Kadri Klampe julgustas leidma loomingulist intuitsiooni

 “Iseenda jõustamine – oma võimaluste avardamine, mis ei sõltu välistest asjaoludest”.

“Sul on äriidee või ettevõte, kuid puudub raha?”

Info toimunud seminaride kohta asub siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

EENA president ESTER EOMOIS valiti EENA-t juhtima ka järgmiseks perioodiks 2020-2022.

EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni) valimiskogu kogunes 27. mail, mil EENA president Ester Eomois andis volikogule ülevaate tehtust oma presidendiks oleku perioodil 2018-2020.

Ester Eomoisile oli eelnevalt tehtud ettepanek jätkata EENA presidendina. EENA valimiskogu andis Estri jätkamiseks presidendina ühehäälse kinnituse, ta jätkab EENA presidendina ka perioodil 2020-2022.

Täname Estrit tema mahuka ja positiivse panuse eest organisatsiooni juhtimisel nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Jätkugu Estril ka järgmiseks perioodiks indu, sära, tahet ja rõõmu!

EENA asutati 1992. aastal. Eestis tegutseb seitse EENA klubi ligi 130 liikmega. EENA julgustab ning tunnustab naisi nende äritegevuses ja kutsetöös. EENA pakub naistele sisukaid enesetäiendamise võimalusi. Lisaks tegeleb EENA heategevusega, toetab nõrgemaid, laiendab liikmete silmaringi.

EENA tunnustab ühiskonnaelus aktiivselt kaasa rääkivaid ettevõtlikke naisi ning annab kord aastas, EENA sünnipäeval välja tunnustused aasta naine ja aasta noor naisettevõtja ning juubeliaastatel tiitli aastate naine.

Enesesaboteerimise meistriklass – täiskasvanuks kasvamise kunst

Tartu klubi liikme Triin Raudoja eestvedamisel said ettevõtlikud naised praktiseerida enesesaboteerimist. Mida see endast kujutab?

Enesesaboteerimine on meie alateadvuses toimuv igapäevane sisekõne. See on hoiatav mehhanism, mis vanasti kaitses meid reaalse ohu eest. Enesesaboteerimist märkab inimene kõige rohkem siis, kui on vaja oma elus muutuseid teha. Vaikne sisehääl hoiatab ja manitseb meid tuleviku ebakindluse eest. Enesesaboteerimise mehhanismi kutsub nõustaja ja raamatu „Mind Fuck – mõistuse seitsme barjääri ületamine“ autor Petra Bock sisemiseks valvuriks.

Just sellele raamatule ja iseenda ettevõtja kogemusele tuginedes lõi ettevõtluskoolitaja, Tartu klubi uusim liige Triin Raudoja 21-päevase enesesaboteerimise meistriklassi väljakutse. Väljakutses osales kokku 35 inimest, kes igal nädalal kaks korda kohtusid Zoom-keskkonnas ja õppisid sisemist valvurit kui ressurssi oma igapäevaelus nägema. See oli mõnus toetus ja eneseanalüüs veidi keerulisel ajal.

Koolitusel osalejatele meeldis etapiline struktuur ning konkreetne tegevuskava igaks etapiks. Esimesel nädalal keskenduti saboteerimise seitsme viisi märkamisele. Teisel nädalal pakuti välja seitse võimalust, kuidas enesesaboteerimisse teadlikult sekkuda. Põhiliseks strateegiaks oli märksõna „STOP“ kasutamine ja iseendalt küsimine „Mida tasakaalukas täiskasvanu teeks? või „Mida sa ütleksid oma lapsele kui ta oleks samas olukorras?“. Läbi pideva oma mõtete jälgimise on võimalik luua oma ellu kergust ja enesekindlust. Viimasel nädalal paluti õpilastel leida IKIGAI metoodikaga enda eluülesanne või sisemine „Miks?“.

Väljakutse lõpuks jõuti viie erineva elukvaliteedi tunnuseni ning selleni, et sooviks oma elus veelgi rohkem muutuseid teha. Koolitaja Triin kinnitas, et nii mõnigi tegi väljakutse ajal elus pöördelisi valikuid. Näiteks üks osaleja vahetas töökohta.

Väljakutse käigus loodi mõnus turvaline ja toetav naiste kogukond, kes soovivad nüüd jätkata seda teekonda hoopis ajaplaneerimise väljakutses. Saboteerimise väljakutse lõpuks leidsid osalejad, et soovivad põhjalikumalt tutvuda koolitaja ajaplaneerimise süsteemidega. Koolitaja Triin mainib, et tema jaoks pole ajaplaneerimine eraldiseisev tegevus, vaid peab moodustama terviku inimese olemuse, eluülesande ja elueesmärkidega. Seega juunis alustav ajaplaneerimise väljakutse seob kokku inimeste unistused, eesmärgid ja igapäevaelu läbi ajaplaneerimise tehniliste lahenduste.

Osalejate tagasiside oli väga positiivne. Näiteks Tartu klubi liige Karin kirjeldas, et „Enesesaboteerimise koolitus“ avas silmad nii mõnegi ootamatu nurga alt. Tekkis võimalus märgata ja teadvustada – need on esmased märgilise tähendusega tegevused, et liikuda parema enesetunde ja kvaliteetsema elukorralduse poole. Koolitus andis praktilised tööriistad ja oskuse neid kasutada. Grupitöö aga andis lisaenergia, mis võimaldab kiiremini liikuda eesmärgi poole ning ärgitas mitte alla andma ja pooleli jätma. Kuna enesesaboteerimise teema on keeruline, nõuab sügavuti endas kaevamist ning peegelpilt endast on kõike muud kui ilus, siis toetav grupp aitas „reel püsida“.

Külli kommenteeris: „ Kuna tegemist on küllaltki keerulise ja sügava teemaga, siis minu arvates sai Triin suurepäraselt hakkama vaba ja vahetu õhkkonna loomisega ning andis lihtsasti arusaadava sisendi (õnge) individuaalse enesevaatluse ja -analüüsi tarbeks“.

Mari eeldas ennast kirja pannes, et tuleb mugavustsoonist välja tulla ja eks see oligi asja mõte, kuid see, et kogu protsess saab olema nii toetav, tuli talle meeldiva üllatusena. Nagu ta ise ütles: „Triin suutis väga lühikese ajaga grupis hea, pingevaba õhustiku luua. Usun, et saadud teadmised jäävad meelde ning avaldavad elu eri tasanditele jäädavat mõju“.

Samuti sai osaleja Liina innustust: „Olen väga rahul koolituse ülesehituse ja läbiviimisega. Koolituse käigus hoiti nn kätt pidevalt pulsil, et ei unustaks ennast jälgida ja parimat tagasisidet enda kohta saada. Äärmiselt vajalik kõigile, kes soovivad arendada endas teadlikku juhtimist. Koolitus aitas mul aru saada kuidas sünnivad minu otsused ja tegutsemine ning kuidas ma saaksin neid enda valitud suunas juhtida.”

„Ettevõtlikele naistele omaselt on meil peas palju erinevaid mõtteid, millest tuleb valida need õiged ja peatada need, mis meid ei toeta. Oluline on saavutada kooskõla iseendaga. Selle oskuse võrra oleme nüüd rikkamad,“ arvab selle loo autor ja ka enesesaboteerimist praktiseerinud Triinu Sirge Tartu klubist.

Infoks: juunis alustab uuesti enesesaboteerimise väljakutse uute osalejatega. Kui on huvi nii ajaplaneerimise kui ka enesesaboteerimise väljakutse vastu, saab informatsiooni Ettevõtlik Mõte koolitused Facebook lehelt.

Ärimentor ja koolitaja Triin Raudoja

5 TÄHTSAT KÜSIMUST – SIRLE TRUUTS

Sirle Truuts on ettevõtja, ettevõtluskoolitaja ja -mentor, kes on loonud alustavatele ettevõtjatele suunatud ettevõtlusportaali www.hakkanettevotjaks.ee.

Lisaks ilmus tema sulest 2019. aastal isiklikul kogemuslool põhinev raamat “Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt”, mis räägib ettevõtjaks kasvamise loo majanduskriisi tingimustes. 2020. aasta juunis ilmub temalt raamat “Eduka äriplaani koostamise valem”.

Jälgi ettevõtlusportaali Facebookis www.facebook.com/hakkanettevotjaks või Instagramis www.instagram.com/hakkanettevotjaks või Youtube kanalit Hakkan Ettevõtjaks TV.

1.Mida ja kuidas teha, et ettevõte kasvaks käibelt ja kasumilt?

Olen enda ettevõtet kasvatanud viimased kolm aastat üle 50% aastas. Minu ettevõtte kasvu on mõjutanud kolm peamist tegevust:

• Võimaluste märkamine koos kiire kohanemisvõimega.

Läbi aastate on olnud nii edukaid kui ka ebaedukaid projekte. Edukad projektid on toetunud kas klientide tagasisidele või turu analüüsile. Seega olen alati proovinud koguda infot klientide vajaduste kohta. On olnud ka ebaedukaid projekte. Sageli on need olnud nendes valdkondades, mis on mu jaoks uued. Lisaks olen teinud mõningaid juhtimise vigu, millest üks on näiteks soov kõike ise teha, küsimata kogenud ettevõtjate käest nõu.

• Järjepidevus.

Eelkõige väljendub see nii igapäevaste eesmärkide elluviimises kui ka tegelikus turundustegevustes. Olen järjepidevalt sisuturundust teinud alates 2016. aastast, millel on olnud otsene mõju ka tulemustele.

• Tulemuste mõõtmine ja väga teadlik finantsplaneerimine.

See saab alguse toodete ja teenuste oma- ja müügihinna arvutamisest. Olen märganud, et sageli mõõdetakse vaid müügitulu eesmärki ja kasum on teisejärguline. Mina mõõdan mõlemat.

2.Milline on olnud sinu parim investeering, mis sa teinud oled?

Parim investeering on olnud iseenda ettevõttesse. Peale palgatöölt loobumist investeerisin ettevõttesse 5000 eurot. Ostsin korraliku arvuti, kuna minu vana arvuti ei ühildunud enam kaasaegse esitlustehnikaga ja koolituste läbiviimine oli seega võimatu. Ülejäänud summast maksin endale töötasu seni, kuni jõudsin esimeste klientideni. Kolme aastaga on investeeritud summa kasvanud üle 400%.

3.Mis nõu sa annaksid tudengitele, kes lõpetavad ülikooli ja suunduvad päris ellu?

Julgust unistada ja oskust tegutseda!

Kui on soov hakata ettevõtjaks, siis julgustan proovima oma äriga liikuda Eestist väljapoole ehk leidma ekspordivõimalusi. Tänu infotehnoloogia arengule ei mõjuta äri enam niivõrd geograafilised piirid. Lisaks on ekspordiäridele võimalik ka leida erinevaid rahastusallikaid.

4.Kui sa oled ületöötanud või kaotanud fookuse, mida teed?

Tervisesporti. Mulle meeldib käia nii metsas kõndimas ja spordisaalis rühmatreeningutes. On tavapärane, et minu nädalalõpu jalutamise distants on üle 10 kilomeetri. Lisaks harrastan ka Ladina-Ameerika tantsude tantsimist.

5.Millised raamatud on muutnud sinu elu?

Arvan, et raamatud on muutnud mu elu oluliselt juba väga varajasest east. Alles hiljuti ütles ema, et olin uudishimulikult raamatuid sirvinud juba enne kui rääkima hakkasin.

Viimaste aastate vaieldamatu lemmik on Carol S. Pearsoni “Sisemiste kangelaste äratamine”. See räägib muutustest inimese elus läbi arhetüüpide. Iga inimese teekond, kes otsustab liikuda teadlikult eneseteostuse suunas, on justkui kangelase teekond oma tõusude ja mõõnadega.

Küsimustele vastas Sirle Truuts.

“Kuidas olla edukas enesejuht ja milliste harjumustega disainida elu?”

11.mail toimus veebiseminar “Kuidas olla edukas enesejuht ja milliste harjumustega disainida elu?”.  

Kogemusi ja teadmisi jagas Signe Ventsel, kes on kalendermärkmiku “Olen iseenda boss” autor. Lisaks aitab Signe arengupartnerina organisatsiooni meeskondadel eristuda ja oskuslikult välja tuua nüansid, mida ise tihti ei nähta. Inimeste arendamine on olnud tema töö osaks suuremal või väiksemal määral juba üle 15 aasta. Signe on Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni äriklubi president, Naised ettevõtluses arenguprogrammi üks eestvedajatest, ettevõtluslektor ja elukestva õppe suur fänn. Signega saab kontakti võtta siit: https://signeventsel.ee

Veebiseminaril räägiti:

 – eesmärgid tuleb paika panna kolmele kuule, mitte pikemaks perioodiks;

 – tuleb paika panna, millised on need tööriistad, mida kasutada siis, kui energia on maas;

 – sinu eneseareng on pöördvõrdelises seoses sinu tegemistega muudes valdkonades;

 – mida rohkem investeerid iseendasse, seda paremini tead, kuidas sa toimid ja saad lahti piiravatest uskumustest, SEST – kõik on võimalik!

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit (NB! Materjali kasutamisel palume viidata algallikale.).

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

5 TÄHTSAT KÜSIMUST – EPP ADLER

Epp Adler on enesemeisterlikkuse mõtestaja, julgustaja ja coach. Teda paelub inimesevõimekus ja selle avaldumine ehk mis seda võimaldab ja mis seda pärsib. Ta usun ja teab, et iga inimene on unikaalselt võimekas, aga selle võimekuse teadvustamine ja omaks võtmine ei ole väga lihtne. See sõltub palju peegeldustest, mida oleme elu jooksul saanud ja liiga sageli paneb see loomulikele annetele kaane peale, sest mingil põhjusel ja kellegi arvates on need sobimatud. Ja nii nad jäävadki välja arendamata ja kasutusele võtmata. Õnneks pressivad nad alati kaane alt välja. 

Oma töös tegeleb Epp võimaldamise ja julgustamisega, et inimesed saaksid olla vabad ja toredad ning seega ka teistele meeldivad ja kasulikud kaaslased. Ta tegeleb nii noorte kui täiskasvanutega, kellel ei ole muud vahet kui eluetapi vahe. Täiskasvanud on juba hirmunumad, kurjemad ja kinnisemad, aga soov on sama – olla armastatud ja tunda end enda sees hästi. 

Ettevõtjana või pigem vabakutselisena on Epp toimetanud alates 2004. aastast. Alguses ainult MTÜ vormis, 2011. aastast nii MTÜ kui OÜ vormis. Epp ei ole ettevõtja selle sõna klassikalises mõttes. Teda ei paelu ettevõtlus kui selline ja ettevõtte kasvatamine. Ettevõtlus on tema hingetöö juriidiline kodu, mille kaudu saab ta oma teadmised ja oskused kättesaadavaks teha ning tagada oma põhivajaduse – vabaduse ja otsese sõltumatuse. Nende kahe ülesande teenindamine ongi Epu jaoks tema ettevõtlus.

www.eppadler.com

1.Mida ja kuidas teha, et ettevõte kasvaks  käibelt ja kasumilt?

See küsimus tõestabki, et ma ei ole tegelikult ettevõtja. Need ei ole minu jaoks ei eesmärgid, huvitavad nähtused ega mõõdikud. Raha peab olema korraldatud ja toimima nii, et mina ja mu ettevõte elus püsiksid, ei tekitaks liigset stressi ja ei kaaperdaks mu elu. Näen väga palju väiketegijaid, kes teenindavad oma raamatupidamist ja vaevlevad selle käes. Ma ei püüdle kasvu poole ja ma ei taha, et mu raamatupidamine juhiks mu valikuid. Seetõttu võib see vahel tähendada, et mõnel aastal teen ma väga palju vähem ja seda selleks, et ma püsiks elavana ja tahaksin endiselt anda, mida mul on anda. Ma katkestan oma tegevust julgelt kui senine vorm mind enam ei teeni ja teen siis kapitaalremonti. Mõistan, et saan seda teha, kuna mul ei ole töötajaid, kuigi ka siis saaks seda teha. Paar aastat tagasi leidsin end olukorrast, kus ma ei tahtnud oma ettevõttes ise enam olla. See ei ole mõistlik olukord ja seetõttu on vaja hoida oma ettevõte mulle sobivas vormis. Aga seda ju ei tea ette, nii et pidev arendamises olemine peaks olema normaalne olek. Nii säilib ka põnevus, uudsus ja leidlikkus. Liigses mugavuses ja stabiilsuses kaob areng ja reageerimisvõime kergesti. Pidevas hädas olemine on teine äärmus. Kusagil nende vahel on hea tantsida. 

Aga et vastata ikkagi küsimusele. Mulle tundub, et ettevõtte kasvuks on vaja tagada kolm asja.

• Püsida tasemel ehk hea olemine on minu asi ja vastutus. Tegelikult ei pea keegi tahtma minult midagi osta. 
• Julgeda end välja pakkuda ja nähtavaks teha enda moodi, et õiged inimesed saaksid mind leida. 
• Julgeda küsida hinda, mis toetab minu väärtustunnet ja tekitab tahet teha. 

Link: https://www.eppadler.com/post/2019/01/17/5-c3-b5ppetundi-kuidas-ma-ise-ehitasin-endale-ettev-c3-b5tte-kus-ma-olla-ei-taha 

2. Milline on olnud sinu parim investeering, mis sa teinud oled?

Mind on kõige paremini teeninud investeeringud (mis on väga praktilised, ei pea olema kallid ja tegelikult teenivad väärtustunnet ja kuvandit. Ning mille väga paljud jätavad tegemata või investeerivad neisse rahaliselt nii palju, et hiljem on tagasi teenimise pärast stressis). 

• Toimiv tehnika (arvuti ja telefon). Nende pärast muretsemine on lihtsalt mõttetu aja- ja energiakulu ning tänapäeval ei ole need enam üldse kallid. Sul ei ole vaja supertehnikat, kui sa just arvutigraafik pole. 
• Korralikud fotod. Ma arvan, et mu äri algas hetkel, kui ma tegin endale fotod, mis esindasid mind alati ja kõikjal. Olen saanud ka meedias palju väärtuslikku ja suurt kajastust tänu sellele, et mul on kohe saata A4 lehe jaoks trükikõlbulik foto, mida sageli mu kolleegidel ei ole. Aga meedias käib asi nüüd ja praegu, mitte paari nädala pärast.
• Mind kandev logo ja bränding. See on vaieldav teema, sest väga paljud alustajad munevad just firmanime ja logo otsas. Ka mina ütlen, et need pole kõige olulisemad. Ehk siis ilma nendeta saab alustada. Aga tegelikult on nad olulised. Minu organisatsioonide nimed on alati tähendusega ja nad väärivad kena pakendit, siis ma saan nende üle uhkust tunda. Nn logoraamatusse investeerimine toodab palju, kui seda hästi kasutada ja eelkõige, kui anda tegijale õige sisend ning julgeda üldse leida tegija, kes sind mõistab. Tänapäeval saab seda muidugi ka ise AI abil teha. Näiteks lehel: https://looka.com/ 
• Enesetäienduse investeering ehk harjumus maksta headele tegijatele korralikku hinda. Siis tekib respekt teiste suhtes ja julgus ning oskus ka ennast väärtustada. Näen palju neid, kes tarbivad ainult tasuta või avaliku rahaga rahastatud asju ja siis tahavad, et teised neile palju maksaksid. 

3.Mis nõu sa annaksid tudengitele, kes lõpetavad ülikooli ja suunduvad päris ellu? 

Heaks saamine võtab aega ja selleks on vaja kogeda erinevaid asju ja harjutada. See, et sul on mingi paber, ei tee sind heaks. Paber võib aidata sind uksest sisse, aga tegelikult ei pea sind keegi tahtma ja sulle midagi andma. Sina pead tahtma kõige pealt anda ja õppida. Sa pead õppima olema valmis aitama kõigega, oskama olla kärbes seinal, kui tahad näha meistreid töös. Kui sa tüütad, siis sind sinna ruumi ei lasta. Ja kui sa teed asju ainult raha pärast, siis sa ka ei õpi ega saa kunagi heaks ega omanäoliseks. Nii, et julge olla alguses “vaene” ja ütle “jah” kõigele. Seejärel saad muutuda selektiivsemaks.

4.Kui sa oled ületöötanud või kaotanud fookuse, mida teed?

Kiired abilised on, et ma lihtsalt ei tee rohkem. Riskin, et teised saavad pahaseks, aga mul on vaja end korda saada, muidu on kahju suurem. Minu esmaabivõtted on pikalt kõndimine, metsa minemine, mediteerimine ja “arutu” käsitöö. Hetkel tikkimine ja puunikerdamine. “Arutu” tähendab lihtsalt tegemise pärast tegemist. 

