Organisatsiooni president Ester Eomoisi initsiatiivil pandi alus uuele traditsioonile. Kadrioru parki istutati pärast aastakoosolekut kolm jugapuud. Puude istutamisega avaldati austust organisatsiooni asutajaliikmetele, organisatsiooni noortele ja organisatsiooni tegevorganisatsioonile. Pärast puude istutamist peeti koos piknikku.
Osales 85 liiget kõikidest BPW Estonia klubidest. Koosolekul kinnitati 2018. aasta tegevusaruanne. Lisaks tegid klubid ülevaate oma tegevustest ning seati koos plaanid suveks. Aastakoosoleku protokoll on leitav liikmetele sisselogides.
BPW Estonia volikogu kinnitas organisatsiooni teise poolaasta tegevuskalendri. Mitmetele üritustele on oodatud lisaks klubiliikmetele ka huvilised. Täpsem info meie kodulehel sündmuste all.
2.06 Võru klubi suvepiknik Liblikavillas
14-16.06 Ettevõtlusklubi suvekonverents Hiiumaal
28-30.06 Rannamõisa hooaja lõpetamine koos Jõhvi esindajatega
13.07 Pärnu üritus koos matkama!
15.08 Traditsiooniline kübarapidu
20-21.09 Rahvusvaheline Leadership Masterclass naisjuhtidele suunatud koolitusprogramm Tallinnas
1.11 Presidentide akadeemia (uus) Tallinnas
2.11 Volikogu Tallinnas
15.11 Aasta naise ja aasta noor naisettevõtja valimine (Tartus)
Registreeru üritustele siit
Leadership Masterclass ja Train the Trainer koolitus 20.-21.09.2019
Estonian Business School EBS https://www.ebs.ee/
Kahepäevane liidrikoolitus naistele, koolitajad on BPW Euroopa Leadership and Life Long Learning Taskforce koolitajad. Koolitus koosneb kahest osast – Leadership Masterclass ja Train the Trainer. Train the Trainer koolituse edukas läbija saab BPW sertifitseeritud koolitaja tunnistuse. Koolitus toimub inglise keeles. Koolitus on tasuline.
BPW Estonia liikmetele Leadership Masterclass koolitus 70 eur, koos Train the Trainer osaga 120 eur. Mitte liikmele Leadership Masterclass koolitus 100 eur
Ürituste programm 19.09 – 22.09.2019
Palun märkige üritused, kus soovite osaleda antud lingilt https://forms.gle/2DUjYcBaiYmZzUSM6
Neljapäev 19.09.2019
15.00 Külastus Eesti Disain House https://www.estoniandesignhouse.ee/
16.30 Külastus Telia majja (tark maja)
19.00 Õhtusöök Restoran Estonia
http://www.opera.ee/estonia-restoran/ 29 eur
Reede 20.09.2019
9.30 registreerimine on avatud, tervituskohv
10.00 – 13.00 Leadership Masterclass – EBS Lauteri 3 Tallinn
Lõuna Daily Rävala pst. 3 (igaüks maksab ise)
14.00 – 18.00 Leadership Masterclass – EBS Lauteri 3 Tallinn
18.30 jalutuskäik Tallinna vanalinnas
20.00 õhtusöök restoranis FARM
http://restaurant.farm/?central-page-visited 22 eur
Laupäev 21.09.2019
9.00 hommikukohv
9.30 – 13.00 Leadership Masterclass – EBS Lauteri 3 Tallinn
13.00 – 14.00 lõuna Solaris Bliss Buffee (igaüks maksab ise)
14.00 – 18.00 Train the Trainer Session – EBS Lauteri 3 Tallinn
Kes ei osale Train the TTrainer Sessionil saavad
15.00 külastada ettevõtete (kinnitamisel)
16.30 vaba aeg
19.00 õhtusöök Chapters Boutique Cafe 20 eur
https://www.vabalaud.ee/et/restaurant/chapters/
Pühapäev 22.09.2019
Variant 1 –Peterburgi külastamine
8.00 väljub Luxexpressi buss https://luxexpress.eu/en
14.50 saabumine Peterburgi, majutamine hotelli
17.00 kohtumine BPW St. Peterburgi klubi liikmetega
Variant 2 – päev Tallinnas
10.00 külastus Telliskivi keskusesse https://telliskivi.cc/ and Balti Jaama turule
12.00 ettevõtte külastus – Ribiina kübarapood http://www.ribiinia.ee/
13.00 lõuna Roterman City http://www.rotermann.eu/ restoran Platz
https://www.platz.ee/ 18 eur
NB! Ettevõtete külastused ja õhtusöögid/lõunasöögid ei sisaldu koolitusel osalemise tasus, need tuleb endal maksta, õhtusöökide ja 22.09 lõunasöögi summad saab üle kanda koos osalustasuga.
Koolitusele registreerige palun kindlasti ka www.bpw-estonia.ee/sundmused
Arve
Palun märkige arve saamise soov ja arve rekvisiidid (ettevõtte nimi ja aadress, osaleja nimi, kas võetakse osa Leadership Masterclass koolitusest või Leadership Masterclass + Train the Trainer koolitusest)
Arve saamise soovist palun teatada Anu Viks anuviksbpw@gmail.com
Ürituse jaoks on broneeritud hotell Ibis Center Tallinn Hotel
64 eur (kahene tuba)
56 eur (ühene tuba)
Informatsioon – Anu Viks anuviksbpw@gmail.com
Registreerimine www.bpw-estonia.ee/sundmused
Loe ka: https://bpw-lll.weebly.com/
Tartu klubil on saanud toredaks traditsiooniks teha klubihooaja lõpetamiseks väljasõit. Seekord otsustasime lähemalt tutvuda ühe Lõuna-Eesti veinitaluga.
Maris ja Mati Kivistikule pakkus elu võimaluse osta rohkem kui viisteist aastat tagasi maalilise Alajärve kaldal Rõuge vallas taluhooned, mille juurde kuulus 10 ha maad. Praegu tuntakse seda kohta Uue-Saaluse veinitaluna, kuhu on rajatud astelpaju- ja viinamarjaistandus, renoveeritud taluhoones on Leader programmi toetusel sisse seatud kaasaegne veiniköök, kus „hobikorras” valmib aastas ca` 8000 liitrit veini.
Kui viinapuudega tegelemine on Mati pärusmaa, siis Maris tunneb end õnnelikuna veinimeistrina kätt proovides. Testides, timmides ja parimate sõprade arvamust kuulates valmib veini astelpajust, rabarberist, ebaküdooniast, pihlakast, vaarikast, õunast, maasikast, arooniast ja sõstardest. Et veinikelder tahab ehitamist ja maja katus vahetamist, käivad nii peremees kui perenaine ka palgatööl ning veinivalmistamisega seonduv on põnev investeering tulevikku.
Degusteerisime meiegi Uue-Saaluse veiniköögis valminud veine ja kiitsime pererahva oskusi ja maitsemeelt. Eriline lemmik oli vahuvein „Rabarber”, samuti meeldisid rabarberi kombineerimisel maasikaga või vaarikaga valminud veinid. Hõrk oli ka mustsõstra-vaarika vein „Saaluse romantiline”. Midagi leidus igale maitsele ja veini ning suupisteid nautides sai ka klubiaasta kokku võetud. Oli tegus ja tore aasta! Klubi president Tea andis teatepulga üle järgmisele presidendile Küllile.
Aitäh Reedale, kes meile väljasõidu korraldas, suur tänu lahkele pererahvale Marisele ja Matile (https://koduveinid.ee/pood) , kes meiega oma tegemisi ja emotsioone jagasid ning nende sõpradele Pillele ja Aulisele (https://ulgumaa.eu/e-pood-2/ ), kes maitsva lõkketoidu valmistasid.
You are required to login to view this page.
Kevadine Iirimaa tervitas ettevõtlikke Eesti naisi lopsaka ja sügavrohelise looduse, mõnuledes muru näksivate rohkete lambakarjade ja suurepärase BPW konverentsiga.
16. Euroopa konverentsile Iirimaa armsas väikelinnas Galways (hääldatakse goolwei, mitte inglisepäraselt gälwei) andis tooni kahe põlvkonna kohtumine: väärikad daamid, tänu kellele on BPW täna just nii võimas organisatsioon nagu ta on, ning nooremad ideedest pakatavad 20.–30. eluaastates naised oma kaasaegsete sotsiaalkampaania mõtetega.
Köitvast avatseremooniast ja üleni iiripärasest eeskavast enamgi jäid meelde meistriklassid ehk tööseminarid, mida konverentsi võõrustanud National Univesity of Ireland Galway’s pakuti sedavõrd palju, et üksi polekski jõudnud kõikidel osaleda. Teiste seas hakkasid oma suurepärase kvaliteedi ja professionaalsusega silma just meie oma liikmete korraldatud tööseminarid.
Nauditav oli kuulata täissaalile läinud Conny Montuague’i ja Anu Viksi mõnusa huumoriga vürtsitatud esitust läbirääkimistehnikatest naistele ning Ester Eomoisi julgustavat ja arutlevat ettekannet spetsiaalselt noortele mõeldud programmis, mis kandis pealkirja “Road to sucsess”. Arutleti, mida edu tähendada võib ja kuidas endale seatud eesmärke saavutada.
Tallinna klubi liige Siiri Tiivits-Puttonen ütles pärast konverentsi, et tema jaoks esimene rahvusvaheline BPW konverents avardas teadmisi, kui laialdaste teemadega ettevõtlikud naised üle maailma tegelevad. “Lisaks sain tunda, milline on organisatsiooni nais-power ühises tantsuhoos ning inspiratsiooni, millega tegeleda ja kuhu rahvusvahelisel tasandil Eesti liikmeid kaasata soovin,” märkis Siiri. “Iga muutus maailmas saab alguses iseendast ja meil on suurepärane võrgustik, mida muutuste elluviimiseks kasutada.”
Meie organisatsiooni president, Ester Eomois rääkis, et BPW Euroopa klubides on kokku on ligi 18 000 liiget. Ta tõi konverentsist kõneledes esile just rahvusvaheliste projektide tutvustamise ja soovitas kõikidel lisaks vaadata aadressile https://www.bpw-international.org/index.php/partnerships/unwomen
BPW International tegutseb UN Women naiste võimestamise printsiipide järgi ja kõik BPW Internationali rahvusvahelised projektid lähtuvad Maailma Jätkusuutliku arengu eesmärkidest.
KOMMENTAAR
Anu Viks, organisatsiooni juhatuse nõunik, Tallinna klubi
“Seekordse konverentsi moto oli „Rahu“ – PEACE. Rahu muutuvas maailmas ja meie igapäevaelus. Konverentsi teemad olid jaotatud sõna „peace“ algustähtede järgi – inimesed (people), haridus (education), ambitsioon (ambition), kommunikatsioon (communication), keskkond (environment). Selline moto kõnetas kõiki konverentsil osalejaid ja esinejad kasutasid „rahu“ teemat ka oma esinemistes. Nii ka meie Conny Montaque’ga. Meie koolitusel osales 96 inimest ja minu kui koolitaja sõitu konverentsile toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).”
Koostas Kadrin Karner
Pärnu Edutiimis osalenud ettevõtja Gerlika Ree võitis möödunud reedel Pärnu linna olulisima ettevõtluskonkursi ja sai oma äri arendamiseks linnalt 3500 eurot.
