Eksperdid hoiatavad odavplatvormide kauba keemiariskide eest

Odavplatvormidelt tellitud kaup võib näida soodsa ostuna, kuid nahakliinik Solinic asutaja ja nahaarst dr Bret Kaldvee ning Balti Keskkonnafoorumi ekspert ja Ääsmäe kooli keemiaõpetaja Kai Klein selgitavad saates „Kaupmehe edu valem“, miks võib eriti odava hinna taga peituda tõsine terviserisk.

Saates räägitakse, milliseid probleeme võivad põhjustada kolmandatest riikidest pärit riided, kosmeetika, plasttooted, mänguasjad ja ehted. Juttu tuleb ftalaatidest, raskemetallidest, allergeenidest ja niinimetatud igavestest kemikaalidest ning sellest, miks tugev keemialõhn võib olla esimene ohumärk.

Kaldvee selgitab, millised nahaprobleemid võivad viidata kokkupuutele ärritavate ainete või allergeenidega. Klein avab, miks ei pruugi ohtlikud mõjud avalduda kohe ning miks ei anna silmaga nähtav või lõhnatu kaup tingimata kindlust, et see on ohutu.

Saates võetakse vaatluse alla ka levinud müüdid: kas käeseljale tehtud nahatest annab piisava kindluse, kas uute riiete pesemine muudab need ohutuks ning miks ei tasu sooja toitu plastnõus hoida ega kuumutada. Eraldi räägitakse lastekaubast, kosmeetikast, kunstküüntest, ripsmeliimidest ja plastist rannatarvetest.

Saadet juhib Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil.

Fotol: Balti Keskkonnafoorumi ekspert ja Ääsmäe kooli keemiaõpetaja Kai Klein, Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil ning nahakliinik Solinic asutaja ja nahaarst dr Bret Kaldvee.

Foto: Äripäev

Saadet saab kuulata SIIN

Pirital anti vanadele asjadele uus elu

Pirita Loovus- ja paranduspäev „Loovalt uueks“ näitas, et kestlikkus ei pea olema kauge mõiste. See võib alata ühest parandatud raamatust, paigatud teksapaarist, päästetud lillest või katkise portselani killust, millele antakse uus tähendus.

Laupäeval, 23. mail muutus Pirita Jõesuu tee ümbrus paigaks, kus katkine ei tähendanud lõppu, vaid uut algust. Pirita Loovus- ja paranduspäeval „Loovalt uueks“ kostis päeva jooksul kääride klõpsu, nõelte liikumist, laste ja täiskasvanute uudishimulikke küsimusi ja juhendajate rahulikke selgitusi. Õhku jäi kandma mõte, et enne kui midagi ära visata, tasub korraks peatuda ja küsida: kas sellele saab anda uue elu?

Päeva jooksul osales töötubades ja loengutes kokku üle 200 inimese. See näitas selgelt, et parandamine, taaskasutus ja ringdisain ei ole enam ainult kitsa huvirühma teema, vaid kõnetavad väga erinevas vanuses inimesi: lapsi, lapsevanemaid, vanavanemaid, käsitööhuvilisi, loodusesõpru ja neidki, kes tulid esialgu lihtsalt uudistama.

Sündmuse ühiskondlik tähendus ulatub kaugemale ühest toredast kogukonnapäevast. Euroopa Keskkonnaagentuur on toonud esile, et tekstiilitarbimine põhjustab Euroopas toidu, eluaseme ja liikuvuse järel keskmiselt neljanda suurima surve keskkonnale ja kliimale. Euroopa Liidu jäätmehierarhia seab esikohale jäätmetekke vältimise ning seejärel korduskasutuseks ettevalmistamise, mille hulka kuuluvad ka kontrollimine, puhastamine ja parandamine. Seetõttu on parandamisoskuste jagamine otseselt seotud kestlikuma tarbimise ja ringmajanduse põhimõtetega.

