12. oktoobril toimus veebinar „Taastav majandus ja jätkusuutlik tulevik”, mida viis läbi Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht Mihkel Kangur.

 

Ökoloogiline nišš on mõiste, mis viitab liigi spetsiifilistele keskkonnatingimustele ja eluviisile. See hõlmab kõiki tegureid, mis mõjutavad liigi ellujäämist ja arengut. Inimese kui liigi ökoloogiline nišš on aga erakordne ja keeruline. Meie nišš on laienenud tehnoloogia, teaduse ja kultuuri kaudu, mis võimaldab meil eksisteerida erinevates keskkondades ja kohaneda väga erinevate tingimustega.

 

Keskkonnategurid on inimese niši määratlemisel vägagi olulised. Meie liik on kohanenud mitmesuguste keskkonnateguritega, alates temperatuuri ja niiskuse tasemest kuni päikesekiirguse hulga ja geograafilise laiuseni. Inimesed on suutnud oma niši laiendada, luues tehnoloogiaid, mis võimaldavad meil elada ka ekstreemsetes tingimustes, kus bioloogiliselt meie eksistents võimalik ei oleks.

 

Siiski on oluline mõista, et inimese ökoloogiline nišš ei ole eraldiseisev. Me sõltume teistest liikidest ja ökosüsteemidest, mis pakuvad meile toitu, õhku, vett ja paljusid muid ressursse. Seega on meie niši seisund seotud otseselt kogu planeedi ökosüsteemi tervisega.

 

Maa planetaarsed piirid on üks viis mõista, kuidas meie tegevus planeeti mõjutab. Elurikkus on üks neist piiridest, mis määrab teiste liikide seisundi ja selle, kuidas nad meie ümber eksisteerivad. Meie tegevus on toonud kaasa mitmeid negatiivseid mõjusid teistele liikidele, mis on kaasa aidanud massilistele väljasuremistele.

 

Samuti mõjutavad meie ökoloogilist nišši kliimamuutused. Temperatuuri tõus, CO2 kontsentratsiooni muutused ja muud kliimamuutused avaldavad mõju nii meie kui ka teiste liikide võimele kohaneda. See võib viia liikide väljasuremiseni ja muutusteni ökosüsteemides.

 

Samuti tuleb arvestada uute ainete mõjuga, mida inimene on loonud. Plastikud, GMO-d ja muud ained võivad avaldada negatiivset mõju keskkonnale ja ka inimtervisele. Me ei tea alati, kuidas need ained koos toimivad ja millised on nende pikaajalised mõjud.

 

Kuid meil on võimalus liikuda lahenduste poole. Me saame teha teadlikke valikuid ja vähendada oma keskkonnamõju. See hõlmab tarbimise vähendamist, jätkusuutlike tehnoloogiate kasutamist ja loodusvarade säästlikku kasutamist.

 

Lisaks on oluline mõista, et otsuste tegemine ja vastutuse võtmine on vajalik. Rahvusvaheline koostöö on hädavajalik, et lahendada planeedi ees seisvaid keskkonnaprobleeme. Kliimamuutustega tegelemine ja teiste liikide kaitsmine nõuab ülemaailmset pingutust.

 

Iga otsus, mille me teeme, loeb. Meie käitumine ja valikud mõjutavad tulevikku. Seega peaksime mõtlema oma tarbimisele, kliimamuutuste leevendamisele ja teiste liikide kaitsmisele.

 

Lõpetuseks – tuleks meeles pidada, et me ei tohi keskkonnamuutusi vaadelda ainult kulude, vaid ka tulude vaatenurgast. Meie tegevus peaks hõlmama nii keskkonnakaitset kui ka jätkusuutlikku tulevikku. Ainult nii saame säilitada meie ökoloogilise niši ja tagada, et planeet jääb elamiskõlblikuks nii meile kui ka kõigile teistele liikidele.

 

Aitäh, Mihkel Kangur, mõtlemapaneva loengu eest!

 

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

 

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooniijuht, EENA Roheklubi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja