Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni – EENA ettevõtlikud naised kogunesid  Pärnumaale kaunisse Maria tallu 29. mail.

EENA naised on tulnud kokku üle Eesti, et pidada ühingu traditsioonilist aastakoosolekut. Sündmus on sel aastal erakordne ja seda kahel põhjusel. Esiteks ei olnud naistel koroonakriisi piirangute tõttu väga pikalt võimalik päriselt kokku saada ja seda rõõmsam ja lustlikum on nüüd taaskohtumine. Teiseks toimub aastakoosolek esmakordselt EENA ajaloos hübriidlahendusena, kus osalejad on nii kohapeal kui ka üle veebi kuulamas-vaatamas.

50+ ettevõtlikku naist üle Eesti on Maria tallu kohale tulnud, lisaks on osalejaid ka üle veebi – eriline aeg nõuab erilisi lahendusi. Kasutades EENA Tartu klubi tunnuslauset “Edukad naised saavad hakkama ka keerulistel aegadel”. Ja seda meelt on kahtlemata kõik EENA naised.

Aastakoosolekul on esindatud kõik EENA 8 klubi koos presidentidega:

• Pärnu klubi ja värske president Katrin Kuntus
• Tartu klubi ja president Triinu Sirge
• Narva klubi ja president Ljubov Fomina
• Tallinna klubi ja president Siiri Tiivits-Puttonen
• Rannamõisa klubi ja president Inge Strahov
• Võru klubi ja president Kati Lõhmus
• Ettevõtlusklubi ja president Külli Meister
• Äriklubi ja president Signe Ventsel

Aastakoosolekul on traditsiooniliselt kõige olulisemad teemad ühingu ja kõikide klubide 2020. aasta tegemistest ja saavutustest kokkuvõtete tegemine, parimate tänamine ja tunnustamine, uue juhatuse valimine, aastaaruande kinnitamine ning BPW International rahvusvahelise organisatsiooni uudiste ja plaanide tutvustamine.

EENA erilised sündmused ja uudised

EENA viimase aasta kõige kaalukam uudis ja vägevam tegu on EENA liikme Anu Viksi saamine BPW International Euroopa piirkonna koordinaatoriks. Edu ja särtsu Anule selles väärikas ja auga välja teenitud ametis.

EENA on ellu kutsunud üle-Euroopalise algatuse “Roheline ja hooliv maailm” Tallinna klubi presidendi Siiri Tiivits-Puttoneni eestvedamisel. Suur hulk EENA naisi üle Eesti on selle projekti käivitamise ja elluviimisega seotud sellel erilisel ja üsna teistsugusel ajal. Projekt on hoo sisse saanud ja peale suvepuhkust sügisel jätkame roheliselt.

EENA aastakoosolekul olid kõigi meie 8 klubi presidendid ette valmistanud lühitutvustuse oma klubi 2020. aasta tegemistest, üritustest, saavutustest ja liikmeskonna arengutest. Iga klubi president andis oma klubi poolt edasi ka kolm erilist soovi kõikidele EENA liikmetele, keda täna on kokku juba pea 200.

EENA valmistub oma väärikaks 30. juubeliks 2022. aastal

Oleme alustanud ettevalmistustega. Juba on valminud meie disainitiimi Merle Koop ja Elina Konsa kaasabil kaunid juubelivisuaalid.

Virve Poom ja Anne Lindma – meie väärikad eenalannad – tegid aastakoosolekul ülevaate ettevalmistustest ja EENA ajaloo-uuringute vallas hetkel tehtust. Seda mahukat tööd jätkub veel kuudeks, sest 30 aastaga on kogunenud aukartusäratav kogus põnevaid materjale, fotosid, lugusid ja meenutusi.

EENA tunnustab ja tänab kõiki tublisid naisi

EENA president Ester Eomois tänas ja tunnustas ettevõtlikke naisi, kes olid kõige enam silma paistnud oma tegemiste ja panusega EENA arengusse perioodil 2020-2021. Kõik enam kui 50 tubli naist said tänutäheks EENA kauni tunnuskujundusega veepudeli, #inspireerime pusa ja tänudiplomi. Õnnesoovid ja särtsu edaspidiseks!

Teksti kirjutas ja pildid töötles Mare Timian – Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Tallinn, 30.05.2021

Armsad EENA naised ja meie külalised!

EENA pika traditsiooniga kübarapidu on tulemas sumedas augustikuus ka sellel aastal! Avasime registreerimise!

Ootame teid aasta stiilseimale kübarapeole neljapäeval, 12. augustil 2021 kell 19.00–22.00 Tallinnas Maarjamäe lossipargis Eesti filmimuuseumi elamuskeskuses.

Meeleolu loovas filmimuuseumi elamuskeskuses ootavad meid punane vaip, glamuurne seltskond, isuäratavad suupisted, kihisevad joogid, säravad üllatusesinejad ja muud mõnusad üllatused.

Stiilset kübarapeo õhtut juhib Marii Väljataga.

Soovituslik riietusstiil: kübarapeo filmigalale on oodatud nii endised kui ka praegused filmistaarid ja filmikunsti toetajad

EENA heategevuslikule kübarapeole kutsu kindlasti kaasa ka oma armas kaaslane, tore sõber või hea tuttav ning naudime koos augustikuist glamuurset stiilipidu. Kübarapidu on kena võimalus teha tutvust peagi 30. juubelit tähistava EENAga ning saada tuttavaks ka EENA ettevõtlike ja säravate naiste ning nende tegemistega.

Filmimuuseumi külastus. Enne kübarapidu kl 18.00–19.00 on võimalik külastada ka filmimuuseumit. Kübarapeole registreerides anna palun meile teada, kas soovid muuseumit külastada omal käel või eelistad giidiga grupikülastust. Filmimuuseumi külastamine omal käel 5 EUR (sh km) inimene. Giidiga grupikülastusel lisandub grupi kohta giidi tasu 30 EUR (grupi suurus kuni 20 osalejat).

Peole registreerumine:

• EENA liikmed saavad registreeruda siinsamas kodulehel
• Kõigil teistel palume saata oma osalussoov e-kirjaga: bpwtallinn@gmail.com

Kauni kübara saad endale soetada EENA Tallinna klubi liikme Marje Vihula kübarapoest Ribiinia (aadressil Aia 7) https://www.facebook.com/ribiinia/

Kübarapeo korraldustiimi eestvedaja on EENA Tallinna klubi liige Kaire Luuk +372 5665 8865 kaire.luuk@gmail.com

Ootame teid kõiki aasta stiilseimat augustiõhtut nautima!

Pärnu klubilised kauaoodatud kultuurituuril

Tekst Inger Lilles-Nestor

Kohe kui meie hea klubikaaslase Eveli korraldatav, toredaid tegevusi täis argiõhtu välja kuulutati, ei kõhelnud ma hetkekski, et kõik juba varem kalendrisse saanud viimase erilise aasta poolt monotoonseks muutunud perekesksed plaanid tuleb sedapuhku edasi lükata. Kultuurinälg ja võimalus teha ning näha midagi uut, pigistas juba nõnda piinavalt põues.

Minna kinno ja muuseumisse, need olid maikuu esimeses pooles veel vägagi piiratud privileegid

Seega plaan paigas, sättisime vaimupõllu harimisest huvitatutega esmalt sammud Punasesse torni. Või no kui päris ausalt kõik ära rääkida, siis mina sättisin esimese hooga sammud siiski Tallinna Värava juurde, sest miskipärast olin end veennud selles, et just selles ajaloolises hoones ootab meid põnev kinokogemus.

Avastades, et olen aadressiga eksinud, tegin mõned viimaste aegade kiireimad sammud ida-suunas. Ja hea oli, et tegin, sest egas muudmoodi siin suvepealinnas rannavormi ju saagi. Loetud kalorikulu pärast olingi jõudnud veelgi väärikama ajalooga Punase torni juurde, kus teised juba suviselt sillerdavat kevadilma nautisid.

Pärnu Punane torn ja ringpanoraamkino

Punase torni juhataja Katrin Suu rääkis põnevaid lugusid, kuidas see hoone keskajal vangi- ja kaitsetornina kasutuses oli. Jäi mulje, et pätikommetega rahval olid toona (kaugel keskajal) ikka pigem head ajad elamiseks, sest eriti pikka peatust tehtud patu kahetsemiseks vangitornis tegema ei pidanud, ruumi oli seal selleks lihtsalt vähevõitu.

Pärast ajalooga tutvumist kulgesime mööda kitsaid treppe torni pööningukorrusele, kus ootas meid ringpanoraamkino filmiseanss „Armutu ja armulik ajalugu. Punases tornis läbi 15 000 aasta.“ Väga haarav ja hariv kümneminutiline animafilmisutsakas andis hea ülevaate Pärnu piirkonna ajaloost alates jääajast kuni tänapäevani.

Oma kultuurinälja leevendamiseks lubasime seda seanssi endale lausa kaks korda ette mängida. Tegelikkuses oli sel ka praktiline põhjus, kuna silm lihtsalt ei suuda haarata ringpanoraamkinos kõiki vaateid samaaegselt. Kordusseansi ajal saime oma istumisasukohta muutes toimuvat veidi teise nurga alt jälgida. Mõeldes kõigile neile ohtlik-heitlikele aegadele, kus diplomaatilist suhtlust ei tunnistatud, leidsin mina küll endas üles tänutunde, et elan just nüüd ja praegu, kus olemine on poliitilises mõttes võrdlemisi turvaline.

Järgmisena ootas meid põnev Pärnu muuseum

Muuseumi arendus- ja turundusjuht Maarja Padari-Kallit juhatas meid läbi püsinäituse ala „11 000 aastat ajalugu“, mis lõimus kenasti eelnevalt vaadatud animafilmiga Punases tornis. Nägime sulava jalaga Pulli asula elanikku, kiviajast pärit „Madonnat“ ehk umbes pöidlapikkust kivist inimkujukest ja nostalgilist äratundmisrõõmu pakkunud Nõukogude aja esemeid ning vastava sisustusega elutuba.

Piilusime ka muuseumitöötajate sala-alale ja museaalide hoiuruumi

Lisaks saime osa Eesti Arhitektuurimuuseumi ajutisest suvilate näitusest. Praegusel ajal, kus puhkusemaias olemine on inimeste elu pärisosa, ei kujuta me ettegi, et puhkamine või suvekodu omamine peaks olema pelgalt kõrgema klassi privileeg, nagu see ennevanasti oli, on põnev uurida massipuhkuse tekke ajalugu.

Selline puhkamisekultuur sai alguse pärast Teist maailmasõda. Nõukogude Liidu ajal toimis puhkusevõimaluste loomine lausa riiklikult organiseerituna. Kõik need köitvad kolmnurkmajakesed ja põneva arhitektuuriga puhkebaasid üle Eesti erinevais paigus, pakkusid paeluvat pilguheitu nõukogude perioodi nomenklatuuri luksuslikele puhkamise võimalustele.

Nägime seal ka üht Kihnu saarele rajatud erasuvilat, mille jälgi järgmisena saarele otsima seilamegi. Kosutavaid puhkehetki!

EENA liikmed Reet Laja, Pille Tsopp-Pagan ja Lisanna Elm esinesid 19. mail noortekonverentsil „Tee soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemiseni“.

Nii Tallinna kui ka Ida-Viru noortele (vanuses 15-26 a.) suunatud konverents toimus hübriidina Tallink Conference & Spa Hotellis ja Zoomis.

Konverentsi eesmärk oli edendada koolinoorte seas teadlikkust sügavalt juurdunud soolisest ebavõrdsusest igapäevases sotsiaalses kontekstis, stereotüüpidest ja eelarvamustest, mis seda toidavad ning kuidas luua vahendeid ebavõrdsuse vähendamiseks.

Konverentsi päevakava
10.00–11.00 Registreerimine ja tervituskohv
11.00–11.10 Sissejuhatus ja tervitussõnad – moderaator
11.10–11.30 Soolise võrdõiguslikkuse olukord Eestis – Sotsiaalministeeriumi esindaja
11.30–11.50 Soolise ebavõrdsuse vähendamine ja noorte roll selles – Soolise võrdõiguslikkuse voliniku esindaja
11.50–12.00 Küsimused ja arutelu
12.00–13.15 Parimate praktikate tutvustused:
• Naiste tugi-ja teabekeskus (Pille Tsopp-Pagan)
• Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (Reet Laja)
• Feminary RY Soome (Maria Laura Rajala)
• Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (Lisanna Elm). Vaata Lisanna ettekannet SIIN.
13.15–14.00 Lõuna
14.00–15.00 Arutelud töörühmades/ juhtumianalüüs:
– Sooline võrdõiguslikkus peres
– Võrdne Kohtlemine tööl ja hariduses (palgalõhe)
– Sooline võrdõiguslikkus poliitikas ja ühiskonnas
15.00–15.15 Töörühmade tulemuste esitlemine
15.15–16.00 Sooline segregatsioon hariduses ja tööturul Soomes – Ekvalita, Soome (Malin Gustavsson)
16.00–16.30 Õppefilm, osalejate tagasiside ja kokkuvõte.

Kandidaadiüritus: Narva klubi ettevõtlikud naised kodulinna loomemajandust avastamas

Räägitakse, et loovus on justkui organisatsiooni liim, mis hoiab seda koos. EENA Narva klubi naised käisidki seda oma silmaga vaatamas 6. mail.

Loomemajanduse all mõeldakse üksikisikute ja ettevõtete kogumit, mis loob kultuuri, kunsti- ja innovaatilisi tooteid ja teenuseid. See süsteem hõlmab ka ruume, kus loojad saavad oma töid vabalt esitada, tagasisidet saada ja ideid vahetada. Loomemajanduse toimimiseks on oluline toetada loovisikuid nende loomepotentsiaali ja intellektuaalse omandi tulemuslikuks rakendamiseks, tugevdada loomeettevõtluse konkurentsivõimet.

Ettevõtlikud naised käisid Jelena Pazilina kunstistuudios tutvumas Narva loomemajandussektori struktuuri- ja arenguvõimalustega 6. mail.

Nüüd juba täieõiguslik EENA Narva klubi liige Jelena Pazilina liitus EENA-ga eelmise aasta augustis, kui samal ajal oli alustanud ka oma ettevõtja karjääri. Jelena on naasnud Narva pärast mitmeid aastaid kestnud õpinguid ja tööd väljaspool kodulinna. Sellest ajast alates on ta siin töötanud turvalisuse valdkonnas, kuid pikemalt ta sellel teemal ei peatunud. Olles loominguline inimene otsustas ta, et ta saab ja soovib kaasa aidata loomemajandussektori arengule Narvas. Alates juunist 2020 tegutseb Kreenholmis Jelena juhtimisel kunstistuudio. Jelenal endal on muuseas ka kunstide magistrikraad filminduses ja tema suur unistus on üles ehitada oma filmistuudio Narvas.

Lisaks soovile oma ideid ellu viia peab Jelena oma kohuseks toetada Narva loomeinimesi. Ta usub, et nemad on Narva rikkus, sest igas nende loodud kunstiteoses on tunda Narva vaimu, mis on tuttav inimestele, kellel on linnaga lähedased suhted. Teistele on see aga hea võimalus mõista Narva eripära ja ainulaadsust. Jelena usub, et nüüd, rääkides Kreenholmi kultuurikvartali tekkimisest, on vaja rohkem kui kunagi varem loomemajanduse sektorile tähelepanu pöörata. Kreenholmi kunstiruum peab saama ainulaadseks, on Jelena täiesti veendunud.

Ettevõtlike naiste kohtumisel tuli jutuks ka sündimuse tase Narvas ning emadepäeva eel panid naised proovile ka oma loovvõimed floristika meistriklassis. EENA Narva naised saatsid sünnitusmaja arstidele kollaste roosidega lillekorvi oma parimate soovidega. Jelenale kingiti EENA traditsioonilised kolm kollast roosi kolme sooviga ja sellega sai ta EENA Narva klubi ametlikuks liikmeks. Jelenale palju õnne ja edu julgete ideede elluviimisel.

Teksti kirjutas Irina Bahramova – EENA Narva klubi kommunikatsioonijuht  ja toimetas Mare Timian – EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht. Fotod – erakogu.

6.05.2021, Narva

Fotojaht Riisa rabas

Aprilli lõpus võtsid Pärnu klubi naised nõuks värskes õhus kokku saada ja juba kuu alguses toimuma pidanud, kuid piirangute tõttu edasi lükatud kohtumine teoks teha. Pärnu klubi kandidaatliige Nele Münter-Trušin viis meid varahommikusele retkele Riisa rabasse Soomaal, kus arutasime fotograafia teemadel, suplesime värskendavas rabalaukas ja vahetasime mõtteid viimati ühiselt loetud raamatu üle.

Kui pühapäevasel päeval veidi enne kella seitset hommikul rabasse jõudsime, oli meie seltskond esimene, kes loodusesse minemiseks nii varase tunni valinud oli. Varustatud fototehnika ja mobiiltelefonidega, püüdsime üksteise võidu päikesetõusujärgse looduse värskust pildile püüda.

Karastav suplus rabalaukas, nalja, naeru ja toetavate hõigete saatel, lõppes osadele klubiliikmetele vahetu bachata põhisammude õppimise ja kehasse pugenud jaheduse väljatantsimisega. Ringikujulise matkaraja lõpus kostitas Nele meid imemaitsva sooja tee, isetehtud soolase- ja magusa küpsetisega, mille kõrvale arutasime Merit Raju viimase raamatu „Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni“ üle.

Aprilli keskel oma kandidaatürituse teinud ja seejärel klubi liikmeks vastu võetud Riina Tomast ütles rabahommikut kokku võttes, et kust mujalt kui EENAst leida selliseid naisi, kellega koos saab naerda, rabalaukas supelda, tantsida ja selle kõige lõpuks veel süvitsi investeerimise teemal rääkida.

Ettevõtlusõpetaja ja koolitaja Riina Tomasti veebikoolitus teemal „Kuidas sinu äril läheb“ jagas osalejatele viis väikest peatuspaika, millel seisatades oma ettevõttele hinnang anda. Väga sisukat ja ettevõtjale kasulikku koolitust saab veebist tasuta järgi vaadata. Riina koolituse leiate aadressilt: https://youtu.be/58QQ0Ad3KOQ

Rabas said kolm kollast roosi ja võeti pidulikult Pärnu klubi ametlikeks liikmeteks vastu Riina Tomast ja Nele Münter-Trušin. Tere tulemast meie sekka.

Vestlusõhtu: Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) lugu – loomine ja algusaastad

EENA liikmed saavad salvestust sisse logituna vaadata SIIN.

EENA Tallinna klubi huvitiimi naiste eestvõtmisel korraldas EENA ajaloo teemadel 30. märtsil vestlusõhtu . Leiti, et hea on alustada vestlussarja meenutustega EENA algaastatest, rääkida asutamisest ja arenemisest ning meenutada EENA ja Tallinna klubi tegemisi algaastatel.

Vestlusõhtul esinesid: Karin Juhat (EENA asutajaliige, Tallinna klubi president 1993–1997) ja Malle Lind (EENA asutajaliige, Tallinna klubi president 1997–2000). Vestlusõhtu esimeses osas rääkis Karin ajast 1991-1997, teises osas Malle aastatest 1997–2000 ning kolmandas osas jagasid pikaaegsed EENA liikmed oma meenutusi ja mälestusi. Karini ja Malle ettekannetest koorus ülevaade EENA loost algaastatel, oli vägagi meeleolukas vaadata taas fotosid nendest aegadest.

Kuidas sündis EENA?

1991. aastal loodi Reet Laja eestvedamisel ning Karin Juhati ja Riina Kütti toetusel Naiskoolituskeskus, mis korraldas koolitusi naistele. Koolituste korraldamisel, mida tehti tihti koostöös välislektoritega, sai selgeks, et puudub naisi ühendav organisatsioon. 1992. aasta kevadel otsustati luua naisi ühendav organisatsioon, algasid ettevalmistused, võeti eeskuju Rootsi ja teiste riikide kogemustest. Sooviti, et organisatsiooni liikmed oleksid oma erialal pädevad ja edukad ametinaised, naisjuhid ja naisettevõtjad.

Ühtlasi leiti, et ainult ärinaiste ühendus olnuks väikese Eesti puhul asjatult piirav, seetõttu oli vaja kaasata naisi laialdasemalt. Reet Laja pakkus organisatsioonile nimeks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (lühendatult EENA).

EENA sünnipäev ja aasta naise traditsioon

11. novembril 1992 toimus EENA asutamiskoosolek, kogunes 69 naist ja liikmeteks astusid  neist 46 naist. Valiti 7 liikmeline juhatus ja EENA presidendiks sai Reet Laja, juhatuse liikmete hulgas olid ka Karin Juhat ja Malle Lind. EENA oli sündinud ning igal aastal 11. novembril tähistatakse sünnipäeva.

Naiste osatähtsuse rõhutamiseks ühiskonnas otsustati igal aastal EENA sünnipäeval välja kuulutada aasta naine ja pikema perioodi tagant aastate naine. EENA esimesel sünnipäeval, 11. novembril 1993 kuulutati esimest korda välja aasta naine ja aastate naine.

EENA ja rahvusvaheline organisatsioon BPW

EENA võeti Rahvusvahelise Äri- ja Ametinaiste Föderatsiooni BPW International liikmeks 21. kongressil juulis 1993.  1994. aastal toimus Austrias BPW Euroopa kongress, mis oli EENA-le esimene rahvusvaheline kogemus. BPW Rootsi organisatsioon tegi Eesti delegatsioonile ametliku ettepaneku korraldada BPW Euroopa kongress 2000. aastal Tallinnas. 1996 BPW maailmakongressil Itaalias kinnitati, et EENA-le usaldatakse BPW Euroopa kongressi korraldamine aastal 2000. See oli väga suur au ja samas ka kohustus – aastad 1997–1999 möödusid rahvusvahelist kongressi ette valmistades.

8.–10. juuni 2000 toimus Tallinnas BPW Euroopa 10. kongress, kus osales üle 400 naise 27 riigist. Kongressiga tähistati BPW 70. sünnipäeva. Suursuguse sündmuse korraldamine oli EENA-le määratu väljakutse ja samas erakordne võimalus. Kongressist on alles palju materjale ja sellest saaks rääkida edaspidi pikemalt.

Info levitamine, ürituste jäädvustamine ja EENA Teataja

EENA algusaastatel oli väga keeruline vahetada infot liikmetele. Sel ajal ei olnud Internetti ega mobiiltelefone, millega nüüd nii harjunud oleme. Sel ajal oli kodune telefon ainult vahestes kodudes, EENA liikmetel polnud alati võimalust kasutada ka töötelefone. EENA Tallinna klubis kasutati näiteks infogruppide süsteemi, mis toimis nii, et igal 7-liikmelisel grupil oli oma informaator, kes edastas klubi juhatuselt saadud info oma grupi liikmetele.

EENA algusaegadest peale on koostatud EENA põhiüritustest 4 suurt fotokroonika-albumit: aasta naised, messid, aastakoosolekud ja seminarid ning lahedad üritused ning on tehtud ka väiksemaid albumeid eriüritustest. EENA suursündmustest anti välja pressiteateid ning neid avaldati päevalehtedes ja televisioonis.

Esimene teabeleht EENA Teataja ilmus 1996. aasta sügisel pressisekretäri Hille Karmi eestvedamisel ja toimetamisel. Kokku ilmus 13 numbrit, viimane 2002. aasta sügisel.

EENA kasvamine ja klubide tekkimine

EENA asutasid 46 asutajaliiget ning poole aastaga liitus veel üle 100 liikme – liikmeskond kasvas väga kiiresti. Kuna EENA-sse kuulus lisaks Tallinna naistele naisi ka mujalt Eestist, siis leiti, et tõhusamaks tegutsemiseks on vaja muuta EENA struktuuri – liigendada ja luua EENA koosseisu kohalikud klubid. Iga klubi valis endale juhatuse.

1993. aastal tekkisid suure EENA juhatuse alla kohalikud klubid, mida ühendas keskjuhatus. 1993. aastal loodi Tallinna, Tartu, Läänemaa, Saaremaa ja Jõhvi klubi. 1994. aastal Pärnu, Rakvere ja Põlva klubi, 1996. aastal Otepää ja Rapla klubi, 1997. aastal Hiiumaal ja Narvas, 2000. aastal Sillamäel. Tallinna klubi ja Tartu klubi on EENA kõige vanemad klubid ja need tegutsevad siiani.

Tallinna klubist ja tegemistest 1993–2000

Tallinna klubi loodi 1993. aasta sügisel, klubi esimeseks presidendiks valiti EENA asutajaliige Hilja Kuusk. Kahjuks aasta hiljem Hilja loobus ja 1994. aasta sügisel valiti presidendiks Karin Juhat. 1997. aasta sügisel valiti Tallinna klubi presidendiks Malle Lind ja 2000. aasta sügisel võttis klubi juhtimise üle Eva Truverk.

EENA Tallinna klubi algaastad olid hästi teguderohked, naistele korraldati messi-alaseid koolitusi rootslaste ja soomlaste abiga. Naised osalesid messidel naabermaades Rootsis, Soomes ja Norras, aga ka Eestis erinevatel müükidel ja messidel. Müügiüritustega kaasnesid ka ettevõtlusalased seminarid.

Naaberriikide eeskuju andis tõuke naisettevõtlusmesside korraldamiseks ka Eestis. Tehti koostööd Soome Naisettevõtluskeskusega ja paljude organisatsioonidega Eestis.

1990date lõpus sai rahastuse Tallinna klubi projekt „EENA Euroopa Liidu alane teavitus- ja koolitsprogramm“, mille raames viidi läbi 6 seminari aastal 2000. Projekt jätkus ka 2001. aastal, kus toimusid seminarid ja koolitused EL teemadel.

EENA naised tegid koostööd paljude organisatsioonidega ja korraldati ka heategevusüritusi. Näiteks oli märgiline heategevusüritus Krista Laaneti eestvedamisel, kus 1997. aasta suvel korraldati Diakoonia keskus aiapidu, kuhu paluti tulla naistel kübarates. Aiapidu õnnestus igati ning siitpeale hakkasidki EENA naised suviti korraldama aiapidusid kübaratega. See ettevõtmine on saanud traditsiooniks ja kestab EENA kübarapeo nime all tänaseni.

Naised korraldasid nendel aastatel palju silmaringi laiendavaid ja teavet andvaid üritusi -kohtumised, sportlikud ja kultuurilised üritused, sõideti külla teisele klubidele ja korraldati ühiseid üritusi koos teiste EENA klubidega.

Seekordse vestlusõhtu viimases osas jagasid oma meenutusi ja emotsioone EENA asutajaliikmed Reet Laja, Riina Kütt, Tiiu Sepp, staažikad liikmed Reet Made, Virve Poom jt.

Vestlusõhtu oli huvitav ajarännak eelmise sajandi üheksakümnendatesse. Koos kuulati ja meenutati, miks ja kuidas EENA sündis, kuidas tegutseti ja mida koos ette võeti. Loodan, et tunneme nüüd EENA kui ka Tallinna klubi ajalugu rohkem ning et vestlusõhtu oli huvitav nii väärikatele liikmetele, kes olid EENAs 90datel kui ka liikmetele, kes on EENAga liitunud aegu hiljem.

On suur heameel, et vestlusõhtul oli hulgaliselt osavõtjaid, sh asutajaliikmeid ja pika liikmestaažiga naised kui ka värsked liikmed. Osalejate seas oli lisaks Tallina klubi naistele ka osalejaid teistest EENA klubidest.

Tänan vestlusõhtu esinejaid Karin Juhat ja Malle Lind. Tänud abi eest korraldusel Virve Poom ja Siiri Tiivits-Puttonen. Täname ka kõiki osalejaid.

Teksti kirjutas Tallinna klubi juhatuse liige, huvitiimi koordinaator Anne Lindma. Fotod valisid arhiivist Tallinna klubi liikmed Virve Poom ja Karin Juhat. Teksti toimetas Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian.

Tallinn, 5.05.2021

Katrin Aedma – elu Indias naisena

EENA ettevõtlikud naised kohtusid Katrin Aedmaga 29. aprilli õhtul zoomi vahendusel.

Katrin räägib EENA naistele India naise positsioonist India kultuuris – selle minevikust ja olevikust, kui ka sellest, kuidas tema naisena Eestist oma igapäevaelu sellel uskumatult mitmevärvilisel maal – Indias elab.

Katrin endast: olen üks paljudest värvikatest inimestest, kes reisib palju ja elab julgelt. Hetkel elan ma juba 1.5 aastat järjest Indias, Goas. Tegelen juveelide disaini ja müügiga. Toon inimesi üle veebi Goasse õpetades India kultuuri ja kokakunsti.

Katrin ütleb, et koolitamine on tema armastus, töö ja hobi. Minu koolitused on eelkõige sellest, kuidas suhelda enese ja teistega. Minu kireks on õppimine ja õpetamine, kogemine ja teadmiste jagamine nii koolitaja, kirjaniku kui ajakirjanikuna. Olen neli korda kõrgkoolis õppinud ja lektori tööd aastaid teinud, töötanud juhina kahes oma aja suurimas ettevõttes (SEB ja Eesti Energia), toetanud paljusid ettevõtteid nende arengus konsultandi ja arengueksperdina.

Mulle meeldivad mustad lambad ja valged varesed, meeldib mõelda süsteemis, samas raamidest väljas, katsetada uut ja huvitavat austades traditsioone. Mulle meeldivad heatahtlikud, julged, ausad ja asjalikud inimesed. Armastan loodust ja austan igat elusolendit. Armastan elu ja olen tänulik iga päeva eest!

India naine

Noor India naine – joogi, kelle missiooniks on India naistele õpetada enesearmastust, vastas Katrinile tema küsimusele, et milline on tema arust India naise elu Indias, ehmatavalt otsekoheselt. Siin on otsetõlge sellest, mida ta mulle ütles: “India naine on kaassõltuv lits. Vabandust. Kaassõltuvuse tõttu toetavad india naised mõttetuid tühiseid mehi – nii oma deemonit igapäevaselt toites! Ja seda seetõttu, et naine sõltub mehest – finants-emotsionaalne vaimne ja seksuaalne sõltuvus. Vastik! Päevast, mil India naised paranevad sõltuvusteemast või vähemalt hakkavad ennast piisavalt nii palju armastama, et selle kallal tööd teha, väheneb ühiskonnas roppusi tegevate pättide arv!”

Palun lihtsalt kuula, mõtle, küsi, lase see info endast läbi, kuid ära tee rutakaid järeldusi, sest selleks puudub meil kõigil, ka minul, piisav taustsüsteem. India on väga suur maa ja siin on väga erinevaid kultuure – 28 osariiki ja üle 200 keele. Rahvaarvult on India maailmas peale Hiinat teine 1,4 miljardi inimesega.

Aastal 2020 oli India kogu elanikkonna sooline suhe 108,18 meest 100 naise kohta. Elanikkonnast moodustasid umbes 48% naised ja 52% mehed.

Erinevate naiste elu on erinev, see sõltub nii ühiskonna kihist, kuhu naine kuulub, perekonna/ suguvõsa jõukusest ja haritusest, nii nende usust kui ka piirkonnast, kus elatakse ja mitmetest muudest asjaoludest.

Katoliiklased, keda on Goas palju, elavad paljuski vabamat elu, samas on neil endiselt hindusimist omad jäänukid. Hinduism on peamine religioon Indias ja paraku kõige enam on just hinduismis selliseid uskumusi ja sellist käitumist, mis tundub julm ja uskumatu.

Moslemite elu Indias on teistmoodi, sikhidel on näites naine ja mees enamasti võrdsed, džainidel on omad süsteemid ja budistidel omad. Üldistada on raske ja seda ei saagi teha, kuid proovin natuke kirjeldada paljude naiste elu Indias.

Naistesse suhtutakse Indias kui omandisse ja teenijasse. Eriti hinduismis. Ühtpidi on kõik lapsed ema küljes kinni ja nende suur vanemate armastus on imetlusväärne, tavaliselt eriti siis, kui ei olda veel täiskasvanuks saadud. See viimane juhtub siin väga hilja, sest lapsi poputatakse kõrge vanuseni, olenevalt muidugi millisesse kasti ehk ühiskonnakihti nad kuuluvad.

Islamis on naine mehe omand ja enamasti hoiab mees oma vara sh ka naist. Hinduismis kajastub see omandis olemine paraku aga eelkõige peremehetsemise ja vägivallana. Naine ei ole mitte ainult oma mehe vaid ka mehe sugulaste teenija. Et naine üldse mehele saaks, peavad naise vanemad maksma suure tauri ehk veimevakk peab olema priske. Seal peab olema rohkelt kulda jms. Siit siis mõned põhjused, miks vanemad tütart ei soovi.

Tüdruku mehele panemine

Siiani on levinud vanemate poolt korraldatud abielud (arranged marriage), mitte armastusabielud (love marriage). Ema ja isa on tegevuses, toimetavad kosjamoorid ja kosjakontorid. Naise CV saadetakse siia, sinna. Minagi sain oma Kerala tuttavate käest nende tütre CV, kus talle otsitakse meest. Sellist heleda peaga ja heledate silmadega ja piisavalt edukat, et tütre eest hoolt kanda.

Tihti valitakse tulevane paar välja juba siis, kui lapsed on väikesed. Kunagi ei pidanud ma seda õigeks, hiljem, kultuuri paremini tundma õppides mõistsin, et tegemist ei olegi nii paha valikuga. Enamasti soovivad vanemad oma lastele ikka head ja valitakse hea abikaasa, kes sobib nii staatuselt kui horoskoobilt.

Tänapäeval on üsna tavaline, et noortele antakse võimalus kohtuda ja siis räägitakse otse, kui kumbki neist on ehk hoopis kellessegi teisesse armunud. Arvestatakse noorte soove ja antakse valikuvõimalus. Loomulikult mitte alati.

Tauri ehk kaasavara on tavaliselt kopsakas, samas on erinevaid juhtumeid – ka neid, kus kaasavara mehe pere poolt üldse ei nõuta. Ja on ka neid juhtumeid ja just Biharis, mis on väga kriminaalne osariik, kus mehi lihtsalt varastatakse ja sunnitakse surma ähvardusel revolver meelekohal abielluma. Ja seda siis selleks, et ei peaks tütrele kaasavara andma. Kõikide nende asjade kohta, mida ma räägin, on võimalik Internetis otsides leida erinevaid artikleid.

Abielu ja abikaasa surm

On huvitav teada, et ligi 30% India naistest abiellub 15–19-aastaselt, samas kui konservatiivses Pakistanis on abielus 12–16-aastased teismelised. India on lapsabielude arvu poolest maailmas teisel kohal Bangladeshi järel. Need numbrid on muidugi muutumises. Tänapäeval otsustavad paljud noored, et nad lapsi ei soovi ja see on Indias midagi uut.

Arvatakse, et kui naine saab mehele hakkab ta õitsema – uhked pulmad, ehted, riided jne. Paljude puhul on see siiski minu arust pigem tited, potid, pannid ning mehe ja tema vanemate ja sugulaste teenimine. Pole ime, et tütred nutavad, kui isa nad mehele üle annab ja nad oma kodust lahkuvad selleks, et mitte kunagi tagasi tulla. Jah, külalisena küll, kuid mitte kunagi enam, kui pere liige.

Kui India kultuuris neiud abielluvad, siis lähevad nad mehe koju, mitte ei jää oma ema ja isa koju. Kui Indias pruudiga juhtub midagi, siis seaduste kohaselt võetakse vahi alla ka mehe ema ja õed pruudi provotseerimise, kahjustamise või tapmise eest. Sellega kaitstakse natuke naisi, kuid seadus on aga üks asi, reaalsus teine.

Indias on mehe asi raha koju tuua, naise asi aga kodus majandada ning mehe ja laste eest hoolt kanda. Lisaks peab naine hoolitsema ka mehe vanemate ja sugulaste eest. Kes laseb endale pähe istuda, sellele istub pähe kogu mehe perekond.

Indias usutakse, et lesknaine toob õnnetust

Lesknaine peab ära andma kõik oma riided, ehted ja jätma muu vara. Tema juuksed lõigatakse maha, ta paneb selga valge sari ja temast saab kerjus, keda keegi ei soovi oma koju. Ka mitte tema oma lapsed. Mehe sugulased kardavad, et lesk nõuab neile seadusega kuuluvat ehk siis poolt mehe varast jne.

Kõik see on nii õõvastav ja imelik, sest samas ema kummardatakse ja naist alandatakse ja pekstakse. Kus on loogika? Ja naisenergia – armastuse sisemist soovi ja vajadust, mis peaks olema pööratud naisele, väljendatakse lehmale. Lehm on püha, lehma uriin ja väljaheide on ravim, lehmast ei tohi pahasti rääkida jne. Seda siis hindude puhul.

Milline on India mõistes ilus naine?

Ilus naine on pikk, volüümikas ja heleda nahaga. Heleda nahaga naistele on avatud modellindus ja Bollywoody uksed, neil on lihtsam abielluda jne.
Hele nahk = ilus, kõrgem klass, jõukam.
Tume nahk = kole, madal klass, vaene.

Kui meie Eestis saadame lapsed päikesega õue, siis Indias kutsuvad vanemad lapsed tuppa. Päikese käes liigutakse ainult siis, kui just peab. Üldjuhul varjatakse end päikese eest hoolega – mopeedil sõites on naistel rätik seotud nii, et vaid silmade juures on pilu, seljas on pikkade varrukatega pluusid ja püksid, lisaks kindad. Ikka selleks, et keha ei saaks päikest. Fotoateljeedes valgendatakse fotosid ja reklaamidel on kõik indialased valged.

India naised ja kehakaal

Paljud naised räägivad Indias kogu aeg sellest, et soovivad kaalust alla võtta, kuid see on enamasti lihtsalt jututeemaks. Traditsionaalne toitumine ja elustiil ei toeta mingil moel kaalukaotust. Pigem vastupidi. Isegi kui naine tahab, siis esiteks tal puuduvad teadmised, teiseks, nad peavad tegema mehele süüa, mida tegi ema. Ja kui nad elavad ühendatud peres, siis peavad nad tegema süüa kõigile sh ka mehe vanematele. Seega ei ole see kerge midagi muuta. Sama ka liikumisega. Naine ei saa üldjuhul külavahel üksinda liikuda, teda võidakse narrida, isegi vägistada. Puuduvad trenni tegemiseks võimalused nii kodus kui väljas. Linnas on inimesed vabamad ja on ka treenimisvõimalused – trennisaalid, kõnnirajad, kuid traditsionaalses peres ei vaadata sellele hästi, kui naine neid kasutab.

“Kõik see, millest teile täna siin üsnagi põgusalt rääkisin, ei ole muidugi Indias must-valge ja selleks, et seda kõike mõista, on vaja hoomata seda maad ja kultuuri väga suures ulatuses” ütleb Katrin kohtumisõhtu lõpetuseks.

Aitäh, Katrin Aedma, põneva ja maailma avardava kohtumisõhtu eest. Täname EENA naisi, kes kohtumisõhtust osa võtsid, küsimusi küsisid ja  ja kaasa arutlesid.

Tallinn, 29.04.2021

KOHTUMISÕHTU: LIISA PAKOSTA – naise roll ühiskonnas ja tulevikutrendid

EENA ettevõtlikud naised kohtusid Liisa Pakostaga 20. aprilli õhtul zoomis. Liisa on oktoobrist 2015 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Volinik Pakosta rääkis EENA naistele naiste rollist ühiskonnas, trendidest ja sellest, millises suunas liigub naiste osalus ühiskonnas. Rääkisime sellel kohtumisel muuhulgas ka töö-ja pereelu ühitamisest, hoolduskoormusest ning palga- ja varalõhest.

Juba Aristoteles kirjutas jaotavast võrdsusest: võrdseid tuleb kohelda võrdselt, ebavõrdseid aga ebavõrdselt. Kui inimene tahab ja suudab õppida, aga teda takistavad temast endast mitteolenevad asjaolud, siis need takistused tuleb kõrvaldada.

Palga- ja varalõhe

Teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes on meil Eestis sooline sissetulekute lõhe veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Sissetulekute lõhe tähendab paraku seda, et naised on keskmiselt suuremas vaesusriskis. Seega, kui naistel on madalamad palgad, siis tõenäoliselt nad ka säästavad meestest vähem ning nende pensionivarad on väiksemad, mistõttu kandub praegune palga- ja rikkuselõhe teravalt üle ka pensioniikka.

Sooline varalõhe näitab, kas naistel ja meestel on varasid kogutud erinevalt või ühepalju. Volinik Pakosta rääkis varalõhest muuhulgas ka läbi aegade. Uuringute tulemusel on selgunud, et Eesti meestel on täna vara keskmiselt 45 protsenti rohkem ehk peaaegu poole rohkem kui naistel. Keskmise arvutamiseks liidetakse kõikide inimeste varad kokku ning seejärel vaadatakse erinevust naiste ja meeste vahel.

Eestis tekib sooline varalõhe sellest, et kõige jõukamad inimesed on reeglina mehed, meestele kuuluvad ka suuremad ettevõtted. Samas ei ole väga paljud mehed jõukad. Nende Eesti inimeste hulgas, kes pole kõige rikkamad, jagunevad varad naiste ja meeste vahel enam-vähem võrdselt.

Töö-ja pereelu ühitamine

Soolise võrdõiguslikkuse seadus  alusel (§ 11, lg 1, p 3) on riik pannud tööandjale kohustuse aktiivselt toetada lapsevanemaid. Sarnane on vastutus hoolduskohustusega seoses vanemate pereliikmete osas – “kujundada töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi”.

Eeskätt on seadusega silmas peetud lastevanemate õigusi, sest just nendel on perekonnaseaduse järgi kohustus oma lapsi hoida ja hooldada. Ent kui lapsega tegeleb vanavanem, siis sama seaduse järgi on ka temal õigus töö- ja pereelu ühitamisele.

Volinik Liisa Pakosta märkis, et Covid-pandeemia on töökorralduse osas enim mõjutanud lastega naiste olukorda. Töötukassa töötute statistika näitab, et kõige suurem kannataja selles kriisis on noor naine. Erinevalt eelmisest majanduskriisist on seekord pihta saanud kaubandus, teenindus, turism, kus on naisi, eriti noori naisi, olnudki meestest rohkem.

Ehituses ning IT-s, kus naisi on jällegi vähem, värvatakse töötajaid juurde. Juurde värvatakse inimesi ka meditsiinis ja hariduses, aga seal on suur osa naistest juba tööl, kes neid ameteid tunnevad. See mõju on pikaajaline, sest need sektorid taastuvad kas aeglaselt või muutuvad teistsuguseks. Volinik andis ülevaate võimalikest uutest tuleviku töökohtade trendidest ja naiste rollis selles.

Liisa Pakosta tutvustas muuhulgas ka mitmeid abistavaid tööriistu, nt palgad.stat.ee, kus saab võrrelda oma palka samal erialal ja teistes Eesti piirkondades töötavate inimestega.
Samuti veebileht toetav.ee, kus on tasuta juhiseid, kuidas käituda keerulistes, ka taktitunnet nõudvates olukordades. Koostöös teiste sotsiaalvaldkonna riigiasutustega on käitumisjuhised vormistatud töösisekorraeeskirjade lisaks. Seda on kerge alla laadida, töökollektiivile tutvustada ja allkirjastada. Üldjoontes tutvustatakse nende juhistega, kuidas võiks toimida tänapäevane ja toetav meeskond, et oleks rohkem rõõmu tööl käimisest ja vähem stressi keerulistes olukordades.

Aitäh Liisa Pakostale huvitava ettekande ja kohtumisõhtu eest, täname kõiki EENA naisi osalemast.

Kokkuvõtte kohtumisest koostas Eda Holmberg, toimetas Mare Timian, Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

Tallinn, 28.04.2021

PRESSITEADE
22. aprill 2021

Kuula loitsu! Ettevõtlikud naised annavad täna maaemale lubaduse

Täna, Maa päeval kutsub Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) naisi andma üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul järgida. Maa päevaks lõid Birgid Täht ja Marii Väljataga loitsu, mis seob naiste mõtted kokku ja annab ettevõtmisele väge.

EENA kutsub tänavusel rahvusvahelisel Maa päeval kõiki naisi märkama enda harjumusi ning andma üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul uue Maa päevani järgida. Lubadus võib olla suur või väike, just selline, mis endale kõige rohkem korda läheb. Näiteks kilekottidest loobumine, mesilasesõbraliku aia või korterirõdu ülalpidamine, toitumisharjumuste muutus või jätkusuutlikum muusikatarbimine.

Sarnast Maa päeva kampaaniat tehakse Eesti ettevõtlike naiste algatusel üle Euroopa – Leedus, Soomes, Küprosel, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Belgias, Saksamaal –, aga ka USAs Floridas. „Ettevõtlike naistena on meie eesmärk anda ühine panus, et saaksime luua ja taastada rohelist hoolivat maailma läbi oma ettevõtete ja organisatsioonide ning teadlikult rajada keskkonnasäästlikke lahendusi ja protsesse. Oluline on, et meie liikumine ühendab teadlikkust ja loob koostööd. Meie soov on luua ülemaailmne traditsioon, kus Maa päeval annavad naised ühiselt maaemale igaks aastaks oma lubaduse,“ sõnab algatuse eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen.

Naistena seisavad Eesti ettevõtlikud naised maaema eest. Nii valmis tänaseks Maa päevaks laulev loits, mis kannab endas naiste lubadust maaemale. Sõnade autorid on Birgid Täht ja Marii Väljataga, helilooja Birgid Täht, seade on teinud Marii Väljataga. Laulu esitavad Helin-Mari Arder, Kadi Toom ja Marii Väljataga.

Kuula ja vaata loitsu esitust eesti keeles: https://youtu.be/D2RQXaTwPRA
Inglise keeles: https://youtu.be/0bx3Oo9CYZk

Maa päeva rohelises laines saab kaasa lüüa nii:

1. Hoia maakera! Võta kätte maakera kujutis, gloobus, joonista ise peopessa väike maakera või lisa maakera kujutis fotole digitaalselt.
2. Otsusta, millist lubadust soovid Maa päeva puhul maaemale anda.
3. Tee endast pilt, hoides peopesa või maakera kujutist üleval. Postita foto koos lubadusega sotsiaalmeediasse, kasutades teemaviiteid #HoianMaad, #EarthDayPledge, #NaisteltMaaemale, #BPWEstonia. Alusta näiteks nii: „Hoian maad, lubades…“. Oodatud on ka videod sarnase visuaaliga.
4. Vaata antud lubadusi EENA / BPW Estonia Facebooki seinal.
5. Hoia silm peal EENA / BPW Estonia sotsiaalmeedial, sest aasta jooksul tuleb põnevaid postitusi lubaduste teekonna käekäigust ja lugudest.

Loitsu laulavad ettevõtlikud naised kaasa täna õhtul. Samal ajal istutatakse Eesti eri paigus, Harjumaal Kopli ja Rannamõisa külades, Võrus, Pärnus ja Narvas, puid ja lilli.

Rahvusvahelist Maa päeva tähistatakse 1970. aastast 22. aprillil. Sel päeval, kuu aega pärast kevadist pööripäeva juhitakse tähelepanu keskkonnakaitsele ja meie planeedi heaolule.

Eestis tähistatava Maa päeva üritus Facebookis: https://fb.me/e/23L4yF1wa
Euroopas tähistatava Maa päeva üritus Facebookis: https://fb.me/e/dEtViSndA

Foto: EENA liige Marii Väljataga on maaemale pühendatud loitsu üks sõnade autoreid. Ta hoiab käes maakera, näidates ette, kuidas loodushoidlikku lubatust anda. (Foto autor: EENA)

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen, EENA Tallinna klubi president ja algatuse „Roheline ja hooliv maailm“ eestvedaja
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

EENA Tallinna klubi eestvedamisel on sündinud rahvusvaheline liikumine „Roheline ja hooliv maailm“. Algatusega selgitavad ettevõtlikud naised inimestele igapäevaste tarbimisvalikute olulisust ja tagamaid, kõnelevad valehäbita ja ausalt intrigeerivatel päevakajalistel keskkonnateemadel nagu rohepesu, Eesti mets, kliimamuutused ja süsinikujalajälg, mille igaüks meist koduplaneedile jätab.

Pärnu laste tugikeskuse aed on tänu Maa päevale kaheksa taime võrra rikkam

Päike oli alles kõrgel taevas, kui üle linna tulid Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse juurde kokku Pärnu ettevõtlikud naised, et istutada Maa päeva tähistamiseks heategevuse korras tugikeskuse hoovile põõsaid. Kõik istikud on suure hoole ja armastusega üles kasvatatud ettevõtmise suurtoetaja juures Seedri Puukoolis.

Labidate ja rehadega varustatud tegusad naised said istutustööde alguses suure üllatuse osalisekski, kui selgus, et tugikeskuse tublid töötajad olid raskema töö ehk istutusaukude kaevamise nende eest juba ära teinud. Tänu sellele edenes tööjärg hoogsalt ja indu ning soovi head teha jäi suisa ülegi.

“Kokku oli meil kaheksa istikut ehk igale naisele üks,” ütles Pärnu klubi president Katrin Kuntus, kes organiseeris ettevõtlikele naistele nii põõsaste istutamiseks koha kui ka taimed Seedri Puukoolist. Põõsastest kolm kannavad nime südajas aktiniidia, mille kiivit meenutavad viljad on tõelised c-vitamiini pommid. Lisaks neile sai mulda pandud viis söödavate siniste marjadega sinikuslapuud.

“Ma tahan kiita ja tunnustada Seedri Puukooli, et nad olid meile nii heaks koostööparneriks ja olid kohe valmis tugikeskusele istikuid andma. Ja ma olen väga tänulik Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskusele selle võimaluse eest,” rõõmustas Kuntus ja lisas, et on tohutult suur õnn lisaks puude istutamisele veel headki teha. “Tegelikult võiks iga päev midagi head teha ja tunda rõõmu, et sinu ümber on toredad inimesed, kellega seda kõike jagada saab.”

Meeleolukas istutusõhtupoolik päädis Maa päeva tutvustava plakati üles riputamisega tugikeskuse hoovile ja ühise pirukasöömisega.

Maa päeva hommikul, 22.aprillil räägib Pärnu klubi liige Kadrin Karner Pärnu klubi istutustalgutest ja tegemistest ning Maa päeva tähistamisest Tre raadios.

8. aprillil toimus lektor Katarina Papp veebiloeng  teemal “Roheline ja hooliv kodu”.

Katarina Papp ütleb enda ja loengu kohta järgmist:
“Vaadates, kuhu poole maailm täna liigub, siis võib õigustatult tekkida küsimus: „Aga mida mina üldse teha saan?“ Olen jõudnud arusaamiseni, et tehes igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid hoolin nii iseenda, enda pere kui ka keskkonna tervisest. Kasutades kodu puhastamisel söögisoodat ja äädikat ei jõua mürgid minu koju ega ka keskkonda. Soovin inimestele näidata, et keskkonnasõbraliku elu elamine ei ole raketiteadus ja tegelikult teeb see elu hoopis lihtsamaks! Hea meelega jagan, millised on meie pere igapäevased valikud, mis lihtsustavad meie elu ja ei koorma keskkonda.
Olen kahe väikese lapse ema, hariduselt klassiõpetaja, õhtuti kirjutan keskkonnateemalist Ökopere blogi. Keskkonnateemad on mind huvitanud lapsest saati, aga huvi kasvas veelgi pärast laste sündi. Kui varem tegin otsuseid pigem keskkonnahoiust lähtuvalt, siis pärast laste sündi just nende heaolu silmas pidades. Tore on see, et valikud, mis on head meile endile on ka head keskkonnale ja vastupidi!”

Kokkuvõtte loengust kirjutas: Liis Järvamägi

Katarina meenutas alustuseks aega, kus tema keskkonna teadvustamist alustas. Ta olevat juba koolis sõbrannadele sellest rääkinud, kuid eriti oluliseks sai see pärast laste sündi. Ta leidis, et paljud inimesed hakkavad pärast pere juurdekasvu mõtlema sellele, millise maailma soovib keegi oma lastele ja nende järglastele jätta.  

Tänapäeval toodetakse palju on ökotooteid, aga tuleb välja, et pigem aitab keskkonnasäästuks vähem tarbimine. Katarina ise proovib mõnda asja, mida kasutatakse vähem, vajades see laenata või rentida. Talle tundub keskkonnasäästlik elu mugav, aga eks mugavuse tase on erinev ja oleneb harjumustest. 

Katarina tõi välja ka mõned ohtlikud ained meie ümber. Enamasti on need tavapäraste toodete koostisosadeks, mille abil on need tooted just sellised nagu nad on (lõhnaained, värvained, silikoonid jne). Iseenesest ei ole need ained ise halvad, aga kokkuvõtteks tekib “kokteil”, mis pikapeale inimese tervisele ja keskkonnale kehvasti mõjuvad. 

Üks nipp ainete lendumise vähendamiseks on, et toa temperatuur tasub hoida alla 21 kraadi, siis ei levi need ained nii palju ja inimese kehale ka. Aitab ka toa regulaarselt tuulutamine.

Nimelt jõuavad kemikaalid meile hingamise, söömise, läbi naha imendudes ja nad kahjuks jäävad meie organismi kauaks 🙁 Ained kanduvad uuringute alusel ka edasi emalt lootele. 

Loodusesse jõuavad kemikaalid veega pesuainetest, kosmeetikast, riietest, suitsukonidest, prügi põletades, ilutulestikuga ja muud moodi. Nii kirjeldades tunduvad need viisid üpris kauged, kuid tegelikult mõtlema hakates võib iga inimene või ta lähedased kuidagi igapäevaste tegevustega oma osa anda. Kas oled vahel märganud, kuidas küttekehasse pandud paber tegelikult ei põlegi ilusti vaid kärssab kuidagi kokku? Ju siis oli tegu kemikaalidega pealtpoolt pakendiga, mida ei oleks hea mõte põletada. 

Riiete tööstus on ikka päris hirmus keskkonna ressursside kulutaja ning keskkondade kulu. Vaata, kas leiad enda riietelt mõne ökomärgi või koostisosad, mis ei oleks sünteetilised?

Kui sul on olnud tunne, et tahaksid oma riidekappi tühjendada, siis tasub siit indikaatoriks võtta (kasvõi enamasti, kui mitte ainult) looduslike materjalidega esemete säilitamine. 

Soovitusi: osta taaskasutusest esemeid, kuna nende puhul võid kindel olla, et pärast sinu esimest pesu on ese ka ikka samasugune. Kui ta juba on nii kaua vastu pidanud, peab veel. 

Kui soovid aga ikka osta uusi esemeid, vaata vastavaid poode (suletudring.ee)

Korrastamiseks KonMari korrastuskunst. – Lased lahti asjadest, mis sind õnnelikuks ei tee. 

Katarina andis ka filmisoovituse: “Moest väljas” – Reet Ausi film.

Koristamiseks andis Katarina suurepärase retsepti: sooda, sidrunhape, sool, äädikas, kaltsud.

Nendest neljast ainest saab teha suurepäraseid pesugeele, nõudepulbreid, küürimispastasid jne. Kes ise ei jõua või ei taha teha, siis vaadake ökomärgiseid. 

Kehahooldusest. Kas oled kokku puutunud 24/7 kaitsvate deodorantidega? Kas tead, millistest metallidest ja muudest keemilistest ühenditest see koosneb? Soovituseks tõi Katarina, et kasuta oma nahal seda, mida kasutad söögitegemisel: samuti oliiviõli, kookosrasv, šearasv jm).

Soovitusi: Hambaharju on palju puidust ja bambusest ning hambapesutabletid on vee- ja plastikuvabad (pakendi suhtes). Hügieenisidemeid ja tampoone on võimalik asendada taaskasutatavate variantide või eesti keeles kupsikuga. Kuulajate seast soovitati kas eestimaist kuupesu Rocking Undies’ poolt.  

Filmisoovitus: “Mürgine ilu”.

Lastetuba 

Tasub üle vaadata oma majapidamise pehmete loomade, pehmest plastist, tahkest plastikust ja kuskilt nännina saadud mänguasjade kogus üle vaadata, kuna neid sisalduvad keemilised esemed, need koguvad tolmu ja seega pole head lastele, kes hoiavad neid keha ligi ja panevad tihti ka suhu. Selle asemel on hea kasutada mänguasju, mis on toodetud enne 2013. aastat, puidust ja n-ö vanaaegseid mänguasju. On olemas ka mänguasjade laenutamise teenus: Lelukogu ja praegu veel arenduses olev Lelukarp. 

Kingitustena on hea mõelda kogemuste ja mälestuste pakkumise peale. Asju on meil ju kõigil küllalt.

Köök

Enamasti domineerib köökides plastik, mis võib mingil hetkel kriimustuste või temperatuuti mõjul sattuma ka meie söögi ja seega kehade sisse. Ka panni “sööme” me mingiks ajaks ära.

Soovitusi: eelista materjale nagu silikoon, roostevaba teras, klaas, bambus. 

Käsnkõrvits, linavilt, kookosharjad plastikust nõudepesuharjade asemel. 

Roostevabast terasest pann (eluaegne), natuke raskem ja vajab rohkem õli, aga hea. 

Mesilasvahakangas toidukile asemel. 

Silikoonist küpsetusmatt küpsetuspaberi asemel. 

Toit

Mõtle, mis on alternatiivid, kui valid toitu.

Tänapäeval on palju kaasa ostmist või kohaletoomist. Kas oled märganud, kui lühike on selle toidu pakendi kasutusaeg? Ühekordsed toidupakendid saab asendada RingKarp korduvkasutatva karbiga või ise oma karbiga järgi minna. 

Filmisoovitus: “Seaspiracy”.

Toidu raiskamine toimub, kuna meil puudub side toiduga. Me ei ole ise seda kasvatanud või küpsetanud ja seega ei hinda selle olemust ja väärtust. Lisaks ei ole tihti hoiustamise viisid õiged või kõige sobivabad. 

Tasub usaldada oma maitsemeeli ning tee vahet parim enne ja kõlblik kuni märgistel. 

Tuleta meelde või küsi vanematelt, kuidas teha jääkidest süüa ehk tee kapikokkamist. 

Katarina soovitab mõelda läbi ja leida omale sobiv biojäätmete komposteerimise viis. Minu sõbranna on võtnud biojäätmete suhtes hoiaku, et kartuleid koorides või muid toidujäätmeid tekitades teab ta, et ta loob sellega uut toitu, kuna ta komposteerib selle ning kasutab oma toidu kasutamiseks. 

Filmisoovitused: “Raisatud”, “Homme saabub paradiis”, “Just eat it”. 

Katarina tõi välja ka mõned soovitused aia ja looduse jaoks, mis kindlasti kõigile perenaistele ja -meestele meeldivad. Nimelt tasub loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks vähem niita, rohida, kaevata ja mitte kasutada taimekaitsevahendeid (ka juba oma roomavate laste kaitseks). 

