Botaanikaaed kui meelte aed – vaata, puuduta, nuusuta, maitse ja kuula

12. septembri imeilusal pealelõunal kogunesid EENA Tallinna klubi Huvitiimi liikmed
Tallinna botaanikaaia külastusele. Giidi juhtimisel algas jalutuskäik imeilusasse botaanikaaeda –
teemaks „Meelte Aed ja sügisesed õitsejad“.

Botaanikaaia rosaarium on praegu renoveerimisel ja kasvuhooned ning ka palmimaja on hooldustöö tõttu suletud, seega külastasime Samblike, sammalde ja puuseente püsinäitust, Mägiaeda, Meelte aeda ja Dendraariumit.

Kas teadsid, et „taevamanna“ ja põdrasammal on hoopiski samblikud?

Samblike, sammalde ja puuseente püsinäitusega me oma tuuri alustamegi. Näitusel on esindatud üle 200 Eestis enim levinu samblike, sammalde ja puuseente liigi. Need kõik on varustatud põhjalike teabetahvlitega ja see osa botaanikaaiast on vaadeldav aasta ringi. Kas teadsite, et „taevamanna“ ja põdrasammal on hoopiski samblikud? Meie ka ei teadnud, aga nüüd oleme taas sutsu targemad.

Mägiaed – õied ja värviküllus

Mägiaed on varakevadest hilissügiseni botaanikaaia üks õie- ja värviküllasemaid
paiku. See on koht, kus tasub korraks aeg maha võtta ning nautida kauneid vaateid.
Taimedeks on peamiselt Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika mäestikes ja arktilistel
aladel kasvavad püsikud (sh sibultaimed) või poolpõõsad.

Sinine sügislill – paraku väga mürgine

Meid üllatas rohkelt õitsev sinine lill, mida paljud tunnevad sügiskrookuse nime all. Selgus, et see on tegelikult sügislill ja tal ei ole krookusega midagi ühist, lisaks on ta väga mürgine. Taim kuulub Eesti kõige mürgisemate lillede esikolmikusse – sinine käoking, surmaputk ja sügislill.

Meelte aed – vaata, puuduta, nuusuta, maitse ja kuula

Meelte Aias kasvavad peamiselt tarbetaimed, nii tuntud kui ka uued ja põnevad liigid.
Suure osa kollektsioonist moodustavad maitse- ja ravimtaimed, aga tutvustatakse ka
teravilju ning kiu- ja õlitaim, samuti mitmesuguseid köögi- ja juurvilju. Siin saab taimi
kogeda kõikide meeltega: vaadata, puudutada, nuusutada, vahel ka maitsta ja isegi
kuulata.

Dendraarium – 1747 liiki puittaimi

Dendraarium katab botaanikaaias 20 hektarit ja on Eestis liigirikkaim teaduslik puittaimede kollektsioon, siin kasvab 1747 liiki puittaimi. Aga neid peab igaüks ise vaatama tulema. Neid on palju, nad on väga erinevad ja praegu vahvalt värvilised.

Üllatuspiknik kohvi ja pirukatega

Ekskursioon Botaanikaaias sai kena punkti üllatuspiknikuga. Üllatajaks oli EENA Tallinna klubi Huvitiimi eestvedaja Tiiu Sepp, kelle kotist ilmusid justkui võluväel päevavalgele mitut sorti pirukad ja kohvi. Tiiu Reinbuch lisas põdrakanepi teed (nn Ivan tšai ravitee). Ülimalt sobiv kooslus väga toreda päeva lõpetuseks. Tänutäheks tegi Tiiu R. sügislehtedest pärja, mis imehästi sobis Tiiu Sepa sügisvärvides kleidiga.

Kõigilt osalejatelt suur tänu Tiiule korraldamise eest!

Tekst: Karin Juhat
Fotod: Anne Lindma, Imbi Viisma, Karin Juhat

Tallinn, 18.september 2023

EENA Tallinna klubi huvitiimi särtsakad naised tähistasid sellel aastal vastlapäeva Vabaõhumuuseumis Tallinnas.

Vabaõhumuuseumi külastatakse tavaliselt ikka rohkem kevadel, suvel ja sügisel, kuid meie tõdesime nüüd, sinna tasub minna ka talvel.

Selle talve kõige külmemal päeval, 18. veebruaril, külastasid huvitiimi ettevõtlikud naised Vabaõhumuuseumi Tallinnas. Muuseumi külastuse päeval oli väljas imeliselt kaunis päikseline ja krõbe talveilm, jalutasime ja nautisime kaunist talvist loodust ja vabaõhumuuseumi lumist metsa.

Vabaõhumuuseumi külastus on kui ajarännak minevikku, suur küla Tallinna linnas, kus hooned pärinevad eelmisest sajandist. See eriline muuseum rajati juba 19957. aastal, et kaitsta ja säilitada Eesti maa-arhitektuuri.

Vabaõhumuuseumi külastuse kõige vahvam osa oli aga särtsakas sõit hobusaaniga. Kena hobune Elbrus koos kutsariga tegi meile pooletunnise saanisõidu muuseumi kaunil territooriumil ja metsaradadel. Tänavusel lumerohkel talvel on hobusaaniga sõit muuseumis väga populaarne ja nõutud, eriti vastlapäeva eel ja vastlapäeva nädalal.

Saanisõidu ajal jagas kutsar meile infot muuseumi tegemistest, vastas meie küsimustele ja saime rohkem teada ka näiteks teeäärsetest ehitistest ja hoonetest. Saanisõidu ajal nautisime vaikust ja rahu, saani kriginat, lumekrõbinat, tee äärde jäävaid lumiseid metsi ja imetlesime lumevaiba alla mattunud talusid. Nägime hobusaaniga sõites teeveerel ka metskitsi. Aga mõnel saanisõitjal näpistas külm pisut ka varbaid.

Kaunil päikselisel ja krõbedal talvepäeval tehtud matk vabaõhu muuseumisse oli mõnus ja meeldejääv, sest mõned meist polnud üldse hobusaaniga sõitnud või polnud juba aastaid-aastaid hobusaaniga talvel sõitnud.

Jõudsime sisse astuda ja head-paremat maitsta ka Vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsis.

Täname muuseumi külastusel ja saanisõidul osalenud huvitiimi kaaslasi.

Teksti kirjutas Tallinna klubi liige, huvitiimi koordinaator Anne Lindma ja toimetas Mare Timian, Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht.

Fotod: Tallinna klubi liikmed Karin Juhat ja Virve Poom.

Vana-Egiptuse kunst KUMUs. Sild maapealse ja jumaliku maailma vahel.

Kui Eestisse jõuab esmakordselt suurnäitus Vana – Egiptuse kunstist, siis pole siin pikalt midagi mõelda vaid tuleb kohale minna ja sellest kõigest ise osa saada. Just nii Tallinna klubi huvitiimi ettevõtlikud naised otsustasidki ja külastasid KUMUs uhket näitust „Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“.

Näituse külastust juhtis giid Maria Helen Känd, kes tegi meile väga põneva ekskursi nii näitusest kui ka elust kunagisel vaaraode maal. Vana – Egiptuse näitus tutvustab seitsme alateema kaudu, kuidas elati Niiluse-äärsetel aladel, milline oli vaaraode ajastu elukorraldus, kuidas kujutati inimesi, loomi ja jumalaid ning kuidas selles peegeldus usk igavikku.

Paneb mõtlema, miks suur osa sellest kaunist kunstist suleti hauakambritesse, et need teeniksid vaid jumalaid ja siitilmast lahkunuid.

KUMU näitusel on väljas 200 eset Egiptuse rikkalikust pärandist. On imetlusväärne, kuidas on tänaseni säilinud kõik need väga vanad sarkofaagid, muumiad, maagilised amuletid, erinevad hauapanused, skulptuurid ja kujukesed.

Need tuhandete aastate vanused esemed on jõudnud Eestisse vaatamiseks Itaalias Torinos asuvast Egiptuse Muuseumist (Museo Egiziost), kus on maailma üks tähtsaim Vana-Egiptuse kollektsioon.

KUMUs avatud Vana-Egiptuse näituse kuraator on Paolo Marini Itaalia Torino Egiptuse muuseumist ja kaaskuraator on Jaanika Anderson Tartu Ülikooli muuseumist. EENA on väga uhke, et Jaanika on ka EENA Tartu klubi liige.

Vana-Egiptuse kunsti näitus on kolme muuseumi ühisprojekt: Torino muuseum Itaalias, KUMU Eestis ja Amos Rex Soomes. Samaaegselt KUMU näitusega on Vana-Egiptuse teemaline näitus avatud ka Helsingis Amos Rex kunstimuuseumis.

Me väga loodame, et 2021. aastal saame vabamalt reisida ja õnnestub külastada Egiptuse näitust ka Amos Rex kunstimuuseumis Helsingis.

Täname väga näituse külastust juhtinud giidi Maria Helen Känd. Ja tänud ka külastusel osalenud klubikaaslastele.

Teksti kirjutas Anne Lindma, Tallinna klubi liige, huvitiimi koordinaator.
Fotod tegi Siiri Part, Tallinna klubi liige. Toimetas Mare Timian, Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

Marii Väljataga võõrustas kauni lauluga Tallinna klubi huvitiimi hingedepäeva õhtul.

Laulmisega alustas Marii 15 aastaselt ning laulmisega jätkas ka oma õpingute ja töötamise kõrvalt välismaal elamise aastatel. Marii on õppinud ajalugu Eestis, Rootsis ja Itaalias ning töötanud sellel alal Itaalias ja Brüsselis Euroopa komisjoni juures. Marii valdab inglise, prantsuse ja itaalia keelt.

Marii tuli Eestisse tagasi 2019. aasta suvel ja asus siis laulmisega tegelema juba päris aktiivselt. Marii Väljataga laulab praegu solistina omanimelises trios ja Horre Zeigeri bigbändis.

Marii esitas kohtumisõhtul meile kauneid laule, kus olid nii vähemtuntud kui ka kõigile tuttavad hitt-lood. Huvitavas džässilikus võtmes kõlas Mariilt Mahavoki ja Marju Läniku populaarseks lauldud lugu „Karikakar“. Lugu on valitud aasta tagasi ka Eesti sajandi lauluks.

Hingepäeva õhtu meeleoludesse sobis imehästi ka Marii lauldud Olav Ehala lugu „Oleviste kiriku torniehitaja naise hällilaul“.

Marii on EENA Tallinna klubi liige 2020. aasta suvest. Kohtumisel osalejad tutvustasid Mariile EENA tegemisi, tutvustasime valdkondi, kus me ise igapäevaselt tegeleme. Meenutasime EENA vahvaid ettevõtmisi ja üritusi läbi aastate.

Õhtukülalise Marii väga meeldivad laulud, maitsvad koogid, lõhnav piparmünditee, mõnus juturing ja toredad meenutused muutsid selle tuulise hingedepäeva õhtu meeldejäävaks ja väga mõnusaks.

Suured tänud, Marii Väljataga, meeleoluka õhtu eest. Aitäh, Virve Poom, korralduse eest ja tänud kõigile kohtumisõhtul osalejatele.

Teksti kirjutas EENA Tallinna klubi huvitiimi koordinaator Anne Lindma. Fotod Ave Poom ja EENA Tallinna klubi liige Marika Utkin. Toimetas ja fotod töötles EENA Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian.

Lugu sellest, kuidas eestimaalasest sai suvitaja

EENA Tallinna klubi juurde sündis sel sügisel huvitiim liikmete soovil ja algatusel. Huvitiimi naised käivad koos, et ühiselt osa saada mitmekesisest kultuurielust selle väga erinevates avaldumisvormides.

Huvitiimi naiste esimesed kokkusaamised olid septembris. Oktoobrikuine ühine ettevõtmine viis huvitiimi ettevõtlikud naised Arhitektuurimuuseumisse. Koos vaadati näitust „Suvila. Puhkus ja arhitektuur 20.sajandil“. EENA naisi võõrustas näituse kuraator ja arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari. Näitus räägib Eesti puhke- ja suvilaarhitektuurist alates 1930-ndatest kuni nõukogude aja lõpuni.

Näituse kuraator Triin Ojari tegi meile põneva ringkäigu rääkides kus, kuidas ja milliseid puhkeehitisi on Eestis ehitatud ja kuidas nõukogude ajal riik soodustas puhkamist. Aga sedagi,
kuidas arendati ja ehitati asutuste puhkebaase, kämpinguid, asutuste saun-suvilaid, pioneerilaagreid, aianduskooperatiive kui ka inimeste enda isiklikke suvilaid.

Kuraatori juttu täiendasid meie naised omaaegsete lugude ja meenutustega puhkamisest pioneerilaagrites, puhkebaasides ja suvilates. Näituse väljapanekuid ja fotosid vaadates oli mõnusat äratundmist taasavastades tuttavaid paiku ja puhkeehitisi, kus omal ajal käidud, kus puhatud ja suvitatud.

Aitäh Triin Ojarile kuraatoriekskursiooni ja põneva näituse eest!

Artikli kirjutas huvitiimi koordinaator Anne Lindma, fotod tegi klubiliige Virve Poom. Artikli toimetas ja fototöötluse tegi Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian.