis: Siiri Erala, Tiina Erala, Karin Panksepp, Evelin Laanesaar, Gätlin Roots, Diana Gurimski, Eneli Jõeäär, Kadrin Karner (Kahu). 

Hoogsalt alustati uue koosseisuga palgalõhe kampaaniat, püstitati Mai randa veeohutusstend ja tegeleti vaimse tervisega. Vaimne tervis oli 2016. aastal ka EENA aasta teemaks valitud. 17. augustil 2017 sõitis Pärnu klubi esimest korda kübarapeole. 2017. aastal kevadel valiti Kadrin Karner Pärnu klubi esindaja EENA üle-Eestilisse juhatusse. 2018. aasta oktoobris andis Pärnu klubi mitu hooaega tüürinud president Siiri Erala ameti üle Kadrinile. 

Oleme korraldanud avalikke, Pärnumaa naistele suunatud kohtumisõhtuid põnevate persoonidega nagu näiteks Errit Kuldkepp või Merit Raju.

Oleme aidanud tuua Pärnumaale alustavatele naisettevõtjatele suunatud koolituse “Kõik on võimalik” ja “Kõik on võimalik” 2, mis keskendus juba oma ettevõtte kasvatamisele.

2021. aasta sügisel osalesime taaskord Ettevõtlusnädalal, lisaks sellele korraldasime Pärnus praktilise roheettevõtluse töötoa, mis oli osa EENA projektist Naised ettevõtluses “Roheline ja hooliv maailm”.

Pärnu klubi liikmete arv hakkab kasvama, sest seame 2020. aastal fookuse uute, aktiivsete ja teotahteliste klubikaaslaste leidmisele.

2019. aastal liituvad meiega Gerlika Ree ja Katrin Saare, Inger Lilles-Nestor.

2020. aasta teises pooles liitusid klubiga praegune president Katrin Kuntus, Külli Kodasmaa, Nele Münter-Trušin, Iti Sipelgas. 2021. aastal liitus meiega Riina Tomast ja Tartu klubist tuli Pärnu klubisse üle Mari Aasmäe.

Pärnu klubi 2022. aasta alguses

Katrin Kuntus (president)

Külli Kodasmaa (Pärnu klubi juhatuse liige ja EENA kommunikatsioonitiimi juht)

Nele Münter-Trušin (Pärnu klubi juhatuse liige)

Siiri Erala, Kadrin Kahu, Evelin Laanesaar, Eveli Semelson, Gerlika Ree, Inger Lilles-Nestor, Iti Sipelgas, Liis Kasekänd, Riina Tomast.

Kirjutas: Külli Kodasmaa

PILDID: Vasakul pildil (vasakult) Katrin Kuntus, Rita Kaas, Siiri Erala ja Kadrin Kahu. Parempoolsel pildil (vasakult) Rita Kaas, Riina Müürsepp ja Kadrin Kahu.

Vestlusring EENA Rannamõisa klubi loomisest ja ajaloost

Kõik sai alguse 1992. aastal, kui Kaja Sakala luges lehest „Noorte Hääl“ Reet Laja kuulutust ettevõtlike naiste kokkukutsumisest ja otsustas nendega liituda. Järgnesid teguderohked ajad, mis kulmineerusid saduderohke 2004. aasta sügisel, mil Rannamõisa klubi sai alguse kaheksa ettevõtliku naise kohtumisest.

…ja nii see kõik algas. Edasi tuleb igal ühel vaadata videot ning mõista seda sünergiat, mis hoiab naisi Rannamõisa klubis koos ja paneb tegutsema juba 17 aastat.

Vestlusõhtu Rannamõisa klubi loomisest ja ajaloost toimus 11.10.2021.

Vestlust juhtis Algi Sinisalu, oma meenutusi jagasid Rannamõisa klubi asutajaliikmed Kaja Sakala ja Sirje Lehtmaa.