“Ettevõtlik pärnakas” on kaheksandat korda toimunud konkurss, mille käigus läbivad alustavad ettevõtjad mitme kuu jooksul erinevaid koolitusi, täiustavad oma äriideed ning lõpetuseks võistlevad žürii ees auhinnaraha nimel.
Gerlika Ree loodud hariduslik mäng nimega “Mateemik” sündis emalikust vajadusest oma lapsele korrutustabel selgeks teha. Kuna aga nüri numbrite pähe jätmine tema lapsele ei meeldinud, lõi ema mängu, mis võiks aidata arvutustehete meelde jätmisel nii korrutustabeli õppijaid, kui ka nooremaid lapsi liitmis- ja lahutamistehetega.
Gerlika tõi esile, et võitis konkursi tegelikult sama ideega, millele ta möödunud suve alguses edutiimi tuli, idee küpsemisel ja “Ettevõtliku pärnaka” konkursil äritegevuse konseptsioon ja sihtgrupp täienesid. “Minu jaoks on väga oluline, et saan ettevõtlusega tegeleda oma kodukohas Pärnus,” rõhutas võitja.
Edutiimi Pärnu tiimijuhi ja BPW Pärnu klubi presidendi Kadrin Karneri sõnul oli Gerlikal Edutiimiga liitudes mitu ideed ning kohtumiste käigus valis ta välja just mängule keskendumise.
Gerlika on energiast pakatav ja äärmisel ideederikas ettevõtja, kes igal Edutiimi kohtumisel endale ambitsioonikaid eesmärke seadis ning pea igaks korraks need ka 100% täitis, kiitis tiimijuht võitjat.
Koostas Kadrin Karner
Pildistas Sten Suurmäe
Kevad on traditsiooniline tervisele tähelepanu pööramise aeg. Meie fookus on naise tervisel ja sellest johtuvalt kutsusime seekord külalisesinejaks pikaajalise kogemusega toitumisnõustaja Elle Kalamägi.
Kolmapäeval, 17. aprillil kogunesid BPW Rannamõisa klubi liikmed Tallinna äärelinna, väiksesse ja hubasesse pererestorani Linnuküla, et seal kohtuda Ida-Tallinna Keskhaigla dieedi- ja toitumisnõustaja Elle Kalamäega.
Esmalt tutvustasime kombe kohaselt külalisele BPW klubi, selle tegevusi ja väärtuseid. Seejärel anti sõna külalisele, kes toitumise teemat käsitles hoopis uudselt: naise elukaarest lähtuvalt.
Elle Kalamägi on meditsiinilise kõrgharidusega, pikaaegse haiglas töötamise kogemusega toitumisterapeut ja toitumisnõustaja. Ravitoitlustuse ja ravidieetide arendamine on suur osa tema tööst. Ta esineb tihti nii konverentsidel, seminaridel, raadios, teles ja trükimeedias. Elle suur pluss on holistiline inimkäsitlus kuna tema juurde jõuavad tihti patsiendid viimases hädas. Seetõttu tuleb nõustamisel ühendada teadmised nii meditsiinist, biomeditsiinist kui psühholoogiast.
Kaugelt üle tunniajasest esitlusest rohkete küsimuste ja vastustega jäid kõlama järgmised mõtted: “Kõht on inimese teine aju.”, “Toitumisega seotud probleemide peiteaeg on kuni 10 aastat.”, “Tihti on probleemid varjatud. Seetõttu on mõistlik paari nädala jooksul üles kirjutada kõik, mida suhu paned, et selle põhjal hakata analüüsima oma toitumist.”, “Olulisem sellest, mida sööd, on hoopiski toitainete tasakaal.”
Lisaks soovitas toitumisnõustaja kõigile klubiliikmetele jagada Tervise Arengu instituudi poolt koostatud infolehte, kus on ära toodud tegelik ja soovituslik toitumispüramiid. Lugemismaterjalina võiks aga läbi lugeda Mihkel Zilmeri “Normaalne söömine”.
“Muutes oma igapäevast toitumist ja elustiili, on võimalik leida lahendusi paljudele olemasolevatele terviseprobleemidele parandades seeläbi oluliselt oma enesetunnet ja elukvaliteeti,” ütles Elle Kalamägi.
Kohtumine oli kokkutulnuile informatiivne ja huvipakkuv. Kindlasti oleks juttu jätkunud kauemakski, kuid mõtteainet oma toitumise üle jäi vaat, et aasta jagu. Igatahes on BPW Rannamõisa klubi liikmed teemast jätkuvalt innustunud ning peatselt on oodata ka uusi kohtumisi naise tervise teemal.
Koostas: Merli Lindberg
14. mail korraldasime Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooniga Euroopa Parlamenti kandideerivate naistega debati “Eesti naised Euroopasse!”.
Debateerisime kuidas kiiresti muutuvas Euroopas meie armsa ja demokraatliku Eesti eest kõige paremini seista. Lisaks tulid arutlusele naiste õigused ja võimalused, majanduslik sõltumatus, ettevõtluskeskkond ja ikka ka palgalõhe.
Debatis osalesid naiskandidaadi üles seadnud erakondade esindajad Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid), Yana Toom (Keskerakond), Evelin Ilves (Rohelised), Airis Meier (Reformierakond), Triin Saag (Eesti 200), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa).
Toon välja arutletud teemade mõttearendused.
Kliimakriis
Mitmed naised tõid välja, et kliimakriisi teemaga edasi liikuda tuleb sõlmida Pariisi kliimakokkulepe. Oluline mõte on see, et mida igaüks meist teha saaks on alustada mõttesviisist – hoian loodust. Me peame ise olema keskkonnasäästlikud, tuleks taaskasutada asju, mis ei jätaks maailmale jälgi. Siin tuleks suurem roll ja vastutus seada kodanikele endale – igaüks meist mõjutab loodust. Küsida endalt, kuidas seda oskuslikult hoida ja mida ma tänastes harjumuslikes tegevustes muutma peaksin.
Palgalõhe
Fakt on see, et Eesti on palgalõhe osas latern Euroopas. Alustada võiks õpetajate ja meditsiinitöötajate palgatõusust, see oleks juba üks osa arengust.
Palkade avalikustamine on avalikus sektoris oleks üks lahendus ja statistikat tuleks teha sektorite kaupa. Kindlasti võiks naistele ja meestele luua võrdsed karjäärivõimalused, et mehed oleksid sama palju kodus, kui naised. Parlamentides kus naisi on rohkem valitsuses on parem sotsiaalsüsteem. Debatis osalejad olid ühel meelel, et seni kuni me arutame neid naistega seotud probleeme ainult naistega ei juhtu midagi, klaaslagi on meeste käes.
Sookvootidest
Selle teema osas oldi väga erinevatel arvamustel. Tooodi välja, et kvootideks ei ole Eesti ühiskond valmis, kuid oldi arvamusel, et kvoodid tõstaksid naiste enesekindlust.
Kuid ka selle teema juures toodi välja, et eeskujud töötavad kõige paremini. Marina Kaljurand tõi näite, et 3 välisministrit maailmas näitasid, et naised võivad maailmas poliitikas olla ning need näited on maailma mõjutanud. Lisaks tõi Marina välja, et naistel ei ole poliitikas kerge, tihti on tähtsam nende käekott või muu aksessuaar.
Soomes valiti rekordarv naisi poliitikasse. Naine on edukas siis, kui ta oskab edukuse definitsiooni ise määrata – kas olla edukas poliitikas või hoopis kodus lastega. Naisel on õigus otsustada, kuidas ta ise seab omale edukuse määra, keegi teine ei tohiks seda tema eest teha. Naised peavad toetama parimaid, kui nad on võrdsed, siit tuleb valida alati naine
Suur rõõm on tõdeda fakti, et seekord on Europarlamenti naisi kandideerimas rohkem, kui varasematel aastatel ja see näitab ühiskonna teatud valmisolekut. Kõik kandidaadid olid ühisel arvamusel, et naisi poliitikasse saab ikka läbi väga heade eeskujude ja Eestis meil neid eeskujusid on mitmeid.
Kokkuvõtte koostas
Signe Ventsel
Debatt on järelvaadatav: https://arvamus.postimees.ee/6682215/jarelvaadatav-euroopa-parlamendi-naiskandidaatide-debatt
Kammeri kool pakub alternatiivset õppimisvõimalust kerge ja mõõduka vaimse mahajäämusega lastele – õppekava on lihtsustatud, väga tähtsal kohal on õpilastele eluks vajalike praktiliste oskuste ja töövõtete kujundamine. Selleks on koolil põllumaa, mootorsaed, aiatraktorid ja muud aianduses ning põllumajanduses kasutuses olevad tööriistad ja tehnilised seadmed.
Koolil on õpilaskodu, kus õppetöö perioodil saavad elada õpilased, kelle vanemad selleks soovi avaldavad. Õpilaskodu on koht, kus kõht sooja toitu täis, riided puhtad ja hügieenitingimuste täitmist õpetatakse ja nõuakse.
Tartu klubi külaskäik on alati väga oodatud. Juba aastaid on teada, et klubi naistega koos tulevad pannkoogid, mis koos ära süüakse. Enne aga esinevad kooli lapsed külalistele ja kooliperele ja see on üks väga emotsionaalne pidu! Nii oli ka seekord. Pärast esinemist jätkus tegevust veelgi. Klubi naised olid endaga kaasa kutsunud Tartu Kutsehariduskeskuse juuksuriõpilased, kes tegid soenguid tüdrukutele ja poistele. Nii mõnelgi oli see esimene kord istuda juuksuritoolis japärast oli peeglisse vaadates muie suunurgas.
Juuksuritoolil istujaid ja järjekorras ootajaid lõbustas aga ehtne mustkunstnik. Nalja sai palju.
Klubi naised olid endaga kaasa kutsunud motoklubi MC39 motomehed, kes sõidutasid koolipargis kõiki soovijaid. Õpilased seisid sõidusoovimise järjekorras ja lõpuks sõidutati ka õpetajaid.
Päeva nael oli aga jalgpalimatš motomeeste ja koolipoiste vahel. Kui eelmisel aastal said võidu ja rändkarika motomehed, siis tänavu pidid nad karika kooli jätma. Kooli kehalise kasvatuse õpetaja sõnul on poistel kevadist jalgpallimatši oodates aasta läbi motivatsioon treenida. Nii kohtutaksegi kevadisele jalpallimatsile lisaks ka sügisel.
Rõõm kordaläinud kohtumisest jäi südamesse korraldajatele ja elevust jätkus kooliperele.
4.aprilli 2019 veetsid EENA Tallinna klubi naised pika ja põnevaid kohtumisi täis päeva Helsingis. „Just sellised üritused aitavad uutel liikmetel tuttavaks saada vanemate olijatega,“ arvab Tallinna klubi president Merike Paasalu. 24-liikmelise reisiseltskonna seas oli nii asutajaliikmeid, kes polnud ammu EENA üritustel käinud, uusi liikmeid kui ka liikmekandidaate.