ÜLEEUROOPALINE ETTEVÕTLIKE NAISTE ALGATUS “ROHELINE JA HOOLIV MAAILM”

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA/BPW Estonia) kutsub Tallinna Klubi eestvedamisel kõiki huvilisi kaasa mõtlema ja küsimusi küsima uue liikumisega “Roheline ja hooliv maailm”. Pakume info virrvarris paremate valikute tegemiseks loenguid ja ettevõtete külastusi kaasaegsele naisele, kes soovib võtta vastutuse lisaks enda ja oma pere heaolule ka meie koduplaneedi Maa hea käekäigu eest, keda kõnetab Eestimaa kaunis loodus ja selle hoidmine, kes naudib metsavaikust ja rabamatku ning kes soovib anda oma panuse kliimamuutuste tagasipööramisse. Ettevõtlik ja otsusekindel naine on see, kes viib ellu vajalikud muudatused iseenda elus ja oma organisatsioonis läbi mille saavutame ühise eesmärgi – jätkusuutlik roheline maailm meile endile ja tulevastele põlvkondadele. Üleeuroopalise liikumisega oleme loonud rahvusvahelise naiste võrgustiku, kus üheskoos jagada teadmisi ning luua jätkusuutlikke lahendusi. Lisaks loengutele ja ettevõtete külastustele  kutsume kõiki teotahtelisi ja ettevõtlikke naisi liituma edutiimidega et kujundada oma ettevõtte kestlikku toimimist. Julgustame naisi suuremat vastutust võtma ja oma juhivõimeid arendama. Innustame, julgustame ja juhendame edutiime sel teel kogenud mentorite abiga. Täpsem info edutiimidega liitumise kohta tuleb peagi! Tegemist on üleeuroopalise BPW Europe algatusega, mille ellukutsujaks on aktiivsed ja ettevõtlikud EENA/BPW Eesti naised.

Sel Maa päeval ootame kõiki naisi ühinema roheliste muutuste lainega!

Kutsume Sind kaasa tegema üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul järgida!

POSTITA ENDAST SOTSIAALMEEDIASSE PILT, HOIDES MAAKERA + TEE OTSUS ÜHT UUT HARJUMUST JUURUTADA #HoianMaad #EarthDayPledge #NaisteltMaaemale #BPWEstonia

22. aprillil tähistatakse Maa päeva (Earth Day). Alates 1970. aastast juhitakse sel päeval, kuu aega peale kevadist pööripäeva, tähelepanu keskkonnakaitsele ja meie planeedi heaolule.

Naistena seisavad Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (BPW Estonia) liikmed maaema eest. Nii kutsume seekord Maa päeval kõiki kaasa osalema maaema jõu, ilu ja külluse tähistamises ja lahenduste otsimises probleemidele, astudes loodusteadlikke, jätkusuutlikke samme enda elus. Kutsume naisi üles märkama enda harjumusi ning tegema ühe lubaduse loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul uue Maa päevani järgida.

Lubadus võib olla just selline, mis endale kõige rohkem korda läheb. Suured muutused saavad alguse väikestest ja võttes südameasjaks üht uut praktikat või harjumust järjekindlalt teostada, annad oma olulise panuse jätkusuutliku maailma kujunemisse. Lubadus võib olla suur või väike – kilekottidest loobumine, mesilasesõbraliku aia või korterirõdu ülalpidamine, toitumisharjumuste muutus või kasvõi näiteks jätkusuutlikum muusikatarbimine.

Maa päeva rohelises laines osalemiseks tee nii:

1. Hoia maakera – võta kätte maakera kujutis, gloobus või joonista ise peopessa väike maakera. Veel üks võimalus: lisa maakera kujutis fotole digitaalselt!
2. Otsusta, millist lubadust soovid Maa päeva puhul maaemale anda.
3. Tee endast pilt, hoides peopesa või maakera kujutist üleval ning postita foto koos lubadusega sotsiaalmeediasse, kasutades teemaviiteid #HoianMaad, #EarthDayPledge, #NaisteltMaaemale, #BPWEstonia. Alusta näiteks nii: „Hoian maad, lubades…“

Oodatud on ka videod sarnase visuaaliga, kus hoitakse maakera ja lausutakse lubadus.

4. Hoia silm peal EENA/BPWEstonia sotsiaalmeedial, sest aasta jooksul tuleb põnevaid postitusi lubaduste teekonna käekäigust ja lugudest! Aitäh, et oled sel teel meiega kaasas!

Loits lisab väge! Maa päeval jõuab meie ette ka laulev loits, mis ettevõtmisele väge annab ja naiste head mõtted kokku seob. Sõnade autorid on Birgid Täht ja Marii Väljataga, helilooja Birgid Täht, arranžeeringu on teinud Marii Väljataga. Laulu esitavad Helin-Mari Arder, Kadi Toom ja Marii Väljataga.

Frantsiisist ja Eesti esimesest rahvusvahelisest frantsiisist.

EENA Tallinna klubi korraldas 7. aprillil 2021 veebiseminari „Mis on frantsiis ja kuidas valmis Eesti esimene rahvusvaheline frantsiis?“, kus põnevat kogemuslugu saatis teoreetiline ja hariv mõttevahetus frantsiisist üldiselt.

Dialoogivormis toimunud veebiseminaril jagasid oma teadmisi ja kogemusi Francorp Balticu Eesti esindaja Tambet Made ja Beautiful Me rullmassaaži nutisalongi üks asutajatest ja omanikest Kee Abel.

Tambet Made andis ülevaatlikult vastused järgmistele küsimustele:
• Mis on frantsiis?
• Mis vahe on frantsiisil, litsentsil ja eksklusiivõigusel?
• Milline äri on frantiisitav?
• Millistes valdkondades frantsiisi rohkem kasutatakse?
• Millised on frantsiisimudeli eelised ja puudused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vaatevinklist?

Kee Abel jagas kuulajatega Eesti esimese rahvusvahelise frantsiisi – Beautiful Me rullmassaaži nutisalongide keti – tegemise ja valmimise lugu. Eestisse Beautiful Me frantsiisi ei müü. Nende esimene frantsiisisalong on avatud Rootsis Stockholmi külje all. Edasised maailmavallutusplaanid on suured – Euroopast Ameerika Ühendriikide ja Lähis-Idani. Kuidas aga tuli Keel ja tema tiimil mõte frantsiisi tegema hakata, millised olid sellel teel raskused ja õnnestumised, saab täpsemini teada veebiseminari salvestusest.

Vaata frantsiisiteemalist veebiseminari järele siit:

Narva klubi tänas Narva haigla meditsiinitöötajaid.

7.aprillil 2021 tähistati ülemaailmset tervisepäeva. EENA Narva klubi naised tunnustasid ja tänasid sel päeval Narva haigla meditsiinitöötajaid.

Räägitakse, et häid asju tehakse vaikselt. Nii teevad ka meie arstid ja meditsiiniõed kartmatult oma tööd. EENA Narva klubi naised otsustasid anda oma väikese panuse praeguse ülemaailmse terviseprobleemi lahendamisse, tänades Narva haigla meditsiinitöötajaid enda küpsetatud maiustuste, mooside, pähklite ja kuivatatud õuntega.

Naistele on omane hoolivus ja hoolitsemisvõime ning tahe kinkida rõõmu, kuna kinkimisrõõm on parim rõõm. Narva klubi naised loodavad, et kingitud vitamiinikorv aitab meie elupäästjatel säilitada ja hoida reipust ja teovõimet, annab jõudu ja energiat ning tõstab tuju sel raskel ajal.

Lisaks on EENA naistel traditsioon avaldada tänu kollaste roosidega. Nii kinkisid ka Narva klubi naised meditsiinitöötajatele kimbu kollaseid roose. Kollast värvi peetakse valguse, tarkuse ja hea nõuande sümboliks.

Ülemaailmsel tervisepäeval soovitatakse meeles pidada maailma tervishoiuühingu tegevust. Tervisepäeva eeliseks on anda maailmale võimalus mõelda ja tõsta teadlikkust ühe konkreetse terviseprobleemi kohta ning otsida kõikide rahvaste toetust üleilmsete terviseprobleemide lahendamiseks. Praegu panustavad kõik riigid, hoolimata suurusest, ühise eesmärgi nimel ja võitlevad koroonaviirusega. Võitluse esiliinis on meie arstid ja meditsiiniõed. Nad riskivad iga päev enda eluga, et hoida ja kaitsta teiste inimeste tervist.

EENA naised peavad tähtsaks inimlikku ja toetavat abi. Kas saame olla tänulikud eriti siis, kui olukord on ääretult raske? Jah, saame küll. Toetame, täname ja austame üksteist! Olgem terved!

Tekst: Irina Bahramova, EENA Narva klubi kommunikatsioonijuht

Fotodel: EENA Narva klubi naised Ljubov Fomina ja Tatjana Patsanovskaja ning Narva haigla juhtkonna esindajad Olev Silland ja Natalja Metelitsa.

Anu Viks kinnitati BPW Euroopa regiooni koordinaatoriks.

EENA pikaaegne liige ja eelmine president (aastatel  2015–2018) Anu Viks kinnitati Euroopa regiooni koordinaatoriks BPW Internationali üldkoosolekul. Koordinaatori valimine toimus 2020. aasta jaanuaris ja suure enamuse häältega sai valituks Anu Viks. Eesti jaoks on see suur saavutus, sest enne ei ole siit kandist Euroopa regiooni koordinaatorit valitud.

BPW International üldkoosolek toimus 16.–30. märtsil 2021 esimest korda ajaloos virtuaalselt. Üldkoosolek pidi algselt toimuma USA-s Orlandos 2020. aasta augusti lõpus, kuid koroonaviiruse tõttu jäi see kahjuks ära.

Virtuaalne üldkoosolek keskendus organisatsiooni juhtimise ja finantsteemadele, valiti uus president, juhatus, regionaalsed koordinaatorid ja töörühma juhid. Liikmed igast regioonist (maailmajaost) võisid kandideerida erinevatele ametikohtadele BPW Internationalis.

Euroopa regioonist kandideerisid koordinaatori kohale:

• Anu Viks – BPW Europe regiooni koordinaator
• Catherine Bosshart – BPW France (BPW Switzerland) – BPW International president
• Marie Claude Machon Honore – BPW France – BPW International asepresident – esindaja ÜRO juures
• Giuseppa (Pinella) Bombaci – BPW Malta (BPW Italy) – BPW International asepresident, vastutusala – liikmed
• Giuseppa Seidita – BPW Italy – BPW International asepresident, vastutusala – liikmed
• Eufemia Ippolito BPW Italy – BPW International finantsjuht
• Benedetta Palermo – BPW Italy Young BPW in Europe esindaja
• Sheerah Yuhee Kim – BPW Switzerland Young in Europe esindaja

BPW International töörühmade juhtideks kandideerisid:

• Cristina Gorajski Visconti – BPW Itaalia – põllumajandus ja toitumine
• Angela Donato – BPW Itaalia – keskkond ja jätkusuutlik areng
• Luisa Monini – BPW Itaalia – tervishoid
• 4 Maria Susana Fernandez Inglesias – BPW Hispaania – seadusandlus
• Caterina Reda – BPW Itaalia – projektid
• Stephanie Falzon – BPW Malta – avalikud suhted
• Silvia Vigata Gonzalez – BPW Hispaania – avalikud suhted
• Dana Marcela SAS – BPW Rumeenia – avalikud suhted

Tekst: Anu Viks, EENA president aastatel 2015–2018

EENA kuulub ülemaailmsesse võrgustikku, mille katusorganisatsioon on BPW International. BPW (Federation of Business and Professional Women) ehk rahvusvaheline äri- ja ametinaiste võrgustik loodi 1930. aastal Genfis. Initsiatiiv tuli USA-st Lena Madesin Phillipsilt. Asutajamaadeks olid Austria, Itaalia, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA.

Piltidel: Anu Viks 2018. aasta märtsis CSW62-l New Yorgis BPW Internationali korraldatud ürituse paneelis tutvustamas BPW Estonia projekte. Paneeli juhtis BPW Internationali president dr. Amany Asfour.

31.03.2020

EENA naised tõstavad keskkonnateadlikkust.

Rohelisel EENA-l on rõõm teatada, et EENA liikmed on ka väljaspool meie organisatsiooni aktiivsed keskkonnateadlikkuse tõstjad.

EENA naised Eva Truuverk ja Krista Laanet panustavad mõlemad 2021. aasta kevadel Eestis käima lükatud kampaaniasse „Pall pole prügi!“. Tenniseklubi Reval Ladies, Eesti Tennise Liidu ja Rohetiigri loodud kampaania eesmärk on teavitada eelkõige tennisemängijaid, aga ka avalikkust tennisepallide keskkonnakahjulikkusest ning leida parimaid mooduseid nende eluea pikendamiseks ja taaskasutamiseks.

Nimelt on keskkonnauuringutest selgunud, et tennis on üks enim keskkonda kahjustav spordiala. Tennise murepunkt on pallid, mida toodetakse hiigelkogustes, mille kasutusiga on lühike ja lõplik lagunemine võtab aega 400 aastat. Ainuüksi Eestis võetakse igal aastal kasutusele umbes 130 000 uut tennisepalli, millest enamust kasutatakse väljakul vaid 4-5 korda ja pärast rändab kolmandik olmeprügisse.

Märtsi alguses paigaldati Eesti suurematesse tennisekeskustesse spetsiaalsed konteinerid, kuhu saavad inimesed kasutatud pallid annetada. Kampaania esimene etapp kestab mai lõpuni ja aitab aimu saada pallide kogusest, mida taaskasutusse suunata.

Kõige rohkem on siiani tennisepallid kasutust leidnud koerte mänguasjadena. Esimesed kogutud pallid on taaskasutusse läinud Chihuahua Sõprade Liidus. Vaata siit, kuidas neljajalgsed rõõmustavad: https://www.facebook.com/pallpoleprugi/videos/1418005441884207

Rohkem infot kampaania „Pall pole prügi!“ kampaania kohta leiab siit: https://pallpoleprugi.revalladies.ee/

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Tallinna klubi eestvedamisel on käivitanud rahvusvahelise liikumise „Roheline ja hooliv maailm“. Selgitame inimestele igapäevaste tarbimisvalikute olulisust ja tagamaid, kõneleme valehäbita ja ausalt intrigeerivatel päevakajalistel keskkonnateemadel nagu rohepesu, Eesti mets, kliimamuutused ja süsinikujalajälg, mille igaüks meist koduplaneedile jätab. Programmi raames tutvustatakse põnevaid teemasid esmalt veebinaride kaudu, hiljem, kui koroonaviiruse levik võimaldab, on plaanis ka erinevate roheettevõtete külastused.

Rohkem infot liikumise „Roheline ja hooliv maailm“ toimunud ja tulevaste loengute kohta leiab siit: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Vesi on elujõu allikas. EENA naised kutsuvad üles säästma puhast vett!

Vesi on elujõu allikas, on AS Narva Vesi moto. Ülemaailmse veepäeva puhul külastasid EENA Narva klubi naised oma linna ettevõtet AS Narva Vesi.

22. märtsil tähistatakse ÜRO algatusel maailma veepäeva, 2021.aasta teemaks on „Puhas vesi tervele maailmale“. Vesi on elu alus. Meie elu kvaliteet sõltub otseselt vee kvaliteedist. Hea vee kvaliteet annab tervise kogu meie looduskeskkonnale, tagades seeläbi kõikide inimeste heaolu. Paraku ei ole see aga igal pool võimalik.

Igal aastal sureb maailmas vee puudusest või rikutud veest tingitud haiguste tõttu pea 1,5 miljonit last. Vee puudusele lisaks kahjustab veevarusid ka inimtegevusest tingitud reostus. Viimase 50 aasta jooksul on inimtegevuse tõttu tekkinud reostusjuhtumid, mida pole varem kunagi ajaloos esinenud.

Ülemaailmse veepäevaga on Eestisse tulnud ka nn veekevad (autori väljamõeldud sõna). Narva kosed ärkasid lühikeseks ajaks ellu ja narvakad said vaadata oma linna koskede igakevadist võimsat vetemängu. On väga oluline, et eestimaalased ei peaks tundma muret ei veevarude kvaliteedi ega ka vee piisavuse üle. Kuid siiski arvatakse, et 30 aasta jooksul muutub ligipääs joogikõlblikule veele keerulisemaks, eelkõige inimestele, kelle jaoks veele ligipääs tänasel päeval on eriti lihtne. Vesi kuulub kõigile ja peab olema kõigile inimestele garanteeritud.

EENA naised on hoogsalt käima lükanud rahvusvahelise roheprojekti “Roheline ja hooliv maailm”, kus paljud meist on ka otseselt seotud selle projekti korraldamisega, sealhulgas ka Narva ettevõtlikud naised.

EENA Narva klubi president Ljubov Fomina ja klubi juhatuse liige Irina Bahramova käisid kohtumas AS-i Narva Vesi juhiga Renata Metsisega. Eenalannad tundsid huvi, kui hea ja puhas on vesi, mis jõuab narvakate kodudesse.

Seetõttu AS Narva Vesi juhiga kohtudes tundsime kohe esmalt huvi, kuidas nii suur ettevõte tagab puhta keskkonna ning joogivee kvaliteedi ja reovee puhastamise. Renata Metsis selgitas, et AS Narva Vesi juhindub rangelt Euroopa Liidu direktiividest ja Eestis kehtivatest seadustest. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist saadud rahalise toetusega rekonstrueeriti Narva veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi. Tänu sellele voolab Mustjõest narvakates kodudesse nüüd kristalselt puhas ja selge vesi.

Uurisime juhilt ka ettevõtte personalivaldkonna valikuid ja otsuseid. AS Narva Vesi kuuest osakonnast nelja juhatajad on naised. Renata kinnitab, et vaatamata keerulistele COVID-19-st põhjustatud aegadele on kollektiivis loodud suurepärane ja üksteist toetav õhkkond, valitsevad sõbralikud suhted ja hea koostöö.

Lõpetuseks kutsume meid kõiki säästma puhast vett! Võiksime kõik koostada vee tarbimise plaani, arvestades, et ööpäeva jooksul on näiteks kasutada 20 liitrit vett ja muidugi järgigem seda!

EENA Narva klubi tänab Renata Metsist külalislahke vastuvõtu eest.

Tekst: Irina Bahramova, toimetas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

Fotod: (üleval esimene) AS Narva Vesi juht Renata Metsis (keskel) ning EENA Narva Klubi naised Irina Bahramova (vasakul) ja Ljubov Fomina (paremal)

(keskmine) AS Narva Vesi juht Renata Metsis (paremal) ja EENA Narva Klubi liige Irina Bahramova (vasakul)

(alumine) AS Narva Vesi ettevõtte hooned ja puhastusseadmed

27.03.2021 Narva

PRESSITEADE
25.03.2021

Eesti ettevõtlikud naised muudavad maailma, et kliimamuutused tagasi pöörata

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kutsub Zoomi vahendusel osa saama tasuta loengusarjast „Roheline ja hooliv maailm“. Homme, 26. märtsil kõneleb Türgi tunnustatud ärijuht Bahar Özay ÜRO säästva arengu eesmärkidest. Täna õhtul kell 18.30 kõneleb Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaasprofessor, mereökoloog ja keskkonnakoolitaja Helen Orav-Kotta teemal „Meri muutuvas keskkonnas ja tulevikumajandus. Kas rohemajandus või biomajandus on lahendus?“. Loengud on tasuta ja eelregistreerumine on vajalik kodulehel www.bpw-estonia.ee/sundmused.

Idee autori ja algatuse eestvedaja Siiri Tiivits-Puttoneni sõnul on ettevõtlik ja otsusekindel naine see, kes viib ellu vajalikud muudatused iseenda elus ja oma organisatsioonis, et saavutaksime ühise eesmärgi – jätkusuutlik roheline maailm meile endile ja tulevastele põlvkondadele. Ta lisas, et üleeuroopalise liikumisega on loodud rahvusvaheline naiste võrgustik, kus üheskoos jagada teadmisi ning luua jätkusuutlikke lahendusi. „Pakume info virvarris paremate valikute tegemiseks loenguid ja ettevõtete külastusi kaasaegsele naisele, kes soovib võtta vastutuse lisaks enda ja oma pere heaolule meie koduplaneedi Maa hea käekäigu eest, keda kõnetab Eestimaa kaunis loodus ja selle hoidmine, kes naudib metsavaikust ja rabamatku ning kes soovib anda oma panuse kliimamuutuste tagasipööramisse,“ tutvustas loengusarja Tiivits-Puttonen.

Loengusari startis veebruaris ja seni on kuulajate-jälgijate huvi olnud väga suur ning vastukaja positiivne. „Osalejaid on rohkem kui ühelgi varasemal EENA digisündmusel,“ rõõmustas Siiri Tiivits-Puttonen ning avaldas lootust, et inimestele lähevad rohemajanduse ja keskkonna teemad tõepoolest korda, mitte ei otsita meelelahutust ja vaheldust koroonauudistele.

Lisaks veebiseminaridele on plaanis ettevõtete külastused. Sügisel alustavad aga edutiimid, kus naised saavad üksteist toetades ja julgustades ellu viia just need jätkusuutlikud eesmärgid, mida on nende ettevõtetes vaja, näiteks kohandada töökorraldust või tootmist energiasäästlikumaks ja vähem saastavaks, või luua sootuks uusi, roheliselt ja targalt toimivaid organisatsioone. Nõu saab küsida ja häid mõtteid jagada sarnaselt mõtlevate naistega üle Euroopa. Algatuse eesmärk on aidata kaasa üleeuroopalise koostöövõrgustiku sünnile ning võimaluse korral luua ka piirideüleseid lahendusi põletavatele keskkonnaprobleemidele.

Rohkem infot nii algatuse kui ka toimunud ja tulevaste loengute kohta leiab EENA kodulehelt:
https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tegemist on üleeuroopalise BPW Europe algatusega, mille ellukutsujaks on aktiivsed ja ettevõtlikud EENA naised.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen, EENA Tallinna klubi president ja algatuse „Roheline ja hooliv maailm“ eestvedaja
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

VÕRDSE PALGA PÄEV 2021

23. märtsil 2021 tähistati Eestis võrdse palga päeva. Eurostati 22% soolise palgalõhe arvutuste järgi täitus Eestis lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk sarnase töö eest.

Sellel aastal keskendusime naiste majanduslikule iseseisvusele. ZOOM keskkonnas sai jälgida kolme naise – Kristina Herodese, Marii Väljataga ning Maris Lampe – vahelist ausat vestlust teemal „Naise majanduslik iseseisvus: ootused vs reaalsus“. Arutelu saab järele vaadata SIIT.

Vestlust visualiseeris Siiri Taimla-Rannala Joonmeediast. Valmis poster, mida võib hellitavalt nimetada võrdse palga saamise spikriks (kliki üleval pildil).

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) on võrdse palga päeva kampaaniat eestvedanud 2010. aastast. Heaks partneriks ja toetajaks on sel aastal Sotsiaalministeerium.

Ilmunud artiklid

Pärnu Postimees 26.03.2021: https://parnu.postimees.ee/7210195/miks-naised-rohkem-palka-ei-saa-sest-nad-pole-kusinud?

Arter 27.03.2021: https://leht.postimees.ee/7210281/kuidas-korgemat-palka-kusida-ja-saada-ka

PRESSITEADE
22. märts 2021

Homme, 23. märtsil korraldab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) koostöös Sotsiaalministeeriumiga võrdse palga päeva. Eurostati andmetel on Eestis sooline palgalõhe ligi 22%.

Ehkki aastatega on olukord ka paranenud (näiteks aastal 2007 oli meeste ja naiste palkade erinevus koguni 31%), on palkade erinevus endiselt märkimisväärne ja vajab jätkuvat diskussiooni. „Soovime jõuda palgalõhe juurpõhjusteni. Seepärast keskendume sel aastal naiste majanduslikule iseseisvusele laiemalt,“ sõnab EENA noortejuht Lisanna Elm.

Kuidas naisena targalt oma karjääri kujundada? Mis naisi tagasi hoiab? Kuidas maha võtta hirme, et naine saab olla tark ja edukas ka finantsiliselt, hakkamata seejuures „seelikuga meheks“? Nendele ja teistele küsimustele proovitakse leida vastused 23. märtsil kell 14.00–15.00 toimuval veebiseminaril „Naise majanduslik iseseisvus: ootused vs reaalsus“.

Arutelu juhib Kristina Herodes, kes on Arteri ajakirjanik, kunstnik, koolitaja, aktiivne seiklusspordi harrastaja, podcasti Naistejutud üks hingi ning kolme lapse ema. Tema vestluskaaslased on jazzlaulja, Girl Gone International ellukutsuja Tallinnas ja Euroopa noortele suunatud keskkonnaharidusliku loome- ja kaasamisinitsiatiivi „European Footprints“ üks asutaja Marii Väljataga ning E-raamatupidamine24 raamatupidamisbüroo asutaja ja Facebooki grupi Edukas naine looja Maris Lampe.

Rohkem infot veebiseminari kohta leiab: https://bpw-estonia.ee/event/vordse-palga-paeva-2021-veebiseminar-naise-majanduslik-iseseisvus-ootused-vs-reaalsus/

EENA on võrdse palga päeva kampaaniat eestvedanud 2010. aastast. Esimestel aastatel toimus meeleolukas kampaania „Tilliga ja tillita“, paar-kolm aastat on aga toimunud avalikud diskussioonid või sotsiaalmeedia ülekanded.

Pildi allkiri: 23. märtsil 2021 täitub lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk. (Foto: EENA)

Kontakt:
Lisanna Elm
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) noortejuht
tel: 5345 0975 ; e-post: lisanna.elm@gmail.com
www.bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

ÜRO naiste staatuse komisjon koguneb 65. korda.

15.–26. märtsini 2021 toimub ÜRO juures olev naiste staatuse komisjon (Commission on the Status of Women, CSW). CSW toimub sel aastal 65. korda ja selle peateema on „Naised avalikus elus. Võrdne osalemine otsustustasandil“.

Tavaolukorras toimub CSW New Yorgis ÜRO hoones igal aastal märtsi kahel keskmisel nädalal. Peateema on iga kord erinev olenevalt mõne teema erilisest aktuaalsusest naiste elus. CSW võtavad osad pea kõik maailma riigid.

EENA on osalenud CSW 61, CSW62, CSW63 Eesti riigi delegatsiooni koosseisus. 2017. aastal osalesid CSW61-l Anu Viks, Reet Laja ja Tiiu Reinbusch. 2018. aastal olid CSW62-l kohal Anu Viks ja Marika Utkin. 2019. aasta CSW63-st võttis osa Ester Eomois.

BPW International on ÜRO liige ja osaleb alati CSW-l oma esindusega. BPW International korraldab igal aastal ühe või kaks kõrvalüritust. 2018. aastal CSW62 osales EENA president BPW Internationali paneelis koos BPW Internationali presidendi dr. Amany Asfouriga ja tutvustas EENA projekte.

Sel aastal viiakse CSW läbi virtuaalselt ja sellest saavad osa võtta kõik huvilised.

Rohkem informatsiooni CSW65 kohta leiab: https://www.unwomen.org/en/csw/csw65-2021

Kõigil on võimalik ametlikke avatud istungeid ja interaktiivseid arutelusid jälgida veebist: http://webtv.un.org

Programm on näha siit: https://www.unwomen.org/en/csw/csw65-2021/official-meetings

NB! Arvestada tuleb sel perioodil ajavahega 6 tundi.

Kõrvalüritused toimuvad samuti virtuaalselt iga korraldaja enda valitud platvormil. UN Womeni koondatud info kõrvalürituste, sh igaühele registreerimise kohta on siin:
https://teamup.com/ksjgjdxx23dqs947md
https://www.unwomen.org/en/csw/csw65-2021/side-events

Tekst: Anu Viks, EENA president aastatel 2015–2018

1. Pildil paremalt: EENA liikmed Tiiu Reinbusch, Anu Viks ja Reet Laja ning teised Eesti delegatsiooni liikmed 2017. aastal osalemas CSW61-l.

2. Pildil vasakult tagumises reas: EENA liige Anu Viks osalemas Eesti delegatsiooniga 2018. aasta märtsis CSW62 avaistungil ÜRO peahoones New Yorgis.

3. Pildil vasakult tagumises reas: EENA liikmed Marika Utkin ja Anu Viks ning teised Eesti delegatsiooni liikmed 2018. aastal CSW62-l.

Eerika Pihl: Säästev ja kestlik areng – Mis? Miks? Kuidas?

Teame, et jätkusuutlikkus on meie endi kätes. Samas võib igapäevaselt häid valikuid tehes siiski jääda mulje, et mis siis muutuks, kui mina seda ei teeks? Ma tean, motivatsioon võib kergelt otsa saada. Õnneks ei pea jätkusuutlikkuse tagamisega tegelema ainult üksikisik. Selle eest vastutab ka suuremal skaalal ettevõtlus ja riiklik tase. Kuidas?

4. märtsil esines EENA toel kõigile huvilistele Tallinna Kaubamaja Grupi esindaja Erika Pihl säästva ja kestliku arengu teemadel. Paljud meist tegelevad säästlikkusega igapäevaselt vältides poest puuviljade kilekottide võtmist ja läbi riiete ja muude tarbeesemete taaskasutamise, kuid Erika tõi meieni natuke suurema pildi.

Jätkusuutlikkus võib tunduda väga ühekülgne ja samas hoomamatu teema, millega peaks tegelema riik ja suured ettevõtted. Seega võib inimene selle tihti lükata ka teiste õlule ja ise mitte midagi selle jaoks ära teha. Igaüks eraldi tegelikult saab midagi ära teha suure plaani muutmiseks. Tänu Erikale saime me infot, kuidas ka tavainimene saab tegelikult anda selle muutuse loomiseks oma panuse.

Mida saab üldse mõista jätkusuutlikkuse all? Selle eesmärk on luua pikaajalist väärtust nii, et säiliks ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik keskkond.

Võiks kehtida selline reegel, kus äri kasum = looduse kasum, selle asemel, et äri kasum > looduse kasum. Jätkusuutlik areng viib edasi säästliku arenguni, millest tekib kestlik areng.

On olemas tulemuste kolmikmõõde, võrreldakse KOGUKONDA, KASUMIT ja KESKKONDA. Kestlik areng on see, mis hõlmab endas kõiki kolme. Seda on raske saavutada, enamasti on täidetud üks või kaks.

MIKS üldse mõelda ja tegutseda nendel teemadel? Sest lihtsalt öeldes on olukord keskkonnas ja inimkonnas halb. Sellise käitumisega ei säili praegused või eelnenud looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved ja olukord.

Mida siis lahendamiseks on välja mõeldud? See oli üks huvitavamaid loengu osasid, kuna väga tore oli kuulda, et süsteeme on üles ehitatud ja neid selgitatakse üpris piltlikult ja lihtsalt. Toon mõned siin välja.

Kyoto protokoll – Rahvusvaheline leping, mis kohustab vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tuginedes teaduslikule üksmeelele. Defineerib ära kasvuhoonegaasid (CO2 e süsinikdioksiid, CH4 e metaan, N2O e dilämmastikoksiid, F-gaasid, s.h. naerugaas) – teised peale CO2 arvutatakse võrdlemise lihtsustamiseks CO2 ekvivalentideks.

Eestlaste jalajälg on suhteliselt suur, kuna meil on vähe inimesi ja põlevkivi põletamine on seda suuremaks paisutanud. Lätis on palju tuule- ja hüdroenergiat ja Eesti on saanud lisaenergiat oma lõunanaabritelt. Arenguvõimalusi on ja selle üle praegu ka aktiivselt arutletakse.

Jätkusuutlikkus on igal pool. Aastal 2015 on välja töötatud Sustainable Development Goals ehk jätkusuutliku arengu eesmärgid. Need loodi 15 aastaks (2015-2030) ja seal on kokku 17 eraldi kategooriat.

Selles olid mõned suuremat imestust tekitanud eesmärgid, nt nr 2, 4 ja 10. Kui enamasti räägitakse jätkusuutlikkuse all energiakasutusest, siis tegelikult on hariduse kvaliteet elutähtsa rolliga meie kasutatavate materjalide ja töövõtete valikul.
Eesmärkidest saad rohkem lugeda siit.

UN Global Compact 2000. Selle fookuses on rohkem inimõigused, töötajate heaolu, keskkond, korruptsioonivastasus. Vaata siit järgi: https://www.unglobalcompact.org/

Väga mitu erinevat konkreetset meedet on veel, kuidas keskkonnamõjusid hinnatakse ja mis on eesmärkideks võetud. Nagu juba mainisin, meeldib nende juures, et sammud on läbi mõeldud ja väljendatud selgelt. Vajab süvenemist, kuna mõned suurused ja terminid on üpris spetsiifilised. Info on internetis leitav ja uuritav. 

Eerika tõi välja ka sellise mõiste, nagu rohepesu. See on nii põhimõttelt kui kujult sarnane rahapesule. Rohepesu all mõistetakse tegelikult keskkonnavaenuliku toote või teenuse esitamist “rohelisema” e ökoloogilisemana, kui see on, varjates liialdades toote või teenuse tegelikke omadusi. See on üks jätkusuutlikkuse varjupooli, mis ettevõtluses toimuda võib. Vahel ka teadmatusest, kuid tihti pahatahtlikult.

Offsetting on üks jätkusuutlikkuse tagamiseks mõeldud tegevus. See tähendab süsihappegaasi tekitatava kahju vähendamist selliste tegevustega, mis vähendavad süsihappegaasi õhust (nt puude istutamine, tuulepargi rajamine jne). Tegevus, mille eest vastutab ettevõte, aga läbi viivad ikkagi üksikisikud. 

Süsiniku püüdmisega tegeletakse vahel suurtes tehastes, kui püütakse süsihappegaas tekkeallika juures kohe kinni ja suunatakse maa alla. Eestis ei ole seda esineja teada rakendatud.

Huvitavaim väljavõte – jätkusuutliku arengu tagamiseks on oluline tagada inimeste omavaheline võrdsus, luua koostöökokkuleppeid riikide, organisatsioonide ja inimeste vahel ja pöörata tähelepanu toitumise ning hariduse kvaliteedile. Jätkusuutlikkus ei ole ainult majanduses ja keskkonnas vaid ka inimeste vahel ja seas.

Projektid, mida toetada, et luua jätkusuutlikumat maailma: https://www.goldstandard.org/

Rahalise toetuse jaoks: https://www.cooleffect.org/

Jälgi meie Rohelise ja hoolivama maailma liikumise infot siit.

Blogipostituse kirjutas: Liis Järvamägi

15.03.2021

Ärinaise imago ehk hea stiil teeb naisest ärinaise!

EENA Narva klubi on vaid aastase tegutsemisaja jooksul jõudsalt kasvanud – kuus uut naist on liitunud klubiga ja kokku on klubis juba 15 ettevõtlikku naist. Nagu kõikides EENA klubides tavaks saanud, korraldab iga uus liikmekandidaat ka oma ürituse.

Seekord, enne naistepäeva, ootas meid taas põnev ettevõtmine – professionaalse imagolooja Viktoria Kim`i seminar. Narva klubi kandidaatliige Tatiana Guseva kutsus oma välimusest ja stiilist huvitatud naised 3. märtsil veebiüritusele.

Tatiana töötab Baltimaade vanima keeltekooli „LIKOOL Keeltekool“ juhina. Ta õpetab inglise keelt ja on teinud seda juba viimased 20 aastat. Tatiana eestveetavas keeltekoolis kasutatakse kaasaegseid võõrkeelte õpetamise metoodikaid, esikohale on seatud õppekvaliteet ja õppijate edusammud.

Tatiana sõnul on COVID-19 pandeemia pannud neid otsima õppetöö nutikaid lahendusi ja uusi koostöövorme; on loodud uued ainulaadsed programmid lastele ja noortele. Kool ulatas abikäe ka täiskasvanutele – karjäärinõustamisega aidatakse inimestel jõuda oma unistuseni ja saada ka suuremat sissetulekut.

Meie keeleekspert Tatiana on kindel, et keeleoskus on kahtlemata aken maailma, tänapäeval on keeleteoskus hädavajalik. EENA Narva klubisse kuulumine tähendab Tatiana jaoks uusi tutvusi, uusi projekte ja uusi võimalusi ning pakub tuge ärimaailmas oma teed otsivatele naistele.

Ja nüüd ka meie kandidaatliikme Tatiana korraldatud uhkest kingitusest Narva naistele! Selleks oli Moskvast pärit imagolooja Viktoria Kim`i stiilse ärinaise meistriklass. Viktoria on moe- ja stiili ekspert, kelle klientideks on ärimaailma esindajad.

Meie ettevõtlikud naised Narvas soovivad käia ajaga kaasas ning olla nooruslikud, kaunid ja stiilsed. Selle taga on kahtlemata oskus näha oma tugevusi, näidata oma ametialaseid oskusi ning osata jätta endast kui isiksusest mõjuv mulje. Meistriklassi läbiviija Viktoria Kim`i kinnitusel teevad iga naise edukaks enesekindlusega täiendatud naiselik välimus, stiilsed rõivad ja ehted, hoolitsetud käed ja õigesti valitud parfüümid.

Tekst: Irina Bahramova – EENA Narva klubi, toimetas Mare Timian – EENA Tallinna klubi.

10.03.2021

Juhan Liiv on öelnud “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”. EENA ajalugu on rikkalik, olles väärikas osa ka Eesti riigi loost ja arengutest. EENA ettevõtlikud naised on asunud 30. sünnipäeva ette valmistama: ühingu ajalugu üle vaatama, süstematiseerima, arhiivi koostama ja materjale digiteerima.

Alustame artiklite sarjaga “Reportaaž arhiveerijate töömaalt EENA 30. juubeli eel”. Sarja aitavad luua EENA pikaaegsed liikmed. Esimese loo jutustaja on särav ja tegus Virve Poom, kes sai EENA liikmeks paar aastat peale ühingu asutamist.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioonil – EENA – on 2022. aasta sügisel täitumas väärikas sünnipäev – 30.aastat EENA lugu ja ajalugu. EENA ettevõtlikud naised on läbi 30 aasta olnud aktiivsed algatajad, uute võimaluste loojad ja eestkõnelejad.

EENA pressiesindajad. Esimene pressiesindaja aastast 1992 oli Malle Lind. Ta tegi seda tööd ka hiljem, 2000-ndate aastate alguses. Pikka aega oli EENA pressiesindaja ka Hille Karm (vt vasakul keskmine foto), tema juures on hoiul mahukas osa EENA arhiivist: ühingu koosolekute protokollid ja fotod, reklaamtrükised, ürituste kutsed, kaardid, ümbrikud jm tookordne sümboolika.

Mul endalgi pikaaegse EENA liikmena on olnud väga huvitav tutvuda näiteks EENA klubide ja liikmete nimekirjadega (1990ndad) koos andmetega nagu liikme nimi, töökoht, kodune ja töötelefon. Meie tänastele liikmete võiks olla vägagi huvitav teada, kuidas tookord töötas meie nö helistamise kett – see oli ju praegusest väga erinev. EENA päris esimestel aastatel ei olnud Internet veel levinud ja me ei saanud näiteks saata e-kirju nagu juba mõned aastad hiljem. Tookord olime end jaganud gruppidesse: kes kellele helistas ja teatas, millal ja kus järgmine kord kokku saame, millest räägime või mida teeme või kellele järgmiseks külla lähme.

EENA arhiivi on tallel hoidnud Hille Karm, Karin Juhat ja Lee Murrand. EENA-l oli mitu aastat oma kontor Tatari tänaval, kus perenaine Eha Pajumets hoidis korras EENA paberimajandust ja oli infovahetuse peamine koordineerija (vt vasakul alumine foto). Küllap on veel palju materjali ka EENA presidentidel ja klubide presidentidel, mida nad ise on säilitanud.

EENA pikaaegsel liikmel Lee Murrandil on palju fotomaterjali, mida on kasutatud EENA raamatutes. EENA ajaloost on seni ilmunud kaks raamatut, esimese koostas Hille Karm EENA 20. aasapäevaks ja teise koostas Riina Piigli EENA 25. aastapäevaks.

BPW Euroopa kongress toimus 2000.aastal Tallinnas. Kongressi korraldasid tookord EENA naised ja meil on alles ka sellest kongressist videosalvestus. EENA oli olnud vaid 8 aastat ülemaailmse organisatsiooni BPW International liige, kui Eestile usaldati sellise mastaabiga rahvusvahelise kongressi ettevalmistamine ja läbiviimine. Huvitav oleks taas vaadata videosalvestust sellest kongressist, kus osales tookord enam kui 400 naist üle maailma.

EENA klubide ajalugu, inimesed ja lood. Loodan, et ka EENA klubide ajaloost saame kokku koguda faktid ja aegade tagused lood. EENA Tallinna klubi liige ja pikaaegne varasem klubi president Anu Viks on kogunud kokku ja üle andnud olulisemad ühingu protokollid, nimekirjad ja kirjavahetuse tähtsamate ürituste korraldamisest aastatel 2010 -2020. EENA Tallinna klubi ajalugu on asunud hoolega uurima klubi pikaaegne liige Anne Lindma. Anne suhtleb EENA liikmetega ja kuulab ka nende meenutusi, sest palju mälestusi ja lugusid on tallel inimeste mälusoppides.

EENA Narva klubi Ljubov Fomina eestvedamisel on klubi ajalugu juba kirja pannud ja kogutakse lugusid. Narva klubi on eriline selle poolest, et klubil on olnud nii öelda kaks tulemist. EENA Narva klubi loodi esimest korda 26.novembril 1997. Klubi tegutses kuni 2004. aastani. Teist korda loodi EENA Narva klubi 2019. aastal ja klubi president on Ljubov
Fomina.

Digiteerime EENA materjalid. Soovime, et võimalikult palju EENA infost ja fotodest saaks ka digiteeritud, et tagada materjalide säilimine ning nii saame EENA lugusid taas esitleda ja edasi jutustada kaasaegsel moel. Osad EENA fotoalbumid võttis digiteerida EENA liige Anu Veermäe-Kaldra, ta alustas selle tööga 2020. aasta lõpus.

Koostöö, kohtumised, lugude rääkimised ja ajaloo meenutused. EENA Tallinna klubi ajalukku tagasivaatamiseks kohtusid hiljuti Anne Lindma, Malle Lind ja Virve Poom (vt vasakul ülemine foto). Sirje Küttis, kes oli EENA president kongressi korraldamise ajal 2000.a, on lubanud lähiajal taas kohtuda EENA naistega, et ühiselt meenutada Tallinnas toimunud BPW Euroopa kongressi.

Tahan väga tänada kõiki omaaegseid EENA pressiesindajaid ja arhiivihoidjaid – Hille Karm, Malle Lind, Karin Juhat ja teised. Soovin jõudu kõikide EENA klubide ajaloo „jäljeküttdele“ oma klubide ajaloo arhiveerimisel ja jäädvustamisel!

Fotod: 1) paremal ülal: Karin Juhat (EENA asutajaliige) annab fotoalbumid ja kaustad digiteerimiseks üle Anu Veermäe-Kaldrale; 2) paremal all: Virve Poom ja Anu Veermäe-Kaldra

Tekst: Virve Poom – Tallinna klubi liige ja Mare Timian – Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

21.02.2021, Tallinn

Anu Raud: Järjepidevus või edasi kestmine on nii oluline.

Anu Raud on Eesti tekstiilikunstnik, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor, alates 2016 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.

2019. aastal valis EENA – Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon Anu Raua Aastate naiseks 2019. Tiitli “Aastate naine” annab EENA välja naisele, kes on tubli äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal, kes on ettevõtja või ametinaine. Ta on Eesti Vabariigi kodanik, ühiskonnaelu aktiivne mõjutaja ning on kogu oma elu jooksul korda saatnud midagi eriti tähelepanuväärset.

Anu Rauast on valminud äsja imeline portreefilm “Pärand. Anu Raud” (2021). Kunstnik Anu Raud mõtiskleb filmis inimese juurtest ja latvadest, unistustest ning vajadusest midagi endast maha jätta, hävimatutest väärtustest ja väikeste asjade võlust.

♥ Räägitakse, et Euroopas on juurteta elu kriis. Ja nii ma siis arvangi, et see juurteta elu kriis on see, et sa lähed ühelt maalt teise, kus aga elu kergem või parem on. Ja siis, kui sul on rohkem raha, sa ostad suurema korteri, kui on vähem raha, lähed väiksemasse korterisse. Su all elavad inimesed ja peal elavad inimesed, su kõrval elavad ja igal pool su ümber elavad inimesed. See ongi see juurteta elu. Järjepidevus või edasi kestmine on nii oluline. Et oleks olemas aga võtta inimesed, kes on pühendunud, kes viitsivad, saavad, oskavad ja ei lase seda Eestimaad käest ära. Väga lihtne on käest ära lasta, kui kõik lihtsalt jooksevad ära, siis ongi käest ära.

♥ Mobiilindus ja Internetid ja …seda ma küll täiesti kardan. Et kui ma näen, kuidas inimesed enam ei näe seda, kes ta kõrval istub ja ei vaata enam loodust ja ei pane tähele hiirekõrvu ja… kõik libistavad nimetissõrmega oma telefone. See ajab mul hirmu nahka.

♥ Olen rõõmus võimaluse eest elada maal ja elada talus, sest minu silmis on talu eestlase vääriselupaik. Kuna see mulle endale nii palju pakub, püüan maal olemise võimalust pakkuda ka oma õpilastele ja üleüldse loomerahvale. Esivanemate pärand, maad ja metsad, loodus ja loomad – selle kõige keskel luua ja vaipu kududa on imeline.

ETV näitas filmi 21.02.2021 ja see on järelvaadatav ERR Jupiteris https://jupiter.err.ee/1608098443/parand-anu-raud

Teksti koostas Mare Timian, EENA Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht (allikad EENA koduleht, Anu Raua portreefilm ja elu.ohtuleht.ee)

22.02.2021

EENA Tallinna klubi huvitiimi särtsakad naised tähistasid sellel aastal vastlapäeva Vabaõhumuuseumis Tallinnas.

Vabaõhumuuseumi külastatakse tavaliselt ikka rohkem kevadel, suvel ja sügisel, kuid meie tõdesime nüüd, sinna tasub minna ka talvel.

Selle talve kõige külmemal päeval, 18. veebruaril, külastasid huvitiimi ettevõtlikud naised Vabaõhumuuseumi Tallinnas. Muuseumi külastuse päeval oli väljas imeliselt kaunis päikseline ja krõbe talveilm, jalutasime ja nautisime kaunist talvist loodust ja vabaõhumuuseumi lumist metsa.

Vabaõhumuuseumi külastus on kui ajarännak minevikku, suur küla Tallinna linnas, kus hooned pärinevad eelmisest sajandist. See eriline muuseum rajati juba 19957. aastal, et kaitsta ja säilitada Eesti maa-arhitektuuri.

Vabaõhumuuseumi külastuse kõige vahvam osa oli aga särtsakas sõit hobusaaniga. Kena hobune Elbrus koos kutsariga tegi meile pooletunnise saanisõidu muuseumi kaunil territooriumil ja metsaradadel. Tänavusel lumerohkel talvel on hobusaaniga sõit muuseumis väga populaarne ja nõutud, eriti vastlapäeva eel ja vastlapäeva nädalal.

Saanisõidu ajal jagas kutsar meile infot muuseumi tegemistest, vastas meie küsimustele ja saime rohkem teada ka näiteks teeäärsetest ehitistest ja hoonetest. Saanisõidu ajal nautisime vaikust ja rahu, saani kriginat, lumekrõbinat, tee äärde jäävaid lumiseid metsi ja imetlesime lumevaiba alla mattunud talusid. Nägime hobusaaniga sõites teeveerel ka metskitsi. Aga mõnel saanisõitjal näpistas külm pisut ka varbaid.

Kaunil päikselisel ja krõbedal talvepäeval tehtud matk vabaõhu muuseumisse oli mõnus ja meeldejääv, sest mõned meist polnud üldse hobusaaniga sõitnud või polnud juba aastaid-aastaid hobusaaniga talvel sõitnud.

Jõudsime sisse astuda ja head-paremat maitsta ka Vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsis.

Täname muuseumi külastusel ja saanisõidul osalenud huvitiimi kaaslasi.

Teksti kirjutas Tallinna klubi liige, huvitiimi koordinaator Anne Lindma ja toimetas Mare Timian, Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht.

Fotod: Tallinna klubi liikmed Karin Juhat ja Virve Poom.

Ettevõtlusklubi käis giidiga Tallinna vanalinnas kummitusi ja legende uurimas

Üks korralik pakane EENA Ettevõtlusklubi naisi ei kohuta ning vaatamata krõbedale talveilmale võtsime 8. veebruaril meie igakuise kokkusaamise raames üheskoos ette jalutuskäigu Tallinna vanalinnas.

Jalutuskäik polnud meil plaanis mitte lihtsalt vanalinnas uitamiseks, vaid ka selleks, et tutvuda Tallinna kummituste ja legendidega. Tallinn Traveller Tour ning tema rõõmsameelne giid Mirjam viisid osalejad ajas sajandeid tagasi.

Kui keegi peaks nüüd küsima, miks oli Timuka elu nii üksildane, kus korraldas Saatan oma pulmapeo või miks on tähtis Nõelasilma tänav, siis neile ja nii mõnelegi teisele küsimusele oskame nüüd ka vastuse anda.

Jalutuskäigu järel tutvusime ja ajasime juttu meie klubi uue kandidaatliikme Mai-Liisiga ning ühtlasi soojendasime end ja nautisime koos mõnusaid jooke-suupisteid hubases Chocolala kohvikus.

Tekst: Anneli ja Triin
Fotod: Tuuli ja Triin

Kliimamuutus ja looduskeskkonna hävimine mõjutavad meid kõiki. Kuidas me siia jõudnud oleme, kuhu on maailm liikumas ning millised on meie võimalused olukorda parandada või muutustega kohaneda? Tartu Ülikooli kaasprofessor Aveliina Helm kõneleb globaalsete muutuste mõjust Eesti elule, looduskeskkonnale ja inimestele.

Kui oled loengu läbi vaadanud siis palun anna  omapoolne tagasiside alloleval lingil:
https://forms.gle/6cTL4ewN7hrE1jck9

Mis järgmiseks?

4. märtsil 2021 räägib AS Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl teemal “Säästev ja kestlik areng- mis? miks? kuidas?”
Sarja teine loeng keskendub jätkusuutliku ehk kestliku arengu tausta ja sisu avamisele. Räägime kuidas oma tegevuse mõju hinnata nii ettevõtluse kui ka argielu seisukohast ning kuidas sellele strateegiliselt läheneda. Vastame küsimustele: mis on süsinikujalajälg, selle mõõtmine ning süsinikheite tasakaalustamine ehk offsettimine. Mõtiskleme kliimariskide üle ning räägime, miks on oluline sellele juba praegu tähelepanu pöörata.
Tule ise ja jaga infot ka kaasteelistega!

Registreeru kohe https://bpw-estonia.ee/event/erika-pihl-vebinar-saastev-ja-kestlik-areng-mis-miks-kuidas/

Mis on algatus “Roheline ja hooliv maailm”?

EENA Tallinna klubi eestvedamisel on sündinud üleeuroopaline algatus “Roheline ja hooliv maailm”.
Kuidas teha tänases maailmas häid valikuid? Kuidas hoolida iseendast ja meid ümbritsevast keskkonnast? Kuidas pidepunkti mitte kaotada? Kuidas naistena aidata kaasa jätkusuutliku keskkonna loomisele?  Kuidas luua muutust ühiskonna väärtushinnangutele? Kuidas luua ja toetada rohelist ettevõtlust?
Pakume info virrvarris paremate valikute tegemiseks loenguid ja ettevõtete külastusi kaasaegsele naisele, kes soovib võtta vastutuse lisaks enda ja oma pere heaolule ka meie koduplaneedi Maa hea käekäigu eest.
Lisaks loengutele ja ettevõtete külastustele  kutsume kõiki teotahtelisi ja ettevõtlikke naisi liituma edutiimidega, et kujundada oma ettevõtte kestlikku toimimist. Julgustame naisi suuremat vastutust võtma ja oma juhivõimeid arendama. Innustame, julgustame ja juhendame edutiime sel teel kogenud mentorite abiga.

Soovid järgmistest tegemistest lisainfot või lausa kaasa lüüa?

Palun täida liitumise vorm siin

Ettevõtlik ja otsusekindel naine on see, kes viib ellu vajalikud muudatused iseenda elus ja oma organisatsioonis läbi mille saavutame ühise eesmärgi – jätkusuutlik roheline maailm meile endile ja tulevastele põlvkondadele.

Üleeuroopalise liikumisega oleme loonud rahvusvahelise naiste võrgustiku, kus üheskoos jagada teadmisi ning luua jätkusuutlikke lahendusiLoe lisaks siit.

 Pärnu ettevõtlikud tegid tutvust targa küttetehnoloogiaga

Aastaajale kohastel, külmast krõbedatel talveõhtutel tahaks lasta endale kohe mõnusalt pehmeid soojapaisid teha. Ja kus mujal neid siis veel põnevamal ja uudsemal moel teha saakski, kui mitte Redwell Eesti kontoris. Sestap seadsime EENA Pärnu klubi naisperega sammud klubikaaslase Külli Pärnus tegutsevasse kontorisse, mis on ühtlasi ka showroom, kus neid kütkestavaid küttelahendusi katsuda ja kaeda saab.

Alustuseks demonstreeris Külli veenvalt seda, et temas peituvatel oskustel, tegutsemisvõimel ja –tahtel pole piire, sest mingi ime läbi oli tõsise tööpäeva lõpuks meid tervitamas tõeliselt maitsev ja külluslik lauake hea ning paremaga. See oli nagu ootamatu sattumine 24.veebruari puhuks peetavale vastuvõtule, kus serveeritud kokanduslikud šedöövrid sobisid küll sedavõrd hästi, et pähe supsas mõttealge, et tahaks end igapäevaselt hakata siit Külli kontorist läbi sõidutama, kui pikk ja väsitav tööpäev seljataga.  Tõepoolest oli oht, et sõrmedki saavad söömaroaks, kuna see kõik oli niivõrd sõrmilimpsimapanevalt suupärane.

Külli kohta võiks tõesti öelda, et kokk-kondiiter-keevitaja. Ja seda ikka kõige paremas mõttes, sest see südikas farmatseudihariduse ja pikaaegse töökogemusega, ettevõtlus ja projektijuhtimise tudeng, kes on muuhulgas suurepärane kokk ning võõrustaja, jõudis 2016. aastal koos kaasaga asutada Redwell Eesti rakukese, mis on tänaseks päevaks koduseinte vahelt oma kontoriruumidessegi kolinud. Põrandast laeni, nagu ütleb nende ärinimi, vihjab sellele, et need tõhusad ja targad infrapunaküttekehad sobivad soojatootmiseks paigaldada nii põrandale, seintele, kui ka lakke. Austrias loodud Redwelli brändi tootevalik on tõeliselt mitmekülgne, pakkudes lahendusi igale maitsele.

Kui minu lapsepõlvekodus tähendas kütmine pigem tüütut ja raskemapoolset tegevust, sest söekatel, määriv katlakamber ning sõnakuulmatu süsi ise, mis labidalt pidevalt maha pudenes, ei olnud midagi šikki ega peent, naiselikust liigutusest rääkimata. Ometi oli see kütmiserõõm meil sageli just naisperele osaks saav tegevus. Tol ammusel ajal ei osanud taolistest funktsionaalsetest ja soovi korral ka dekoratiivsetest küttelahendustest unistadagi. Meie siin vähemasti mitte, küll aga mõistis neist unistada ja neid välja mõelda üks Austria härra, kes esimesi prototüüpe oma kodu garaažis leiutas ja valmis tegi. Meie külaliskamp tunnistas nähtud tootelahendused igatahes innovaatilisteks ja küllap mõtlesime kõik neile sobivaile kohtadele, kuhu oma kodudes neid kütteelemendiga peegleid, laevalgusteid või endale meelepärase disainiga seinapilte paigaldada passiks. Igal juhul soovime Redwell Eestile pikka iga ning Küllile jätkuvalt innukust ja oskusi ära tunda ning realiseerida kõiki oma ettevõtet arendavaid võimalusi.

No ja kui üks tegus naishing on ikkagi sedavõrd osav ja ettevõtliku meelelaadiga, siis miks mitte värvata teda ka juba klubi juhatusse  Mõeldud – tehtud. See otsus sündis üksmeelselt siiski juba enne seda, kui Külli kõigi oma põnevate tegemiste osas meid valgustada jõudis.

Tekst: Inger Lilles-Nestor

NAISED VESTLUSAKNAL on Tallina Klubi naiste algatatud uus formaat, kus mõnusas vestluses hoiame õlatunnet, jagame uudiseid ja lugusid, mõtteid ja ideid.

Omavaheline suhtlus on eriti oluline ajal, mil silmast-silma suhtlust on vähe, paljud teevad kaugtööd ja päris kohtumised suuremale ringile on piiratud. Tule vestlusaknale oma lemmik kohvikruusi või teetassiga ja teeme olemise mõnusaks!

Esimene virtuaalne NAISED VESTLUSAKNAL sai teoks 28. jaanuari õhtul. Martiina tegi meile kokkuvõtte EENA Tallinna klubi liikmete küsitlusest ja rääkisime oma klubi üritustest, mis on tulemas lähikuudel.

Siiri rääkis EENA roheprojekti “Roheline ja hooliv maailm” arengutest nii rahvusvahelises ulatuses kui ka EENA enda algatustest – tegevused hoogsalt käima läinud, tiimid on koos, kogutakse ideid ja tehakse plaane.

EENA alustab e-seminaride sarjaga, kus selgitame inimestele igapäevaste tarbimisvalikute olulisust ja tagamaid, kõneleme valehäbita ja ausalt kriitilistel päevakajalistel keskkonnateemadel nagu rohepesu, Eesti mets, kliimamuutused ja süsinikujalajälg, mille igaüks meist planeedile jätab. Algatuse raames plaanime ka roheettevõtete külastusi kohe, kui olud lubavad.

11.02 toimub esimene vebinar, kus kõneleb Aveliina Helm – bioloogiaprofessor ja Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esinaine globaalsete muutuste mõjust Eesti elule, looduskeskkonnale ja inimestele.

Reet Laja, EENA asutajaliige, rääkis Valgevene naiste abistamiseks läbiviidud Eesti-Valgevene projektist eelmisel aastal. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) tegi arengukoostöö ümarlauale ettepaneku teha taastumisprogrammi Valgevene naistele, keda nende enda riigi võimud represseerivad. Eesti riigi ja välisministeeriumi koostöös toodi 15 valgevenelannat Pärnusse taastuma ja puhkama.