Tekst: Sirje Lehtmaa, Rannamõisa klubi asutajaliige

EENA presidendid said kokku

Järgmisel aastal saabuva EENA 30 aasta juubeli raames kohtusid varasemad EENA presidendid 19. oktoobril 2021 Tallinnas. Kohtumise initsiaator oli Virve Poom Tallinna klubist.

Meenutati igaühe olulisemaid ja säravamaid hetki ja nende presidendiaastatel. Üks tähtsündmus oli 2000. a toimunud Tallinnas BPW Euroopa kongress, kus oli 400 külalist üle maailma Eestisse kokku tulnud. Mõeldi ka EENA tuleviku peale ja arutati eelseisva juubeli tähistamist. EENA esimene president Reet Laja andis praegusele presidendile Ester Eomoisile üle ametliku dokumendi EENA vastuvõtmise kohta 1995. a ülemaailmse ettevõtjate ja ametnaiste organisatsioon Business and Professional Women (BPW.)

Presidendid ja nende tegevusaastad:
Reet Laja (1992 – 1998)
Sirje Küttis (1999 – 2005)
Pille Ruul (2010 – 2013)
Riina Piigli (2013 – 2015)
Anu Viks (2015 – 2018)
Ester Eomois (2018 – …)

Oma meenutusi ja ettepanekuid saatis ka Kersti Kurre (1998–1999).

Fotol vasakult: Ester Eomois, Riina Piigli, Reet Laja, Anu Viks, Sirje Küttis ja Pille Ruul.

Tekst ja foto: Virve Poom

Vestlusõhtu: Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) lugu – loomine ja algusaastad

 

EENA liikmed saavad salvestust sisse logituna vaadata SIIN.

 

EENA Tallinna klubi huvitiimi naiste eestvõtmisel korraldas EENA ajaloo teemadel 30. märtsil vestlusõhtu . Leiti, et hea on alustada vestlussarja meenutustega EENA algaastatest, rääkida asutamisest ja arenemisest ning meenutada EENA ja Tallinna klubi tegemisi algaastatel.

Vestlusõhtul esinesid: Karin Juhat (EENA asutajaliige, Tallinna klubi president 1993–1997) ja Malle Lind (EENA asutajaliige, Tallinna klubi president 1997–2000). Vestlusõhtu esimeses osas rääkis Karin ajast 1991-1997, teises osas Malle aastatest 1997–2000 ning kolmandas osas jagasid pikaaegsed EENA liikmed oma meenutusi ja mälestusi. Karini ja Malle ettekannetest koorus ülevaade EENA loost algaastatel, oli vägagi meeleolukas vaadata taas fotosid nendest aegadest.

 

Kuidas sündis EENA?

1991. aastal loodi Reet Laja eestvedamisel ning Karin Juhati ja Riina Kütti toetusel Naiskoolituskeskus, mis korraldas koolitusi naistele. Koolituste korraldamisel, mida tehti tihti koostöös välislektoritega, sai selgeks, et puudub naisi ühendav organisatsioon. 1992. aasta kevadel otsustati luua naisi ühendav organisatsioon, algasid ettevalmistused, võeti eeskuju Rootsi ja teiste riikide kogemustest. Sooviti, et organisatsiooni liikmed oleksid oma erialal pädevad ja edukad ametinaised, naisjuhid ja naisettevõtjad.

Ühtlasi leiti, et ainult ärinaiste ühendus olnuks väikese Eesti puhul asjatult piirav, seetõttu oli vaja kaasata naisi laialdasemalt. Reet Laja pakkus organisatsioonile nimeks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (lühendatult EENA).

 

EENA sünnipäev ja aasta naise traditsioon

11. novembril 1992 toimus EENA asutamiskoosolek, kogunes 69 naist ja liikmeteks astusid  neist 46 naist. Valiti 7 liikmeline juhatus ja EENA presidendiks sai Reet Laja, juhatuse liikmete hulgas olid ka Karin Juhat ja Malle Lind. EENA oli sündinud ning igal aastal 11. novembril tähistatakse sünnipäeva.

