Kultuuriring: Eesti Draamateatri lavatagune maailm

EENA ettevõtlikud naised on kõige muu hulgas ka suured teatriarmastajad, seetõttu haarasime kinni erilisest võimalusest piiluda Draamateatri lavatagust maailma.

Draamateatri fuajees ootas meid 27. novembril ekskursiooni giid – Eesti Draamateatri kirjandusala juhataja Ene Paaver. Teatris on praegu palgal 37 näitlejat ja üks koosseisuline lavastaja ning saime teada, et näitlejate ridadesse on tulnud ka mitmeid noori näitlejaid.

Teatri köögipool: põnevad tööd ja erilised inimesed

Teatri suure saali laval oli uue etenduse „Solaris“ peaproov, seetõttu me sel korral suurt saali ja lava uudistada ei saanud. See-eest avanes võimalus piiluda pikemalt teatri lavatagusesse maailma.

Giid Ene rääkis teatritegemisest ja tutvustas etenduste ettevalmistamise köögipoolt, mille tulemused publikuni jõuavad. Ene rõhutas mitmel korral, et etendus, mida publik saalis plaksutades naudib, on kollektiivse koostöö tulemus. Kollektiivil ja kollektiivsuse tunnetamisel on teatris väga tähtis osa. Et näitleja saaks lavastuse autori ja lavastaja mõtted vaatajani tuua ja lõpptulemusena valmiks nauditav kultuurisündmus, annavad selleks oma panuse väga paljud erineva kvalifikatsiooniga teatritöö spetsialisti. Näiteks kunstnikud, kostümeerijad, rekvisiitorid, grimmikunstnikud, juuksurid, aga ka publiku teenindajad saalis.

Grimmid, parukad, kostüümid

Draamateatri ajaloost

Ene Paaver rääkis meile ülevaatlikult ka Draamateatri ajaloost. Teatri algusaastaks peetakse aastat 1920. Esimestel aastatel ei olnud teatril oma maja ja etendusi mängiti Tallinna Saksa Teatrilt renditud saalis. Teater tegutses stuudioteatrina ning kuna puudus oma maja, tehti palju ringreise mööda Eestit. Stuudioteater sai Eesti Draamateatri nime aastal 1937. Tallinna Saksa Teatri hoonest Tallinnas Pärnu maantee 5 sai Eesti Draamateatri maja 1939. aastal. Seega kuulub Eesti Draamateatrile vanim teatrimaja Eestis.

Draamateater on Eesti kõige suurem sõnateater. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust ja jooksvas repertuaaris üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater üle 500 etenduse ja neid külastab enam kui 100 000 teatrihuvilist. Teatrimajas on publikule ja etendusteks kolm saali – suur ja väike saal ning Maalisaal. On ka kammersaal proovide tegemiseks ja vajadusel ürituste läbiviimiseks.

Aitäh, Ene Paaver!

Ekskursioon teatrimajas oli vägagi hariv ja erakordselt huvitav. On üsna kindel, et järgmistel teatrikülastustel vaatame Draamateatri etendusi veidi teistsuguse teadmise ja tundega mõeldes nendele kümnetele erakordsetele ametitele ja inimestele lava taga. Aitäh, Ene Paaver, seda erilist maailma meile tutvustamast.

27. november 2024, Tallinn

Teksti koostas Kaie Masing, toimetas Mare Timian

Liikusime edasi lavatagustesse ruumidesse, kus näitlejad valmistatakse etendusteks ette – tehakse kõik keerulised ja põnevad grimmi, pannakse pähe parukad, riietatakse, sätitakse jne. Saime ka aimu, kuidas näiteks riietajad vajadusel abistavad näitlejaid siis, kui on kiired kostüümivahetused.

Uurisime lavataguseid ruume edasi – kostüümiladu, õmblustsehh ja rekvisiitide ruumid. Kostüümilaos tuvastasime nii mõnedki tuttavate rollide kostüümid. Põnevust jagus kuhjaga, sest käisime ka näitlejate garderoobides. Kujutlesime, kuidas näitlejad valmistuvad oma rollideks ja etendusteks. On ju iga etendus teatris ainukordne – ainult sellel õhtul ja sellele publikule. Järgmine etendus võib juba olla veidi erinev.

Uurisime ka Draamateatri väikest saali ja lava ning piilusime ka ahtasse lavatagusesse. Teatri kirjandustoas vaatasime seal talletatud arhiivi ja näiteks vanast ajast säilitatud osaraamatuid. Tänasel päeval on juba paljud toimingud kolinud kahjuks nutiseadmetesse ja arhiveerida jääb aina vähem materjali.

Kultuur ja kärpekäärid

Tõdesime ringkäigul, et tööruumid lava taga on suhteliselt väikesed ja seal töötavatel spetsialistidel tuleb toimetada küllaltki kasinates tingimustes. Samas kuulsime, et kuna „kärpekäärid“ lõikavad valusalt just kultuurivaldkonda, ei kavandata Draamateatrile praegu juurdeehitusi. Rõõm oli kuulda, et vaatamata riigieelarve planeeritavatele kärbetele kultuuriasutustes ei vähendata praegu Eesti Draamateatris palgal olevate näitlejate koosseisu.

EENA Tallinna klubi naised tegid algust jõulutunde loomisega.

Õrrekese meistrikojas Kadrini juhendamisel võeti ette jõulukroonide ja jõulusõlgede meisterdamine 5. detsembri õhtul.

Jõulukroonid koos jõulusõlgedega on toakaunistused, mida Eestis on valmistatud ammustest aegadest. Usuti, et jõulukroonid hoiavad eemal pahad vaimud ja toovad majale järgmiseks aastaks õnne ning rõõmu. Jõulusõlgede lõngakeerdudesse takerduvad kõik õnnetused ja mida rohkem neid kodu ehteks on, seda õnnelikum, edukam uus aasta tuleb.

Meisterdasime heksaheedreid ja lõngajuppidest jõulusõlgi või jõulupreese – heal lapsel mitu nime.

