Eerika Pihl: Säästev ja kestlik areng – Mis? Miks? Kuidas?

 

Teame, et jätkusuutlikkus on meie endi kätes. Samas võib igapäevaselt häid valikuid tehes siiski jääda mulje, et mis siis muutuks, kui mina seda ei teeks? Ma tean, motivatsioon võib kergelt otsa saada. Õnneks ei pea jätkusuutlikkuse tagamisega tegelema ainult üksikisik. Selle eest vastutab ka suuremal skaalal ettevõtlus ja riiklik tase. Kuidas?

4. märtsil esines EENA toel kõigile huvilistele Tallinna Kaubamaja Grupi esindaja Erika Pihl säästva ja kestliku arengu teemadel. Paljud meist tegelevad säästlikkusega igapäevaselt vältides poest puuviljade kilekottide võtmist ja läbi riiete ja muude tarbeesemete taaskasutamise, kuid Erika tõi meieni natuke suurema pildi.

Jätkusuutlikkus võib tunduda väga ühekülgne ja samas hoomamatu teema, millega peaks tegelema riik ja suured ettevõtted. Seega võib inimene selle tihti lükata ka teiste õlule ja ise mitte midagi selle jaoks ära teha. Igaüks eraldi tegelikult saab midagi ära teha suure plaani muutmiseks. Tänu Erikale saime me infot, kuidas ka tavainimene saab tegelikult anda selle muutuse loomiseks oma panuse.

Mida saab üldse mõista jätkusuutlikkuse all? Selle eesmärk on luua pikaajalist väärtust nii, et säiliks ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik keskkond.

Võiks kehtida selline reegel, kus äri kasum = looduse kasum, selle asemel, et äri kasum > looduse kasum. Jätkusuutlik areng viib edasi säästliku arenguni, millest tekib kestlik areng.

On olemas tulemuste kolmikmõõde, võrreldakse KOGUKONDA, KASUMIT ja KESKKONDA. Kestlik areng on see, mis hõlmab endas kõiki kolme. Seda on raske saavutada, enamasti on täidetud üks või kaks.

MIKS üldse mõelda ja tegutseda nendel teemadel? Sest lihtsalt öeldes on olukord keskkonnas ja inimkonnas halb. Sellise käitumisega ei säili praegused või eelnenud looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved ja olukord.

Mida siis lahendamiseks on välja mõeldud? See oli üks huvitavamaid loengu osasid, kuna väga tore oli kuulda, et süsteeme on üles ehitatud ja neid selgitatakse üpris piltlikult ja lihtsalt. Toon mõned siin välja.

Kyoto protokoll – Rahvusvaheline leping, mis kohustab vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tuginedes teaduslikule üksmeelele. Defineerib ära kasvuhoonegaasid (CO2 e süsinikdioksiid, CH4 e metaan, N2O e dilämmastikoksiid, F-gaasid, s.h. naerugaas) – teised peale CO2 arvutatakse võrdlemise lihtsustamiseks CO2 ekvivalentideks.

Eestlaste jalajälg on suhteliselt suur, kuna meil on vähe inimesi ja põlevkivi põletamine on seda suuremaks paisutanud. Lätis on palju tuule- ja hüdroenergiat ja Eesti on saanud lisaenergiat oma lõunanaabritelt. Arenguvõimalusi on ja selle üle praegu ka aktiivselt arutletakse.

Jätkusuutlikkus on igal pool. Aastal 2015 on välja töötatud Sustainable Development Goals ehk jätkusuutliku arengu eesmärgid. Need loodi 15 aastaks (2015-2030) ja seal on kokku 17 eraldi kategooriat.

Selles olid mõned suuremat imestust tekitanud eesmärgid, nt nr 2, 4 ja 10. Kui enamasti räägitakse jätkusuutlikkuse all energiakasutusest, siis tegelikult on hariduse kvaliteet elutähtsa rolliga meie kasutatavate materjalide ja töövõtete valikul.
Eesmärkidest saad rohkem lugeda siit.