Helsingi sadamas võttis Tallinna klubi vastu Kukka Lehmusvirta, Soome vanima, 135. aasta vanuse naisorganisatsiooni Suomen Naisyhdistys juht ja BPW Vantaa klubi liige. Esmalt külastastati Helsingi keskraamatukogu Oodit, mis on nimetatud Soome 2018. aasta terasehitiseks. Ka Eesti ehitusfirmade panus on olnud raamatukogu projekteerimisel ja ehitamisel suur. Nii projekteeris, töötas välja ja tarnis Eesti üks suuremaid klaas- ja alumiiniumfassaadide tootjaid Windoor Oodi keskraamatukogule XL-mõõtmetega klaaspostidel klaasfassaadi. Hoone on olnud avatud neli kuud, kuid juba on Oodit külastanud miljon inimest. „Meile tundus, et kohalikud tunnevad end seal väga koduselt,“ ütleb Merike. „Igas vanuses inimesi toimetas raamatukogu kõigil kolmel korrusel – kes tegi arvutis tööd, kes pidas koosolekut.“
Pärast lõunasööki toimus kohtumine Naisasialiitto Unioni kontoris, kus ootasid Naisjärjestöjen Keskusliito peasekretär Terhi Heinilä ja Anne Raiste. Soome Naisliitu esindas Tarja Salin. Terhi Heinilä tutvustas Soome naiste katuseorganisatsiooni, mis ühendab 60 Soome naisorganisatsiooni ja koondab 400 000 liiget.
Järgmine kohtumine ootas ees kohvikus Hykke. Selle väikese kohviku omanik Rauni Lounasvaara rääkis oma ettevõtluse asutamisest. Ka temal on samad mured, mis Eesti väikeettevõtjatel: omanik peab olema tegevjuht, teenindaja, müügi- kui turundusinimene. Lisaks oli tulnud meiega vestlema Tuulikki Juusela, endine BPW International president, kes on sageli ka Eestis meid külastanud ja mentorkoolitusi läbi viinud.
Edasi jätkus programm Soome 2018. aasta parima betoonehitise auhinna saanud multikeskuses Amos Rex. Silmatorkavasse hoonesse on rajatud uued maa-alused näituseruumid. Kuni 19. maini on Amos Rexis avatud Belgia sürrealistist maalikunstniku ja graafiku René Magritte’i tööde näitus. Samuti on seal Amsterdami disainerite duo Studio Drift näitus, mille huvipakkuvaim objekt on betoonist kuubik.
Õhtupoole jagunes grupp mitmeks. Üks seltskond külastas eestlannast Reet Saloneni kunstigaleriid Galleria 68, mida ta koos soomlasest abikaasaga peab. Galeriis on ka Eesti autorite tööd müügis. Reet rääkis, kuidas eestlanna elu ja töö Soome kunstihuviliste seas välja näeb. Vormis hoiab Reet end jalgsi tööl käimisega. Üks ots on umbes 5,6 kilomeetrit.
Teine grupp käis vaatamas kunstimuuseumi Ateneum uut väljapanekut, kolmas sõitis nn outlet-külla Marimekko ja teiste kaubamärkide laopoode külastama.
25. märtsil 2019 lasid Tallinna klubi naised end LHV pangas investeerimisvaldkonnas harida. LHV vanemmaakler Nelli Jansoni sõnul on naised oluliselt tublimad investeerijad ja säästjad. Naised alahindavad ennast tihti.
Nelli rääkis alustamisest väikeste summadega ja erinevatest võimalustest algajale. Kindlasti tuleks alguses paika panna ka eesmärk: see on hea motiveerija, et olla järjepidev. Järjepideval raha investeerimisel peaks olema vähemalt kaks majandustsüklit ehk umbes 14 aastat, et tulemust tunneks.
Saime teada, et investeerimise võti peitub ootuste ja riskide juhtimises. Investeeringud tuleks hajutada ajaliselt.Realistlik tootlus on umbes 12% aastas ehk lihtsalt pangakontol seisev raha kaotab inflatsiooniga väärtust.
Naised said innustust ja julgust alustada ja jätkata investeerimisega. Kuna naised kardavad esimest sammu, siis Nelli soovitus oli alustada väikeste summadega. Ka väikeste summadega alustades võib investeerimine olla põnev ja seda järjepidevalt tehes ka vilja kanda.
BPW Estonia president Ester Eomois osales Eesti delegatsiooni liikmena New Yorgis iga-aastasel naiste staatuse teemalisel kõrgetasemelisel istungil. Tänavu arutasid ÜRO liikmesriikide ministrid, spetsialistid ja organisatsioonid, kuidas tugevdada sotsiaalkaitset, pakkuda avalikke teenuseid ja kujundada taristu selliselt, et need toetaksid nii meeste kui ka naiste iseseisvat toimetulekut ja aktiivset osalemist kõigis ühiskonna valdkondades. Ester osales mitmetel BPW International üritustel, mis käsitlesid soolise palgalõhe teemat ning küberkiusamise teemat. Lisaks Estrile osales ÜRO üritustel ka meie juhatuse liige Pille Tsopp-Pagan.
Naiste Staatuse Komitee on globaalne valitsusvaheline organisatsioon, mis on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja naiste õigustele. Minister Riina Sikkutit saatsid visiidil võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter, ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht ja ministri nõunik Eneli Mikko. Ürituse kõrgetasemeleise korraldusbüroo liige oli UN Women esindaja Rena Tasuja.
Loe lähemalt:
Tartu klubi arutles 22. veebruaril sel teemal, kuulates kaht külalist – IT ettevõtte loojat ning tõlketeenuseid pakkuva ettevõtte asutajat.
Veiko rääkis, kuidas kirg IT vastu ja sõpradelt saadud tagasiside, et ta on selles valdkonnas hea, viis teda rohkem kui kümme aastat tagasi ettevõtte asutamiseni.
Kõik alustavad ettevõtjad teavad, et sinu ettevõte neelab su peagi täielikult ja kui sa reaalselt ei hinda oma energiat ja ajavarusid, oled läbipõlemise lävel. Veiko võrdles seda olukorda spordivigastusega – tasa ja targu trenni tehes jõuad kaugemale kui viimase piiri peal vihtudes. Et sina ja su firma hea tervis säiliks pikemaks ajaks, pead harjuma ülesandeid jagama, seadma endale mõneks ajaks „töökeelu”, puhkama ning tegelema oma hobidega.
Tänaseks on üks töötava ettevõtte omaniku oluline privileeg – otsustada ise oma töömahu ja ajakasutuse üle – andnud võimaluse tegeleda oma teise kirega. Huvi võõraste maade ja inimeste vastu on viinud muuhulgas Brasiilia džunglisse. Just seal, tsivilisatsioonist kaugel, on kõige rohkem avardunud mina- ning maailmapilt, ning süvenenud arusaam, et elame kahes maailmas – tegutsemise ja teadvuse maailmas. Harmoonia tekib, kui leiad nende vahel tasakaalu.
Mõned mõtted kohtumiselt:
„Parem mitte midagi teha kui olla pidevalt hõivatud mitte millegi tegemisega”
„Oluliste asjade eest kipume põgenema detailidesse”
„Liigun ettevõtjana vabaduse poole”
„Kui sa ei karda oma emotsioone, siis on su elu tipud väga helged, aga ka orud väga sügavad”
Lisaks ka üks raamatusoovitus Veikolt: Timothy Ferriss „The 4-Hour Workweek”, eesti keeles ilmunud „Neljatunnine töönädal”
Liia lükkas oma ettevõtte liikuma Coca Cola projekti abil käivitunud Edutiimis. Tema ettevõtte peamiseks tegevusvaldkonnaks on tõlketeenuse pakkumine eesti-vene-eesti suunal. Mõlemad keeled on Liia emakeeled. Tartu Ülikooli magistriõppes keskendus Liia suulisele tõlkele. Praegu pakub noor ettevõtja peale suulise, kirjaliku ja audiovisuaalse tõlke ka subtitreerimise teenust ning teeb ja tõlgib veebilehti.
Ettevõtjaks olemise suureks plussiks on Liia arvates võimalus teha ise oma valikud ja otsused ning mugavamalt sobitada töö- ja pereelu.
Kel vajadus IT või tõlketeenuse järele, võtke ühendust:
Märts on Pärnu klubile tegus kuu olnud. Enne veel, kui kätte jõudis kuu keskpaik, olid pärnakad jõudnud käia meeleolukal tee-endale-ise-õhtusöök kokkamisõhtul ettevõtliku ja särtsaka naise elutoas ning kohtuda “Tõe ja õiguse” peategelast kehastava Priit Loogiga nii silmast silma kui kinolina vahendusel.
Märtsi alguses võõrustas meid Pärnus tegutseva uue kodurestorani Kirss Toidul perenaine Evely Kasemaa-Lilleste, kelle õpetuste järgi valmis nii crème brûlée (eestipäraselt brüleekreem), kui ka isetehtud majonees. Nii kaua kui tervisliku burgeri vahele minev röstbeef ahjus küpses, rääkis perenaine, kuidas ta koos emaga oma elutoas võõrastele söögi serveerimise ideeni jõudis. Suveks kolib koduresto koos koka ja elutoaga suvemajja Saaremaale, kust sügisel taas Pärnusse naastakse.
Märtsi keskpaigas kogunesime klubikaaslaste ja sõpradega Endla teatris, et vaadata “Tõe ja õiguse” peategelast kehastava Priit Loogi koduteatris suurteos oma silmaga ära. Priidule oli filmi eel ka sõna antud ning talle omase huumorimeelega vürtsitatult kõneles näitleja võtete keerulisematest, põnevamatest ja huvitavamatest kohtadest. Meelsasti jagas ta vaatajatele ka soovitusi, millele filmis tähelepanu pöörata. Näiteks on filmis väga olulisel kohal grimeerijate töö, kuna vaadeldava 25aastase perioodi vältel kehastavad tegelasi kogu aeg samad näitlejad. Et Eesti grimeerijaid parimal viisil ette valmistada, telliti neid koolitama oma ala maailma tipud.
Just meie organisatsioon viis noortejuhi Lilian Prometi kokku oma äripartneri Kristiga. Täna on ettevõtlikud naised ringiga meie organisatsiooni juures tagasi ning vajavad hooandjaid oma projektile.
Lilian ja Kristi on loomas kuni seitsmeaastaste laste vanematele päevikut, mille abil pidada oma lapsega iga päev avardavat ja mõtestatud vestlust, saada oma lapse kohta uusi asju teada aga mitte ainult. “Selle päeviku abil õpib laps ka sinu, kui lapsevanema ja inimese kohta uusi asju, sa õpid ise end paremini tundma ning laps õpib ennast, oma tugevusi, nõrkusi ja emotsioone mõistma,” võttis Lilian ühes lauses kokku selle, mida päevik peredele annab.
Väiksematele lastele ja nende vanematele suunatud päevik on alles esimene pääsuke, mille ettevõtlike naiste tandem (kuhu on tegelikult abiliste ja testijatena kaasatud ka mõlema naise väikesed tütred) plaanib perede jaoks lendu lasta. Järgmisena tahavad nad luua samasuguse päeviku koolilastele alates seitsmendast eluaastast.