Pirita Loovus- ja paranduspäeva keskmes oli lihtne, kuid väga vajalik mõte: väärtustada seda, mis on juba olemas. Päeva jooksul sai osaleda töötubades ja loengutes, mis ühendasid loovuse, parandamise, looduse, tervise, taaskasutuse ja keskkonnahoiu. Programmis olid muu hulgas tekstiilide kaunistamine ja parandamine, templitrükk tekstiilile, nahkrõivaste värskendamine, raamatute parandamine, portselanikildudest ehete ja mosaiikide valmistamine, maagilise tuti töötuba, taimse nööri punumine, päästetud lillede töötuba, kombucha-põhise kehakoorija ja näosprei valmistamine ning keha, kodu ja heaolu teemalised loengud.

See ei olnud lihtsalt meisterdamispäev. See oli praktiline kogukondlik õppepäev, kus keskkonnahoid muutus käegakatsutavaks. Osalejad ei kuulanud üksnes juttu sellest, miks võiks vähem tarbida, vaid said ise proovida, kuidas vana ese, materjal või harjumus võib saada uue tähenduse.

Parandamine algas väga igapäevastest esemetest

Tekstiilitöötubades jõudis parandamise idee väga igapäevasesse kohta – inimeste rõivakappi. Vanad püksid ja jakid said uued paigad põlvedele või varrukatele, T-särgid ja sokid kaunistati uue disainielemendiga. Mustrite, paikade, tikandite, šabloonide ja loovate võtete abil muutusid seisma jäänud või kulunud esemed taas kasutatavaks ja isikupäraseks. Selline töötuba annab inimesele praktilise kogemuse: alati ei ole vaja uut osta, mõnikord piisab oskusest ja julgusest olemasolevat täiendada.

Templitrüki töötoas sai katsetada mängulist ja lihtsat tehnikat, millega anda kangale või muule pinnale uus ilme. Kartulist lõigatud kujundid, valmis templid ja korduvad mustrid muutsid ka kõige lihtsama tekstiili omanäoliseks. See oli hea näide sellest, kuidas väike loov sekkumine võib muuta eseme taas rõõmuga kasutatavaks.

Nahkrõivaste töötoas sai näha, kuidas kulunud või värskendust vajavast nahkesemest võib saada midagi täiesti omanäolist. Osalejad tutvusid põimimise, värvimise, aplikatsioonide, lapitehnika, iluõmbluste, tikkimise, neetide ja teiste kaunistusvõtetega. Töötoas valmisid ka nahast käevõrud ja kaarditaskud. Sellised oskused aitavad vaadata kapis seisvaid esemeid uue pilguga – mitte kui vanu ja kasutuid, vaid kui parandamist ja edasi kandmist väärivaid.

Üks päeva emotsionaalsemaid töötubasid oli portselanikildudele uue elu andmine. Katkine taldrik, tass või armsaks saanud portselaniese võib kanda endas mälestust inimesest, paigast või hetkest. Töötoas sai portselanikildudest valmistada ehteid, kaunistusi ja mosaiike. Mänguline purustamishetk muutus loovaks alguseks: killust sai materjal, materjalist ese ja esemest lugu, mida saab edasi kanda.

Pirita Raamatukogu tõi päeva programmi raamatute parandamise teema. Raamat on ese, mille väärtus ei seisne ainult paberis ja kaantes, vaid teadmistes, mälestustes ja kasutuses. Töötoas tutvustati praktilisi raamatute parandamise võtteid ning jagati nippe, kuidas raamatuid kauem heas korras hoida. See lisas paranduspäevale kultuurilise mõõtme: ka lugemisharjumust ja raamatukultuuri saab hoida läbi parandamise.

Loodus, lilled ja „ülejäägid“ said uue tähenduse

Looduse märkamine oli Pirita päeval tugevalt esil. Korilusretkedel õpiti tundma söödavaid ja mürgiseid taimi ning mõtlema sellele, kuidas taimi korjata nii, et loodus jääks hoituks. Taimse nööri punumise töötoas said osalejad näha, kuidas looduslikust materjalist saab valmistada midagi praktilist ja ilusat. See oli hea meeldetuletus, et meie ümber kasvav loodus ei ole lihtsalt taust, vaid väärtuslik elukeskkond ja teadmiste allikas.