Anne Lindma, Tallinna Klubi Huvitiimi koordineerija, rääkis EENA ajaloost: klubide loomisest ja presidentidest läbi aegade seoses EENA 30. sünnipäeva ettevalmistustega 2022.aasta sügisel.

Naised Vestlusaknal toimub kord kuus, igakordsete uute uudiste, lugude ja teemadega. Aitäh kõigile korraldajatele ja osalejatele! Kohtume taas kuu aja pärast.

Tekst: Mare Timian, Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht

Mis teeb inimese meie jaoks normaalseks ja mis ebameeldivaks?

Tartu EENA naised pidasid aasta esimest (online)koolitust uue liikme Ülle Järv’e Loovstuudios Aparaaditehases. Seda selleks, et vaadata enda sisse ning ümber. Oleme ju ammu taibanud, et teised ei ole samasugused nagu meie. Samas osade inimestega on väga meeldiv suhelda – on tunne nagu oleks juba ammused tuttavad kuigi nähakse alles esimest korda. Samas teistega loed minuteid, et saaks juba lahkuda ja jutt kohe üldse ei suju. Mis neid inimesi eristab ja kas tõesti ongi osad inimesed meeldivad ja teised ebameeldivad?

Meile andis vastuseid koolitaja ja konsultant Kaido Kubri, kes on rahvusvaheliselt sertifitseeritud Thomas Internationali Thomas-meetodi (DISC) kasutaja. Kaido sõnul oli tal endal juba kooliajal jube raske aru saada, miks osade inimestega on lihtne suhelda ja teised nagu nimme ajaksid närvi ja on väga arusaamatud.

Seega on ta ise isiksusetüüpide maailma palju uurinud ja nüüdseks pikalt juba koolitanud ja ka teistel inimestel teistest ja endast paremini aru saada aidanud DISC-meetodil isiksusetüüpide tundma õppimise läbi.

Mis ketas see siis selline on? D, I, S ja C tähistavad nelja isikusetüüpide suunda. D ja I nendest on ennast kehtestavad ja kiire tempoga ning S ja C pigem kohanduva ja rahuliku tempoga. Samas saab neid suundi vaadelda ka iseloomu järgi, kus D ja C on asjaliku loomuga (pigem eesmärkidele orienteeritud) ning I ja S sõbralikud (inimestele suunatud).

Kaido sõnul ei ole keegi puhtalt üht või teist tüüpi vaid alati segu nendest ja me liigume pidevalt nende nelja vahel ka olenevalt olukorrast. Kas oled tundud, et oled erinev töökeskkonnas ja kodus? Nii ongi, et põhilised isiksuseomadused on sul alati samad (muutuvad elu jooksul küll, aga vähe), kuid erinevates seltskondades võtad erinevaid hoiakuid. Nii on ka teistega suheldes. Kui kohtuda uute inimestega, on hea natuke aega võtta, et rahulikult teist inimest kuulata ja vaadelda, et aru saada, mis tüüpi ta tol hetkel tundub ning siis osata ise olla kannatlik (või just mitte liiga palju infoga ära väsitada). Nii on suhtlus meeldivam ja mõlemal tuju pärast kohtumist parem.

Meie EENA naistega oleme seda meelt, et eneseareng on oluline ja kõige paremini saab seda neilt, kes ise on midagi väga hästi ära õppinud. Seega oleme tänulikud Kaidole, kes meile oma kogutud teadmisi jagama tuli, mõned praktilised ülesanded läbi aitas viia ning ka materjale koju andis.

Sellega sai Tartu klubi 2021 aasta hooaeg avatud.

Kaido tegemistega saab tutvuda https://www.eludisainer.com/

Aitäh Kaido ja aitäh, osalejad!

Tekst: Liis Järvamägi
Pildid: Triinu Sirge

Digikoristuspäev 2021: Ettevõtlikud naised kutsuvad digiprügi eemaldama.

Reedel, 29. jaanuaril 2021 on üle-eestiline digikoristuspäev. Ettevõtlikud naised on rohelised ja kutsuvad digiprügi eemaldama, sest põhjuseid selleks on vähemalt kaks!

Esiteks muudame digikoristades oma seadmed kiiremaks ja saame juurde salvestusruumi. Teiseks vähendame seisva digiprügi kustutamisel otseselt CO2-jalajälge ehk anname panuse keskkonnahoidu.

Siin on mõned soovitused.

1. Korrasta Desktop.

2. Vaata üle Downloadsi kausta failid ja tühjenda prügikast.

3. Paiguta failid pilve (nt Google Drive, Microsoft Onedrive, Dropbox).

4. Tee failidest varukoopiad, kasutades pilveteenust, välist kõvaketast või mälupulka.

5. Vaata üle arvutis või nutiseadmes olevad programmid ja kustuta mittevajalikud.

6. Määra oma seadmele parool, kui sa ei ole seda veel teinud.

7. Tühjenda veebilehitsejas vahemälu ja küpsisefailid.

8. Kustuta veebikeskkondadesse loodud kontod, mida sa enam ei kasuta.

9. Loobu postkasti tulevast reklaamist ja pakkumistest – kliki reklaami juures “unsubscribe” või “loobu tellimusest”.

10. Lülita seade välja ja puhasta see füüsilisest mustusest pehme ja õrnalt niisutatud lapiga.

Täpsemad juhised leiab Digitargast.

Neljapäeval, 28. jaanuaril toimub sel teemal ka hariv veebiseminar „Digiprügist vabanemine kui nurjatud probleemi lahendamine ettevõttes“. Registreeru tasuta seminarile .

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) lükkab hoo sisse Tallinna klubi eestvedamisel sündinud rahvusvahelisele liikumisele “Roheline ja hooliv maailm”. Selgitame inimestele igapäevaste tarbimisvalikute olulisust ja tagamaid, kõneleme valehäbita ja ausalt intrigeerivatel päevakajalistel keskkonnateemadel nagu rohepesu, Eesti mets, kliimamuutused ja süsinikujalajälg, mille igaüks meist koduplaneedile jätab. Programmi raames tutvustatakse põnevaid teemasid esmalt veebinaride kaudu, hiljem, kui koroonaviiruse levik võimaldab, on plaanis ka erinevate roheettevõtete külastused.

Südatalvise jaapani aia budistlik rahu ja põhjamaine lumeime

Tallinnas Kadrioru pargis asub kaunis ja põhjamaa kulutuuris eriline jaapani aed. Aed on rajatud ümber Kirdetiigi, mis jääb pargi Oru tänava poolsesse külge.

EENA ettevõtlikud naised külastasid kaunist jaapani aeda südatalvel, kui aed on linnarahvale suletud. Giidiga ekskursioonid on aga võimalikud ja sellel imeliselt lumisel jaanuarikuisel talvepäeval me jaapani aias koos Kadrioru pargi giid Elle Pentiga selle väga erilise ringkäigu tegimegi.

Kadriorgu rajati autentset jaapani aeda pea seitse aastat, aed valmis lõplikult 2018.aastal. Töid juhatas jaapanlasest aiakujundaja Masao Sone, kes on tunnustatud nii Jaapanis kui Euroopas.

Aia loomisel on lähtutud jaapani aia filosoofiast, kus kesksel kohal on elu ringkäik ja looduse väljendusrikkus. Jaapani aia loomisel kasutatakse kolme olulist elementi: kivi, mis moodustab maastiku struktuuri; vesi, mis esindab elujõudu; ja taimed, mis annavad värvi ja loovad muutusi kogu aasta vältel. Jaapani aed on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude.

Jaapani aias on inimene iseendaga, aias ei spordita, ei sõideta jalgrattaga ega jalutata lemmikloomi. Aed on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude. Kulgemine, mõtisklus, loodusesse süüvimine on tegevused, mis ei vaja aias pinke. Samuti puuduvad jaapani aias valgustid.

Jaapani aed rajati Kadrioru parki mitmel põhjusel: Kirdetiik ja pargi kaugeim osa vajasid korrastamist ning samas oli vaja midagi erilist, et jalutajaid juhatada liikuma kogu pargi ulatuses. Sooviti luua tõelist jaapani aeda, mitte vaid aeda jaapani aia ainetel. Seetõttu oli aia kujundaja jaapanlane.

Jaapani aias on igal aastaajal oma imelised pilgupüüdjad: kevadel õitsevad kirsid, suve hakul rododendronid, suvel iirised ja võhumõõgad, sügisel võluvad vahtrate värvilised lehed.

Südamest tänu meie Virvele selle imelise võimaluse ja ettevõtmise eest! Aitäh särtsakale giidile Ellele jaapani aia ja Kadrioru ringkäigu ning lugude eest.

Artikli kirjutas ja pildid tegi Mare Timian, EENA Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht.

17.01.2021

Ettevõtlikud naised innustavad kõndima.

Alanud aasta 2021 on ettevõtlikele naistele uute ideede ja ettevõtmiste aasta ning juba on sündinud esimesed vahvad algatused.

EENA Tallinna klubi liikmed, Siiri Tiivits-Puttonen ja Mare Timian, kes armastavad aktiivset elu ja looduses liikumist, lõid ühiselt Facebooki avaliku grupi – Kõndijate Klubi.

“Innustame, julgustame ja inspireerime üksteist! Jagame siin grupis ühiselt mõnusaid mõtteid liikumiseks ja looduses kolamiseks, seame eesmärke ja utsitame üksteist, tähistame saavutusi ja vaatame, kuhu selle ühise vägeva energiaga koos kulgeme,” jagab Mare grupi ideed.

Kõndijate Klubi idee sai alguse Mare postitusest oma Facebooki seinal, kus ta võttis kokku oma 2020. aasta kõndimise tulemuse – 2222 km, mis kõnetas ka Siirit. Küsides Marelt, kas selline klubi on juba olemas, saigi Kõndijate Klubi Facebooki grupina sealsamas ka kohe loodud.

Kõndijate Klubi algatus on osutunud väga õigeaegseks ja populaarseks: vähem kui paari nädalaga on klubiga liitunud üle 200 kõndija üle Eesti, aga ka juba Soomest ja Poolast.

Kui sulle meeldib kõndida, nautida loodust ja avastada uusi paiku, siis oled sinagi väga oodatud liituma klubiga! Leiad meid Kõndijate Klubi grupist.

Head EENA naised!

23. detsember 2020

Sel aastal tuli kevad maailmas teisiti. Ka EENA tegemistes pidime tegema muudatusi: töö ei jäänud seisma, vaid asusime tegutsema uutes oludes. Usun, et just keerulistel aegadel on tugeva organisatsiooni toetusest, klubiliikme abikäest  ja oma lähemast naiskonnast palju abi. Olen kindel, et ebakindlal ja raskel ajal oleme märganud üksteist rohkem.

EENA on osa suurest  ja auväärse eaga organisatsioonist.  Selle aasta augustis tähistasime ülemaailmse küünlatseremooniaga organisatsiooni 90. sünnipäeva.

Meie tunnuslause on jätkuvalt! Julgustame, innustame ja inspireerime naisi ettevõtlikkusele.

Meie organisatsioon on väga mitmekesine, meie organisatsioon ühendab endas ärinaisi -ja ettevõtjaid kõikidelt elualadelt. Meie hulgas on täna organisatsiooni asutajaliikmed, samas on jõudsalt kasvanud meie noorte organisatsioon. Kahe aasta jooksul on loodud kaks klubi -Tallinnas Äriklubi ja Narvas EENA piirkondlik klubi.

Tänan kõiki organisatsiooni liikmeid ja suure juhatuse liikmeid tegusa aasta eest!

Tänan kõiki presidente, olete oma klubisid juhtinud hinge ja energiaga!

Tallinna klubi – Siiri Puttonen ja Merike Paasalu,
Võru klubi – Kati Lõhmus,
Tartu klubi – Triinu Sirge,

Rannamõisa klubi – Inge Strahov,
Äriklubi – Signe Ventsel,
Ettevõtlusklubi – Külli Meister,
Pärnu klubi – Kadrin Kärner,
Narva klubi – Ljubov Fomina.

Tänan kommunikatsiooni tiimi, kes on teinud EENAst selge kommunikatsiooniga ja inspireeriva kuvandiga organisatsiooni! Meie arutelud on ehedad ja naised väljendavad oma seisukohti sõnakalt.

Tänan eelmisi presidente Anu Viksi ja Riina Piiglit nõuannete eest ja jätkuva panuse eest organisatsiooni igapäevasesse arengusse!

Oleme esimese rea naised!

 Minu kolm kolm soovi meile aastaks 2021:

• Toetame üksteist oma klubides
• Tunneme huvi teise klubide tegemiste vastu
• Omame arvamust ja võtame sõna ühiskonnas

Ester Eomois

EENA president 2020-2022

EENA Narva klubi naiste esimene eena-aasta oli särtsakas ja tegus.

Vaatamata uuele koroonaviiruse puhangule ja Ida-Virumaal kehtestatud piirangutele on EENA Narva klubi ettevõtlikud naised jätkuvalt tegusad: naised osalevad ühiskondlikus elus ning on tulnud välja ka uute ideede ja algatustega.

Rahvusvahelisel naisettevõtluse päeval 19.novembril külastasid Narva klubi ettevõtlikud naised Narva Keskraamatukogus avatud kahte näitust. Rändnäitus “Kodukoha kompass” pakus külastajatele võimaluse hinnata Narva avaliku ruumi kvaliteeti ning kaasa rääkida elukeskkonna edendamise arengutes.

Näitus koosneb kaheksast teemast, mis aitab linnadel liikuda hea paiga loomise suunas. Lisaks on näitusega kaasas praktiline kompassketas (originaalis Place Standard. How Good Is Our Place). See on auhinnatud, vabavaraline metoodika, mis annab kohalikele lihtsa raamistiku oma kodukoha avaliku ruumi kvaliteedi hindamiseks ja ruumiteemaliste arutelude pidamiseks. Vaata ka eesti keelde kohandatud Kodukoha kompassi juhendit (see on prinditav)!

Näitusekülastuse tulemusena tekkis EENA narvalannadel idee osaleda Narva üldplaneeringu ideekorjes. Narvalannad ütlevad, et nad on veendunud, et linnaelanike vaba aja veetmise kohtade planeerimisel tuleb silmas pidada tervikpilti ning narvalaste ja linna külaliste heaolu ja mugavust.

Taskuparkide avamine mitmes Narva linnaosas mitmekesistab linnaelanike puhkust: aktiivsed ja loomingulised tegevused, hubased kohvikud või moodsad pop – up kohvikud linnaruumis.

Narva Keskraamatukogu direktor Maritsa Ort tutvustas EENA naistele ka teist näitust. See oli imeline väljapanek Oksana Ivleva valmistatud ehetest, mis olid tõeliselt vaimustavad, kinnitasid narvalannad nagu ühest suust. EENA Narva klubi naised tänavad Maritsat lahke vastuvõtu eest ja lisavad, et sellised imelised kohtumised innustavad tegutsema ja aitavad leida uusi ideid.

EENA Narva klubi naised tutvustasid EENA tegevusi ka Ida-Viru Ettevõtluskeskuse korraldatud heategevuslikul mittetulundusühingute ja õpilasfirmade online – laadal. See oli suurepärane võimalus tutvustada EENA Narva klubi ja ettevõtlike naiste tegevusi idavirumaalastele, aga ka teha ise oma heategevuslik panus annetamistalgutel.

Heategevusliku laada külastamine Paju koolis ei jätnud kedagi ükskõikseks, sest õpilaste nobedate näppude alt tulnud käsitöö oli valmistatud hoole ja armastusega.

Nagu aasta lõpus ikka kombeks, võtsid EENA Narva klubi vahvad naised peatselt lõppeva aasta pidulikult kokku. Aastalõpu ürituse võõrustaja oli Narva Vanalinna Riigikool ja kooli direktor Tatjana Stepanova. Narva klubi naised olid aastale tagasi vaadates kõik täiesti seda meelt, et aasta kõige eredam ja väga hästi õnnestunud ettevõtmine oli sügise algul Narvas peetud EENA organisatsiooni aastakoosolek ja sellega seotud mitme päeva jooksul ette võetud vahvad üritused.

Samuti jääb sellest 2020.aastast eredalt meelde Narva klubi liige Tatjana Babanskaja, kes esitati Aasta naine 2020 tiitli kandidaadiks ja ta pääses ka kolme esifavoriidi hulka.

EENA narvalannad ütlevad 2020.aastale tagasi vaadates: „Oleme uhked ja kindlad, et oma aktiivse ja ettevõtliku tegevusega aitame kaasa Narva linna arengutele ja maine kujundamisele. Oleme avatud ja koostööks valmis ettevõtlikud naised, keda ühendab ühine eesmärk, huvi ja kirg“. Ning lisavad lõpetuseks kelmikalt: „Meid ühendavad sellel aastal ka ühesugused EENA logoga tellitud näomaskid!“

Artikli kirjutasid ühiselt EENA Narva klubi kommunikatsioonijuht Irina Bahramova ja EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian.

Edukas rõivadisainer Katrin Kuldma võõrustas EENA ettevõtlikke naisi

EENA Tallinna klubi ettevõtlikud naised käisid külas Katrin Kuldmal, kes on edukas Eesti rõivadisainer ja Amanjeda brändi looja ning omanik. Katrin võttis EENA külalisi vastu oma Tallinna südalinna galeriis 9. detsembril.

Galerii asub Tallinnas Maakri Kvartalis ULTIMA THULE galeriis, mis esindab põhjamaist disaini, kunsti ja elustiili. Põnevas galeriis on stiilselt esindatud nii rõiva- kui sisustusdisain, valik head kunsti ning elustiiliteenused.

Katrin ütleb, et oma disaineritöös on tema üks suuremaid naudinguid ajalooliste mustrite ja koloriitidega mängimine. Tema moebrändi iseloomustavad kvaliteetsed materjalid, delikaatne disain, innovaatiline tehnoloogia ja kõrgeklassiline kasutusmugavus.

Katrini jaoks on 2020.aasta olnud väga tähenduslik. Eelkõige oma galerii loomise poolest. Aga ka seetõttu, et tema loomingu Muhu Couture kollektsiooni ikoonilised mudelid, punane masintikandiga kleit “Caramel” ja samas koloriidis käsitsi tikitud jakk “Osaka” valiti 2020.aastal Eesti Rahva Muuseumi kogudesse.

Amanjeda kollektsioonid on müügil butiikides Itaalias, koostöö itaallastega on Katrini jaoks väga oluline. Katrini rõivakollektsioonide hiljutised fotod on teinud Itaalia päritolu fotograaf, kes pakkus Katrinile, et pildistab tema rõivakollektsiooni Eestis olles.

Kohtumisõhtul tutvustati külastajatele ka head Eestimaist sööki ja jooki. Maitsvad, tervislikud ja kunstipärased snäkivaagnad valmistasid Scheeli restorani kokad. Jookidest tutvustati EENA külalistele Lõuna-Eesti Uue-Saaluse Veinitalu kirega loodud käsitööveinide toodangut. Naised degusteerisid kõige populaarsemat vahuveini “Rabarber” ning “Parim Eesti Jook 2020″ konkursil 159 joogi seast kuldmärgi saanud vahuveini “Ebaküdoonia”.

Kartin andis EENA ettevõtlikele naistele ülevaate oma disaineritööst ja tutvustas kaunist galeriid. Õhtu lõppedes oli Tallinna klubi naistel võimalus täiendada oma garderoobe galeriis pakutavate stiilsete riietega. Katrini tegemistest saab rohkem lugeda aadressilt https://www.amanjeda.com/

Aitäh, Katrin Kuldma, silmipaitava stiilse elamuse ja meeleoluka õhtu eest!

Artikli kirjutas EENA Tallinna klubi liige Kaire Luuk. Toimetas Mare Timian, Tallinna klubi kommunikatsioonijuht. 

Merike Kandar: Teen seda, mis paneb hinge helisema ja kingib tänulikkuse

Merikese kokkamise ürituse idee algallikaks on tema suur kirg toidumaailma vastu. Kõik see on saanud aga alguse Merikese lapsepõlvest, kust on talle antud ellu teekonnale kaasa sellise põneva sisuga reisikott.

Me paljud ju mäletame, et sügaval nõukogude ajal oli toidukaupade valik poodides olematu. Ja ka selle pisku pärast tuli võidelda, järjekordades seista, ka nö letialuseid tutvusi kasutada, kellel oli ja nii edasi.

Kodudes valmistati tollel ajal ikka enamasti kõike ise – alates sealihakonservist kuni koduveinini välja. Väikse tüdrukuna ema köögitoimingutes aidates, tundsin nendes tegemistest kuidagi erilist helgust ja rõõmu. Nii kasvas minus vaikselt soov ise teha ja luua ning kirg põneva toidumaailma vastu.

Merike on hiidlanna ja ta ütleb „Armastan kala üle kõige“. Merikese isa käis omal ajal ise kalal ja vastavalt aastaajale rikastas tema perekonna toidulauda lest, angerjas, siig, lõhe, tuulehaug, kilu, ahven ja teised tuntud ja hõrgutavad kalad.

Tänu võrratult ägedale Eero Kippale , saime EENA kokkamise üritusel nautida külluslikku kalaroogade kokakunsti: lõhe toorjuustukreemiga, täidetud pontšikud, hiidkreveti salat, kohafilee ja suussulav porgandikook isetehtud jäätisega, mis olid koos oivaliselt head.

Merike nendib „Hindan lihtsat, kuid kvaliteetset toitu. Seetõttu olen loonud oma ettevõtte Handgurmee OÜ“. Merike lisab, et tema ettevõtte koduleht saab samuti kohe-kohe valmis. Merike toimetab oma ettevõttega väikse tütre kõrvalt. On selge, et aega peab jaguma mõlemale.

Merike toob maale ka väiketootjate toidukaupu ja nende puhul ütleb ta „Hindan puhtaid, oma looga maitseid ja lõhnu ning pean tähtsaks ka pakendite taaskasutust“. Merike kinnitab, et ta teeb seda, mis paneb tema hinge helisema, kingib tänulikkuse ja loob tiivad.

Täname Eero Olavi Kippat

Teksti kirjutas Merike Kandar, fotod tegi Ülo Mängel

Toimetas Mare Timian, Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

EENA esimene president aitas Valgevene naised Eestisse

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) pakkus arengukoostöö ümarlauale välja, et nad võiksid koostada taastumisprogrammi Valgevene võimude repressioone äsja tunda saanud naistele. Välisministeeriumi ja Eesti riigi abil toodigi 15 valgevenelannat Pärnusse spaasse ja puhkama.

„Jälgisime Valgevene valimisi, elasime juba enne kaasa Svjatlana Tsihhanovskajale, sest me ENUT-is oleme teinud arengukoostöö projekte varemgi. Oleme Ukraina sisepõgenikke koolitanud, tänavu kevadel lõpetasime Moldova projektiga. Kümme aastat tagasi koolitasime ka Valgevene naisi, kuid vahepeal meil polnud seal projekte,“ meenutas ENUT-i esinaine Reet Laja Eesti Päevalehele.

“Kui Valgevene naised pärast valimisi tänavatele tulid, siis andsime teada, et hea meelega teeksime midagi nende naiste heaks,” ütles Eesti Päevalehele ENUT-i esinaine Reet Laja.

Reet Laja on ka EENA – Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni asutajaliige ja EENA esimene president, kelle initsiatiivil EENA 1992. aastal moodustati.

Artiklit 26.11.2020 “Valgevenes repressioone tunda saanud naised käisid end Pärnus mereäärse teraapiaga turgutamas” saad lugeda Eesti Päevalehest või Pärnu Postimehest. Kogu artikli lugemiseks on vaja siseneda tellijana või soetada meediaväljaande digipakett.

Eesti ettevõtlikud naised lükkavad käima üleeuroopalise rohealgatuse: GREEN AND SUSTAINABLE BPW Europe 2020

EENA – Eesti Ettevõtlikud Naised – algatusel on sündinud üleeuroopaline ettevõtlike naiste rohealgatus “Green and Sustainable BPW Europe”. Algatuse eestvedajaks on EENA Tallinna klubi koos Läti, Leedu ja Türgi esindajatega.

Rohe-algatuse eestvedaja EENA Tallinna klubi president Siiri Tiivits-Puttonen ütleb: “EENA-le tähendab see rohelist ja jätkusuutlikku maailmavaadet ning nende väärtuste järgi tegutsemist kõigis meie ettevõtmistes”.

Siiri eestvedamisel toimus eile suure ringi e-arutelu, kus teemadeks üleeuroopalise rohealgatuse ideed, programmi alused ja esimesed plaanid. e-kohtumisel olid kohal ettevõtlikud naised üle Eesti, kellest on kujunemas algatuse tuumik-projekti eestvedajad.

Rohe-algatuse üleskutse praegustele ja uutele EENA liikmetele

Ootame rohealgatusega liituma kõiki EENA ettevõtlikke naisi, keda jätkusuutlikkuse ja roheteemad teemad kõnetavad! Ning ärgitame samadel põhjustel EENA ettevõtlike naistega liituma kõiki tegusaid naisi üle Eesti. Alustame iseendast ja teeme Euroopa roheliseks!

EENA kuulub 1993.aastast Rahvusvahelisse Föderatsiooni BPW International.

Sellest ajast on kasutusel EENA rahvusvaheline nimi BPW Estonia. BPW International võrgustikku kuulub enam kui 25 tuhat naist 95 riigist ja viielt kontinendilt. Esindame erinevaid eri- ja elualasid ning vanuserühmi ja leiame, et erinevus rikastab ning ühine eesmärk liidab meid.

Tekst: Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Vana-Egiptuse kunst KUMUs. Sild maapealse ja jumaliku maailma vahel.

Kui Eestisse jõuab esmakordselt suurnäitus Vana – Egiptuse kunstist, siis pole siin pikalt midagi mõelda vaid tuleb kohale minna ja sellest kõigest ise osa saada. Just nii Tallinna klubi huvitiimi ettevõtlikud naised otsustasidki ja külastasid KUMUs uhket näitust „Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“.

Näituse külastust juhtis giid Maria Helen Känd, kes tegi meile väga põneva ekskursi nii näitusest kui ka elust kunagisel vaaraode maal. Vana – Egiptuse näitus tutvustab seitsme alateema kaudu, kuidas elati Niiluse-äärsetel aladel, milline oli vaaraode ajastu elukorraldus, kuidas kujutati inimesi, loomi ja jumalaid ning kuidas selles peegeldus usk igavikku.

Paneb mõtlema, miks suur osa sellest kaunist kunstist suleti hauakambritesse, et need teeniksid vaid jumalaid ja siitilmast lahkunuid.

KUMU näitusel on väljas 200 eset Egiptuse rikkalikust pärandist. On imetlusväärne, kuidas on tänaseni säilinud kõik need väga vanad sarkofaagid, muumiad, maagilised amuletid, erinevad hauapanused, skulptuurid ja kujukesed.

Need tuhandete aastate vanused esemed on jõudnud Eestisse vaatamiseks Itaalias Torinos asuvast Egiptuse Muuseumist (Museo Egiziost), kus on maailma üks tähtsaim Vana-Egiptuse kollektsioon.

KUMUs avatud Vana-Egiptuse näituse kuraator on Paolo Marini Itaalia Torino Egiptuse muuseumist ja kaaskuraator on Jaanika Anderson Tartu Ülikooli muuseumist. EENA on väga uhke, et Jaanika on ka EENA Tartu klubi liige.

Vana-Egiptuse kunsti näitus on kolme muuseumi ühisprojekt: Torino muuseum Itaalias, KUMU Eestis ja Amos Rex Soomes. Samaaegselt KUMU näitusega on Vana-Egiptuse teemaline näitus avatud ka Helsingis Amos Rex kunstimuuseumis.

Me väga loodame, et 2021. aastal saame vabamalt reisida ja õnnestub külastada Egiptuse näitust ka Amos Rex kunstimuuseumis Helsingis.

Täname väga näituse külastust juhtinud giidi Maria Helen Känd. Ja tänud ka külastusel osalenud klubikaaslastele.

Teksti kirjutas Anne Lindma, Tallinna klubi liige, huvitiimi koordinaator.
Fotod tegi Siiri Part, Tallinna klubi liige. Toimetas Mare Timian, Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

Marii Väljataga võõrustas kauni lauluga Tallinna klubi huvitiimi hingedepäeva õhtul.

Laulmisega alustas Marii 15 aastaselt ning laulmisega jätkas ka oma õpingute ja töötamise kõrvalt välismaal elamise aastatel. Marii on õppinud ajalugu Eestis, Rootsis ja Itaalias ning töötanud sellel alal Itaalias ja Brüsselis Euroopa komisjoni juures. Marii valdab inglise, prantsuse ja itaalia keelt.

Marii tuli Eestisse tagasi 2019. aasta suvel ja asus siis laulmisega tegelema juba päris aktiivselt. Marii Väljataga laulab praegu solistina omanimelises trios ja Horre Zeigeri bigbändis.

Marii esitas kohtumisõhtul meile kauneid laule, kus olid nii vähemtuntud kui ka kõigile tuttavad hitt-lood. Huvitavas džässilikus võtmes kõlas Mariilt Mahavoki ja Marju Läniku populaarseks lauldud lugu „Karikakar“. Lugu on valitud aasta tagasi ka Eesti sajandi lauluks.

Hingepäeva õhtu meeleoludesse sobis imehästi ka Marii lauldud Olav Ehala lugu „Oleviste kiriku torniehitaja naise hällilaul“.

Marii on EENA Tallinna klubi liige 2020. aasta suvest. Kohtumisel osalejad tutvustasid Mariile EENA tegemisi, tutvustasime valdkondi, kus me ise igapäevaselt tegeleme. Meenutasime EENA vahvaid ettevõtmisi ja üritusi läbi aastate.

Õhtukülalise Marii väga meeldivad laulud, maitsvad koogid, lõhnav piparmünditee, mõnus juturing ja toredad meenutused muutsid selle tuulise hingedepäeva õhtu meeldejäävaks ja väga mõnusaks.

Suured tänud, Marii Väljataga, meeleoluka õhtu eest. Aitäh, Virve Poom, korralduse eest ja tänud kõigile kohtumisõhtul osalejatele.

Teksti kirjutas EENA Tallinna klubi huvitiimi koordinaator Anne Lindma. Fotod Ave Poom ja EENA Tallinna klubi liige Marika Utkin. Toimetas ja fotod töötles EENA Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian.

Noor Naisettevõtja 2019 juhib laste loovuskiirendi projekti VIVISTOP.

Noor Naisettevõtja 2019 tiitli pälvinud Mari-Liis Lind võõrustas EENA ettevõtlikke naisi VIVITA Eesti peakontoris Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus 16. oktoobril. Mari-Liis on VIVITA Eesti juht ja produtsent ning ta rääkis meile oma ettevõtjaks saamise ja olemise põneva loo.

Mari-Liisil on õigusvaldkonna haridus, kuid põnev ja mitmekülgne karjäär viis ta tehnoloogiamaailma. Et noori naisi IT-ga tuttavaks teha, sündisid tema eestvedamisel algatused Tech Sisters ja Digigirls.

Sealt edasi avanes aga võimalus liituda üle-maailmse laste loovuskiirendi projektiga VIVITA International. VIVITA tegutseb paljudes riikides: lisaks Eestile ka Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Koreast, Filipiinidel, Leedus ja Ameerika Ühendriikides.

VIVITA on rahvusvaheline laste ja noorte loovuskiirendite võrgustik. VIVITAs ei ole õpetajaid ega ametlikku õppeprogrammi. Tegevuste eestvedajateks on lapsed ise ning täiskasvanutel on sel teekonnal toetav ja inspireeriv roll. VIVITA juhid usuvad, et see suurendab laste enesekindlust ja aitab neil kasvada nutikateks, tarkadeks ja vastutustundlikeks maailmamuutjateks.

VIVITA tagab insenerigeeniga lastele loomingulise keskkonna ja vahendid ideede arendamiseks ning elluviimiseks; ehitab loominguliste laste ja juhendajate jaoks ülemaailmset kogukonda ning arendab laste loovuse edendamiseks 21. sajandi tööriistu – nii tark- kui riistvara ökosüsteemi.

VIVITA tegutseb Eestis juba kolmandat aastat ja selle ajaga on seal osalenud juba 900 last. VIVITA tegutseb oma liikmete jaoks avatud töökojana, kus saab meisterdada, ehitada ja leiutada. VIVITAs käimine on lastele tasuta ning eeldatakse vaid, et laps on ise motiveeritud iseseisvalt tegutsema. VIVITA liikmeks on võimalik saada lastel vanuses 9–15 aastat.

Mari-Liis selgitab: “VIVITA on  laste loovuskiirendi ja tegutsetakse põhimõttel, et meil pole ei õpetajaid ega õppekava, vaid lapsed, kes siin käivad saavad iseseisvalt siin olevaid tööriistu, materjale ja seadmeid kasutades oma unistuste projekte ellu viia”.

Mari-Liisi lisab, et tema tiimis tegutseb täna täisajaga 9 inimest. Meeskond on kohal lapsi toetamas ja nõustamas küsimustes, mis neil projektide elluviimisel võivad tekkida (nt tehnilised, disainialased, materjalide valikuga seonduvad jms).

Soovime Mari-Liisile ja tema tiimile edu, uusi võimalusi ja põnevaid loovuslikke läbimurdeid!

Artikli kirjutas EENA noortekogu ja Võru klubi liige Lisanna Elm ning toimetas ja fotod töötles Mare Timian, Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht.

Lugu sellest, kuidas eestimaalasest sai suvitaja

EENA Tallinna klubi juurde sündis sel sügisel huvitiim liikmete soovil ja algatusel. Huvitiimi naised käivad koos, et ühiselt osa saada mitmekesisest kultuurielust selle väga erinevates avaldumisvormides.

Huvitiimi naiste esimesed kokkusaamised olid septembris. Oktoobrikuine ühine ettevõtmine viis huvitiimi ettevõtlikud naised Arhitektuurimuuseumisse. Koos vaadati näitust „Suvila. Puhkus ja arhitektuur 20.sajandil“. EENA naisi võõrustas näituse kuraator ja arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari. Näitus räägib Eesti puhke- ja suvilaarhitektuurist alates 1930-ndatest kuni nõukogude aja lõpuni.

Näituse kuraator Triin Ojari tegi meile põneva ringkäigu rääkides kus, kuidas ja milliseid puhkeehitisi on Eestis ehitatud ja kuidas nõukogude ajal riik soodustas puhkamist. Aga sedagi,
kuidas arendati ja ehitati asutuste puhkebaase, kämpinguid, asutuste saun-suvilaid, pioneerilaagreid, aianduskooperatiive kui ka inimeste enda isiklikke suvilaid.

Kuraatori juttu täiendasid meie naised omaaegsete lugude ja meenutustega puhkamisest pioneerilaagrites, puhkebaasides ja suvilates. Näituse väljapanekuid ja fotosid vaadates oli mõnusat äratundmist taasavastades tuttavaid paiku ja puhkeehitisi, kus omal ajal käidud, kus puhatud ja suvitatud.

Aitäh Triin Ojarile kuraatoriekskursiooni ja põneva näituse eest!

Artikli kirjutas huvitiimi koordinaator Anne Lindma, fotod tegi klubiliige Virve Poom. Artikli toimetas ja fototöötluse tegi Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian. 

Sel aastal tuli sügis teisiti ehk EENA naised Narvas

Ootamatule ja keerulisele koroona-aastale vaatamata on EENA ettevõtlik ja särtsakas. Oleme kiiresti kohanenud ja tegutseme edasi muuhulgas ka virtuaalsetes keskkondades ja platvormidel.

Narva klubi võõrustas EENA volikogu.

Saabunud sügis andis õnneks ka võimaluse taas kohtuda silmast-silma. EENA Narva klubi võõrustas aastasündmust, EENA volikogu, Narvas 3.-4. oktoobril. Narva Eesti Keele Maja võttis meid lahkesti vastu ja pakkus kena võimaluse EENA volikogu läbiviimiseks. Kohal oli ligi 35 naist üle Eesti ja kes soovis, osales volikogul ka üle veebi.

Narva Vanalinna Riigikool ja kohtumine Enöke Sogenbitsiga.

Volikogule eelneval õhtul kogunesid EENA naised Narva Vanalinna Riigikoolis, kus meie võõrustajaks oli  koolidirektor Tatjana Stepanova. Tutvusime koolieluga ja kõik kokkutulnud said muuhulgas osa ka nais-energilisest tutvumisringist. Õhtu naelaks kujunes põnev kohtusime Emöke Sogenbitsiga, kes on EENA Aasta Naine 2019 ning Hanza Mechanics Tartu ja Narva tehaste pikaaegne juht. (vasakul teisel pildil 2 juhti: Ester Eomois, EENA president vasakul ja paremal Emöke Sogenbits, EENA Aasta Naine 2019).

Volikogu, töötoad ja EENA 30. juubeli ideed.

Volikogul tegi EENA president Ester Eomois ülevaate eelmisel aastal tehtust, projektidest, kohtumistest ja tegevustest. EENA Tallinna klubi värske president Siiri Tiivits-Puttonen rääkis EENA kommunikatsioonitiimi tublist tööst ja uutest plaanidest, sh ka rahvusvahelisest tegevustest ja uutest põnevatest algatustest. EENA rahajuht Maie Mängel võttis kokku läinud aasta rahanumbrid ja tutvustas 2021. aasta eelarvet.

Ühiselt otsustasime 2021. aasta peateemaks võtta “Tunneme üksteist!”, mis tähendab juba alustatud liikmeid tutvustavate ürituste jätkamist ja uute põnevate formaatide loomist, sealhulgas ka üle veebi üritused ja seminarid.

Volikogu teise poole sisustasid viis töötuba, kuhu oli kaasatud viimne kui üks osaleja, et ikka kõik saaksid kaasa mõelda ja teistega ideid jagada. Töötubades arutasime EENA erinevate põlvkondade vahelise suhtluse tugevdamise võimalusi, projekte ja algatusi EENA näo kujundamiseks ja nähtavuse suurendamiseks, EENA omatulu teenimise võimalusi ja ideid. Tegime ka EENA-t eesootava 30. juubeliaasta ürituste ja tegevuste esimesed lennukad visandid. Oli vahvaid ja uusi ideid, aga neist pikemalt juba järgmistest kirjatükkides.

Arhitektuur, kultuur, ajalugu ja stiilsed kübarad. 

Volikogule järgnes tutvumisüritus Narva klubi naistega, mis pidi toimuma juba kevadel, aga koroona tõttu lükkus nüüd sügisesse. Ja sobis siia suurepäraselt!

Algatuseks külastasime arhitekt Peeter Tambu juhatusel Sisekaitseakadeemia tuliuut Narva kolledžit. Peeter puistas majast huvitavaid fakte nagu varrukast: hoone suurus 9000 ruutmeetrit ja sellel on hulk erinevaid funktsioone. Maja ehitati Soome normide alusel, sest Eesti normide järgi sellist hoonet poleks saanud ehitada. Hoone on tehtud tulekindlatest puitpaneelidest, mis on toodetud Põlvas. Hoone asetseb paepangal, 9 meetri sügavusel maa sees, ka osaliselt vees ning ehitamisel on kasutatud sadamaehituse põhimõtteid. Haljastus on põhimõtteliselt hooldusvaba, kukeharja matid heintaimedega on toodetud Hollandis. Põnev!

Tuntud narvalanna Katrin Raik, kes on kahekordne Narva Aasta Naine, ja oli meie seekordne giid, näitas Kreenholmi vaatamisväärsusi ja tutvustas selle värvikat ajalugu. Katrin viitas, et Narva linn kuulus kuni 2017. aastani kahte kubermangu, Peterburi kubermang ja Eesti kubermang ning Kreenholmi linnaosa koos manufaktuuriga asus viimases. Kreenholmi Manufaktuur planeeriti ja loodi tervikliku linnakuna, 1857.a pandi nurgakivi esimesele tootmiskorpusele Kreenholmi saarel. Kreenholmi manufaktuur oli tolle aja kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaa keisririigis ning suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas. Katrin Raik soovitas lugeda ka Eduard Vilde raamatut “Raudsed käed”, kus samuti juttu Kreenholmist.

Järgnes Narva klubi naiste meeleolukas vastuvõtt Narva Õigeusu Gümnaasiumis, imekaunite kübarate moeshow ning esitlus “elav raamatukogu”, mis võimaldas loovas formaadis tutvuda nelja vägeva narvalanna edu- ja elulugudega. Oli hästi sümpaatne, et üritusele olid kutsutud ka Narva Aasta Naise tiitli saanud naised, keda on valitud siiani 8 korda. Saladuseloor heideti lõpuks ka faktilt, et EENA Narva klubi on tegelikult üks esimesi klubisid EENA ajaloos ning on tohutult hea meel, et vahepealsed vaikuseaastad on nüüd minevik ja Narva särtsakad naised on taas EENA ridades.

EENA sügisene volikogu on tehtud! Täname südamest EENA Narva klubi vahvaid naisi ja Virve Poomi Tallinna klubist imelise programmi, ägedate ürituste korraldamise ja väga mõnusa vastuvõtu eest ka kõiki teisi, kes EENA hooaja avaüritusele kaasa aitasid. Meil oli Narvas väga tore!

Artikli kirjutasid ühiselt Irina Bahramova – Narva klubi kommunikatsioonijuht ja Mare Timian – Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Fotod tegi ja töötles Mare Timian

Pildil vasakult: Aasta noor naisettevõtja Mari-Liis Lind, aastate naine Anu Raud ja aasta naine Emöke Sogenbits.

Esita kandidaat aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimisel

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulutab taas välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised.

Möödunud aastal kuulutati aasta naiseks HANZA Mechanics Tartu ja Narva tehaseid juhtiv Emöke Sogenbits, aasta nooreks naisettevõtjaks naiste ettevõtlusesse ja IT-sse motiveerimise programmide Tech Sisters ja Digigirls algataja Mari-Liis Lind, kes veab ka laste loovuskiirendit Vivita.

EENA juhatus kutsub ka tänavu üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Aasta naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes.

Samuti oodatakse aasta noore naisettevõtja kandidaate. Tiitel antakse naisele vanuses kuni 40 aastat, kes on viimase kolme-nelja aasta jooksul loonud ettevõtte, mis on omanäoline ja eristuv konkreetses valdkonnas ning tõstetud esile nii klientide kui ka kaubaturu teiste osaliste poolt.

Aasta naise kandidaate saab esitada EENA kodulehel: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Aasta noore naisettevõtja ettepaneku saab teha siin: http://bit.do/noornaine2020

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlid kuulutatakse välja ja antakse üle 6. novembril virtuaalsel aasta naise galal 2020.

Kandidaatide esitamine 15. oktoobrini!

Pildil: 2 presidenti – Merike ja Siiri

Tallinna klubi sai uue presidendi: aitäh, Merike ja tervitused, meie uus president Siiri!

Tallinna klubi ettevõtlikud naised pidasid septembri viimasel päeval aastakoosolekut Viru hotelli konverentsikeskuses. Nagu ajale kohane, said liikmed üritusest osa võtta nii ise kohal olles kui ka e-osaleda. Tallinna Klubi on EENA klubidest kõige suurem – liikmeid kokku 70. Viru hotellis olid kohal täpselt pooled liikmetest – 35 ettevõtlikku naist, teised osalesid üle veebi.

Tallinna Klubi president Merike Paasalu pidas väärikat presidendi ametit viimased kaks aastat ja oma ettekandes aastakoosolekul ütles ta: “See oli tõeliselt äge teekond, koos uute suurepäraste kogemuste, õppimisvõimaluste, ürituste ja uute inimeste tundmaõppimisega. Olge julged, soovige suurelt, tegutsege aktiivselt ja olge avatud, sest see kõik on areng ja muidugi ka puhas rõõm, kui sinu käe all hakkavad asjad juhtuma koos teiste ägedate klubilastega .”

President Merike tegi ülevaate möödunud hooaja sündmustest ja üritustest.

Läinud  hooaja fookus oli ürituste sarjal “Tunne klubi liiget”: Imbi Viisma võõrustas meid Kadrioru Saksa Gümnaasiumis, Malle Lind Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas, Pille Ruul Riigi Tugiteenuste Keskuses, Anu Viks rääkis oma väljakutsetest ja võimalustest EENA-s, Reet Laja – üks EENA asutajatest – tutvustas ENUT – Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse – tegemisi ja projekte.

Aasta jooksul tehtu:  Euroopa Parlamendi külastus Brüsselis oktoobris, korraldaja EENA Tartu klubi, Tallinna klubist osales 3 naist; EENA Aasta Naise gala, mis toimus Tartus novembris; külastasime kunstnik Made Balbati ateljeed Kehtnas; käisime Rootsi-Mihkli kirikus  jõulukontserdil, kus esines meie klubi värske liige Marii Väljataga.

Jaanuaris 2020. a korraldas meie klubi, eesotsas klubi liikmed Kaire Luuk ja Liisa Eesmaa, traditsioonilise EENA uue aasta alguse peo, seekord Tallinnas Itaalia restoranis Mejocosi. Märtsis käidi Estonia Kammersaalis naistepäevakontserdil. Aprillis kolisid üritused koroona tõttu zoomi, kus toimus 3 kohtumist: klubi koosolek ja liikmete karantiini kogemused; maikuus tutvustas Siiri Part EENA uut stiiliraamatut; Eva Truuverk tutvustas Rohetiigri projekti, mida ta asus vedama. Juuni alguses toimus EENA aastakoosolek Noblessneris, augustis traditsiooniline EENA heategevuslik Kübarapidu ning septembris 2020. sügishooaja avaüritus Viru hotellis.

Mõtlesin seda kokkuvõtet kuulates, et küll me oleme ikka aktiivsed ja ettevõtlikud naised 🙂 Nii palju huvitavaid ettevõtmisi, mõnusat koostööd, sünergiat, uudishimu ja elurõõmu. Väga vahva!

Klubi president vahetus ja ka juhatuses on muudatusi.

Aastakoosolek on oluline sündmus, sest see on aastas ainuke kord, kui juhatusse saab valida uusi liikmeid ja tehtu eest tänada neid, kes lahkuvad. Senise juhatuse liikmed olid: Merike Paasalu, Siiri Part, Virve Poom, Tiiu-Tatjana Reinbush, Maie Mängel, Tiiu Sepp, Martiina Raudsepp, Dea Einmann.

Juhatusest lahkuvad: Merike Paasalu, Siiri Part, Virve Poom, Tiiu Sepp ja Dea Einmann.

Juhatusse valiti uued liikmed: Anne Lindma, Külli Veebel, Eda Holmberg, Aira Põdra, Siiri Tiivits-Puttonen, Kaire Luuk. Juhatuses jätkavad Tiiu-Tatjana Reinbush, Maie Mängel ja Martiina Raudsepp. Kokku on uues juhatuses 9 liiget.

Tallinna klubi uueks presidendiks valiti Siiri Tiivits-Puttonen.

Siiri on ametilt e-äri lahenduste strateeg, EENA liige on ta olnud kolm aastat ning ta on EENA kommunikatsioonijuht. EENA Tallinna klubi algatusel ja Siiri eestvedamisel on sündinud üleeuroopaline Green and Sustainable BPW Europe taskforce ning Tallinna Klubi on esmaliituja  algatusega. EENA-le tähendab see rohelist ja jätkusuutlikku maailmavaadet ning nende väärtuste järgi tegutsemist kõigis meie ettevõtmistes. Siiri volitused presidendina kestavad kaks järgmist aastat. Edu Siirile!

Uued klubiliikmed.

Aastakoosolekul võetakse klubisse alati ka uusi liikmeid ning õnnitletakse-tänatakse EENA pikaaegseid liikmeid, juubilare.

Klubirahvas tervitas uusi liikmeid: Mare Timian, Marii Väljataga ja Anu Veermäe-Kaldra.

Mare sai ühtlasi ka väärika ülesande vedada klubi kommunikatsioonijuhtimist. Marel on kommunikatsioonijuhi magistrikraad Tallinna Ülikoolist ja mitme vabaühenduse kommunikatsioonijuhtimise väärt kogemus.

President õnnitles juubeli puhul ja tänas EENA asutajaliiget Reet Laja. Ka EENA president Ester Eomois tänas Tallinna klubi juhatuse liikmeid tehtud töö eest ja ulatas kollased roosid juhatusest lahkuvatele klubilastele.

Oot, mis lugu nende kollaste roosidega on?

Kes veel ei tea, siis kollased roosid ei ole üldse mitte juhuslikult meie piltidel – 3 KOLLAST ROOSI on EENA üks sümbolitest ja meil on kena traditsioon anda õnnitlused ja tänud edasi 3 kollase roosiga.

Aitäh, meile kõigile möödunud hooajal tehtu eest ja tegutsemise lusti meile uueks hooajaks!

Artikli kirjutas Mare Timian, Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Fotod tegi Virve Poom ja Mare tegi fototöötluse

Tallinna klubi sügishooaja avaürituse märksõnadeks olid coaching ja hunnitu merevaade.

Tallinna klubi sügishooaja esimene üritus toimus Original Sokos Hotel Virus 15.09.2020. Toredalt palju klubirahvast kogunes avaüritusele peale pikka ja mõnusat suve.

Avaürituse toimumise koht Original Sokos Hotel Viru ei olnud üldse juhuslik valik vaid vägagi sihipärane. EENA Tallinna klubi liikmeid võõrustas Siiri Mark, kes on Viru hotelli müügijuht ning tema lahkel kutsel võtsimegi sel korral ette külaskäigu Siiri igapäevasesse töömaailma – hotelli.

Müügijuht Siiri tutvustas EENA naistele Viru hotelli teenuseid ning jagas meile värskeid hotelliuudiseid. Kõige värskem neist on, et Original Sokos Viru Hotel sai just värskelt uue naisjuhi.

Järgnevalt tegi Siiri meile põneva ringkäigu hotellimaailmas. Alustasime külaskäiku hotelli esimeselt korruselt, kus asub ka restoran Amarillo. Lõpuks jõudsime oma ringkäiguga hotelli 21.korrusele, kus tubadest avaneb imeline vaade Tallinna lahele. Siiri tutvustas meile hotelli erinevaid majutusvõimalusi ning hotelli kuulsat ja kauniste vaadetega katusebaari.

Hooaja avaürituse teise ossa jäi EENA ettevõtlike naiste ühine ümarlaud teemal “Coaching kui uus partnerlus sinu elus”. Ümarlaua viis läbi Tiiu Hinnov, kes on CoachingPlus OÜ personaal ja- juhtimise coach ning ka Eesti coachide ühenduse ICF Estonia liige. Tiiu rääkis klubilastele, mida coaching endast kujutab ning milliseid võimalusi see meile pakkuda saab.

Tiiu ütleb enda kohta, et coachina suudab ta olla sisemiselt kogenud, tähelepanelik ja usaldusväärne kaaslane, kes on valmis kliendiga jagama oma aega ja vaikust parimate mõtete küpsemiseks. Tiiu soovib inspireerida inimesi avanema, saama kontakti oma sisemise tarkuse, võimekuse ja unikaalse potentsiaaliga. Tema missiooniks coachina on olla oma kliendi elus teadlike otsuste ja valikute vallandaja, tema arengu ja elurõõmu nimel. Tiiu soovib, et iga tema coachingu klient leiaks endas üles ainult talle kuuluva õnne ja rõõmu võtme.

Ümarlaual said osalejad muuhulgas oma esmase coachingu kogemuse ning see formaat pakkus ka suurepärase võimaluse oma mõtteid ja elamusi jagada kohe ka oma heade klubikaaslastega.

Aitäh Siirile, Tiiule ja meie vahvale klubirahvale ning väga põnevat ja tegusat sügishooaega kogu EENA-le!

Postituse kirjutas Mare Timian, Tallina Klubi liige

“Äriklubi alustas hooaega strateegiapäevaga Saka mõisas”

Selleks, et luua ja mõista, kuidas edasi liikuda, on vaja ägedat, inspireerivat ja ettevõtlikku seltskonda. Et uueks ärihooajaks plaanid paika panna ning läbi arutada teemad, mis lahendamist või selgust vajavad korraldasime strateegiapäeva Saka mõisas 16.-17. augustil 2020.

Alustasime päeva Liina eestvedamisel  turunduse teemade aruteluga –  millised on turunduse väljakutsed, võimalused ja kuidas väikeettevõtja saaks/peaks/võiks turundustegevusi digitaliseerida. Liina on tõeline turundusproff ja oskas küsida häid küsimusi, millele turunduses mõelda ja kuidas defineerida seda ideaalset klienti. Me nagu kõik teame, milline on meie teenuste/toodete sihtrühm, kuid sõnumi koostamisel ei oska me tihti panna ennast tema rolli ja seeläbi ei kõneta me oma loo rääkimisega või sõnumi koostamisega potentsiaalset klienti. Liina tõi välja sihtrühma kohta huvitavad numbrid protsentuaalselt, mis on järgmised: 

• 3% juba teavad sinu toodet ja tahavad toodet osta
• 7% sorteerivad turgu, otsivad mingit toodet/teenust, kuid ei tea sinu pakutavast veel midagi
• 30% on need, kes ei tea, sinu tootest/teenusest veel midagi
• 30% on need, kes ei vaja sinu pakutavat, kuigi nad ise ka veel ei tea, et tal seda vaja võiks minna
• 30% on need, kes on sinu toote/teenuse tulihingelised vastased

Kuid Sirle teema oli ettevõtte kasv ja raha ning ta tegi ülevaate ettevõtte erinevatest rahastuse allikatest ning tõstis esile olulise küsimus – mis on Sinu ettevõtte kasvu eesmärk? Mõtle ja vasta sellele sinagi isekeskis. 

Lisaks andis Sirle väga hea ülevaate ettevõtte kasvatamisega seotud takistustest ehk lõksudest, millega kõik ettevõtjad erinevatel etappidel mingis osas kokku puutuvad. Kuus ettevõtluslõksu on järgmised: 

1. Omanikulõks  – teeme otsused iseenda heaolust lähtuvalt, mitte ettevõtte arendamise vajadusest.
2. Käibelõks – omanikud finantseerivad mitte ettevõtte kasvu, vaid iseenda heaolu.
3. Konkurentsilõks – vaadatakse  kogu aeg konkurentide tegemisi ja kaotatakse oma nägu.
4. Keskpärasuse lõks – ei julgeta muutuda, ei võeta vastu otsuseid, et ettevõtet arendada ning ollakse kui hall hiireke.
5. Turulõks – keskendutakse vaid ühele turule või hoopis ainult ühele segmendile.
6. Eesti lõks – ollakse oma toote ja teenusega vaid Eesti kesksed, kardetakse isegi mõelda oma äri arendamisest rahvusvahelisel tasandil.

Millises lõksus oled sina oma ettevõttega? Tuleb mõelda ja astuda julgeid samme selle likvideerimiseks.

Kui jutt juba ärist, siis rääkisime ka rahast, rahaga seotud uskumustest,  naise eneseväärtustamisest ja milline on ennastjuhtiv ettevõtja. Kuid üks oluline mõte, mis paljudest oluliste mõtete seast kõlama jäi – kui sa teed midagi hästi, siis raha tuleb niikuinii! Jaa, täpselt nii palju, kui suudad kasvada isiksusena, nii palju kasvab ka sinu ettevõte.

Loomulikult nautsime õhtust koosolemist, meres ujumas käimist ja seda energiat, mis tekib naistest, kellel kõigil on fookuses oma ettevõtte kasvatamine. Meie ühistest tegemistest on tekkimas ühised tootearendused ja koostööd ning  ärihooaja eesmärgid said paika pandud ja hoog sisse lükatud. 

Nagu ütles Estee Lauder: “Ma olin missiooniga naine ja oma unistuste poole püüdlemisel eesmärgikindel!”

Kirjutas 

Signe Ventsel

EENA toetas sel aastal oma traditsioonilise ja heategevusliku Kübarapeoga Eesti Vähiliitu uue 3D mammograafi soetamisel. EENA ettevõtlikud naised panustavad oma ettevõtmistega ühiselt heategevusse, et ennetada haigestumist ja päästa igas eas naiste elusid.

Kübarapeo teemavalik sai sel aastal tõuke ülemaailmsest COVID-19 pandeemiast ja teemaks saigi seekord “Stiilne mask”. Pidu toimus südasuviselt soojal 13. augusti õhtul ja peokohaks sai valitud rannarestoran Paat Viimsi Vabaõhumuuseumi naabruses.

EENA on heategevusse sihipäraselt panustanud 1993. aastast ning ka meie Kübarapidu on pika traditsiooniga. EENA Kübarapeod on alati põneva stiili, meeleolukate etteastete, eriliste kohtumispaikade ja üllatustega. Erilise stiilinoodi andsid sel korral peole koos kübaratega stiilsed maskid kui 2020. aasta sümbolid. Peo jooksul said osalejad teha annetusi 3D mammograafi soetamiseks ja samal eesmärgil said külalised osta ka Andres Kleinbergi kirjutatud lasteraamatut „7 Soki Vabariik“, kus iga raamatuost toetas 5 euriga Eesti Vähiliitu.

Kübarapeole andis piduliku ja kauni alguse EENA ühe asutajaliikme Reet Laja juubeli tähistamine ja Reeda õnnitlemine. Suured tänud Reedale tehtu eest ning jätkuvat särtsu ja tegutsemistlusti!

Kübarapeol astus esmakordselt lavale brändilooja Angela Ventsel oma moebrändiga BIRKENTHAL, mis pakub naistele ja meestele eksklusiivseid ning isikupäraseid aksessuaare. Brändi läbivaks jooneks on naiselikkus ja mehelikkus, rõhutades luksuslike detailidega kandja erilisust unikaalselt ja sõnadeta. Angela on ettevõtja ja EENA Tallinna klubi liige.

Peokülalised said osa ka stiilsest kokteilikoolitusest, kus ettevõtlikud naised said ideid mõnusalt suviste ja kergete kokteilide tegemiseks. Õhtu muusikalise elamuse pakkus külalistele imelise lauluhäälega Marii Väljataga, kes on ka EENA Tallinna Klubi värske liige.

Kübarapeo korraldaja on traditsiooniliselt EENA Tallinna klubi, kes enam kui 70 liikmega on EENA kõige suurem klubi. EENA-l on 8 aktiivset klubi üle Eesti: Tallinna klubi, Rannamõisa klubi, Tartu klubi, Pärnu klubi, Võru klubi, Narva klubi, Ettevõtlusklubi, Äriklubi. Tegutseb ka EENA noortesektsioon.

Aitäh kõigile peokülalistele kaasa aitamast Vähiliidule ja suured tänud Tallinna klubile meeleoluka peo korraldamise eest!

EENA Heategevuslik Kübarapidu toetab Vähiliitu

EENA – Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni heategevuslik Kübarapidu “Stiilne mask” toetab Eesti Vähiliitu uue 3D mammograafi soetamisel. Aitame ennetada haigestumist ja päästa igas eas naiste elusid.

Kübarapidu toimub 13. augustil kl 18.30 Viimsis, rannarestoranis Paat.

EENA on heategevusse sihipäraselt panustanud 1993. aastast, ka meie Kübarapidu on pika traditsiooniga. EENA heategevuslikud Kübarapeod on alati põneva stiili, meeleolukate etteastete, eriliste kohtumispaikade ja üllatustega. Erilise stiilinoodi annavad sel korral peole lisaks kübaratele ka stiilsed maskid kui aastasümbolid. Tulemas on kokteilikoolitus ning muusikalise elamuse pakub imelise lauluhäälega Marii Väljataga, kes on ka meie Tallinna Klubi liige.

Kübarapeol astub esmakordselt lavale ka noor moelooja oma moebrändiga BIRKENTHAL, mis pakub naistele ja meestele eksklusiivseid ning isikupäraseid aksessuaare. Brändi läbivaks jooneks on naiselikkus ja mehelikkus, rõhutades luksuslike detailidega kandja erilisust unikaalselt ja sõnadeta.

Kübarapeo korraldaja on traditsiooniliselt EENA Tallinna klubi, kes enam kui 70 liikmega on EENA kõige suurem klubi. EENA-l on 8 aktiivset klubi üle Eesti: Tallinna klubi, Rannamõisa klubi, Tartu klubi, Pärnu klubi, Võru klubi, Narva klubi, Ettevõtlusklubi, Äriklubi. Tegutseb ka EENA noortesektsioon.

Ootame EENA stiilsele Kübarapeole oma liikmed ja kõiki külalisi, kel on soovi panustada heategevusse.

1992.a loodud EENA – Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. EENA loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Peame Heategevuslikku Kübarapidu igal aastal, 2019.a fotogalerii leiab siit: https://bpw-estonia.ee/heategevuslik-kybarapidu/

Lisainfo: Merike Paasalu │EENA juhatuse liige ja Tallinna Klubi president │Tel: +372 56 577875 │merike@magusaekspert.ee

Kadri Klampe julgustas leidma loomingulist intuitsiooni

 “Iseenda jõustamine – oma võimaluste avardamine, mis ei sõltu välistest asjaoludest”.

“Sul on äriidee või ettevõte, kuid puudub raha?”

Info toimunud seminaride kohta asub siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

EENA president ESTER EOMOIS valiti EENA-t juhtima ka järgmiseks perioodiks 2020-2022.

EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni) valimiskogu kogunes 27. mail, mil EENA president Ester Eomois andis volikogule ülevaate tehtust oma presidendiks oleku perioodil 2018-2020.

Ester Eomoisile oli eelnevalt tehtud ettepanek jätkata EENA presidendina. EENA valimiskogu andis Estri jätkamiseks presidendina ühehäälse kinnituse, ta jätkab EENA presidendina ka perioodil 2020-2022.

Täname Estrit tema mahuka ja positiivse panuse eest organisatsiooni juhtimisel nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Jätkugu Estril ka järgmiseks perioodiks indu, sära, tahet ja rõõmu!

EENA asutati 1992. aastal. Eestis tegutseb seitse EENA klubi ligi 130 liikmega. EENA julgustab ning tunnustab naisi nende äritegevuses ja kutsetöös. EENA pakub naistele sisukaid enesetäiendamise võimalusi. Lisaks tegeleb EENA heategevusega, toetab nõrgemaid, laiendab liikmete silmaringi.

EENA tunnustab ühiskonnaelus aktiivselt kaasa rääkivaid ettevõtlikke naisi ning annab kord aastas, EENA sünnipäeval välja tunnustused aasta naine ja aasta noor naisettevõtja ning juubeliaastatel tiitli aastate naine.

5 TÄHTSAT KÜSIMUST – SIRLE TRUUTS

Sirle Truuts on ettevõtja, ettevõtluskoolitaja ja -mentor, kes on loonud alustavatele ettevõtjatele suunatud ettevõtlusportaali www.hakkanettevotjaks.ee.

Lisaks ilmus tema sulest 2019. aastal isiklikul kogemuslool põhinev raamat “Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt”, mis räägib ettevõtjaks kasvamise loo majanduskriisi tingimustes. 2020. aasta juunis ilmub temalt raamat “Eduka äriplaani koostamise valem”.

Jälgi ettevõtlusportaali Facebookis www.facebook.com/hakkanettevotjaks või Instagramis www.instagram.com/hakkanettevotjaks või Youtube kanalit Hakkan Ettevõtjaks TV.

1.Mida ja kuidas teha, et ettevõte kasvaks käibelt ja kasumilt?

Olen enda ettevõtet kasvatanud viimased kolm aastat üle 50% aastas. Minu ettevõtte kasvu on mõjutanud kolm peamist tegevust:

• Võimaluste märkamine koos kiire kohanemisvõimega.

Läbi aastate on olnud nii edukaid kui ka ebaedukaid projekte. Edukad projektid on toetunud kas klientide tagasisidele või turu analüüsile. Seega olen alati proovinud koguda infot klientide vajaduste kohta. On olnud ka ebaedukaid projekte. Sageli on need olnud nendes valdkondades, mis on mu jaoks uued. Lisaks olen teinud mõningaid juhtimise vigu, millest üks on näiteks soov kõike ise teha, küsimata kogenud ettevõtjate käest nõu.

• Järjepidevus.

Eelkõige väljendub see nii igapäevaste eesmärkide elluviimises kui ka tegelikus turundustegevustes. Olen järjepidevalt sisuturundust teinud alates 2016. aastast, millel on olnud otsene mõju ka tulemustele.

• Tulemuste mõõtmine ja väga teadlik finantsplaneerimine.

See saab alguse toodete ja teenuste oma- ja müügihinna arvutamisest. Olen märganud, et sageli mõõdetakse vaid müügitulu eesmärki ja kasum on teisejärguline. Mina mõõdan mõlemat.

2.Milline on olnud sinu parim investeering, mis sa teinud oled?

Parim investeering on olnud iseenda ettevõttesse. Peale palgatöölt loobumist investeerisin ettevõttesse 5000 eurot. Ostsin korraliku arvuti, kuna minu vana arvuti ei ühildunud enam kaasaegse esitlustehnikaga ja koolituste läbiviimine oli seega võimatu. Ülejäänud summast maksin endale töötasu seni, kuni jõudsin esimeste klientideni. Kolme aastaga on investeeritud summa kasvanud üle 400%.

3.Mis nõu sa annaksid tudengitele, kes lõpetavad ülikooli ja suunduvad päris ellu?

Julgust unistada ja oskust tegutseda!

Kui on soov hakata ettevõtjaks, siis julgustan proovima oma äriga liikuda Eestist väljapoole ehk leidma ekspordivõimalusi. Tänu infotehnoloogia arengule ei mõjuta äri enam niivõrd geograafilised piirid. Lisaks on ekspordiäridele võimalik ka leida erinevaid rahastusallikaid.

4.Kui sa oled ületöötanud või kaotanud fookuse, mida teed?

Tervisesporti. Mulle meeldib käia nii metsas kõndimas ja spordisaalis rühmatreeningutes. On tavapärane, et minu nädalalõpu jalutamise distants on üle 10 kilomeetri. Lisaks harrastan ka Ladina-Ameerika tantsude tantsimist.

5.Millised raamatud on muutnud sinu elu?

Arvan, et raamatud on muutnud mu elu oluliselt juba väga varajasest east. Alles hiljuti ütles ema, et olin uudishimulikult raamatuid sirvinud juba enne kui rääkima hakkasin.

Viimaste aastate vaieldamatu lemmik on Carol S. Pearsoni “Sisemiste kangelaste äratamine”. See räägib muutustest inimese elus läbi arhetüüpide. Iga inimese teekond, kes otsustab liikuda teadlikult eneseteostuse suunas, on justkui kangelase teekond oma tõusude ja mõõnadega.

Küsimustele vastas Sirle Truuts.

“Kuidas olla edukas enesejuht ja milliste harjumustega disainida elu?”

11.mail toimus veebiseminar “Kuidas olla edukas enesejuht ja milliste harjumustega disainida elu?”.  

Kogemusi ja teadmisi jagas Signe Ventsel, kes on kalendermärkmiku “Olen iseenda boss” autor. Lisaks aitab Signe arengupartnerina organisatsiooni meeskondadel eristuda ja oskuslikult välja tuua nüansid, mida ise tihti ei nähta. Inimeste arendamine on olnud tema töö osaks suuremal või väiksemal määral juba üle 15 aasta. Signe on Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni äriklubi president, Naised ettevõtluses arenguprogrammi üks eestvedajatest, ettevõtluslektor ja elukestva õppe suur fänn. Signega saab kontakti võtta siit: https://signeventsel.ee

Veebiseminaril räägiti:

 – eesmärgid tuleb paika panna kolmele kuule, mitte pikemaks perioodiks;

 – tuleb paika panna, millised on need tööriistad, mida kasutada siis, kui energia on maas;

 – sinu eneseareng on pöördvõrdelises seoses sinu tegemistega muudes valdkonades;

 – mida rohkem investeerid iseendasse, seda paremini tead, kuidas sa toimid ja saad lahti piiravatest uskumustest, SEST – kõik on võimalik!

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit (NB! Materjali kasutamisel palume viidata algallikale.).

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

5 TÄHTSAT KÜSIMUST – EPP ADLER

Epp Adler on enesemeisterlikkuse mõtestaja, julgustaja ja coach. Teda paelub inimesevõimekus ja selle avaldumine ehk mis seda võimaldab ja mis seda pärsib. Ta usun ja teab, et iga inimene on unikaalselt võimekas, aga selle võimekuse teadvustamine ja omaks võtmine ei ole väga lihtne. See sõltub palju peegeldustest, mida oleme elu jooksul saanud ja liiga sageli paneb see loomulikele annetele kaane peale, sest mingil põhjusel ja kellegi arvates on need sobimatud. Ja nii nad jäävadki välja arendamata ja kasutusele võtmata. Õnneks pressivad nad alati kaane alt välja. 

Oma töös tegeleb Epp võimaldamise ja julgustamisega, et inimesed saaksid olla vabad ja toredad ning seega ka teistele meeldivad ja kasulikud kaaslased. Ta tegeleb nii noorte kui täiskasvanutega, kellel ei ole muud vahet kui eluetapi vahe. Täiskasvanud on juba hirmunumad, kurjemad ja kinnisemad, aga soov on sama – olla armastatud ja tunda end enda sees hästi. 

Ettevõtjana või pigem vabakutselisena on Epp toimetanud alates 2004. aastast. Alguses ainult MTÜ vormis, 2011. aastast nii MTÜ kui OÜ vormis. Epp ei ole ettevõtja selle sõna klassikalises mõttes. Teda ei paelu ettevõtlus kui selline ja ettevõtte kasvatamine. Ettevõtlus on tema hingetöö juriidiline kodu, mille kaudu saab ta oma teadmised ja oskused kättesaadavaks teha ning tagada oma põhivajaduse – vabaduse ja otsese sõltumatuse. Nende kahe ülesande teenindamine ongi Epu jaoks tema ettevõtlus.

www.eppadler.com

1.Mida ja kuidas teha, et ettevõte kasvaks  käibelt ja kasumilt?

See küsimus tõestabki, et ma ei ole tegelikult ettevõtja. Need ei ole minu jaoks ei eesmärgid, huvitavad nähtused ega mõõdikud. Raha peab olema korraldatud ja toimima nii, et mina ja mu ettevõte elus püsiksid, ei tekitaks liigset stressi ja ei kaaperdaks mu elu. Näen väga palju väiketegijaid, kes teenindavad oma raamatupidamist ja vaevlevad selle käes. Ma ei püüdle kasvu poole ja ma ei taha, et mu raamatupidamine juhiks mu valikuid. Seetõttu võib see vahel tähendada, et mõnel aastal teen ma väga palju vähem ja seda selleks, et ma püsiks elavana ja tahaksin endiselt anda, mida mul on anda. Ma katkestan oma tegevust julgelt kui senine vorm mind enam ei teeni ja teen siis kapitaalremonti. Mõistan, et saan seda teha, kuna mul ei ole töötajaid, kuigi ka siis saaks seda teha. Paar aastat tagasi leidsin end olukorrast, kus ma ei tahtnud oma ettevõttes ise enam olla. See ei ole mõistlik olukord ja seetõttu on vaja hoida oma ettevõte mulle sobivas vormis. Aga seda ju ei tea ette, nii et pidev arendamises olemine peaks olema normaalne olek. Nii säilib ka põnevus, uudsus ja leidlikkus. Liigses mugavuses ja stabiilsuses kaob areng ja reageerimisvõime kergesti. Pidevas hädas olemine on teine äärmus. Kusagil nende vahel on hea tantsida. 

Aga et vastata ikkagi küsimusele. Mulle tundub, et ettevõtte kasvuks on vaja tagada kolm asja.

• Püsida tasemel ehk hea olemine on minu asi ja vastutus. Tegelikult ei pea keegi tahtma minult midagi osta. 
• Julgeda end välja pakkuda ja nähtavaks teha enda moodi, et õiged inimesed saaksid mind leida. 
• Julgeda küsida hinda, mis toetab minu väärtustunnet ja tekitab tahet teha. 

Link: https://www.eppadler.com/post/2019/01/17/5-c3-b5ppetundi-kuidas-ma-ise-ehitasin-endale-ettev-c3-b5tte-kus-ma-olla-ei-taha 

2. Milline on olnud sinu parim investeering, mis sa teinud oled?

Mind on kõige paremini teeninud investeeringud (mis on väga praktilised, ei pea olema kallid ja tegelikult teenivad väärtustunnet ja kuvandit. Ning mille väga paljud jätavad tegemata või investeerivad neisse rahaliselt nii palju, et hiljem on tagasi teenimise pärast stressis). 

• Toimiv tehnika (arvuti ja telefon). Nende pärast muretsemine on lihtsalt mõttetu aja- ja energiakulu ning tänapäeval ei ole need enam üldse kallid. Sul ei ole vaja supertehnikat, kui sa just arvutigraafik pole. 
• Korralikud fotod. Ma arvan, et mu äri algas hetkel, kui ma tegin endale fotod, mis esindasid mind alati ja kõikjal. Olen saanud ka meedias palju väärtuslikku ja suurt kajastust tänu sellele, et mul on kohe saata A4 lehe jaoks trükikõlbulik foto, mida sageli mu kolleegidel ei ole. Aga meedias käib asi nüüd ja praegu, mitte paari nädala pärast.
• Mind kandev logo ja bränding. See on vaieldav teema, sest väga paljud alustajad munevad just firmanime ja logo otsas. Ka mina ütlen, et need pole kõige olulisemad. Ehk siis ilma nendeta saab alustada. Aga tegelikult on nad olulised. Minu organisatsioonide nimed on alati tähendusega ja nad väärivad kena pakendit, siis ma saan nende üle uhkust tunda. Nn logoraamatusse investeerimine toodab palju, kui seda hästi kasutada ja eelkõige, kui anda tegijale õige sisend ning julgeda üldse leida tegija, kes sind mõistab. Tänapäeval saab seda muidugi ka ise AI abil teha. Näiteks lehel: https://looka.com/ 
• Enesetäienduse investeering ehk harjumus maksta headele tegijatele korralikku hinda. Siis tekib respekt teiste suhtes ja julgus ning oskus ka ennast väärtustada. Näen palju neid, kes tarbivad ainult tasuta või avaliku rahaga rahastatud asju ja siis tahavad, et teised neile palju maksaksid. 

3.Mis nõu sa annaksid tudengitele, kes lõpetavad ülikooli ja suunduvad päris ellu? 

Heaks saamine võtab aega ja selleks on vaja kogeda erinevaid asju ja harjutada. See, et sul on mingi paber, ei tee sind heaks. Paber võib aidata sind uksest sisse, aga tegelikult ei pea sind keegi tahtma ja sulle midagi andma. Sina pead tahtma kõige pealt anda ja õppida. Sa pead õppima olema valmis aitama kõigega, oskama olla kärbes seinal, kui tahad näha meistreid töös. Kui sa tüütad, siis sind sinna ruumi ei lasta. Ja kui sa teed asju ainult raha pärast, siis sa ka ei õpi ega saa kunagi heaks ega omanäoliseks. Nii, et julge olla alguses “vaene” ja ütle “jah” kõigele. Seejärel saad muutuda selektiivsemaks.

4.Kui sa oled ületöötanud või kaotanud fookuse, mida teed?

Kiired abilised on, et ma lihtsalt ei tee rohkem. Riskin, et teised saavad pahaseks, aga mul on vaja end korda saada, muidu on kahju suurem. Minu esmaabivõtted on pikalt kõndimine, metsa minemine, mediteerimine ja “arutu” käsitöö. Hetkel tikkimine ja puunikerdamine. “Arutu” tähendab lihtsalt tegemise pärast tegemist. 

Kui tunne kestab kauem, siis ma plaanin ette pika puhkuse. Hetkel olen olnud kapitaalremondiseisus novembrist. See tähendas, et otsustasin teha pausi pikalt ette ja lihtsalt ei võtnud enam töid peale teatud kuupäeva ja see tähendab ka rahalist ettevalmistust, et saaks remondis olla. Mul on ka oma puhkusekalender ehk tean, millal mul on vaja aastas pause. Liiga paljudel inimestel on üldine kalender, näiteks et puhkama peab suvel. Eestis on päevad suvel nii pikad, et päevasid on vaja lihtsalt targemalt kasutada. Minul on vaja suve pikendada septembris-oktoobris ja siis korraks talvel paus teha kuskil veebruaris, siis on mu keha energiat täis.

5.Millised raamatud on muutnud sinu elu?

Oi, neid on palju. Toon välja raamatud, mis on olnud tähtsad ettevõtjana toimetamise vaatenurgast. Nii psüühiliselt kui konkreetselt ettevõtluse jaoks. 

• Benjamin Hoff “Puhh ja Tao” aitas mind kunagi teele. Tutvustas mõtet: “Äkki õnnestub!” 
• Phil Stutz “The Tools”. Kõige tähtsam raamat vist üldse. Kuus tehnikat, kuidas ületada hirmu. Mitu neist võtetest on pidevalt mu nähtamatud kaaslased. See raamat andis tegelikult ka tõuke ja “loa” teha asju enda moodi ehk klassikalisi võtteid võib lõhkuda. Ma tegin seda alati nagunii, aga peidus. Selle raamatu autorid olid mu esimesed tõestused ja eeskujud, et ka teised on mõelnud nii. 
• Lois P. Frankel “Good Girls don’t get the corner office”, et õppida kuidas ma ennast saboteerin. Ülioluline raamat minu teekonnal. 
• Tara Mohr “Playing Big”. Hea raamat endalt kaane pealt võtmiseks. 
• Chris Guillebeau “100$ StartUp” Esimene ettevõtlusraamat, mis muutis tegemise võimalikuks, piisavalt väikeseks ja ei peenutsenud. 
• Malcolm Gladwell “Outliers”. Ta kirjutab lugusid, kuidas päriselt heaks saadakse ja annab julgust käia oma rada ning mitte sõltuda kohestest tulemustest. 
• Greg McKeown “Essentialism”. Oluline raamat inimestele, kel on kalduvus teha palju, eristamata, mis sellest tegelikult oluline on. 
• Raha teemad. Tegelikult on olnud väga oluline ka mu rahasuhte lahti muukimine. Tagasi vaatavalt võiks öelda, et see on kõigist kõige tähtsam teha, sest see on tegelikult väga emotsionaalne, mitte rahaline. Selles vallas on mind aidanud kolm tegelast: 
  1. J.D. Roth “Be your own CFO”. Esimene raamat, mis käsitles raha nii, et ma ei jooksnud toast välja, vaid julgesin hakata selle teemaga targemalt tegutsema ja algas suur harjumuste ning uskumuste muutmise teekond.  http://www.moneytoolbox.com/box/CFOGUIDE.pdf
  2. “Lucky Bitch Money Bootcamp” https://www.denisedt.com/bootcamp . Põhjalikum, sügavam ja elumuutev jätk eelmisele materjalile. 
  3. Krista Teearu on rahaasjade Eesti konkurentsitu kuninganna ja tema tibatilluke e-raamat “Õige hind” andis mulle vastused ja valemid, kuidas selle teemaga oma ettevõttes edasi minna. Selle saab nüüd kasuliku kogumiku osana: https://pilvekool.ee/pood/rahateemad/ 

Küsimustele vastas Epp Adler.

“Kuidas olla efektiivne meeskonnatöös distantsilt?”

4. mail toimus veebiseminar “Kuidas olla efektiivne meeskonnatöös distantsilt?”. Kogemusi jagas Einike Mölder, kes on coach ja tähendusliku elu looja. Ta on tegutsenud riiklikul tasandil noortevaldkonnas, tehes seda kaugtöövormis. Einike on Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Võru klubi liige.

Veebiseminaril räägitud olulised punktid:

• Loo ruum mõnusaks töötamiseks, mis toetab enda hoidmist ja suhtlemist meeskonnaga.
• Virtuaalse töötamise juures leia aeg “ kohvinurga juttudeks”.
• Kaugtöö eeldab usalduslikke suhteid ja üksteise usaldamist.
• Väga selgelt tuleb läbi rääkida töötamise kokkulepped, läbi tuleb ka arutada kõik väiksed detailid.
• Tuleb luua pinnas, kus keegi ei eelda, vaid julgeb küsida ja täpsustada.
• Kiirete küsimuste korral helista!

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit (NB! Materjali kasutamisel palume viidata algallikale.).

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

Kuidas oma äri paremini digikanalites esile tuua?

27. aprill 2020 toimus veebiseminar “Kuidas oma äri paremini digikanalites esile tuua?”. Kogemusi jagas Siiri Tiivits-Puttonen, kes on 20-aastase rahvusvahelise kogemusega e-äri juht ja Lumav Commerce digiäri strateeg.

Veebiseminari vaadates saate vastused järgmistele küsimustele:

• Mis on e-äri?

• Mida arvestada e-äri luues äriplaanis?

• Kuidas on mõistlik luua kasutajaliides?

• Mis on esimesed põhisammud turunduse loomisel, et see viia lihtsalt üle automaatturundusse?

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit (NB! Materjali kasutamisel palume viidata algallikale.).

Vaata seminari järele siit.

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

20. aprillil 2020 toimus veebiseminar “Miks praegu on parim aeg Amazoni ettevõtte alustamiseks?”. Veebiseminaril jagas kogemusi Egle Raadik-Gonchev. 

Egle tutvustas, kuidas näeb välja elu e-kaubanduse ettevõtet alustades, millised on peamised tööprotsessid ning mida on oma ettevõttega alustamiseks vaja. Kuna kriis on pannid enamiku meist internetist ostma, on praegu unikaalne aeg alustamiseks, sest klientide arv on kriisi tõttu meeletult kasvanud. Kuigi õppimine võtab kuid, siis praegu alustades oled valmis uue e-kaubanduse tõusuga kaasa minema 2021. aasta alguses, mil töökohad taastuvad ja palgad normaliseeruvad. 

Egle ise on müünud Amazonis üle kahe aasta ja katsetanud selle jooksul läbi kategooriad sprodist rõivasteni. Egle ettevõte käive on üle 1 miljoni dollari, praegu toimetab ta 10-tootelise portfelliga. Egle ütleb, et tänane taktika on vaieldamatult domineerida oma nišis ning laieneda horisontaalselt ehk müüa igal võimalikul Amazoni platvormil, eBays ja oma e-poes.

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit.

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

16. aprillil 2020 toimus veebiseminar “Kuidas keerulistel aegadel lapsega hea suhe säilitada?”. Kogemusi jagas Gordoni perekooli koolitaja ja perekeskuse Sina ja Mina juhatuse liige.

Kaileen tõi välja olulised punktid:

• Jälgi, millises infoväljas on Sinu lapsed ja mida söögilauas räägid. Lastel pole vaja teada täpseid andmeid viiruseohvrite kohta.
• Hoia head kontakti kõige tähtsama inimesega – iseendaga. Jõusta ennast, mõtle välja, mis Sulle jõudu annab. Raskel ajal on see ülioluline, sest ainult siis saad olla toetav lapsevanem
• Kuu aega distantsõpet pole väsitanud mitte ainult Sind, vaid ka last. Mõtle, mida saad teha, et lapse jõuvarusid taastada. Kas see on videokõne sõpradega või mõni tore arvutimäng, mida saab üheskoos mängida?
• Hoia päris kontakti: see on hea aeg saada oma lähedastega rohkem tuttavamaks.
• Kuula oma last päriselt ja aktiivselt, võta vastu ta tugevad tunded.

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

Esimene veebiseminar sarjast “Naised, saame koos kriisist üle!” toimus teemal “Töösuhted eriolukorra tingimustes”. Seminari viisid läbi Ettevõtlusklubi liikmed Karin Madisson peaesinejana ja Triin Parmsoo moderaatorina.

Seminar toimus Zoomi keskkonnas ja sellel osales üle 60 inimese. Advokaadibüroo Sorainen partner ja advokaat Karin Madisson oli ette valmistanud sisuka presentatsiooni hetkel olulistest teemadest nagu töötukassa abimeetmed, töötasu vähendamine, töö mitte andmine, koondamine, puhkused, kodukontori õiguslikud aspektid jms. Osalejad esitasid hulgaliselt küsimusi.

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit.

Veebiseminari saab järelvaadata siin: https://youtu.be/7YGVxSmx4PI

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

Jälgi infot EENA / BPW Estonia kodulehel ja Facebookis ning Naised Ettevõtluses Facebooki lehel.

Eesti soolise palgalõhe näitaja on vaikselt kahanemas.

9. märtsil võõrustas BPW Ettevõtlusklubi Eesti oma pesufirma Bonbon Lingerie

Ettevõtte Pärnu mnt kaupluse ruumides peeti koosolek, kus arutati organisatsioonisiseseid küsimusi, õhtu teises osas tutvustasid Bonboni kujunemislugu ja plaane ettevõtte omanik Ivo Tahk ja tegevjuht Marge Muug-Tahk. Meeleolukas õhtu lõppes loomulikult kaunite pesukollektsioonide tutvustamise, proovimise ja ostmisega!

Vahetult peale sõbrapäeva (15.02-16.02.2020), toimusid Simisalus meie organisatsiooni volikogu ja talvepäevad. Osales ligi 40 tegusat naist.

Arutasime EENA kommunikatsioonistrateegia üle, leidsime uusi viise, kuidas kaasata paremini uusi liikmeid läbi sisuka mentorluse ning kohtusime loodava Narva klubi asutajatega. Ühise arutelu käigus mõtlesime välja uued ideed järgnevateks aastateks. Visioon on vägev ja tulevad põnevad väljakutsed, millest kuulete varsti. Soojad õnnitlused sai üle antud Anu Viks´le, kes osutus valituks BPW Euroopa koordinaatori kohale – meil on nüüd oma häälekandja.

Kui tegusad mõtted jagatud, siis järgnesid tunnid Kakerdaja rabas räätsamatkal. Meie auks hakkas rabasse jõudes lund sadama. Sellises tuisus oli vahva koos jääkamaratel ehtsas looduses matkata. Ühised tegemised ühendavad. Selge see, et tegus ja ettevõtlik kevad on meie organisatsioonil ees!

Coachingu töötuba BPW Ettevõtlusklubis

13.01.20 korraldas BPW Ettevõtlusklubi enda liikme Signe Vesso raamatu „Juhtumite lahendamine. Kovisiooni käsiraamat“ ja coachingu küsimuste metoodika tutvustuse töötoa. Osalejaid oli nii ettevõtlusklubist kui mujalt.
Toimusid coachingu praktikad väikestes gruppides ja paarides.
Osalejad aitasid üksteisel leida vastuseid oma väljakutsetele.

5 tähtsat küsimust – Triinu Sirge

5 tähtsat küsimust – Triin Kask

5 tähtsat küsimust – Kristel Kruustük

1. Mida ja kuidas teha, et ettevõte kasvaks käibelt ja kasumilt?

Sell, sell, sell. Siin mitte mingit muud maagiat ei ole. Kui on piisavalt kliente, kes on valmis sinu toote eest maksma, siis repeat. Siinkohal mängib muidugi olulist rolli toode ise ja selle  teostus (kas see on reaalselt vajalik, kas see lahendab mingit probleemi, etc.), ning inimesed kes moodustavad sinu tiimi – ilma ühtselt toimivat tiimita on väga raske soovitud tulemusteni jõuda.

2. Milline on olnud sinu parim investeering, mis sa teinud oled?

Minu jaoks on inimkapital kõige tähtsaim vara – usun, et tuleb panustada nii enda oskuste ja teadmiste arendamisesse kui ka terve ühiskonna heaolu arengusse.

Sellega seoses minu parimad investeeringud on olen endasse ja Testliosse, ning samuti noorema generatsiooni innustamisse. Kui ma räägin sadadele ōpilastele ja neist kasvōi mōned üksikud saavad julguse alustada ettevōtlusega, siis on see meie ühiskonna jaoks suur vōit!

3. Mis nõu sa annaksid tudengitele, kes lõpetavad ülikooli ja suunduvad päris ellu?

Leia oma kirg. Ära anna liiga ruttu alla. Elu võib olla raske ja ettearvamatu, püüa olla sellegipoolest positiivne. Julge olla sina ise. Tee oma asja ja ära võrdle oma teekonda teiste teekonnaga. Ära lase end teiste negatiivsetest arvamustest ja kriitikast negatiivselt mōjutada. Ära karda eksida, õpi oma äpardustest. Ole hea inimene, aita teisi. Julge tegutseda.

4. Kui sa oled ületöötanud või kaotanud fookuse, mida teed?

Endal tuleb silma peal hoida. Testlio algusaastatel oli end lihtne startup maailma ära kaotada. Testlio oli minu jaoks 24/7. Kuid sain kiiresti aru, et selline mõtlemisviis on ohtlik. Kui oled tühjaks väänatud ei ole sinust kasu ei ise endale kui teistele. Läbipõlemine kahjustab nii tervist kui töö- ja pereelu. Seega vaatan, et alati oleks ka midagi muud peale töö – kas mõni hobi, sõbrad, pere jne. Ära jää üksi.

Mind aitab ratsutamine, ning pere ja sõpradega aega veetmine.

5. Millised raamatud on muutnud sinu elu?

Ükski raamat pole otseselt minu elu muutnud, pigem on muutnud mind ikka erinevad elukogemused. Kindlasti on mind ka mõjutanud inimesed minu ümber.

Ma olen igast raamatust leidnud midagi õpetlikku aga ei saa öelda et just elumuutvat 🙂

Kristel Kruustük

Testlio asutaja

Silmapaistev Euroopa naine, Eva Truuverk, aasta naine 2018 

Euroopa Naised auhinda annavad alates 2016. aastast välja  Rahvusvaheline Euroopa Liikumine ja üle 2000  Euroopa naisorganisatsiooni ühendav European Women’s Lobby (EWL). Auhinna eesmärgiks on senisest enam tunnustada silmapaistvaid Euroopa naisi, tutvustada naiste erakordset panust Euroopa ühisprojekti ning julgustada naiste osalemist Euroopat ning tema tulevikku puudutavates aruteludes ja aktsioonides.

Auhind antakse välja neljas kategoorias:

Naine poliitikas erakordse liidrirolli eest poliitikas

Naine tegutsemas silmapaistvate aktsioonide eest rohujuuretasandil Euroopas

Naine äris ettevõtlusvaimust kantud Euroopa integratsiooni edendamise eest

Naine noorte innustaja 15-30-aastaste noorte kategoorias noorte naiste hääle kuuldavakstegemise eest Euroopas.

Kaheksaliikmelist kõrgetasemelist poliitikuist, meedia-, äri- ja vabaühenduste esindajaist koosnevat žüriid juhtis Rahvusvahelise Euroopa Liikumise president, Euroopa Parlamendi liige Eva Maydell. Sinna kuulusid teiste hulgas ka EWL president Gwendoline Lefebre, Iiri Euroopa Asjade minister Helen McEntee, laulja ja aktivist Barbara Hendriks jt, vt rohkem

https://twitter.com/hashtag/womenofeurope?lang=en

Lõppvooru nominentide hulgas on tuntuimaks nimeks sel aastal ilmselt Naine noorte innustaja kategoorias figureeriv kliimavõitleja Greta Thunberg.  https://gramho.com/explore-hashtag/womenofeurope

Naised tegutsemas kategoorias on erakordsete Euroopa naiste hulgas ning kutsutud ainult-kutsetega autasustamistseremooniale ka meie Eva Truuverk. Ja kes siis meist ei teaks Evat, EENA Aasta Naist 2018, kelle nimi paneb kõigil temaga koostööd teinud ja teda tundvatel inimestel silmad särama ja laeb positiivse energiaga. Evat, kes panebki oma eeskujuga naised uskuma, et – uskumatu küll, aga kõik ongi võimalik. Nii nagu ta tegi võimalikuks 2018. aasta 15. septembri maailmakoristuspäeva, 17 miljoni osalejaga suurima kodanikualgatuse maailma ajaloos, olles selle eestvedajaks. Meeldetuletuseks, et maailmakoristuspäev valiti 2018. aastal UNESCO-Jaapan üheks kestlikku arengut toetava hariduse auhinna saajaks; seda kajastas ka Euronews.  Evat, kes on alati tunnustanud oma tiimi ja teisi naisi enda ümber. Evat, kel uus Rohetiigri idee juba küpsemas ja maailmahüppeks valmistumas.

Brüsseli südalinnas BELvue muuseumis asetleidvat tseremooniat juhatab Euronews NBC Brüsseli büroo reporter ja ajakirjanik Méabh McMahon. Kuna kutsutute hulgas on nii nomineeritud kui žürii liikmed, poliitikud, meediaspetsialistid, ametiühingute ja kolmanda sektori esindajad, annab üritus kindlasti võimaluse kohtuda väljapaistvate Euroopa naistega, aga ka tutvustada Eesti ettevõtlike naiste tegemisi ja sõlmida kontakte. Auhinna saajaist ja üritusest rohkem peale ürituse toimumist.

Osalemiskutse sai ja üritusel osaleb ka Eva kandidatuuri ülesseadja EENA üks asutajaliikmeist Riina Kütt, praegune Eesti Naisteühenduste Ümarlaua esindaja EWL juhatuses. Riina Kütt on praeguse perioodil juba teist 2 aastat Eesti esindaja European Women Lobby´s.

Oleme rõõmsad, et Eva on silmapaistvate Euroopa naiste  seas ja ootame 4. detsembri uudiseid Brüsselist!

Maailmakoristuspäeva rahvusvahelise meediakajastuse kohta võib vaadata rohkem

https://www.euronews.com/2018/09/14/world-cleanup-day-2018-the-largest-waste-collection-day-in-history.

https://www.worldcleanupday.org/news/2018/09/25/unesco-awards-world-cleanup-day-with-the-education-for-sustainable-development-prize

https://www.unric.org/en/latest-un-buzz/31130-world-cleanup-day-2018-millions-of-people-in-150-countries-will-get-to-work

5 tähtsat küsimust – Lee Murrand

1. Mida ja kuidas teha, et ettevõte kasvaks  käibelt ja kasumilt?

Ettevõtte kasvamiseks on vaja uurida turgu, mõelda läbi oma võimalused, leida õiged inimesed, seada sihid ja tegutseda süstemaatiliselt.

2. Milline on olnud sinu parim investeering, mis sa teinud oled?

Minu parimad investeeringud on olnud haridusse ja kinnisvarasse. Oma vanemate rolli pean samuti tähtsaks ehk nende investeeringut kasvatuse, hoolitsuse ja armastuse näol minusse.

3. Mis nõu sa annaksid tudengitele, kes lõpetavad ülikooli ja suunduvad päris ellu?

Noortele soovitan läbi mõelda, et mida nad päriselt tahavad teha ja mille poole püüelda. Vanemate inimeste nõu kuulda võtmine on samuti asjakohane ja justnimelt sellelt seisukohalt, et nemad ei karda enam midagi. Ma ei pea siin silmas oma vanemaid, vaid pigem vanavanemaid või ka lihtsalt mentoreid, kes ühtteist maailmas näinud ja kogenud ning julgevad olla piisavalt ausad ja otsekohesed.

4. Kui sa oled ületöötanud või kaotanud fookuse, mida teed?

Fookus kipub kaduma siis, kui Sa ei tea, et kes oled ja milleks oled. Kui kese on paigas, siis fookus ei kao. Siis ei tööta ka üle. Enese leidmiseks on mitmeid teid. Suunavateks võivad olla raamatud, lähedased, isegi mõni koolitus, kuid otsuse peab inimene ise tegema. Tihtilugu tehakse olulisi otsuseid kriisi järgselt, sest alles siis tekib julgus vaadata peeglisse ja sügavale iseenda sisse, kus on tegelikult kõik vastused olemas. Kui suurteks muutusteks pole aga aeg küps, siis Eestimaa loodus pakub palju lõõgastavat või mõni hea raamat, muusikapala, maalimine (isegi siis, kui pole enne maalinud) või lihtsalt olemine koos kalli inimesega.

5. Millised raamatud on muutnud sinu elu?

Minu suurimaid lemmikuid on Anatoli Nekrassov, kes on vene vaimne õpetaja, lektor ja nõustaja, paljude raamatute autor.Soovitan ennekõike naistel, kuid ka meestel, lugeda läbi tema raamat “Emaarmastus”, mis muutis minu ellusuhtumist paljuski. Näiteks temalt pärineb mõte, et me saame jagada seda, mis meis enestes on. See kehtib nii armastuse kohta, kuid ka laiemalt. Maailmavaatelisest seisukohast soovitan läbi töötada ameerika kirjaniku Neale Donald Walschi raamatusari “Jutuajamised jumalaga”, sest siis saate aimu, kuidas maailmas asjad tegelikult käivad. Hetkel pooleli uuriva ajakirjaniku Lynne McTaggarti raamat “Väli”, mida soovitas mul lugeda üks erudeeritud härrasmees olles vestelnud minuga kvantfüüsikast ja üldse võimalustest, mida meile elu lisaks tööle pakub. Raamatu autor on läbi töötanud tohutu hulga teaduslikke uurimusi ja jõudnud järeldusele, et maailma hoiab koos nähtamatu struktuur ehk väli, mis salvestab kogu info ja mille kaudu kõik on kõige ja kõigiga pidevas suhtlemises ja ühenduses.

Lee Murrand

Turunduskonsultant

Reklaamiagentuur Hunt

Täname oma sponsoreid ja koostööpartnereid

Eesti ettevõtlikud naised tänavad südamest kõiki, kes aitasid kaasa Aasta naise gala õnnestumisele. Aitäh LUMI kosmeetika nende imeliste kingituste eest aasta naise ja aasta noore naisetteõtja nominentidele! Aitäh Tameo kingituste eest selle aasta tiitlikandjatele – aasta naine, aastate naine ja aasta noor naisettevõtja!

Säravate toonide eest meie peokülaliste huultel kandis hoolt Oriflame. Aitäh!. Kõik imelised lilleõied pärinesid Leeri lillesalongist ja küünlad andis meile Kabasoo. Meie eriline tänu kuulub gala toimumiskohale Lydia hotellile ja Riina Märtsonile! Fotograaf Rein Leib, suur kummardus kiire ja suurepärase töö eest! Maitsva tordi tõi peolauale Coop Tartu, aitäh!

Täname veel Tartu linna ja kõiki klubikaaslaseid, kes aasta naise gala korraldamisse oma panuse andsid.

Tartus selgusid aasta naine, aastate naine ja aasta noor naisettevõtja

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 27. sünnipäeva pidulikul galal pälvis aasta naine 2019 tiitli HANZA Mechanics Tartu ja Narva tehaseid juhtiv Emöke Sogenbits. Aastate naise tiitel omistati Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõule, emeriitprofessor Anu Rauale. Aasta nooreks naisettevõtjaks nimetati naiste ettevõtlusesse ja IT-sse motiveerimise programmide Tech Sisters ja Digigirls algataja Mari-Liis Lind, kes lisaks eelpool nimetatule veab laste loovuskiirendit Vivita.

„Organisatsiooni juhtimist võib võrrelda perekonnaeluga – sa pead armastama seda, mida sa teed, kellega sa seda tööd teed ja arvestama ka teiste huvidega. Kuid see ei tähenda, et alati on kerge, ajad on alati rõõmsad ja kõigile võib kõike lubada,“ sõnas aasta naine 2019 Emöke Sogenbits ja lisas: „Vabadus ja vastutus peavad olema tasakaalus. Naised üldiselt ei karda luua perekonda ja vastutada selle tasakaalu eest – miks peaks nad siis kartma juhtida suuremaid või väiksemaid organisatsioone?“

Eesti ettevõtlikud naised kuulutavad homme, 15. novembril Tartus välja aasta naise, aastate naise ja aasta noore naisettevõtja.

Aasta naise tiitlile kandideerivad Emöke Sogenbits (tippjuht tööstuses, kes juhib HANZA Mechanics Tartu ja Narva tehaseid), Margo Orupõld (MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus juht, MTÜ Saaremaa Naiste Tugikeskus juht, ETNA mikrokrediidi laenugruppide eestvedaja ja OÜ Mopaalia juhatuse esimees) ja Triin Noorkõiv (MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool tegevjuht, Noored Kooli eestvedaja, Tagasi kooli projekti osaline ja SA Kiusamisvaba Kool nõukogu liige).

Aasta naise tiitliga tunnustatakse Eesti Vabariigi kodanikku, ühiskonnaelu aktiivset mõjutajat ja oma ametis pädevat naist äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Tiitlisaaja valimisel peetakse oluliseks, et ta on viimase aasta jooksul paistnud silma oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ja on Eesti naistele eeskujuks.

Aasta noore naisettevõtja tiitlile kandideerivad Mari Liis Lind (naiste ettevõtlusesse ja IT-sse motiveerimise programmide Tech Sisters ja Digigirls algatamisele lisaks on vedanud viimased poolteist aastat laste loovuskiirendit nimega Vivita), Pille Lengi (looduskosmeetika ja nahahooldussarja Tilk! looja ja arendaja), Kadri Klampe (New Yorgi moeloojate ühenduse preemiaga pärjatud moebrändi Yufash looja), Lilli Jahilo (omanimelise moebrändi looja ja 2016. aasta Tallinn Fashion Weeki Kuldnõela moeauhinna omanik).

Aasta noore naisettevõtja tiitli pälvib kuni 40aastane naine, kes on viimaste aastate jooksul loonud ettevõtte, mis on omanäoline ja eristuv konkreetses valdkonnas ning tõstetud esile nii klientide kui ka kaubaturu teiste osaliste poolt.

Aasta naise, aastate naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlikandjad tehakse teatavaks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 27. sünnipäeval, mis toimub 15. novembril Tartus, Lydia hotelli sündmuskeskuses algusega kell 19. Eelmisi tiitlikandjaid vaata siit: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Lisainfo:

Kadrin Karner

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (BPW Estonia) juhatuse liige

Tel: +372 56221229, e-post: kadrin.karner@gmail.com

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (BPW Estonia) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast. Eelmisi tiitlikandjaid vaata siit: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Pildil: (vasakult) Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni noortejuht Lilian Promet, noor naisettevõtja 2018 Ann Runnel, aasta naine 2018 Eva Truuverk, aasta naise nominent Sirje Helme, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Ester Eomois.

Ettevõtlikud naised väisasid suure delegatsiooniga Brüsselit

30 meie organisatsiooni liiget külastasid Tartu klubi eestvedamisel 17. – 19. oktoobrini Belgia pealinna Brüsselit, kus kohtusid Belgia klubi esindajatega, said uusi teadmisi Euroopa Parlamendist ning kohtusid Eestit esindava parlamendisaadiku Yana Toomiga.

Kohe esimese päeva hommikul ootas meid Euroopa Parlamendis selle kommunikatsiooniosakonna esindaja Jana Jalvi-Robertson, kelle põhjalik ülevaade andis palju uusi teadmisi. Näiteks saime teada kui pikk on olnud pikim Euroopa Parlamendis direktiivi vastu võtmisele kulunud aeg (22 kuud) ja kui kiirelt on sama tee läbinud kõige lühemat arutelu pälvinud direktiiv (9 kuud). 16 aastat institutsioonis töötanud Janal ei jäänud vastamata ükski kõikidest küsimustest, millega ettevõtlikud naised teda kõnetasid.

Palju huvitavat arutelu pakkus Brexitijärgne saadikukohtade jaotus liikmeriikide vahel. Kusjuures kõiki Ühendkuningriigi saadikute kohti (73) ei jaotata teiste liikmesriikide vahel laiali vaid umbes 45 kohta jääb nö reservi tulevikus liituvate riikide saadikute tarbeks. Väiksem osa jaotatakse laiali nende liikmesriikide seas, kel seni proportsionaalselt vähem saadikukohti. Üks saadikukoht lisanduks seni 6 liikmega esindatud Eestilegi.

Lõunasöögil Euroopa Ajaloo majas kohtusime Eestit esindava parlamendisaadiku Yana Toomiga, kellega kõnelesime päevakajalistel teemadel – nii Eesti-sisestel kui ka olukorrast Süürias.

Seejärel avanes meil võimalus külastada Euroopa Ajaloo maja näitust, mis osutus äärmiselt põnevaks, audiovisuaalseks ja lihtsasti jälgitavaks kuuest korrusest koosnevaks imeks. Näitusel käsitleti nii Euroopa tekkelugu ja nime saamise müüti kui ka Külma sõja aegset poliitikat, olulisi sündmusi tarbimisühiskonna tekkimisest kuni Balti ketini välja. Kel võimalus näitust Brüsselisse sattudes külastada, siis Pärnu klubi muuseumifännid annavad oma garantii.

Õhtul viis meid paaritunnisele jalutuskäigule Brüsseli vanalinna Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee eesti keele kirjaliku tõlke osakonna juhataja Aivar Paidla. Läbi sai käidud tuntuimad kohad ning lisaks sellele rääkis Aivar ka Brüsseli vanalinna kinnisvarast, kohalikest kommetest, prügiveosüsteemist ning eestlaste elust-olust. Ekskursioon tipnes restoranikülastusega, kus kohtusime kahe BPW Belgia klubi liikmega. Kuna Belgia klubil Brüsselis esindust polegi, pidid klubiliikmed eestlastega kohtumiseks enam kui 100 kilomeetrise tee läbima.

Teisel päeval pakkus Tartu klubi liige Pille Tsopp-Pagan võimalust kohtuda ja tutvuda Euroopa Komisjonis töötava noore ja tööka doktorandi Halliki Voolmaaga. Kohtumisest võtsid osa nii Tartu kui Pärnu klubi liikmed, kellel Halliki ja tema töö soouuringute ja võrdõiguslikkuse valdkonnas jättis äärmiselt sügava mulje.

Päeva teises pooles külastasime Brüsselis asuvat Mini-Euroopa muuseumi ning tutvusime veelkord linna ja kohaliku eluoluga.

Eesti ettevõtlike naiste reisi Brüsselisse toetas Euroopa Parlamendi Eesti esindus.

Ülevaate kohtumisest eurosaadik Yana Toomiga koostas Tartu klubi liige Reet Treial:

„Esimene lõuna Brüsselis oli planeeritud kohtumiseks eurosaadik Yana Toomiga. Kahjuks oli samas restoranis mitu gruppi lõunatamas ja seetõttu kärarikas. Nii sai palju sellest, mida Yanaga rääksime, vaid lähematele naabritele kuuldavaks.

Hoolimata sellest leidsime põnevaid jututeemasid. Läksime kohtumise alguses kohe sündmuste tulipunkti ja kõige põletavamate teemade juurde ja küsisime Yanalt, kui Süüria eksperdilt, kes ka viimaste aastate jooksul mitmeid kordi Süüriat külastanud, milline on tema nägemus viimasest Süüria kriisist? Kahjuks palju lootust Yana anda ei saanud. Olukord on väga halvaendeline ja mõistlikke lahendusvariante napib.

Uurisime ka seda, kuidas hoiab ta Brüsselis olles sidet Eesti ja koduerakonnaga. Yana rääkis õigusbüroost, mis tema juhtumisel Eestis tegutseb, et aidata lihtsaid inimesi nende keeruliste küsimuste lahendamisel. Neist üksikjuhtumitest on sündinud ka mitu seadusandlikku algatust. Näiteks tõi Yana seadusemuudatuse, mille abil Kuremäe nunnadel on võimalik saada tervisekindlustust.

Loomulikult on Yanale ka europarlamendis lähedased tema valijate mured ja rõõmud. Nii on ta asunud toetama Euroopa kodakondsuse ideed, mis aitaks ehk paljusid neid, kel praegu kodakondsust taotleda keeruline.

Oli juttu ka sellest, kuidas ühendada europarlamendi saadiku, ja poliitiku väga nõudlikud rollid suure pere ema rolliga. Yana noorem poeg on temaga Brüsselis kaasas.

Lõpetuseks soovis Yana meile toredaid elamusi Brüsselis ja soovitas kindlasti proovida õunaõlut. Kui lõpuks selle hilisõhtul Deliriumi baarist leidsime, tuli nõustuda, oli tõesti väärt märjuke.“

Küsis ja kirjutas Kadrin Karner

Sooline võrdsus Eestis paraneb Euroopa keskmisest kiiremini

Eestis on naiste ja meeste tasakaal rahaasjade, teadmiste, aga ka võimu valdkonnas paranenud, selgub Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) täna avaldatud indeksist. Euroopa Liidu 28 liikmesriigiga võrreldes on Eesti oma näitajate poolest 17. kohal, tõustes kahe aastaga kolm punkti ning edestades sellega teisi Balti riike, kuid jäädes siiski alla Euroopa Liidu keskmisele, vahendas Sotsiaalministeerium. 

„On positiivne, et nii naiste kui meeste sissetulekute tase on tõusnud, kuid kahjuks on sooline palgalõhe Eestis jätkuvalt Euroopa suurim,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Minister lisas, et üheks põhjuseks on kahtlemata tööalade jaotus – ühiskonnas on juurdunud stereotüübid naistele ja meestele sobilikest ametitest ja selle muutmine eeldab, et rohkem naisi läheks õppima näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid või loodus- ja täppisteadusi. “Hoolekande- ja haridusvaldkonnas seevastu võiks senisest rohkem mehi õppima ja tööle asuda.” Minister kiik rõhutas, et olukorra muutmisel on roll nii riiklikel poliitikatel, ühiskondlikel hoiakutel, organisatsioonide praktikatel kui inimeste endi valikutel. “Julgustan kõiki tegema oma huvidele ja oskustele vastavaid, mitte stereotüüpidel põhinevaid valikuid ning küsima tehtava töö eest õiglast palka. Töiste sissetulekute võrdsusele on oluline tähelepanu pöörata ka seetõttu, et see hakkab tulevikus mõjutama pensionite suurust. Suur palgalõhe ja sellest tulenev pensionilõhe tingivad naiste kõrgema vaesusriski.“

Tänavune raport võtab eraldi tähelepanu alla  töö- ja pereelu ühitamise. Seda analüüsitakse kuue alateema kaudu: vanemapuhkuse poliitika, laste eest hoolitsemine ning lapsehoiuteenused, mitteformaalne eakate ja puudega inimeste hooldus ning pikaajalised hooldusteenused, transport ja infrastruktuur, paindlik töökorraldus ja elukestev õpe. Eesti kohta tuuakse positiivselt esile meie lapsehoolduspuhkuste süsteemi, kuna vastupidiselt enamikele teistele Euroopa Liidu riikidele ei sõltu Eestis õigus lapsehoolduspuhkusele ega selle pikkus vanema soost, tööhõive staatusest ega töösuhte tüübist. Ka meie lapsehoiuvõimalused on suhteliselt head – Eestis osales lapsehoius 95% eelkooliealistest vähemalt kolmeaastastest lastest. Samas eakate ja puudega lähedaste hooldamise koormus langeb Eestis rohkem naistele kui meestele ja seda ka võrreldes Euroopa Liidu keskmisega.

Eesti paistab silma ka elukestvas õppes osalemise aktiivsusega, samal ajal on selles näitajas suur lõhe (6,9 protsendipunkti Eestis vs 1,8 protsendipunkti EL-is keskmiselt) meeste ja naiste osaluse vahel – kui 25-64-aastastest naistest õppis või osales koolitusel nelja viimase nädala jooksul 20,6%, siis meeste seas oli õppijaid vaid 13,7%.

Naiste ja meeste võrdsus on nii Eestis kui Euroopa Liidus keskmiselt kõige enam edenenud võimu valdkonnas, samas näitab  valdkonna üldine madal punktiskoor puudujääke soolises tasakaalus nii Eestis kui Euroopa Liidus. Tasakaal naiste ja meeste osaluses poliitilistes otsustusprotsessides on raporti andmetel oluliselt suurenenud võrreldes 2005 aastaga, seda nii parlamendi kui valitsuse tasandil. Aga ka sotsiaalse võimu organites, näiteks Rahvusringhäälingu juhatuses oli Eestis 2016 – 2018 aastate keskmise tulemusena naisi-mehi pooleks, mis andis liikmesriikide võrdluses paremuselt teisetulemuse. Samas moodustasid naised vaid 14% teaduse rahastamise otsustamise organisatsioonides ning 9% Eesti Olümpiakomitee täitevkomitees.

Rohkem infot leiad Sotsiaalmnisteeriumi kodulehelt.

Tallinna klubi uue hooaja fookus on “Tunne oma klubi liiget”

Septembrikuu viimasel päeval toimus restoranis Thamm Tallinna klubi suur aastakoosolek. Koosolekul osales 30 klubiliiget. Kohale oli tulnud ka kaks huvilist, kes soovivad klubiga liituda.

Aastakoosolekul andis klubi president Merike Paasalu ülevaate toimunud hooajast, liikmete arvust ja hetkeseisust. Klubi finantsidest rääkis klubi juhatuse liige Maie Mängel.

Tallinna klubis on praegu koos kandidaatidega 77 liiget. Traditsiooniliselt võeti aastakoosolekul pidulikult kaks uut kandidaati liikmeks kollaste rooside, BPW Estonia raamatu ja märgiga.

Tallinna klubi uue hooaja fookus on “Tunne oma klubi liiget”. Selleks külastame iga kuu erinevate valdkondade klubiliikmete töökohti. Lisaks klubiliikmete üritustele, toimuvad ka uute kandidaatide üritused.

Koostas:

Merike Paasalu

BPW Estonia

Tallinna klubi president

Äriklubi tutvustusüritus ettevõtluspäeval

Tallinna ettevõtluspäeval, 8. oktoobril toimus Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni uue klubi tutvustusüritus. Uus klubi hakkab kandma Äriklubi nime.

Äriklubi loomise eesmärk on luua naisettevõtjate võrgustik, kus iga liikmel on väga selge huvi kasvatada oma ettevõtet ning koostöös jõuda mõjukamate tulemusteni. Lisaks rääkida kaasa ettevõtlusteemadel, olla arvamusliidri rollis ja toetada teisi naisi ettevõtluses julgemaid samme astuma. Äriklubisse võetakse vastu liikmed, kes on ise ettevõtjad, omavad osalust ettevõttes ja on igapäevaselt aktiivselt ettevõtlusmaastikul toimetamas.

Äriklubi kandidaatliikmed on Signe Ventsel (Brandmoon OÜ), Sirle Truuts (Enesearengu Koolitused OÜ), Reet Villig (Willig OÜ), Egle Raadik-Gonchev (Scandinavian OÜ), Evelin Ilves (Evelini Eluköök OÜ), Liina Rukki (Differize OÜ), Kristel Lankots (Chocokoo OÜ), Kaileen Mägi (Froid OÜ), Kadri Tuisk (Clanbeat Education OÜ), Chanet Siret Simonen (Chanet Marketing OÜ), Kirti Asperk (Be More Supüerfoods OÜ), Liisi Tarvo (Vrapikohvik OÜ).

Äriklubi võetakse 2. novembri volikogul kandidaatliikmeks ning seejärel aastakoosolekul ametlikult organisatsiooni liikmeks. Äriklubi toimimise aluseks on organisatsiooni põhieesmärgid ja head tavad.

Ettevõtluspäeval esitletud Äriklubi kogemuslugude paneelis “Nemad julgesid ja tegid ära” jagasid 10 ägedat naist kogemusi ettevõtte kasvatamise teemal: kuidas nad on seda teinud ja millised olulised detailid on ettevõtte kasvu toetanud. See, kuhu iga naine on praeguseks oma ettevõttega jõudnud, sai alguse viie aasta tagusest julgest unistamisest.

Kogemuslugude paneelis said vastuse küsimused:

• Kuidas alustada ettevõtlusega 60- ja kuidas 19-aastaselt?
• MIKS ma üldse soovin kasvada? Mida soovin saavutada isikuna? Kasvu eelduseks on tegutsemine – see on hetk, kui saan aru, et olen ettevõtja 24/7.
• Kui on tekkinud arusaam, et meeskonda on vaja kasvatada, on esmane asi võtta vastu kindel otsus, et laienen. Millised on sellisel juhul väljakutsed? Kus tulevad esimesed “kodarad”, kui ettevõtja on otsustanud meeskonda laiendama hakata? Millised on psühholoogilised barjäärid/uskumused, mis ei lase meeskonda kasvatada ja seeläbi ettevõtet arendada?
• Millised on 5 peamist tegevust selleks, et äri kasvaks? Kuidas kasvatada äri rohkem kui 50% aastas?
• Kuidas ja miks konkurendiga koostööd teha? Mida selleks tehakse (reaalsed näited)?

Olulise punktina toodi välja, et vajalik on luua endale süsteem, mida saab igapäevaselt jälgida. Kõige olulisem on mõista ja keskenduda sellele, mis on sinu valdkonnas edu eeldused. Näiteks üheks mudeliks on 60-30-10, mille järgi 60% ajast peab minema müügile ja turundusele, 30% ajast tootearendusele ja 10% ajast administreerimisele ja juhtimisele. Siin on kitsaskohaks see, kui ettevõtja ise on ka teenuse osutaja. Sellisel juhul tuleb appi võtta:

a) automatiseerimine, nt digitaalne turundus;

b) allhange (tootearenduses mingid etapid või nt virtuaalassistent). Aja puudus ei ole vabandus, turunduse ja müügiga mittetegelemiseks.

Lisaks olid kõik äriklubi naised ühel meelel, et ettevõtlus peab olema lõbus ja mänguline ning vajalik on omale to-do listi kõrvale koostada ka power list’i tegevused. Need tegevused, mis nii-öelda buustivad sind ülesse, teevad restardi, et jälle järgmisele trepiastmele ettevõtluses edasi liikuda.

Äriklubi kogemuste jagamist saad järele vaadata “Naised ettevõtluses” Facebooki fännilehelt.

Koostas:

Signe Ventsel

Äriklubi president