Praeguse päevikuprojekti tähtaeg Hooandjas on 7. aprill ning kokku on vaja saada 2600 eurot, et anda välja päeviku esimene trükk. Lilian kinnitusel on projekt neile sedavõrd oluline, et kui raha hooandjate abil kokku saada ei õnnestu, pannakse oma säästud mängu, aga sel juhul ei jõuta päevikuga valmis suvel, nagu plaanitud. Et peredele olulise abivahendi turuletoomine venima ei jääks, otsustatigi pöörduda avalikkuse poole.
Lilian, kui põhjalik oli eeltöö õigete küsimuste leidmiseks ja väljavalimiseks?
Peale EENA üritust, kus Kristi tutvustas oma Tänulikkuse päevikut, kohtusime peatselt jälle ja Kristi jagas oma uut ideed töötada välja päevik lapsevanemale ja lapsele. Ta oli leidnud juba portsu küsimusi, mida kasutada lapse avamiseks ja kavatsesime neist päeviku kokku pannagi. Kui asjasse rohkem süüvisime, avastasime sealt küsimusi, mis meie meelest ei olnud kõige paremad. Näiteks üks küsimus oli “Kes teie peres otsustab?”. Mida peaks laps sellele vastama, kui ta räägib ühe vanemaga aga teine vanem on samuti ruumis? Sellele küsimusele vastamine paneks lapse väga keerulisse olukorda.
Samuti avastasime, et avada vestlust, tuleb välistada miks-küsimused ja kas-küsimused. Järgmiseks kaasasime lastega tegeleva terapeudi Merilin Tamme, kellega koos lõplikud küsimused välja töötasime. Päevikus on kokku üle 90 küsimuse ja eeltöö nende koostamiseks oli tõesti hästi põhjalik.
Miks otsustasite, et päeviku küsimustele peavad alati vastama mõlemad – nii laps kui vanem?
Me ei soovinud, et vanemad suhtuks päevikusse selliselt, et noh istume nüüd maha ja vaatame, mis me oma lapse kohta teada saame. Just sellepärast pidime iga küsimust koostades arvestama, et ka laps saaks sama küsimust vanemale esitada. Hästi palju oleme sisse pannud kujutlusküsimusi. Näiteks “Kujutle, et su sõbrad ei ela Eestis. Kuidas ja millal te omavahel suhtleksite?” või “Mis sa arvad, mille poolest on loodus oluline?”. Üks minu lemmikküsimusi on aga “millistel hetkedel tunned, et oled olnud vapper?”. Selle viimase küsimuse eesmärk on näidata nii vanemale kui lapsele, millised on nende tugevused.
Kas see päevik on pigem lapse kohta õppimise vahend või ka lapse õpetamise vahend?
Tegelikult on seal mõlemad pooled olemas ja on ka kolmas pool – nimelt loovuse avardamine, kunstiteraapia. Kui ma käisin lastejooga kursusel, siis rõhutati seal, kui oluline on joonistada. Iga päev. Ka täiskasvanul. Ja pärast vaadata, mismoodi sinu pildid muutuvad. Joonistamine kui protsess mõjub inimestele tervendavalt.
Ma ise pean oma tegemiste ja tunnete kohta päevikut juba pikemat aega ja minu tütar Chrislin tahtis kogu aeg minu päevikusse joonistada. See omakorda viis mind mõttele, et tegelikult on meil vaja ka ühte päevikut, mis on meie mõlema oma ja kuhu me mõlemad saame kirjutada ja joonistada. Mulle meeldib Ülo Vooglaiu ütlemine: sõna on jõud – kirjutades inimene meenutab ja mõtestab ja saab selle läbi targemaks.
Miks on sinu arvates oluline oma last hästi tunda?
Sellepärast, et tajuda seda hetke, mil ta vajab minu tuge. Kuna see päevik on kuni seitsmeaastastele, siis selle eesmärk on ka usaldusliku suhte loomine oma lapsega enne kui ta läheb kooli. Et ta tulevikus, suurema lapsena julgeks sinu juurde tulla, sest te olete alati igasuguste teemade üle arutanud.
Liliani ja Kristi projekti saab toetada, minnes aadressile
4.märtsil 2019 kohtus EENA noorteklubi idufirma 3Cular asutaja ja tegevjuhi Kaisa Hanseniga, kes tutvustas maailma esimest ainult puidujääkidel põhinevat 3D printimise kontseptsiooni.
Kaisa sõnul baseerub enamik 3D printimist plastil, puidujääkide kasutamine oleks aga keskkonnasõbralikum. 3Culari lõpptoode saab ideaalis olema looduses lagunev, ei sisalda kahjulikke aineid ja on vastupidav. Hetkel ongi komistuskiviks keskkonnasõbraliku sidusaine, mis asendaks liimi, leidmine.
Kaisa rõhutab, et olulist rolli mängib nende tehnoloogia arendamisel ka puiduliik: 3D printimise protsess kestab mitu tundi. Miks aga peaks midagi puidust printima? Väärtus seisneb nimelt selles, et nii saab keerulist disaini toota. Esimeseks tootegrupiks on planeeritud mööbli ornamendid või huvitavad lambikuplid.
3Cular sai alguse Garage 48 Hackathonil, kus nad said esikoha ja kaks eriauhinda. Lisaks on nad võitnud mitmeid teisi auhindu, millest võib esile tuua pääsu Climate-KIC’ile. Idufirma eestvedaja Kaisa Hanseni sõnul on aga seni kõige keerulisem olnud tiimikaaslaste leidmine, sest vaja on spetsiifiliste oskustega inimesi.
Praegu panustab Kaisa oma ettevõtmisesse palgatöö kõrvalt. Lisaks on ta asutanud iduettevõtte CompAct, mis arendab ettevõtetele ja asutustele mõeldud interaktiivset tööriista chatbot’i ehk juturobotit, mille eesmärk on kujundada töötajate seas keskkonnasäästlikke harjumusi
Kolmapäeval, 20. veebruari õhtupoolikul kogunes Harjumaa muuseumisse seltskond uudishimulikke naisi. BPW Rannamõisa ettevõtlike naiste klubi oli otsustanud Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistada juurte juurde minemisega.
Muuseumi külastusest oli küll juba aastaid räägitud, kuid seni polnud olnud aeg veel õige. Aasta esimesel koosolekul aastaplaane paika pannes sai asutajaliikme Kaja Sakala poolt idee taas lauale tõstetud. Seekord seda asja niisama õhku rippuma ei jäetud!
Harjumaa muuseum on loodud Keila mõisa peahoonesse 80ndate aastate lõpus kohaliku muinsuskaitse seltsi eestvõtmisel. “Teistel maakondadel on oma muuseumid ja meil ei ole,” põhimõttel hakati renoveerima, koguma ja looma kõike nullist. Muuseum asub Keila jõesaarel ajaloolises mõisapargis, mille vahetusse lähedusse jäävad sünge legendiga Orjakivi muinasajast, keskaegse väikelinnuse varemed ning maaliliselt looklev Keila jõgi koos ajalooliste ujumiskohtadega.
Muuseumis võttis meid vastu 30 aastat samas majas töötanud kohalik keilalane, fondihoidja Mall Siniveer. Pr Siniveer alustas ringkäiku vahetuvate näituste saalist, kus parasjagu sai tutvuda restaureeritud mööbliga. Edasi uudistati “Harju elu” püsinäitust, mis tutvustab Harjumaa elu muinasajast tänapäevani. See näitus pälvis ka kõige enam tähelepanu. Palju oli äratundmisrõõmu “Oi, minu vanaemal oli selline kohvikann ja sellised taburetid!” ja “Ohoo, täpilised kuivainete topsid!”. Fondihoidja pr Siniveer tekitas elevust paludes arvata erinevate esemete otstarbe kohta. No mõned esemed olid ikka keerukad! Kes oleks osanud arvata, et piiritust sai kunagi veetud plekkkanistrites, mida kinnitati ümber keha nagu kuulikindlat vesti? Või tööriista, mille ainuke otstarve oli paadis hoida peakohal põlevat heinatuusti? Ka köögis leidus huvitavaid esemeid, kuid neid esemeid oli vähemalt keegi seltskonnast ikka näinud veel kasutuses tänapäevalgi. Elevust tekitas muuseumis asuv 1938. aasta Keilat kujutav makett.
Vaatamata sellele, et tänapäevane Harjumaa muuseum teeb koostööd paljude teiste muuseumidega, nõustab väikemuuseume, korraldab haridusüritusi nii suurtele kui väikestele, ollakse jätkuvalt tänulikud annetatavate eksponaatide ja meenutuste üle. Ka praegu on käimas kampaania, mis kutsub üles kirja panema enda või lähedaste mälestusi armastusest ning saatma ka lugudega seotud esemeid nt kirjavahetus, fotod vm. Töid oodatakse kuni 1. septembrini 2019.
Õhtupooliku Harjumaa muuseumis lõpetas elav diskussioon kohvilauas. Muljetati lapsepõlve meenutuste üle ning positiivse “wow”-efekti üle, mida muuseumiga tutvumine tekitas.
Fotod: Elina Konsa, Sirje Lehtmaa, Merli Lindberg
Kokkuvõte: Merli Lindberg
Tartu klubi arutles sel teemal, kuulates kaht külalist – IT ettevõtte loojat ning tõlketeenuseid pakkuva ettevõtte asutajat.
Veiko rääkis, kuidas kirg IT vastu ja sõpradelt saadud tagasiside, et ta on selles valdkonnas hea, viis teda rohkem kui kümme aastat tagasi ettevõtte asutamiseni.
Kõik alustavad ettevõtjad teavad, et sinu ettevõte neelab su peagi täielikult ja kui sa reaalselt ei hinda oma energiat ja ajavarusid, oled läbipõlemise lävel. Veiko võrdles seda olukorda spordivigastusega – tasa ja targu trenni tehes jõuad kaugemale kui viimase piiri peal vihtudes. Et sina ja su firma hea tervis säiliks pikemaks ajaks, pead harjuma ülesandeid jagama, seadma endale mõneks ajaks „töökeelu”, puhkama ning tegelema oma hobidega.
Tänaseks on üks töötava ettevõtte omaniku oluline privileeg – otsustada ise oma töömahu ja ajakasutuse üle – andnud võimaluse tegeleda oma teise kirega. Huvi võõraste maade ja inimeste vastu on viinud muuhulgas Brasiilia džunglisse. Just seal, tsivilisatsioonist kaugel, on kõige rohkem avardunud mina- ning maailmapilt, ning süvenenud arusaam, et elame kahes maailmas – tegutsemise ja teadvuse maailmas. Harmoonia tekib, kui leiad nende vahel tasakaalu.
Mõned mõtted kohtumiselt:
„Parem mitte midagi teha kui olla pidevalt hõivatud mitte millegi tegemisega”
„Oluliste asjade eest kipume põgenema detailidesse”
„Liigun ettevõtjana vabaduse poole”
„Kui sa ei karda oma emotsioone, siis on su elu tipud väga helged, aga ka orud väga sügavad”
Lisaks ka üks raamatusoovitus Veikolt: Timothy Ferriss „The 4-Hour Workweek”, eesti keeles ilmunud „Neljatunnine töönädal”
Liia lükkas oma ettevõtte liikuma Coca Cola projekti abil käivitunud Edutiimis. Tema ettevõtte peamiseks tegevusvaldkonnaks on tõlketeenuse pakkumine eesti-vene-eesti suunal. Mõlemad keeled on Liia emakeeled. Tartu Ülikooli magistriõppes keskendus Liia suulisele tõlkele. Praegu pakub noor ettevõtja peale suulise, kirjaliku ja audiovisuaalse tõlke ka subtitreerimise teenust ning teeb ja tõlgib veebilehti.