Päästetud lillede töötoas räägiti sellest, kuidas poest ostetud lõikelilli kauem ilusana hoida, kuidas istutada ümber taimi, teha lilleseadeid ning kasutada päästetud taimi, lõikelilli ja kaunistusmaterjale. Ka väsinud lill või maha kantud taim võib saada uue võimaluse, kui talle anda hoolt, teadmisi ja veidi loovust.

Ringmajanduse mõte jõudis osalejateni ka ootamatute näidete kaudu. Kombucha töötoas näidati, kuidas teeseent ja hapukamaks muutunud kombuchat saab kasutada kehakoorija ja näosprei valmistamiseks. See oli praktiline näide sellest, kuidas kodus tekkiv „ülejääk“ ei pea kohe tähendama jäätmeid, vaid võib muutuda uueks kasutatavaks materjaliks.

Maagilise tuti töötoas kohtusid rahvuslik käsitööpärand ja taaskasutus. Väikestest kangaribadest valmisid värvilised kaltsututid, mis meenutasid, et materjali väärtus ei sõltu ainult selle suurusest või hinnast. Mõnikord võib kõige väiksemast riideribast saada ese, millel on lugu, värv ja isiklik tähendus.

Parandamine laienes asjadelt inimese ja koduni

Päev ei piirdunud ainult esemete parandamisega. Loengutes käsitleti ka keha, kodu ja sisemise heaolu hoidmist. Räägiti sellest, kuidas oma keha kuulata ja toetada, kuidas kodune ruum mõjutab füüsilist ja vaimset heaolu ning kuidas emotsioone teadlikumalt mõtestada. Nii laienes parandamise mõiste asjadelt inimesele endale: ka keha, harjumused, kodu ja sisemine tasakaal vajavad hoolt.

Pirita Loovus- ja paranduspäeva eriline väärtus oli selle peresõbralikkus. Lapsed ei saanud keskkonnahoiust teada ainult sõnade kaudu, vaid kogesid seda oma kätega. Kui laps trükib vanale kangale mustri, valmistab kaltsuribadest tuti, näeb katkise portselani muutumist ehteks või õpib, et raamatut saab parandada, jääb keskkonnahoid talle meelde palju tugevamalt kui plakatilt või loosungilt.

Samal ajal oli päev oluline ka täiskasvanutele. Paljud oskused, mida kunagi peeti argiseks ja loomulikuks – parandamine, hooldamine, paikamine, esemete pikem kasutamine – vajavad tänapäeval uuesti nähtavaks tegemist. Pirita loovus-ja paranduspäev näitas, et need ei ole minevikku kuuluvad oskused, vaid tulevikuoskused.

Pirita Loovus- ja paranduspäev „Loovalt uueks“ tõestas, et kestlikkus ei pea olema raske ega kauge. See võib olla loominguline, praktiline ja rõõmus. See võib alata ühest parandatud raamatust, ühest päästetud lillest, ühest paigatud teksapaarist või ühest lapsest, kes küsib pärast töötuba, kas seda saab ka parandada.

Kõige olulisem sõnum jäi kõlama lihtsalt: enne kui viskad ära, vaata uuesti. Võib-olla saab parandada. Võib-olla saab muuta. Võib-olla saab anda uue elu.

Eriline tänu kõigile EENA-ga seotud inimestele, kes töötubasid tegid ning osalesid ja oma kohaloluga päeva sisukamaks muutsid. Selliste kogukondlike sündmuste mõju sünnib just inimeste osalemisest, kaasamõtlemisest ja valmisolekust ise käed külge panna.

Järgmine Loovus- ja paranduspäev „Loovalt uueks“ toimub Nõmmel. Olete oodatud osalema ja külastama 20.septembril.

Loovalt ja loominguliselt

Kristel Pachel

EENA / BPW Estonia Loovusklubi

Pildid toimunud ürituselt: https://drive.google.com/drive/folders/1itCVLWIxrRuhnHYlTLtSNaPHMr3Eo144

Info järgmisest 20.09.2026 Nõmme Loovus- ja paranduspäevast: https://www.facebook.com/share/17ttNpX3EW/

Täies hoos täies koos

Tekstiiliesemete kaunistamine_parandamine_pere

kombutsa töötuba

tekstiilikaunistamise töötuba

taimenööri punumise töötuba

Lasnamäe ringmajanduskeskuse külastus

13. mail külastasid EENA Roheklubi ja mõned Tallinna klubi naised värskelt avatud Lasnamäe Ringmajanduskeskust – keskust, mis näitab väga selgelt, milline võiks olla tuleviku jäätmejaam ja kogukonnakeskus üheskoos. Alles umbes kuu aega tagasi avatud keskus ühendab endas palju enamat kui pelgalt jäätmete äraandmise koha – see on koht, kus kohtuvad ringmajandus, parandamiskultuur, kogukond ja keskkonnateadlikkus.

Lasnamäe ringmajanduskeskus on Eesti teine omataoline keskus ning selle eesmärk on muuta jäätmetega seotud mõtteviisi: vähem ära viskamist, rohkem parandamist, taaskasutamist ja ressursside väärtustamist. Keskuse alla kuuluvad kaasaegne jäätmejaam, korduskasutusruumid, ringpood, parandustöökojad, õppeklassid ning kogukonnale mõeldud ringruumid.

Muljet avaldas keskuse läbimõeldud terviklahendus. Ligikaudu 5400 m² suuruses keskuses on kolm parandustöökoda ja ringtuba, kus inimesed saavad esemetele uue elu anda, neid parandada või hoopis vahetada. Lisaks toimuvad seal erinevad töötoad ja praktilised õpitoad, mis aitavad ringmajandust igapäevaellu tuua.

Eriliselt jäi silma ka keskuse uus ja kaasaegne automaatsüsteem jäätmete äraandmiseks. Külastajad saavad esmalt iseteeninduspostis sisestada oma jäätmete liigid ja kogused, seejärel avaneb tõkkepuu ning saab sõita õigete konteineriteni. Konteinerid on selgelt märgistatud nii kirjade kui piltidega, mis muudab jäätmete sorteerimise ja õigesse kohta viimise inimese jaoks lihtsaks ja mugavaks. Selline lahendus aitab muuta jäätmete üleandmise kiiremaks, arusaadavamaks ja kasutajasõbralikumaks.

Hoone ise on samuti ehe näide kestlikust ehitusest. Keskuse rajamisel kasutati mitmeid taaskasutatud materjale, näiteks umbes 13 kilomeetri jagu taaskasutatud laudu, telliseid ning isegi ookeaniplastikust valmistatud materjale, näiteks vaipu. Hoonele on rajatud murukatus, kogutakse ja kasutatakse vihmavett ning energiat aitavad toota päikesepaneelid.

Roheklubi naiste jaoks oli külastus inspireeriv just seetõttu, et keskus ei räägi ringmajandusest ainult teoorias, vaid näitab väga praktiliselt, kuidas seda saab linnaruumi ja inimeste igapäevaellu päriselt integreerida. See ei ole lihtsalt jäätmejaam – see on koht, kus õpetatakse parandama, väärtustama olemasolevat ning nägema jäätmetes ressurssi.

Sellised keskused aitavad muuta ka inimeste mõtteviisi: kas iga katkine ese tuleb kohe ära visata või võiks sellele anda hoopis uue võimaluse? Kas kõike peab ostma uuena või saab midagi hoopis vahetada, parandada või taaskasutada?

Lasnamäe Ringmajanduskeskus annab sellele küsimusele väga selge vastuse – tulevik kuulub ringmajandusele.

Rohkem infot ringmajanduskeskuse kohta leiab:

Lasnamäe ringmajanduskeskus | Tallinn

EENA Prantsuse residentsis: naised juhtimises, stereotüübid ja naiselikkuse jõud

23. aprillil 2026 toimus Tallinnas Toompeal Prantsuse residentsis EENA Loovusklubi korraldatud vestlusõhtu Prantsusmaa Suursaatkonna esimese nõuniku Valérie Luebkeniga.

Kohtumine oli korraldatud EENA / BPW Estonia liikmetele ning selle keskmes olid teemad: naised ettevõtluses, sooline võrdõiguslikkus, juhtimine, kestlikkus ja Prantsusmaa kogemus nendes valdkondades.

