„LAVA ON MINU!“ – Kuidas võtta peategelase roll omaenda elus?

7. märtsil 2026 kogunesid Saaremaale naised, et tähistada eneseväljendust, vastutuse võtmist ja julgust astuda valguse kätte. Konverents „LAVA ON MINU“ ei olnud lihtsalt sündmus, vaid üleskutse: me ei pea ootama, kuni keegi meile rolli annab – me juba oleme laval! Oluline on vaid see, kas me julgeme seda tunnistada ja ruumi võtta.
Siin on meie esinejate kõige ehedamad mõtted ja õppetunnid otse konverentsi lavalt.

Julgus olla nähtav ja häälestuda iseendale

Konverentsi peakorraldaja Grete Pastak tuletas meelde, et naiste panus ühiskonda on tohutu, kuid meie hääl ei ole alati sellega proportsioonis. Tema sõnum on selge: „Kui üks naine tõuseb püsti, siis see annab julguse järgmisele naisele“. Grete usub, et lava on meie oma siis, kui me päriselt haarame oma elurolli ise ja kasutame oma häält rohkem.

Päevajuht Ingrid Pärloja aga rõhutas ühist väge: „Me teeme seda üritust siin täna kõik koos“. Ta tuletas meelde, et igaüks saalis on oma loo kangelane: „Ka mina olen see supertüdruk, omaenda elu mängus, omaenda eluloos“.

Elu algab igal hommikul uue valikuga

Kris Leinatamm-Sepp jagas oma teekonda läbi hirmude ja kasti surumise, tõdedes, et kõige valusam on elada miinusmärgiga: „Kompromiss on alati miinusmärgiga tehe“. Tema jaoks on “lava on minu” tähendus see, et me ei pea mängiva terve elu vaid ühte etendust. Tema julgustus kõigile on: „Julgus on tulla posti tagant välja, röögatu suurele elulavale, mis tahes vanuses“.

Reet Linna, kes on lavalaudadel säranud aastakümneid, kinnitas, et meie rollid muutuvad, kuid meie jääme lavastajaks: „Elu on ju tegelikult üldse üks teater, kus meile on antud kõikidele rollid… selles oled sa ise see peategija“. Reet rõhutas aususe ja eneseväljenduse olulisust: „Väljarääkimine on hästi oluline, et see, mida me jätame enda sisse, see hakkab mind seestpoolt närima“. Ta tõestas, et „vanust ei ole olemas, on ainult stiil, kuidas ta elab“.

Sisemine tiiger ja vastutus oma rahu eest

Sandra Sillamaa tuletas meelde, et julgus ei tähenda hirmu puudumist, vaid tegutsemist sellest hoolimata. Tema kreedo on: „Julgus hakkab pihta aususest iseenda vastu“. Ta kutsub üles mitte laskma elul niisama mööda minna: „See kahetsus mitte teha neid julgeid samme on minu arust hullem“. Sandra sõnul on „julgus muskel“, mida tuleb treenida.

Marlen Heldemeel rääkis muutusest, mida me maailmas näha soovime, leides, et see algab sügavalt seestpoolt: „Kõige olulisem maailma rahu on ikkagi see, et su sinu enda sees on maailma rahu“. Tema kogemus on õpetanud, et me ei tohi lasta oma ajul elu elamata jätta. Marleni otsustusprintsiip on selge: “Kui kahtlen, siis ma ei tee.” Kahtlev otsus ei kanna.

Uued lavad ja juhtimine kui valik

Ursel Velve rõhutas, et me peame ise olema oma elu roolis: „Juhtimine on valik, mitte ametikoht“. Ursel usub, et eneseusk ei tule iseenesest, vaid tegutsemise kaudu: „Eneseusk tuleb läbi tegude“. Tema sõnum on neile, kes kardavad eksida: „Me inimestena igapäevases elus võiksime ka rohkem eksperimenteerida ja mitte läbi õigete valede vastuste, vaid läbi hüpoteeside“.

Triin Luhats ja Aveli Kippari rääkisid ausalt ebamugavusest, mis kaasneb tuttavalt lavalt lahkumisega. Nad tõdesid, et hirmust hoolimata on paigalseis ohtlikum: „See vindumine on päriselt enesehävitusrežiim“. Nad julgustasid naisi üksteist toetama, sest „kui me neid uksi ei sulge, siis ei saa mitte ükski teine uus uks avaneda“. Nende lõppsõna oli karm, kuid vabastav: „Me sureme nagunii… ja see on ainult meie võimalus elada oma laval“.

Sa ise juhid oma showd – pjedestaalile seadmise kunst

Konverentsi lõppakordina astus lavale Anu Saagim, kes tuletas meelde, et enda väärtustamine ja nähtavaks tegemine on meie endi kätes. Tema sõnum naistele on kompromissitu: „Inimesed võiksid ennast rohkem upitada ja pjedestaalile seada. Sa pead tundma ennast kuningannana, printsessina, selg sirgu, rohkem enesekindlust ja väärikust“. Anu usub, et naiste loomupärane edevus on jõud, mida ei tasu maha suruda.

Anu jagas ka oma meetodit, kuidas tulla toime raskuste ja kriitikaga, hoides fookust vaid positiivsel: „Ma panen kõik oma halvad asjad nagu mingitesse karpidesse… et see karp on kinni keeranud ja siis kuhugi riiulisse ära pannud ja siis ma ei mäleta enam neid asju“. Ta tuletas naistele meelde, et elu ei tasu võtta liiga tõsiselt: „Elu ei ole nii dramaatiline, kui see alguses tundub“.

Kuidas nad üksteist toetavad?

Kuigi iga esineja lugu oli unikaalne, joonistus neist välja ühine muster, mis toetab konverentsi visiooni:

Vastutus ja tegutsemine: Nii Ursel Velve, Marlen Heldemeel kui ka Anu Saagim rõhutavad, et muutus algab otsusest ja vastutuse võtmisest enda õnne ja rahu eest. Anu lisab siia vajaduse seada end teadlikult “pjedestaalile”.

Hirmuga sõbraks saamine: Sandra Sillamaa ja Kris Leinatamm-Sepp kinnitavad, et hirm on loomulik osa, ning Anu täiendab seda mõttega, et elu dramaatilisus on sageli vaid meie endi peas.

Autentsus ja enese väärtustamine: Reet Linna, Sandra Sillamaa ja Anu Saagim toovad esile, et kõige inspireerivam on see, kui inimene julgeb olla tema ise – olgu see läbi edevuse, aususe või oma kordumatu stiili.

Üksteise võimestamine: Grete Pastak ja Aveli Kippari usuvad, et naiste ühine vägi ja teineteise toetamine on see, mis muudab maailma ja annab julgust uuteks algusteks.

Konverents „LAVA ON MINU“ näitas, et kui me julgeme astuda valguse kätte, pole enam oluline, kas publik plaksutab. Tähtis on, et me julgeksime olla kohal ja võtta oma elu peategelase rolli.

Sära rohkem, vingu vähem! Lava on sinu oma ka! 💫

Järgmine Naistelt Naistele konverents toimub 6. märtsil 2027 https://fienta.com/et/konverents-naistelt-naistele-rokkides-sajani

Galerii (Sander Ilvest): https://drive.google.com/drive/folders/1Bqub6BL0eFjLVvQnR-2IJbpDSSH88FIK?usp=drive_link

Tekst: Liis Ingalt (EENA Saaremaa klubi president)

Fotod: Sander Ilvest

Tantsupausid Liis Ojasaare juhendamisel

Päevajuht Ingrid Pärloja

Konverentsi eestvedaja Grete Pastak

Kris Leinatamm-Sepp

Reet Linna elulava rollidest

Sandra Sillamaa

Liis Ingalt ja Marlen Heldemeel Muutustest, mida maailmas näha tahame

Ursel Velve jagas oma juhtimise kogemusi ja mõju

Triin Luhats ja Aveli Kippar uutest lavadest

Anu Saagim julgusest oma elu käia ja särada

Meie kõik esinejad peakorraldajaga!

Teadupoolest on oktoober rahvusvaheline rinnavähi vastu võitlemise ja teadlikkuse tõstmise kuu. Sellest lähtuvalt said EENA Saaremaa Klubi liikmete eestvedamisel 15. oktoobril Thule Kojas kokku mitmed osapooled. Üheskoos tähistati rinna tervise päeva ja tõsteti erinevate emotsioonide kaudu kohalviibijate teadlikkust rinnavähist, selle haiguse avastamisest ja haigusega elamisest.

Esmalt saabus juba päeva esimeses pooles Thule Koja ette Viljandi Haigla mammograafiabuss, kus said kõik soovijad (saatekirjaga) ja Eesti Vähiliidu tänavuses sihtgrupis olevad naised osaleda rinnavähi sõeluuringus. Mammograafiabussi töötajaid kiideti naiste poolt nende professionaalsuse ja turvalise tunde tekitamise eest.

Kell 18-19 oli Thule Kino fuajees võimalus tutvuda La Roche Posay kvaliteetsete kosmeetikatoodetega, samuti Saaremaa Vähiühingu liikmete ja nende tegevusega ning maitsta tervist toetavat kombuchat ehk teeseenejooki.