Parim pilliroo korjamise aeg ongi just praegu. Mere äärest tuleb otsida paraja jämedusega kõrsi, mis siis on vaja eelnevalt puhastada ja vajadusel ka liivapaberiga natuke läikima hõõruda.

Pilliroo asemel saab kasutada ka värvilisi paberkõrsi või soetada jõulukrooni valmistamise komplekt. Kadrin ütleb, et kui meisterdamine ette võtta suurema seltskonnaga, siis saab kõik valmivad kroonid ja preesid kokku liita. Nii valmib uhke toakaunistus, kus igaühel on olnud oma panus.

Meisterdamise kõrval rääkisime maast ja ilmast ning kuulasime Maie põnevaid muljeid värskest Jaapani reisist. Maie elas veel Jaapani ajas, mistõttu olid reisimuljed „ahjusoojad“.

Hubasust õhtusse tõid kaasa toodud jõulused suupisted, mille juurde kuulus ka „väike mull“. Oli mõnus meisterdamise õhtupoolik, mis sai poole pikem, kui algselt kavas oli.

Juttu oleks jätkunud kauemakski ….

Mõnusat ja loovat jõuluaegset meisterdamist!

Kadrin, EENA Tallinna klubist,

5. detsember 2024

EENA Tallinna klubi naised külastasid võluvat ehtepoodi Tallinna südalinnas.

Kaks õde, Mairi ja Marika asutasid ehtepoe WildWoman, kuid kahjuks sulgesid nad oma poe eelmisel aastal. Põhjuseks majanduslikud väljakutsed, mis said alguse COVID-pandeemiaga.

Tore uudis on, et õed on ehteäris tagasi ja tegutsevad nüüd pop-up ehtepoena.

Pood pakub muu hulgas ka ühe õe – Mairi loodud ja käsitsi valmistatud ehtekollektsioon, mis on poolteist aastat oma aega oodanud.

Õdede armas butiikpood on meeldejääv elamus.

Ehete valmimine on kunst, mis ühendab endas loovuse, käsitööoskusi ja loomingulisuse. Meil oli võimalus sukelduda sügavamale ehete valmimisprotsessi ja saime teada põnevatest seiklustest, mis peituvad iga kauni ehte taga.

Ehtedisainer reisib ka sageli eksootilistesse paikadesse, et leida unikaalseid ja kvaliteetseid materjale. Olgu selleks siis haruldased vääriskivid või looduslikud kivid. Iga materjal kannab endas oma lugu ja iseloomu.

Iga ehe on midagi enamat kui lihtsalt ehe. See on kunstiteos, mis kannab endas loovuse, unistuste ja seikluste lugu. Iga ehe on unikaalne ja eriline, peegeldades selle looja visiooni ja pühendumust

WildGems ehted on loodud naistele, kes hindavad autentsust, julgust ja enesekindlust.

Ehtepoe kaunis atmosfäär, muljetavaldav kollektsioon ja õdede põnevad lood ehete valmimisest jätsid külaskäigust ereda mälestuse.

Aitäh õed Mairi ja Marika meid oma pop-up ehtepoes võõrustamast!

Tallinn, 21.11.2024

EENA naised käisid külas personaaltreener Susie-Ann Palmrel 24. oktoobril.

Susie-Ann Palmre on tuntud personaaltreener, Eesti tugevaim naiskäesuruja ja bikiinifitnessi võistleja. Käesurumisega on ta tegelenud juba 11 aastat ja toonud selle aja jooksul koju kümme Eesti meistritiitlit.

Susie-Ann rääkis EENA naistele võimalustest igapäevaseks tervislikuks liikumiseks, tervisest üldisemalt ja eesmärkide seadmisest. Siit koorus ka üks mõte, et EENA üheks tegevussuunaks võiks olla muu hulgas ka füüsilise liikumise ja tervisliku toitumise väärtustamine ning selle teema edendamine läbi tegevuste ja sündmuste.

Külaskäigul osalejad said Susie-Annelt soovitusi, kuidas ennast füüsilise liikumise ja õige toitumise abil paremini. Samuti saime lihtsaid nippe, kuidas endale seatud eesmärke täita.

Kõik algab miniotsustest

Susie-Ann ütleb, et kõik algab väikestest nö miniotsustest. Miniotsusteks on kõik väikesena näivad otsused, mille teeme tavaliselt ära vähem kui minutiga ja mis aitavad meil eesmärke saavutada.

Need on väikesed, kuid võimsad sammud õiges suunas. Nendeks on näiteks otsus kindlal kellaajal üles ärgata või otsus kindlal kellaajal telekas kinni panna ja minna näiteks välja ja loodusesse või magama.

Tähista oma väikeseid võitusid

Oma väikeste võitude tähistamine annab meile jätkamiseks rohkem jõudu. Tähistamiseks aga peame esmalt jälgima oma kõiki edusamme, ka väikeseid – kogemus näitab, et kipume just neid ära unustama või pidama väheolulisteks. See pole nii.

Kui keha liigub, siis aju puhkab

Oled kuulnud ütlemist, et kui keha liigub, siis aju puhkab. See ei ole vaid sõnakõlks ja peab 100% paika. Paraku seisame täna silmitsi probleemiga, et inimesed ei liiguta end nii palju kui vaja oleks. Mure on selles, et me istume liiga palju, sest meie töö on sageli just selline.

Ja põhjuseid mitte liigutamiseks leiame ju alati 🙂

Pole piisavalt aega, jaksu ega viitsimist, et pärast töö- või koolipäeva liikuma minna. Tihti ununeb meil seos füüsilise aktiivsuse ja vaimse heaolu vahel.

Inimene on tervik, jättes unarusse füüsise, kannatab ka vaimne ja vastupidi.