Kui tunne kestab kauem, siis ma plaanin ette pika puhkuse. Hetkel olen olnud kapitaalremondiseisus novembrist. See tähendas, et otsustasin teha pausi pikalt ette ja lihtsalt ei võtnud enam töid peale teatud kuupäeva ja see tähendab ka rahalist ettevalmistust, et saaks remondis olla. Mul on ka oma puhkusekalender ehk tean, millal mul on vaja aastas pause. Liiga paljudel inimestel on üldine kalender, näiteks et puhkama peab suvel. Eestis on päevad suvel nii pikad, et päevasid on vaja lihtsalt targemalt kasutada. Minul on vaja suve pikendada septembris-oktoobris ja siis korraks talvel paus teha kuskil veebruaris, siis on mu keha energiat täis.

5.Millised raamatud on muutnud sinu elu?

Oi, neid on palju. Toon välja raamatud, mis on olnud tähtsad ettevõtjana toimetamise vaatenurgast. Nii psüühiliselt kui konkreetselt ettevõtluse jaoks. 

• Benjamin Hoff “Puhh ja Tao” aitas mind kunagi teele. Tutvustas mõtet: “Äkki õnnestub!” 
• Phil Stutz “The Tools”. Kõige tähtsam raamat vist üldse. Kuus tehnikat, kuidas ületada hirmu. Mitu neist võtetest on pidevalt mu nähtamatud kaaslased. See raamat andis tegelikult ka tõuke ja “loa” teha asju enda moodi ehk klassikalisi võtteid võib lõhkuda. Ma tegin seda alati nagunii, aga peidus. Selle raamatu autorid olid mu esimesed tõestused ja eeskujud, et ka teised on mõelnud nii. 
• Lois P. Frankel “Good Girls don’t get the corner office”, et õppida kuidas ma ennast saboteerin. Ülioluline raamat minu teekonnal. 
• Tara Mohr “Playing Big”. Hea raamat endalt kaane pealt võtmiseks. 
• Chris Guillebeau “100$ StartUp” Esimene ettevõtlusraamat, mis muutis tegemise võimalikuks, piisavalt väikeseks ja ei peenutsenud. 
• Malcolm Gladwell “Outliers”. Ta kirjutab lugusid, kuidas päriselt heaks saadakse ja annab julgust käia oma rada ning mitte sõltuda kohestest tulemustest. 
• Greg McKeown “Essentialism”. Oluline raamat inimestele, kel on kalduvus teha palju, eristamata, mis sellest tegelikult oluline on. 
• Raha teemad. Tegelikult on olnud väga oluline ka mu rahasuhte lahti muukimine. Tagasi vaatavalt võiks öelda, et see on kõigist kõige tähtsam teha, sest see on tegelikult väga emotsionaalne, mitte rahaline. Selles vallas on mind aidanud kolm tegelast: 
  1. J.D. Roth “Be your own CFO”. Esimene raamat, mis käsitles raha nii, et ma ei jooksnud toast välja, vaid julgesin hakata selle teemaga targemalt tegutsema ja algas suur harjumuste ning uskumuste muutmise teekond.  http://www.moneytoolbox.com/box/CFOGUIDE.pdf
  2. “Lucky Bitch Money Bootcamp” https://www.denisedt.com/bootcamp . Põhjalikum, sügavam ja elumuutev jätk eelmisele materjalile. 
  3. Krista Teearu on rahaasjade Eesti konkurentsitu kuninganna ja tema tibatilluke e-raamat “Õige hind” andis mulle vastused ja valemid, kuidas selle teemaga oma ettevõttes edasi minna. Selle saab nüüd kasuliku kogumiku osana: https://pilvekool.ee/pood/rahateemad/ 

Küsimustele vastas Epp Adler.

“Kuidas olla efektiivne meeskonnatöös distantsilt?”

4. mail toimus veebiseminar “Kuidas olla efektiivne meeskonnatöös distantsilt?”. Kogemusi jagas Einike Mölder, kes on coach ja tähendusliku elu looja. Ta on tegutsenud riiklikul tasandil noortevaldkonnas, tehes seda kaugtöövormis. Einike on Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Võru klubi liige.

Veebiseminaril räägitud olulised punktid:

• Loo ruum mõnusaks töötamiseks, mis toetab enda hoidmist ja suhtlemist meeskonnaga.
• Virtuaalse töötamise juures leia aeg “ kohvinurga juttudeks”.
• Kaugtöö eeldab usalduslikke suhteid ja üksteise usaldamist.
• Väga selgelt tuleb läbi rääkida töötamise kokkulepped, läbi tuleb ka arutada kõik väiksed detailid.
• Tuleb luua pinnas, kus keegi ei eelda, vaid julgeb küsida ja täpsustada.
• Kiirete küsimuste korral helista!

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit (NB! Materjali kasutamisel palume viidata algallikale.).

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

Kuidas oma äri paremini digikanalites esile tuua?

27. aprill 2020 toimus veebiseminar “Kuidas oma äri paremini digikanalites esile tuua?”. Kogemusi jagas Siiri Tiivits-Puttonen, kes on 20-aastase rahvusvahelise kogemusega e-äri juht ja Lumav Commerce digiäri strateeg.

Veebiseminari vaadates saate vastused järgmistele küsimustele:

• Mis on e-äri?

• Mida arvestada e-äri luues äriplaanis?

• Kuidas on mõistlik luua kasutajaliides?

• Mis on esimesed põhisammud turunduse loomisel, et see viia lihtsalt üle automaatturundusse?

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit (NB! Materjali kasutamisel palume viidata algallikale.).

Vaata seminari järele siit.

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

20. aprillil 2020 toimus veebiseminar “Miks praegu on parim aeg Amazoni ettevõtte alustamiseks?”. Veebiseminaril jagas kogemusi Egle Raadik-Gonchev. 

Egle tutvustas, kuidas näeb välja elu e-kaubanduse ettevõtet alustades, millised on peamised tööprotsessid ning mida on oma ettevõttega alustamiseks vaja. Kuna kriis on pannid enamiku meist internetist ostma, on praegu unikaalne aeg alustamiseks, sest klientide arv on kriisi tõttu meeletult kasvanud. Kuigi õppimine võtab kuid, siis praegu alustades oled valmis uue e-kaubanduse tõusuga kaasa minema 2021. aasta alguses, mil töökohad taastuvad ja palgad normaliseeruvad. 

Egle ise on müünud Amazonis üle kahe aasta ja katsetanud selle jooksul läbi kategooriad sprodist rõivasteni. Egle ettevõte käive on üle 1 miljoni dollari, praegu toimetab ta 10-tootelise portfelliga. Egle ütleb, et tänane taktika on vaieldamatult domineerida oma nišis ning laieneda horisontaalselt ehk müüa igal võimalikul Amazoni platvormil, eBays ja oma e-poes.

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit.

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

16. aprillil 2020 toimus veebiseminar “Kuidas keerulistel aegadel lapsega hea suhe säilitada?”. Kogemusi jagas Gordoni perekooli koolitaja ja perekeskuse Sina ja Mina juhatuse liige.

Kaileen tõi välja olulised punktid:

• Jälgi, millises infoväljas on Sinu lapsed ja mida söögilauas räägid. Lastel pole vaja teada täpseid andmeid viiruseohvrite kohta.
• Hoia head kontakti kõige tähtsama inimesega – iseendaga. Jõusta ennast, mõtle välja, mis Sulle jõudu annab. Raskel ajal on see ülioluline, sest ainult siis saad olla toetav lapsevanem
• Kuu aega distantsõpet pole väsitanud mitte ainult Sind, vaid ka last. Mõtle, mida saad teha, et lapse jõuvarusid taastada. Kas see on videokõne sõpradega või mõni tore arvutimäng, mida saab üheskoos mängida?
• Hoia päris kontakti: see on hea aeg saada oma lähedastega rohkem tuttavamaks.
• Kuula oma last päriselt ja aktiivselt, võta vastu ta tugevad tunded.

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

Esimene veebiseminar sarjast “Naised, saame koos kriisist üle!” toimus teemal “Töösuhted eriolukorra tingimustes”. Seminari viisid läbi Ettevõtlusklubi liikmed Karin Madisson peaesinejana ja Triin Parmsoo moderaatorina.

Seminar toimus Zoomi keskkonnas ja sellel osales üle 60 inimese. Advokaadibüroo Sorainen partner ja advokaat Karin Madisson oli ette valmistanud sisuka presentatsiooni hetkel olulistest teemadest nagu töötukassa abimeetmed, töötasu vähendamine, töö mitte andmine, koondamine, puhkused, kodukontori õiguslikud aspektid jms. Osalejad esitasid hulgaliselt küsimusi.

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit.

Veebiseminari saab järelvaadata siin: https://youtu.be/7YGVxSmx4PI

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

Jälgi infot EENA / BPW Estonia kodulehel ja Facebookis ning Naised Ettevõtluses Facebooki lehel.

Eesti soolise palgalõhe näitaja on vaikselt kahanemas.

9. märtsil võõrustas BPW Ettevõtlusklubi Eesti oma pesufirma Bonbon Lingerie

Ettevõtte Pärnu mnt kaupluse ruumides peeti koosolek, kus arutati organisatsioonisiseseid küsimusi, õhtu teises osas tutvustasid Bonboni kujunemislugu ja plaane ettevõtte omanik Ivo Tahk ja tegevjuht Marge Muug-Tahk. Meeleolukas õhtu lõppes loomulikult kaunite pesukollektsioonide tutvustamise, proovimise ja ostmisega!

Vahetult peale sõbrapäeva (15.02-16.02.2020), toimusid Simisalus meie organisatsiooni volikogu ja talvepäevad. Osales ligi 40 tegusat naist.

Arutasime EENA kommunikatsioonistrateegia üle, leidsime uusi viise, kuidas kaasata paremini uusi liikmeid läbi sisuka mentorluse ning kohtusime loodava Narva klubi asutajatega. Ühise arutelu käigus mõtlesime välja uued ideed järgnevateks aastateks. Visioon on vägev ja tulevad põnevad väljakutsed, millest kuulete varsti. Soojad õnnitlused sai üle antud Anu Viks´le, kes osutus valituks BPW Euroopa koordinaatori kohale – meil on nüüd oma häälekandja.

Kui tegusad mõtted jagatud, siis järgnesid tunnid Kakerdaja rabas räätsamatkal. Meie auks hakkas rabasse jõudes lund sadama. Sellises tuisus oli vahva koos jääkamaratel ehtsas looduses matkata. Ühised tegemised ühendavad. Selge see, et tegus ja ettevõtlik kevad on meie organisatsioonil ees!

Coachingu töötuba BPW Ettevõtlusklubis

13.01.20 korraldas BPW Ettevõtlusklubi enda liikme Signe Vesso raamatu „Juhtumite lahendamine. Kovisiooni käsiraamat“ ja coachingu küsimuste metoodika tutvustuse töötoa. Osalejaid oli nii ettevõtlusklubist kui mujalt.
Toimusid coachingu praktikad väikestes gruppides ja paarides.
Osalejad aitasid üksteisel leida vastuseid oma väljakutsetele.

5 tähtsat küsimust – Triinu Sirge

5 tähtsat küsimust – Triin Kask

5 tähtsat küsimust – Kristel Kruustük

1. Mida ja kuidas teha, et ettevõte kasvaks käibelt ja kasumilt?

Sell, sell, sell. Siin mitte mingit muud maagiat ei ole. Kui on piisavalt kliente, kes on valmis sinu toote eest maksma, siis repeat. Siinkohal mängib muidugi olulist rolli toode ise ja selle  teostus (kas see on reaalselt vajalik, kas see lahendab mingit probleemi, etc.), ning inimesed kes moodustavad sinu tiimi – ilma ühtselt toimivat tiimita on väga raske soovitud tulemusteni jõuda.

2. Milline on olnud sinu parim investeering, mis sa teinud oled?

Minu jaoks on inimkapital kõige tähtsaim vara – usun, et tuleb panustada nii enda oskuste ja teadmiste arendamisesse kui ka terve ühiskonna heaolu arengusse.

Sellega seoses minu parimad investeeringud on olen endasse ja Testliosse, ning samuti noorema generatsiooni innustamisse. Kui ma räägin sadadele ōpilastele ja neist kasvōi mōned üksikud saavad julguse alustada ettevōtlusega, siis on see meie ühiskonna jaoks suur vōit!

3. Mis nõu sa annaksid tudengitele, kes lõpetavad ülikooli ja suunduvad päris ellu?

Leia oma kirg. Ära anna liiga ruttu alla. Elu võib olla raske ja ettearvamatu, püüa olla sellegipoolest positiivne. Julge olla sina ise. Tee oma asja ja ära võrdle oma teekonda teiste teekonnaga. Ära lase end teiste negatiivsetest arvamustest ja kriitikast negatiivselt mōjutada. Ära karda eksida, õpi oma äpardustest. Ole hea inimene, aita teisi. Julge tegutseda.

4. Kui sa oled ületöötanud või kaotanud fookuse, mida teed?

Endal tuleb silma peal hoida. Testlio algusaastatel oli end lihtne startup maailma ära kaotada. Testlio oli minu jaoks 24/7. Kuid sain kiiresti aru, et selline mõtlemisviis on ohtlik. Kui oled tühjaks väänatud ei ole sinust kasu ei ise endale kui teistele. Läbipõlemine kahjustab nii tervist kui töö- ja pereelu. Seega vaatan, et alati oleks ka midagi muud peale töö – kas mõni hobi, sõbrad, pere jne. Ära jää üksi.

Mind aitab ratsutamine, ning pere ja sõpradega aega veetmine.

5. Millised raamatud on muutnud sinu elu?

Ükski raamat pole otseselt minu elu muutnud, pigem on muutnud mind ikka erinevad elukogemused. Kindlasti on mind ka mõjutanud inimesed minu ümber.

Ma olen igast raamatust leidnud midagi õpetlikku aga ei saa öelda et just elumuutvat 🙂

Kristel Kruustük

Testlio asutaja

Silmapaistev Euroopa naine, Eva Truuverk, aasta naine 2018 

Euroopa Naised auhinda annavad alates 2016. aastast välja  Rahvusvaheline Euroopa Liikumine ja üle 2000  Euroopa naisorganisatsiooni ühendav European Women’s Lobby (EWL). Auhinna eesmärgiks on senisest enam tunnustada silmapaistvaid Euroopa naisi, tutvustada naiste erakordset panust Euroopa ühisprojekti ning julgustada naiste osalemist Euroopat ning tema tulevikku puudutavates aruteludes ja aktsioonides.

Auhind antakse välja neljas kategoorias:

Naine poliitikas erakordse liidrirolli eest poliitikas

Naine tegutsemas silmapaistvate aktsioonide eest rohujuuretasandil Euroopas

Naine äris ettevõtlusvaimust kantud Euroopa integratsiooni edendamise eest

Naine noorte innustaja 15-30-aastaste noorte kategoorias noorte naiste hääle kuuldavakstegemise eest Euroopas.

Kaheksaliikmelist kõrgetasemelist poliitikuist, meedia-, äri- ja vabaühenduste esindajaist koosnevat žüriid juhtis Rahvusvahelise Euroopa Liikumise president, Euroopa Parlamendi liige Eva Maydell. Sinna kuulusid teiste hulgas ka EWL president Gwendoline Lefebre, Iiri Euroopa Asjade minister Helen McEntee, laulja ja aktivist Barbara Hendriks jt, vt rohkem

https://twitter.com/hashtag/womenofeurope?lang=en

Lõppvooru nominentide hulgas on tuntuimaks nimeks sel aastal ilmselt Naine noorte innustaja kategoorias figureeriv kliimavõitleja Greta Thunberg.  https://gramho.com/explore-hashtag/womenofeurope

Naised tegutsemas kategoorias on erakordsete Euroopa naiste hulgas ning kutsutud ainult-kutsetega autasustamistseremooniale ka meie Eva Truuverk. Ja kes siis meist ei teaks Evat, EENA Aasta Naist 2018, kelle nimi paneb kõigil temaga koostööd teinud ja teda tundvatel inimestel silmad särama ja laeb positiivse energiaga. Evat, kes panebki oma eeskujuga naised uskuma, et – uskumatu küll, aga kõik ongi võimalik. Nii nagu ta tegi võimalikuks 2018. aasta 15. septembri maailmakoristuspäeva, 17 miljoni osalejaga suurima kodanikualgatuse maailma ajaloos, olles selle eestvedajaks. Meeldetuletuseks, et maailmakoristuspäev valiti 2018. aastal UNESCO-Jaapan üheks kestlikku arengut toetava hariduse auhinna saajaks; seda kajastas ka Euronews.  Evat, kes on alati tunnustanud oma tiimi ja teisi naisi enda ümber. Evat, kel uus Rohetiigri idee juba küpsemas ja maailmahüppeks valmistumas.

Brüsseli südalinnas BELvue muuseumis asetleidvat tseremooniat juhatab Euronews NBC Brüsseli büroo reporter ja ajakirjanik Méabh McMahon. Kuna kutsutute hulgas on nii nomineeritud kui žürii liikmed, poliitikud, meediaspetsialistid, ametiühingute ja kolmanda sektori esindajad, annab üritus kindlasti võimaluse kohtuda väljapaistvate Euroopa naistega, aga ka tutvustada Eesti ettevõtlike naiste tegemisi ja sõlmida kontakte. Auhinna saajaist ja üritusest rohkem peale ürituse toimumist.

Osalemiskutse sai ja üritusel osaleb ka Eva kandidatuuri ülesseadja EENA üks asutajaliikmeist Riina Kütt, praegune Eesti Naisteühenduste Ümarlaua esindaja EWL juhatuses. Riina Kütt on praeguse perioodil juba teist 2 aastat Eesti esindaja European Women Lobby´s.

Oleme rõõmsad, et Eva on silmapaistvate Euroopa naiste  seas ja ootame 4. detsembri uudiseid Brüsselist!

Maailmakoristuspäeva rahvusvahelise meediakajastuse kohta võib vaadata rohkem

https://www.euronews.com/2018/09/14/world-cleanup-day-2018-the-largest-waste-collection-day-in-history.

https://www.worldcleanupday.org/news/2018/09/25/unesco-awards-world-cleanup-day-with-the-education-for-sustainable-development-prize

https://www.unric.org/en/latest-un-buzz/31130-world-cleanup-day-2018-millions-of-people-in-150-countries-will-get-to-work

5 tähtsat küsimust – Lee Murrand

1. Mida ja kuidas teha, et ettevõte kasvaks  käibelt ja kasumilt?

Ettevõtte kasvamiseks on vaja uurida turgu, mõelda läbi oma võimalused, leida õiged inimesed, seada sihid ja tegutseda süstemaatiliselt.

2. Milline on olnud sinu parim investeering, mis sa teinud oled?

Minu parimad investeeringud on olnud haridusse ja kinnisvarasse. Oma vanemate rolli pean samuti tähtsaks ehk nende investeeringut kasvatuse, hoolitsuse ja armastuse näol minusse.

3. Mis nõu sa annaksid tudengitele, kes lõpetavad ülikooli ja suunduvad päris ellu?

Noortele soovitan läbi mõelda, et mida nad päriselt tahavad teha ja mille poole püüelda. Vanemate inimeste nõu kuulda võtmine on samuti asjakohane ja justnimelt sellelt seisukohalt, et nemad ei karda enam midagi. Ma ei pea siin silmas oma vanemaid, vaid pigem vanavanemaid või ka lihtsalt mentoreid, kes ühtteist maailmas näinud ja kogenud ning julgevad olla piisavalt ausad ja otsekohesed.

4. Kui sa oled ületöötanud või kaotanud fookuse, mida teed?

Fookus kipub kaduma siis, kui Sa ei tea, et kes oled ja milleks oled. Kui kese on paigas, siis fookus ei kao. Siis ei tööta ka üle. Enese leidmiseks on mitmeid teid. Suunavateks võivad olla raamatud, lähedased, isegi mõni koolitus, kuid otsuse peab inimene ise tegema. Tihtilugu tehakse olulisi otsuseid kriisi järgselt, sest alles siis tekib julgus vaadata peeglisse ja sügavale iseenda sisse, kus on tegelikult kõik vastused olemas. Kui suurteks muutusteks pole aga aeg küps, siis Eestimaa loodus pakub palju lõõgastavat või mõni hea raamat, muusikapala, maalimine (isegi siis, kui pole enne maalinud) või lihtsalt olemine koos kalli inimesega.

5. Millised raamatud on muutnud sinu elu?

Minu suurimaid lemmikuid on Anatoli Nekrassov, kes on vene vaimne õpetaja, lektor ja nõustaja, paljude raamatute autor.Soovitan ennekõike naistel, kuid ka meestel, lugeda läbi tema raamat “Emaarmastus”, mis muutis minu ellusuhtumist paljuski. Näiteks temalt pärineb mõte, et me saame jagada seda, mis meis enestes on. See kehtib nii armastuse kohta, kuid ka laiemalt. Maailmavaatelisest seisukohast soovitan läbi töötada ameerika kirjaniku Neale Donald Walschi raamatusari “Jutuajamised jumalaga”, sest siis saate aimu, kuidas maailmas asjad tegelikult käivad. Hetkel pooleli uuriva ajakirjaniku Lynne McTaggarti raamat “Väli”, mida soovitas mul lugeda üks erudeeritud härrasmees olles vestelnud minuga kvantfüüsikast ja üldse võimalustest, mida meile elu lisaks tööle pakub. Raamatu autor on läbi töötanud tohutu hulga teaduslikke uurimusi ja jõudnud järeldusele, et maailma hoiab koos nähtamatu struktuur ehk väli, mis salvestab kogu info ja mille kaudu kõik on kõige ja kõigiga pidevas suhtlemises ja ühenduses.

Lee Murrand

Turunduskonsultant

Reklaamiagentuur Hunt

Täname oma sponsoreid ja koostööpartnereid

Eesti ettevõtlikud naised tänavad südamest kõiki, kes aitasid kaasa Aasta naise gala õnnestumisele. Aitäh LUMI kosmeetika nende imeliste kingituste eest aasta naise ja aasta noore naisetteõtja nominentidele! Aitäh Tameo kingituste eest selle aasta tiitlikandjatele – aasta naine, aastate naine ja aasta noor naisettevõtja!

Säravate toonide eest meie peokülaliste huultel kandis hoolt Oriflame. Aitäh!. Kõik imelised lilleõied pärinesid Leeri lillesalongist ja küünlad andis meile Kabasoo. Meie eriline tänu kuulub gala toimumiskohale Lydia hotellile ja Riina Märtsonile! Fotograaf Rein Leib, suur kummardus kiire ja suurepärase töö eest! Maitsva tordi tõi peolauale Coop Tartu, aitäh!

Täname veel Tartu linna ja kõiki klubikaaslaseid, kes aasta naise gala korraldamisse oma panuse andsid.

Tartus selgusid aasta naine, aastate naine ja aasta noor naisettevõtja

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 27. sünnipäeva pidulikul galal pälvis aasta naine 2019 tiitli HANZA Mechanics Tartu ja Narva tehaseid juhtiv Emöke Sogenbits. Aastate naise tiitel omistati Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõule, emeriitprofessor Anu Rauale. Aasta nooreks naisettevõtjaks nimetati naiste ettevõtlusesse ja IT-sse motiveerimise programmide Tech Sisters ja Digigirls algataja Mari-Liis Lind, kes lisaks eelpool nimetatule veab laste loovuskiirendit Vivita.

„Organisatsiooni juhtimist võib võrrelda perekonnaeluga – sa pead armastama seda, mida sa teed, kellega sa seda tööd teed ja arvestama ka teiste huvidega. Kuid see ei tähenda, et alati on kerge, ajad on alati rõõmsad ja kõigile võib kõike lubada,“ sõnas aasta naine 2019 Emöke Sogenbits ja lisas: „Vabadus ja vastutus peavad olema tasakaalus. Naised üldiselt ei karda luua perekonda ja vastutada selle tasakaalu eest – miks peaks nad siis kartma juhtida suuremaid või väiksemaid organisatsioone?“

Eesti ettevõtlikud naised kuulutavad homme, 15. novembril Tartus välja aasta naise, aastate naise ja aasta noore naisettevõtja.

Aasta naise tiitlile kandideerivad Emöke Sogenbits (tippjuht tööstuses, kes juhib HANZA Mechanics Tartu ja Narva tehaseid), Margo Orupõld (MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus juht, MTÜ Saaremaa Naiste Tugikeskus juht, ETNA mikrokrediidi laenugruppide eestvedaja ja OÜ Mopaalia juhatuse esimees) ja Triin Noorkõiv (MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool tegevjuht, Noored Kooli eestvedaja, Tagasi kooli projekti osaline ja SA Kiusamisvaba Kool nõukogu liige).

Aasta naise tiitliga tunnustatakse Eesti Vabariigi kodanikku, ühiskonnaelu aktiivset mõjutajat ja oma ametis pädevat naist äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Tiitlisaaja valimisel peetakse oluliseks, et ta on viimase aasta jooksul paistnud silma oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ja on Eesti naistele eeskujuks.

Aasta noore naisettevõtja tiitlile kandideerivad Mari Liis Lind (naiste ettevõtlusesse ja IT-sse motiveerimise programmide Tech Sisters ja Digigirls algatamisele lisaks on vedanud viimased poolteist aastat laste loovuskiirendit nimega Vivita), Pille Lengi (looduskosmeetika ja nahahooldussarja Tilk! looja ja arendaja), Kadri Klampe (New Yorgi moeloojate ühenduse preemiaga pärjatud moebrändi Yufash looja), Lilli Jahilo (omanimelise moebrändi looja ja 2016. aasta Tallinn Fashion Weeki Kuldnõela moeauhinna omanik).

Aasta noore naisettevõtja tiitli pälvib kuni 40aastane naine, kes on viimaste aastate jooksul loonud ettevõtte, mis on omanäoline ja eristuv konkreetses valdkonnas ning tõstetud esile nii klientide kui ka kaubaturu teiste osaliste poolt.

Aasta naise, aastate naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlikandjad tehakse teatavaks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 27. sünnipäeval, mis toimub 15. novembril Tartus, Lydia hotelli sündmuskeskuses algusega kell 19. Eelmisi tiitlikandjaid vaata siit: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Lisainfo:

Kadrin Karner

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (BPW Estonia) juhatuse liige

Tel: +372 56221229, e-post: kadrin.karner@gmail.com

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (BPW Estonia) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast. Eelmisi tiitlikandjaid vaata siit: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Pildil: (vasakult) Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni noortejuht Lilian Promet, noor naisettevõtja 2018 Ann Runnel, aasta naine 2018 Eva Truuverk, aasta naise nominent Sirje Helme, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Ester Eomois.

Ettevõtlikud naised väisasid suure delegatsiooniga Brüsselit

30 meie organisatsiooni liiget külastasid Tartu klubi eestvedamisel 17. – 19. oktoobrini Belgia pealinna Brüsselit, kus kohtusid Belgia klubi esindajatega, said uusi teadmisi Euroopa Parlamendist ning kohtusid Eestit esindava parlamendisaadiku Yana Toomiga.

Kohe esimese päeva hommikul ootas meid Euroopa Parlamendis selle kommunikatsiooniosakonna esindaja Jana Jalvi-Robertson, kelle põhjalik ülevaade andis palju uusi teadmisi. Näiteks saime teada kui pikk on olnud pikim Euroopa Parlamendis direktiivi vastu võtmisele kulunud aeg (22 kuud) ja kui kiirelt on sama tee läbinud kõige lühemat arutelu pälvinud direktiiv (9 kuud). 16 aastat institutsioonis töötanud Janal ei jäänud vastamata ükski kõikidest küsimustest, millega ettevõtlikud naised teda kõnetasid.

Palju huvitavat arutelu pakkus Brexitijärgne saadikukohtade jaotus liikmeriikide vahel. Kusjuures kõiki Ühendkuningriigi saadikute kohti (73) ei jaotata teiste liikmesriikide vahel laiali vaid umbes 45 kohta jääb nö reservi tulevikus liituvate riikide saadikute tarbeks. Väiksem osa jaotatakse laiali nende liikmesriikide seas, kel seni proportsionaalselt vähem saadikukohti. Üks saadikukoht lisanduks seni 6 liikmega esindatud Eestilegi.

Lõunasöögil Euroopa Ajaloo majas kohtusime Eestit esindava parlamendisaadiku Yana Toomiga, kellega kõnelesime päevakajalistel teemadel – nii Eesti-sisestel kui ka olukorrast Süürias.

Seejärel avanes meil võimalus külastada Euroopa Ajaloo maja näitust, mis osutus äärmiselt põnevaks, audiovisuaalseks ja lihtsasti jälgitavaks kuuest korrusest koosnevaks imeks. Näitusel käsitleti nii Euroopa tekkelugu ja nime saamise müüti kui ka Külma sõja aegset poliitikat, olulisi sündmusi tarbimisühiskonna tekkimisest kuni Balti ketini välja. Kel võimalus näitust Brüsselisse sattudes külastada, siis Pärnu klubi muuseumifännid annavad oma garantii.

Õhtul viis meid paaritunnisele jalutuskäigule Brüsseli vanalinna Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee eesti keele kirjaliku tõlke osakonna juhataja Aivar Paidla. Läbi sai käidud tuntuimad kohad ning lisaks sellele rääkis Aivar ka Brüsseli vanalinna kinnisvarast, kohalikest kommetest, prügiveosüsteemist ning eestlaste elust-olust. Ekskursioon tipnes restoranikülastusega, kus kohtusime kahe BPW Belgia klubi liikmega. Kuna Belgia klubil Brüsselis esindust polegi, pidid klubiliikmed eestlastega kohtumiseks enam kui 100 kilomeetrise tee läbima.

Teisel päeval pakkus Tartu klubi liige Pille Tsopp-Pagan võimalust kohtuda ja tutvuda Euroopa Komisjonis töötava noore ja tööka doktorandi Halliki Voolmaaga. Kohtumisest võtsid osa nii Tartu kui Pärnu klubi liikmed, kellel Halliki ja tema töö soouuringute ja võrdõiguslikkuse valdkonnas jättis äärmiselt sügava mulje.

Päeva teises pooles külastasime Brüsselis asuvat Mini-Euroopa muuseumi ning tutvusime veelkord linna ja kohaliku eluoluga.

Eesti ettevõtlike naiste reisi Brüsselisse toetas Euroopa Parlamendi Eesti esindus.

Ülevaate kohtumisest eurosaadik Yana Toomiga koostas Tartu klubi liige Reet Treial:

„Esimene lõuna Brüsselis oli planeeritud kohtumiseks eurosaadik Yana Toomiga. Kahjuks oli samas restoranis mitu gruppi lõunatamas ja seetõttu kärarikas. Nii sai palju sellest, mida Yanaga rääksime, vaid lähematele naabritele kuuldavaks.

Hoolimata sellest leidsime põnevaid jututeemasid. Läksime kohtumise alguses kohe sündmuste tulipunkti ja kõige põletavamate teemade juurde ja küsisime Yanalt, kui Süüria eksperdilt, kes ka viimaste aastate jooksul mitmeid kordi Süüriat külastanud, milline on tema nägemus viimasest Süüria kriisist? Kahjuks palju lootust Yana anda ei saanud. Olukord on väga halvaendeline ja mõistlikke lahendusvariante napib.

Uurisime ka seda, kuidas hoiab ta Brüsselis olles sidet Eesti ja koduerakonnaga. Yana rääkis õigusbüroost, mis tema juhtumisel Eestis tegutseb, et aidata lihtsaid inimesi nende keeruliste küsimuste lahendamisel. Neist üksikjuhtumitest on sündinud ka mitu seadusandlikku algatust. Näiteks tõi Yana seadusemuudatuse, mille abil Kuremäe nunnadel on võimalik saada tervisekindlustust.

Loomulikult on Yanale ka europarlamendis lähedased tema valijate mured ja rõõmud. Nii on ta asunud toetama Euroopa kodakondsuse ideed, mis aitaks ehk paljusid neid, kel praegu kodakondsust taotleda keeruline.

Oli juttu ka sellest, kuidas ühendada europarlamendi saadiku, ja poliitiku väga nõudlikud rollid suure pere ema rolliga. Yana noorem poeg on temaga Brüsselis kaasas.

Lõpetuseks soovis Yana meile toredaid elamusi Brüsselis ja soovitas kindlasti proovida õunaõlut. Kui lõpuks selle hilisõhtul Deliriumi baarist leidsime, tuli nõustuda, oli tõesti väärt märjuke.“

Küsis ja kirjutas Kadrin Karner

Sooline võrdsus Eestis paraneb Euroopa keskmisest kiiremini

Eestis on naiste ja meeste tasakaal rahaasjade, teadmiste, aga ka võimu valdkonnas paranenud, selgub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) täna avaldatud indeksist. Euroopa Liidu 28 liikmesriigiga võrreldes on Eesti oma näitajate poolest 17. kohal, tõustes kahe aastaga kolm punkti ning edestades sellega teisi Balti riike, kuid jäädes siiski alla Euroopa Liidu keskmisele, vahendas Sotsiaalministeerium. 

„On positiivne, et nii naiste kui meeste sissetulekute tase on tõusnud, kuid kahjuks on sooline palgalõhe Eestis jätkuvalt Euroopa suurim,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Minister lisas, et üheks põhjuseks on kahtlemata tööalade jaotus – ühiskonnas on juurdunud stereotüübid naistele ja meestele sobilikest ametitest ja selle muutmine eeldab, et rohkem naisi läheks õppima näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid või loodus- ja täppisteadusi. “Hoolekande- ja haridusvaldkonnas seevastu võiks senisest rohkem mehi õppima ja tööle asuda.” Minister kiik rõhutas, et olukorra muutmisel on roll nii riiklikel poliitikatel, ühiskondlikel hoiakutel, organisatsioonide praktikatel kui inimeste endi valikutel. “Julgustan kõiki tegema oma huvidele ja oskustele vastavaid, mitte stereotüüpidel põhinevaid valikuid ning küsima tehtava töö eest õiglast palka. Töiste sissetulekute võrdsusele on oluline tähelepanu pöörata ka seetõttu, et see hakkab tulevikus mõjutama pensionite suurust. Suur palgalõhe ja sellest tulenev pensionilõhe tingivad naiste kõrgema vaesusriski.“

Tänavune raport võtab eraldi tähelepanu alla  töö- ja pereelu ühitamise. Seda analüüsitakse kuue alateema kaudu: vanemapuhkuse poliitika, laste eest hoolitsemine ning lapsehoiuteenused, mitteformaalne eakate ja puudega inimeste hooldus ning pikaajalised hooldusteenused, transport ja infrastruktuur, paindlik töökorraldus ja elukestev õpe. Eesti kohta tuuakse positiivselt esile meie lapsehoolduspuhkuste süsteemi, kuna vastupidiselt enamikele teistele Euroopa Liidu riikidele ei sõltu Eestis õigus lapsehoolduspuhkusele ega selle pikkus vanema soost, tööhõive staatusest ega töösuhte tüübist. Ka meie lapsehoiuvõimalused on suhteliselt head – Eestis osales lapsehoius 95% eelkooliealistest vähemalt kolmeaastastest lastest. Samas eakate ja puudega lähedaste hooldamise koormus langeb Eestis rohkem naistele kui meestele ja seda ka võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.

Eesti paistab silma ka elukestvas õppes osalemise aktiivsusega, samal ajal on selles näitajas suur lõhe (6,9 protsendipunkti Eestis vs 1,8 protsendipunkti EL-is keskmiselt) meeste ja naiste osaluse vahel – kui 25-64-aastastest naistest õppis või osales koolitusel nelja viimase nädala jooksul 20,6%, siis meeste seas oli õppijaid vaid 13,7%.

Naiste ja meeste võrdsus on nii Eestis kui Euroopa Liidus keskmiselt kõige enam edenenud võimu valdkonnas, samas näitab  valdkonna üldine madal punktiskoor puudujääke soolises tasakaalus nii Eestis kui Euroopa Liidus. Tasakaal naiste ja meeste osaluses poliitilistes otsustusprotsessides on raporti andmetel oluliselt suurenenud võrreldes 2005 aastaga, seda nii parlamendi kui valitsuse tasandil. Aga ka sotsiaalse võimu organites, näiteks Rahvusringhäälingu juhatuses oli Eestis 2016 – 2018 aastate keskmise tulemusena naisi-mehi pooleks, mis andis liikmesriikide võrdluses paremuselt teisetulemuse. Samas moodustasid naised vaid 14% teaduse rahastamise otsustamise organisatsioonides ning 9% Eesti Olümpiakomitee täitevkomitees.

Rohkem infot leiad Sotsiaalmnisteeriumi kodulehelt.

Tallinna klubi uue hooaja fookus on “Tunne oma klubi liiget”

Septembrikuu viimasel päeval toimus restoranis Thamm Tallinna klubi suur aastakoosolek. Koosolekul osales 30 klubiliiget. Kohale oli tulnud ka kaks huvilist, kes soovivad klubiga liituda.

Aastakoosolekul andis klubi president Merike Paasalu ülevaate toimunud hooajast, liikmete arvust ja hetkeseisust. Klubi finantsidest rääkis klubi juhatuse liige Maie Mängel.

Tallinna klubis on praegu koos kandidaatidega 77 liiget. Traditsiooniliselt võeti aastakoosolekul pidulikult kaks uut kandidaati liikmeks kollaste rooside, BPW Estonia raamatu ja märgiga.

Tallinna klubi uue hooaja fookus on “Tunne oma klubi liiget”. Selleks külastame iga kuu erinevate valdkondade klubiliikmete töökohti. Lisaks klubiliikmete üritustele, toimuvad ka uute kandidaatide üritused.

Koostas:

Merike Paasalu

BPW Estonia

Tallinna klubi president

Äriklubi tutvustusüritus ettevõtluspäeval

Tallinna ettevõtluspäeval, 8. oktoobril toimus Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni uue klubi tutvustusüritus. Uus klubi hakkab kandma Äriklubi nime.

Äriklubi loomise eesmärk on luua naisettevõtjate võrgustik, kus iga liikmel on väga selge huvi kasvatada oma ettevõtet ning koostöös jõuda mõjukamate tulemusteni. Lisaks rääkida kaasa ettevõtlusteemadel, olla arvamusliidri rollis ja toetada teisi naisi ettevõtluses julgemaid samme astuma. Äriklubisse võetakse vastu liikmed, kes on ise ettevõtjad, omavad osalust ettevõttes ja on igapäevaselt aktiivselt ettevõtlusmaastikul toimetamas.

Äriklubi kandidaatliikmed on Signe Ventsel (Brandmoon OÜ), Sirle Truuts (Enesearengu Koolitused OÜ), Reet Villig (Willig OÜ), Egle Raadik-Gonchev (Scandinavian OÜ), Evelin Ilves (Evelini Eluköök OÜ), Liina Rukki (Differize OÜ), Kristel Lankots (Chocokoo OÜ), Kaileen Mägi (Froid OÜ), Kadri Tuisk (Clanbeat Education OÜ), Chanet Siret Simonen (Chanet Marketing OÜ), Kirti Asperk (Be More Supüerfoods OÜ), Liisi Tarvo (Vrapikohvik OÜ).

Äriklubi võetakse 2. novembri volikogul kandidaatliikmeks ning seejärel aastakoosolekul ametlikult organisatsiooni liikmeks. Äriklubi toimimise aluseks on organisatsiooni põhieesmärgid ja head tavad.

Ettevõtluspäeval esitletud Äriklubi kogemuslugude paneelis “Nemad julgesid ja tegid ära” jagasid 10 ägedat naist kogemusi ettevõtte kasvatamise teemal: kuidas nad on seda teinud ja millised olulised detailid on ettevõtte kasvu toetanud. See, kuhu iga naine on praeguseks oma ettevõttega jõudnud, sai alguse viie aasta tagusest julgest unistamisest.

Kogemuslugude paneelis said vastuse küsimused:

• Kuidas alustada ettevõtlusega 60- ja kuidas 19-aastaselt?
• MIKS ma üldse soovin kasvada? Mida soovin saavutada isikuna? Kasvu eelduseks on tegutsemine – see on hetk, kui saan aru, et olen ettevõtja 24/7.
• Kui on tekkinud arusaam, et meeskonda on vaja kasvatada, on esmane asi võtta vastu kindel otsus, et laienen. Millised on sellisel juhul väljakutsed? Kus tulevad esimesed “kodarad”, kui ettevõtja on otsustanud meeskonda laiendama hakata? Millised on psühholoogilised barjäärid/uskumused, mis ei lase meeskonda kasvatada ja seeläbi ettevõtet arendada?
• Millised on 5 peamist tegevust selleks, et äri kasvaks? Kuidas kasvatada äri rohkem kui 50% aastas?
• Kuidas ja miks konkurendiga koostööd teha? Mida selleks tehakse (reaalsed näited)?

Olulise punktina toodi välja, et vajalik on luua endale süsteem, mida saab igapäevaselt jälgida. Kõige olulisem on mõista ja keskenduda sellele, mis on sinu valdkonnas edu eeldused. Näiteks üheks mudeliks on 60-30-10, mille järgi 60% ajast peab minema müügile ja turundusele, 30% ajast tootearendusele ja 10% ajast administreerimisele ja juhtimisele. Siin on kitsaskohaks see, kui ettevõtja ise on ka teenuse osutaja. Sellisel juhul tuleb appi võtta:

a) automatiseerimine, nt digitaalne turundus;

b) allhange (tootearenduses mingid etapid või nt virtuaalassistent). Aja puudus ei ole vabandus, turunduse ja müügiga mittetegelemiseks.

Lisaks olid kõik äriklubi naised ühel meelel, et ettevõtlus peab olema lõbus ja mänguline ning vajalik on omale to-do listi kõrvale koostada ka power list’i tegevused. Need tegevused, mis nii-öelda buustivad sind ülesse, teevad restardi, et jälle järgmisele trepiastmele ettevõtluses edasi liikuda.

Äriklubi kogemuste jagamist saad järele vaadata “Naised ettevõtluses” Facebooki fännilehelt.