Naiste osalus juhtimises ei ole ainult esindatuse küsimus

– oli kohtumise keskseks sõnumiks. See puudutab ka seda, milliseid otsuseid ühiskonnas tehakse, kelle kogemused on otsustamise juures nähtavad ning milliseid juhtimisviise peetakse väärtuslikuks.

Arutelus käsitleti järgmisi teemasid:

kuidas naised Eestis ja Prantsusmaal juhtrolle võtavad,
millised stereotüübid saadavad naisi otsustuspositsioonidel,
kuidas mõjutab naiste karjääri traditsiooniline hooldajaroll peres ja ühiskonnas,
miks juhtimises on vaja erinevaid kogemusi, vaatenurki ja otsustusstiile,
kuidas naiselikkus, enesekindlus ja iseseisvus saavad juhtimises olla tugevused, mitte takistused.

Tugev juhtimine võib olla korraga kindel, väärikas, empaatiline ja naiselik

Erilist tähelepanu pälvis küsimus, kas naine peab juhina kohanema varem väljakujunenud, sageli mehelikuks peetud juhtimismudeliga. Kohtumisel jäi kõlama mõte, et tugevus ei tähenda seda, et naine peaks välja nägema, käituma või otsustama nagu mees. Tugev juhtimine võib olla korraga kindel, väärikas, empaatiline ja naiselik.

Arutelu käigus võrreldi Eesti ja Prantsusmaa kogemusi. Räägiti statistikast, ühiskondlikest ootustest ning nähtamatutest barjääridest, mis võivad mõjutada naiste liikumist juhtpositsioonidele. Samuti puudutati seda, kuidas naisi nähakse otsustajatena ning millised hoiakud võivad veel takistada nende täielikku osalemist majandus-, ühiskondlikus ja poliitilises elus.

„Prantsuse naiselikkus“

Kohtumisel puudutati ka mõistet „Prantsuse naiselikkus“. Seda seostatakse sageli enesekindluse, iseseisvuse, stiili ja loomulikkusega. Kuid vestluse sügavam mõte ei olnud välimuses ega moes. Küsimus oli selles, kas naine saab olla juhina täielikult tema ise — ilma vajaduseta sobituda kellegi teise loodud ootuste või mõõdupuude järgi.

Juhtimine, mis arvestab erinevate kogemustega, loob tugevamaid otsuseid ja õiglasemaid organisatsioone

Prantsuse residentsi väärikas õhkkond andis arutelule erilise raami. See ei olnud pelgalt diplomaatiline kohtumine, vaid sisuline vestlus sellest, millist juhtimiskultuuri vajavad Eesti, Prantsusmaa ja Euroopa laiemalt. Juhtimine, mis arvestab erinevate kogemustega, loob tugevamaid otsuseid ja õiglasemaid organisatsioone.

EENA / BPW Estonia roll selliste arutelude edendamisel on oluline, sest organisatsioon loob ruumi, kus naised saavad kohtuda, kogemusi jagada, üksteist toetada ja ühiskondlikult olulistel teemadel kaasa rääkida.

Tugev naine võib juhtida oma hääle, kogemuse, väärtuste ja isikupäraga

EENA Loovusklubi korraldatud kohtumine Prantsuse residentsis kinnitas üht: tugev naine ei pea muutuma kellekski teiseks, et olla juht. Ta võib juhtida oma hääle, kogemuse, väärtuste ja isikupäraga.

Kohtumise üldine järeldus oli, et tuleviku juhtimine vajab rohkem mitmekesisust, rohkem teadlikkust ja rohkem julgust olla nähtav. Naiste suurem osalus otsustustasanditel ei ole ainult õiglane — see on vajalik, et ühiskond suudaks teha paremaid, tasakaalukamaid ja pikaajaliselt mõjusamaid otsuseid.

Täname Prantsuse Suursaatkonda Eestis ning Valérie Luebkenit sooja vastuvõtu ja sisuka mõttevahetuse eest ning soovime kõigile osajatele edukaid tulevasi koostöid Prantsusmaaga!