“Palgalõhe – kas midagi on muutunud viimase 55 aasta jooksul?”

 

Laupäeval, 18. veebruaril 2023 toimus Tartu Elektriteatris EENA Tartu klubi korraldatud soolise palgalõhe teemaline vestlusring ja 1968. aasta tõsielusündmustel põhineva filmi “Valmistatud Dagenhamis” (Suurbritannia, 2010) vaatamine, mille fookuses on naiste palgateema.

 

Filmi vaatamisele järgnes arutelu, mida saab teha uue Riigikogu koosseis, et soolise palgalõhe langustrend Eestis jätkuks:

  • Kuhu oleme jõudnud täna?
  • Kas klaaslagi on naiste jaoks endiselt madal?
  • Kuidas on muutunud naiste õigusi ja võimalusi puudutavad mõttemustrid ja mida räägib palgastatistika täna?

 

Vestlusringis osalesid Tartu linnas Riigikokku kandideerivad erinevate erakondade kandidaadid Anneli Ott, Gea Kangilaski, Kadri Leetmaa, Kadri Kullmann, Karen K Burns, Margit Sutrop ja Marit Sepma, sotsiaalteadlane Raili Marling, Angela Ventsel ja Lisanna Elm. Vestlust modereeris Riina Piigli.

 

Vestlusringist kõlama jäänud märksõnad situatsiooni kirjeldamiseks olid näiteks:

naisi ei toetata poliitikas; kivistunud stereotüübid; hoolduskoormus naistel (nii vanurite kui laste);
meestekesksed võimusuhted, vertikaalne palgalõhe; klaaslagi;
naiste pikk eemalolek tööturult; ebavõrdsus peretoetuste maksmisel;
konservatiivne suhtumine – naised olgu pigem kodus;
stereotüüpide toitmine, kuna naisettevõtjaid ja naisi poliitikas on vähem; võrdõiguslikkus kui loomulik mudel ühiskonnas ei peaks olema enam küsitav; teatud erialad on naiste getod; tööalane segregatsioon; vaid neljandik naisi juhtivteadlaste ja professorite tasandil;
patroniseeriv suhtumine naistesse; tugivõrgustiku puudumine;
struktuursed ja nähtamatud barjäärid;
naised valivad humanitaarvaldkonna ja mehed tehnoloogia valdkonna; soopõhine õpe; kallutatud poliitiline probleem; väärtussüsteemi tasand; ettevõtte tüüp ja reeglid ning läbinähtavus; värbamise ja edutamise praktikad; emaduse trahv vs isaduse boonus; üksikemal vähem valikuid.

Lahendused, mida pakuti:

hoolduskoormuse ühtlasem jaotamine peres ja riigi tugi selleks;
naine, vali naist!;
naised, seadke meeste võimusuhted kahtluse alla;
teavitustegevus töö- ja pereelu ühildamiseks;
rohkem naisi ettevõtlusesse ja poliitikasse;
stereotüüpide murendamine;
jõupositsioonil oleval lasub vastutus näha probleemi;
mehed rohkem võimupositsioonil, seega on nende ülesanne otsida lahendusi; rohkem naisi juhtivteadlaste ja professorite tasandile;

Lahendused, mida pakuti:

reeglid peavad olema;
kvoodid börsi- ja riigiettevõtetes;
soolisest palgalõhest tuleb raporteerida;
rohkem läbipaistvust;
muudatused seadusandluses; haridus on võtmeküsimus;
rohkem tüdrukuid suunata ja innustada õppima tehnoloogia valdkonna erialasid;
teavitamine peab algama varajases kooliastmes;

Lahendused, mida pakuti:

arendada eneseanalüüsi ja enesemääratluse oskusi;
lõpetada soopõhine õpe; räägime ühiskonna väärtusruumist tervikuna;
oleme naistena ise eeskujuks; läbipaistev palgasüsteem ettevõtetes; soolist tasakaalu soodustavad värbamise ja edutamise praktikad; seadusemalakas.

Ja ikka: teadvustamine, teadvustamine, teadvustamine!