Koostas:

Signe Ventsel

Äriklubi president

Uue hooaja tervitus ettevõtlikele naistele

Selle aasta novembris tähistab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon oma 27. sünnipäeva. Tähistame seda Tartus 15. novembril Aasta Naise Galaga ning meie organisatsiooni liikmete tunnustamistseremooniaga.

Iga aasta on veidi omamoodi: käesolevat aastat iseloomustab meie organisatsiooni suurem pöördumine näoga ühiskonna poole. Kevadel kutsusime Euroopa Parlamendi Eesti naiskandidaadid osalema sisukas debatis, osalesime Eesti delegatsioonis ÜRO naiste võrdõiguslikkuse konverentsil ning Coca Cola Fondi ja EBSiga koostöös koolitasime ligi 500 noort naist, et neis kasvaks ettevõtlusambitsioon ja julgus luua oma ettevõte.

Sellesse aastasse jäävad ka arvukad klubide üritused ja väga suur huvi meie tegemiste vastu potentsiaalsete liikmete poolt igas piirkonnas. Iga klubi on andnud oma panuse naiste enesearengule ja naiste ettevõtlikkuse julgustamisele. Veel sel aastal tahame anda tuule tiibadesse kahele uuele klubile: Äriklubile Tallinnas ja piirkondlikule klubile Jõhvis. Jätkame Coca Cola Fondiga koostöös naisettevõtjate inspireerimist. Oleme kvaliteedimärgiga organisatsioon, kuhu kuuluvad naised, kes on edukad, tahavad ise areneda ja muuta ka maailma, kas või väikeste sammudega.

Soovin meile kõigile lennukaid ideid, pühendumust ja jõudu heade mõtete teostamiseks. Usun, et kui naistel on hääl olemas, siis peame kasutama seda julgelt, targalt ning otsustavalt. Oleme esimese rea naised!

Ester Eomois

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president

Business and Professional Women Organisation in Estonia

Klubide uue hooaja fookused

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni uus hooaeg on aktiivselt alanud. Klubide presidendid annavad ülevaate, millisele fookusele nad 2019/2020 hooajal keskenduvad. Plaanid on põnevad ja kutsuvad kaasa lööma!

Tallinna klubi president Merike Paasalu:

„Tallinna klubil on sel aastal fookus: „Tunne oma klubi liiget“. Tallinna klubisse on viimasel ajal liitunud palju uusi liikmeid. Hea võimalus on tutvustada klubiliikmete töökohti. Oleme teinud erinevaid valikuid selle alusel, kuhu tavapäraselt ei satu. Praegu on planeeritud igasse kuusse üks tutvustav üritus. Tavapäraselt jätkame uute kandidaadi üritustega. Lisaks oleme avatud kõigele uuele ja pakume jooksvalt uusi põnevaid arendavaid üritusi. Plaanis on ka ühe klubi külastus väljastpoolt Eestit.“

Rannamõisa klubi president Inge Strahov:

„Rannamõisa klubi on aktiivselt organiseerimas naise heaolu teemadega seotud ürituste sarja 2020. aasta alguseks. Teema keskmes saab olema naine kogu oma hiilguses – oma murede, rõõmude, ootuste ja lootustega. Käsitleme teemasid alates naiseks saamisest kuni küpse sügiseni välja, tervise säilitamisest, toitumisest, enda säästmisest ja ajaplaneerimisest, et kõik oluline ja vajalik saaks õigeaegselt tehtud ning endalegi aega üle jääks. Huvi on võimalik juba praegu registreerida meiliaadressil merli.lindberg@yahoo.com märksõnaga „Naise heaolu 2020“. Oodatud on ka ettepanekud, sest hetkel on programm veel koostamisel. Seminarid saavad toimuma nädalavahetusel Tallinnas ja selle lähistel ning on avatud kõikidele huvilistele. Täpsem info lähiajal.“

Tartu klubi president Külli Pedaste:

„Uus hooaeg toob Tartu klubile kaasa hulgaliselt organiseerimist, nagu aasta naise Gala korraldamine Tartus, klubiga Brüsselisse Euroopa Parlamenti külla minek ja loomulikult igakuised klubikohtumised.

Lööme kaasa organisatsiooniülestel ja teiste klubide algatatud ettevõtmistel, aga selle kõrval on läbi aegade olnud meie eesmärk kasvatada ja hoida klubisisest positiivset sünergiat. Seetõttu on meie ühistes ettevõtmistes omal kohal ka sel hooajal meelelahutuslikumad ja silmaringi avardavad üritused, kus ühistes ettevõtmistes üksteist paremini tundma õppida, midagi uut kogeda või lihtsalt aeg maha võtta ning närve puhata.“

Pärnu klubi president (kuni oktoobrini 2019) Kadrin Karner:

„Pärnu klubi alanud hooajal annavad tooni inspireerivad kohtumised Pärnumaa tuntud naisettevõtjatega. 9. oktoobril kuulame superturundaja, ettevõtja ja Pärnu Haigla endise turundusjuhi Errit Kuldkepi lugu. Lisaks sellele loodame saada temalt parimaid nippe sotsiaalmeedias enda nähtavaks tegemiseks.

Meie teine fookus on uued liikmed üldisemalt, eriti aga meie kaks uut kandidaatliiget. Et Pärnu klubil oleks oma tegemistesse võimalik haarata veelgi rohkem ettevõtlikke naisi, korraldame kõik kohtumisõhtud avatud üritustena.

Ka sel hooajal anname klubina oma panuse Edutiimide õnnestumisse. Esimene kohtumine toimus paari päeva eest. Pärnu Edutiimi juhivad meie klubi naised, kuid tiimi liikmed tulevad väljastpoolt organisatsiooni.“

Võru klubi president Egle Davõdov:

„Võru klubi tegeleb hetkel juba vaikselt uue presidendi ettevalmistamisega. Meil vahetub president jaanuaris. Oleme fokuseerunud sel aastal liitunud kandidaatliikmete mentorlusele ja nende ametlikule vastuvõtmisele. Pärast presidendi vahetust paneme paika ka uue suuna, millega hakkame tegelema järgmisel aastal.“

Ettevõtlusklubi president Kersti Uudla:

„Ettevõtlusklubisse kuulub täna 15 liiget ja klubiga liitumiseks on soovi avaldanud 9 kandidaatliiget. Kui eelmisel aastal oli fookuses uute liikmete leidmine, siis sel aastal on eesmärgiks ühtse tiimi hoidmine ja arendamine läbi omavahelise tihedama suhtlemise ning ühiste meelelahutuslike, samas harivate tegevuste. Kui juba töö peab tänapäeval olema fun, siis seda enam peaks klubiline tegevus seda mõtet toetama. Kuna ettevõtlusklubi korraldada oli 5. oktoobril toimuv koolitus, siis praegu on olnud fookus sellel üritusel, selle järgselt edutiimide ning mentorlusgruppide loomisel ja seda ka läbi uute liikmete aktiivsema kaasamise.

Teise teemana on ettevõtlusklubil sihikul tuleviku teema, mis on seotud noorte, hariduse ja ettevõtl(ikk)usega. Tulevik on noorte kätes. Milline on tänaste tüdrukute roll tuleviku juhtimismudelis? Kas ja kuidas praegune haridussüsteem seda rolli toetab?“

Noorteklubi president Lilian Promet:

„Sellel hooajal keskendub Noorteklubi kevadel alustatud projektile „JUHT, võrdne palk on konkurentsieelis“ ja valmistub selle sõnumiga ka Palgalõhe 2020 kampaaniaks. Meie eesmärk on leida esimene Eesti ettevõte, kes saab tunnistada, et maksab nais- ja meestöötajatele õiglast palka. Ühtlasi soovime hoogustada noorte edulugude ringlemist, et toetada nende ettevõtmisi.“

Küsis ja kirjutas Martiina Made

Aasta naise kandidaate saab esitada 1.-15. oktoobrini

 Tee oma ettepanek täites ankeet siin

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioonil on taaskord hea meel välja kuulutada aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised.

Noore naisettevõtja valimise korraldab meie noorteühendus, siin on nominentide esitajateks ainult BPW oma liikmed.

Assotsiatsiooni juhatus kutsub üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Aasta naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlid kuulutatakse välja ja antakse üle assotsiatsiooni sünnipäeval 15. novembril 2019 Tartus, Lydia hotellis toimuval Aasta Naise galal. Kutse lähematel päevadel. Gala korraldab Tartu Klubi.

Möödunud aastal valiti aasta naiseks kodanikualgatuse suurima liikumise, maailmakoristuspäeva Teeme Ära eestvedaja Eva Truuverk. Aasta nooreks naisettevõtjaks nimetati Ann Runnel, kelle ettevõte Reverse Resources tegeleb tekstiilijääkide nutika kasutamisega.

Eesti Ettevõtlik Naiste Assotsiatsioon (EENA) koos partnerite Coca Cola Fondiga, Startup Estonia, Ekspress Meediaga korraldab naisettevõtjate jätkuprogrammi „Kõik on võimalik!“. Seekordse projekti fookuseks on​ – kuidas kasvatada ettvõtet.

Tutvu koolitusprogrammiga lähemalt siit

Vaata programmi raames toimuvaid sündmusi siit

REGISTREERU SEMINARILE  SIIN

BPW Estonia alustas uut koolitusseminaride sarja Pärnus

14. septembril toimus naisettevõtluse arenguprogrammi “Kuidas kasvatada ettevõtet?” raames koolitus Pärnus! Arutasime teemadel, kuidas kasvatada ettevõtet, kuidas luua ja hoida meeskonda ning kust saada ettevõtja tegusa elu jaoks palju energiat.

Eriti valmistas heameelt, et koolitusele kokku tulnud naisettevõtjad olid väga avatud ning grupi sünergia hakkas kohe tööle. Hoogsalt asuti kaasa arutama, teineteisele nõu andma ja koostöökohti otsima. Osalejatele meeldis koolituse praktilisus ja võimalus läbi väikeste harjutuste keskenduda just oma ettevõttele.

Peale koolitust jätkub naiste ettevõtete kasvatamine edutiimides, kuhu pandi end kirja veel enne koolituspäeva lõppu. Pärnu klubi sai koolituselt ka uue kandidaatliikme – tere tulemast Katrin Saare.

Katrin avas hiljuti Pärnus ainult naistele suunatud spordiklubi ja pakub videotreeninguid, mille abil saab kodus endale sobival ajal oma vormi lihvida. Otsi üles Hopa TV Videotreeningud ja saad rohkem infot Katrini tegemiste kohta.

Tänud korraldamast, klubi president Kadrin Karner ja Pärnu klubi. Juba 5. oktoobril on koolitus Tallinnas!

Eesti Ettevõtlik Naiste Assotsiatsioon (EENA) koos partnerite Coca Cola Fondiga, Startup Estonia, Ekspress Meediaga korraldab naisettevõtjate jätkuprogrammi „Kõik on võimalik!“. Seekordse projekti fookuseks on​ – kuidas kasvatada ettvõtet.

Tutvu koolitusprogrammiga lähemalt siit

Vaata programmi raames toimuvaid sündmusi siit

Naisettevõtjad ootavad pealekasvu

Tutvu koolitusprogrammiga lähemalt siit

Vaata programmi raames toimuvaid sündmusi siit

Presidendilossi külastus 22. augustil

Tallinna klubi külastas Eesti Vabariigi Presidendi kantseleid ehk lossi. Saime väga täpse ülevaate lossi ajaloost ja reeglitest. Giidil jätkus põnevaid lugusid erinevate presidentide valitsemisajast. Saime oma silmaga näha värsket kingitust India asepresidendilt meie presidendile Kersti Kaljulaidile. Lõpetuseks jalutasime kaunis aias, kus on umbes 1500 roosi.

Heategevuslik kübarapidu

Traditsiooniline Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni heategevuslik kübarapidu toimus 15. augustil 2019 Kernu mõisas. Kübarapeol on pikk traditsioon, omades alati põnevat stiili, meeleolukaid etteasteid ja toredaid kohtumisi. Peole on alati oodatud nii klubi liikmed kui ka külalised väljastpoolt.

Tänavune peojuht oli peene huumoriga Ain Mäeots. Muusikalise etteaste eest hoolitses Paul Neitsov. Põneva ja ajaloolise ülevaate Kernu mõisast andis mõisaproua Krista. Lisaks said naised tutvuda väärikas mõisas asuvate hotellitubadega.

Heategevusliku loterii eest hoolitsesid teist aastat järjest Zonta klubi naised. Selle aasta raha läheb Pärnu Naiste Tugikeskuse korraldatavasse emade ja laste laagri 2020. aasta fondi.

BPW Estonia tegi algust uue traditsiooniga

Organisatsiooni president Ester Eomoisi initsiatiivil pandi alus uuele traditsioonile. Kadrioru parki istutati pärast aastakoosolekut kolm jugapuud. Puude istutamisega avaldati austust organisatsiooni asutajaliikmetele, organisatsiooni noortele ja organisatsiooni tegevorganisatsioonile. Pärast puude istutamist peeti koos piknikku.

1.juunil toimus BPW Estonia aastakoosolek

Osales 85 liiget kõikidest BPW Estonia klubidest. Koosolekul kinnitati 2018. aasta tegevusaruanne. Lisaks tegid klubid ülevaate oma tegevustest ning seati koos plaanid suveks. Aastakoosoleku protokoll on leitav liikmetele sisselogides.

Teise poolaasta organisatsiooni tegevuskalender on täis huvitavaid üritusi

BPW Estonia volikogu kinnitas organisatsiooni  teise poolaasta tegevuskalendri. Mitmetele üritustele on oodatud lisaks klubiliikmetele ka huvilised.  Täpsem info meie kodulehel  sündmuste all.

2.06 Võru klubi suvepiknik Liblikavillas

14-16.06 Ettevõtlusklubi suvekonverents Hiiumaal

28-30.06 Rannamõisa hooaja lõpetamine koos Jõhvi esindajatega

13.07 Pärnu üritus koos matkama!

15.08 Traditsiooniline kübarapidu

20-21.09 Rahvusvaheline Leadership Masterclass naisjuhtidele suunatud koolitusprogramm Tallinnas

1.11 Presidentide akadeemia (uus) Tallinnas

2.11 Volikogu Tallinnas

15.11 Aasta naise ja aasta noor naisettevõtja valimine (Tartus)

Registreeru üritustele siit

Liidrikoolitus naistele Leadership Masterclass programm

Leadership Masterclass ja Train the Trainer koolitus 20.-21.09.2019

Estonian Business School EBS https://www.ebs.ee/

Kahepäevane liidrikoolitus naistele, koolitajad on BPW Euroopa Leadership and Life Long Learning Taskforce koolitajad. Koolitus koosneb kahest osast – Leadership Masterclass ja Train the Trainer. Train the Trainer koolituse edukas läbija saab BPW sertifitseeritud koolitaja tunnistuse. Koolitus toimub inglise keeles. Koolitus on tasuline.

BPW Estonia liikmetele Leadership Masterclass koolitus 70 eur, koos Train the Trainer osaga 120 eur. Mitte liikmele Leadership Masterclass koolitus 100 eur

Ürituste programm 19.09 – 22.09.2019

Palun märkige üritused, kus soovite osaleda antud lingilt https://forms.gle/2DUjYcBaiYmZzUSM6

Neljapäev 19.09.2019

15.00 Külastus Eesti Disain House https://www.estoniandesignhouse.ee/

16.30 Külastus Telia majja (tark maja)

19.00 Õhtusöök Restoran Estonia

http://www.opera.ee/estonia-restoran/ 29 eur

Reede 20.09.2019

9.30 registreerimine on avatud, tervituskohv

10.00 – 13.00 Leadership Masterclass – EBS Lauteri 3 Tallinn

Lõuna Daily Rävala pst. 3 (igaüks maksab ise)

14.00 – 18.00 Leadership Masterclass – EBS Lauteri 3 Tallinn

18.30 jalutuskäik Tallinna vanalinnas

20.00 õhtusöök restoranis FARM

http://restaurant.farm/?central-page-visited 22 eur

Laupäev 21.09.2019

9.00 hommikukohv

9.30 – 13.00 Leadership Masterclass – EBS Lauteri 3 Tallinn

13.00 – 14.00 lõuna Solaris Bliss Buffee (igaüks maksab ise)

14.00 – 18.00 Train the Trainer Session – EBS Lauteri 3 Tallinn

Kes ei osale Train the TTrainer Sessionil saavad

15.00 külastada ettevõtete (kinnitamisel)

16.30 vaba aeg

19.00 õhtusöök Chapters Boutique Cafe 20 eur

https://www.vabalaud.ee/et/restaurant/chapters/

Pühapäev 22.09.2019

Variant 1 –Peterburgi külastamine

8.00 väljub Luxexpressi buss https://luxexpress.eu/en

14.50 saabumine Peterburgi, majutamine hotelli

17.00 kohtumine BPW St. Peterburgi klubi liikmetega

Variant 2 – päev Tallinnas

10.00 külastus Telliskivi keskusesse https://telliskivi.cc/ and Balti Jaama turule

12.00 ettevõtte külastus – Ribiina kübarapood http://www.ribiinia.ee/

13.00 lõuna Roterman City http://www.rotermann.eu/ restoran Platz

https://www.platz.ee/   18 eur

NB! Ettevõtete külastused ja õhtusöögid/lõunasöögid ei sisaldu koolitusel osalemise tasus, need tuleb endal maksta, õhtusöökide ja 22.09 lõunasöögi summad saab üle kanda koos osalustasuga.

Koolitusele registreerige palun kindlasti ka  www.bpw-estonia.ee/sundmused

Arve

Palun märkige arve saamise soov ja arve rekvisiidid (ettevõtte nimi ja aadress, osaleja nimi, kas võetakse osa Leadership Masterclass koolitusest või Leadership Masterclass + Train the Trainer koolitusest)

Arve saamise soovist palun teatada Anu Viks anuviksbpw@gmail.com

Ürituse jaoks on broneeritud hotell Ibis Center Tallinn Hotel
64 eur (kahene tuba)
56 eur (ühene tuba)

Informatsioon – Anu Viks anuviksbpw@gmail.com

Registreerimine www.bpw-estonia.ee/sundmused

Loe ka: https://bpw-lll.weebly.com/

11.06.2019 Tartu klubi tegi hooajast kokkuvõtteid ja tutvus Võrumaa ettevõtjatega

Tartu klubil on saanud toredaks traditsiooniks teha klubihooaja lõpetamiseks väljasõit. Seekord otsustasime lähemalt tutvuda ühe Lõuna-Eesti veinitaluga.

Maris ja Mati Kivistikule pakkus elu võimaluse osta rohkem kui viisteist aastat tagasi maalilise Alajärve kaldal Rõuge vallas taluhooned, mille juurde kuulus 10 ha maad. Praegu tuntakse seda kohta Uue-Saaluse veinitaluna, kuhu on rajatud astelpaju- ja viinamarjaistandus, renoveeritud taluhoones on Leader programmi toetusel  sisse seatud kaasaegne veiniköök, kus „hobikorras” valmib aastas ca` 8000 liitrit veini.

Kui viinapuudega tegelemine on Mati pärusmaa, siis Maris tunneb end õnnelikuna veinimeistrina kätt proovides. Testides, timmides ja parimate sõprade arvamust kuulates valmib veini astelpajust, rabarberist, ebaküdooniast, pihlakast, vaarikast, õunast, maasikast, arooniast ja sõstardest.  Et veinikelder tahab ehitamist ja maja katus vahetamist, käivad nii peremees kui perenaine ka palgatööl ning veinivalmistamisega seonduv on põnev investeering tulevikku.

Degusteerisime meiegi Uue-Saaluse veiniköögis valminud veine ja kiitsime pererahva oskusi ja maitsemeelt. Eriline lemmik oli vahuvein „Rabarber”, samuti meeldisid rabarberi kombineerimisel  maasikaga või vaarikaga valminud veinid. Hõrk oli ka mustsõstra-vaarika vein „Saaluse romantiline”. Midagi leidus igale maitsele ja veini ning suupisteid nautides sai ka klubiaasta kokku võetud. Oli tegus ja tore aasta! Klubi president Tea andis teatepulga üle järgmisele presidendile Küllile.

Aitäh Reedale, kes meile väljasõidu korraldas, suur tänu lahkele pererahvale Marisele ja Matile (https://koduveinid.ee/pood) , kes meiega oma tegemisi ja emotsioone jagasid ning nende sõpradele Pillele ja Aulisele (https://ulgumaa.eu/e-pood-2/ ), kes maitsva lõkketoidu valmistasid.

Euroopa konverents tekitas ideedetulva

Kevadine Iirimaa tervitas ettevõtlikke Eesti naisi lopsaka ja sügavrohelise looduse, mõnuledes muru näksivate rohkete lambakarjade ja suurepärase BPW konverentsiga.

