14. septembril toimus veebiseminar „Rohelise personalijuhtimise rakendamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes: võimalused ja väljakutsed”, mida viis läbi Riigikantselei personalinõunik Maarja Kalmet.

Maarja Kalmet tutvustas oma ettekandes rohelise personalijuhtimise kontseptsiooni, tegi sissevaate rohelise personalijuhtimise praktikatesse, vaatles rohelise personalijuhtimise võimalusi ja väljakutseid ning tutvustas praktilisi näiteid.

Tänapäeva maailmas muutub keskkonnasäästlikkus üha olulisemaks. Ettevõtted, olenemata nende suurusest, seisavad silmitsi kasvava survega oma tegevus keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks muuta. Üks võimalus selle saavutamiseks on rohelise personalijuhtimise rakendamine.

Mis on roheline personalijuhtimine?

Roheline personalijuhtimine (green human resource management) on kontseptsioon, mis ühendab keskkonnahoidlikud juhtimistavad ja personalijuhtimise protsessid. Selle eesmärk on luua ettevõttes teadlik ja strateegiline kultuur, mis propageerib keskkonnasõbralikke väärtusi, tavasid ja algatusi. Keskne idee on, et töötajad mõistaksid ja väärtustaksid keskkonnasäästlikkust ning rakendaksid seda oma igapäevatöös ja elus.

Rohelise personalijuhtimise võimalused

Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele on oluline rohelise tegevuskava väljatöötamisega juba varakult alustada. Selline kava hõlmab organisatsiooni, töötajatevahelist ja ametlikku käitumist, mis aitab ettevõttel keskkonnasäästlikke eesmärke saavutada.

Organisatsioonilise käitumise osas võivad ettevõtted julgustada töötajaid näiteks ühistransporti kasutama, jäätmeid vähendama ning energiat ja ressursse säästlikult kasutama.

Töötajatevahelise käitumise kaudu saavad töötajad üksteist motiveerida keskkonnasõbralikumalt tegutsema, teadmisi jagada ja rohelist töökäitumist õpetada.

Ametliku käitumise osas võib juhtkond tööülesannetele konkreetseid keskkonnasäästlikke nõudeid seada, mis aitab töötajatel keskkonnasõbralikke otsuseid teha.

Ettevõtte brändi atraktiivsuse suurendamine: roheline personalijuhtimine aitab ettevõtetel tööandja brändi atraktiivsemaks muuta. Töötajad ja klientid eelistavad sageli ettevõtteid, mis panustavad keskkonnasäästlikkusse. Roheline personalijuhtimine aitab seega ettevõtetel talente meelitada ja klientide lojaalsust säilitada.

Kulude kokkuhoid: rohelise tegevuskava rakendamisega kaasneb kulude kokkuhoid. Vähesem ressursside kasutamine ja jäätmete vähendamine aitavad ettevõttel pikemas perspektiivis raha säästa.

Töörahulolu tõstmine: keskkonnasõbralikumad töökeskkonnad loovad sageli parema töörahulolu. Töötajad tunnevad end hästi, kui nad teavad, et nende tööandja hoolib keskkonnast ja toetab keskkonnasõbralikke algatusi.

Rohelise personalijuhtimise väljakutsed

Teavitamine ja harimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks võib olla keeruline luua piisavalt ressursse, et töötajaid keskkonnasäästlikkusest teavitada ja harida ning neid rohelise käitumise edendamisel toetada.

Kultuuri muutmine: kultuuri muutmine võtab aega ja nõuab pühendumist. Väiksemates ettevõtetes võib see olla eriti väljakutsuv, kuna igal töötajal on ettevõtte kultuurile suur mõju.

Ressursside piiratus: väikestel ettevõtetel võivad olla piiratud ressursid keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate rakendamiseks.

Roheline personalijuhtimine on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võimalus teha samm jätkusuutlikkuse poole. Kuigi see võib kaasa tuua väljakutseid, nagu teavitamine ja kultuuri muutmine, on sellel ka palju potentsiaali, sealhulgas ettevõtte brändi atraktiivsuse suurendamine, kulude kokkuhoid ja töötajate rahulolu tõstmine.

Kui soovid oma ettevõtet keskkonnasäästlikumaks ja jätkusuutlikumaks muuta, kasuta rohelise personalijuhtimise võimalusi! See on samm õiges suunas nii keskkonna kui ka ettevõtte tuleviku jaoks.

Roheliselt on võimalik!

Aitäh, Maarja Kalmet, põhjaliku ülevaate ja praktiliste suuniste eest!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht ja roheklubi liige

9. septembril viis Narva aasta naine 2021 Maria Smorževskihh-Smirnova (filosoofiadoktor, kulturoloog) EENA Narva klubi liikmed ekskursioonile „1000 aastat vana Tartu – kultuuripealinn 2024″

Liikumise aastal kõndisid naised jalgsi mööda Emajõe kahte kallast ja üle kaunimate sildade, mis ei ulatu mitte ainult üle vee, vaid ka üle iidsete küngaste. Ekskursandid said akadeemilisest elust osa Tartu Ülikooli vanimas majas ja tutvudes ka ülikooli uuemate hoonetega.

Reisi üks eesmärke oli külastada ülikooli botaanikaaeda, kus erilist tähelepanu pöörati erinevatest ajastutest pärit linnaskulptuuridele.

Maria Smorževskihh-Smirnova rääkis Tartu linna ajaloost, kultuurist, teadusest ja kunstist ning tutvustas seda läbi silmapaistvate teadlaste ja haridustöötajate, kes muutsid Tartu Eesti vaimseks ja intellektuaalseks pealinnaks.

Täname Mariat suurepärase ajalooteabe esitamise eest ja loodame, et Narva klubi naised külastavad koos Mariaga peagi Narva muuseumi!

Inspireerime koos!

Tekst: Sofja Homjakova, Narva klubi liige

Teksti toimetas: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

Eesti ettevõtlikud naised kuulutavad välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulutab rõõmuga taaskord välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised.  

EENA juhatus kutsub ka tänavu üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. 

Aasta naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes.

Samuti oodatakse aasta noore naisettevõtja kandidaate. Tiitel antakse naisele vanuses kuni 40 aastat, kes on viimase kolme-nelja aasta jooksul loonud ettevõtte, mis on omanäoline ja eristuv konkreetses valdkonnas ning tõstetud esile nii klientide kui ka kaubaturu teiste osaliste poolt.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlid kuulutatakse välja ja antakse üle 10. novembril Pärnus toimuval pidulikul galal.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja kandidaate saab esitada 11. septembrist kuni 12. oktoobrini k.a Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni kodulehel: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Lisainfo

Merle Saviauk

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) president

Tel: +372 516 5051, e-post: president@bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

Pildil: (vasakult) aasta noor naisettevõtja 2020 Marion Teder, aasta noor naisettevõtja 2021 Kadri Tuisk, aasta naine 2021 Katrina Lehis, aasta naine 2020 Irja Lutsar, EENA president 2018-2022 Ester Eomois. Foto: Tiina Männe

12.–13. augustil toimus Sagadi mõisas rohetiimide suvepäev, kus osalesid programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” töötubades moodustatud rohetiimide juhid ja liikmed.

Sagadi mõisa mõnusas õhkkonnas toimus rohetiimide suvepäev, mis ühendas meeldivalt puhkuse ja mõttetöö. Selleaastase suvepäeva teema oli „Eelarvamusfestival”, mille eesmärk oli vaadelda barjääre, mis takistavad ettevõtlusega alustamist, kummutada takistavaid uskumusi ja avastada oma varjatud andeid. Eriti tore oli see, et festivalil jagasid oma teadmisi ja kogemusi eenalannad Ly Kubenko ja Liina Helstein.

Kas minust võiks saada ettevõtja?

Ettevõtlus pole midagi üleliia keerulist – pole vaja uuesti jalgratast leiutada. Oluline on leida midagi, mis sind ja sinu ideed teiste hulgast eristaks.

Sageli tullakse oma toote või teenusega turule alles siis, kui kõik on täiuslikult välja töötatud ja ettevõtja ise rahul on. Tegelikult peaks aga alustama võimalikult vara ning küsima klientidelt kohe ka tagasisidet, et sa saaksid oma toodet või teenust klientide soovide järgi kohandada.

Edukaks ettevõtjaks saamise võti peitub põhjalikus ettevalmistuses – ettevõtja peab teadma, mida tal alustamiseks vaja läheb, millised on tema eesmärgid ning milline on tema roll ettevõttes. Kuigi ettevõtjad võivad alguses arvata, et ise tegemine on lihtsam ja kokkuhoidlikum, võib mitme asja korraga tegemine tegelikult võtta palju rohkem aega. Ettevõtja peab oskama ülesandeid delegeerida.

Ettevõtte asutamine lükatakse sageli hirmude tõttu edasi. Mõeldakse, mis juhtub siis, kui ebaõnnestutakse. Tegelikult tasub mõelda sellele, mis saab siis, kui õnnestutakse. Unistustel on kombeks tõeks saada!

Kas mul on andeid?

Liina jagas festivalil värvikaid elulisi lugusid, mille kokkuvõtteks võib öelda nii: kui sa keskendud sellele, mida soovid, siis see võibki teoks saada.

Meil kõigil on varjatud andeid, mida me ise tihti ei märka. Üheks selliseks andeks on positiivsus. Kui edastad oma soove negatiivselt, võivadki negatiivsed olukorrad juhtuda. Seetõttu on oluline leida igas hetkes midagi positiivset, sest iga olukord õpetab meile midagi kasulikku.

Sageli arvame, et juhime ise oma elu, kuid tegelikult toimub see tihtipeale vastupidi. Seega, kui soovid midagi saavutada, ära oota õiget hetke, vaid alusta kohe ning head asjad hakkavad iseenesest juhtuma.

Teine varjatud anne on tänulikkus. Iga pisiasja eest tuleb tänulik olla, sest elu võib kiiresti muutuda.

Sageli tehakse otsuseid emotsioonide või kõhutunde põhjal, kuid tegelikult tuleb ennast kuulama õppida ning ümbritsevat energiat kasutada. See aitab õigeid otsuseid langetada.

Lõpetuseks – me oleme iseenda suurimad kriitikud. Tihti näevad teised meie andeid ja potentsiaali paremini kui me ise. Nüüd tuleb see miski eriline vaid üles leida ja see aitab sul tulevikus olla nii julgem ja enesekindlam isiksus kui ka ettevõtja.

Sündmus toimus imelise asukohaga Sagadi mõisas. Enne festivali oli meil võimalus nautida mõisahoone ja -aia ilu. Eriti meeldejääv oli imekaunis lilleaed. Päike paistis eredalt ja ilm oli soe, luues suurepärase meeleolu. Maaema hoiab oma rohenaisi!