Üritus toimus koostöös Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusega, toetas Sotsiaalministeerium.

 

EENA liikmed Reet Laja, Pille Tsopp-Pagan ja Lisanna Elm esinesid 19. mail noortekonverentsil „Tee soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemiseni“.

Nii Tallinna kui ka Ida-Viru noortele (vanuses 15-26 a.) suunatud konverents toimus hübriidina Tallink Conference & Spa Hotellis ja Zoomis.

Konverentsi eesmärk oli edendada koolinoorte seas teadlikkust sügavalt juurdunud soolisest ebavõrdsusest igapäevases sotsiaalses kontekstis, stereotüüpidest ja eelarvamustest, mis seda toidavad ning kuidas luua vahendeid ebavõrdsuse vähendamiseks.

Konverentsi päevakava
10.00–11.00 Registreerimine ja tervituskohv
11.00–11.10 Sissejuhatus ja tervitussõnad – moderaator
11.10–11.30 Soolise võrdõiguslikkuse olukord Eestis – Sotsiaalministeeriumi esindaja
11.30–11.50 Soolise ebavõrdsuse vähendamine ja noorte roll selles – Soolise võrdõiguslikkuse voliniku esindaja
11.50–12.00 Küsimused ja arutelu
12.00–13.15 Parimate praktikate tutvustused:
• Naiste tugi-ja teabekeskus (Pille Tsopp-Pagan)
• Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (Reet Laja)
• Feminary RY Soome (Maria Laura Rajala)
• Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (Lisanna Elm). Vaata Lisanna ettekannet SIIN.
13.15–14.00 Lõuna
14.00–15.00 Arutelud töörühmades/ juhtumianalüüs:
– Sooline võrdõiguslikkus peres
– Võrdne Kohtlemine tööl ja hariduses (palgalõhe)
– Sooline võrdõiguslikkus poliitikas ja ühiskonnas
15.00–15.15 Töörühmade tulemuste esitlemine
15.15–16.00 Sooline segregatsioon hariduses ja tööturul Soomes – Ekvalita, Soome (Malin Gustavsson)
16.00–16.30 Õppefilm, osalejate tagasiside ja kokkuvõte.

Spikker, kuidas küsida võrdset palka

VÕRDSE PALGA PÄEV 2021

23. märtsil 2021 tähistati Eestis võrdse palga päeva. Eurostati 22% soolise palgalõhe arvutuste järgi täitus Eestis lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk sarnase töö eest.

Sellel aastal keskendusime naiste majanduslikule iseseisvusele. ZOOM keskkonnas sai jälgida kolme naise – Kristina Herodese, Marii Väljataga ning Maris Lampe – vahelist ausat vestlust teemal „Naise majanduslik iseseisvus: ootused vs reaalsus“. Arutelu saab järele vaadata SIIT.

Vestlust visualiseeris Siiri Taimla-Rannala Joonmeediast. Valmis poster, mida võib hellitavalt nimetada võrdse palga saamise spikriks (kliki üleval pildil).

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) on võrdse palga päeva kampaaniat eestvedanud 2010. aastast. Heaks partneriks ja toetajaks on sel aastal Sotsiaalministeerium.

 

Ilmunud artiklid

Pärnu Postimees 26.03.2021: https://parnu.postimees.ee/7210195/miks-naised-rohkem-palka-ei-saa-sest-nad-pole-kusinud?

Arter 27.03.2021: https://leht.postimees.ee/7210281/kuidas-korgemat-palka-kusida-ja-saada-ka

Võrdse palga päev 2021

 

PRESSITEADE
22. märts 2021

Homme, 23. märtsil korraldab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) koostöös Sotsiaalministeeriumiga võrdse palga päeva. Eurostati andmetel on Eestis sooline palgalõhe ligi 22%.

Ehkki aastatega on olukord ka paranenud (näiteks aastal 2007 oli meeste ja naiste palkade erinevus koguni 31%), on palkade erinevus endiselt märkimisväärne ja vajab jätkuvat diskussiooni. „Soovime jõuda palgalõhe juurpõhjusteni. Seepärast keskendume sel aastal naiste majanduslikule iseseisvusele laiemalt,“ sõnab EENA noortejuht Lisanna Elm.

Kuidas naisena targalt oma karjääri kujundada? Mis naisi tagasi hoiab? Kuidas maha võtta hirme, et naine saab olla tark ja edukas ka finantsiliselt, hakkamata seejuures „seelikuga meheks“? Nendele ja teistele küsimustele proovitakse leida vastused 23. märtsil kell 14.00–15.00 toimuval veebiseminaril „Naise majanduslik iseseisvus: ootused vs reaalsus“.

Arutelu juhib Kristina Herodes, kes on Arteri ajakirjanik, kunstnik, koolitaja, aktiivne seiklusspordi harrastaja, podcasti Naistejutud üks hingi ning kolme lapse ema. Tema vestluskaaslased on jazzlaulja, Girl Gone International ellukutsuja Tallinnas ja Euroopa noortele suunatud keskkonnaharidusliku loome- ja kaasamisinitsiatiivi „European Footprints“ üks asutaja Marii Väljataga ning E-raamatupidamine24 raamatupidamisbüroo asutaja ja Facebooki grupi Edukas naine looja Maris Lampe.

Rohkem infot veebiseminari kohta leiab: https://bpw-estonia.ee/event/vordse-palga-paeva-2021-veebiseminar-naise-majanduslik-iseseisvus-ootused-vs-reaalsus/

EENA on võrdse palga päeva kampaaniat eestvedanud 2010. aastast. Esimestel aastatel toimus meeleolukas kampaania „Tilliga ja tillita“, paar-kolm aastat on aga toimunud avalikud diskussioonid või sotsiaalmeedia ülekanded.

Pildi allkiri: 23. märtsil 2021 täitub lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk. (Foto: EENA)

 

Kontakt:
Lisanna Elm
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) noortejuht
tel: 5345 0975 ; e-post: lisanna.elm@gmail.com
www.bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

Äriklubi alustas hooaega strateegiapäevaga Saka mõisas

Selleks, et luua ja mõista, kuidas edasi liikuda, on vaja ägedat, inspireerivat ja ettevõtlikku seltskonda. Et uueks ärihooajaks plaanid paika panna ning läbi arutada teemad, mis lahendamist või selgust vajavad korraldasime strateegiapäeva Saka mõisas 16.-17. augustil 2020.

Alustasime päeva Liina eestvedamisel  turunduse teemade aruteluga –  millised on turunduse väljakutsed, võimalused ja kuidas väikeettevõtja saaks/peaks/võiks turundustegevusi digitaliseerida. Liina on tõeline turundusproff ja oskas küsida häid küsimusi, millele turunduses mõelda ja kuidas defineerida seda ideaalset klienti. Me nagu kõik teame, milline on meie teenuste/toodete sihtrühm, kuid sõnumi koostamisel ei oska me tihti panna ennast tema rolli ja seeläbi ei kõneta me oma loo rääkimisega või sõnumi koostamisega potentsiaalset klienti. Liina tõi välja sihtrühma kohta huvitavad numbrid protsentuaalselt, mis on järgmised: 

  • 3% juba teavad sinu toodet ja tahavad toodet osta
  • 7% sorteerivad turgu, otsivad mingit toodet/teenust, kuid ei tea sinu pakutavast veel midagi
  • 30% on need, kes ei tea, sinu tootest/teenusest veel midagi
  • 30% on need, kes ei vaja sinu pakutavat, kuigi nad ise ka veel ei tea, et tal seda vaja võiks minna
  • 30% on need, kes on sinu toote/teenuse tulihingelised vastased

 

Kuid Sirle teema oli ettevõtte kasv ja raha ning ta tegi ülevaate ettevõtte erinevatest rahastuse allikatest ning tõstis esile olulise küsimus – mis on Sinu ettevõtte kasvu eesmärk? Mõtle ja vasta sellele sinagi isekeskis. 

Lisaks andis Sirle väga hea ülevaate ettevõtte kasvatamisega seotud takistustest ehk lõksudest, millega kõik ettevõtjad erinevatel etappidel mingis osas kokku puutuvad. Kuus ettevõtluslõksu on järgmised: 

  1. Omanikulõks  – teeme otsused iseenda heaolust lähtuvalt, mitte ettevõtte arendamise vajadusest.
  2. Käibelõks – omanikud finantseerivad mitte ettevõtte kasvu, vaid iseenda heaolu.
  3. Konkurentsilõks – vaadatakse  kogu aeg konkurentide tegemisi ja kaotatakse oma nägu.
  4. Keskpärasuse lõks – ei julgeta muutuda, ei võeta vastu otsuseid, et ettevõtet arendada ning ollakse kui hall hiireke.
  5. Turulõks – keskendutakse vaid ühele turule või hoopis ainult ühele segmendile.
  6. Eesti lõks – ollakse oma toote ja teenusega vaid Eesti kesksed, kardetakse isegi mõelda oma äri arendamisest rahvusvahelisel tasandil.

Millises lõksus oled sina oma ettevõttega? Tuleb mõelda ja astuda julgeid samme selle likvideerimiseks.

Kui jutt juba ärist, siis rääkisime ka rahast, rahaga seotud uskumustest,  naise eneseväärtustamisest ja milline on ennastjuhtiv ettevõtja. Kuid üks oluline mõte, mis paljudest oluliste mõtete seast kõlama jäi – kui sa teed midagi hästi, siis raha tuleb niikuinii! Jaa, täpselt nii palju, kui suudad kasvada isiksusena, nii palju kasvab ka sinu ettevõte.

 

Loomulikult nautsime õhtust koosolemist, meres ujumas käimist ja seda energiat, mis tekib naistest, kellel kõigil on fookuses oma ettevõtte kasvatamine. Meie ühistest tegemistest on tekkimas ühised tootearendused ja koostööd ning  ärihooaja eesmärgid said paika pandud ja hoog sisse lükatud. 

Nagu ütles Estee Lauder: “Ma olin missiooniga naine ja oma unistuste poole püüdlemisel eesmärgikindel!”

 

Kirjutas 

Signe Ventsel

Sul on äriidee või ettevõte, kuid puudub raha?

18. mail 2020 toimus veebiseminar “Sul on äriidee või ettevõte, kuid puudub raha?”.  Veebiseminaril räägiti, mida teha, kui olemas on äriidee või ettevõte, kuid puudub raha. Jagati praktilisi soovitusi rahastusallikate leidmiseks nii äriidee kui ka tegutseva ettevõtte tegevuse rahastamiseks

Kogemusi jagasid:
Sirle Truuts on ettevõtluskoolitaja ja mentor, kes on 10 aastat kirjutanud rahastustoetusteks äriplaane ja töötanud ettevõtete panganduses, millest kuus aastat väikeste ja keskmiste ettevõtete osakonna juhina. Oma kogemuse käigus on ta nii kaitsenud äriplaane krediidikomitees kui ka osalenud rahastusotsuste tegemisel krediidikomitee liikmena. “Minu poolt kirjutatud äriplaani tulemuslikkus on olnud siiani 100%, sest kirjutan äriplaane rahastaja ja investori huvidest lähtuvalt,” sõnab ta. Lisaks on Sirle raamatu “Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt” autor. Igapäevaselt arendab ta alustavatele ettevõtjatele suunatud ettevõtlusportaali www.hakkanettevotjaks.ee
Jelena Žovnikoval on 20 aastat praktilist finants- ja ärinõustamise ning firmajuhtimise kogemust. Suurema osa sellest oli ta Grant Thornton Baltic grupi partner ja finants-/ärinõustamisprojektide juht. Grant Thornton Baltic on auditeerimise, raamatupidamise ja nõustamise valdkonna üks suuremaid tegijaid meie regioonis. Viimaste aastate jooksul on Jelena nõustanud enamasti alustavaid ettevõtteid ja idufirmasid. Jelena on ühisrahastusplatvormi (Fundwise ja Hooandja) tuumikmeeskondade liige. Ta koolitab ja mentordab ettevõtjaid MTÜ Loov Eesti, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja, StartupEstonia, Prototron fondi, Startup Wise Guys kiirendi, Imaguru inkubaatori jt projektides nii Eestis kui ka välismaal. Rohkem infot: https://www.linkedin.com/in/yelena-zhovnikova/