Naiste osatähtsuse rõhutamiseks ühiskonnas otsustati igal aastal EENA sünnipäeval välja kuulutada aasta naine ja pikema perioodi tagant aastate naine. EENA esimesel sünnipäeval, 11. novembril 1993 kuulutati esimest korda välja aasta naine ja aastate naine.

 

EENA ja rahvusvaheline organisatsioon BPW

EENA võeti Rahvusvahelise Äri- ja Ametinaiste Föderatsiooni BPW International liikmeks 21. kongressil juulis 1993.  1994. aastal toimus Austrias BPW Euroopa kongress, mis oli EENA-le esimene rahvusvaheline kogemus. BPW Rootsi organisatsioon tegi Eesti delegatsioonile ametliku ettepaneku korraldada BPW Euroopa kongress 2000. aastal Tallinnas. 1996 BPW maailmakongressil Itaalias kinnitati, et EENA-le usaldatakse BPW Euroopa kongressi korraldamine aastal 2000. See oli väga suur au ja samas ka kohustus – aastad 1997–1999 möödusid rahvusvahelist kongressi ette valmistades.

8.–10. juuni 2000 toimus Tallinnas BPW Euroopa 10. kongress, kus osales üle 400 naise 27 riigist. Kongressiga tähistati BPW 70. sünnipäeva. Suursuguse sündmuse korraldamine oli EENA-le määratu väljakutse ja samas erakordne võimalus. Kongressist on alles palju materjale ja sellest saaks rääkida edaspidi pikemalt.

 

Info levitamine, ürituste jäädvustamine ja EENA Teataja

EENA algusaastatel oli väga keeruline vahetada infot liikmetele. Sel ajal ei olnud Internetti ega mobiiltelefone, millega nüüd nii harjunud oleme. Sel ajal oli kodune telefon ainult vahestes kodudes, EENA liikmetel polnud alati võimalust kasutada ka töötelefone. EENA Tallinna klubis kasutati näiteks infogruppide süsteemi, mis toimis nii, et igal 7-liikmelisel grupil oli oma informaator, kes edastas klubi juhatuselt saadud info oma grupi liikmetele.

EENA algusaegadest peale on koostatud EENA põhiüritustest 4 suurt fotokroonika-albumit: aasta naised, messid, aastakoosolekud ja seminarid ning lahedad üritused ning on tehtud ka väiksemaid albumeid eriüritustest. EENA suursündmustest anti välja pressiteateid ning neid avaldati päevalehtedes ja televisioonis.

Esimene teabeleht EENA Teataja ilmus 1996. aasta sügisel pressisekretäri Hille Karmi eestvedamisel ja toimetamisel. Kokku ilmus 13 numbrit, viimane 2002. aasta sügisel.

 

EENA kasvamine ja klubide tekkimine

EENA asutasid 46 asutajaliiget ning poole aastaga liitus veel üle 100 liikme – liikmeskond kasvas väga kiiresti. Kuna EENA-sse kuulus lisaks Tallinna naistele naisi ka mujalt Eestist, siis leiti, et tõhusamaks tegutsemiseks on vaja muuta EENA struktuuri – liigendada ja luua EENA koosseisu kohalikud klubid. Iga klubi valis endale juhatuse.

1993. aastal tekkisid suure EENA juhatuse alla kohalikud klubid, mida ühendas keskjuhatus. 1993. aastal loodi Tallinna, Tartu, Läänemaa, Saaremaa ja Jõhvi klubi. 1994. aastal Pärnu, Rakvere ja Põlva klubi, 1996. aastal Otepää ja Rapla klubi, 1997. aastal Hiiumaal ja Narvas, 2000. aastal Sillamäel. Tallinna klubi ja Tartu klubi on EENA kõige vanemad klubid ja need tegutsevad siiani.

