Sulge menüü

Stella Runnel paneb ringdisaini oma hinge ja räägib, miks on olulised 7 R-i

25. novembril kõneles programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLV MAAILM” veebiseminaride sarjas tunnustatud nahktoodete disainer Stella Runnel ringmajandusest.

Stella Runnel on oma neiupõlvenimega brändi Stella Soomlais looja ja eestvedaja. Stuudio koos nahktoodete poega asub Telliskivi Loomelinnakus nn Depoo alal. Stuudios toimuvad lisaks nahktoodete valmistamisele ja kaasamüügile ka töötoad, kus iga huviline saab valmistada endale meelepärase taimparknahast aksessuaari. Lisaks panustab stuudio teadlikult kogukonna loomisesse ja hoidmisesse – iga kuu korraldatakse kunstinäitusi, toimuvad loengud harivatel teemadel. Lisategevuste eesmärk on panustada kultuurilisse mitmekesisusse.

Veebiloengus “Ringdisain – olulisus ja võimalused” kõneles Stella avatult ja lihtsalt oma teekonnast ettevõtjana ja disainerina. Ta õppis nahakunsti esmalt Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, seejärel kaitses magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Stella kõneles sellest, kuidas alguses valmistas ta hästi keerulise disainiga kotte, kuid neid oli pea võimatu parandada. Ta tunnistas, et vahel olid pisarad silmas, kui klient tuli rikutud kotiga ja soovis seda taastada, sest töö nõudis suurt täpsust ja nõudlikkust, aga disainer sai hakkama. Soov liikuda lihtsama ja praktilise disaini suunas ning kasutada tootmisprotsessis ära kogu materjal innustaski Stellat ringmajaduse põhimõtetega tutvuma ja neid loomeprotsessis kasutama.

Stella Runnel kinnitas, et kõige olulisemad märksõnad tema igapäevatöös ringmajandust praktiseeriva disainerina ja ettevõtjana on järgmised:

rethink, refuse, reduce, reuse, repair, redesign, recycle or rot

Viimase märksõna puhul on mõeldud materjali, mis komposteerub, kui seda on õigesti töödeldud. Just sel põhjusel on Stella valinud oma toodete loomiseks kvaliteetse taimparknaha, mida ostab sisse erinevatelt tootjatelt Euroopas, nt Rootsist, Hispaaniast, Itaaliast, Belgiast ja Taanist. Eestis toodetud nahka pole ta siiani kasutanud tarnete ebakindluse tõttu. Eestis on vaid kaks parkimistehast ja ainult üks neist pakub sobivat taimparknahka.

Samuti rõhutas disainer loengus, et erinevast nahast saab väga erinevaid tooteid, seetõttu on oluline ka tarnijate laiem ring ja toormaterjali varieeruvus. Vähem oluline ei ole tema jaoks koostööpartnerite valikul see, kuidas nahka täpselt töödeldakse ja millised (öko)sertifikaadid on tootjal, kuskohast materjal pärineb ja milline on selle süsinikujalajälg. Ta tõdes loengus, et hea meelega kasutaks tulevikus ka Eestis toodetud taimparknahka, kui seda püsivalt ja piisavas koguses saada on.

Peamiselt kottide tootmisele keskendunud disainer kõneles, et tema stuudios valmivad tooted nn avatud köögi põhimõttel – tootmisprotsess on läbipaistev, selge on see, kes toote valmistas, kui palju selleks aega kulus ja millisest materjalist toode täpselt tehtud on. Keskmiselt kulub meistril juba väljamõeldud disainiga koti loomiseks aega järgmiselt: käekotile 3- 5 tundi, seljakotile üks päev, reisikotile mitu päeva. Toote disaini väljamõtlemine on aga protsess, mis võtab mitu kuud. Stella rõhutas, et kott peab olema valmistatud väga heast materjalist ja vastupidav, nii et õige hoolduse korral kestab see aastakümneid. Kotte on võimalik stuudiosse hooldusesse tuua ja kui klient mingil põhjusel enam toodet kasutada ei soovi, kas siis funktsionaalsest väsimusest (nt arst keelab suure õlakoti kandmise) või emotsionaalsest väsimusest (sooviks midagi uut ja huvitavat kanda), siis saab selle stuudios uue meelepärase toote vastu vahetada.

Kui Stella asub uut toodet disainima, siis mõtleb ta sellele, et jääks võimalikult vähe jääke. Kottide loomisest ülejäävad naharibad saavad väikesteks aksessuaarideks, nagu visiitkaarditaskud, juhtmehoidjad, võtmehoidjad, järjehoidjad jms. Ta rõhutas, et stuudios tekib jääke 2-4% ja needki annetatakse hobiringidele, kus lapsed meisterdavad ehteid ja muud põnevat. Oluline on, et iga nahalible saaks funktsionaalseks tooteks ja ei raisataks asjatult materjali.

Ehkki karjakasvatus on üks suurimaid keskkonnaprobleeme maailmas – ja nahk tuleb sealt – leiab Stella Runnel, et lahendus pole selle probleemi asendamine teisega ehk plastikuga prügimäel. Kuni toimub karjakasvatus, on nahk selle kõrvalprodukt ja mõistlik on kasutada ära kõik kaasnevad hüved.

Vaata ka Stella Soomlais Stuudio kodulehte: https://www.stellasoomlais.com

 

Programmi järgmine veebiseminar toimub 20. jaanuaril 2022. Loe lisa ja registreeru siin.

Veebiseminarid on osa üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ veebiseminaride sarjast, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal. Loe rohkem programmi kohta siin.

Tekst: Eva Ladva, EENA Ettevõtlusklubi kommunikatsioonijuht