Sulge menüü

EENA esitleb: Maailm vajab positiivse jalajäljega taastavat ja kogukondlikku ettevõtlust

Maailm vajab positiivse jalajäljega taastavat ja kogukondlikku ettevõtlust

Kestliku majanduse ja ettevõtluse koolitaja Riinu Lepa alustas 20. jaanuaril toimunud veebiseminari põneva mõttega või ahhaa momendiga, mis temal sotsiaalseid ettevõtteid uurides tekkinud on. “Kas pole mitte huvitav mõelda, et sotsiaalsed ettevõtted on loodud selleks, et neid enam vaja ei läheks?”, küsis ta ja arutles: “See tähendab, et nad on loodud, et lahendada mingi probleem ja kui see probleem saab kõrvaldatud, siis ei ole enam ka vaja ettevõtet.” Seda mõtet edasi arendades saab öelda, et sotsiaalsetel ettevõtetel ei saa olla ka konkurente. Saavad olla nt koostööpartnerid, sest eesmärk on ju ära lahendada mingi probleem.

Kas me aga kujutame tänases ühiskonnas ette ettevõtlust, mis ei ole orienteeritud kasumlikkusele, kiirele kasvule, konkurentide võitmisele, ekspordile ja omanikutulule? Kirjeldatud mõtteviis ettevõtluses näeb Riinu sõnul loodust kui masinavärki – kui midagi ei tööta, siis vahetame selle lihtsalt välja. Näiteks, kui põllumajanduses üks kemikaal on ohtlikuks kuulutatud, siis vahetame selle lihtsalt natuke rohelisema vastu välja ja ongi korras.

Loodus aga ei toimi kui masin. Loodust „parandama“ minnes tuleb enne aru saada nendest väga paljudest ja keerulistest protsessidest, mida me ei pruugi kohe mõista.

Riinu Lepa sõnul on meil vaja uut moodi ettevõtlust – sellist ettevõtlust, kus õnn tekib teadmisest, et teed õiget asja! Kui üritame rohepööret teha olukorras, kus mõtteviis on endiselt konkurents-maine-võim-raha, siis saavad lahendusteks puupõld metsad, GMO muundatud taimed jne.

Nii Eestis kui ka maailmas on erinevaid näiteid ettevõtetest, kelle tegevuse tulemusel toimub ühel või teisel moel looduskeskkonna taastamine. Palju näiteid on ka sellest, kui ettevõtte on põhjalikult uurinud looduses toimivaid protsesse ja neid edukalt looduskeskkonna taastamise eesmärgil rakendab. Näiteks Novobiom aitab seeneniidistiku abil taastada mullastikku, mis on saanud erinevate kemikaalidega kahjustada. Teatud tüüpi seened suudavad kemikaalijääke mullas ohutuks lagundada.

Veel näiteid Eestis tegutsevatest sotsiaalsetest ettevõtetest:

Eesti OTT. Väiketalunikele iseseisva sissetuleku võimaldamine

Eesti Pimemassööride Ühing.

Pahkla Camphilli Küla.

Seminari jooksul tekkis osalejate vahel elav arutelu, milliseid n-ö taastamisi Eesti vajab. Kõige rohkem on osalejate sõnul probleemiks pakendiprügi, toiduraiskamine, muldade vaesustumine, metsade raiumine, energeetika valdkond ja turvas.

Riinu Lepa on seisukohal, et taastamine on alati lokaalne ja seetõttu mängivad kogukonnad selles väga suurt rolli. Tasapisi hakkavad inimesed tegema teadlikumaid valikuid oma töö ja eraelu tasakaalus hoidmisel. Kui varem oli palju hoiakut stiilis „Kui töö saab tehtud ja aega jääb, siis mängin lastega, lähen puhkusele, tegelen hobidega jne“, siis järjest enam valitakse teha tööd vähem, et veeta rohkem aega perega, et tegeleda sellega, mis päriselt rõõmu pakub.

Teadlikes kogukondades on kasutusel ka kodanikupalgad igale inimesele. Kodanikupalga eesmärk on võtta pinge maha ja see omakorda võimaldab inimeste sisemisel loovusel esile tulla ja neil kogukonda panustama hakata. Kogukonnad võimaldavad inimesteni viia arusaamu, et olulisi väärtusi saab enda ellu tuua ilma tarbimiseta. Kogukondades, kus kõiki inimesi tunned ja tahad, et neil hästi läheks, konkurents – võim -raha ei toimi. See toimib ainult anonüümsetes tingimustes.

Seminar lõppeb üleskutsega. Võta hetk aega, rahune ja mõtle, mis on sinu jaoks päriselt oluline!

Riinu Lepa on tegutsenud säästva arengu koolitusi pakkuvas Gaia Akadeemias üle kümne aasta. Ta õpetab majandust ja ettevõtlust ka gümnaasiumi astmes õpilastele Märjamaal ja Raplas.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi kohta saad rohkem teada siit. 

Tekst: Katarina Papp