UN Global Compact 2000. Selle fookuses on rohkem inimõigused, töötajate heaolu, keskkond, korruptsioonivastasus. Vaata siit järgi: https://www.unglobalcompact.org/

Väga mitu erinevat konkreetset meedet on veel, kuidas keskkonnamõjusid hinnatakse ja mis on eesmärkideks võetud. Nagu juba mainisin, meeldib nende juures, et sammud on läbi mõeldud ja väljendatud selgelt. Vajab süvenemist, kuna mõned suurused ja terminid on üpris spetsiifilised. Info on internetis leitav ja uuritav. 

Eerika tõi välja ka sellise mõiste, nagu rohepesu. See on nii põhimõttelt kui kujult sarnane rahapesule. Rohepesu all mõistetakse tegelikult keskkonnavaenuliku toote või teenuse esitamist “rohelisema” e ökoloogilisemana, kui see on, varjates liialdades toote või teenuse tegelikke omadusi. See on üks jätkusuutlikkuse varjupooli, mis ettevõtluses toimuda võib. Vahel ka teadmatusest, kuid tihti pahatahtlikult.

Offsetting on üks jätkusuutlikkuse tagamiseks mõeldud tegevus. See tähendab süsihappegaasi tekitatava kahju vähendamist selliste tegevustega, mis vähendavad süsihappegaasi õhust (nt puude istutamine, tuulepargi rajamine jne). Tegevus, mille eest vastutab ettevõte, aga läbi viivad ikkagi üksikisikud. 

Süsiniku püüdmisega tegeletakse vahel suurtes tehastes, kui püütakse süsihappegaas tekkeallika juures kohe kinni ja suunatakse maa alla. Eestis ei ole seda esineja teada rakendatud.

Huvitavaim väljavõte – jätkusuutliku arengu tagamiseks on oluline tagada inimeste omavaheline võrdsus, luua koostöökokkuleppeid riikide, organisatsioonide ja inimeste vahel ja pöörata tähelepanu toitumise ning hariduse kvaliteedile. Jätkusuutlikkus ei ole ainult majanduses ja keskkonnas vaid ka inimeste vahel ja seas.

Projektid, mida toetada, et luua jätkusuutlikumat maailma: https://www.goldstandard.org/

Rahalise toetuse jaoks: https://www.cooleffect.org/

Jälgi meie Rohelise ja hoolivama maailma liikumise infot siit.

Blogipostituse kirjutas: Liis Järvamägi

15.03.2021

Merike Kandar: Teen seda, mis paneb hinge helisema ja kingib tänulikkuse

 

Merikese kokkamise ürituse idee algallikaks on tema suur kirg toidumaailma vastu. Kõik see on saanud aga alguse Merikese lapsepõlvest, kust on talle antud ellu teekonnale kaasa sellise põneva sisuga reisikott.

 

Me paljud ju mäletame, et sügaval nõukogude ajal oli toidukaupade valik poodides olematu. Ja ka selle pisku pärast tuli võidelda, järjekordades seista, ka nö letialuseid tutvusi kasutada, kellel oli ja nii edasi.

 

Kodudes valmistati tollel ajal ikka enamasti kõike ise – alates sealihakonservist kuni koduveinini välja. Väikse tüdrukuna ema köögitoimingutes aidates, tundsin nendes tegemistest kuidagi erilist helgust ja rõõmu. Nii kasvas minus vaikselt soov ise teha ja luua ning kirg põneva toidumaailma vastu.

 

Merike on hiidlanna ja ta ütleb „Armastan kala üle kõige“. Merikese isa käis omal ajal ise kalal ja vastavalt aastaajale rikastas tema perekonna toidulauda lest, angerjas, siig, lõhe, tuulehaug, kilu, ahven ja teised tuntud ja hõrgutavad kalad.

 

Tänu võrratult ägedale Eero Kippale , saime EENA kokkamise üritusel nautida külluslikku kalaroogade kokakunsti: lõhe toorjuustukreemiga, täidetud pontšikud, hiidkreveti salat, kohafilee ja suussulav porgandikook isetehtud jäätisega, mis olid koos oivaliselt head.

 

Merike nendib „Hindan lihtsat, kuid kvaliteetset toitu. Seetõttu olen loonud oma ettevõtte Handgurmee OÜ“. Merike lisab, et tema ettevõtte koduleht saab samuti kohe-kohe valmis. Merike toimetab oma ettevõttega väikse tütre kõrvalt. On selge, et aega peab jaguma mõlemale.

 

Merike toob maale ka väiketootjate toidukaupu ja nende puhul ütleb ta „Hindan puhtaid, oma looga maitseid ja lõhnu ning pean tähtsaks ka pakendite taaskasutust“. Merike kinnitab, et ta teeb seda, mis paneb tema hinge helisema, kingib tänulikkuse ja loob tiivad.

 

Täname Eero Olavi Kippat

 

Teksti kirjutas Merike Kandar, fotod tegi Ülo Mängel

Toimetas Mare Timian, Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

EENA esimene president aitas Valgevene naised Eestisse

 

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) pakkus arengukoostöö ümarlauale välja, et nad võiksid koostada taastumisprogrammi Valgevene võimude repressioone äsja tunda saanud naistele. Välisministeeriumi ja Eesti riigi abil toodigi 15 valgevenelannat Pärnusse spaasse ja puhkama.

 

„Jälgisime Valgevene valimisi, elasime juba enne kaasa Svjatlana Tsihhanovskajale, sest me ENUT-is oleme teinud arengukoostöö projekte varemgi. Oleme Ukraina sisepõgenikke koolitanud, tänavu kevadel lõpetasime Moldova projektiga. Kümme aastat tagasi koolitasime ka Valgevene naisi, kuid vahepeal meil polnud seal projekte,“ meenutas ENUT-i esinaine Reet Laja Eesti Päevalehele.

 

“Kui Valgevene naised pärast valimisi tänavatele tulid, siis andsime teada, et hea meelega teeksime midagi nende naiste heaks,” ütles Eesti Päevalehele ENUT-i esinaine Reet Laja.

 

Reet Laja on ka EENA – Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni asutajaliige ja EENA esimene president, kelle initsiatiivil EENA 1992. aastal moodustati.

 

Artiklit 26.11.2020 “Valgevenes repressioone tunda saanud naised käisid end Pärnus mereäärse teraapiaga turgutamas” saad lugeda Eesti Päevalehest või Pärnu Postimehest. Kogu artikli lugemiseks on vaja siseneda tellijana või soetada meediaväljaande digipakett.

Eesti ettevõtlikud naised lükkavad käima üleeuroopalise rohealgatuse: GREEN AND SUSTAINABLE BPW Europe 2020

 

EENA – Eesti Ettevõtlikud Naised – algatusel on sündinud üleeuroopaline ettevõtlike naiste rohealgatus “Green and Sustainable BPW Europe”. Algatuse eestvedajaks on EENA Tallinna klubi koos Läti, Leedu ja Türgi esindajatega.

 

Rohe-algatuse eestvedaja EENA Tallinna klubi president Siiri Tiivits-Puttonen ütleb: “EENA-le tähendab see rohelist ja jätkusuutlikku maailmavaadet ning nende väärtuste järgi tegutsemist kõigis meie ettevõtmistes”.

 

Siiri eestvedamisel toimus eile suure ringi e-arutelu, kus teemadeks üleeuroopalise rohealgatuse ideed, programmi alused ja esimesed plaanid. e-kohtumisel olid kohal ettevõtlikud naised üle Eesti, kellest on kujunemas algatuse tuumik-projekti eestvedajad.

 

Rohe-algatuse üleskutse praegustele ja uutele EENA liikmetele

Ootame rohealgatusega liituma kõiki EENA ettevõtlikke naisi, keda jätkusuutlikkuse ja roheteemad teemad kõnetavad! Ning ärgitame samadel põhjustel EENA ettevõtlike naistega liituma kõiki tegusaid naisi üle Eesti. Alustame iseendast ja teeme Euroopa roheliseks!

 

EENA kuulub 1993.aastast Rahvusvahelisse Föderatsiooni BPW International.

Sellest ajast on kasutusel EENA rahvusvaheline nimi BPW Estonia. BPW International võrgustikku kuulub enam kui 25 tuhat naist 95 riigist ja viielt kontinendilt. Esindame erinevaid eri- ja elualasid ning vanuserühmi ja leiame, et erinevus rikastab ning ühine eesmärk liidab meid.

 

Tekst: Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht