Vestlusõhtu: Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) lugu – loomine ja algusaastad

 

EENA liikmed saavad salvestust sisse logituna vaadata SIIN.

 

EENA Tallinna klubi huvitiimi naiste eestvõtmisel korraldas EENA ajaloo teemadel 30. märtsil vestlusõhtu . Leiti, et hea on alustada vestlussarja meenutustega EENA algaastatest, rääkida asutamisest ja arenemisest ning meenutada EENA ja Tallinna klubi tegemisi algaastatel.

Vestlusõhtul esinesid: Karin Juhat (EENA asutajaliige, Tallinna klubi president 1993–1997) ja Malle Lind (EENA asutajaliige, Tallinna klubi president 1997–2000). Vestlusõhtu esimeses osas rääkis Karin ajast 1991-1997, teises osas Malle aastatest 1997–2000 ning kolmandas osas jagasid pikaaegsed EENA liikmed oma meenutusi ja mälestusi. Karini ja Malle ettekannetest koorus ülevaade EENA loost algaastatel, oli vägagi meeleolukas vaadata taas fotosid nendest aegadest.

 

Kuidas sündis EENA?

1991. aastal loodi Reet Laja eestvedamisel ning Karin Juhati ja Riina Kütti toetusel Naiskoolituskeskus, mis korraldas koolitusi naistele. Koolituste korraldamisel, mida tehti tihti koostöös välislektoritega, sai selgeks, et puudub naisi ühendav organisatsioon. 1992. aasta kevadel otsustati luua naisi ühendav organisatsioon, algasid ettevalmistused, võeti eeskuju Rootsi ja teiste riikide kogemustest. Sooviti, et organisatsiooni liikmed oleksid oma erialal pädevad ja edukad ametinaised, naisjuhid ja naisettevõtjad.

Ühtlasi leiti, et ainult ärinaiste ühendus olnuks väikese Eesti puhul asjatult piirav, seetõttu oli vaja kaasata naisi laialdasemalt. Reet Laja pakkus organisatsioonile nimeks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (lühendatult EENA).

 

EENA sünnipäev ja aasta naise traditsioon

11. novembril 1992 toimus EENA asutamiskoosolek, kogunes 69 naist ja liikmeteks astusid  neist 46 naist. Valiti 7 liikmeline juhatus ja EENA presidendiks sai Reet Laja, juhatuse liikmete hulgas olid ka Karin Juhat ja Malle Lind. EENA oli sündinud ning igal aastal 11. novembril tähistatakse sünnipäeva.

Naiste osatähtsuse rõhutamiseks ühiskonnas otsustati igal aastal EENA sünnipäeval välja kuulutada aasta naine ja pikema perioodi tagant aastate naine. EENA esimesel sünnipäeval, 11. novembril 1993 kuulutati esimest korda välja aasta naine ja aastate naine.

 

EENA ja rahvusvaheline organisatsioon BPW

EENA võeti Rahvusvahelise Äri- ja Ametinaiste Föderatsiooni BPW International liikmeks 21. kongressil juulis 1993.  1994. aastal toimus Austrias BPW Euroopa kongress, mis oli EENA-le esimene rahvusvaheline kogemus. BPW Rootsi organisatsioon tegi Eesti delegatsioonile ametliku ettepaneku korraldada BPW Euroopa kongress 2000. aastal Tallinnas. 1996 BPW maailmakongressil Itaalias kinnitati, et EENA-le usaldatakse BPW Euroopa kongressi korraldamine aastal 2000. See oli väga suur au ja samas ka kohustus – aastad 1997–1999 möödusid rahvusvahelist kongressi ette valmistades.

8.–10. juuni 2000 toimus Tallinnas BPW Euroopa 10. kongress, kus osales üle 400 naise 27 riigist. Kongressiga tähistati BPW 70. sünnipäeva. Suursuguse sündmuse korraldamine oli EENA-le määratu väljakutse ja samas erakordne võimalus. Kongressist on alles palju materjale ja sellest saaks rääkida edaspidi pikemalt.

 

Info levitamine, ürituste jäädvustamine ja EENA Teataja

EENA algusaastatel oli väga keeruline vahetada infot liikmetele. Sel ajal ei olnud Internetti ega mobiiltelefone, millega nüüd nii harjunud oleme. Sel ajal oli kodune telefon ainult vahestes kodudes, EENA liikmetel polnud alati võimalust kasutada ka töötelefone. EENA Tallinna klubis kasutati näiteks infogruppide süsteemi, mis toimis nii, et igal 7-liikmelisel grupil oli oma informaator, kes edastas klubi juhatuselt saadud info oma grupi liikmetele.

EENA algusaegadest peale on koostatud EENA põhiüritustest 4 suurt fotokroonika-albumit: aasta naised, messid, aastakoosolekud ja seminarid ning lahedad üritused ning on tehtud ka väiksemaid albumeid eriüritustest. EENA suursündmustest anti välja pressiteateid ning neid avaldati päevalehtedes ja televisioonis.