Eriti tublid eenalannad alustasid pühapäeva hommikut virgutusvõimlemisega mõisa aias. Välijõusaalis olid infotahvlid, kus loomad näitasid harjutusi ette. Väga loov lahendus ja imeline keskkond päeva alustuseks. Siinkohal suured tänusõnad mõisa giidile suurepärase soovituse eest! Päevaks hea energia olemas, külastasime Sagadi mõisa juurde kuuluvat uuenenud RMK metsamuuseumi, mis pälvis Eesti suurimal loovusfestivalil Kuldmuna keskkonnadisaini kategoorias hõbemuna. See on hubane ja interaktiivne muuseum, kus nii suured kui väikesed külastajad saavad oma teadmisi metsast proovile panna ja täiendada. Eenalannad soovitavad soojalt!

Olid ülimalt mõnusa energiaga päevad ja kui naised kokku saavad ning koos pead tööle panevad, siis tekitavad muidugi ainult imelised ideed!

Täname oma partnerit Coca-Cola Fondi, tänu kellele sündmus võimalikuks sai.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA noorte roheliikumise eestvedaja ja roheprogrammi kommunikatsioonitiimi liige

EENA osaleb Ukraina naiste toetusprojekti raames

Empowering Women Ettevõtlusprogrammi elluviimisel

Sellel aastal korraldab  Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Coca Cola fondi toetusel Ukraina naispõgenike  toetusprogrammi, mille eesmärgiks on abistada neid  Eesti piirkondlikes kogukondades ettevõtlikkuse  edendamisel  ning enesearengus.   Meie partneriks on Ukraina naiste organisatsioon Divergent Women.  Tänaseks osaleb Eesti-Ukraina naiste arenguringides Tallinnas, Tartus ja Narvas üle 200 naise. On toimunud ka kolm vaimse tervise teemalist vebinari ja juulis kohtusime Vabaõhumuuseumis suviseks piknikuks. Arenguringide töö jätkub, plaanis  on samuti igapäevase elu nõuandeid puudutavad vebinarid ning detsembris inspiratsioonikonverents. Vaata videot Vabaõhumuuseumis toimunud piknikust SIIT

Oleme lisaks liitunud veel üle-eestilise ettevõtlusprogrammiga Empowering Women, kuhu ootame osalema inimesi, kes on sõja tõttu  oma kodumaalt põgenenud ja soovivad ettevõtluse kaudu oma elu Eestis uuesti üles ehitada. Teeme seda koostöös Garage 48 ja Eesti Pagulasabiga.

Programmis õpivad osalejad tundma Eesti ettevõtlus- ja digikeskkonda, omandavad teadmisi ettevõtlusest laiemalt ning töötavad mentoritega, kes on ettevõtete asutajad ja eksperdid Eestis – kõike seda eesmärgiga luua oma mikroettevõte.

Osalemine on tasuta ning programm on inglise ja vene keeles.

Loe lähemalt siit ning jaga infot oma võrgustikus, et see jõuaks iga võimaliku huviliseni: https://entrepreneur.pagulasabi.ee/estonia/empowering-women-2023

Lisainfo: Ester Eomois

EENA Eesti-Ukraina naiste toetusprojekti juht

Ester.eomois@ebs.ee   +37256 49 1188

2.–3. juunil toimus EENA 2023. aasta volikogu ja aastakoosolek.

Kohale oli tulnud rekordarv klubiliikmeid ja kaunis Saaremaa võttis meid vastu päikesepaistelise ilmaga. Arensburg Spa oli imeline peatuspaik, toad hubased, basseinid ja saunad kodused ja mönusad. Juba 2. juuni õhtul kogunesime Saaremaa klubi liikme Grete Pastaku vaatamisväärses, White Guide pärjatud tuulik-restoranis SAAREMAA VESKI, kus meile esitas muusikalise tervituse EENA Saaremaa klubi liige Annikki Aruväli, andes sealsamas väikese tšellokontserdi. Öhtu jätkuks toimus peremees Kaupo juhendamisel Veskis toodetavate marjanapsude degustatsioon ja igaüks sai tellida maitsvat kehakinnitust Veski kokkadelt. Kes napsu ei vötnud, see nautis seltskonda ☺

Järgmisel hommikul alustasime kell 09.30 volikoguga, kus tuli muuhulgas arutusele ka uute klubide asutamine (Roheklubi, Innovatsiooniklubi) ning noorte toetuseks loodav eelarve. Klubide loomine kinnitati ning 2024. aastast koguneb kogu noorte liikmete tasutud liikmemaks otse noortefondi. Koosoleku avas EENA president, kes andis järgemööda sõna kõikide klubide presidentidele ning ka CC Fondi rahastatud projektide (Roheprojekt ja Ukraina naiste toetamise projekt) juhtidele.

Seejärel vaadati üheskoos läbi 2022. aasta aruanded ning need kinnitati ühehäälselt. Räägiti ka 2023. a eesmärkidest ja teise poolaasta tegemistest. Täpsemalt saab kõigest lugeda aastakoosoleku protokollist. Kes Saaremaale kohale tulla ei saanud, need osalesid veebi teel ZOOM keskkonnas. Osales 105 liiget, neist 63 oli kohal, volitusi 37, Zoomis 5.

Koosoleku lõpetas ühine lõunasöök, mille muutis eriti meeleolukas noorliikmete poolt ja hüveks korraldatud õnneloos. Õnneloosi auhinnad panid välja nii eenakad, kui ka teised meie tegemistest huvitatud ettevõtjad. Õnneloos osutus äärmiselt edukaks – kokku müüdi 84 piletit, millega teeniti 420 eurot. Kokku teenis noortefond päeva jooksul noortefondi 490 eurot. Noortefond on oluline, et noortel oleks oma eelarve ürituste korraldamiseks, transpordikulude tasumiseks või välismaistel konverentsidel osalemiseks. Suur kummardus ja tänu korraldajatele ning osalejatele! Positiivne tagasiside kinnitas, et selline ettevõtmine ei jää kindlasti viimaseks.

Pärast aastakoosoleku löppu oli võimalus külastada Saaremaa klubi liikme Triinu Karolini ettevõtet HOIA homespa, kus toimus kodulöhnastaja töötuba.

Nii mõnedki vapramad naised otsustasid Saaremaal pika nädalavahetuse veeta ja sellest viimast võtta –  tutvuti kohalike vaatamisväärsustega, külastati kohvikuid, kunstigaleriisid, lossipargi kaunist promenaadi ja tehti sisseoste GRETE butiigis. Nüüd jääb üle vaid järgmist üritust oodata, et ostetud uusi ja moekaid rõivaid kanda saaks!

Kokkuvötteks võib öelda, et oli üks äraütlemata sisukas ja tore nädalavahetus täis vöimsat naisenergiat ning imelisi kohtumisi klubiliikmetega!

Tuhat tänu Saaremaa klubi kangetele naistele, kes meile selle suurepärase ürituse korraldasid! Elagu EENA! #köikonvöimalik

Ja enne, kui ületasime Muhu väina tammi, pidime hüvasti jätma „ö“–ga ning ümber häälestuma „õ“-le.

Tekst: Merle Saviauk (EENA president) ja Jolan Henriette Koduvere (EENA Võru klubi liige, EENA kommunikatsioonitiimi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja)

Fotod: Siiri Erala, erakogu

EENA ja AWE 

Kaunil teisipäeval, 27.juunil kohtus EENA president, Merle Saviauk Gruusia Naisettevõtjate Liidu AWE (Association of Women Entrepreneurs) esindajate, Tamar Kobakhidze, Mariam Chikopaidze, Liliana Maisuradze´ga.  Liliana Maisuradze  on organisatsiooni rahvusvaheliste suhete juht ja Tamar tegeleb lastele arendavate mänguasjade arendamise ja tootmisega.

AWE on 2022. aastal loodud organisatsioon, kus on juba 170 liiget. Organisatsiooni esmane eesmärk on toetada naisettevõtjate isiklikku ja ametialast arengut ning julgustada rohkem naisi ärimaailma sisenema. Mittetulundusühinguna keskendub Naisettevõtjate Liit propageerimisele, kogukonna loomisele ja ressursside pakkumisele, et aidata naisettevõtjatel oma ettevõttes edu saavutada.

Külastuse eesmärgiks oli leida ka Eestist koostööpartnereid ja võimalusi oma toodete müügiks. Kohtumisel tutvustasid ühingu esindajad Gruusia ettevõtjate töid ning arutasid edaspidise koostöö ja potentsiaalse partnerluse võimalusi. Sõbraliku kohtumise tulemusena saadi paremini tuttavaks ja lepiti kokku, et 2024. aastal külastavad EENA naised AWE naisi ja vastupidi.

Rohetiimi väljasõit Üvasi tallu

Ja saigi teoks rohetiimi liikmete väljasõit Üvasi tallu Rasinal, külla Anne Grünbergi ja Lenno koju, et tutvuda kaevamisvaba aia põhimõtetega.

Olgu öeldud, et inspiratsiooni sai Anne, sattudes juhuslikult internetis ühe sellise aiandusmeetodi suurima eestvedaja Charles Dowdingi kirjutisi ja videoid vaatama. Õnneks oli talv ja aega selleks jagus.

Kes arvab, et köögiviljanduse jaoks ei ole tema koduaia pinnas soodne, siis just Charles Dowding jõudis pärast aastatepikkust katsetamist ja viljelemist järeldusele, et sellist meetodit kasutades saab edukalt köögivilja kasvatada igasugusel pinnasel.

Kuidas siis?

Esmalt tuleb muru madalaks niita.

Seejärel panna paar kihti pappi ja sellele umbes 15 cm komposti. Või kõdusõnnikut  rohu lämmatamiseks ja peale 15 cm kotimulda.

Anne jagab veel nippe:

Kaks põhilist võtet kaevamisvabas aias saagi maksimeerimiseks on taimede varajane kimpudes ettekasvatamine koos peenarde eelsoojendamisega.

Mis on kimpudes ettekasvatamine?

Külva seemneid mitmekaupa – punapeet 4-5 seemet, sibul 5-6 seemet või pane kolm mugulat korraga, porrut ka 5-6 seemet kokku.

Aga ette kasvatada ei saa porgandit ja pastinaaki. Neid tuleb otse peenrale külvata.

Ja porgandipeenrale istuta kivikilbikut – näeb välja ilus, lõhnab hästi ja ajab kahjuritel pea hulluks, nii et porgand jääb puutumata.

Veel üks nipp:

Kui peet on juba mõnusas beebieas ja kolmekesi kimpus, siis võid sealt juba tasakesi maiustama hakata. Aga ära sealt kimbust ühte välja sikuta, vaid keera – nii saavad teised rahulikult edasi kasvada.

Ja mis see peenarde ülessoojendamine siis on?