Tekst: Teele Palmre, EENA Tallinna klubi president

Tallinn, 5.11.2024

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tallinna klubi naised kogunesid 1. oktoobri õhtul klubi iga-aastasele aastakoosolekule. Kohtusime Nordic Hotel Forumi kenas Vega konverentsisaalis. Õhtusse jätkus inspireerivaid vestlusi olnust ja tehtust, tulevikuplaanide arutelu ja mõnusat klubilist õhkkonda.

Klubi president Maie Mängel avas koosoleku südamliku tervitusega, rõhutades meie liikmete pühendumuse ja koostöö olulisust klubi edukas tegevuses. Järgnes ülevaade 2023. aasta tegemistest ja sündmustest, kus tõime esile meie klubi mitmekülgsed sündmused ja tegevused.

Üks olulistest teemadest oli 2023-2024 toimunud klubi sündmuste ülevaade ja põhjalik analüüs, mille jaoks klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian oli pannud kokku hästi meeleoluka esitluse, kus kasutasime meie klubi sündmuste ägedaid fotosid.

Mare selgitas sündmuste info põhjal koostatud ülevaadet ja olulisi näitajaid. Arutelus sündmuste teemal ja uue hooaja plaanide osas oli tunda liikmete huvi ja kaasaelamist – ideid ja mõtteid jagus!

Klubi finantsid ja eelarve järgmiseks perioodiks

Klubi finantsidest tegi ülevaate president Maie Mängel, kes andis täpse pildi klubi rahalisest olukorrast tegevuste ja kulu-ning tuluridade lõikes.

Järgnes arutelu kulude-tulude ja klubi aastamaksu teemal – liikmed arutasid klubi jätkusuutlikkuse teemasid ning tõdeti, et klubi rahaline seis on rahuldav. Maie jagas infot ka EENA suurelt juhatuselt, sh ka rahastuse teemade ja projektide osas.

Õhtu tähtsündmus oli Tallinna klubi juhatuse uute liikmete valimine

Soovime südamest õnne, jõudu ja söakat pealehakkamist klubi uuele presidendile, kelleks sai järgmiseks kaheks aastaks Teele Palmre. Õnnitleme ka klubi uut juhatust, kus on nii uusi liikmeid kui ka neid, kes jätkavad juhatuses: Merike Värik, Mare Timian, Santa Zukker, Maie Mängel, Riina Kitt, Heidi Heddy Aljas, Gretel Heinmets.

Täname siiralt aktiivse ja pühendunud panuse eest lahkuvaid juhatuse liikmeid: Eda Holmberg, Merike Paasalu, Riina Pihlakas, Katrin Aedma. Teie pühendumus ja töö on olnud hindamatu väärtusega meie klubi tegemistes.

Avatud arutelus tulevikuplaanide teemal kõlas ideid alates uutest põnevatest sündmustest kuni rahvusvaheliste projektideni.

Meil seisab ees põnev ja tegus hooaeg!

Täname kõiki osalejaid aktiivse panuse eest. Teie entusiasm ja ideed on meie klubi edu alus. Koos oleme tugevamad ja saavutame rohkem! Jääme põnevusega ootama uue hooaja tegevusi ja kohtumisi.

Hoidke silm peal meie kodulehel ja sotsiaalmeedia kanalitel, et olla kursis tulevaste sündmuste ja ettevõtmistega.

Postituse kirjutas Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian

2. oktoober, Tallinn

EENA kandidaatliikme Margit Saarnaki õmbluskoolitus

EENA Tallinna klubi kandidaatliige Margit Saarnak korraldas naistele õmbluskoolituse 11. märtsil. Osaleda said kõik EENA naised, kes soovisid teha tutvust õmblusmaailmaga ja oma riietele kohendusi teha.

Sündmus oli ühtlasi kantud ka säästvast ja rohelisest maailmavaatest, sest Margitiga kohtumise teemaks oli rõivaste parandamine ja kohendamine. Need on oskused, mis olid olemas meie emadel ja vanaemadel, kuid peale kasvavad põlvkonnad on neid juba unustamas või ei teagi enam.

Kirg ja kutsumus juba lapsepõlvest

Margiti õmblemise kirg on tema südames elanud juba lapsepõlvest. Esialgsed teadmised ja oskused tulid vanaema ja ema kõrval õmmeldes.

Edasised õpingud ja kogemused tulid Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, õmbluskoondises Lembitu ja
täienduskoolitustelt  Tallinna Tööstushariduskeskuses, Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis.

Soov jagada oma teadmisi

Teine kutsumus, mis Margitit sütitab, on soov jagada oma teadmisi. Tänaseks on ta olnud koolitaja rollis olnud juba 13 aastat. Õpetajana on ta eesmärgiks aidata õpilasel leida see teema, mis teda kõnetab ja inspireerib.

Margitit rõõmustab väga, kui õpilane saab õpetustest julgustust ning jätkab oma teekonda enesekindluse ja tegutsemissooviga.

Margiti koolitus oli väga inspireeriv ja meil on hea meel tervitada uut liiget EENA Tallinna klubis.

Aitäh Margitile külaskäigu eest ja täname kõiki osalejaid.

Tallinn, 11. märts 2024

EENA Tallinna klubi huvitiim käis külas klubiliikmel Krista Laanetil 23.oktoobril.

Krista on ettevõtlik naine ja ettevõtja, ta peab Tallinna külje all Peetri külas salongi MeliorBeauty. Salong pakub tervishoiuteenuseid.

Krista on põline Assaku elanik ja teab sealse lähiümbruse ajalugu ning on näinud Peetri küla kiiret arengut: rajatud on teed, ehitatud elumajad, koolid, lasteaiad, kauplused jm. Kõik see näeb väga eeskujulik välja.

Krista Laanet on EENA pikaajaline liige, ta liitus EENA-ga aasta peale EENA asutamist.

Külaskäigul Krista juurde tulid jutuks EENA algusaastad, mil polnud veel mobiiltelefone ega arvuteid. Täna on nendeta elu võimatu, kuid tol ajal said kõik kohtumised, koolitused ja koosolekud peetud ja väljasõidud nii Eestis kui ka naabrite juurde tehtud. Samuti võeti osa rahvusvahelistest
konverentsidest ja kongressidest. Oli suurte muudatuste ja arengute aeg, EENA naiste roll tookordsetesse arengutesse oli hindamatu.