Veebiseminaris räägitud
olulised punktid:

1. Sageli nimetatakse raha puudust peamiseks takistuseks ettevõtlusega alustamisel või ettevõtte kasvatamisel, kuid tegelikult ei pruugi ärimudel olla piisavalt tugev. See tähendab seda, et ettevõte ei suuda jõuda maksvate klientideni.

2. Ettevõtlusega alustamine ja algkapitali suurust saab võrrelda reisimisega. Väikese eelarvega või isegi tasuta saab ka reisida, kuid 
võib võtta kauem aega nii reisi ettevalmistamisel kui reisimisel.  Suurema eelarvega on võimalik sihtkohani jõuda kiiremini. Sama on ettevõtluses. Kui algkapitali ei ole piisavalt, siis tasub ikkagi alustada, kuid lihtsalt soovitud tulemusteni jõudmine võib võtta rohkem aega.
3. Toetustega ettevõtlusega alustamiseks on vaid mõned võimalused. Nt Eesti Töötukassa (ettevõtlusega alustamise toetus), Riigi Tugiteenuste Keskus (starditoetus kuni 31.12.2020), EAS (innovatsiooniosak ja arendusosak) ja PRIA toetused.  Aegajalt tulevad eriala organisatsioonid  või ministeeriumid välja mõne toetusega (nt sügis 2020 oli õppematerjalide digitaliseerimise toetus), seega tasub end kursis hoida oma tegevusvadlkonnas.
4. Pangalaenude taotlemisel tasub võtta pakkumine kõigist pankadest või liisingutest. Kui on tugev ettevõte, kellele soovivad kõik laenu anda, on võimalik ka tingimusi paremaks kaubelda. Peamised pangatooted alustavatele ettevõtjatele on stardilaen ja liising, mida saab käenduse tagatisel. Isikliku koduga ei tasu ärilaene tagada.

5. Edukas äriplaan ei kirjelda üksnes seda, mida ettevõte teeb, vaid seda, kuidas ta seda teeb. Ehk äriplaan annab selge ülevaate, kust tuleb raha, kuhu läheb ja palju ettevõttesse jääb.

 

Investoritega suhtlemisel peab arvestama, et te pole ainuke rahaküsija. Konkurents on väga tihe! Investori tähelepanu haaramiseks peate tegema väga selge ja konkreetse lühitutvustuse oma väärtuspakkumisest, konkurentsieelistest, sihtklientidest/-turgudest, juba saavutatud ja planeeritavatest verstapostidest, vajalikust rahasummast, rahakasutuse eesmärkidest ning lubadustest investorile. Teie peamine eesmärk seisneb selles, et investor valiks teie taotluse välja ja kutsuks teid jätkukohtumisele.
1. Enne taotluse saatmist tehke oma kodutöö ära ja uurige, mis on selle investori/fondi/kiirendi/inkubaatori jms fookusalad ning kas need alad haakuvad teie valdkonna, idee ja arenguetapiga. Kui soovite kandideerida mingile toetusele või (kiirendi)programmile, veenduge ka selles, et te vastate toetuse/programmi tingimustele.
2. Raha kaasamise protsess ei piirdu ainult taotluste ja äriplaanide kirjutamisega. See on ka oma idee turundamine ja promomine ning toote ja teenuse valideerimine. Hea brändinähtavus, eelkokkulepped potentsiaalsete klientidega ja suur fännide kogukond annavad rohkem šansse raha saamiseks.
3. Ärimudelite ja rahastusliikide valik sõltub ka tegevusvaldkonnast. Nt tootmismahukad ettevõtted vajavad palju rohkem algkapiltali kui teenusepõhised ärid.
4. Teie prognoosid ja lubadused peavad olema realistlikud. Kui te ei täida oma lubadusi või kulutate toetusraha ebasihipäraselt, võib rahastaja raha tagasi küsida.