16. Euroopa konverentsile Iirimaa armsas väikelinnas Galways (hääldatakse goolwei, mitte inglisepäraselt gälwei) andis tooni kahe põlvkonna kohtumine: väärikad daamid, tänu kellele on BPW täna just nii võimas organisatsioon nagu ta on, ning nooremad ideedest pakatavad 20.–30. eluaastates naised oma kaasaegsete sotsiaalkampaania mõtetega.

Köitvast avatseremooniast ja üleni iiripärasest eeskavast enamgi jäid meelde meistriklassid ehk tööseminarid, mida konverentsi võõrustanud National Univesity of Ireland Galway’s pakuti sedavõrd palju, et üksi polekski jõudnud kõikidel osaleda. Teiste seas hakkasid oma suurepärase kvaliteedi ja professionaalsusega silma just meie oma liikmete korraldatud tööseminarid.

Nauditav oli kuulata täissaalile läinud Conny Montuague’i ja Anu Viksi mõnusa huumoriga vürtsitatud esitust läbirääkimistehnikatest naistele ning Ester Eomoisi julgustavat ja arutlevat ettekannet spetsiaalselt noortele mõeldud programmis, mis kandis pealkirja “Road to sucsess”. Arutleti, mida edu tähendada võib ja kuidas endale seatud eesmärke saavutada.

Tallinna klubi liige Siiri Tiivits-Puttonen ütles pärast konverentsi, et tema jaoks esimene rahvusvaheline BPW konverents avardas teadmisi, kui laialdaste teemadega ettevõtlikud naised üle maailma tegelevad. “Lisaks sain tunda, milline on organisatsiooni nais-power ühises tantsuhoos ning inspiratsiooni, millega tegeleda ja kuhu rahvusvahelisel tasandil Eesti liikmeid kaasata soovin,” märkis Siiri. “Iga muutus maailmas saab alguses iseendast ja meil on suurepärane võrgustik, mida muutuste elluviimiseks kasutada.”

Meie organisatsiooni president, Ester Eomois rääkis, et BPW Euroopa klubides on kokku on ligi 18 000 liiget. Ta tõi konverentsist kõneledes esile just rahvusvaheliste projektide tutvustamise ja soovitas kõikidel lisaks vaadata aadressile https://www.bpw-international.org/index.php/partnerships/unwomen

BPW International tegutseb UN Women naiste võimestamise printsiipide järgi ja kõik BPW Internationali rahvusvahelised projektid lähtuvad Maailma Jätkusuutliku arengu eesmärkidest.

KOMMENTAAR

Anu Viks, organisatsiooni juhatuse nõunik, Tallinna klubi

“Seekordse konverentsi moto oli „Rahu“ – PEACE. Rahu muutuvas maailmas ja meie igapäevaelus. Konverentsi teemad olid jaotatud sõna „peace“ algustähtede järgi – inimesed (people), haridus (education), ambitsioon (ambition), kommunikatsioon (communication), keskkond (environment). Selline moto kõnetas kõiki konverentsil osalejaid ja esinejad kasutasid „rahu“ teemat ka oma esinemistes. Nii ka meie Conny Montaque’ga. Meie koolitusel osales 96 inimest ja minu kui koolitaja sõitu konverentsile toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).”

Koostas Kadrin Karner

Pärnu Edutiimi liige võitis ettevõtluskonkursi

Pärnu Edutiimis osalenud ettevõtja Gerlika Ree võitis möödunud reedel Pärnu linna olulisima ettevõtluskonkursi ja sai oma äri arendamiseks linnalt 3500 eurot.

“Ettevõtlik pärnakas” on kaheksandat korda toimunud konkurss, mille käigus läbivad alustavad ettevõtjad mitme kuu jooksul erinevaid koolitusi, täiustavad oma äriideed ning lõpetuseks võistlevad žürii ees auhinnaraha nimel.

Gerlika Ree loodud hariduslik mäng nimega “Mateemik” sündis emalikust vajadusest oma lapsele korrutustabel selgeks teha. Kuna aga nüri numbrite pähe jätmine tema lapsele ei meeldinud, lõi ema mängu, mis võiks aidata arvutustehete meelde jätmisel nii korrutustabeli õppijaid, kui ka nooremaid lapsi liitmis- ja lahutamistehetega.

Gerlika tõi esile, et võitis konkursi tegelikult sama ideega, millele ta möödunud suve alguses edutiimi tuli, idee küpsemisel ja “Ettevõtliku pärnaka” konkursil äritegevuse konseptsioon ja sihtgrupp täienesid. “Minu jaoks on väga oluline, et saan ettevõtlusega tegeleda oma kodukohas Pärnus,” rõhutas võitja.

Edutiimi Pärnu tiimijuhi ja BPW Pärnu klubi presidendi Kadrin Karneri sõnul oli Gerlikal Edutiimiga liitudes mitu ideed ning kohtumiste käigus valis ta välja just mängule keskendumise.

Gerlika on energiast pakatav ja äärmisel ideederikas ettevõtja, kes igal Edutiimi kohtumisel endale ambitsioonikaid eesmärke seadis ning pea igaks korraks need ka 100% täitis, kiitis tiimijuht võitjat.

Koostas Kadrin Karner

Pildistas Sten Suurmäe

Toitumine tulenevalt naise elukaarest

Kevad on traditsiooniline tervisele tähelepanu pööramise aeg. Meie fookus on naise tervisel ja sellest johtuvalt kutsusime seekord külalisesinejaks pikaajalise kogemusega toitumisnõustaja Elle Kalamägi.

Kolmapäeval, 17. aprillil kogunesid BPW Rannamõisa klubi liikmed Tallinna äärelinna, väiksesse ja hubasesse pererestorani Linnuküla, et seal kohtuda Ida-Tallinna Keskhaigla dieedi- ja toitumisnõustaja Elle Kalamäega.

Esmalt tutvustasime kombe kohaselt külalisele BPW klubi, selle tegevusi ja väärtuseid. Seejärel anti sõna külalisele, kes toitumise teemat käsitles hoopis uudselt: naise elukaarest lähtuvalt.

Elle Kalamägi on meditsiinilise kõrgharidusega, pikaaegse haiglas töötamise kogemusega toitumisterapeut ja toitumisnõustaja. Ravitoitlustuse ja ravidieetide arendamine on suur osa tema tööst. Ta esineb tihti nii konverentsidel, seminaridel, raadios, teles ja trükimeedias. Elle suur pluss on holistiline inimkäsitlus kuna tema juurde jõuavad tihti patsiendid viimases hädas. Seetõttu tuleb nõustamisel ühendada teadmised nii meditsiinist, biomeditsiinist kui psühholoogiast.

Kaugelt üle tunniajasest esitlusest rohkete küsimuste ja vastustega jäid kõlama järgmised mõtted: “Kõht on inimese teine aju.”, “Toitumisega seotud probleemide peiteaeg on kuni 10 aastat.”, “Tihti on probleemid varjatud. Seetõttu on mõistlik paari nädala jooksul üles kirjutada kõik, mida suhu paned, et selle põhjal hakata analüüsima oma toitumist.”, “Olulisem sellest, mida sööd, on hoopiski toitainete tasakaal.”

Lisaks soovitas toitumisnõustaja kõigile klubiliikmetele jagada Tervise Arengu instituudi poolt koostatud infolehte, kus on ära toodud tegelik ja soovituslik toitumispüramiid. Lugemismaterjalina võiks aga läbi lugeda Mihkel Zilmeri “Normaalne söömine”.

“Muutes oma igapäevast toitumist ja elustiili, on võimalik leida lahendusi paljudele olemasolevatele terviseprobleemidele parandades seeläbi oluliselt oma enesetunnet ja elukvaliteeti,” ütles Elle Kalamägi.

Kohtumine oli kokkutulnuile informatiivne ja huvipakkuv. Kindlasti oleks juttu jätkunud kauemakski, kuid mõtteainet oma toitumise üle jäi vaat, et aasta jagu. Igatahes on BPW Rannamõisa klubi liikmed teemast jätkuvalt innustunud ning peatselt on oodata ka uusi kohtumisi naise tervise teemal.

Koostas: Merli Lindberg

“Eesti naised Euroopasse!”

14. mail korraldasime Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooniga Euroopa Parlamenti kandideerivate naistega debati “Eesti naised Euroopasse!”.

Debateerisime kuidas kiiresti muutuvas Euroopas meie armsa ja demokraatliku Eesti eest kõige paremini seista. Lisaks tulid arutlusele naiste õigused ja võimalused, majanduslik sõltumatus, ettevõtluskeskkond ja ikka ka palgalõhe.

Debatis osalesid naiskandidaadi üles seadnud erakondade esindajad Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid), Yana Toom (Keskerakond), Evelin Ilves (Rohelised), Airis Meier (Reformierakond), Triin Saag (Eesti 200), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa).

Toon välja arutletud teemade mõttearendused.

Kliimakriis

Mitmed naised tõid välja, et kliimakriisi teemaga edasi liikuda tuleb sõlmida Pariisi kliimakokkulepe. Oluline mõte on see, et mida igaüks meist teha saaks on alustada mõttesviisist – hoian loodust. Me peame ise olema keskkonnasäästlikud, tuleks taaskasutada asju, mis ei jätaks maailmale jälgi. Siin tuleks suurem roll ja vastutus seada kodanikele endale – igaüks meist mõjutab loodust. Küsida endalt, kuidas seda oskuslikult hoida ja mida ma tänastes harjumuslikes tegevustes muutma peaksin.

Palgalõhe

Fakt on see, et Eesti on palgalõhe osas latern Euroopas. Alustada võiks õpetajate ja meditsiinitöötajate palgatõusust, see oleks juba üks osa arengust.

Palkade avalikustamine on avalikus sektoris oleks üks lahendus ja statistikat tuleks teha sektorite kaupa. Kindlasti võiks naistele ja meestele luua võrdsed karjäärivõimalused, et mehed oleksid sama  palju kodus, kui naised. Parlamentides kus naisi on rohkem valitsuses on parem sotsiaalsüsteem.  Debatis osalejad olid ühel meelel, et seni kuni me arutame neid naistega seotud probleeme ainult naistega ei juhtu midagi, klaaslagi on meeste käes.

Sookvootidest

Selle teema osas oldi väga erinevatel arvamustel. Tooodi välja, et kvootideks ei ole Eesti ühiskond valmis, kuid oldi arvamusel, et kvoodid tõstaksid naiste enesekindlust.

Kuid ka selle teema juures toodi välja, et eeskujud töötavad kõige paremini. Marina Kaljurand tõi näite, et 3 välisministrit maailmas näitasid, et naised võivad maailmas poliitikas olla ning need näited on maailma mõjutanud. Lisaks tõi Marina välja, et naistel ei ole poliitikas kerge, tihti on tähtsam nende käekott või muu aksessuaar.

Soomes valiti rekordarv naisi poliitikasse. Naine on edukas siis, kui ta oskab edukuse definitsiooni ise määrata  – kas olla edukas poliitikas või hoopis kodus lastega. Naisel on õigus otsustada, kuidas ta ise seab omale edukuse määra, keegi teine ei tohiks seda tema eest teha. Naised peavad toetama parimaid, kui nad on võrdsed, siit tuleb valida alati naine

Suur rõõm on tõdeda fakti, et seekord on Europarlamenti naisi kandideerimas rohkem, kui varasematel aastatel ja see näitab ühiskonna teatud valmisolekut. Kõik kandidaadid olid ühisel arvamusel, et naisi poliitikasse saab ikka läbi väga heade eeskujude ja Eestis meil neid eeskujusid on mitmeid.

Kokkuvõtte koostas

Signe Ventsel

Debatt on järelvaadatav: https://arvamus.postimees.ee/6682215/jarelvaadatav-euroopa-parlamendi-naiskandidaatide-debatt

08.05.2019 Tartu klubil käis traditsiooniliselt  külas Kammeri kooli õpilastel

Kammeri kool pakub alternatiivset õppimisvõimalust kerge ja mõõduka vaimse mahajäämusega lastele – õppekava on lihtsustatud, väga tähtsal kohal on õpilastele eluks vajalike praktiliste oskuste ja töövõtete kujundamine. Selleks on koolil põllumaa, mootorsaed, aiatraktorid ja muud aianduses ning põllumajanduses kasutuses olevad tööriistad ja tehnilised seadmed.

Koolil on õpilaskodu, kus õppetöö perioodil saavad elada õpilased, kelle vanemad selleks soovi avaldavad.  Õpilaskodu on koht, kus kõht  sooja toitu täis, riided  puhtad ja hügieenitingimuste täitmist õpetatakse ja nõuakse.

Tartu klubi külaskäik on alati väga oodatud. Juba aastaid on teada, et klubi naistega koos tulevad pannkoogid, mis koos ära süüakse. Enne aga  esinevad kooli lapsed külalistele ja kooliperele ja see on üks väga emotsionaalne pidu! Nii oli ka seekord. Pärast esinemist jätkus tegevust veelgi. Klubi naised olid endaga kaasa kutsunud Tartu Kutsehariduskeskuse  juuksuriõpilased, kes tegid soenguid tüdrukutele ja poistele. Nii mõnelgi oli see esimene kord istuda juuksuritoolis japärast oli peeglisse vaadates muie suunurgas.

Juuksuritoolil istujaid ja järjekorras ootajaid lõbustas aga ehtne mustkunstnik. Nalja sai palju.

Klubi naised olid endaga kaasa kutsunud  motoklubi MC39 motomehed, kes sõidutasid koolipargis kõiki soovijaid. Õpilased seisid sõidusoovimise järjekorras ja lõpuks sõidutati ka õpetajaid.

Päeva nael oli aga jalgpalimatš motomeeste ja koolipoiste vahel. Kui eelmisel aastal said võidu ja rändkarika motomehed, siis tänavu pidid nad karika kooli jätma. Kooli kehalise kasvatuse õpetaja sõnul on poistel kevadist jalgpallimatši oodates aasta läbi motivatsioon treenida. Nii kohtutaksegi kevadisele jalpallimatsile lisaks ka sügisel.

Rõõm kordaläinud kohtumisest jäi südamesse korraldajatele ja elevust jätkus kooliperele.

4.aprilli 2019 veetsid EENA Tallinna klubi naised pika ja põnevaid kohtumisi täis päeva Helsingis. „Just sellised üritused aitavad uutel liikmetel tuttavaks saada vanemate olijatega,“ arvab Tallinna klubi president Merike Paasalu. 24-liikmelise reisiseltskonna seas oli nii asutajaliikmeid, kes polnud ammu EENA üritustel käinud, uusi liikmeid kui ka liikmekandidaate.

Helsingi sadamas võttis Tallinna klubi vastu Kukka Lehmusvirta, Soome vanima, 135. aasta vanuse naisorganisatsiooni Suomen Naisyhdistys juht ja BPW Vantaa klubi liige. Esmalt külastastati Helsingi keskraamatukogu Oodit, mis on nimetatud Soome 2018. aasta terasehitiseks. Ka Eesti ehitusfirmade panus on olnud raamatukogu projekteerimisel ja ehitamisel suur. Nii projekteeris, töötas välja ja tarnis Eesti üks suuremaid klaas- ja alumiiniumfassaadide tootjaid Windoor Oodi keskraamatukogule XL-mõõtmetega klaaspostidel klaasfassaadi. Hoone on olnud avatud neli kuud, kuid juba on Oodit külastanud miljon inimest. „Meile tundus, et kohalikud tunnevad end seal väga koduselt,“ ütleb Merike. „Igas vanuses inimesi toimetas raamatukogu kõigil kolmel korrusel – kes tegi arvutis tööd, kes pidas koosolekut.“

Pärast lõunasööki toimus kohtumine Naisasialiitto Unioni kontoris, kus ootasid Naisjärjestöjen Keskusliito peasekretär Terhi Heinilä ja Anne Raiste. Soome Naisliitu esindas Tarja Salin. Terhi Heinilä tutvustas Soome naiste katuseorganisatsiooni, mis ühendab 60 Soome naisorganisatsiooni ja koondab 400 000 liiget.

Järgmine kohtumine ootas ees kohvikus Hykke. Selle väikese kohviku omanik Rauni Lounasvaara rääkis oma ettevõtluse asutamisest. Ka temal on samad mured, mis Eesti väikeettevõtjatel: omanik peab olema tegevjuht, teenindaja, müügi- kui turundusinimene. Lisaks oli tulnud meiega vestlema Tuulikki Juusela, endine BPW International president, kes on sageli ka Eestis meid külastanud ja mentorkoolitusi läbi viinud.

Edasi jätkus programm Soome 2018. aasta parima betoonehitise auhinna saanud multikeskuses Amos Rex. Silmatorkavasse hoonesse on rajatud uued maa-alused näituseruumid. Kuni 19. maini on Amos Rexis avatud Belgia sürrealistist maalikunstniku ja graafiku René Magritte’i tööde näitus. Samuti on seal Amsterdami disainerite duo Studio Drift näitus, mille huvipakkuvaim objekt on betoonist kuubik.

Õhtupoole jagunes grupp mitmeks. Üks seltskond külastas eestlannast Reet Saloneni kunstigaleriid Galleria 68, mida ta koos soomlasest abikaasaga peab. Galeriis on ka Eesti autorite tööd müügis. Reet rääkis, kuidas eestlanna elu ja töö Soome kunstihuviliste seas välja näeb. Vormis hoiab Reet end jalgsi tööl käimisega. Üks ots on umbes 5,6 kilomeetrit.

Teine grupp käis vaatamas kunstimuuseumi Ateneum uut väljapanekut, kolmas sõitis nn outlet-külla Marimekko ja teiste kaubamärkide laopoode külastama.

25. märtsil 2019 lasid Tallinna klubi naised end LHV pangas investeerimisvaldkonnas harida. LHV vanemmaakler Nelli Jansoni sõnul on naised oluliselt tublimad investeerijad ja säästjad. Naised alahindavad ennast tihti.

Nelli rääkis alustamisest väikeste summadega ja erinevatest võimalustest algajale. Kindlasti tuleks alguses paika panna ka eesmärk: see on hea motiveerija, et olla järjepidev. Järjepideval raha investeerimisel peaks olema vähemalt kaks majandustsüklit ehk umbes 14 aastat, et tulemust tunneks.

Saime teada, et investeerimise võti peitub ootuste ja riskide juhtimises. Investeeringud tuleks hajutada ajaliselt.Realistlik tootlus on umbes 12% aastas ehk lihtsalt pangakontol seisev raha kaotab inflatsiooniga väärtust.

Naised said innustust ja julgust alustada ja jätkata investeerimisega. Kuna naised kardavad esimest sammu, siis Nelli soovitus oli alustada väikeste summadega. Ka väikeste summadega alustades võib investeerimine olla põnev ja seda järjepidevalt tehes ka vilja kanda.

BPW Estonia president Ester Eomois osales Eesti  delegatsiooni liikmena New Yorgis iga-aastasel naiste staatuse teemalisel kõrgetasemelisel istungil. Tänavu arutasid ÜRO liikmesriikide ministrid, spetsialistid ja organisatsioonid, kuidas tugevdada sotsiaalkaitset, pakkuda avalikke teenuseid ja kujundada taristu selliselt, et need toetaksid nii meeste kui ka naiste iseseisvat toimetulekut ja aktiivset osalemist kõigis ühiskonna valdkondades. Ester osales mitmetel BPW International üritustel, mis käsitlesid soolise palgalõhe teemat ning küberkiusamise teemat. Lisaks Estrile osales ÜRO üritustel ka meie juhatuse liige Pille Tsopp-Pagan.

Naiste Staatuse Komitee on globaalne valitsusvaheline organisatsioon, mis on pühendunud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja naiste õigustele. Minister Riina Sikkutit saatsid visiidil võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter, ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht ja ministri nõunik Eneli Mikko. Ürituse kõrgetasemeleise korraldusbüroo liige oli UN Women esindaja Rena Tasuja.

Loe lähemalt:

http://www.unwomen.org/en/csw/csw63-2019

Ettevõtlus – kas sisemine kirg, väline sundus või kuldne kesktee?

Tartu klubi arutles 22. veebruaril sel teemal, kuulates kaht külalist – IT ettevõtte loojat ning tõlketeenuseid pakkuva ettevõtte asutajat.

Veiko rääkis, kuidas kirg IT vastu ja sõpradelt saadud tagasiside, et ta on selles valdkonnas hea, viis teda rohkem kui kümme aastat tagasi ettevõtte asutamiseni.

Kõik alustavad ettevõtjad teavad, et sinu ettevõte neelab su peagi täielikult ja kui sa reaalselt ei hinda oma energiat ja ajavarusid, oled läbipõlemise lävel. Veiko võrdles seda olukorda spordivigastusega – tasa ja targu trenni tehes jõuad kaugemale kui viimase piiri peal vihtudes. Et sina ja su firma hea tervis säiliks pikemaks ajaks, pead harjuma ülesandeid jagama, seadma endale mõneks ajaks „töökeelu”, puhkama ning tegelema oma hobidega.