See kõdusõnnik juba ise soojendab, aga kevadel võib mullapinna kaheks – kolmeks nädalaks katta musta kilega ja selle all soojeneb muld ka nii üles, et kassettides ette kasvatatud taimed saavad rahulikult edasi areneda.

Muidugi on hea, kui esialgu katteloori all.

Ja tark on katteloori all kasutada metallist või plastist tugikaart – saavad taimed vabamalt laiutada.

Nippe ja mõtteid Annelt oli veel, aga jälgige FB

https://www.facebook.com/yvasitalu/?locale=et_EE

või otsige ajakirjast Maakodu, kus Anne jagab, kuidas neil kaevamisvaba aiaga läinud on.

Ja sügisel on oodata kaevamisvaba aia kohta raamatut, mis on Lenno poolt toimetatud, nende peres läbi katsetatud!

Lenno küpsetatud grilljuust maitses imeliselt, eriti koos värske võilillemeega. Inspireerituna Anne peenardest saime kõik indu juurde, et teha oma kodus midagi sarnast, katsetada uusi kooslusi, rajada aeda, mis oleks samas hooldusvaba ja elurikkust täis.

Aitäh, et projekt Roheline ja Hooliv Maailm meile sellise kogemuse võimaldas.

Muljed pani kirja Riina Piigli

Pildid: Jelena Pazilina

Imeliselt soojal 14.juuni õhtul sai Pärnu klubi kokku Kadrin Karneri hubases aias, et panna sümboolne punkt möödunud hooajale ja teha plaane tulevikuks. Suur rõõm oli, et kohale olid tulnud enamus aktiivsetest liikmetest ja ka kaks külalist, kes tunnevad huvi EENA tegevuse vastu.

Kadrin tegi ülevaate oma mitu kuud kestnud perereisist Assooridele. Ahhetasime ja imestasime sealse looduse ja olustiku üle. Paljudel tekkis huvi ka ise neid põnevaid radu avastama minna ja kuna hea nõu on varnast (loe: Kadrini käest) võtta, siis saab see ilmselt ka peagi teoks.

Kosutavaid ja jahutavaid naudinguid pakkusid põnevad kokteilid, mida oli valmistama tulnud restoran Oregano juhataja Egle, kel on imeline oskus maitseid kokku segada ja põnevaid lahendusi leida. Egle on jõudnud oma noorest east hoolimata teha hoogsa arengu karjääriredelil, kokana alustanud, vahepeal klienditeenindajana töötanud ja lõpuks kuulates oma südamekutset jõudnud kreeka restorani juhatajaks, kus ta saab arendada ka oma kokteilide valmistamise kunsti. Nautisime jahutavaid jooke nii alkoholiga kui ilma ja saime kodus kokteilide valmistamiseks häid näpunäiteid.

Pärnu klubi naised soovivad kõigile mõnusat suve!

Tekst: Külli Kodasmaa

Oled oodatud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Eelarvamusfestivalile ja rohetiimide suvepäevale, mis toimub 12.-13. augustil Sagadi mõisas.

Eelarvamusfestivali eesmärk on vaadelda barjääre, mis takistavad ettevõtlusega alustamist ja kummutada takistavaid uskumusi. Koos leitakse vastused küsimustele:

– kas ma sobin ettevõtjaks;

– mis toetab või takistab mind ettevõtjaks saamisel või muudatuste elluviimisel;

– mis teeb ideest hea äriidee ja kas ning kellega seda testida;

– ettevõtluse riskid ja plussid (valud ja võlud);

– kas minus on isikuomadused, mis toetavad ettevõtluses tegutsemist?

Koolitaja Ly Kubenko, Töötukassa karjäärinõustaja 

Inimeste kuulamine, mõistmine ja toetamine on minu igapäevane töö karjäärinõustajana Eesti Töötukassas. Mulle meeldib mu töö, sest inimesed on põnevad. Igaühel on oma lugu ja neid lugusid olen ma seitsme nõustamise aasta jooksul kuulnud erinevaid- kurbi, rõõmsaid, õpetavaid, innustavaid, motiveerivaid, imestama panevaid, ettevõtlikke ja edasi viivaid. Paigal seismine ei ole mulle omane, kuid vahel on vaja seisatada, järele mõelda ja küsida endalt, miks me teeme seda, mida me teeme. Mis on see, mida ma tegelikult tahan? Kõik, mida Sa edasi liikumiseks vajad, peitub Sinu enda sees.

Festivali teine pool – minu varjatud anded – keskendub inimeste unikaalsusele ja annete leidmisele. Tihtipeale näevad teised inimesed sinu andeid ja potentsiaali paremini, kui sina ise. Nüüd tuleb see miski eriline vaid üles leida ja see aitab sul tulevikus olla nii julgem ja enesekindlam isiksus kui ka ettevõtja. Toetame sind sinu teekonnal igati ja aitame sul särada!

Andeid aitab avastada Liina Helstein, kes on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esinduse juht, mikroettevõtja, naiste ettevõtlikkuse toetaja, ratsaspordi huviline, elunautija ja poja ema.

Liina kirjeldab ennast nii:

Võimalused, kus ma saan luua ühendusi inimeste ja organisatsioonide vahel, on minu tugevus. Seetõttu meeldib mulle minu töö, mida igapäevaselt teen. Sellest arusaamine ja sinna jõudmine on tegelikult viinud mind elus läbi mitmete pöörete ja uuestialustamiste. Ka see on minu tugevus: alustada otsast ja olla võimalustele avatud.

Olen üdini meeskonna inimene. Koos olles tekib võimas nähtamatu jõud, kus ühest õhkuvisatud mõttest võib areneda ettearvamatu tulemus.

Kõik meie ümber ja sees olevad teemad köidavad mind. Kuidas luua tasakaal, et nautida oma tööd, suhteid, toitu, elu tervikuna. Millest sõltuvad meie valikud, kuidas me neid teeme ja millele toetume? Kui palju võtame aega endale ja kui teadlikud me oleme sellest, mis meile päriselt hea on?

Päevakava:

12.08

13.00–14.00 lõunasöök

14.00–15.30 giidituur Sagadi mõisas ja aias

16.00–19.00 Eelarvamusfestival

19.00-20.00 õhtusöök

Pühapäeval, 13.08, on pärast hommikusööki võimalus tutvuda RMK Metsamuuseumiga, kus näituse „Metsane teekond” kuraator juhendab teid sellel teekonnal ja räägib taustainfot juurde. Palun anna meile oma osalussoovist teada, et saaksime kuraatorit teavitada. Tutvu näituse infoga siin: https://sagadi.ee/muuseum/metsamuuseum.

Osalustasu: koolitus ja toitlustus on Sulle tasuta – aitäh, et oled meiega!

Kes soovib jääda ööseks, siis palun broneeriga tuba  Sagadis ise nii varakult kui võimalik!

Toa broneerimine: tel 676 7888 või sagadi@rmk.ee.

Registreeri oma osalus hiljemalt 12. juuliks siin

Pakutavad toidud on võimalikult taimsed ja jalajälje vähendamiseks loome autojagamise süsteemi, mis aitab ka juba esimesi tutvusi luua.

ROHELISELT ON VÕIMALIK!

• Kas sa soovid, et meie Eesti ettevõtlus keskkond arvestaks looduse ja keskkonnaga?
• Mida tähendab roheline ettevõtlus Sinu jaoks?
• Kas keskkonnahoid on Sinu ettevõttes oluline teema?
• Mida vajad, et olla senisest veelgi rohelisem ettevõtja?

Vastamine võtab maksimum 13 minutit ja kõigi vastajate vahel loosime välja 3 x 1 tundi rohementorlust (väärtus 75.- tund).

https://forms.gle/6tXPBiZq8vNrQRsz9

Ette tänades,

Programmi “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” naiskond

“Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” programmi leiad siit

27.–28. aprillil toimus Brüsselis BPW Euroopa klubidele Euroopa päev, presidentide koosolek ja 10. noorte sümpoosium.

Euroopa päeva peamine eesmärk oli tuua ümarlaua taha kokku Brüsselis registreeritud naisühendused ja panna paika edasise koostöö punktid 2024. aastal toimuva Euroopa Parlamendi valimiste valguses. Arutleti selle üle, mida saavad naised ja naisorganisatsioonid koos ära teha, et naiste osakaalu kandideerimisel suurendada ja tegutseda selle nimel, et naised valiks ja toetaks naisi.

Oma kogemusest Euroopa Parlamendis rääkis väga avatud ja innustav naine Sylvie Brunet. Kui ta poliitikaga tegelema asus, siis puutus ta tihti kokku olukordadega, kus teda alaväärtustati ja tema arvamust ei kuulatud puhtalt sellepärast, et ta oli naine. Euroopa Parlamendis on aga olukord teine. Ta võib julgelt sõna võtta ja poliitilistes gruppides on tunda ka kokkukuuluvust ja toetust.

Ta tõi välja aktuaalse probleemi, et tihti pannakse naiskandidaadid valmisnimekirjade lõppu, mis näitab, et ühiskonnad on ikka veel arvamusel, et naiste koht ei ole poliitikas. Teatud riikides on aga märgata võrdsust ja nais- ning meeskandidaadid pannakse valmisnimekirja vaheldumisi. Täieliku võrdse kohtlemiseni on veel pikk maa, kuid järjepidevus ja läbipaistvus viib sihile.

Sylvie lõpetas sõnavõtu tugeva ja innustava mõttega – naised, valigem naisi ja näidakem, milleks me võimelised oleme, kui meile võimalus anda!

Päeva olulisemaks osaks oli naisühenduste ümarlaud, kus osalesid BPW Euroopa koordinaator ja Euroopa päeva korraldaja Anu Viks, Laura Kaun, Nanditha Vijayaraghavan, Carolien Demey ja Annemie Drieskens. Vestlust modereeris Sheerah Kim (BWP Euroopa kommunikatsioonitiimi liige).

Eelkõige arutleti ikkagi naiste ja meeste võrdususe üle. Kuigi teatud valdkonades on olukord paranenud, siis on palgalõhe ikka veel suur probleem. On küll teada, et palgalõhe eksisteerib, kuid oluline on sealjuures ka palga läbipaistvus ja naised peaksid teadma, kui palju nad siis ikkagi meestest vähem palka saavad.

Naistel peab olema võimalik ise otsustada ja valida, mida nad teha soovivad. Tihtipeale on aga naised oma otsustes ja valikutes liiga ettevaatlikud. Siin saavadki erinevad naisühendused ja sarnaste põhimõtete eest võitlevad ettevõtted aidata, sest koostöös on kõik võimalik. Lisaks on oluline ka üksteise toetamine ja võimestamine, sest teiste naiste toetamine tuleb üksnes kasuks. Oluline on meeles pidada, et naised peavad end igas vanuses võimestatuna ja julgena tundma!

Lisaks jõuti arusaamale, et alustavatele ettevõtjatele ja noortele on vaja pigem investoreid, kui mentoreid. Kui mentorite all peetakse silmas pigem juhendamist, siis investorid pühendavad tegevusse nii rohkem aega kui ka oma ressursse. Nad kaasavad juhendamisse ka oma kontaktvõrgustikud, mis võimaldavad juhendatavale rohkem uksi avada ja vajalikke tutvusi saada. Investor aitab samme põhjalikult analüüsida ja hinnata.

10. noorte sümpoosiumil arutleti mitmeid erinevaid teemasid – motivatsioon vabatahtlikutöös, haridus, soopõhine vägivald, naisõigused ja poliitika, BPW esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövõimalused.

Kõige huvitavam oli aga kuulata, mida teised klubid on aasta jooksul teinud ja millised teemad nende jaoks aktuaalsed on. Tutvustati ka klubidesiseseid eesmärke järgmiseks aastaks ja enim maiti märksõnasid – üksteise võimestamine, noorteklubide nähtavuse tõstmine, koostöö teiste naisühendustega.

Oluline on ka noortele suunatud ürituste korraldamine, kuid samas ei tohi noori ja “täiskasvanuid” siiski täielikult eraldada, sest generatsioonide sidumine on organisatsiooni jätkusuutlikuseks äärmiselt vajalik. Generatsioonidevahelise lõhe vähendamiseks võib teatud ürituste korraldamise noorte hoolde usaldada, et uusi ideid ja lähenemisi katsetada.

Teine aktuaalne teema oli noorteklubidele antava eelarve suurus. Tihtipeale on see liiga väike, kuid tegelikult on mõned riigid seda summat suurendanud ja noortel on võimalik endale ka ise eelarvet on tekitada. Näiteks saab korraldada üritusi, mille osalustasude tulu läheb noortefondi või loteriisid ning oksjone, millega saab samuti noortefondi raha koguda.

4. MAIL 2023 TOIMUS VEEBISEMINAR „ROHELINE KONTOR ON MIDAGI ENAMAT KUI KESKKONNASÕBRALIK TÖÖKOHT“, MIDA VIIS LÄBI MIRELL MERIRAND.

Mirell Merirand on ringsete ärimudelite koolitaja, Zero waste koolituste koordinaator ja ettevõtja.

Roheline kontor – miks?

Piirid tööelu ja isikliku elu vahel on hägustunud.

Üha rohkem inimesi töötab kontoripõhises töökeskkonnas.

Kontorites veedab suurema osa oma tööajast juba rohkem kui kaks kolmandikku Euroopa Liidu töötajatest.

Kontorid tarbivad kuni 40% maailma toorainest ja ressurssidest.

Kuidas? 

Kõik muutused saavad alguse teadlikkusest. Oluline on teadlikkust nii kaastöötajate kui ka juhatuse seas tõsta, sest muutuse läbiviimiseks on oluline tihe koostöö ja igaühe panus. Juhtkond peab ideega kaasas olema, sest rohelise kontori jõustumine võtab aega. Samas säästab rohelisele kontorile üleminek ettevõttele lõppkokkuvõttes suure hulga raha.

10 sammu rohelise kontori loomiseks

Selgita välja/vaata üle kontori keskkonnaaspektid ja -mõjud

Otsi parenduseks võimalusi

Vajadusel täiusta keskkonnategevust

Vali rohelise kontori koordinaator ja töörühm

Koosta keskkonnapoliitika

Püstita keskkonnaeesmärgid ja koosta tegevuskava

Leppige  süsteemi toimivana hoidmiseks kokku käitumisreeglid

Koolita ja kaasa kõiki töötajaid

Mõõda ja hinda kontori keskkonnategevuse tulemuslikkust

Kontrolli kokkulepitud reeglite täitmist

Rohelise kontori peamised valdkonnad

Jätkusuutlikkuse planeerimine ja juhtimine

Energia- ja veekasutus

Paber ja kontoritarbed

Jäätmed, liigiti kogumine

Üritused, toitlustus

Koristamine

Transport

Praktilised näpunäited

Mõtle enne kui prindid

Prindi dokumente ainult äärmise vajaduse korral, eelista ekraanidelt lugemist

Tee dokumendid internetis kättesaadavaks

Jaga prinditud dokumente teistega

Edasta teavet elektroonsel kujul

Keskkonnahoidlik printimine

Printimisel vali formaat, mis aitab paberit säästa

Väldi tühjade lehtede printimist (eelvaate funktsioon)

Prindi kahepoolselt ja must-valgelt

Prindi ainult vajaminevad dokumendid

Eelista keskkonnahoidlikku pabertoodet

Jäätmed, liigiti kogumine

Enne tegutsemist mõtle hoolega läbi!

Kus jäätmed tekivad?

Milliseid jäätmeliike tekib?

Kas ja kuidas on korraldatud jäätmete (liigiti) kogumine?

Kas kontoris on paika pandud ühtsed reeglid jäätmete liigiti kogumiseks?

Kas ja millisel tasemel on tarvitusele võetud jäätmeteket vältivaid meetmeid?

Milline on töötajate teadlikkus jäätmetekke vältimise ja jäätmete liigiti kogumise osas?

Kas on olemas andmed, kui palju jäätmeid tekib?

Energiakasutus

Kontori energiatarbest kulub ligikaudu 60–70% valgustusele, küttele ja soojale veele.

Lülita seadmed välja, kui sa neid ei kasuta

Kasuta energiatõhusaid valgusteid

Kasuta ja tooda taastuvenergiat

Lae slaidid alla siit

Aitäh, Mirell Merirand, praktiliste suuniste ja näpunäidete eest!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA noorte roheliikumise eestvedaja ja roheprogrammi kommunikatsioonitiimi liige

Saime mõnusalt positiivse emotsiooni osaliseks!

EENA Tallinna klubi korraldas kohtumisürituste sarjas ’Tunne oma klubi liikmeid läbi aegade’ kevadise sündmuse. EENA ettevõtlikud naised kogunesid 3. mail 2023 Tallinnas Maiasmoka kohvikus.

Kohtusime kahte põlvkonda esindavate tegusate naistega – Liis Klaari ja Angela Ventseliga.

Liis Klaar, kunagine EENA liige, annab oma elujõu ja energiaga ka paljudele noortele silmad ette.

Liis valiti  EENA Aasta Naiseks 1998. aastal ja äsja tähistas ta oma 85. juubelit. 6-aastaselt Eestist perekonnaga sõja jalust põgenenuna on Liis elanud nii Saksamaal, Rootsis, Šveitsis kui Kanadas.

Eesti iseseisvuse taastamisel langetas aga pere otsuse turvalisest heaoluriigist Kanadast perekonnaga tagasi kolida ja panustada taas vaba Eesti arengusse. Eestit, eesti keelt ja kultuuri südames kandes oli selline valik pere jaoks ainuvõimalik.

Ja Liis on silmapaistvalt panustanud: ta on olnud Riigikogu liige, Tallinna Lastehaigla toetusfondi asutaja, heategevuse maaletooja, Eesti Lionsite eestvedaja ja olnud ka seal juht (kuberner) jne. Seega kohtumisõhtul oli külluslikult teemasid, mida kõike Liisilt küsida ja millest omavahel rääkida!

Teine külaline Angela Ventsel sai järgmisena sõnajärje.

Angela on ülimalt ettevõtlik EENA noorema põlvkonna  üks liikmetest. Tema teadlikud ja julged karjääripöörded ning praegune rahvusvaheline tegevusampluaa nõuaks omaette sündmust. Seekord jõudsime vaid üsna põgusalt peatuda Angela säravatel tegemistel ja näiteks Jaapaniga seotud põnevatel tulevikuplaanidel.

Põnevatele vestlusele pani punkti force majeure – saabus kohviku sulgemise kellaaeg. Tahtnuksime veel pikemalt rääkida, aga võta näpust…

EENA traditsioonilised kollased lilled esinejaile tänutäheks ja kolm head soovi kaasa! Selliste inspireerivate lugude ja kohtumiste järel hakkame kohe muidugi ootama ja korraldama uusi ’Tunne oma klubi liikmeid läbi aegade’ kohtumisõhtuid.

EENA naised on tõeliselt inspireerivad, nii noored kui vanad.

Uute kohtumisteni juba peagi!

Teksti koostasid EENA naised Viive Poom ja Mare Timian EENA Tallinna klubist

Fotod: erakogu

3.mai 2023 Tallinnas

Ettevõtlusliit “Women for Tomorrow” ja Business Professional Women Eesti allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi.

Osapooled leppisid kokku, et teevad heas usus koostööd, et saavutada ühised eesmärgid naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise ja arengu valdkonnas. Need eesmärgid on välja toodud vastastikuse mõistmise memorandumis ja hõlmavad järgmist:

• üksteisele võimaluste pakkumine B2B partnerlussuhete loomiseks ja võrgustike loomiseks organisatsiooni ja üksikisiku tasandil.

• Uute kahepoolse ärikoostöö valdkondade uurimine, sealhulgas STEM ja IT, ning partnerlussuhete edendamine, toetades naiste omanduses/juhitud ettevõtetele suunatud äriteid, õppevisiite ja kogemuste jagamist.

• Koolitusprogrammi pakkumine noortele naistele oskuste arendamiseks ja juhtivatele ametikohtadele tõusmiseks, mis hõlmab koolitusi, juhendamist, edumeeskondi, külastusi ja võrgustike loomise võimalusi.

• Noortele naistele ettevõtjaks hakkamise koolitusprogrammi pakkumine, mis hõlmab koolitusi, juhendamist, edumeeskondi, külastusi ja võrgustike loomise võimalusi.

• Jätkusuutlike ja keskkonnahoidlike VKEde loomine teadlikkuse tõstmise ja rakendamiseks praktilise tööriistaraamatu pakkumise kaudu.

Kahepoolsele vastastikuse mõistmise memorandumile kirjutasid alla Ettevõtlusliidu “Women for Tomorrow” juhatuse esimees Nino Kobakhidze ja Business Professional Women Eesti president Merle Saviauk. “Women for Tomorrow” asutati 2014. aastal eesmärgiga ühendada tugevad, edukad naised erinevatest valdkondadest ühise missiooni alla – võimendada naisi, edendada nende rolli ning kaasata neid majandus- ja ühiskondlikesse tegevustesse. Ettevõtlusliit toetab algatusi, mis tagavad naiste majanduslike õiguste kaitse ja parandamise riigis. Business Professional Women Eesti asutati 1992. aastal, mille missiooniks on anda naistele võimalus jõuda juhtivatele kohtadele, edendada soolist võrdõiguslikkust, võidelda soolise palgalõhe vastu ning korraldada algatusi naisettevõtjate arvu suurendamiseks.