Info toimunud seminaride kohta asub siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

Kuidas olla edukas enesejuht ja milliste harjumustega disainida elu?

11.mail toimus veebiseminar “Kuidas olla edukas enesejuht ja milliste harjumustega disainida elu?”.  

Kogemusi ja teadmisi jagas Signe Ventsel, kes on kalendermärkmiku “Olen iseenda boss” autor. Lisaks aitab Signe arengupartnerina organisatsiooni meeskondadel eristuda ja oskuslikult välja tuua nüansid, mida ise tihti ei nähta. Inimeste arendamine on olnud tema töö osaks suuremal või väiksemal määral juba üle 15 aasta. Signe on Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni äriklubi president, Naised ettevõtluses arenguprogrammi üks eestvedajatest, ettevõtluslektor ja elukestva õppe suur fänn. Signega saab kontakti võtta siit: https://signeventsel.ee

Veebiseminaril räägiti:

 – eesmärgid tuleb paika panna kolmele kuule, mitte pikemaks perioodiks;

 – tuleb paika panna, millised on need tööriistad, mida kasutada siis, kui energia on maas;

 – sinu eneseareng on pöördvõrdelises seoses sinu tegemistega muudes valdkonades;

 – mida rohkem investeerid iseendasse, seda paremini tead, kuidas sa toimid ja saad lahti piiravatest uskumustest, SEST – kõik on võimalik!

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit (NB! Materjali kasutamisel palume viidata algallikale.).

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

“Kuidas olla efektiivne meeskonnatöös distantsilt?”

4. mail toimus veebiseminar “Kuidas olla efektiivne meeskonnatöös distantsilt?”. Kogemusi jagas Einike Mölder, kes on coach ja tähendusliku elu looja. Ta on tegutsenud riiklikul tasandil noortevaldkonnas, tehes seda kaugtöövormis. Einike on Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Võru klubi liige.
Veebiseminaril räägitud olulised punktid:
  • Loo ruum mõnusaks töötamiseks, mis toetab enda hoidmist ja suhtlemist meeskonnaga.
  • Virtuaalse töötamise juures leia aeg “ kohvinurga juttudeks”.
  • Kaugtöö eeldab usalduslikke suhteid ja üksteise usaldamist.
  • Väga selgelt tuleb läbi rääkida töötamise kokkulepped, läbi tuleb ka arutada kõik väiksed detailid.
  • Tuleb luua pinnas, kus keegi ei eelda, vaid julgeb küsida ja täpsustada.
  • Kiirete küsimuste korral helista!

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit (NB! Materjali kasutamisel palume viidata algallikale.).

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

Kuidas oma äri paremini digikanalites esile tuua?

27. aprill 2020 toimus veebiseminar “Kuidas oma äri paremini digikanalites esile tuua?”. Kogemusi jagas Siiri Tiivits-Puttonen, kes on 20-aastase rahvusvahelise kogemusega e-äri juht ja Lumav Commerce digiäri strateeg.

Veebiseminari vaadates saate vastused järgmistele küsimustele:

  • Mis on e-äri?

  • Mida arvestada e-äri luues äriplaanis?

  • Kuidas on mõistlik luua kasutajaliides?

  • Mis on esimesed põhisammud turunduse loomisel, et see viia lihtsalt üle automaatturundusse?

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit (NB! Materjali kasutamisel palume viidata algallikale.).

Vaata seminari järele siit.

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

Siiri Puttonen- veebiseminar

20. aprillil 2020 toimus veebiseminar “Miks praegu on parim aeg Amazoni ettevõtte alustamiseks?”. Veebiseminaril jagas kogemusi Egle Raadik-Gonchev. 