Esimene teabeleht EENA Teataja ilmus 1996. aasta sügisel pressisekretäri Hille Karmi eestvedamisel ja toimetamisel. Kokku ilmus 13 numbrit, viimane 2002. aasta sügisel.

 

EENA kasvamine ja klubide tekkimine

EENA asutasid 46 asutajaliiget ning poole aastaga liitus veel üle 100 liikme – liikmeskond kasvas väga kiiresti. Kuna EENA-sse kuulus lisaks Tallinna naistele naisi ka mujalt Eestist, siis leiti, et tõhusamaks tegutsemiseks on vaja muuta EENA struktuuri – liigendada ja luua EENA koosseisu kohalikud klubid. Iga klubi valis endale juhatuse.

1993. aastal tekkisid suure EENA juhatuse alla kohalikud klubid, mida ühendas keskjuhatus. 1993. aastal loodi Tallinna, Tartu, Läänemaa, Saaremaa ja Jõhvi klubi. 1994. aastal Pärnu, Rakvere ja Põlva klubi, 1996. aastal Otepää ja Rapla klubi, 1997. aastal Hiiumaal ja Narvas, 2000. aastal Sillamäel. Tallinna klubi ja Tartu klubi on EENA kõige vanemad klubid ja need tegutsevad siiani.

 

Tallinna klubist ja tegemistest 1993–2000

Tallinna klubi loodi 1993. aasta sügisel, klubi esimeseks presidendiks valiti EENA asutajaliige Hilja Kuusk. Kahjuks aasta hiljem Hilja loobus ja 1994. aasta sügisel valiti presidendiks Karin Juhat. 1997. aasta sügisel valiti Tallinna klubi presidendiks Malle Lind ja 2000. aasta sügisel võttis klubi juhtimise üle Eva Truverk.

EENA Tallinna klubi algaastad olid hästi teguderohked, naistele korraldati messi-alaseid koolitusi rootslaste ja soomlaste abiga. Naised osalesid messidel naabermaades Rootsis, Soomes ja Norras, aga ka Eestis erinevatel müükidel ja messidel. Müügiüritustega kaasnesid ka ettevõtlusalased seminarid.

Naaberriikide eeskuju andis tõuke naisettevõtlusmesside korraldamiseks ka Eestis. Tehti koostööd Soome Naisettevõtluskeskusega ja paljude organisatsioonidega Eestis.

1990date lõpus sai rahastuse Tallinna klubi projekt „EENA Euroopa Liidu alane teavitus- ja koolitsprogramm“, mille raames viidi läbi 6 seminari aastal 2000. Projekt jätkus ka 2001. aastal, kus toimusid seminarid ja koolitused EL teemadel.

EENA naised tegid koostööd paljude organisatsioonidega ja korraldati ka heategevusüritusi. Näiteks oli märgiline heategevusüritus Krista Laaneti eestvedamisel, kus 1997. aasta suvel korraldati Diakoonia keskus aiapidu, kuhu paluti tulla naistel kübarates. Aiapidu õnnestus igati ning siitpeale hakkasidki EENA naised suviti korraldama aiapidusid kübaratega. See ettevõtmine on saanud traditsiooniks ja kestab EENA kübarapeo nime all tänaseni.

Naised korraldasid nendel aastatel palju silmaringi laiendavaid ja teavet andvaid üritusi -kohtumised, sportlikud ja kultuurilised üritused, sõideti külla teisele klubidele ja korraldati ühiseid üritusi koos teiste EENA klubidega.

Seekordse vestlusõhtu viimases osas jagasid oma meenutusi ja emotsioone EENA asutajaliikmed Reet Laja, Riina Kütt, Tiiu Sepp, staažikad liikmed Reet Made, Virve Poom jt.

Vestlusõhtu oli huvitav ajarännak eelmise sajandi üheksakümnendatesse. Koos kuulati ja meenutati, miks ja kuidas EENA sündis, kuidas tegutseti ja mida koos ette võeti. Loodan, et tunneme nüüd EENA kui ka Tallinna klubi ajalugu rohkem ning et vestlusõhtu oli huvitav nii väärikatele liikmetele, kes olid EENAs 90datel kui ka liikmetele, kes on EENAga liitunud aegu hiljem.

On suur heameel, et vestlusõhtul oli hulgaliselt osavõtjaid, sh asutajaliikmeid ja pika liikmestaažiga naised kui ka värsked liikmed. Osalejate seas oli lisaks Tallina klubi naistele ka osalejaid teistest EENA klubidest.

 

Tänan vestlusõhtu esinejaid Karin Juhat ja Malle Lind. Tänud abi eest korraldusel Virve Poom ja Siiri Tiivits-Puttonen. Täname ka kõiki osalejaid.

 

Teksti kirjutas Tallinna klubi juhatuse liige, huvitiimi koordinaator Anne Lindma. Fotod valisid arhiivist Tallinna klubi liikmed Virve Poom ja Karin Juhat. Teksti toimetas Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian.

Tallinn, 5.05.2021