 

Tallinna klubist ja tegemistest 1993–2000

Tallinna klubi loodi 1993. aasta sügisel, klubi esimeseks presidendiks valiti EENA asutajaliige Hilja Kuusk. Kahjuks aasta hiljem Hilja loobus ja 1994. aasta sügisel valiti presidendiks Karin Juhat. 1997. aasta sügisel valiti Tallinna klubi presidendiks Malle Lind ja 2000. aasta sügisel võttis klubi juhtimise üle Eva Truverk.

EENA Tallinna klubi algaastad olid hästi teguderohked, naistele korraldati messi-alaseid koolitusi rootslaste ja soomlaste abiga. Naised osalesid messidel naabermaades Rootsis, Soomes ja Norras, aga ka Eestis erinevatel müükidel ja messidel. Müügiüritustega kaasnesid ka ettevõtlusalased seminarid.

Naaberriikide eeskuju andis tõuke naisettevõtlusmesside korraldamiseks ka Eestis. Tehti koostööd Soome Naisettevõtluskeskusega ja paljude organisatsioonidega Eestis.

1990date lõpus sai rahastuse Tallinna klubi projekt „EENA Euroopa Liidu alane teavitus- ja koolitsprogramm“, mille raames viidi läbi 6 seminari aastal 2000. Projekt jätkus ka 2001. aastal, kus toimusid seminarid ja koolitused EL teemadel.

EENA naised tegid koostööd paljude organisatsioonidega ja korraldati ka heategevusüritusi. Näiteks oli märgiline heategevusüritus Krista Laaneti eestvedamisel, kus 1997. aasta suvel korraldati Diakoonia keskus aiapidu, kuhu paluti tulla naistel kübarates. Aiapidu õnnestus igati ning siitpeale hakkasidki EENA naised suviti korraldama aiapidusid kübaratega. See ettevõtmine on saanud traditsiooniks ja kestab EENA kübarapeo nime all tänaseni.

Naised korraldasid nendel aastatel palju silmaringi laiendavaid ja teavet andvaid üritusi -kohtumised, sportlikud ja kultuurilised üritused, sõideti külla teisele klubidele ja korraldati ühiseid üritusi koos teiste EENA klubidega.

Seekordse vestlusõhtu viimases osas jagasid oma meenutusi ja emotsioone EENA asutajaliikmed Reet Laja, Riina Kütt, Tiiu Sepp, staažikad liikmed Reet Made, Virve Poom jt.

Vestlusõhtu oli huvitav ajarännak eelmise sajandi üheksakümnendatesse. Koos kuulati ja meenutati, miks ja kuidas EENA sündis, kuidas tegutseti ja mida koos ette võeti. Loodan, et tunneme nüüd EENA kui ka Tallinna klubi ajalugu rohkem ning et vestlusõhtu oli huvitav nii väärikatele liikmetele, kes olid EENAs 90datel kui ka liikmetele, kes on EENAga liitunud aegu hiljem.

On suur heameel, et vestlusõhtul oli hulgaliselt osavõtjaid, sh asutajaliikmeid ja pika liikmestaažiga naised kui ka värsked liikmed. Osalejate seas oli lisaks Tallina klubi naistele ka osalejaid teistest EENA klubidest.

 

Tänan vestlusõhtu esinejaid Karin Juhat ja Malle Lind. Tänud abi eest korraldusel Virve Poom ja Siiri Tiivits-Puttonen. Täname ka kõiki osalejaid.

 

Teksti kirjutas Tallinna klubi juhatuse liige, huvitiimi koordinaator Anne Lindma. Fotod valisid arhiivist Tallinna klubi liikmed Virve Poom ja Karin Juhat. Teksti toimetas Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian.

Tallinn, 5.05.2021

11.06.1997 Diakoonia keskuses EENA 1. kübarapidu

18.01.1996 Käbi Lareteil külas Stockholmis

16.05.2000 Lipu õnnistamine Jaani kirikus

EENA Teataja 1996-2002

EENA asutamiskoosolek 1992.a 11. november

Soome BPW õnnitleb värskeid Eesti "õdesid"