Egle tutvustas, kuidas näeb välja elu e-kaubanduse ettevõtet alustades, millised on peamised tööprotsessid ning mida on oma ettevõttega alustamiseks vaja. Kuna kriis on pannid enamiku meist internetist ostma, on praegu unikaalne aeg alustamiseks, sest klientide arv on kriisi tõttu meeletult kasvanud. Kuigi õppimine võtab kuid, siis praegu alustades oled valmis uue e-kaubanduse tõusuga kaasa minema 2021. aasta alguses, mil töökohad taastuvad ja palgad normaliseeruvad. 

Egle ise on müünud Amazonis üle kahe aasta ja katsetanud selle jooksul läbi kategooriad sprodist rõivasteni. Egle ettevõte käive on üle 1 miljoni dollari, praegu toimetab ta 10-tootelise portfelliga. Egle ütleb, et tänane taktika on vaieldamatult domineerida oma nišis ning laieneda horisontaalselt ehk müüa igal võimalikul Amazoni platvormil, eBays ja oma e-poes.

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit.

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

Miks praegu on parim aeg oma Amazoni ettevõtte alustamiseks? - Egle Raadik-Gonchev

16. aprillil 2020 toimus veebiseminar “Kuidas keerulistel aegadel lapsega hea suhe säilitada?”. Kogemusi jagas Gordoni perekooli koolitaja ja perekeskuse Sina ja Mina juhatuse liige.

Kaileen tõi välja olulised punktid:

  • Jälgi, millises infoväljas on Sinu lapsed ja mida söögilauas räägid. Lastel pole vaja teada täpseid andmeid viiruseohvrite kohta.
  • Hoia head kontakti kõige tähtsama inimesega – iseendaga. Jõusta ennast, mõtle välja, mis Sulle jõudu annab. Raskel ajal on see ülioluline, sest ainult siis saad olla toetav lapsevanem
  • Kuu aega distantsõpet pole väsitanud mitte ainult Sind, vaid ka last. Mõtle, mida saad teha, et lapse jõuvarusid taastada. Kas see on videokõne sõpradega või mõni tore arvutimäng, mida saab üheskoos mängida?
  • Hoia päris kontakti: see on hea aeg saada oma lähedastega rohkem tuttavamaks.
  • Kuula oma last päriselt ja aktiivselt, võta vastu ta tugevad tunded.

 

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

“Kuidas keerulistel aegadel lapsega hea suhe säilitada!”

Esimene veebiseminar sarjast “Naised, saame koos kriisist üle!” toimus teemal “Töösuhted eriolukorra tingimustes”. Seminari viisid läbi Ettevõtlusklubi liikmed Karin Madisson peaesinejana ja Triin Parmsoo moderaatorina.

Seminar toimus Zoomi keskkonnas ja sellel osales üle 60 inimese. Advokaadibüroo Sorainen partner ja advokaat Karin Madisson oli ette valmistanud sisuka presentatsiooni hetkel olulistest teemadest nagu töötukassa abimeetmed, töötasu vähendamine, töö mitte andmine, koondamine, puhkused, kodukontori õiguslikud aspektid jms. Osalejad esitasid hulgaliselt küsimusi.

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit.

Veebiseminari saab järelvaadata siin: https://youtu.be/7YGVxSmx4PI

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

„Töösuhted eriolukorra tingimustes“

Eesti soolise palgalõhe näitaja on vaikselt kahanemas.

Eesti sooline palgalõhe, meie suurim rahvuskala, on hakanud kahanema – eelneva perioodi näitaja (2018. a andmed) 25,3% on praeguseks vähenenud 22,7%-ni.
Siiski on Eestis naiste ja meeste keskmise palgatulu vahe jätkuvalt Euroopa suurim. Väiksem palk tähendab naistele suuremat majanduslikku sõltuvust oma partnerist ja see saadab naisi terve elukaare vältel, mõjutades muuhulgas ka hüvitiste suurust ja pensione.
Palgalõhe peegeldab struktuurset ebavõrdsust Eesti naiste ja meeste vahel ning näitab, et vaatamata pealtnäha võrdsetele võimalustele on meeste ja naiste ligipääs ressurssidele erinev.