Krista on naine nagu orkester.

Krista tegeleb paralleelselt ja väga edukalt mitmes vallas. Ta on läbinud mitmeid meditsiinialaseid koolitusi ja
kursuseid ning õpetab nüüd ka teisi. Tema tegevusalade nimekiri on pikk. Krista on kõige pikemalt tegelenud n Flare brändi pealisrõivaste hulgimüügiga Eestis, Lätis ja Leedus.

Krista teine suur kirg on väikesed tõukoerad. Ta on Eesti Chihuahua Klubi juhatuse esimees ja juba 14 aastat Chihuahua Sõprade Liidu esimees. Koeri on tal endal mitu ja need on nii hästi kasvatatud, et Krista saab
neid igale poole kaasa võtta.

Krista on avaldanud palju artikleid ajakirjades, esinenud televisioonis, temalt on ilmunud raamat koeratrikkidest, mis on maailmas ainulaadne maailmas. Ettevõtlik naine korraldab regulaarselt ka koerte koolitusi.

Teenused tervise alal. Kõige enam nõutud teenused on Kristal aga seotud tervisevaldkonnaga, nende hulgas on näiteks ravimassaaž, erinevad teraapiad ja kuputeraapia koolitused.

Külaskäik Krista Laaneti juurde oli meeleolukas ja juttu jätkus kauemaks. Ja Krista koerakesed keerasid muidugi nunnumeetri põhja – neid on ta mitu.

EENA traditsioonide kohaselt kinkisime Kristale kollased roosid kolme hea sooviga.

Aitäh Kristale inspireeriva kohtumise eest!
Jääme ootama järgmiseid inspireerivaid kohtumisi EENA edukate naistega.

TEKST: sündmuse pani kirja Tiiu Sepp, huvitiimi koordinaator ja toimetas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Fotod: huvitiimi liikmed

23.oktoober 2023, Tallinn

EENA naised on aktiivsed ja ettevõtlikud, sestap ootame ka EENA liikmeks pürgijalt neid omadusi ja tegevusi, millest seda erilist ettevõtja sädet peegeldub. EENAga liituja on kandidaadi staatuses tavaliselt umbes 6 kuud. Selle aja jooksul saavad liikmekandidaadid korraldada näiteks ürituse, mille teema talle endale on hingelähedane ning ühtlasi huvitav ja arendav ka meie liikmetele.

Üks selline vahva sündmus hiljuti aset leidiski. EENA Tallinna klubi kandidaatliige Heddy Aljas korraldas 2.märtsil mõnusa tutvumisõhtu. Heddy on noor väikeettevõtja, ta tegeleb kauakestvate lillede müügi ja rendiga.

Heddy oli juba varakult välja lubanud, et kõik üritusel osalejaid saavad endale valmistada ka püsililledest lillekarbi ja nii sündiski. Heddy juhendamisel sündisid kaunid lillekarbid. Muu sagimise ja näpunäidete jätkuks tutvustas Heddy meile ka oma ettevõtet ja ettevõtjaks saamise lugu

Muu hulgas kuulsime, kus Heddy ta seda kaunist kunsti õppinud on ja kus ta ennast on koolitanud. Heddy rääkis ära ka väikese saladuse, kust tema püsililled tulevad.

Heddy ütleb, et selliste lillebukettide tegemine ja rentimine on väga keskkonnasõbralik. Ja lisaks on see ka rahaliselt soodsam, kui on päris lilledest kaunistused. Heddy ütleb kahjutundega, et viimaseid peale üritusi sageli enam ei vajata ja lilled jõuavad seetõttu prügimäele.

Rääkisime ettevõtjaks olemisest, vahetasime kogemusi ja ideid ning lasime aga näppudel käia. Lillekarbid said kaunid. Leidsime, et selliseid töötubasid on väga vaja, sest nii saab ise teha endale midagi ilusat, õppida uusi asju ja jagada kogemusi.

Aitäh Heddyle toreda tutvumisõhtu ja uute oskuste eest!
Aitäh korraldajatele ja osalejatele!

Tallinnas, 2. märtsil

Teksti kirjutas EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian

Fotod: erakogu

“Meie tervis on meie enda kätes”, tuletab meelde meie uus liige Merike Värik

EENA naised on aktiivsed ja ettevõtlikud, sestap ootame ka meie liikmeks pürgijalt neid omadusi ja tegevusi, mis seda peegeldab. Meiega liituja on kandidaadi staatuses tavaliselt umbes 6 kuud, selle aja jooksul korraldavad osad kandidaadid näiteks ürituse teemal, mis talle endale on hingelähedane ning huvitav ja arendav ka meie liikmetele.

Üks selline tore sündmus hiljuti aset leidiski. EENA Tallinna klubi kandidaatliige Merike Värik valis oma kandidaadiürituseks Tervisemuuseumi külastamise. Merikese südameasjaks on tervise edendamine ja nõustamine. Ta on Rinnavähk BCF MTÜ ja Põhja Eesti Vähihaigete Ühenduse MTÜ juhatuse esimees.

Külastasime Merikese eestvedamisel 6. veebruaril Tervisemuuseumit Tallinna kaunis vanalinnas Laial tänaval. Giigi jutustuste ja lugude saatel tutvusime muuseumiga ning väljapanekutega, uudistasime väljapanekuid ka teematubades. Koos Kadri Rannalaga vestlesime muuseumi loomisest, ajaloost ja tulevikust.

Tervisemuuseumi külastus oli silmaringi avardav ja vägagi inspireeriv kogemus. Kes pole veel käinud, siis väga soovitame külastada nii Tervisemuuseumi püsinäitust, kui ka ajutisi väljapanekuid.

Meie tervis on meie enda kätes! Aitäh korraldajatele ja kõikidele osalejatele!

Tallinn, veebruar 2023

Fotod: Maie Mängel

Tekst: Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

EENA naine Anu Viks osales BPW Aafrika regiooni konverentsil Tansaanias.

EENA Tallinna klubi sõsar, juba enam kui aasta tegutsenud Huvitiim, alustas oma uut sügishooaega kohtumisüritusega.

EENA huvitiimi naised korraldasid meeleoluka sündmuse 13.oktoobril Neitsitornis, kus EENA naised kohtusid vestlusringis Anu Viksiga (pildil).

Anu on EENA Tallinna klubi pikaaegne liige ja ta jõudnud palju: varasemalt on ta olnud president nii EENA Tallinna klubis kui ka üle-Eestilises EENA-s.

Ja praegu on Anul täita järgmine eriliselt vastutusrikas ja väärikas rahvusvaheline roll – ta jätkab oma rahvusvahelist karjääri ning on BPW rahvusvahelise organisatsiooni Euroopa koordinaator.

Anu Viks osales 25-27. augustil EENA ülemaailmse katusorganisatsiooni BPW Aafrika regiooni konverentsilt Tansaanias. Anu rääkis kohtumisõhtule tulnud EENA naistele oma Aafrika konverentsi muljeid ning näitas ka toredaid fotojäädvustusi sellelt eriliselt sündmuselt.

Tänasime Anu mõnusa kohtumise ja muljete eest kena lillekimbuga.

Lillekimbu sai ka EENA liige Imbi Viisma, keda Õpetajate Galal 2022 tunnustati Tallinna Aasta Õppeasutuse juhi tiitliga. Palju õnne Imbile ja jaksu edaspidiseks!

Üritusel oli 13 osalejat, kohvilaua eest hoolitses Tallinna klubi liige Virve Poom. Aitäh korraldajatele ja osalejatele.

Tallinn, 20.10.2022

EENA30 juubelisündmused: Tallinna klubi presidentide lood läbi aegade – 2.osa

EENA-l täitub sellel sügisel 30. tegevusaasta. Palju õnne meile kõigile, aitäh meie kõikidele liikmetele läbi aegadele, tänud meie koostööpartneritele ja toetajatele!

EENA juubeliürituste sarjas korraldavad kõik EENA klubid muu hulgas ka oma ajalugu tutvustavaid ja presidentide lugude rääkimise sündmusi. Tallinna klubil on kavas päris mitu ajaloo-sarja üritust, kus tutvustame presidente ja kuuleme nende autentses esituses toonastest sündmustest.

9. juunil korraldasime teise ajaloo-sarja sündmuse “Tallinna klubi presidentide lood läbi aegade”.

Meil oli eriline võimalus kohtuda Tallinna klubi ägedate presidentidega, kelle ametiaeg oli aastatel 2000-2011. Toonastelt sündmustelt ja aktiivselt seltsielult kergitasid saladuse loori EENA Tallinna klubi juhtinud presidendid Eva Truuverk, Anu Viks, Marje Vihula ja Riina Kitt.

Presidentidega kohtumisel kuulsime nende lugusid kõige eredamatest sündmustest, suurtest ettevõtmistest ja õnnestumistest, aga ka erilistest väljakutsetest ning muutustest ja muidugi ettevõtlikest ja säravatest naistest, kes toona ajalugu tegid.

Kohtusime silmast silma Tallinna kesklinnas EBS-i ruumides. Kohtumise juhatas sisse Tallinna klubi juhatuse liige ja huvitiimi koordinaator Anne Lindma.

Üritust modereeris Tallinna klubi juhatuse liige ja kommunikatsioonijuht Mare Timian.

Siit saab peatselt vaadata ka presidentide lugusid videosalvestusena: …….

Tallinn, 11.06.2022

Postituse kirjutas Mare Timian, EENA Tallinna klubi juhatuse liige ja kommunikatsioonijuht.

Fotod: erakogu

Esiplaanil EENA Pärnu klubi naised ja putukahuvilised: Gerlika, Katrin, Külli, Evelin ja Riina. Tagumsies lauas: Erika, Külli kaaslasega, saabumata on veel Eda, Maie ja Ülo. Pilti teeb Eveli.

EENA Tallinna klubi külaskäik EENA Pärnu klubile 6-7 mail.

Kohtumine algas Pärnu Endla teatri kohvikus, kus loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes rääkis  putukate maailmast, samuti oli kohal etenduse “Noor jää” (autor Nikolai Baturin) lavastaja Kaili Viidas.

„Noor jää“ on psühholoogiline sisevaatlus ühe väikese kogukonna elust ja tegemistest. Loo sündmustik kulgeb maalilises maamõisas, mesitarude vahel. Valdholmid on mesinikud. Amet on liikunud põlvest põlve, aegade hämarusest, kuni hetkeni, mil kaua kestnud harmooniasse tekivad mõrad. Mehe ja tema võõrastütre vastastikune kiindumus areneb millekski enamaks: kireks, armastuseks, lammutades hingetu loodusjõuna enese ümber kõik, mis näis vankumatu ja igavene.
Autori sõnade järgi on armastusest olulisem veelgi inimmoraal, ilma milleta ei saa armastus mitte kuidagi kuuluda inimtunnete valda, vaid on animaalne. Ilma moraalita olemine on ego-eksistents – mitteelu. Lähtudes vaid tundeloogikast, kaotavad mõisted moraal, eetika ja usaldus oma tähenduse: südameteleastuja leiab oma õnne tipult tühja koha.

Oli väga huvitav ja hea sissejuhatus etendusele, saime teada palju mesilaste elust, et nende käitumist paremini mõista ja lavastaja seletas lahti kujundeid, mida ta etenduses kasutas. Väga kaasa haarav ja mõtlemapanev etendus, mis jäi mõtetesse veel pikaks ajaks. Päeva lõpetasime Pärnu Jahtklubis ühise õhtusöögi ja teatrimuljete vahetamisega.