Eelkirjeldatu valmistas külastajaid ette vaatama üheskoos Hispaania-Prantsusmaa draamafilmi “MA MA”. Film räägib naisest (peaosas Penélope Cruz Sánchez), kelle elu lööb pea peale teadasaamine rinnavähi diagnoosist. Hinge puudutav ja samas teadvusse helgust loov film laotas kinopubliku ette teema, millele igapäevaselt sageli ei mõelda, kuid, mis ikka ja jälle mõne lähedase või tuttava elus end ilmutab ja millega silmitsi seistes tulebki sellega nö rinda pista.

Filmile eelnes väike sissejuhatus, milles jagas oma elulist, juba 17 aasta pikkust kooselamist rinnavähi diagnoosiga Saaremaa Vähiühingu üks asutajaliige Kairit Lindmäe. Tema lugu ühendas kogu sündmuse ilusti terviklikuks.

Märkimisväärne on ka veel see, et treileri asemel näidati seekordsetele kinokülastajatele teemakohast uut videot “Katsu julgelt”, mille abil on lihtne oma rindu ise kontrollida. EENA Saaremaa klubi soovitab videot vaadata kõigil naistel ja lisada rindade kontroll oma igapäevahoolitsuste rutiini- https://www.youtube.com/watch?v=EuUVVQ5UrXo

Eesti Vähiliidu andmetel on rinnavähk paljudes maades ja ka Eestis kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel. Igal aastal diagnoositakse meil ligikaudu 800 uut rinnavähi juhtu, haigete arv kahjuks kasvab. Seetõttu on väga oluline osaleda sõeluuringutel, sest varakult avastatud rinnavähk on tervistavalt ravitav.

Rinnavähi sõeluuringule on kutsutud 2024. aastal 103 892 naist, kelle sünniaasta jääb 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974 aastatele. Uuringule kutsutakse naisi vanuses 50–70 ja 74 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ning nad ei ole viimase 12 kuu jooksul käinud mammograafia uuringul.

Iga haiguse ennetuse ja ravi juurde kuuluvad kindlasti head emotsioonid, usk paremasse tulevikku ning iseenda võimekusse.

Kutsume sind, kallis saare naine, iga kuu esimesel kolmapäeval kl 19 Thule Kinno Naised Kinos seansile. Hoiame endid ja sõpru!

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni kodulehel (bpw-estonia.ee) on kirjas, et EENA tegeleb ka heategevusega: toetame nõrgemaid, avardame oma liikmete silmaringi, kohtume huvitavate inimestega.

Meie oleme EENA klubi Saaremaal ja oleme oma mõtteid mõlgutanud, et üks meie tegevussuundi võiks olla heategevus. Soov on leida oma tegevuses see suund või sund, mis tuleb kõigepealt enda seest, et meie tegevusel oleks südamesoov mitte sotsiaalne või muu surve. Seetõttu otsustasime, et ei mõtle lihtsalt välja, et millise suuna me heategevuseks valime, vaid kuulame juba olemasolevaid ühendusi, kes alati vajavad lisatuge. Siis tunnetame, et mis ja kas üldse on meie heategevussuund.

Heategevus on annetamine või vabatahtlik tegevus teiste inimeste heaolu parandamiseks, igal juhul on oma isikliku ressursi jagamine selle taga. Täna on väga palju ühendusi, kes tegelevad heategevusega. Inimesed ei toeta enam iga toredat või kurvaks tegevat algatust ega tee mõtlemata nende heaks vabatahtlikku tööd, vaid otsivad ja soovivad läbipaistvaid, arusaadavaid, oma tegevusest ja rahast aru anda suutvaid ühendusi, kelle tegevusel on nähtav ja positiivne mõju.

Selleks, et saada aru, kuhu meie klubi võiks kaasa aidata, kutsume omale külla kohalikke organisatsioonide esindajaid, kes tegelevad meie kogukonnas mõne olulise teemaga.

2. aprillil kohtusime oma klubi liikmetega ühe väga huvitava inimesega, Siiri Rannamaga, kes on MTÜ Saaremaa Vähiühingu (https://www.facebook.com/saaremaavahiuhing/) juhatuse liige ja Kuressaare Haigla Toetusfondi (https://www.kht.ee/) tegevjuht. Need ettevõtted esindavad just kõike seda, mida täna heategevuses ja vabatahtliku töös otsitakse: tugev sõnum, arusaadav ja väga vajalik tegevussuund, materiaalne läbipaistvus jm.

Kõigest, millest Siiri rääkis, tekkis tunne, et meie kogukonnas on mitmeid vajakajäämisi, millest tulenevalt on loodud ka ettevõtteid, mis nendega tegelevad. Meile andis see julgust, et kindlasti leiame ettevõtteid või ettevõtmisi, millega saaks koostööd teha küll. Tahame panustada meie oma kogukonna turvalisusse ja heaolusse.

Kädi Alt ja Liis Järvamägi