Ettevõtjaks olemise suureks plussiks on Liia arvates võimalus teha ise oma valikud ja otsused ning mugavamalt sobitada töö- ja pereelu.
Kel vajadus IT või tõlketeenuse järele, võtke ühendust:
Pärnu klubi veebruarikohtumisel said klubi liikmed põhjaliku ülevaate nii organisatsiooni volikogul kui juhatuse koosolekul räägitust.
Käesoleva aasta kohta tulnud rohke informatsioon ja tegevuskava oli Pärnu klubi jaoks seda olulisem, et meie veebruarikohtumisel võõrustasime ka kolme huvilist, kellele saime põhjalikult tutvustada meie organisatsioonis hetkel kõige põnevamaid teemasid ja arenguid. Loodetavasti saavad huvilistest peagi ka meie klubi kandidaatliikmed.
Koos huvilistega panime paika 2019. aasta esimese poolaasta kohtumiste plaani ning korraldatavad üritused ning arutasime, mille põnevaga üllatada aprillis külla saabuvaid Tallinna ja Rannamõisa klubi liikmeid.
Märtsis ootab meid Pärnu kõige uuem koduresto Kirss Tordil kus lisaks kokkusaamisele teeme ka ise käed toiduseks.
2018. aasta alguses sai alguse Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni, EBSi ja Coca-Cola Fondi ühisprojekt „Kõik on võimalik“, mille eesmärk on suurendada naisettevõtjate osakaalu Eestis ning anda teadmisi, inspiratsiooni ja julgust naistele, kellel on huvi alustada ettevõtlusega või arendada olemasolevat ettevõtet. Antud naiseettevõtluse programm on Coca-Cola ülemaailmse projekti osa, kus eesmärgiks on innustada 5 miljonit naist aastaks 2020 tegelema ettevõtlusega.
Projekti üritustel osales kokku üle 500 naise, toimusid inspiratsioonikoolitused Eestimaa erinevates linnades ning ellu kutsuti edutiimid, kus naised juba süsteemselt üksteist toetades ettevõtluses samme astusid. Edutiimide meetod on suurepärane vahend eesmärkide saavutamiseks. Edutiimi “Sammust edusaamuni” tegemistel ja paljudel naisettevõtjate lugusid saab kiigata siit
Detsembris toimus projekti lõpuüritus, kus tehti kokkuvõtteid ja toodi välja peamised tähelepanekud:
Kokkuvõtvalt võib öelda, et naistel on ettevõtluse vastu suur huvi. Kuid naistel on vaja rohkem julgustust, omane on tagasihoidlikkus ja liigseid riske ei julgeta võtta. Tuleb julgelt võtta hetk, mõelda, mida elult ja ettevõtluses soovitakse saavutada ning omaks võtta mõtteviis, et tõesti on elus kõik võimalik, kui vaid väga tahta.
Naised ettevõtluse fännileht Facebookis on siin: https://bit.ly/2L7SNdJ
Naised ettevõtluse fännileht Instagramis on siin: https://bit.ly/2N3pWrC
Parim võimalus tulevikuks valmis olla on tulevik ise luua!
Veebruari alguses toimus talvine volikogu ning klubi talvepäevad.
BPW Estonia volikogul osales 30 klubide liiget ning arutati oluliste teemade osas: organisatsiooni identiteet, noorte tegevus, uued liikmed ja uued algatused organisatsioonis 2019. aastal. Õhtu veetsime Vaskna turismitalus, kus puhkasime, nautisime ilusat loodust ja kuuma Võrumaa sauna. Ürituse korraldajaks oli Võru klubi.
Meie klubi liikme Reeda ja kandidaatliikme Merle juhendamisel heitsime pilku kootsingu (Coachingu) protsessile ja arutlesime, mille poolest erineb kootsing (Coaching) mentorlusest, koolitusest, supervisioonist vmss praktikatest.
Kuna koots (Coach) ei õpeta, vaid pakub peeglit, aitab eesmärke seada, teha neid mõõdetavaks, saavutatavaks ja keskendub tulevikule, siis saime Reeda ja Merle käest ka praktilised ülesanded. Soojenduseks sõnastasime igaüks mõne lausega EENA väärtused. Edasi leppisime kokku reeglid, nagu näiteks koostöö, kohalolu ja konfidentsiaalsus ning Maailmakohviku põhimõtteid rakendades moodustusid töörühmad, kus kohviku perenaise juhtimisel genereeriti ideid, mida järgneva aasta jooksul ellu viia. Ideid jagus toredatest tegemistest ja enesearengust naiste jõustamiseni.
Et kootsimise protsessis on oluline jõuda konkreetsete tegevuskavadeni ja püstitatud eesmärkide elluviimiseni, siis võttis iga Maailmakohviku töögrupp endale vähemalt ühe ülesande, mis saab ellu viidud lähikuudel. Selle järgi otsustades, kui palju oli ideid kohvikulaual, tuleb klubil küll väga tegus aasta.
Kohtumine lõppes lõbusa harjutusega – meist sai auto. Igal liikmel oli oma roll ehk igaüks kujutas endast vajalikku vidinat või seadet, mis kokku moodustas auto. See „koostamine” toimus ülikiiresti, sõnadeta ja autol ei puudunud ei rattad, rool, tuled ega kojamehed, reisijatest rääkimata. Meie meeskond toimib hästi!
Aitäh, Reet ja Merle, et toetasite ja juhendasite meie eesmärkide seadmist!
Kootsing (Coaching) on inspireeriv ja loominguline partnerlus, mille käigus julgustab koots (coach) oma kliente nende professionaalset ja isiklikku potentsiaali maksimaalselt ära kasutama.
Lähemalt saab lugeda siit:
Tartu klubis on saanud traditsiooniks, et jõulupeo korraldavad liikmekandidaadid. Sel aastal oli neid kokku viis, kes kogunesid Diana meeldetuletuse peale, et kohe-kohe on detsember ja ega jõulupidu end ise ei korralda, mitmeks ajurünnakuks.
Valiti välja hubane söögikoht, kohvik Spargel, kus pakutakse maitsvat eesti toitu, ning otsustati, et peo käigus võiks midagi oma kätega valmis teha – jõulukink sõbrannale, emale, õele, tütrele vmss.
Pidu kujunes ootuspäraselt meeleolukaks. Kõik, mis lauale jõudis, oli maitsev, ruumis hõljus peente aroomiõlide hõngu ja huulepalsamid valmisid Joana Jõgela juhatusel kui võluväel. Sel õhtul läksid kõik naised koju erakordselt pehmete huultega.
Kaasatoodud kingituste osas otsustasime, et seekord peame meeles neid, kel jõuluaeg möödub Tartu naiste Tugikeskuse varjupaigas. Vastutasuks kingi eest sai igaüks Laste ja Noorte Kriisiprogrammi jõulukaardi.
Ilma salmi lugemata, laulmata, ilukirja kirjutamata või anekdoote rääkimata ei pääsenud meist siiski keegi, sest üks sinnakanti ära eksinud jõuluvana tuli meid tervitama-kallistama.
Õhtu lõpuks olime staažikate eenalannade silmis end tõestanud ja meie kõik – Diana, Liina, Mari, Reet ja Triin – võeti vastu BPW Estonia Tartu klubi täieõiguslikeks liikmeteks. Andsime noorliikme vande ja lubasime olla igati väärikad ja tegusad EENAkad.
Selliste sõpradega tahaks ka edaspidi midagi põnevat ette võtta!
EENA Tartu klubi noorliikmete nimel
Reet Treial
PS: tagasiside sotsiaalnõustajatelt:
“kingitused naistele…. tead, see on üks, mis annab siin töötades megalt jõudu! Need meil sees olevad naised ei osanud mitte oodatagi, et saavad mingid kingitused. Kõik kinnitasid, et oleme neid juba nii palju aidanud, mõistmise, hea sõna, kõige muuga. Ja kinki vastu võttes, silmad niisked, tänusõnad huultel…. vot see on asi, mille pärast mul ei olegi supervisiooni vaja!”
Detsembri alguses külastasime äsja avatud Arvo Pärdi keskust.
Arvo Pärdile meeldib mõtiskleda, minna asjadesse süvitsi. Ka Keskuse külastuse sissejuhatavaks osaks kujunes jalutuskäik mööda valgustatud jalgrada Keskuse hooneni.
Seal võtsid meid vastu 2 giidi, kes peaaegu tunni pikkuse ekskursiooni ajal huvitavalt ja põhjalikult Arvo Pärdi isiksuse ja loominguga veel rohkem tuttavaks aitasid saada ning jagasid meie seltskonnaga uue ja kauni maja saamislugu. Külastasime raamatukogu ja saime näha ka A. Pärdi enda käsikirjaga töid.
Oma loominguga otsib Pärt lõpmatust ja puhtust, kuna meie (inimese) hing januneb selle järgi, siis minu meelest on valminud Keskus selle mõtte õnnestunud väljendusviis.
Põhjusi sinna tagasi minna jäi veel. Lisatud juurde mõned pildid külastusest.
Kirja pannud: Siiri Part Tallinna klubi
Teisipäeval, 4. detsembril kohtusime oma klubi liikmetega Laitse Graniitvillas, et ühiselt tähistada aktiivse aasta peatset lõppu ning kohtuda tuntud skulptori ka kunstniku Tauno Kangro ning tema elukaaslase Sirle Pedajasega.
Õhtu algas graniitvilla tutvustusega, mida viis läbi majaperemees isiklikult. Hr Kangro kirjeldas maja ajalugu ning tema valdusesse saamise lugu. Kas teadsite, et praegune kunstiga täidetud Laitse Graniitvilla on kunagine hobusetall 17. sajandist?
Põhiteema kunstnikuga kohtudes oli “Naise roll mehe elus”. Teemat kureerisid vastuvõtjad ise. Tekitades omavahel diskussiooni nii oma kohtumise loost, kokku kasvamisest ja armastusest.
Vestluse käigus sai läbi räägitud ja lahti harutatud ka Sirle ja Tauno minevik – endised abielud, lapsed eelnevatest kooseludest ning nende kohtumise lugu. Sirle ja Tauno on oma kooselu otsustanud rajada ühisele mõistmisele ja dialoogile. Sellele on pandud tugev alus. Nad on koos läbinud PREP paarisuhte koolituse ja Gordoni perekooli. Nende armastuse manifestatsiooniks peavad nad ühiselt oma kevadel sündinud tütart, kellega oli meil kõikidel võimalik ka kohtuda.
Sirle on tegelenud aastaid joogaga ning kohtumisele eelnenud
õhtul sai temast ka kutsetunnistusega joogaõpetaja. Tema on suutnud ka Tauno panna igal hommikul varakult tõusma ning joogat praktiseerima. Lisaks on nende kodus au sees taimetoidud.
Õhtu lõpetas kahe uue BPW Rannamõisa liikme vastu võtmine: Algi Sinisalu ja Merli Lindberg. Klubi president Siiri Martin tegi ülevaate 2018 aasta tegemistest ning tõdes, et aasta on olnud tihe ja väga aktiivne. Aasta viimane ühine ettevõtmine on 15. detsembril toimuv Tabasalu heategevuslaat, kus oleme toetavaks jõuks Lionsitele, kes seda sel aastal juba 11 korda korraldavad. Laada tarvis on kavas varem kohtuda, et küpsetada laadal müügiks piparkooke ning keeta laadasuppi. Peale seda võtame kõik aja maha, et veeta aega oma lähedastega.
Tänud fantastilise aasta eest ning kohtumiseni jaanuaris 2019
Tekst ja pildid Merli Lindberg
BPW Tartu klubi käis külas kandidaatliikme Triinu Sirge ettevõtte Ergoway OÜ tõenäoliselt Eesti kõige ergonoomilisemas kontoris. Nimelt on Triinu aastast 2017 esimene Euroopa Ergonoom Eestis ja töötab ning täiendab end selle nimel, et meie töökohad oleks maksimaalselt ergonoomilised ja tervisesõbralikud. Kogemusi selles vallas on Triinul kuhjaga. Omandanud Eesti Maaülikooli bakalaureuse kraadi tehnika ja tehnoloogia suunas, sama ülikooli tehnikastuudios magistrikraadi ergonoomika erialal, jätkab Triinu doktorandina õpinguid Tartu Ülikooli Meditsiiniteaduste valdkonnas, kus tema uurimistöö teemaks on tugi- ja liikumisaparaadi seisundid, vaevused ja terviseriskid, ergonoomika.
Mis aga on ergonoomika ja kes on ergonoom? Ergonoomika on teadus inimesele kõige mugavamatest tegevusviisidest, töövahenditest ja töökeskkonnast ning ergonoom kui erialase kõrgharidusega spetsialist oskab soovitada igale inimesele personaalselt, arvestades tema kehamõõte, sobivaid töövahendeid ja kontorimööblit. Teame ju kõik, et probleemid silmadega, skeleti-lihasvaevused, väsimus ja stress seonduvad meist paljudel arvutitööga ja nutiseadmete kasutamisega.
Triinu poolt läbi viidud viimase uuringu põhjal esineb naistel eelpoolmainitud vaevusi isegi kuni kolm korda rohkem kui meestel.
Kuidas siis ergonoom saab meid aidata? Töökoha mugavaks tegemisel on peale valgusküllase, värske õhuga ruumi olulised laud, tool, monitor, hiir, klaviatuur. Lisaks igasugused abivahendid, nagu kõrgendus jalgadele, käetoed jm, millega oma töökohta võimalikult kehasõbralikult täiendada.
Laud võiks olla reguleeritava kõrgusega, mis võimaldab töötada nii istudes kui seistes, kaarja sisselõikega, toetamaks küünarnukke. NB! Kaks tundi seismist tööpäeva jooksul põletab 340 kalorit!
Tool peaks samuti olema reguleeritav, selga toetav. Või siis hoopis sadultool, mis aitab vähendada survekoormust istmikule, pingeid õlgades ja seljas, misläbi paraneb vereringe ning boonuseks väheneb tselluliidi ja veenilaiendite tekke risk.
Monitor õigele kõrgusele – seda oleme kuulnud kõik, abivahendid õige kõrguse saavutamiseks on kuvarihoidjad.
Ergonoomilise arvutihiire abil saame vähendada mikroliigutusi ja lihaspingeid, et vältida „hiirekäe” vaevusi ehk karpaalkanali sündroomi. Ergonoomilised hiired erinevad päris palju harjumuspärastest pisikestest hiirtest, mõni neist annab isegi LED tule abil märku lihaspingest ja väsimusest. Hoopis eriline töövahend on aga RollerMouse, mille abil saab kursorit liigutada, kasutades kahte kätt, seega ei ole vaja selja, kaela ja õlgade tööd, pole vaja sirutada kätt hiireni ulatumiseks. Kõik see aitab vähendada stressi ja pinget kehas.
Ka ergonoomilise klaviatuuri loomisel on disainerid suutnud luua midagi uut. Lisaks sellele, et klaviatuur on õhuke, käib mõni neist ka keskelt pooleks, mistõttu mahub hästi igasse sülearvuti kotti. Kompaktne disain tagab klaviatuuri ja hiire kasutamisel õlgade, küünarnuki ja randmete loomuliku ja neutraalse asendi.
Triinu 2015. aastal asutatud ettevõttest Ergoway tulime ära teadmisega, et ergonoomilised töövahendid ei ole kulu, vaid investeering iseendasse ja oma firmasse. Mõni klubi liige vormistas oma investeeringu ka kohe tellimuseks ning ei jõua oma RollerMouse`i ja Sadultooli ära oodata.
Aitäh, Triinu, edu ettevõtluses kui ka spordis tulevasteks võistluseks. Lisaks naisettevõtluskarjäärile tegeleb Triinu kickboxiga ja on Eesti Meister 2017 ja Estonian Cup Winner 2018.
Autor: Kadrin Karner
Aasta naise tiitliga pärjatud Eva Truuverk, pikaaegne EENA liige pani selle aasta septembris ühel päeval, Maailmakoristuspäeval, oma kodukohta koristama 158 riigis 17 miljonit inimest, sest ta oskab, saab ja tahab, sest ta hoolib maailmast sedavõrd, et peab oma suurimaks ülesandeks elus just puhast maailma (igal võimalikul tasandil).
Intervjuus EENAle räägib Eva, et teda huvitab inimeste motiveerimine sedavõrd, et kui ta teeks kunagi doktoritöö, siis just sel teemal. Juhti nimetab ta visiooni loojaks ja keskkonna kujundajaks aga ka teenindajaks ning leiab, et ammu on ümber saanud aeg, kus juht on keegi, kellele kõik on sunnitud alt üles vaatama.
Kolmapäeval, 14. novembril kell 17.45, räägib Eva Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis kõikidele huvilistele, kuidas korraldati Eestist alguse saanud maailma suurimat globaalset koristusaktsiooni Maailmakoristuspäeva. Maailmakoristuspäev valiti sel aastal UNESCO-Jaapan üheks kestlikku arengut toetava hariduse auhinna saajaks. Auhind anti üle Pariisis UNESCO peakontoris 9. oktoobril.
*Eelmine aasta naine, Mari-Liis Lill rääkis, et Konstantin Stanislavski on lavastusteoorias võtnud kasutusele mõisted “pealisülesanne” ja “ülipealisülesanne”. Neid mõisteid saab kasutada mistahes valdkonnas, kirjutad sa raamatut, lood muusikat, lavastad või elad. Mis on sinu ülipealisülesanne ehk see miski mille poole sa elus püüdled?
Ma ei tea kui palju on selles minu isiklikku vastust ja kui palju pikka aega Teeme ära-ga toimetanud inimese vastust, aga minu ülipealisülesanne on puhas maailma. Ja ma ei mõtle siin seda, et põrand on puhas või põõsa all pole ühtegi kommipaberit, vaid puhas maailm vaimselt, energeetiliselt ja füüsiliselt. Minu meelest on see üks suur ja tore eesmärk, mille nimel maailmas toimetada.
*Sa juhid väga suurt ettevõtmist, millesse on kaasatud väga palju inimesi. Milliseid põhimõtteid ja väärtusi sa juhtides oluliseks pead?
Juht on küll see, kes annab eemärgi ja visiooni, aga ta ka loob oma inimestele keskkonna nende elluviimiseks. Üht pidi on juht minu jaoks visiooni looja ja teist pidi teenindaja.
Kindlasti ei ole juht tänapäeva töökeskkonnas enam see kõige tähtsam tegelane, kellele alt üles vaadatakse, vaid ta on inimene, kellel on tiimis lihtsalt oma roll.
Minu väärtused juhtides kattuvad suuresti Teeme ära väärtustega ehk koostöö, positiivsus ja teha tahtmine on olulised märksõnad kõikide tegemiste juures.
*Kui palju puutud sa oma töös kokku motiveerimisega? Kas inimesi saab motiveerida?
Mulle meeldib motiveerimise teema väga. Olen mõelnud, et kui ma kunagi doktoritöö peaksin kirjutama, siis kirjutaksin selle motivatsioonist.
Uuringud näitavad, et kolmandas sektoris, kus palk ja raha on kõrvale jäetud, motiveerib inimesi esiteks eesmärk ja teiseks kuuluvustunne. Töötades inimestega olen ma ka ise täpselt sama tähele pannud. Inimesed tahavad töötada millegi suure nimel ja neile on tähtis, et nende kõrval oleks ägedad inimesed, kellega jagatakse samu väärtusi.
Samuti on oluline teada, et igal inimesel on individuaalne motiveerumise süsteem. Mõnikord ei pruugi inimene ise teadagi, mille peale ta nö käivitub. Minu jaoks on hästi põnev enne inimeste palkamist, nendega vesteldes, selgitada välja, mis on selle inimese motivatsiooninupp, mis teda käivitab ja edaspidi seda kõige paremal eesmärgil ära kasutada.
Suurte organisatsioonide tippjuhid ja Teeme ära toimkonnajuhid seevastu peavad olema isemotiveeruvad. Ei ole võimalik, et keegi tuleb tööle ja igapäevaselt tegeleb kõigi inimeste motiveerimise ja üleskeeramisega. Vastutusrikast rolli täitvad inimesed peavad ise olema valmis end motiveerima.
*Millega on inimesed sind maailmakoristust korraldades kõige enam üllatanud? Too mõni näide.
Kõige rohkem on üllatanud see, et ka koristamises suudetakse näha konkurentsi. Maailmas on koristusorganisatsioone, kes näevad, et maailmakoristuspäev on nende jaoks konkureeriv algatus. Minu meelest on maailmas lihtsalt nii palju prügi, et seda koristamise rõõmu jätkub kõikidele ja veel väga pikalt. On arusaamatu ja üllatav näha sellises kohas koostöö asemel konkurentsi.
*Öeldakse, et sageli jõuame eduni just läbi raskuste. Kas see käib ka sinu kohta või edenevad asjad sinu käes kergemalt?
Kui tegeleda mingi asjaga nii pikalt, nagu ma Teeme ära-ga olen tegelenud (11 aastat) siis on seal olnud kõike. Aga kõige rohkem on olnud ikkagi positiivsust, sest muidu seda tööd ei teeks ju. Raskuste ja õnnestumiste vahel peab lihtsalt olema tasakaal. Kuna ma olen ise optimistliku ellusuhtumisega, siis minu jaoks on klaas alati pigem pooltäis. Rõõmu ja ägedaid hetki on olnud palju.
Ma ütleks, et pigem on see olnud eneseareng ja seiklus, kui läbi raskuste tee murdmine.
*Mis on sinu retsept, kuidas ületada raskusi?
Minu puhul on optimistlik meel ja riskijulgus kaasa sündinud. Ma ei karda ja muretse liiga palju.
*Sa liitusid EENAga 1994. aastal. Mis on sind EENAS kõik need aasta hoidnud?
Mind on hoidnud siin see, et kõik inimesed, kellega ma tutvunud või koos toimetanud olen, on olnud nii toredad. Ma ei taha seda sidet katkestada.
*Milline on sinu sõnum aasta naisena?
Kui ma ennast lühidalt tutvustama pean, siis ütlen, et olen loomult ettevõtja ehk mulle on omane ettevõtjalik ellusuhtumine. Meie ümber on nii palju ilusaid ja tarku naisi ja ma tahaks, et neil oleks rohkem ettevõtlikust, eneseusaldust ja meelekindlust. Naised, te olete tõesti ägedad, lihtsalt uskuge endasse rohkem ja tehke teoks oma unistused. Ja ma ei tahaks siinkohal kuidagi vastanduda meestele, olen koostöö pooldaja – suured asjad sünnivad meeste ja naiste ühises koostöös.
*Ma tean, et sulle meeldib lugeda. Soovita palun mõnda sinu jaoks suurepärast või silmiavavat raamatut, mida (ettevõtlikul naisel) tasuks lugeda.
Mul on harjumus lugeda juhtide elulugusid, seega ma soovitan kõikidel lugeda Richard Bransoni raamatut “Virgini viis”. Tegemist on väga hea juhtimisõpikuga, kus sa tunned, et seda on kirjutanud oma 25 inimest ja iga lehekülg on hoolega läbi mõeldud ja komponeeritud.
Väga tore lugemine on ka mulle kui aasta naisele kingitud “Keda usaldada? Kuidas tehnoloogia meid ühendas ja miks see võib meid uuesti lahutada ” ja just täna (neljapäeval-autor.) ostsin Valdur Mikita raamatu “Kukeseene kuulamise kunst”.
Eva Truuverk on EENA liige alates 1994. aastast. 2000-2003. aastal oli ta EENA Tallinna klubi president. 2007. aastal lõpetas ta 14 aastat kestnud äritegevuse. Ta on olnud reklaamibüroo Domeena osanik ja multimeediaagentuuri Ziil omanik. Aastast 2003. on ta olnud JCI (Junior Chamber International, Eesti Noortekoda) liige ja 1998. aastast TC Reval Ladies liige.
Eva on enda kohta öelnud, et juhtimine ja eestvedamine on tal veres ning üks tema lemmiklause on: “Täiesti võimalik, et kõik on võimalik!”
TASUB TEADA
Let’s Do It World liikumise suurimad prügikoristajad läbi 10 aasta on olnud Indoneesia – ca 7,6 miljoni, Rootsi – 3,7 miljoni, Pakistan – 3 miljoni, Ukraina – 2,3 miljoni, Bulgaaria – 2 miljoni, Ameerika Ühendriigid – 1,7 miljoni, Leedu – 1,6 miljoni, Läti – 1,6 miljoni ja Rumeenia – 1,3 miljoni elanikuga.
Maailmakoristuspäeva töö jätkub Puhta Maailma Plaani (Keep it Clean Plan) tutvustamisega, mida hakatakse põhjalikult arutama jaanuaris Tallinnas toimuval Puhta Maailma konverentsil, kuhu kogunevad maailmakoristusest osavõtnud riigid. Muu hulgas otsustatakse seal, kas ja millal toimub järgmine Maailmakoristuspäev..
Puhta Maailma Plaan annab riikidele, ettevõtetele, mittetulundusühendustele ja üksikisikutele konkreetsed soovitused, kuidas prügiprobleemiga jätkusuutlikult tegeleda nii, et prügireostus maailmas oluliselt väheneks.
Puhta Maailma Plaani kokkuvõte: https://s3.eu-central-1.amazonaws.com/world-cleanup-files/Keep+It+Clean+Plan+-+FINAL.pdf
Maailmakoristuspäev sai alguse 2008. aastal toimunud Teeme Ära prügikoristusaktsioon, millest võttis osa 50 000 eestimaalast. Kümne aasta jooksul on Teeme Ära eeskujul koristanud juba 36 miljonit vabatahtlikku 169 riigist.
Rannamõisa klubi naised käisid Vivian Vau kingasalongis tutvumas särava ja ettevõtliku salongi perenaise tegemistega. Kingad on sama erksad ja elegantsed, nagu ta isegi.
„Mulle meeldib mu äri intiimsus, see, et saan ise klienti teenida,» ütleb Vivian oma põhimõtte.
Suur tänu inspireeriva vestlusõhtu eest!
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) andis oma 26. sünnipäeva pidulikul tähistamisel välja tiitli aasta naine 2018, kelleks on septembris toimunud kodanikualgatuse suurima liikumise, maailmakoristuspäeva Teeme Ära eestvedaja Eva Truuverk. Aasta nooreks naisettevõtjaks valiti Ann Runnel, kes tegeleb juba kümme aastat tekstiilijääkide nutika kasutamisega.
“Mul on siiral hea meel selle tunnustuse üle, sest olen alati jälginud aasta naise valimisi ning korduvalt rõõmuga tõdenud, kui huvitavad ja tublid naised toimetavad Eestimaal. On suur au olla üks selles väärikas seltskonnas,” sõnas Eva Truuverk tunnustamise järel.
Aasta noore naisettevõtja tiitli pälvinud Ann Runnel juhib ettevõtet Reverse Resources, mis arendab veebipõhist platvormi, mis aitab kaardistada ja suunata taaskasutusse rõivaste masstootmises tekkivaid tekstiilijääke. “Iduettevõtluses on tavapärane, et ette tuleb nii suuremaid kui väiksemaid tõuse ja mõõnasid. Selline tunnustus ja märkamine aitab hoida motivatsiooni, sest meenutab et tegeleme millegagi, mis on oluline meile kõigile,” märkis Ann Runnel.
EENA kutsus üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valis EENA juhatus välja neli tähelepanuväärset naist aasta naise 2018 nominentideks:
Sirje Helme – tunnustatud kunstiajaloolane ja Eesti Kunstimuuseumi direktor, kelle eestvedamisel tutvustati Eesti kunstnike kolme näitusega maailma mainekastes muuseumides. Lisaks eesti kunsti tutvustamisele maailmas, on ta äsja ilmunud “Eesti kunstiajaloo” 6. köite I ja II osa autoreist, Eesti Vabariigi 100 juubeliaasta puhul ilmus tal ka raamat “101 Eesti kunstiteost”.
Moonika Siimets – Eesti Vabariigi 100 juubeliaasta puhul valminud paljukiidetud mängufilmi “Seltsimees laps” stsenarist ja re˛issöör.
Karin Rask – lasteriiete brändi Kalamaja printsess looja, kellel valmis 2017. aasta lõpus ka esimene naisteriiete kollektsioon. Riiete tootmiseks kasutatakse upcycled-materjale ja tema looming esindab nö aeglast moodi. Lisaks sellele on Raski tähelepanu pälvinud koolilaste mitmekesine ja tervislik toit.
Eva Truuverk – kodanikualgatuse suurima globaalse liikumise Teeme Ära eestvedaja. Selle aasta septembris puhastati tema tiimi eestvedamisel 144 riiki ja maailmakoristamise päevast võttis osa 13 miljonit inimest.
Pildil: (vasakult) EENA noortejuht Lilian Promet, noor naisettevõtja 2018 Ann Runnel, aasta naine 2018 Eva Truuverk, aasta naise nominent Sirje Helme, EENA president Ester Eomois.
Reedel, 2. novembril annab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) 26. korda välja tiitli aasta naine 2018 ning kuulutab välja aasta noore naisettevõtja 2018.
EENA kutsus kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid üles esitama aasta naise ning aasta noore naisettevõtja kandidaate. Aasta naise valimisega soovib EENA esile tõsta naisi, kes on silma paistnud nii ametialaselt kui ka ühiskondlikul tasandil ning rõhutada nende panuse olulisust.
“On suur rõõm, et aasta naise valimine läheb aasta aastalt üha raskemaks, kuna suurepäraseid ja tegusaid naisi, keda sellele tiitlile esitatakse, on üha rohkem,” sõnas EENA president Ester Eomois ja lisas, et see on ka põhjus, miks seekord otsustati kolme nominendi asemel nelja kasuks.
Ettepanekute põhjal valis EENA juhatus seekord välja neli tähelepanuväärset aasta naise 2018 nominenti, kelleks on:
Eva Truuverk – kodanikualgatuse suurima globaalse liikumise Teeme Ära eestvedaja.Selle aasta septembris puhastati tema tiimi juhtimisel 144 riiki ja maailmakoristamise päevast võttis osa 13 miljonit inimest.
Sirje Helme – tunnustatud kunstiajaloolane ja Eesti Kunstimuuseumi direktor, kelle algatusel tutvustati Eesti kunstnikke kolme näitusega maailma mainekastes muuseumides. Lisaks Eesti kunsti tutvustamisele maailmas on ta äsja ilmunud “Eesti kunstiajaloo” 6. köite I ja II osa üks autoreist ning Eesti Vabariigi 100 juubeliaasta puhul ilmus tal raamat “101 Eesti kunstiteost”.
Moonika Siimets – Eesti Vabariigi 100 juubeliaasta puhul valminud paljukiidetud mängufilmi “Seltsimees laps” stsenarist ja re˛issöör.
Karin Rask – lasteriiete brändi Kalamaja printsess looja, kellel valmis 2017. aasta lõpus ka esimene naisteriiete kollektsioon. Riiete tootmiseks kasutatakse upcycled-materjale ja tema looming esindab nii-öelda aeglast moodi.
Aasta naine 2018 ja aasta noor naisettevõtja 2018 kuulutatakse välja reedel, 2. novembril Tallinna Õpetajate Majas kell 19 EENA 26. sünnipäeva galaõhtul.
Lisateave:
Ester Eomois, EENA president
tel +372 5649 1188, ester.eomois@ebs.ee
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste organisatsiooni BPW International – Business and Professional Women International. EENA loodi 1992. aastaleesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit annab EENA välja igal aastal alates 1993. aastast.
Naisettevõtluse arenguprogrammi „Naised Ettevõtluses“ inspiratsioonikoolitus 27.oktoobril Jõhvi Kontserdimajas tõi kokku ligi 40 Ida-Virumaa naist.Koolituse organiseerijaks oli seekord Rannamõisa klubi.
Koolituspäev pakkus hulgaliselt Inspiratsiooni, arukaid mõttevahetusi ja uusi teadmisi, samuti saadi palju uusi sõpru.
Kõik, kes kohal olid, teavad, millised lahedad uued ärideed tekkisid. Ja et veelgi edasi liikuda oma uue ideega, siis lepiti kokku uus põnev jätkuüritus- Edutiimi koolitus!
Julged ja ettevõtlikud naised! BPW haare laieneb nüüd kindlasti ka Ida-Virumaale, sest tekkis soov ja juhtgrupp selle loomiseks.
Naised – kõik ongi võimalik!
BPW Estonia 32-liikmeline grupp käis 5.-10. oktoobril Moldovas. Meil on kaheaastane projekt Moldova kahe naisorganisatsiooniga: BPW Moldova ja AFAM. Projekti eesmärk on julgustada Moldova naisi ettevõtlusele. Meie 5-liikmelise projektinaiskonnale lisaks sõitsid veel 27 naist oma kuludega tutvuma meie partneritega ja nende maaga. Tallinna klubist oli 15, Ettevõtlusklubist 12, Tartu klubist 5 ja Rannamõisa klubist 1 liige.
Ester Eomois ja Leena Kivisild Ettevõtlusklubist viisid läbi koolituse kohalikele naistele, kus osalejaid oli ca 80. Koolitus toimus Hasdeu nimelises linnaraamatukogu saalis. Ettevõtluse teema oli meil aktuaalne ka kõikidel kohtumistel ja väljasõitudel.
Meil oli väga huvitav programm, nägime nii pealinna Chisinaud kui ka maaelu. Käisime Singerei piirkonna alustavate ettevõtjate inkubaatoris, kus oli väike õmblusateljee, lastehoid ja kümmekond muud väikefirmat. Väga hea oli, et saime ka maapiirkondades käia. Tutvusime ühe suurema puuviljakasvatuse ettevõttega Stefan-Voda lähistel ja väiksema mesinikutaluga. Linnas külastasime ortopeedia firmat, keraamikakunstniku ateljeed, pildiraamitöökoda ja laste huviringi, kus maalitakse taldrikuid. Saime meiegi taldrikuid kaunistada.
Käisime Moldova Tööstus-ja Kaubanduskojas, kus meile tutvustati riigi majanduse olulisemaid arengusuundi ja ekspordivõimalusi. Kohtusime Eestit esindava diplomaadi Simmu Tiigiga, kes jagas meile infot Moldova kohta.
Huvipakkuv oli Cricova veinikeldri külastus oma 200 km pikkuste teedega ning lugematute veinipudelite ja -vaatidega 80 m sügavusel maa all. See kuulub maailma kolme suurema veinikeldri hulka. Saime osa Moldova aasta suurimast sündmusest – veinifestivalist Chisinaus. Vein ongi neil väga oluline ekspordiartikkel. Peale veini degusteerimise võimaluse ja müügi oli seal ka palju käsitööd ja muid kohalikke tooteid ning põllumajandussaadusi. Õhtuti saime rahvusrestoranides muusika saatel maitsta traditsioonilisi moldova toite.
Paljudel meie hulgast tekkisid juba tihedamad sidemed vastuvõtjatega ja mõnelgi on juba kokku lepitud külaskäigud nii Eestisse kui ka Moldovasse.
Meie reisijate muljed:
Kirja pani Virve Poom
Pildid: Virve Poom, Lee Murrand
BPW Estonia Pärnu klubi senine president Siiri Erala andis alates oktoobrist algusest klubi juhtimise üle säravale ja tegusale Kadrin Karnerile, kes on Pärnu klubi liige olnud alates selle loomisest 2016. aastal. Kadrin on ka BPW Estonia juhatuse liige alates 2017. aasta aprillist.
Tutvu Pärnu klubiga siin
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni eestvedamisel toimus 4.juunil esmakordselt ümarlaud, mille eesmärgiks on leida lahendusi noorte naiste ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks ja ettevõtjate, kui tööandjate toetamiseks.
Ühe mõttena toodi kohtumisel välja, et kõikide edulugude taga on tihti olnud väga head mentorid, kes annavad ettevõtjale nõu erinevatel tasanditel ja erinevatel etappidel. Oldi ühtsel meelel, et mentorluse tugisüsteem aitab ettevõtluses eesmärke ja tulemusi saavutada. Vähem tähtis ei ole ka heade eeskujude olemasolu, keda nähakse kõrvalt ja kelle elustiili soovitakse omada. Head eeskujud ei pea olema ainult naised, vaid eeskujud peavad olema erinevad.
Rõõm on teatada, et BPW-Estonia nimetati “Parima sooteadliku MTÜ” 2018 konkursi võitjaks. Tunnustuse omistas ENUT eile 13. juunil 2018. Parima sooteadliku MTÜ konkurssi korraldatakse alates 2010 aastast. Eesti
Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT valib igal aastal parima sooteadliku MTÜ. Konkursi eesmärgiks on väärtustada meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtteid, toetada soolist võrdõiguslikkust kujundavaid hoiakuid ning avaldada tunnustust neile organisatsioonidele, kes oma tegevuses järgivad kaasaegse jätkusuutliku kodanikuühiskonna põhimõtteid.
BPW Estonia paistis 2017 ja 2018 aastal silma paljude projektidega ja 25 juubeli tähistamiseks korraldatud üritustega. Läbi on viidud koolitusprojekt Moldovaga“, korraldatud traditsiooniks saanud võrdse palga päeva kampaania mis 2017. aastal võttis nädala jooksul aktiivse vormi üle Eesti, 2017. aastal oldi Eestimaa Naiste VI Kongressi üks eestvedajatest,
11.11.2017 toimunud EENA 25 sünnipäevakonverents „Karjäär! Miks mitte mina?“ , kus osales üle 200 inimese, oli julgustav, innustav ja inspireeriv. Käsil on Coca Cola Foundationiga koostöös projekt pealkiri „Kõik on võimalik! Naiste ettevõtluses“.
Väga palju on tehtud koostööd naistega rahvusvahelisel tasandil. Osaleti ÜROs CSW61 ja CSW 62 sessioonil Eesti delegatsiooni koosseisus (Commission on the Status of Women) ja BPW Internationali Leaders Summitil New Yorgis.
7.-10. juunini 2018 viibisid Tallinnas projekti “Moldova naistele võrdsed võimalused tööturul“ raames 14 naist Moldovast. Naised valiti välja eelnevalt Moldovas toimunud koolituste põhjal, kõik Tallinna koolitusel osalejad olid loonud oma Edutiimid ja omasid ettevõtet või eesmärki see luua.
BPW Estonia korraldas koolituse Edutiimide ja DISC meetodi teemal, külastasime naiste juhitud ettevõtteid. Moldova saadik Eestis Inga Ionesii võttis meid vastu Moldova saatkonnas, Moldova aukonsul ja Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum korraldas väljasõidu Lääne-Virumaale, kus toimus seminar koos ETNA naistega ja Kunda ettevõtete külastused.
Järgmine kohtumine Moldova naistega toimub oktoobris Chisinaus, koolitusreisist Moldovasse võtavad osa 28 BPW Estonia liiget.
Osalejad hindavad koolitustel kõige rohkem omavahelist networkingut ja praktilisi oskusi, kuidas ideest äri üles ehitada. Järgmine inspiratsioonikoolitus toimub Võrus.
Arenguprogrammi „Kõik on võimalik!“ raames on toimunud inspiratsioonikoolitused Tallinnas, Tartus ja Pärnus – kus kokku on osalenud ligi 200 naist. Jätkame sügisel Võrus, Jõhvis ja Tallinnas Inspiratsioonikoolitustel saavad osaleda kõik naised, kes on oma ettevõtte loomisest unistanud, kuid ei ole seda veel teoks teinud. Osalema on oodatud ka need , kes ainult vilksamisi on oma äriidee peale mõelnud ja täna on veendunud palgatöötajad.
Koolitajad on BPW Estonia liikmed Ester Eomois ja Signe Ventsel.
Inspiratsioonikoolituse „Kõik on võimalik!“ raames jagavad spetsiaalselt tehtud videote vahendusel oma kogemusi äriidee leidmisest ja arendamisest, võrgustike loomisest ning innovatsioonist ettevõtluses edukad noored naisettevõtjad: Kriss Eglite (Vintage by Kriss), Kriss Soonik (Kriss Soonik), Kadri Tuisk (Clanbeat) ja Pille Lengi ( Tilk kosmeetika).
Inspiratsioonikoolitus
Kõik on võimalik! – kingime Eestile 100 uut inspireerivat naisettevõtjat!
Juuni alguseks on naistele suunatud arenguprogrammis “Kõik on võimalik!” osalenud juba ligi 250 naist ning tööd on alustanud 10 edutiimi- tänaseks on programm poole peal. Programmi eesmärk on suurendada naisettevõtjate osakaalu Eestis ning anda teadmisi, inspiratsiooni ja julgust naistele, kellel on huvi alustada ettevõtlusega või arendada olemasolevat ettevõtet. Koolitusprogrammi koostööpartneri Coca-Cola Baltikumi avalike suhete juhi Nele Normaku sõnul algatas Coca-Cola ülemaailmse ettevõtlike naiste programmi juba 2010.aastal. Programmi eesmärgiks on innustada 5 miljonit naist aastaks 2020 tegelema ettevõtlusega. „Alates märtsist alustati programmiga ka Eestis ning meie eesmärgiks on inspireerida naisi olema tööandjad ka teistele, mitte ainult endale. Oleks tore kui saame selle ettevõtmise raames anda 100 motiveeritud naisettevõtjat Eesti 100.aastapäevaks,” ütles Normak.
Rahvusvahelise äri- ja ametinaiste organisatsiooni BPW International arenduskontseptsioon edutiimidest on edukalt rakendunud ka Eestis. Arenguprogrammi „ Kõik on võimalik!“ raames viidi läbi Edutiimi koolitused Võrus, Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tegutsevad juba 10 edutiimi. Edutiimid koosnevad väikestest 3-5 liikmega rühmadest. Igal osalejal on oma eesmärk, mis ootab täitmist. Programmi „Kõik on võimalik! Naised ettevõtluses“ Edutiimide koordinaatori Anu Viksi sõnul lõime edutiimid, kus osalejate eesmärgid on seotud ettevõtte loomise või olemasoleva ettevõtte arengu eesmärkidega. Ühine eesmärkide saavutamiseks tehtav töö pakub tuge ja objektiivset tagasisidet. Kaaslaste kaasaelamine aitab hoida pilgu eesmärgil ja astuda regulaarseid samme eesmärgi elluviimiseks. Kui soovid alustada edutiimi liikmena, võta ühendust BPW Estonia liikme Anu Viksiga anuviksbpw@gmail.com. Järgmised koolitused toimuvad sügisel.
Külli Pedaste
Tartu klubi
BPWE on andnud mulle palju uusi sõpru, kellega jagame samu väärtushinnanguid ja püüdleme samade eesmärkide poole – võimestada teisi ja olla ka ise samas võimekas. Läbi ühiste tegevuste olen saanud juurde hindamatuid kogemusi organiseerimis- ja suhtlusoskuste parandamiseks ning tunnetanud seda positiivset energiat, mida BPWE üritused alati annavad.
Inge Vallner
Võru klubi
Olen Võru klubi tegemistest ja rõõmudest osa saanud juba klubi loomisest alates. See on aeg, kus paljud naised on minult saanud julgust ja innustust tegutsemiseks. Läbi aastate olen kogenud väga toredaid ja inspireerivaid üritusi nii Lõuna- kui ka Põhja- Eestis. Osalemine juhatuses on andnud võimalusi isiklikuks arenguks. olen avatud uutele väljakutsetele ja valmis jagama BPW väärtusi kõikidele huvilistele.
Elina Konsa
Rannamõisa klubi
Olen BPW Estonia liige juba 8 aastat. Olen väga uhke ja tänulik, et mul on võimalus suhelda ja kogemusi vahetada erinevate elualade esindajatega, tegusate naistega, üle Eesti ning kaugemalgi, leida uusi sõpru ja mõttekaaslaseid. Pean oluliseks klubitöös osalemise eeliseks võimalust kaasa rääkida ühiskondlikus elus, laiendada silmaringi ja panustada enesearengusse mitmel moel. Soovin, et BPW Estonia põhiväärtused kanduks edasi ja oleks au sees ka aastakümnete pärast. Selleks meile kõigile kindlat meelt ja jõudu-jaksu!