Laupäeva hommikul olime kõik siis TRE raadios, kus särav ja energiline Katrin tutvustas raadio maailma. Edasi läksime Pernova Loodusmajja, kus giid tegi meile põhjaliku ringkäigu majas tutvustades erinevaid töötubasid ja ekspositsioone. Loodusmaja püsinäitus tutvustab nii Eestimaa kui maailma looduse elurikkust. Keskuse esimene korrus on pühendatud Pärnumaa loodusele: siit leiab linnu- ja loomatopiseid, linnumunade, pesade, sammalde ja samblike näidiseid, võib uurida loomajälgi, kuulata loodushääli helide koopas ja vaadata videosid Eesti metsloomadest filmipesas. Eksootiliste külalistena ujuvad basseinis kuld- ja koikalad. Lapsed saavad mängida interaktiivses liivakastis ning oma teadmised proovile panna majamängus.

Teisel korrusel saab metsatoas lähemalt tutvuda Eesti puudega. Lopsakas talveaias on mõnus nautida troopika- ja kõrbekliimat ning akvaariumid pakuvad võimalust jälgida nii Eesti kui troopikast pärit kalade elu. Elevust tekitasid kaunid liblikad, kes küll olid nats unised, kuna ilm oli pilvine ja päike ei säranud.

Lõpuks vaatasime kerakinos filmi avastusretk korallidele.

Pernova Loodusmaja kerakino-planetaariumi mugavas toolis istudes saime 360⁰ ekraanivaate abil sukelduda veealuses korallide maailma.  Kuppelekraanil näitab filme kaasaegne Digistar laserprojektsiooni- ja helisüsteem, videoprojektsioon kuvatakse saali poolkerakujulisele laele ning vaataja saab realistliku filmi sees asumise tunde.

Külaskäigu lõpetasime väikese kohvi- ja suupistepausiga Redwell Eesti salongis, kus perenaine, Külli, tutvustas einestamise kõrvale ka lühidalt infrapuna kütte suurepäraseid võimalusi. Juttu oleks jätkunud hommikuni aga nagu ettevõtlikel naistel ikka, siis uued tegevused ja kohtumised juba ootasid ja jätsime selleks korraks hüvasti.

Oli väga hariv ja südantsoojendav kahe klubi kohtumine – tihe programm koos suurepäraste inimestega!

Suured tänud Tallinna ja Pärnu klubile.

Tekst: Külli Veebel, Külli Kodasmaa

Loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes räägib sellest, millised on putukate maailmas (mh mesilaste näitel, kes on ka lavastuses “Noor jää” teema keskmes) nö reeglid, kuidas kogukonda/perekonda kuulumist väljendatakse, mis põhjusel sealt välja arvatakse ja üldse, kuidas lülijalgsete maailmas tunnete väljendamine käib.

Pärnakad võtsid koos naiste tugikeskusega maratoniraja jalge alla

2. novemrbil tähistas Pärnu Naiste Tugikeskus oma 13. sünnipäeva ning sel puhul läbiti pühapäeva pärastlõunal nö maratonirada, mida lähisuhtevägivallast väljuv naine ametiasutuste vahel pendeldades läbima peab.

Pärnus on 42 erinevat kohta või asutust, kuhu ametnikel on võimalik lähushtevägivalla alla kannatanut suunata. Kõik ikka abivajaja heaks ja hüveks, muidugi hoolimata sellest, kas ellujääjal endal on jõudu kõigis neis kohtades ametnike või töötajate ootusi täita. Need naised kuulevad tihti fraase nagu “vasta täpselt”, “osale kindlasti”, “sinu kohus on…”, “ära emotsioneeri”, “see ei ole koht nutmiseks” või “oled sa ikka endas kindel”, “sina pead… ja sina vastutad…”. Vähem kohtab sellel teel neid, kes abivajajaid turgutavad või kahelt poolt toetades maratoni lõpuni aitavad minna.

Pühapäevane tinglik maraton sai alguse Pärnu sotsiaalkindlustusameti juurest Laialt tänavalt. Iga maratonirajale jääva punkti läbimine dokumenteeriti hoolega, see tähendab jäädvustati fotona. Just nii ju kogu protsess ka päriselt käib – aeglaselt ja hoolsa dokumenteerimise saatel. Seetõttu kulges ka maraton pigem aeglaselt ja vaevaliselt.

Pärnu klubist olid institutsionaalse taasohvristamise rada läbima tulnud Eveli Semelson, Külli Kodasmaa, Liis Kasekänd ja Pärnu klubi president Katrin Kuntus. Piltidel näha olev peakate, mida said kõik maratoni läbijad proovida, imiteerib hiiglaslikku vormimütsi, mis on justkui võimu sümbol. Vorm kaasneb (olenevalt ametiasutusest) tööga ja võimu võtab inimene endale ametniku rolli täites ise. Mitte alati, kuid kahjuks siiski tihti, kui inimesed saavad võimule lähemale, muudab see neid. Selle peakatte sõnumi võiks kokku võtta nii: ei ole vaja kõndida teiste kingades ja tuleb jääda iseendaks olenemata sellest, mis ametit sa pead.

Pärnu Naiste Tugikeskuse sünnipäevaga käib aga alati kokku okka auhind, mis antakse inimesele, kes on aasta jooksul oma tegevusega ühiskonda julgelt valusasse kohta torganud. “Anname Okka torke eest, mis raputab või avab silmad lähisuhtevägivalla temaatikast Eesti ühiskonnas,” seisab statuudis. Eriliseks teeb auhinna see, et väljaandmisel on oluline sõna just lähisuhtevägivallas ellujäänutel endal. Kui 2020. aastal läks Okas Eesti president Kersti Kaljulaidile, siis sel aastal pälvis tunnustuse kunstnik Flo Kasearu.

Kasearule anti auhind 2021. aasta alguses Tallinna Kunstihoones avatud isikunäituse “Elust välja lõigatud” eest. Näitus keskendus naiste vastu suunatud koduvägivallale. Näitusega paralleelselt toimus näituse eksponaatide abil temaatiline õppeprogramm noortele ja väljapanekust kasvas välja virtuaalne kogemuskoolitus viie ellujääjaga. Näitus “Elust välja lõigatud” on tükiti jõudnud Rakverre ja Londonisse, eest ootavad Leedu ja Berliin.

Tekst: Katrin Kuntus

Fotod: Eveli Semelson

Naised ja ettevõtluse hirmud läbi Pärnu klubi silmade

Pärnu klubi naised võtsid ettevõtlusnädala raames käsile, kõnetasid nii ennast kui teisi olulisel teemal nagu “Naised ja ettevõtluse hirmud”. EENA Pärnu klubi heaks partneriks selle sündmuse korraldamisel oli Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

Üritus toimus samal ajal nii Pärnumaa Kutsehariduskeskuse saali kogunenud publikule kui veebiülekandena huvilistele üle Eesti. Oma ettevõtjaks saamise ja kasvamise loo rääkisid Külli Kodasmaa, Inger Lilles-Nestor, Gerlika Ree ja Iti Sipelgas. Pärnu klubi president Katrin Kuntus arutles teemal, miks temast pole veel tänaseks ettevõtjat saanud. Pärnu klubi palvel ühines meiega üle veebi sel ajal Portugalis viibinud EENA Äriklubi president ja elustiiliettevõtja Liina Vettik, kes aitas hirmudele otsa vaadata coaching’u oskusi rakendades.

Ettevõtlusega alustamise hirmude kategoorias toodi välja piisavalt hea äriidee puudumine, ettevõtjate puudumine tutvusringkonnas, finantside puudumine, ettevõtluses vajaminevate oskuste puudumine, haridusliku ettevalmistumise puudumine ja sellest tulenev vähene enesekindlus.

Enamuse oma elust ettevõtja olnud ja mitmes erinevas valdkonnas tegutsenud Gerlika Ree tõi välja, et kui teha asja, mida on maailmas vaja ja mida sa ise hästi oskad ning tunned, siis polegi vaja hirmu tunda. Gerlika peab oluliseks, et hirmudele keskendumise asemel vaadatakse võimalusi, mida ettevõtlus pakub: näiteks hindamatu ja mitmekülge kogemus pluss tulemused, mida palgatöölt ei ole võimalik saada.

Palgatöölt ettevõtlusesse suundunud Iti Sipelgas tõi välja, et hirmud olid tegelikult enne firma loomist ja  kui juba algus tehtud, midagi nii väga peljata ei olnudki. Iti tõi välja, et tänapäeva noortel on rohkem teadmisi ettevõtlusest ja ettevõtlikust õpetatakse ka koolis, varasemalt, näiteks nõukogude ajal sellistest asjadest hariduses ei kõneldud. Viimane ongi põhjus, miks Iti usub, et ettevõtlusesse minek tal omajagu aega võttis ja enne selle sammu astumist tuli rinda pista mitme hirmuga.

Katrin Kuntus tunnistas, et kuigi ta armastab oma tööd üle kõige, siis tunneb ta mõnikord, et tegutseb mugavusstsoonis. Ettevõtluse peale mõeldes tekivad tal aga kohe küsimused: milline on see õige äriidee; kust leida finantse ja kuidas saada hakkama raamatupidamisega? Õnneks kuulub EENAsse väga erineva tausta ja tegevusalaga naisi, seega usub siinkirjutaja, et Katrini küsimustele on võimalik leida vastused ka meie organisatsiooni seest.

Pärnu klubi ettevõtlusnädala vestluspaneel “Naised ja ettevõtluse hirmud”, ei keskendu kaugeltki ainult hirmudele vaid ikka nende ületamisele ja seljatamisele läbi naiste kogemuste,

EENA Tartu klubil on pikaajaline sõprussuhe väikese Kammeri kooliga Kambja vallas Tartumaal. Kooliperel käiakse mitu korda aastas külas ning tehakse ühiseid sportlikke tegevusi. Sama kaua kui Tartu klubi on käinud Kammeri Koolis, on ühistel üritustel kaasa löönud ka motomehed MC39 klubist. Tänavune sõpruskohtumine leidis aset 06. oktoobril. Traditsiooniline sügisüritus on jalgpalliturniir koolilaste ja MC39 klubi vahel. Võidukarikas rändas sel korral MC39 kätte.

Tänavune  üritus oli Tartu klubi jaoks eriline, kuna tänu Kammeri koolile nomineeriti klubi Tartumaa hariduse sõber 2021 auhinnale. Klubi oli kohtumisel põhjust tänada ka motomehi, sest neil on aastaid jätkunud tahtmist sõita Kammerisse, et koos eenalannadega  tuua laste ellu põnevust ja elevust. Tartu klubi sai kohtumisel oma tänusõnad partnerluse eest edasi öelda oma heale partneritele MC39-le. Ilma nendeta ei oleks Kammeri üritused pooltki nii põnevad!

EENA Tallinna klubi alustas särtsakalt hooaega aastakoosoleku, tordi ja kollaste roosidega

Möödunud hooaeg oli Tallinna klubil erakordselt tegus – tehti palju, jõuti palju! Tallinna klubi president Siiri Tiivits-Puttonen tegi kokkuvõte Tallinna klubi tegemistest ja projektist „Roheline ja hooliv EENA“ möödunud hooajal.

Tallinna klubi kannab aastatel 2020-2022 kahte põhiväärtust:
Hooliv – me toetame, tunnustame, inspireerime ja hoolime üksteisest
Roheline – me oleme teadlikud keskkonnast ja integreerime seda igapäevaselt oma ellu nii kodus kuid kindlasti oma organisatsioonides.

