“Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” veebiseminaride teine hooaeg jätkus käesoleval nädalal.  Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu rääkis teemal Toiduraiskamine Eestis“. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse tegevusalaks on rakendusuuringute läbiviimine, sidusrühmade kaasamine ja suutlikkuse arendamine Läänemere ja Euroopa Liidu piirkonnas.

Eestis on ka varem uuritud toidujäätmete ja toidukao teket, kuid äsja valminud uuring käsitleb korraga kogu toidutarneahelas tekkivaid toidujäätmeid. Saadud andmed kinnitavad toidujäätmete tekke suurenemist viimase viie aasta jooksul kogu toidutarneahelas.

Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Jagatuna inimese peale võib öelda, et kogu tarneahelas tekib Eestis elaniku kohta 127 kg toidujäätmeid aastas. Piltlikult öeldes on see 33 prügiautotäit toitu päevas.

Ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris. Kõige enam läheb toitu raisku just kodustes majapidamistes, mida võib osaliselt seostada Eesti inimeste elatustaseme tõusuga. Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond aastas ära keskmiselt 180 euro eest toitu. Lastega peredel on toidukadu pisut suurem, kuni 220 euro väärtuses. Kodumajapidamises toidu äraviskamise peamine põhjus on toidu riknemine.

Toitu ära visates ei raiska me ainult raha, vaid ka ohtralt muid ressursse. Toidu tootmisel on väga suur mõju keskkonnale, kuna kasutatakse põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu. Lisaks on toidu tarneahel väga pikk: transport, ladustamine, erinevad vahendajad, lõppkasutaja. Tootmise mõjud on väga ulatusliku, nt väetised voolavad veekogudesse ja tekitavad nende eutrofeerumist, mulla kvaliteet langeb, kui kasvatada sama taime järjepidavalt.

Juttu oli ka sellest, kuidas toiduraiskamist saab vähendada. Näiteks saab annetad Toidupangale, ülejääke saab kasutada loomasöödaks ning mõningaid jäätmeid saab komposteerida. Märkimisväärse kokkuhoiu saab ka sellest, kui valmistada toitu vaid vajalik kogus, osta korraga toitu mõõdukalt, et see läheks halvaks ning kui maitse ja lõhn ei viita riknemisele, siis ei pea ära viskama „parim enne“ kuupäeva ületanud toitu.

Järgmine veebiseminar toimub 21.oktoobril. Registreeru siin.

Et kliimamuutuse kahjulikud mõjud oleks võimalikult väikesed, tuleb lisaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele kliima muutusteks ka paremini valmis olla. Missugused on globaalse soojenemisega kaasnevad muutused maailma ja Eesti kliimas? Kuidas kliimamuutustega kohaneda?

Veebiseminari lektor Velle Toll on Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika kaasprofessor. Ta uurib inimtegevuse mõju Maa kliimale ja milliseks võib kujuneda kliima 21. sajandi lõpuks.

Tutvu programmiga siin