Tänaseks on üks töötava ettevõtte omaniku oluline privileeg – otsustada ise oma töömahu ja ajakasutuse üle – andnud võimaluse tegeleda oma teise kirega. Huvi võõraste maade ja inimeste vastu on viinud muuhulgas Brasiilia džunglisse. Just seal, tsivilisatsioonist kaugel, on kõige rohkem avardunud mina- ning maailmapilt, ning süvenenud arusaam, et elame kahes maailmas – tegutsemise ja teadvuse maailmas. Harmoonia tekib, kui leiad nende vahel tasakaalu.

Mõned mõtted kohtumiselt:

„Parem mitte midagi teha kui olla pidevalt hõivatud mitte millegi tegemisega”

„Oluliste asjade eest kipume põgenema detailidesse”

„Liigun ettevõtjana vabaduse poole”

„Kui sa ei karda oma emotsioone, siis on su elu tipud väga helged, aga ka orud väga sügavad”

Lisaks ka üks raamatusoovitus Veikolt: Timothy Ferriss „The 4-Hour Workweek”, eesti keeles ilmunud „Neljatunnine töönädal”

Liia lükkas oma ettevõtte liikuma Coca Cola projekti abil käivitunud Edutiimis. Tema ettevõtte peamiseks tegevusvaldkonnaks on tõlketeenuse pakkumine eesti-vene-eesti suunal. Mõlemad keeled on Liia emakeeled. Tartu Ülikooli magistriõppes keskendus Liia suulisele tõlkele. Praegu pakub noor ettevõtja peale suulise, kirjaliku ja audiovisuaalse tõlke ka subtitreerimise teenust ning teeb ja tõlgib veebilehti.

Ettevõtjaks olemise suureks plussiks on Liia arvates võimalus teha ise oma valikud ja otsused ning mugavamalt sobitada töö- ja pereelu.

Kel vajadus IT või tõlketeenuse järele, võtke ühendust:

• Arvutikiirabi
• Interling

Pärnu klubi külastas kodurestot ja vaatas sajandi suurteost

Märts on Pärnu klubile tegus kuu olnud. Enne veel, kui kätte jõudis kuu keskpaik, olid pärnakad jõudnud käia meeleolukal tee-endale-ise-õhtusöök kokkamisõhtul ettevõtliku ja särtsaka naise elutoas ning kohtuda “Tõe ja õiguse” peategelast kehastava Priit Loogiga nii silmast silma kui kinolina vahendusel.

Märtsi alguses võõrustas meid Pärnus tegutseva uue kodurestorani Kirss Toidul perenaine Evely Kasemaa-Lilleste, kelle õpetuste järgi valmis nii crème brûlée (eestipäraselt brüleekreem), kui ka isetehtud majonees. Nii kaua kui tervisliku burgeri vahele minev röstbeef ahjus küpses, rääkis perenaine, kuidas ta koos emaga oma elutoas võõrastele söögi serveerimise ideeni jõudis. Suveks kolib koduresto koos koka ja elutoaga suvemajja Saaremaale, kust sügisel taas Pärnusse naastakse.

Märtsi keskpaigas kogunesime klubikaaslaste ja sõpradega Endla teatris, et vaadata “Tõe ja õiguse” peategelast kehastava Priit Loogi koduteatris suurteos oma silmaga ära. Priidule oli filmi eel ka sõna antud ning talle omase huumorimeelega vürtsitatult kõneles näitleja võtete keerulisematest, põnevamatest ja huvitavamatest kohtadest. Meelsasti jagas ta vaatajatele ka soovitusi, millele filmis tähelepanu pöörata. Näiteks on filmis väga olulisel kohal grimeerijate töö, kuna vaadeldava 25aastase perioodi vältel kehastavad tegelasi kogu aeg samad näitlejad. Et Eesti grimeerijaid parimal viisil ette valmistada, telliti neid koolitama oma ala maailma tipud.

Meie noortejuht Liliani lapse ja vanema päevik vajab hooandjaid

Just meie organisatsioon viis noortejuhi Lilian Prometi kokku oma äripartneri Kristiga. Täna on ettevõtlikud naised ringiga meie organisatsiooni juures tagasi ning vajavad hooandjaid oma projektile.

Lilian ja Kristi on loomas kuni seitsmeaastaste laste vanematele päevikut, mille abil pidada oma lapsega iga päev avardavat ja mõtestatud vestlust, saada oma lapse kohta uusi asju teada aga mitte ainult. “Selle päeviku abil õpib laps ka sinu, kui lapsevanema ja inimese kohta uusi asju, sa õpid ise end paremini tundma ning laps õpib ennast, oma tugevusi, nõrkusi ja emotsioone mõistma,” võttis Lilian ühes lauses kokku selle, mida päevik peredele annab.

Väiksematele lastele ja nende vanematele suunatud päevik on alles esimene pääsuke, mille ettevõtlike naiste tandem (kuhu on tegelikult abiliste ja testijatena kaasatud ka mõlema naise väikesed tütred) plaanib perede jaoks lendu lasta. Järgmisena tahavad nad luua samasuguse päeviku koolilastele alates seitsmendast eluaastast.

Praeguse päevikuprojekti tähtaeg Hooandjas on 7. aprill ning kokku on vaja saada 2600 eurot, et anda välja päeviku esimene trükk. Lilian kinnitusel on projekt neile sedavõrd oluline, et kui raha hooandjate abil kokku saada ei õnnestu, pannakse oma säästud mängu, aga sel juhul ei jõuta päevikuga valmis suvel, nagu plaanitud. Et peredele olulise abivahendi turuletoomine venima ei jääks, otsustatigi pöörduda avalikkuse poole.

Lilian, kui põhjalik oli eeltöö õigete küsimuste leidmiseks ja väljavalimiseks?

Peale EENA üritust, kus Kristi tutvustas oma Tänulikkuse päevikut, kohtusime peatselt jälle ja Kristi jagas oma uut ideed töötada välja päevik lapsevanemale ja lapsele. Ta oli leidnud juba portsu küsimusi, mida kasutada lapse avamiseks ja kavatsesime neist päeviku kokku pannagi. Kui asjasse rohkem süüvisime, avastasime sealt küsimusi, mis meie meelest ei olnud kõige paremad. Näiteks üks küsimus oli “Kes teie peres otsustab?”. Mida peaks laps sellele vastama, kui ta räägib ühe vanemaga aga teine vanem on samuti ruumis? Sellele küsimusele vastamine paneks lapse väga keerulisse olukorda.

Samuti avastasime, et avada vestlust, tuleb välistada miks-küsimused ja kas-küsimused. Järgmiseks kaasasime lastega tegeleva terapeudi Merilin Tamme, kellega koos lõplikud küsimused välja töötasime. Päevikus on kokku üle 90 küsimuse ja eeltöö nende koostamiseks oli tõesti hästi põhjalik.

Miks otsustasite, et päeviku küsimustele peavad alati vastama mõlemad – nii laps kui vanem?

Me ei soovinud, et vanemad suhtuks päevikusse selliselt, et noh istume nüüd maha ja vaatame, mis me oma lapse kohta teada saame. Just sellepärast pidime iga küsimust koostades arvestama, et ka laps saaks sama küsimust vanemale esitada. Hästi palju oleme sisse pannud kujutlusküsimusi. Näiteks “Kujutle, et su sõbrad ei ela Eestis. Kuidas ja millal te omavahel suhtleksite?” või “Mis sa arvad, mille poolest on loodus oluline?”. Üks minu lemmikküsimusi on aga “millistel hetkedel tunned, et oled olnud vapper?”. Selle viimase küsimuse eesmärk on näidata nii vanemale kui lapsele, millised on nende tugevused.

Kas see päevik on pigem lapse kohta õppimise vahend või ka lapse õpetamise vahend?

Tegelikult on seal mõlemad pooled olemas ja on ka kolmas pool – nimelt loovuse avardamine, kunstiteraapia. Kui ma käisin lastejooga kursusel, siis rõhutati seal, kui oluline on joonistada. Iga päev. Ka täiskasvanul. Ja pärast vaadata, mismoodi sinu pildid muutuvad. Joonistamine kui protsess mõjub inimestele tervendavalt.

Ma ise pean oma tegemiste ja tunnete kohta päevikut juba pikemat aega ja minu tütar Chrislin tahtis kogu aeg minu päevikusse joonistada. See omakorda viis mind mõttele, et tegelikult on meil vaja ka ühte päevikut, mis on meie mõlema oma ja kuhu me mõlemad saame kirjutada ja joonistada. Mulle meeldib Ülo Vooglaiu ütlemine: sõna on jõud – kirjutades inimene meenutab ja mõtestab ja saab selle läbi targemaks.

Miks on sinu arvates oluline oma last hästi tunda?

Sellepärast, et tajuda seda hetke, mil ta vajab minu tuge. Kuna see päevik on kuni seitsmeaastastele, siis selle eesmärk on ka usaldusliku suhte loomine oma lapsega enne kui ta läheb kooli. Et ta tulevikus, suurema lapsena julgeks sinu juurde tulla, sest te olete alati igasuguste teemade üle arutanud.

Liliani ja Kristi projekti saab toetada, minnes aadressile

4.märtsil 2019 kohtus EENA noorteklubi idufirma 3Cular asutaja ja tegevjuhi Kaisa Hanseniga, kes tutvustas maailma esimest ainult puidujääkidel põhinevat 3D printimise kontseptsiooni.

Kaisa sõnul baseerub enamik 3D printimist plastil, puidujääkide kasutamine oleks aga keskkonnasõbralikum. 3Culari lõpptoode saab ideaalis olema looduses lagunev, ei sisalda kahjulikke aineid ja on vastupidav. Hetkel ongi komistuskiviks keskkonnasõbraliku sidusaine, mis asendaks liimi, leidmine.

Kaisa rõhutab, et olulist rolli mängib nende tehnoloogia arendamisel ka puiduliik: 3D printimise protsess kestab mitu tundi. Miks aga peaks midagi puidust printima? Väärtus seisneb nimelt selles, et nii saab keerulist disaini toota. Esimeseks tootegrupiks on planeeritud mööbli ornamendid või huvitavad lambikuplid.

3Cular sai alguse Garage 48 Hackathonil, kus nad said esikoha ja kaks eriauhinda. Lisaks on nad võitnud mitmeid teisi auhindu, millest võib esile tuua pääsu Climate-KIC’ile. Idufirma eestvedaja Kaisa Hanseni sõnul on aga seni kõige keerulisem olnud tiimikaaslaste leidmine, sest vaja on spetsiifiliste oskustega inimesi.

Praegu panustab Kaisa oma ettevõtmisesse palgatöö kõrvalt. Lisaks on ta asutanud iduettevõtte CompAct, mis arendab ettevõtetele ja asutustele mõeldud interaktiivset tööriista chatbot’i ehk juturobotit, mille eesmärk on kujundada töötajate seas keskkonnasäästlikke harjumusi

Rannamõisa naised käisid Keilas vabariigi aastapäeva tähistamas

Kolmapäeval, 20. veebruari õhtupoolikul kogunes Harjumaa muuseumisse seltskond uudishimulikke naisi. BPW Rannamõisa ettevõtlike naiste klubi oli otsustanud Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistada juurte juurde minemisega.

Muuseumi külastusest oli küll juba aastaid räägitud, kuid seni polnud olnud aeg veel õige. Aasta esimesel koosolekul aastaplaane paika pannes sai asutajaliikme Kaja Sakala poolt idee taas lauale tõstetud. Seekord seda asja niisama õhku rippuma ei jäetud!

Harjumaa muuseum on loodud Keila mõisa peahoonesse 80ndate aastate lõpus kohaliku muinsuskaitse seltsi eestvõtmisel. “Teistel maakondadel on oma muuseumid ja meil ei ole,” põhimõttel hakati renoveerima, koguma ja looma kõike nullist. Muuseum asub Keila jõesaarel ajaloolises mõisapargis, mille vahetusse lähedusse jäävad sünge legendiga Orjakivi muinasajast, keskaegse väikelinnuse varemed ning maaliliselt looklev Keila jõgi koos ajalooliste ujumiskohtadega.

Muuseumis võttis meid vastu 30 aastat samas majas töötanud kohalik keilalane, fondihoidja Mall Siniveer. Pr Siniveer alustas ringkäiku vahetuvate näituste saalist, kus parasjagu sai tutvuda restaureeritud mööbliga. Edasi uudistati “Harju elu” püsinäitust, mis tutvustab Harjumaa elu muinasajast tänapäevani. See näitus pälvis ka kõige enam tähelepanu. Palju oli äratundmisrõõmu “Oi, minu vanaemal oli selline kohvikann ja sellised taburetid!” ja “Ohoo, täpilised kuivainete topsid!”. Fondihoidja pr Siniveer tekitas elevust paludes arvata erinevate esemete otstarbe kohta. No mõned esemed olid ikka keerukad! Kes oleks osanud arvata, et piiritust sai kunagi veetud plekkkanistrites, mida kinnitati ümber keha nagu kuulikindlat vesti? Või tööriista, mille ainuke otstarve oli paadis hoida peakohal põlevat heinatuusti? Ka köögis leidus huvitavaid esemeid, kuid neid esemeid oli vähemalt keegi seltskonnast ikka näinud veel kasutuses tänapäevalgi. Elevust tekitas muuseumis asuv 1938. aasta Keilat kujutav makett.

Vaatamata sellele, et tänapäevane Harjumaa muuseum teeb koostööd paljude teiste muuseumidega, nõustab väikemuuseume, korraldab haridusüritusi nii suurtele kui väikestele, ollakse jätkuvalt tänulikud annetatavate eksponaatide ja meenutuste üle. Ka praegu on käimas kampaania, mis kutsub üles kirja panema enda või lähedaste mälestusi armastusest ning saatma ka lugudega seotud esemeid nt kirjavahetus, fotod vm. Töid oodatakse kuni 1. septembrini 2019.

Õhtupooliku Harjumaa muuseumis lõpetas elav diskussioon kohvilauas. Muljetati lapsepõlve meenutuste üle ning positiivse “wow”-efekti üle, mida muuseumiga tutvumine tekitas.

Fotod: Elina Konsa, Sirje Lehtmaa, Merli Lindberg
Kokkuvõte: Merli Lindberg

Ettevõtlus – kas sisemine kirg, väline sundus või kuldne kesktee?

Tartu klubi arutles sel teemal, kuulates kaht külalist – IT ettevõtte loojat ning tõlketeenuseid pakkuva ettevõtte asutajat.

Veiko rääkis, kuidas kirg IT vastu ja sõpradelt saadud tagasiside, et ta on selles valdkonnas hea,  viis teda rohkem kui kümme aastat tagasi ettevõtte asutamiseni.

Kõik alustavad ettevõtjad teavad, et sinu ettevõte neelab su peagi täielikult ja kui sa reaalselt ei hinda oma energiat ja ajavarusid, oled läbipõlemise lävel. Veiko võrdles seda olukorda spordivigastusega – tasa ja targu trenni tehes jõuad kaugemale kui viimase piiri peal vihtudes. Et sina ja su firma hea tervis säiliks pikemaks ajaks,  pead harjuma ülesandeid jagama, seadma endale mõneks ajaks  „töökeelu”, puhkama ning tegelema oma hobidega.

Tänaseks on üks töötava ettevõtte omaniku oluline privileeg – otsustada ise oma töömahu ja ajakasutuse üle – andnud võimaluse tegeleda oma teise kirega.  Huvi võõraste maade ja inimeste vastu on viinud muuhulgas  Brasiilia džunglisse. Just seal, tsivilisatsioonist kaugel, on kõige rohkem avardunud mina- ning maailmapilt, ning süvenenud arusaam, et elame kahes maailmas – tegutsemise ja teadvuse maailmas. Harmoonia tekib, kui leiad nende vahel tasakaalu.

Mõned mõtted kohtumiselt:

„Parem mitte midagi teha kui olla pidevalt hõivatud mitte millegi tegemisega”

„Oluliste asjade eest kipume põgenema detailidesse”

„Liigun ettevõtjana vabaduse poole”

„Kui sa ei karda oma emotsioone, siis on su elu tipud väga helged, aga ka orud väga sügavad”

Lisaks ka üks raamatusoovitus Veikolt: Timothy Ferriss „The 4-Hour Workweek”, eesti keeles ilmunud „Neljatunnine töönädal” 

Liia lükkas oma ettevõtte liikuma Coca Cola projekti abil käivitunud Edutiimis.  Tema ettevõtte peamiseks tegevusvaldkonnaks on tõlketeenuse pakkumine eesti-vene-eesti suunal. Mõlemad keeled on Liia emakeeled. Tartu Ülikooli magistriõppes keskendus Liia suulisele tõlkele. Praegu pakub noor ettevõtja peale suulise, kirjaliku ja audiovisuaalse tõlke ka subtitreerimise teenust ning teeb ja tõlgib veebilehti.

Ettevõtjaks olemise suureks plussiks on Liia arvates võimalus  teha ise oma valikud ja otsused ning mugavamalt sobitada töö- ja pereelu.

Kel vajadus IT või tõlketeenuse järele, võtke ühendust:

https://www.abi.ee/

https://interling.eu/

Pärnu klubil oli veebruaris inforohke kohtumine

Pärnu klubi veebruarikohtumisel said klubi liikmed põhjaliku ülevaate nii organisatsiooni volikogul kui juhatuse koosolekul räägitust.

Käesoleva aasta kohta tulnud rohke informatsioon ja tegevuskava oli Pärnu klubi jaoks seda olulisem, et meie veebruarikohtumisel võõrustasime ka kolme huvilist, kellele saime põhjalikult tutvustada meie organisatsioonis hetkel kõige põnevamaid teemasid ja arenguid. Loodetavasti saavad huvilistest peagi ka meie klubi kandidaatliikmed.

Koos huvilistega panime paika 2019. aasta esimese poolaasta kohtumiste plaani ning korraldatavad üritused ning arutasime, mille põnevaga üllatada aprillis külla saabuvaid Tallinna ja Rannamõisa klubi liikmeid.

Märtsis ootab meid Pärnu kõige uuem koduresto Kirss Tordil kus lisaks kokkusaamisele teeme ka ise käed toiduseks.

Naisetele suunatud äriprogramm “Kõik on võimalik!” tõi aastaga juurde ligi 200 naisettevõtjat

2018. aasta alguses sai alguse Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni, EBSi ja Coca-Cola Fondi ühisprojekt „Kõik on võimalik“, mille eesmärk on suurendada naisettevõtjate osakaalu Eestis ning anda teadmisi, inspiratsiooni ja julgust naistele, kellel on huvi alustada ettevõtlusega või arendada olemasolevat ettevõtet. Antud naiseettevõtluse programm on Coca-Cola ülemaailmse projekti osa, kus eesmärgiks on innustada 5 miljonit naist aastaks 2020 tegelema ettevõtlusega.

Projekti üritustel osales kokku üle 500 naise, toimusid inspiratsioonikoolitused Eestimaa erinevates linnades ning ellu kutsuti edutiimid, kus naised juba süsteemselt üksteist toetades ettevõtluses samme astusid. Edutiimide meetod on suurepärane vahend eesmärkide saavutamiseks. Edutiimi “Sammust edusaamuni” tegemistel ja paljudel naisettevõtjate lugusid saab kiigata siit

Detsembris toimus projekti lõpuüritus, kus tehti kokkuvõtteid ja toodi välja peamised tähelepanekud:

• projekti raames toimunud üritustel osales kokku üle 500 naise – inspiratsioonikoolitused Eestimaa erinevates linnades
• ellu kutsuti edutiimid, kus naised juba süsteemselt üksteist toetades ettevõtluses samme astusid.
• populaarsemad valdkonnad naiste ettevõtluses on tervise- ja sotsiaalteenuste ning hariduse valdkond, samuti hulgi- ja jaekaubandus; finants- ja raamatupidamisteenus. Vähem on naisi tehnoloogia- ja innovatsioonipõhises tegevusvaldkonnas
• enamus naiste poolt loodud ettevõtetes omanik ainus palgatöötaja ning põhiliseks probleemiks ongi see, et suur osa naisettevõtjaid ei ole tööandjad
• koostati ka kaasava ettevõtluse memorandum, mis on jõudnud kõikide Eesti poliitiliste erakondadeni
• inspiratsioonikoolituste ja edutiimide kaudu said naised luua kasulikke kontakte, sest see on ettevõtluse vundament

Kokkuvõtvalt võib öelda, et naistel on ettevõtluse vastu suur huvi. Kuid naistel on vaja rohkem julgustust, omane on tagasihoidlikkus ja liigseid riske ei julgeta võtta. Tuleb julgelt võtta hetk, mõelda, mida elult ja ettevõtluses soovitakse saavutada ning omaks võtta mõtteviis, et tõesti on elus kõik võimalik, kui vaid väga tahta.

Naised ettevõtluse fännileht Facebookis on siin: https://bit.ly/2L7SNdJ

Naised ettevõtluse fännileht Instagramis on siin: https://bit.ly/2N3pWrC

Parim võimalus tulevikuks valmis olla on tulevik ise luua!

Veebruari alguses toimus talvine volikogu ning klubi talvepäevad.

BPW Estonia volikogul osales 30 klubide liiget ning arutati oluliste teemade osas: organisatsiooni identiteet, noorte tegevus, uued liikmed ja uued algatused organisatsioonis 2019. aastal. Õhtu veetsime Vaskna turismitalus, kus puhkasime, nautisime ilusat loodust ja kuuma Võrumaa sauna. Ürituse korraldajaks oli Võru klubi.

Tartu klubi tutvus Mindminer Coaching&Supervision Arengukeskusega ning seadis eesmärke uueks aastaks

Meie klubi liikme Reeda ja kandidaatliikme Merle juhendamisel heitsime pilku kootsingu  (Coachingu) protsessile ja arutlesime, mille poolest erineb kootsing (Coaching) mentorlusest, koolitusest, supervisioonist vmss praktikatest.

Kuna koots (Coach) ei õpeta, vaid pakub peeglit, aitab eesmärke seada, teha neid mõõdetavaks, saavutatavaks ja keskendub tulevikule, siis saime Reeda ja Merle käest ka praktilised ülesanded. Soojenduseks sõnastasime igaüks mõne lausega  EENA väärtused. Edasi leppisime kokku reeglid, nagu näiteks koostöö, kohalolu ja konfidentsiaalsus ning   Maailmakohviku põhimõtteid rakendades moodustusid töörühmad, kus kohviku perenaise juhtimisel genereeriti ideid, mida järgneva aasta jooksul ellu viia. Ideid jagus toredatest tegemistest ja enesearengust naiste jõustamiseni. 

Et kootsimise protsessis on oluline jõuda konkreetsete tegevuskavadeni ja püstitatud eesmärkide elluviimiseni, siis võttis iga Maailmakohviku töögrupp endale vähemalt ühe ülesande, mis saab ellu viidud lähikuudel. Selle järgi otsustades, kui palju oli ideid kohvikulaual, tuleb klubil küll väga tegus aasta.

Kohtumine lõppes lõbusa harjutusega – meist sai auto.  Igal liikmel oli oma roll ehk igaüks kujutas endast vajalikku vidinat või seadet, mis kokku moodustas auto. See „koostamine” toimus ülikiiresti, sõnadeta ja autol ei puudunud ei rattad, rool, tuled ega kojamehed, reisijatest rääkimata. Meie meeskond toimib hästi!

Aitäh, Reet ja Merle, et toetasite ja juhendasite meie eesmärkide seadmist!

 Kootsing (Coaching) on inspireeriv ja loominguline partnerlus, mille käigus julgustab koots (coach) oma kliente nende professionaalset ja isiklikku potentsiaali maksimaalselt ära kasutama.

Lähemalt saab lugeda siit:

http://coaching.ee/mis-on-coaching/ 

Valmistasime jõulukinke ja pidasime meeles Tartu Naiste Tugikeskust

 Tartu klubis on saanud traditsiooniks, et jõulupeo korraldavad liikmekandidaadid. Sel aastal oli neid kokku viis, kes kogunesid Diana meeldetuletuse peale, et kohe-kohe on detsember ja ega jõulupidu end ise ei korralda, mitmeks ajurünnakuks.

Valiti välja hubane söögikoht, kohvik Spargel, kus pakutakse maitsvat eesti toitu, ning otsustati, et peo käigus võiks midagi  oma kätega valmis teha – jõulukink sõbrannale, emale, õele, tütrele vmss.

Pidu kujunes ootuspäraselt meeleolukaks. Kõik, mis lauale jõudis, oli maitsev, ruumis hõljus peente aroomiõlide hõngu ja huulepalsamid valmisid Joana Jõgela juhatusel kui võluväel. Sel õhtul läksid kõik naised koju erakordselt pehmete huultega.

Kaasatoodud kingituste osas otsustasime, et seekord peame meeles neid, kel jõuluaeg möödub Tartu naiste Tugikeskuse varjupaigas. Vastutasuks kingi eest sai igaüks Laste ja Noorte Kriisiprogrammi jõulukaardi.

Ilma salmi lugemata, laulmata, ilukirja kirjutamata või anekdoote rääkimata ei pääsenud meist siiski keegi, sest üks sinnakanti  ära eksinud jõuluvana tuli meid tervitama-kallistama.

Õhtu lõpuks olime staažikate eenalannade silmis end tõestanud ja meie kõik – Diana, Liina, Mari, Reet ja Triin – võeti vastu BPW Estonia Tartu klubi täieõiguslikeks liikmeteks. Andsime noorliikme vande  ja lubasime olla igati väärikad ja tegusad EENAkad.

Selliste sõpradega tahaks ka edaspidi midagi põnevat ette võtta!

EENA Tartu klubi noorliikmete nimel

Reet Treial

PS: tagasiside sotsiaalnõustajatelt:

“kingitused naistele…. tead, see on üks, mis annab siin töötades megalt jõudu! Need meil sees olevad naised ei osanud mitte oodatagi, et saavad mingid kingitused. Kõik kinnitasid, et oleme neid juba nii palju aidanud, mõistmise, hea sõna, kõige muuga. Ja kinki vastu võttes, silmad niisked, tänusõnad huultel…. vot see on asi, mille pärast mul ei olegi supervisiooni vaja!”

Arvo Pärdi keskuse külastus

Detsembri alguses külastasime äsja avatud Arvo Pärdi keskust.
Arvo Pärdile meeldib mõtiskleda, minna asjadesse süvitsi. Ka Keskuse külastuse sissejuhatavaks osaks kujunes jalutuskäik mööda valgustatud jalgrada Keskuse hooneni.
Seal võtsid meid vastu 2 giidi, kes peaaegu tunni pikkuse ekskursiooni ajal huvitavalt ja põhjalikult Arvo Pärdi isiksuse ja loominguga veel rohkem tuttavaks aitasid saada ning jagasid meie seltskonnaga uue ja kauni maja saamislugu. Külastasime raamatukogu ja saime näha ka A. Pärdi enda käsikirjaga töid.
Oma loominguga otsib Pärt lõpmatust ja puhtust, kuna meie (inimese) hing januneb selle  järgi, siis minu meelest on valminud Keskus selle mõtte õnnestunud väljendusviis.

Põhjusi sinna tagasi minna jäi veel. Lisatud juurde mõned pildid külastusest.

Kirja pannud: Siiri Part Tallinna klubi

BPW Rannamõisa klubi jõuluõhtusöök Laitse Graniitvillas. 

Teisipäeval, 4. detsembril kohtusime oma klubi liikmetega Laitse Graniitvillas, et ühiselt tähistada aktiivse aasta peatset lõppu ning kohtuda tuntud skulptori ka kunstniku Tauno Kangro ning tema elukaaslase Sirle Pedajasega.

Õhtu algas graniitvilla tutvustusega, mida viis läbi majaperemees isiklikult. Hr Kangro kirjeldas maja ajalugu ning tema valdusesse saamise lugu. Kas teadsite, et praegune kunstiga täidetud Laitse Graniitvilla on kunagine hobusetall 17. sajandist?

Põhiteema kunstnikuga kohtudes oli “Naise roll mehe elus”. Teemat kureerisid vastuvõtjad ise. Tekitades omavahel diskussiooni nii oma kohtumise loost, kokku kasvamisest ja armastusest.

Vestluse käigus sai läbi räägitud ja lahti harutatud ka Sirle ja Tauno minevik – endised abielud, lapsed eelnevatest kooseludest ning nende kohtumise lugu. Sirle ja Tauno on oma kooselu otsustanud rajada ühisele mõistmisele ja dialoogile. Sellele on pandud tugev alus. Nad on koos läbinud PREP paarisuhte koolituse ja Gordoni perekooli. Nende armastuse manifestatsiooniks peavad nad ühiselt oma kevadel sündinud tütart, kellega oli meil kõikidel võimalik ka kohtuda.

Sirle on tegelenud aastaid joogaga ning kohtumisele eelnenud
õhtul sai temast ka kutsetunnistusega joogaõpetaja. Tema on suutnud ka Tauno panna igal hommikul varakult tõusma ning joogat praktiseerima. Lisaks on nende kodus au sees taimetoidud.

Õhtu lõpetas kahe uue BPW Rannamõisa liikme vastu võtmine: Algi Sinisalu ja Merli Lindberg. Klubi president Siiri Martin tegi ülevaate 2018 aasta tegemistest ning tõdes, et aasta on olnud tihe ja väga aktiivne. Aasta viimane ühine ettevõtmine on 15. detsembril toimuv Tabasalu heategevuslaat, kus oleme toetavaks jõuks Lionsitele, kes seda sel aastal juba 11 korda korraldavad. Laada tarvis on kavas varem kohtuda, et küpsetada laadal müügiks piparkooke ning keeta laadasuppi. Peale seda võtame kõik aja maha, et veeta aega oma lähedastega.

Tänud fantastilise aasta eest ning kohtumiseni jaanuaris 2019

Tekst ja pildid Merli Lindberg

BPW Tartu klubi ettevõtte külastus

BPW Tartu klubi käis külas kandidaatliikme Triinu Sirge  ettevõtte Ergoway OÜ tõenäoliselt Eesti kõige ergonoomilisemas kontoris. Nimelt on Triinu aastast 2017 esimene Euroopa Ergonoom Eestis ja töötab ning täiendab end selle nimel, et meie  töökohad oleks maksimaalselt ergonoomilised ja tervisesõbralikud. Kogemusi selles vallas on Triinul kuhjaga. Omandanud Eesti Maaülikooli bakalaureuse kraadi tehnika ja tehnoloogia suunas, sama ülikooli tehnikastuudios  magistrikraadi ergonoomika erialal, jätkab Triinu doktorandina õpinguid Tartu Ülikooli Meditsiiniteaduste valdkonnas, kus tema uurimistöö teemaks on tugi- ja liikumisaparaadi seisundid, vaevused ja terviseriskid, ergonoomika.

Mis aga on ergonoomika ja kes on ergonoom? Ergonoomika on teadus inimesele kõige mugavamatest tegevusviisidest, töövahenditest ja töökeskkonnast ning  ergonoom kui erialase kõrgharidusega spetsialist oskab soovitada igale inimesele personaalselt, arvestades tema kehamõõte, sobivaid töövahendeid ja kontorimööblit. Teame ju kõik, et probleemid silmadega, skeleti-lihasvaevused, väsimus ja stress seonduvad meist paljudel arvutitööga ja nutiseadmete kasutamisega.

Triinu poolt läbi viidud  viimase uuringu põhjal esineb naistel eelpoolmainitud vaevusi isegi kuni kolm korda rohkem kui meestel.

Kuidas siis ergonoom saab meid aidata? Töökoha mugavaks tegemisel on peale valgusküllase, värske õhuga ruumi olulised laud, tool, monitor, hiir, klaviatuur. Lisaks igasugused abivahendid, nagu kõrgendus jalgadele, käetoed jm, millega oma töökohta võimalikult kehasõbralikult täiendada.

Laud võiks olla reguleeritava kõrgusega, mis võimaldab töötada nii istudes kui seistes, kaarja sisselõikega, toetamaks küünarnukke.  NB! Kaks tundi seismist tööpäeva jooksul põletab 340 kalorit!

Tool peaks samuti olema reguleeritav, selga toetav. Või siis hoopis sadultool, mis aitab vähendada survekoormust istmikule, pingeid õlgades ja seljas, misläbi paraneb vereringe ning boonuseks väheneb tselluliidi ja veenilaiendite tekke risk.

Monitor õigele kõrgusele – seda oleme kuulnud kõik, abivahendid õige kõrguse saavutamiseks on kuvarihoidjad.

Ergonoomilise arvutihiire abil saame vähendada mikroliigutusi ja lihaspingeid, et vältida  „hiirekäe” vaevusi ehk karpaalkanali sündroomi. Ergonoomilised hiired erinevad päris palju harjumuspärastest pisikestest hiirtest, mõni neist annab isegi LED tule abil märku lihaspingest ja väsimusest. Hoopis eriline töövahend  on aga RollerMouse, mille abil saab kursorit liigutada, kasutades kahte kätt, seega ei ole vaja selja, kaela ja õlgade tööd, pole vaja sirutada kätt hiireni ulatumiseks. Kõik see aitab vähendada stressi ja pinget kehas.

Ka ergonoomilise klaviatuuri loomisel on disainerid suutnud luua midagi uut. Lisaks sellele, et klaviatuur on õhuke, käib mõni neist ka keskelt pooleks, mistõttu mahub hästi igasse sülearvuti kotti. Kompaktne disain tagab klaviatuuri ja hiire kasutamisel õlgade, küünarnuki ja randmete loomuliku ja neutraalse asendi.

Triinu 2015. aastal asutatud ettevõttest Ergoway tulime ära teadmisega, et ergonoomilised töövahendid ei ole kulu, vaid investeering iseendasse ja oma firmasse. Mõni klubi liige vormistas oma investeeringu ka kohe tellimuseks ning ei jõua oma RollerMouse`i ja Sadultooli ära oodata.

Aitäh, Triinu, edu ettevõtluses kui ka spordis tulevasteks võistluseks. Lisaks naisettevõtluskarjäärile tegeleb Triinu kickboxiga ja on Eesti Meister 2017 ja Estonian Cup Winner 2018.

Aasta naine: “Naised, te olete tõesti ägedad, lihtsalt uskuge endasse rohkem…”

Autor: Kadrin Karner

Aasta naise tiitliga pärjatud Eva Truuverk, pikaaegne EENA liige pani selle aasta septembris ühel päeval, Maailmakoristuspäeval, oma kodukohta koristama 158 riigis 17 miljonit inimest, sest ta oskab, saab ja tahab, sest ta hoolib maailmast sedavõrd, et peab oma suurimaks ülesandeks elus just puhast maailma (igal võimalikul tasandil).

Intervjuus EENAle räägib Eva, et teda huvitab inimeste motiveerimine sedavõrd, et kui ta teeks kunagi doktoritöö, siis just sel teemal. Juhti nimetab ta visiooni loojaks ja keskkonna kujundajaks aga ka teenindajaks ning leiab, et ammu on ümber saanud aeg, kus juht on keegi, kellele kõik on sunnitud alt üles vaatama.

Kolmapäeval, 14. novembril kell 17.45, räägib Eva Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis kõikidele huvilistele, kuidas korraldati Eestist alguse saanud maailma suurimat globaalset koristusaktsiooni Maailmakoristuspäeva. Maailmakoristuspäev valiti sel aastal UNESCO-Jaapan üheks kestlikku arengut toetava hariduse auhinna saajaks. Auhind anti üle Pariisis UNESCO peakontoris 9. oktoobril.

*Eelmine aasta naine, Mari-Liis Lill rääkis, et Konstantin Stanislavski on lavastusteoorias võtnud kasutusele mõisted “pealisülesanne” ja “ülipealisülesanne”. Neid mõisteid saab kasutada mistahes valdkonnas, kirjutad sa raamatut, lood muusikat, lavastad või elad. Mis on sinu ülipealisülesanne ehk see miski mille poole sa elus püüdled?

Ma ei tea kui palju on selles minu isiklikku vastust ja kui palju pikka aega Teeme ära-ga toimetanud inimese vastust, aga minu ülipealisülesanne on puhas maailma. Ja ma ei mõtle siin seda, et põrand on puhas või põõsa all pole ühtegi kommipaberit, vaid puhas maailm vaimselt, energeetiliselt ja füüsiliselt. Minu meelest on see üks suur ja tore eesmärk, mille nimel maailmas toimetada.

*Sa juhid väga suurt ettevõtmist, millesse on kaasatud väga palju inimesi. Milliseid põhimõtteid ja väärtusi sa juhtides oluliseks pead?

Juht on küll see, kes annab eemärgi ja visiooni, aga ta ka loob oma inimestele keskkonna nende elluviimiseks. Üht pidi on juht minu jaoks visiooni looja ja teist pidi teenindaja.
Kindlasti ei ole juht tänapäeva töökeskkonnas enam see kõige tähtsam tegelane, kellele alt üles vaadatakse, vaid ta on inimene, kellel on tiimis lihtsalt oma roll.
Minu väärtused juhtides kattuvad suuresti Teeme ära väärtustega ehk koostöö, positiivsus ja teha tahtmine on olulised märksõnad kõikide tegemiste juures.

*Kui palju puutud sa oma töös kokku motiveerimisega? Kas inimesi saab motiveerida?

Mulle meeldib motiveerimise teema väga. Olen mõelnud, et kui ma kunagi doktoritöö peaksin kirjutama, siis kirjutaksin selle motivatsioonist.
Uuringud näitavad, et kolmandas sektoris, kus palk ja raha on kõrvale jäetud, motiveerib inimesi esiteks eesmärk ja teiseks kuuluvustunne. Töötades inimestega olen ma ka ise täpselt sama tähele pannud. Inimesed tahavad töötada millegi suure nimel ja neile on tähtis, et nende kõrval oleks ägedad inimesed, kellega jagatakse samu väärtusi.

Samuti on oluline teada, et igal inimesel on individuaalne motiveerumise süsteem. Mõnikord ei pruugi inimene ise teadagi, mille peale ta nö käivitub. Minu jaoks on hästi põnev enne inimeste palkamist, nendega vesteldes, selgitada välja, mis on selle inimese motivatsiooninupp, mis teda käivitab ja edaspidi seda kõige paremal eesmärgil ära kasutada.

Suurte organisatsioonide tippjuhid ja Teeme ära toimkonnajuhid seevastu peavad olema isemotiveeruvad. Ei ole võimalik, et keegi tuleb tööle ja igapäevaselt tegeleb kõigi inimeste motiveerimise ja üleskeeramisega. Vastutusrikast rolli täitvad inimesed peavad ise olema valmis end motiveerima.

*Millega on inimesed sind maailmakoristust korraldades kõige enam üllatanud? Too mõni näide.

Kõige rohkem on üllatanud see, et ka koristamises suudetakse näha konkurentsi. Maailmas on koristusorganisatsioone, kes näevad, et maailmakoristuspäev on nende jaoks konkureeriv algatus. Minu meelest on maailmas lihtsalt nii palju prügi, et seda koristamise rõõmu jätkub kõikidele ja veel väga pikalt. On arusaamatu ja üllatav näha sellises kohas koostöö asemel konkurentsi.

*Öeldakse, et sageli jõuame eduni just läbi raskuste. Kas see käib ka sinu kohta või edenevad asjad sinu käes kergemalt?

Kui tegeleda mingi asjaga nii pikalt, nagu ma Teeme ära-ga olen tegelenud (11 aastat) siis on seal olnud kõike. Aga kõige rohkem on olnud ikkagi positiivsust, sest muidu seda tööd ei teeks ju. Raskuste ja õnnestumiste vahel peab lihtsalt olema tasakaal. Kuna ma olen ise optimistliku ellusuhtumisega, siis minu jaoks on klaas alati pigem pooltäis. Rõõmu ja ägedaid hetki on olnud palju.

Ma ütleks, et pigem on see olnud eneseareng ja seiklus, kui läbi raskuste tee murdmine.

*Mis on sinu retsept, kuidas ületada raskusi?

Minu puhul on optimistlik meel ja riskijulgus kaasa sündinud. Ma ei karda ja muretse liiga palju.

*Sa liitusid EENAga 1994. aastal. Mis on sind EENAS kõik need aasta hoidnud?

Mind on hoidnud siin see, et kõik inimesed, kellega ma tutvunud või koos toimetanud olen, on olnud nii toredad. Ma ei taha seda sidet katkestada.

*Milline on sinu sõnum aasta naisena?

Kui ma ennast lühidalt tutvustama pean, siis ütlen, et olen loomult ettevõtja ehk mulle on omane ettevõtjalik ellusuhtumine. Meie ümber on nii palju ilusaid ja tarku naisi ja ma tahaks, et neil oleks rohkem ettevõtlikust, eneseusaldust ja meelekindlust. Naised, te olete tõesti ägedad, lihtsalt uskuge endasse rohkem ja tehke teoks oma unistused. Ja ma ei tahaks siinkohal kuidagi vastanduda meestele, olen koostöö pooldaja – suured asjad sünnivad meeste ja naiste ühises koostöös.

*Ma tean, et sulle meeldib lugeda. Soovita palun mõnda sinu jaoks suurepärast või silmiavavat raamatut, mida (ettevõtlikul naisel) tasuks lugeda.

Mul on harjumus lugeda juhtide elulugusid, seega ma soovitan kõikidel lugeda Richard Bransoni raamatut “Virgini viis”. Tegemist on väga hea juhtimisõpikuga, kus sa tunned, et seda on kirjutanud oma 25 inimest ja iga lehekülg on hoolega läbi mõeldud ja komponeeritud.

Väga tore lugemine on ka mulle kui aasta naisele kingitud “Keda usaldada? Kuidas tehnoloogia meid ühendas ja miks see võib meid uuesti lahutada ” ja just täna (neljapäeval-autor.) ostsin Valdur Mikita raamatu “Kukeseene kuulamise kunst”.

Eva Truuverk on EENA liige alates 1994. aastast. 2000-2003. aastal oli ta EENA Tallinna klubi president. 2007. aastal lõpetas ta 14 aastat kestnud äritegevuse. Ta on olnud reklaamibüroo Domeena osanik ja multimeediaagentuuri Ziil omanik. Aastast 2003. on ta olnud JCI (Junior Chamber International, Eesti Noortekoda) liige ja 1998. aastast TC Reval Ladies liige.

Eva on enda kohta öelnud, et juhtimine ja eestvedamine on tal veres ning üks tema lemmiklause on: “Täiesti võimalik, et kõik on võimalik!”

TASUB TEADA

Let’s Do It World liikumise suurimad prügikoristajad läbi 10 aasta on olnud Indoneesia – ca 7,6 miljoni, Rootsi – 3,7 miljoni, Pakistan – 3 miljoni, Ukraina – 2,3 miljoni, Bulgaaria – 2 miljoni, Ameerika Ühendriigid – 1,7 miljoni, Leedu – 1,6 miljoni, Läti – 1,6 miljoni ja Rumeenia – 1,3 miljoni elanikuga.

Maailmakoristuspäeva töö jätkub Puhta Maailma Plaani (Keep it Clean Plan) tutvustamisega, mida hakatakse põhjalikult arutama jaanuaris Tallinnas toimuval Puhta Maailma konverentsil, kuhu kogunevad maailmakoristusest osavõtnud riigid. Muu hulgas otsustatakse seal, kas ja millal toimub järgmine Maailmakoristuspäev..

Puhta Maailma Plaan annab riikidele, ettevõtetele, mittetulundusühendustele ja üksikisikutele konkreetsed soovitused, kuidas prügiprobleemiga jätkusuutlikult tegeleda nii, et prügireostus maailmas oluliselt väheneks.

Puhta Maailma Plaani kokkuvõte: https://s3.eu-central-1.amazonaws.com/world-cleanup-files/Keep+It+Clean+Plan+-+FINAL.pdf

Maailmakoristuspäev sai alguse 2008. aastal toimunud Teeme Ära prügikoristusaktsioon, millest võttis osa 50 000 eestimaalast. Kümne aasta jooksul on Teeme Ära eeskujul koristanud juba 36 miljonit vabatahtlikku 169 riigist.

Kohtumisõhtu Vivian Undiga

Rannamõisa klubi naised  käisid Vivian Vau kingasalongis tutvumas särava ja ettevõtliku salongi perenaise tegemistega. Kingad on sama erksad ja elegantsed,  nagu ta isegi.

„Mulle meeldib mu äri intiimsus, see, et saan ise klienti teenida,» ütleb  Vivian oma põhimõtte.

Suur tänu inspireeriva vestlusõhtu eest!

2018. aasta naine on Eva Truuverk, noor naisettevõtja Ann Runnel

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) andis oma 26. sünnipäeva pidulikul tähistamisel välja tiitli aasta naine 2018, kelleks on septembris toimunud kodanikualgatuse suurima liikumise, maailmakoristuspäeva Teeme Ära eestvedaja Eva Truuverk. Aasta nooreks naisettevõtjaks valiti Ann Runnel, kes tegeleb juba kümme aastat tekstiilijääkide nutika kasutamisega.

“Mul on siiral hea meel selle tunnustuse üle, sest olen alati jälginud aasta naise valimisi ning korduvalt rõõmuga tõdenud, kui huvitavad ja tublid naised toimetavad Eestimaal. On suur au olla üks selles väärikas seltskonnas,” sõnas Eva Truuverk tunnustamise järel.

Aasta noore naisettevõtja tiitli pälvinud Ann Runnel juhib ettevõtet Reverse Resources, mis arendab veebipõhist platvormi, mis aitab kaardistada ja suunata taaskasutusse rõivaste masstootmises tekkivaid tekstiilijääke. “Iduettevõtluses on tavapärane, et ette tuleb nii suuremaid kui väiksemaid tõuse ja mõõnasid. Selline tunnustus ja märkamine aitab hoida motivatsiooni, sest meenutab et tegeleme millegagi, mis on oluline meile kõigile,” märkis Ann Runnel.

EENA kutsus üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valis EENA juhatus välja neli tähelepanuväärset naist aasta naise 2018 nominentideks:

Sirje Helme – tunnustatud kunstiajaloolane ja Eesti Kunstimuuseumi direktor, kelle eestvedamisel tutvustati Eesti kunstnike kolme näitusega maailma mainekastes muuseumides. Lisaks eesti kunsti tutvustamisele maailmas, on ta äsja ilmunud “Eesti kunstiajaloo” 6. köite I ja II osa autoreist, Eesti Vabariigi 100 juubeliaasta puhul ilmus tal ka raamat “101 Eesti kunstiteost”.

Moonika Siimets – Eesti Vabariigi 100 juubeliaasta puhul valminud paljukiidetud mängufilmi “Seltsimees laps” stsenarist ja re˛issöör.

Karin Rask – lasteriiete brändi Kalamaja printsess looja, kellel valmis 2017. aasta lõpus ka esimene naisteriiete kollektsioon. Riiete tootmiseks kasutatakse upcycled-materjale ja tema looming esindab nö aeglast moodi. Lisaks sellele on Raski tähelepanu pälvinud koolilaste mitmekesine ja tervislik toit.

Eva Truuverk – kodanikualgatuse suurima globaalse liikumise Teeme Ära eestvedaja. Selle aasta septembris puhastati tema tiimi eestvedamisel 144 riiki ja maailmakoristamise päevast võttis osa 13 miljonit inimest.

Pildil: (vasakult) EENA noortejuht Lilian Promet, noor naisettevõtja 2018 Ann Runnel, aasta naine 2018 Eva Truuverk, aasta naise nominent Sirje Helme, EENA president Ester Eomois.

Aasta naine 2018 ja aasta noor naisettevõtja 2018 selguvad homme

Reedel, 2. novembril annab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) 26. korda välja tiitli aasta naine 2018 ning kuulutab välja aasta noore naisettevõtja 2018.

EENA kutsus kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid üles esitama aasta naise ning aasta noore naisettevõtja kandidaate. Aasta naise valimisega soovib EENA esile tõsta naisi, kes on silma paistnud nii ametialaselt kui ka ühiskondlikul tasandil ning rõhutada nende panuse olulisust.

“On suur rõõm, et aasta naise valimine läheb aasta aastalt üha raskemaks, kuna suurepäraseid ja tegusaid naisi, keda sellele tiitlile esitatakse, on üha rohkem,” sõnas EENA president Ester Eomois ja lisas, et see on ka põhjus, miks seekord otsustati kolme nominendi asemel nelja kasuks.

Ettepanekute põhjal valis EENA juhatus seekord välja neli tähelepanuväärset aasta naise 2018 nominenti, kelleks on:

Eva Truuverk – kodanikualgatuse suurima globaalse liikumise Teeme Ära eestvedaja.Selle aasta septembris puhastati tema tiimi juhtimisel 144 riiki ja maailmakoristamise päevast võttis osa 13 miljonit inimest.

Sirje Helme – tunnustatud kunstiajaloolane ja Eesti Kunstimuuseumi direktor, kelle algatusel tutvustati Eesti kunstnikke kolme näitusega maailma mainekastes muuseumides. Lisaks Eesti kunsti tutvustamisele maailmas on ta äsja ilmunud “Eesti kunstiajaloo” 6. köite I ja II osa üks autoreist ning Eesti Vabariigi 100 juubeliaasta puhul ilmus tal raamat “101 Eesti kunstiteost”.

Moonika Siimets – Eesti Vabariigi 100 juubeliaasta puhul valminud paljukiidetud mängufilmi “Seltsimees laps” stsenarist ja re˛issöör.

Karin Rask – lasteriiete brändi Kalamaja printsess looja, kellel valmis 2017. aasta lõpus ka esimene naisteriiete kollektsioon. Riiete tootmiseks kasutatakse upcycled-materjale ja tema looming esindab nii-öelda aeglast moodi.

Aasta naine 2018 ja aasta noor naisettevõtja 2018 kuulutatakse välja reedel, 2. novembril Tallinna Õpetajate Majas kell 19 EENA 26. sünnipäeva galaõhtul.

Lisateave:
Ester Eomois, EENA president
tel +372 5649 1188, ester.eomois@ebs.ee

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste organisatsiooni BPW International – Business and Professional Women International. EENA loodi 1992. aastaleesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit annab EENA välja igal aastal alates 1993. aastast.

Koolitus“ Naised Ettevõtluses“ Jõhvis

Naisettevõtluse arenguprogrammi „Naised Ettevõtluses“ inspiratsioonikoolitus  27.oktoobril Jõhvi Kontserdimajas  tõi kokku ligi 40 Ida-Virumaa naist.Koolituse organiseerijaks oli seekord Rannamõisa klubi.

Koolituspäev pakkus hulgaliselt Inspiratsiooni, arukaid mõttevahetusi ja uusi teadmisi, samuti saadi palju uusi sõpru.

Kõik, kes kohal olid,  teavad, millised lahedad uued ärideed tekkisid. Ja et veelgi edasi liikuda oma uue ideega, siis lepiti kokku  uus põnev  jätkuüritus- Edutiimi koolitus!

Julged ja ettevõtlikud naised! BPW haare laieneb nüüd kindlasti ka Ida-Virumaale, sest tekkis soov ja juhtgrupp selle loomiseks.
Naised – kõik ongi võimalik!

BPW Estonia Moldovas

BPW Estonia 32-liikmeline grupp käis 5.-10. oktoobril Moldovas. Meil on kaheaastane projekt Moldova kahe naisorganisatsiooniga: BPW Moldova ja AFAM. Projekti eesmärk on julgustada Moldova naisi ettevõtlusele. Meie 5-liikmelise projektinaiskonnale lisaks sõitsid veel 27 naist oma kuludega tutvuma meie partneritega ja nende maaga. Tallinna klubist oli 15, Ettevõtlusklubist 12, Tartu klubist 5 ja Rannamõisa klubist 1 liige.

Ester Eomois ja Leena Kivisild Ettevõtlusklubist viisid läbi koolituse kohalikele naistele, kus osalejaid oli ca 80. Koolitus toimus Hasdeu nimelises linnaraamatukogu saalis. Ettevõtluse teema oli meil aktuaalne ka kõikidel kohtumistel ja väljasõitudel.
Meil oli väga huvitav programm, nägime nii pealinna Chisinaud kui ka maaelu. Käisime Singerei piirkonna alustavate ettevõtjate inkubaatoris, kus oli väike õmblusateljee, lastehoid ja kümmekond muud väikefirmat. Väga hea oli, et saime ka maapiirkondades käia. Tutvusime ühe suurema puuviljakasvatuse ettevõttega Stefan-Voda lähistel ja väiksema mesinikutaluga. Linnas külastasime ortopeedia firmat, keraamikakunstniku ateljeed, pildiraamitöökoda ja laste huviringi, kus maalitakse taldrikuid. Saime meiegi taldrikuid kaunistada.

Käisime Moldova Tööstus-ja Kaubanduskojas, kus meile tutvustati riigi majanduse olulisemaid arengusuundi ja ekspordivõimalusi. Kohtusime Eestit esindava diplomaadi Simmu Tiigiga, kes jagas meile infot Moldova kohta.

Huvipakkuv oli Cricova veinikeldri külastus oma 200 km pikkuste teedega ning lugematute veinipudelite ja -vaatidega 80 m sügavusel maa all. See kuulub maailma kolme suurema veinikeldri hulka. Saime osa Moldova aasta suurimast sündmusest – veinifestivalist Chisinaus. Vein ongi neil väga oluline ekspordiartikkel. Peale veini degusteerimise võimaluse ja müügi oli seal ka palju käsitööd ja muid kohalikke tooteid ning põllumajandussaadusi. Õhtuti saime rahvusrestoranides muusika saatel maitsta traditsioonilisi moldova toite.

Paljudel meie hulgast tekkisid juba tihedamad sidemed vastuvõtjatega ja mõnelgi on juba kokku lepitud külaskäigud nii Eestisse kui ka Moldovasse.

Meie reisijate muljed:

• Hea, et reis oli just Moldovasse, minu silmaring igatahes avanes. Ise sinna turismireisile polekski läinud. Ega tavalisel turismireisil nii palju ei näekski.
• Käies teistes riikides oskame rohkem väärtustada elu Eestis ja Eestit.
• Üllatas väga maitsva toiduga Moldova köök ja muidugi kohalikud veinid!
• Huvitav oli tutvuda meist erineva kultuuriga riigiga.
• Naiste seltskonnaga on ka vahva reisida!
• Sooviks riigijuhtimise paranemist ja läbipaistvust.
• Usaldusväärseid juhte!
• Äärmiselt lahke vastuvõtt kohalike korraldajate poolt.
• Vapustav külalislahkus!
• Raskustele ja majanduslikule kitsikusele vaatamata on inimesed leplikud.
• Rahvas on töökas, soovime riigile kiiremat arengut. 
• Külaskäik tekitas kaastunnet ja kurbust maapiirkondade ja vaesemate inimeste suhtes. Tekis soov neid aidata, aga kuidas?
• Jahmatas vaesus maal ja mahajäämus teistest Euroopa riikidest.
• Väga suured kontrastid linna ja maa vahel. 
• Vaja oleks investeeringudi ka infrastruktuuri: tänavad ja teed.
• Autosid on palju, aga liiklus on sujuv ja viisakas. Vöötradadel lastaks jalakäijatel üle tee minna, ei ole kärsitust liikluses, ei kuule autosignaale.
• Rõõmustavad ettevõtlikud  inimesed, kes rajavad oma ettevõtteid linnas ja maal. 
• Ausus ja sõbralikkus! Üks meie reisija unustas on oma arvuti kaubamaja leti ees olevale riiulile. Tunni aja pärast avastas, et pole arvutikotti enam kaasas. Ta läks samasse kohta vaatama. Arvuti oligi alles ja müüja ulatas selle talle lahkesti!
• Ilumeel, rahvariided on väga ilusad ja au sees. Neid kantakse tähtsamatel ja pidulikemal üritustel.
• Moldova reisilt jääb meelde naiste südikus ja külalislahkus.
• Väga äge reis!

Kirja pani Virve Poom
Pildid: Virve Poom, Lee Murrand

Pärnu klubil uus president!

BPW Estonia Pärnu klubi senine president Siiri Erala andis alates oktoobrist algusest klubi juhtimise üle säravale ja tegusale Kadrin Karnerile, kes on Pärnu klubi liige olnud alates selle loomisest 2016. aastal. Kadrin on ka BPW Estonia juhatuse liige alates 2017. aasta aprillist.

Tutvu Pärnu klubiga siin

BPW Estonia valiti „Parimaks sooteadlikuks MTÜ-ks 2018“

Rõõm on teatada, et BPW-Estonia nimetati “Parima sooteadliku MTÜ” 2018 konkursi võitjaks. Tunnustuse omistas ENUT eile 13. juunil 2018. Parima sooteadliku MTÜ konkurssi korraldatakse alates 2010 aastast. Eesti

Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT valib igal aastal parima sooteadliku MTÜ. Konkursi eesmärgiks on väärtustada meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtteid, toetada soolist võrdõiguslikkust kujundavaid hoiakuid ning avaldada tunnustust neile organisatsioonidele, kes oma tegevuses järgivad kaasaegse jätkusuutliku kodanikuühiskonna põhimõtteid.

BPW Estonia paistis 2017 ja 2018 aastal silma paljude projektidega ja 25 juubeli tähistamiseks korraldatud üritustega. Läbi on viidud koolitusprojekt Moldovaga“, korraldatud traditsiooniks saanud võrdse palga päeva kampaania mis 2017. aastal võttis nädala jooksul aktiivse vormi üle Eesti, 2017. aastal oldi Eestimaa Naiste VI Kongressi üks eestvedajatest,

11.11.2017 toimunud EENA 25 sünnipäevakonverents „Karjäär! Miks mitte mina?“ , kus osales üle 200 inimese, oli julgustav, innustav ja inspireeriv. Käsil on Coca Cola Foundationiga koostöös projekt pealkiri „Kõik on võimalik! Naiste ettevõtluses“.

Väga palju on tehtud koostööd naistega rahvusvahelisel tasandil. Osaleti ÜROs CSW61 ja CSW 62 sessioonil Eesti delegatsiooni koosseisus (Commission on the Status of Women) ja BPW Internationali Leaders Summitil New Yorgis.

Moldova naised Tallinnas

7.-10. juunini 2018 viibisid Tallinnas projekti “Moldova naistele võrdsed võimalused tööturul“ raames 14 naist Moldovast. Naised valiti välja eelnevalt Moldovas toimunud koolituste põhjal, kõik Tallinna koolitusel osalejad olid loonud oma Edutiimid ja omasid ettevõtet või eesmärki see luua.

BPW Estonia korraldas koolituse Edutiimide ja DISC meetodi teemal, külastasime naiste juhitud ettevõtteid. Moldova saadik Eestis Inga Ionesii võttis meid vastu Moldova saatkonnas, Moldova aukonsul ja Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum korraldas väljasõidu Lääne-Virumaale, kus toimus seminar koos ETNA naistega ja Kunda ettevõtete külastused.

Järgmine kohtumine Moldova naistega toimub oktoobris Chisinaus, koolitusreisist Moldovasse võtavad osa 28 BPW Estonia liiget.

BPW Estonia inspiratsioonikoolitustel on osalenud 200 naist, järgmine koolitus on 8. septembril Võrus.

Osalejad hindavad koolitustel kõige rohkem omavahelist networkingut ja praktilisi oskusi, kuidas ideest äri üles ehitada. Järgmine inspiratsioonikoolitus toimub Võrus.

Arenguprogrammi „Kõik on võimalik!“ raames on toimunud inspiratsioonikoolitused Tallinnas, Tartus ja Pärnus – kus kokku on osalenud ligi 200 naist. Jätkame sügisel Võrus, Jõhvis ja Tallinnas Inspiratsioonikoolitustel saavad osaleda kõik naised, kes on oma ettevõtte loomisest unistanud, kuid ei ole seda veel teoks teinud. Osalema on oodatud ka need , kes ainult vilksamisi on oma äriidee peale mõelnud ja täna on veendunud palgatöötajad.

Koolitajad on BPW Estonia liikmed Ester Eomois ja Signe Ventsel.

Inspiratsioonikoolituse „Kõik on võimalik!“ raames jagavad spetsiaalselt tehtud videote vahendusel oma kogemusi äriidee leidmisest ja arendamisest, võrgustike loomisest ning innovatsioonist ettevõtluses edukad noored naisettevõtjad: Kriss Eglite (Vintage by Kriss), Kriss Soonik (Kriss Soonik), Kadri Tuisk (Clanbeat) ja Pille Lengi ( Tilk kosmeetika).

Inspiratsioonikoolitus

Kõik on võimalik! – kingime Eestile 100 uut inspireerivat naisettevõtjat!

Juuni alguseks on naistele suunatud arenguprogrammis “Kõik on võimalik!” osalenud juba ligi 250 naist ning tööd on alustanud 10 edutiimi- tänaseks on programm poole peal. Programmi eesmärk on suurendada naisettevõtjate osakaalu Eestis ning anda teadmisi, inspiratsiooni ja julgust naistele, kellel on huvi alustada ettevõtlusega või arendada olemasolevat ettevõtet. Koolitusprogrammi koostööpartneri Coca-Cola Baltikumi avalike suhete juhi Nele Normaku sõnul algatas Coca-Cola ülemaailmse ettevõtlike naiste programmi juba 2010.aastal. Programmi eesmärgiks on innustada 5 miljonit naist aastaks 2020 tegelema ettevõtlusega. „Alates märtsist alustati programmiga ka Eestis ning meie eesmärgiks on inspireerida naisi olema tööandjad ka teistele, mitte ainult endale. Oleks tore kui saame selle ettevõtmise raames anda 100 motiveeritud naisettevõtjat Eesti 100.aastapäevaks,” ütles Normak.

Võimalus liituda- Edutiimid aitavad eesmärke seada ja tulemusteni jõuda

Rahvusvahelise äri- ja ametinaiste organisatsiooni BPW International arenduskontseptsioon edutiimidest on edukalt rakendunud ka Eestis. Arenguprogrammi „ Kõik on võimalik!“ raames viidi läbi Edutiimi koolitused Võrus, Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Tegutsevad juba 10 edutiimi. Edutiimid koosnevad väikestest 3-5 liikmega rühmadest. Igal osalejal on oma eesmärk, mis ootab täitmist. Programmi „Kõik on võimalik! Naised ettevõtluses“ Edutiimide koordinaatori Anu Viksi sõnul lõime edutiimid, kus osalejate eesmärgid on seotud ettevõtte loomise või olemasoleva ettevõtte arengu eesmärkidega. Ühine eesmärkide saavutamiseks tehtav töö pakub tuge ja objektiivset tagasisidet. Kaaslaste kaasaelamine aitab hoida pilgu eesmärgil ja astuda regulaarseid samme eesmärgi elluviimiseks. Kui soovid alustada edutiimi liikmena, võta ühendust BPW Estonia liikme Anu Viksiga anuviksbpw@gmail.com. Järgmised koolitused toimuvad sügisel.