EENA Tallinna klubi peamised tegevussuunad on olnud 2020-2021:

• Üleeuroopalise “Roheline ja hooliv maailm”töörühma loomine ja eestvedamine – 6 eestikeelset loengut ja 2 rahvusvahelist loengut – 615 osavõtjat + järelvaatamised üle 1000 korra
• Maapäeva aktsioon 22. aprill  osavõtt kõik klubid Eestis, Soome, Leedu, Belgia, Hispaania, Türgi, Colorado, Saksamaa, BPW Noored üle-maailma jt. – Eestis jõudsime 25 000 inimeseni
• Huvitiimi sündmused – 7 üritust ja 73 osavõtjat
• Varia sündmused 10 üritust
• Kokku 30 sündmust ja 335 osavõtjat Tallinna klubist
• 5. Kübarapidu

Tallinna klubi liikmete arv september 2021 seisuga:

75 liiget, 3 kandidaatliiget. 2021 on liitunud 6 uut liiget. Esitatud on 5 uut avaldust.

Tallinna klubi üritustest tegi ülevaate Kaire. Kõige uhkem möödunud hooaja üritus oli kahtlemata EENA traditsiooniline kübarapidu, mis toimus augustikuus imelises Filmimuuseumis ja kus oli osalejaid enam, kui ühelgi teisel aastal. EENA heategevuslik kübarapidu tegi aegade rekordi osalejate arvuga. Annetustena kogutud raha 1000 euri kinkisime sellel aastal MTÜ-le Peaasi.

Huvitiimi tegemistest tegi ülevaate Anne Lindma:

• Korraldasime 7 üritust
• Saime kokku väiksemates gruppides, üritustel osalejaid 7 kuni 13.
• Kokku on huvitiimi üritustel osalenud 24 Tallinna klubi liiget, st kuskil  kolmandik Tallinna klubi liikmetest on osalenud huvitiimi kokkusaamistel (vähemalt ühel või enamal). 
• Lisaks kokkusaamistele oleme jooksvalt uurinud 1993. aastal moodustatud Tallinna klubi ajalugu, otsinud ja uurinud algusaastate dokumente ja materjale, korrastanud arhiivi. 
• Kaardistatud kõik Tallinna klubi presidendid, leitud vastus küsimusele, kes on Tallinna klubi esimene president – Hilja Kuusk. 
• Tallinna klubil on 1993.aastast kuni tänaseni 15 presidenti
• Märtsis ja aprillis kui koguneda ei saanud, siis huvitiimi algatusel üritus Zoomis – vestlusõhtul Tallinna klubi algusaastate kaks presidenti Karin Juhat ja Malle Lind meenutasid EENA asutamist ja Tallinna klubi tegemisi algusaastatel.

Tallinna klubi plaanidest uuel hooajaks tegi ülevaate klubi president Siiri.

Tulemas on palju ja põnevat:

roheline EENA projekti jätkamine, uueaasta pidu, Kübarapidu 25, mentorprogrammi juurutamine – koolitus, huvitiimi sündmused, kohtumised ettevõtlike naistega, EENA endiste presidentidega vestlusõhtud, inspiratsiooni reis Vihulasse, 15-16.10 toimub Tartus EENA Volikogu, Aasta naine on sellel aastal Võru klubi korraldada ja toimub see EENA aasta tähtsündmus muidugi Võrus.

Tallinna klubi finantsidest ja klubimaksust andis lühikese ülevaate Maie, kes on muuhulgas kogu EENA finantsjuht.

Klubisse on tulnud uusi liikmeid: Christine Savisaar, Katarina Papp, Katrin Aedma. Õnnitlesime uusi toredaid ja ettevõtlikke naisi.

Tallinna klubi juhatus sai kaks uut liiget: Martiina asemel liitub juhatusega klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian. Tiiu asemel tuleb juhatusse Teele Palmre.

Juhatus kinnitas ühtlasi ka kõikide juhatuse liikmete kas uued või senised rollid:
Mare – kommunikatsioonijuht
Anne – huvitiimi koordinaator
Siiri – klubi president
Kaire – sündmuste tiimi juht
Aira- liikmete tiimi juht
Eda – sündmuste tiimi liige
Külli – liikmete tiimi liige
Maie – finantsjuht ja liikmete tiimi juht
Teele – sündmuste tiimi liige

Tutvustati ja õnnitleti uusi juhatuse liikmeid ning tänasime lahkunud juhatuse liikmeid tehtud tulemusliku töö eest.

Frantsiisist ja Eesti esimesest rahvusvahelisest frantsiisist.

EENA Tallinna klubi korraldas 7. aprillil 2021 veebiseminari „Mis on frantsiis ja kuidas valmis Eesti esimene rahvusvaheline frantsiis?“, kus põnevat kogemuslugu saatis teoreetiline ja hariv mõttevahetus frantsiisist üldiselt.

Dialoogivormis toimunud veebiseminaril jagasid oma teadmisi ja kogemusi Francorp Balticu Eesti esindaja Tambet Made ja Beautiful Me rullmassaaži nutisalongi üks asutajatest ja omanikest Kee Abel.

Tambet Made andis ülevaatlikult vastused järgmistele küsimustele:
• Mis on frantsiis?
• Mis vahe on frantsiisil, litsentsil ja eksklusiivõigusel?
• Milline äri on frantiisitav?
• Millistes valdkondades frantsiisi rohkem kasutatakse?
• Millised on frantsiisimudeli eelised ja puudused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vaatevinklist?

Kee Abel jagas kuulajatega Eesti esimese rahvusvahelise frantsiisi – Beautiful Me rullmassaaži nutisalongide keti – tegemise ja valmimise lugu. Eestisse Beautiful Me frantsiisi ei müü. Nende esimene frantsiisisalong on avatud Rootsis Stockholmi külje all. Edasised maailmavallutusplaanid on suured – Euroopast Ameerika Ühendriikide ja Lähis-Idani. Kuidas aga tuli Keel ja tema tiimil mõte frantsiisi tegema hakata, millised olid sellel teel raskused ja õnnestumised, saab täpsemini teada veebiseminari salvestusest.

Vaata frantsiisiteemalist veebiseminari järele siit: