Eerika Pihl: Säästev ja kestlik areng – Mis? Miks? Kuidas?
Teame, et jätkusuutlikkus on meie endi kätes. Samas võib igapäevaselt häid valikuid tehes siiski jääda mulje, et mis siis muutuks, kui mina seda ei teeks? Ma tean, motivatsioon võib kergelt otsa saada. Õnneks ei pea jätkusuutlikkuse tagamisega tegelema ainult üksikisik. Selle eest vastutab ka suuremal skaalal ettevõtlus ja riiklik tase. Kuidas?
4. märtsil esines EENA toel kõigile huvilistele Tallinna Kaubamaja Grupi esindaja Erika Pihl säästva ja kestliku arengu teemadel. Paljud meist tegelevad säästlikkusega igapäevaselt vältides poest puuviljade kilekottide võtmist ja läbi riiete ja muude tarbeesemete taaskasutamise, kuid Erika tõi meieni natuke suurema pildi.
Jätkusuutlikkus võib tunduda väga ühekülgne ja samas hoomamatu teema, millega peaks tegelema riik ja suured ettevõtted. Seega võib inimene selle tihti lükata ka teiste õlule ja ise mitte midagi selle jaoks ära teha. Igaüks eraldi tegelikult saab midagi ära teha suure plaani muutmiseks. Tänu Erikale saime me infot, kuidas ka tavainimene saab tegelikult anda selle muutuse loomiseks oma panuse.
Mida saab üldse mõista jätkusuutlikkuse all? Selle eesmärk on luua pikaajalist väärtust nii, et säiliks ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik keskkond.
Võiks kehtida selline reegel, kus äri kasum = looduse kasum, selle asemel, et äri kasum > looduse kasum. Jätkusuutlik areng viib edasi säästliku arenguni, millest tekib kestlik areng.
On olemas tulemuste kolmikmõõde, võrreldakse KOGUKONDA, KASUMIT ja KESKKONDA. Kestlik areng on see, mis hõlmab endas kõiki kolme. Seda on raske saavutada, enamasti on täidetud üks või kaks.
MIKS üldse mõelda ja tegutseda nendel teemadel? Sest lihtsalt öeldes on olukord keskkonnas ja inimkonnas halb. Sellise käitumisega ei säili praegused või eelnenud looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved ja olukord.
Mida siis lahendamiseks on välja mõeldud? See oli üks huvitavamaid loengu osasid, kuna väga tore oli kuulda, et süsteeme on üles ehitatud ja neid selgitatakse üpris piltlikult ja lihtsalt. Toon mõned siin välja.
Kyoto protokoll – Rahvusvaheline leping, mis kohustab vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tuginedes teaduslikule üksmeelele. Defineerib ära kasvuhoonegaasid (CO2 e süsinikdioksiid, CH4 e metaan, N2O e dilämmastikoksiid, F-gaasid, s.h. naerugaas) – teised peale CO2 arvutatakse võrdlemise lihtsustamiseks CO2 ekvivalentideks.
Eestlaste jalajälg on suhteliselt suur, kuna meil on vähe inimesi ja põlevkivi põletamine on seda suuremaks paisutanud. Lätis on palju tuule- ja hüdroenergiat ja Eesti on saanud lisaenergiat oma lõunanaabritelt. Arenguvõimalusi on ja selle üle praegu ka aktiivselt arutletakse.
Jätkusuutlikkus on igal pool. Aastal 2015 on välja töötatud Sustainable Development Goals ehk jätkusuutliku arengu eesmärgid. Need loodi 15 aastaks (2015-2030) ja seal on kokku 17 eraldi kategooriat.
Selles olid mõned suuremat imestust tekitanud eesmärgid, nt nr 2, 4 ja 10. Kui enamasti räägitakse jätkusuutlikkuse all energiakasutusest, siis tegelikult on hariduse kvaliteet elutähtsa rolliga meie kasutatavate materjalide ja töövõtete valikul.
Eesmärkidest saad rohkem lugeda siit.
UN Global Compact 2000. Selle fookuses on rohkem inimõigused, töötajate heaolu, keskkond, korruptsioonivastasus. Vaata siit järgi: https://www.unglobalcompact.org/
Väga mitu erinevat konkreetset meedet on veel, kuidas keskkonnamõjusid hinnatakse ja mis on eesmärkideks võetud. Nagu juba mainisin, meeldib nende juures, et sammud on läbi mõeldud ja väljendatud selgelt. Vajab süvenemist, kuna mõned suurused ja terminid on üpris spetsiifilised. Info on internetis leitav ja uuritav.
Eerika tõi välja ka sellise mõiste, nagu rohepesu. See on nii põhimõttelt kui kujult sarnane rahapesule. Rohepesu all mõistetakse tegelikult keskkonnavaenuliku toote või teenuse esitamist “rohelisema” e ökoloogilisemana, kui see on, varjates liialdades toote või teenuse tegelikke omadusi. See on üks jätkusuutlikkuse varjupooli, mis ettevõtluses toimuda võib. Vahel ka teadmatusest, kuid tihti pahatahtlikult.
Offsetting on üks jätkusuutlikkuse tagamiseks mõeldud tegevus. See tähendab süsihappegaasi tekitatava kahju vähendamist selliste tegevustega, mis vähendavad süsihappegaasi õhust (nt puude istutamine, tuulepargi rajamine jne). Tegevus, mille eest vastutab ettevõte, aga läbi viivad ikkagi üksikisikud.
Süsiniku püüdmisega tegeletakse vahel suurtes tehastes, kui püütakse süsihappegaas tekkeallika juures kohe kinni ja suunatakse maa alla. Eestis ei ole seda esineja teada rakendatud.
Huvitavaim väljavõte – jätkusuutliku arengu tagamiseks on oluline tagada inimeste omavaheline võrdsus, luua koostöökokkuleppeid riikide, organisatsioonide ja inimeste vahel ja pöörata tähelepanu toitumise ning hariduse kvaliteedile. Jätkusuutlikkus ei ole ainult majanduses ja keskkonnas vaid ka inimeste vahel ja seas.
Projektid, mida toetada, et luua jätkusuutlikumat maailma: https://www.goldstandard.org/
Rahalise toetuse jaoks: https://www.cooleffect.org/
Jälgi meie Rohelise ja hoolivama maailma liikumise infot siit.
Blogipostituse kirjutas: Liis Järvamägi
15.03.2021