The Business Federation “Women for Tomorrow” and Business Professional Women Estonia signed a Memorandum of Understanding

The Business Federation “Women for Tomorrow” and Business Professional Women Estonia signed a memorandum of understanding.

The parties agreed to work together in good faith to achieve their shared objectives in the field of Women’s Economic Empowerment and Development.

These objectives are outlined in the memorandum of understanding and include the following:

• Providing opportunities for each other to establish B2B partnerships and networking at the organizational and individual level.
• Exploring new fields of bilateral business cooperation, including STEM and IT, and promoting partnerships by supporting business roadshows, study visits, and experience sharing for Women owned/managed companies.
• Providing a training program for young women to develop skills and advance to leadership positions, which includes trainings, coaching, success teams, visits, and networking opportunities.
• Providing a training program for young women to become entrepreneurs, which includes trainings, coaching, success teams, visits, and networking opportunities.
• Building sustainable and green SMEs by raising awareness and providing a practical toolbook for implementation.

The bilateral memorandum of understanding was signed by Nino Kobakhidze, Chair of the Board of Business Federation “Women for Tomorrow,” and Merle Saviauk, President of Business Professional Women Estonia.

“Women for Tomorrow” was founded in 2014 with the goal of uniting strong, successful women from different fields under a common mission – to empower women, promote their role, and involve them in economic and social activities. The business federation supports initiatives that ensure the protection and improvement of women’s economic rights in the country.

Business Professional Women Estonia was founded in 1992 with a mission to empower women to reach leadership positions, promote gender equality, fight against the gender pay gap, and organize initiatives aimed at increasing the number of female entrepreneurs.

ბიზნესფედერაციას „ქალები მომავლისთვის“ და Business Professional Women Estonia-ს შორის ურთიერთგაგების მემორანდუმს მოეწერა ხელი

ბიზნესლიდერთა ფედერაციას – „ქალები მომავლისთვის“ და  ესტონეთის ბიზნესპროფესიონალ ქალებს  (Business Professional Women Estonia) შორის ურთიერთგაგების მემორანდუმი გაფორმდა.

მხარეები ქალთა ეკონომიკური გაძლიერებისა და განვითარების მიმართულებით ურთიერთთანამშრომლობაზე შეთანხმდნენ.

მემორანდუმი ითვალისწინებს შემდეგ პუნქტებს:

• ბიზნეს პარტნიორობის დასამყარებლად შესაბამისი შესაძლებლობების შექმნა ერთმანეთისთვის (განსაკუთრებით ტექნოლოგიების მიმართულებით)
• ბიზნეს კომპანიების მხარდაჭერა სასწავლო ვიზიტებში მონაწილეობისა და გამოცდილების გაზიარების საშუალებით;
• ახალგაზრდა ქალებისთვის შესაბამისი სასწავლო პროგრამების (მენტორინგი, ქოუჩინგი, ტრენინგები, ვორქშოპები და ა.შ.) განხორციელება, რაც მათ პროფესიულ განვითარებას და ლიდერულ პოზიციებზე დასაქმებას უზრუნველყოფს;
• მდგრადი და მწვანე მცირე და საშუალო მეწარმეობის მშენებლობაში თანამონაწილეობა ცნობიერების ამაღლებისა და შესაბამისი პრაქტიკული ინსტრუმენტების გამოყენებით.

ორმხრივ მემორანდუმს ბიზნესლიდერთა ფედერაციის „ქალების მომავლისთვის“ სამეთვალყურეო საბჭოს თავმჯდომარემ – ნინო კობახიძემ და Business Professional Women Estonia-ს პრეზიდენტმა – მერლე სავიაუკმა მოაწერეს ხელი.

„ქალები მომავლისთვის”  2014 წელს დაფუძნდა და საერთო მიზნის გარშემო აერთიანებს ძლიერ, წარმატებულ ქალებს სხვადასხვა სფეროდან. ასოციაციის მისიაა  ქალთა გაძლიერება, მათი როლის წინ წამოწევა და ჩართვა ეკონომიკურ და სოციალურ აქტივობებში. ბიზნესფედერაცია მხარს უჭერს ინიციატივებს, რომლებიც ქვეყანაში ქალთა უფლებების დაცვასა და გაუმჯობესებას უზრუნველყოფს.

Business Professional Women Estonia 1992 წლიდან მუშაობს ქალთა გაძლიერების საკითხებზე, რათა მათ ლიდერული პოზიციების დაკავება შეძლონ. გარდა ამისა, მნიშვნელოვან სამუშაო საკითხებს წარმოადგენს გენდერული თანასწორობისთვის ბრძოლა და ქალი მეწარმეების წასახალისებლად შესაბამისი ინიციატივების შემუშავება

22. aprillil 2023 tähistasid ettevõtlikud naised üle maailma Maa päeva.

Kogu aprilli jooksul ja eriti Maa päeval, 22. aprillil, kutsus Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) naisi üle maailma oma igapäeva tegevustes jätkusuutlikumad olema ja nii endale kui Maaemale keskkonna- ja looduse hoidmisest lähtuvaid lubadusi andma.

1970. aastast alates on Maa päev tõstnud keskkonnateadlikkust ja juhtinud tähelepanu meie planeedi heaoluga seotud probleemidele. Igal aastal, üks kuu pärast kevadist pööripäeva, tähistatakse Maa päeva – tänapäevase keskkonnateadlikkuse ja planeedi eest hoolitsemise aastapäeva.

Maa päeva tähistamine on üks osa Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) üle-eestilisest naisettevõtjatele suunatud programmist „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ ja traditsiooniliselt teeb iga klubi sel päeval looduse heaks koos midagi ära, nt istutatakse puid, korjatakse prügi või veedetakse lihtsalt koos looduses aega.

Programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen kutsus sel aastal eenakad oma koduaeda, Õiela tallu, lubadusi andma ja loodust ning õite ilu nautima. Eenakaid said taas kokku, et omavahel paremini tuttavaks saada ja lubadusi jagada. Kadi Toom laulis Maa päevale ja naistele pühendatud laule ning JAHH Catering pakkus maitsvat vegan toitu.

2021. aasta Maa päevaks kirjutasid EENA liikmed Birgid Täht ja Marii Väljataga laulu „Ma olen Maa”. Sellest ajast lauldakse seda laulu igal Maa päeval. Kell 16.00 toimus Maa päeva laulu ühislaulmine. Sel aastal lauldi laulu eesti, võro, inglise, soome, saksa ja prantsuse keeles. Lubadusi jagati lisaks Eestile nii New Yorgis, Colorados, Nepaalis, Brasiilias, Hispaanias, Soomes, Itaalias, Iirimal, Suurbritannias, Prantsusmaal, Kanaaridel, Türgis, Austrias, Maltal, Saksamaal kui ka Austrias.

Tegelikult on oluline aga meeles pidada, et iga päev on Maa päev!

Oli väga meeleolukas õhtu. Sai nii jutustada, muljetada, laulda kui ka jalga keerutada!

Aitäh korraldajatele ja panustajatele – Siiri Tiivits-Puttonen võõrustamast, Virve Poom korraldamast, JAHH Catering toitlustamast ja Kadi Toom meeleolu loomast!

Täname kõiki meeldejääva ja meeleoluka õhtu eest!

Täname programmi partnereid – Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

15. aprillil 2023. aastal toimus Tallinnas EBS-is programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” roheettevõtluse töötuba, kus oli rõhk praktiliste oskuste ja ideede arendamisel.

Töötuba viisid läbi Siiri Tiivits-Puttonen (programmi eestvedaja, rohementor) ja Ester Eomois (EBS-i õppejõud, ettevõtja, taskuhäälingu „Naised tipus” juht, rohementor). Lisaks tutvustasid oma tegevusi ka kõik teised rohementorid – Mirell Merirand, Helen Orav-Kotta, Külliki Kesa, Maie Mängel ja Katarina Papp. Edutiimide loomist koordineeris ettevõtja Riina Piigli.

Miks roheliselt?

Päeva esimeses pooles tutvustasid Siiri ja Mirell rohejuhendit „Praktilised rohetööriistad ettevõtjale”, mis aitab ettevõtetel samm-sammult rohelisemaks muutuda. Juhendi abil oli osalejatel võimalik praktilisi ülesandeid lahendada ja mentoritelt nõu küsida ning otsest tagasisidet saada.

Siiri selgitas, et programmi eesmärk on iga üritusega aina rohkem südameid roheliseks muuta, sest see on reaalsete muutuste aluseks ja igaühe panus aitab planeedi heaolu parandada ning jätkusuutlikkust arendada.

Hetkel me kasutame maavarasid selleks, et toota, kuid kui tooteid pole enam vaja või need meile huvi ei paku, siis visatakse need lihtsalt ära. Selline tegevus pole aga kindlasti jätkusuutlik ja seega on oluline ühiskonna teadlikkust pidevalt tõsta.

Kuidas?

Rohejuhendis on välja toodud, mida rohelist ettevõtet luues silmas pidada ja kuidas rohelist äriplaani kirjutada. Kui nendele aspektidele juba alguses mõelda, siis on ka Euroopa Liidu regulatsioonide jõustumisel lihtsam toimetada, vajadusel muudatusi teha ning aruandlust ja analüüsi koostada.

Kõige olulisem on mõelda, miks toodet või teenust vaja on ja mis probleemi see ühiskonnas laiemalt lahendab, sest roheettevõtluse valdkondi ja võimalusi tegutsemiseks on tegelikult väga palju. Lisaks tuleb arvestada sellega, kui palju hakkab ettevõte keskkonnast sõltuma, seda mõjutama, millist rolli mängib ümbritsev loodus ja kas ettevõttel on keskkonnale positiivne mõju.

Seejärel tuleb keskenduda ettevõtte mõjualadele. Tuleb läbi mõelda, mis energiat kasutada, milline on vee- ja jäätmekäitlus ning milliseid pakendeid kasutada.

Ringmajanduse peamine põhimõte on, et toote eluiga oleks võimalikult pikk. Seetõttu tuleb keskenduda ka sellele, kas toodet on võimalik tulevikus parandada, detaile välja vahetada või ümber disainida ja uuesti ringlusesse saata.

Tänapäeval on väga suur roll ka Internetil. Seega on oluline ka digisüsteemide rohelisus.

Ettevõtte kogemuslugu – Mulieres

Mulierese kogemuslugu jagas Merylin Rüütli. Mulierese lugu on hea näide sellest, kuidas äriidee võib sündida enda isiklikust vajadusest ja kui sobivat toodet veel turul pole, siis tuleb see ise luua.

Mulieres sai alguse sellest, kui perre sündisid lapsed, kelle nahk oli keemiliste pesuvahendite suhtes allergiline. Vajadus loodusliku ja allergilisele nahale sobiva pesuvahendi järgi kannustas ettevõtjaid katsetama vanaema sahtlist leitud seebiretseptidega.

Mulierese esimeseks tooteks oli oliiviõli baasil pesugeel. Tänaseks on tegemist pesu- ja puhastusvahendite sarjaga, mida müüakse 15 riigis. Kõik pakendid on taaskasutatavad ja täidetavad.

Kui seni oli Mulierese eesmärk muuta kodud roheliseks, siis nüüd on nende eesmärk teha sama ka kontoritega. Tutvu Mulierese loo ja toodetega siin: https://mulieres.eu.

Päeva teises pooles tutvustas Ester ärimudelit Canvas, mille põhjal meeskonnad hakkasid äriideesid genereerima ja analüüsima. Hiljem andsid mentorid igale tiimile tagasisidet ja nõuandeid, et ideed oleks võimalik ka päriselt ellu viia. Samadest meeskondadest moodustati päeva lõpus edutiimid, kes hakkavad süstemaatiliselt kohtuma ja äriideid arendama ning realiseerima.

Osaleja kogemus ja tagasiside:

15. aprillil toimus EBS-is Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ roheideede häkaton.

Päev möödus töises ja toredas õhkkonnas. Eenakad andsid ülevaate sellest, et roheliselt on võimalik ja et kogu maailm, sh seadusandlus, liigub aina enam selle poole, et kõikidel ettevõtetel oleks olemas rohemõõdikud ja nad oma tegevusega maailmas ümbritsevale ökosüsteemile, mida aastasadu on piinatud, midagi head teeksid.

Mitmed äriideed said jätkusuutlikke põhimõtteid arvestades analüüsitud, sh olid loomulikult teemaks kõik olulised faktorid – kellele, miks, kuidas asja tehakse, kuidas turundada ja digitaliseerida, kulud, tulud, finantsid jne.

Abiks olid oma ala spetsialistid, meie oma eenakad, mentorid, kes toetavad teisi näitamaks – roheliselt on võimalik!

Minulgi tekkis küsimus, kuidas saaksin oma hobi rohelisemaks muuta – hõbe ja naturaalsed kivid – need kõik saab ümber töödelda ja vanale või katkisele ehtele saab anda uue elu. Kuidas? Sellest kirjutan siin: https://goablogi.wordpress.com/…/anna-vanale-ehtele…/

Kuid mida veel teha? Milline pakend disainida ja millest, et see toetaks ringmajandust? Hetkel on mul erinevaid pakendeid, sh kasutatud saridest õmmeldud kotikesed. Mida veel kasutada?

Tänini kasutan vanade meistrite iidseid teadmisi eelistades hinge ja südamega tehtud käsitööd masinatega vorbitud perfektsionismile. Aga mida veel? Eestimaist panen sisse nii palju kui võimalik, nii kohalike kunstnike loomingut miksides, fusiooni kunsti tehes kui ka ideid kogudes. Mida veel?

Kindlasti annaks enam koostööd teha sama sihtgrupiga – naised, kes armastavad ehteid, Eesti ettevõtetega, kes disainivad näiteks rõivaid…käekotte? Kingi? Mida veel?

Riputasin rohelise päeva puhul endale külge toredad rohelise jadeiidiga ehted. Jadeiit on kaunis, kuid lisaks toetab küllust ja kasvu, põllumehi ja aiaharijaid. Valiku tegin alateadlikult ja alles kohapeal märkasin, et nii õige valik.

Ei, see ei ole rohepesu!

Kui huvi, küsi rohkem, kui ei ole huvi, siis võta lihtsalt hetk ja mõtle sellele, mida Sina oma igapäevastes tegevustes saad ära teha selleks, et planeet Maa kestaks.

Tore on teada, et noored peavad juba loomulikuks, et vähem on parem – soovivad vähem asju omada, eelistavad neid rentida… kas peaks hakkama lisaks India kulinatele ka kividega hõbeehteid rentima?

Tore on teada, et noortele ei pea koolitustel rääkima, kuidas prügi sorteerida, vaid nende jaoks on huvitav kuulata, kuidas kunagi elati nii, et prügi ei sorteeritud! Elu muutub, meie koos eluga ja õnneks ka positiivsemas suunas.

Tundub, et roheliselt on tõesti võimalik!

Töötuba tõestas taaskord, kui loovad ja innovaatilised naised tegelikult on, kui neile pisut tuge anda. Koostöös suudame kindlasti näidata, et roheliselt on võimalik!

Aitäh, EENA Tallinna klubi, sisuka ja inspireeriva päeva korraldamise eest!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele töötuba võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Osaleja kogemus: Katrin Aedma, EENA Tallinna klubi liige, ettevõtja, toimetas Jolan Henriette Koduvere

Fotod: Anastassia Lysenko

Galerii: https://bpw-estonia.ee/naised-ettevotluses-roheline-ja-hooliv-maailm-galerii-15-04-2023-tallinna-roheettevotluse-tootuba-fotograaf-anastasiia-lysenko/.

13. APRILLIL 2023 TOIMUS VEEBISEMINAR „JÄTKUSUUTLIK ETTEVÕTLUS“, MIDA VIIS LÄBI KRISTIINA KERGE.

Kristiina tegeleb igapäevaselt keskkonnaandmetega, veab eest ettevõtete kliimamõju hindamise teenuse Sustaxo arendust ning on Teeme Ära tehnoloogia ja innovatsiooni arendusjuht. Muuhulgas on Kristiina loonud andmepõhise rakenduse Kuhuviia.ee ja uurib praegu Eesti Maaülikooli doktorantuuris ringmajanduse teemasid. Keskkonna väärtustamise pisiku sai Kristiina külge juba lapsepõlves vanavanemate kodust, mis asus järve ääres ja kus tal oli võimalik looduse muutumist vaadelda. Kristiina ema tegeleb linnuvaatlusega, mis aitas samuti kaasa tema oskusele ja huvile muutusi märgata.

Jätkusuutlik ettevõtlus – mida see tähendab?

Jätkusuutlik, säästev ja kestlik areng tähendab eelkõige tasakaalu majanduse ja looduse vahel. See on areng, mis rahuldab praeguste põlvede vajadused, kahjustamata sealjuures tulevaste põlvede võimet oma vajadusi rahuldada. Oluline on meeles pidada, et inimeste elukvaliteeti parandades tuleb siiski elada toetavate ökosüsteemide kandevõime piires.

Eesti on koos teiste Euroopa riikidega võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks säilenõtke ühiskond, mis põhineb solidaarsusel ja tagab kõigile tervisliku elukeskkonna. Muutuste saavutamiseks on vaja igal ettevõtte omanikul juba täna otsustada:

• kuidas see eesmärk on seotud minu eesmärkidega;
• kus meie ettevõte selle eesmärgi suhtes asub;
• millised etapid tuleb eesmärgini jõudmiseks läbida?

Mis on jätkusuutliku arengu puhul oluline?

Ühiskonna mõju loodusele peab olema väiksem. See tähendab, et tuleb tekitada vähem reostust, kasutada materjale võimalikult säästlikult ja kaua, kasutada taastuvaid ressursse nende taastumise piires ning luua tegevusi, mis taastavad ökosüsteeme.

Kõigil inimestel on hea ja elamisväärne elu ehk tuleb tagada võrdsed võimalused nii hariduses, ühiskonnaelus osalemisel, tervise kaitses kui ka eneseteostuses.

Selle saavutamiseks tuleb praegused majandusmudelid, ühiskonnakorraldus ja tarbimisharjumused ümber kujundada. Tuleb mõelda millest ja kuidas toota, kui palju on toodet võimalik parandada ja kasutada ning kuidas on seda võimalik ringlusesse tagasi suunata.

Loomisel on Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse standardid (ESRS), mille väljatöötamisel võetakse arvesse laialt levinud ESG aruandluse põhimõtteid ja raamistikke. See tähendab, et ettevõtted peavad hakkama hindama oma tegevuse kaudset ja otsest mõju.

Kaudseteks mõjudeks nimetatakse tootmiseks või teenuse pakkumiseks vajalike tegevuste mõju ja müüdud toodete või teenuste kasutamise ning edasimüügiga kaasnevaid mõjusid. Otsesed mõjud on ettevõtte opereerimisega seotud mõjud.

Seega peab ettevõte teadma, millised on tema mõjud ning mida ja kuidas mõõta.

Miks on ESG põhimõtted ärisektoris olulised?

• Koostööpartnereid valitakse aina rohkem kliimamõju näitajate järgi.
• Kliendid teevad teadlikumaid valikuid.
• Töötajad on nõudlikumad ja nad hoolivad ettevõtte vastutustundlikkusest. Tegemist on nö topeltolulisuse põhimõttega, sest ettevõtte juhtimise stiil mõjutab töötajate rahulolu.

Kõige olulisem on meeles pidada, et ettevõte peab lisaks tooraine saamisele mõtlema sellele, kuidas tootmine laiemalt ettevõtet keskkonnaaspektist mõjutab. Ettevõtte tegevus tuleb mõtestada. Sealjuures tuleb jälgida, et ei tegeletaks rohepesuga ning kõik tegevused oleks läbipaistvad ja teod sõnadega kooskõlas. Oluline on vähendada riske otseses mõjus ja mitte juhtida tähelepanu vähetähtsamatele faktoritele ja mõjudele.

Jätkusuutliku arengu sammud

• Mõju ulatuse hindamine
• Eesmärkide seadmine
• Mõõdikute seadmine
• Tegeviskava koostamine
• Aruandlus ja analüüs

Sustaxo aitab nii kaudseid kui otseseid kliimamõjusid mõõta ja kaardistada. See on arengu kõige olulisem etapp, sest kui mõju ulatus on hinnatud, siis saab juba alustada eesmärkide ja mõõdikute seadmisega ning tegevuskava koostamisega. Põhjalik eeltöö aitab ka regulatsioonidest tulenevat aruandlust ja analüüsi lihtsamalt ning efektiivsemalt teha.

Mõjusid on võimalik ka SWOT analüüsi kaudu hinnata. Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel on jalajälje hindamise juhend ning nimekiri konsultantidest, kellega on võimalik küsimuste korral ühendust võtta.

Aitäh, Kristiina Kerge, huvitava ja mõtlemapaneva arutelu eest!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Merle Saviauk käis külas Pärnu klubil.

12.aprillil toimus EENA Pärnu klubi aprillikuine kokkusaamine, millest võttis osa ka EENA värske president Merle Saviauk. Sel korral saadi kokku Pärnu Postimehe ruumides, kus töötab igapäevasel ka Pärnu klubile 2016. aastal uue hingamise andnud ja pikalt klubi presidendina tegutsenud, Siiri Erala.

Õhtu veeres tegusalt. Esimene tund kulus omavahel tutvumiseks, iga osaleja sai rääkida oma elust ja teekonnast EENA`sse. Teise tunni kasutasime hoogsaks mõttevahetuseks, et teha plaane ja korraldada kevadisi üritusi. Paika said nii Maa päeva tegevuskava kui ka edutiimide suvepäevad kalurikülas ja rohelise ettevõtluse töötuba 13.mail.

Olete alati oodatud Pärnusse, siin igav ei hakka!

Kokkuvõtte kirjutas Külli Kodasmaa

Eesti-Ukraina arenguringid.

Sel varakevadel alustas EENA Ukraina naiste ettevõtlikkust toetavate arenguringidega Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kokku sai loodud 25 arenguringi, kus osaleb kokku 200 eesti ja ukraina naist. Naised kohtuvad regulaarselt ja toetavad üksteist seatud eesmärkide täitmisel.

Varsti on tulemas vaimsele tervisele pühendatud veebiseminarid ja suur suvine kooslaulmine.

Projekti toetab Coca Cola Fond ja EENA teeb projekti koos Ukraina naiste organisatsiooniga Divergent Women.

Kel huvi osaleda, palun võtta ühendust ester.eomois@ebs,ee

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kutsub ka sel aastal kõiki Maa päeva tähistama.

Kogu aprilli jooksul ja eriti Maa päeval, 22.aprillil kutsume üles rohkem mõtlema oma igapäeva tegevustele keskkonnahoiu võtmes ja andma nii endale kui Maaemale keskkonna- ja looduse hoidmisest lähtuvaid lubadusi.

• tee endast foto või video, kus “hoiad maailma” hellalt käes. Seda võib teha erinevalt, näiteks joonistades peopesale planeedi kuju, hoides maakera või maakera kujutist.

• kirjuta pildi juurde oma lubadus. Lubadus võib puudutada igapäevaelu või ettevõtluspraktikat ning olla just nii suur või väike, et seda on järjepidevalt võimalik järgida terve aasta vältel ning samas peitub selles siiski ka väljakutse. Näiteks võib lubada, et kuni järgmise Maa päevani, aastal 2024, tarbitakse vähem kilekotte või sõidetakse rohkem jalgrattaga ja vähem autoga või sorteeritakse senisest hoolsamalt prügi jne jne.

• Jaga lubadusi sotsiaalmeedias kasutades #greenbpw #earthday ja tagides @greenbpw

Liitu meie sündmusega üle ilma!

22.aprillil kell 16 liitu meiega zoomis, et laulda koos Maa päevaks tehtud laulu “Ma olen maa”, autorid Marii Väljataga ja Birgid Täht.

Make your pledges and join the action of BPW Estonia.

A special chant was created and released on Earth Day 2021, which can be shared on social media and other channels: “I am the Earth” https://www.youtube.com/watch?v=0bx3Oo9CYZk.

• “I am the Earth”

Link liitumiseks ühislaulmisega: Earth Day joint singing Time:

Apr 22, 2023 16:00 Helsinki

Join Zoom Meeting
https://us02web.zoom.us/j/87050807695?pwd=Ni83K083eWJ5UlU4ekxpdEMyVW41dz09Meeting ID: 870 5080 7695
Passcode: 299439

Birgid Täht ja Marii Väljataga kirjutasid 2021. aastal laulu ”Ma olen Maa”, mida laulame igal maapäeval. See laul on tõlgitud ja lauldud lisaks inglise, ukraina, soome keelde ja sel aastal lauldakse seda ka prantsuse ja saksa keeles.

Meie liikumisega on ühinenud maailma naised Business Professional Women – BPW International. Koos nendega laulme seda laulu 22.aprillil ühiselt eesti aja järgi kell 16.00. Eelmine aasta laulis 16 riiki.

Link ühislaulmisega liitumiseks on SIIN

22. märtsil 2023 toimus veebiseminar „Sissejuhatus ringdisaini“, mida viis läbi Joel Kotsjuba.

Joel Kotsjuba on oma professionaalses karjääris viimased 6 aastat aidanud ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel ärilisi väljakutseid lahendada ja metoodiliselt innovatsiooni luua läbi kasutajakeskse mõtteviisi, teenuse- ja tootearendamise ning strateegilise disaini rakendamise. Alates 2021. aasta aprillist arendab Joel digiriigi teenuseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis teenusedisaini nõunikuna.

Tänapäeval toimib ühiskond lineaarses majandusmudelis. See tähendab, et me kasutame maavarasid selleks, et toota, kuid kui tooteid pole enam vaja või kui need meile enam huvi ei paku, siis viskame need lihtsalt ära.

See pole aga planeedi suhtes jätkusuutlik ning meie ühiskond peaks hakkama ringselt toimima ja mōtlema ning väärtustavalt käituma.

See, milline saab olema toote või teenuse keskkonnamõju, otsustatakse suurel määral ära disainifaasis. Seetõttu on disainil väga oluline roll ringmajanduse põhimõtetele üleminekul. Ringdisain on disainiprotsess, mille eesmärk on toodetele ja teenustele uuenduslike ning jätkusuutlike lahenduste loomine. Ringdisaini edukas rakendamine eeldab ettevõtetelt teatud sisemise suutlikkuse ja pädevuse olemasolu.

Ringdisainile üleminekuks on olulised kolm sammu: disainida välja jäätmed ja reostus, hoida tooted ja materjalid kasutuses, uuendada ja taastada looduslikke süsteeme. Sealjuures on oluline kõigi panus ja kaasatus.

Kuidas toote eluiga pikendada?

1. Toodet peab olema võimalik teiste toodetega ühildada.

2. Toote disain tuleb tulevikule mõeldes luua. See tähendab, et toodet peab olema võimalik tulevikus parandada, uuendada või täiesti ümber disainida. Seega peab disain võimalikult lihtne ja multifunktsionaalne olema.

3. Toote remontimine peab kasutaja jaoks olema lihtsaks tehtud. Tarbijad hindavad võimalust kasutusjuhendite abil ise toodet parandada. See tõstab toote väärtust ning oluline on arendada toote osasid, mida on lihtne vahetada ja parandada. Lisaks on oluline mõelda garantii (sh eluaegse garantii) pakkumise võimalustele.

4. Iga toote osa tuleb eraldiseisvana võtta, sest toodet peab olema võimalik nii lahti võtta, et see ühtegi osa ei kahjusta.

5. Inimesi tuleb julgustada õigel ajal ja kiirusega tegutsema, mis aitab neil oma tegevusi mõtestada. See loob tootega emotsionaalse sideme, mis innustab kasutajat tulevikus toodet parandama või ümber disainima, mitte ära viskama.

6. Toote jääkväärtuste ärakasutamine – toomisest tarbijateni ja seejärel tagasi tootmisesse (toodete tagastamisvõimalus). Jääkväärtust saab ise kasutada või materjalid teistele kasutamiseks anda. Kui toodet ei saa enam teisele või kolmandale ringile saata, siis võetakse toode tagasi ja kasutatakse selle detaile või vahetatakse need uute vastu välja.

Ringdisain.ee leheküljel pakub Disainikeskus erinevaid võimalusi, kuidas oma teadlikkust suurendada, sh ringdisaini audit ja sprint. Tutvu võimalustega siin: https://ringdisain.ee/ringmajandus-ja-disain/koolitused/.

Ringdisaini audit

Ringdisaini audit aitab igal ettevõttel või organisatsioonil selle praegust disainivõimekust, strateegiat, praktikaid ja tootearendust analüüsida.

Auditi viib läbi ringmajanduse ekspert ja disainijuht.

Auditi tulemusena valmib ettevõtte raport koos konkreetsete soovitusega edaspidisteks tegevusteks.

Ringdisaini sprint

Ringdisaini sprindi eesmärk on leida võimalusi toodete-, teenuste- ning ärimudeli arendamiseks lähtuvalt ringmajanduse ja -disaini põhimõtetest ning strateegiatest, muutes ettevõtte tegevuse keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikimaks.

Sprint kestab kaks päeva ja koosneb kaheksast ülesandest. Esimene päev keskendub äristrateegia väärtuste kaardistamisele ja võimaluste leidmisele ning teine päev ühe toote- või teenusekontseptsiooni arendamisele.

Sprindi lõpuks valmib dokument, mis annab ülevaate äri arendamise võimalustest ja ühe toote või teenuse ideest.

Aitäh, Joel Kotsjuba, heade nōuannete ja juhtnööride eest!

Vestlust modereeris programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen.

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

25. MÄRTSIL TOIMUS TARTUS SPARK HUB BIZTOWNIS PROJEKTI „NAISED ETTEVÕTLUSES – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ ROHEIDEEDE HÄKATON. SEMINARI KÄIGUS SAIME HÄID NÄPUNÄITEID JA PRAKTILISI NÕUANDEID, KUIDAS ON VÕIMALIK OMA ETTEVÕTTES ROHELISELT TOIMETADA.

Seminari juhtis EENA endine president, üks rohementoritest, Ester Eomois (meeskond, võrgustikud ja ärimudel). Lisaks Estrile osalesid rohementorid Mirell Merirand (ringmajanduse mudel), Külliki Kesa (rohepakendid) ja Siiri Tiivits-Puttonen (äri- ja rohekommunikatsioon).

Sissejuhatuseks pani Siiri kõikidele südamele, et me peaksime igaüks vaatama, mida saaksime ise ära teha oma kodudes ja planeedil laiemalt, kus suure tarbimise tõttu on tasakaal paigast ära. Siiri ja Mirell tutvustasid juhendit „Praktilised rohetööriistad väikeettevõtjale“, mis aitab ettevõttel kaardistada, milline on ettevõtte tänane olukord ja millised on ärilised võimalused. Mis on roheettevõtlus? Mis on roheettevõtte teekaart? Miks üldse peaks ettevõte roheliselt tegutsema? Siiri ja Mirell julgustasid osalejaid olema esimeste seas ja leidma lahendusi nii Eesti-sisestele kui ka globaalsetele probleemidele.

Siiri ja Mirell tutvustasid ka rohejuhendit „Roheliselt on võimalik!“, mille autorid on Erika Pihl, Helen Orav-Kotta, Siiri Tiivits-Puttonen ja Ester Eomois. Juhendile toetudes said seminaril osalejad oma äriideed kirja panna, neid tutvustada ja saada rohementoritelt otsest tagasisidet. Juhendiga saad tutvuda siin: https://bpw-estonia.ee/wp-content/uploads/2022/04/Rohejuhend_Naised-ettevotluses_roheline_-ja_-hooliv-maailm_EEENA_2022.pdf.

Oma teekonnast roheettevõtluseni rääkisid disainer Stella Soomlais ja Key Külaots (redisaini ettevõtte REDIS asutaja ja disainer).

Stella tõi välja, et kui nahktoodete suurtoomises on jääkide osa 20–25%, siis oma ettevõttes on ta suutnud tuua jääkide osa 2–4%-ni. Seda tänu ringdisaini mudelile, kus näiteks kasutatud seljakotist saab tulevikus teha erinevaid uusi tooteid või disainida tooted multifunktsionaalseks. Kogu materjal püütakse maksimaalselt ära kasutada. Toodete valmistamiseks kasutatakse ainult naturaalset nahka. Samuti on võimalus näiteks kotte rentida. Stella rõhutas, et oma valdkonnas saab igaüks alati midagi paremaks teha. Tutvu Stella toodetega: https://stellasoomlais.com/.

Key tutvustas redisaini ettevõtet Redis, mis on keskkonda säästev rõivabränd, mis ei tooda mitte ühtegi rõivaeset maailma juurde. Kasutatakse kvaliteetseid tarbimisjärgseid tekstiile ning rõivad redisainitakse. Seetõttu on toodetel pikem eluiga. Eesmärk on pakkuda keskkonda säästvaid unikaalseid rõivaid, vähendada moetööstuse keskkonnamõju ja tõsta tarbijate teadlikkust. Tutvu Redise tegemistega: https://redisdisain.ee/about.

Projekti üks eesmärk on naisettevõtjate võrgustiku moodustamine, kus üksteise äriideid ja ettevõtete arendamist terve aasta jooksul toetatakse. Tartus moodustati viis edutiimi, mida juhivad Katrin Erit, Ülle Järv, Ly Kubenko, Triinu Sirge ja Linda Ojap. Edutiimide tööd koordineerib Riina Piigli.

Eelmisel aastal osales edutiimides ca 100 roheettevõtjat või rohelise mõtteviisi edasikandjat, kellele väljastati ka sertifikaadid. Osalejate tagasiside edutiimidest – see formaat toetab tegutsemist ja hoiab tempot, tiimikaaslased aitavad tõsta enesekindlust ja julgustavad väljakutseid vastu võtma.

Projekti järgmised üritused toimuvad 15. aprillil Tallinnas ja 13. mail Pärnus. Loomisel on roheettevõtjate portaal www.roheettevotja.ee. Toimuma saavad ümarlauad rohe- ja ettevõtlusvaldkonna otsustajatele. 22. aprillil tähistatakse ülemaailmselt Maaema päeva, kus antakse Maaemale järgnevaks aastaks lubadus. 8. juunil on aga võimalus külastada Võrumaal Üvasi talu kastmisvaba aeda. Projekti lõppkonverents „Roheliselt on võimalik“ toimub esialgsete plaanide järgi 2. detsembril Tallinnas.

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele üritus võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS, Stella Soomlais, REDIS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/.

Teksti kirjutas Tea Tassa EENA Tartu klubist ja toimetas Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Fotod: Evelin Virnas

EENA naised on aktiivsed ja ettevõtlikud, sestap ootame ka EENA liikmeks pürgijalt neid omadusi ja tegevusi, millest seda erilist ettevõtja sädet peegeldub. EENAga liituja on kandidaadi staatuses tavaliselt umbes 6 kuud. Selle aja jooksul saavad liikmekandidaadid korraldada näiteks ürituse, mille teema talle endale on hingelähedane ning ühtlasi huvitav ja arendav ka meie liikmetele.

Üks selline vahva sündmus hiljuti aset leidiski. EENA Tallinna klubi kandidaatliige Heddy Aljas korraldas 2.märtsil mõnusa tutvumisõhtu. Heddy on noor väikeettevõtja, ta tegeleb kauakestvate lillede müügi ja rendiga.

Heddy oli juba varakult välja lubanud, et kõik üritusel osalejaid saavad endale valmistada ka püsililledest lillekarbi ja nii sündiski. Heddy juhendamisel sündisid kaunid lillekarbid. Muu sagimise ja näpunäidete jätkuks tutvustas Heddy meile ka oma ettevõtet ja ettevõtjaks saamise lugu

Muu hulgas kuulsime, kus Heddy ta seda kaunist kunsti õppinud on ja kus ta ennast on koolitanud. Heddy rääkis ära ka väikese saladuse, kust tema püsililled tulevad.

Heddy ütleb, et selliste lillebukettide tegemine ja rentimine on väga keskkonnasõbralik. Ja lisaks on see ka rahaliselt soodsam, kui on päris lilledest kaunistused. Heddy ütleb kahjutundega, et viimaseid peale üritusi sageli enam ei vajata ja lilled jõuavad seetõttu prügimäele.

Rääkisime ettevõtjaks olemisest, vahetasime kogemusi ja ideid ning lasime aga näppudel käia. Lillekarbid said kaunid. Leidsime, et selliseid töötubasid on väga vaja, sest nii saab ise teha endale midagi ilusat, õppida uusi asju ja jagada kogemusi.

Aitäh Heddyle toreda tutvumisõhtu ja uute oskuste eest!
Aitäh korraldajatele ja osalejatele!

Tallinnas, 2. märtsil

Teksti kirjutas EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian

Fotod: erakogu

2. märtsil 2023 toimus veebiseminar „ESG ja jätkusuutlikkuse teadlik juhtimine ettevõttes – praktiliselt ja lihtsalt“, mida viis läbi Maris Ojamuru. 

Maris Ojamuru on Sustinere asutaja ja ESG ekspert-nõustaja. Keskkonna väärtustamise pisiku sai Maris külge juba lapsepõlves oma vanaemalt, kes oli kohaliku aiandi juhendaja. Just vanaema õpetas talle, kui oluline on hinnata ja väärtustada maad, loodust ja keskkonda. Nüüdseks on Maris keskkonna ja ESG teemadega tegelenud juba enam kui 15 aastat. Kuus aastat tagasi asutas Maris Baltikumi suurima ja kogenuma jätkusuutlikkuse nõustamiagentuuri Sustinere.

Sustinere aitab ettevõtetel rakendada jätkusuutliku arengu ja vastutustundliku juhtimise põhimõtteid ärimudelis, strateegias ja igapäevatöö protsessides. Klientidele pakutakse nii nõustamist kui digilahendusi. Muutuste aluseks on süvenemine ja põhjalikkus. Alustuseks tuleb välja selgitada, mida ESG ettevõtte jaoks eelkõige tähendab, millises valdkonnas on mõju keskkonnale kõige suurem ja kuidas seda mõõta. Peale seda saab juba paika panna juhtimisplaani ja edasised eesmärgid.

ESG (environmental, social, governance) teemade ulatus ja olulisus

Keskkonnateemad on olulised väga erinevate valdkondade ettevõttetele. ESG teemad on varieeruvad ja puudutavad mitmeid punkte: keskkonnamõju, toote ja teenuse vastutus, töötajad ja töökeskkond, kogukond ja juhtimine.

ESG on viimase viie aastaga tõusnud strateegilisele positsioonile. 2015. aastal lepiti ÜRO tasandil kokku kestliku arengu eesmärgid. Tegemist oli jõulise ühise kokkuleppega riikide üleselt, mille eesmärk on inimeste ja riikide koostöö globaalsete probleemide lahendamiseks. Praeguseks on raamistikke ja kokkuleppeid veelgi rohkem ja see survestab ettevõtteid aina rohkem ja sügavuti jätkusuutlikkuse teemadega tegelema.

5 põhjust, miks ESG ärisektorit kõnetab

Riskid on suurenemas. Maailma liidrite arvates on ühiskonna olulisemad riskid seotud keskkonnateemadega. Oluline on sealjuures meeles pidada, et tegelikult on suur- ja väikeettevõtjate murekohad ja riskid samad.

Turul on kõrged ootused. Finantssektor arvestab otsuste tegemisel aina enam ESG punkte, sest kapital on rohelisemaks muutumas. Seega peavad pangad hoolega oma portfelle vaatama ja mõtlema, kellele laenu anda ja keda finantseerida. Samuti on teema aina enam aktuaalne nii investorite, partnerite kui ka tarbijate seas. Lisaks võtavad huvigrupid aina jõulisemalt sõna ja nõuavad ettevõtetelt aktiivsemat panust kriitiliste teemadega tegelemisel ja lahenduste otsimisel.

Seadus nõuab. ESG regulatsioonide arv on pidevalt kasvanud. Euroopa Roheleppega on seotud mitmed regulatsioonid, direktiivid ja strateegiad. Eriti oluline on taksonoomia regulatsioon, mis reguleerib, milline majandusharu mil viisil võib roheline olla, mida võib roheliseks nimetada ja mida mitte, kuidas roheteemadel rääkida, mida eriti välja tuua ja kajastada. Kõik see survestab ettevõtjaid ja seetõttu on suurenenud ka rohelise värvi kasutamine disainides.

Jätkusuutlikkuse regulatsioonide hulk on aina kasvamas. 

Tarbijad ja töötajad ootavad, et ärijuhid võtaksid initsiatiivi. Vastutustundliku äritegevuse põhimõtetega vastuollu minek mõjutab mainet tööandjana, kuid maine taastamine on pikk protsess. Seetõttu on oluline räägitut ja lubatut ka reaalselt tegudes kajastada. Juhid peavad olema kriitilisemad ja nad peavad oskama küsida õigeid küsimusi, et taaskasutuse ja jätkusuutlikkusega jõutaks baasfaasist (prügi sorteerimine, plastiku vähendamine) sügavamale ja kaugemale. 

Kuidas ESG teemadele läheneda ja reaalse tulemuseni jõuda?

ESG jätkusuutlikkuse temaatika lahti mõtestamine: kontekst, olulisus, raamistikud põhimõtted. Sealjuures on oluline keskenduda just punktidele, mida sa ise päriselt oluliseks pead ja mis sinu põhimõtetega kokku lähevad. Seejärel saab juba neist lähtudest konkreetse tegevuskava ja eesmärgid paika panna.

Juhtimisplaan – kuidas midagi konkreetselt teha ja muuta.

Mõõdikute seadmine – kuidas protsessi mõõta, erinevate valdkondade mõõdikute kasutamine, parima struktuuri ja lahenduse leidmine. Mõõdikuid on väga palju ja alati on võimalik mingi valdkonnaga tegeleda. Igat liigutust või otsust on võimalik mõõta ja seeläbi saab tulevikus keskkonnasõbralikumaid lahendusi kasutada.

Kommunikatsioon ja aruandlus. ESG teemade puhul on kõige olulisem läbipaistvus ja aruandlus. Seega peavad tegevused ja pingutused kajastatud olema.

5 soovitust alustavale ettevõtjale

Ära teeskle, ole tegudes läbipaistev. Käitu oma sõnade ja lubaduste järgi.

Sinu ettevõte on rohkem kui toode. Selle taga on lugu, võimalused, inimesed, motivatsioon ja potentsiaal. Igal ettevõttel on võimalik ühiskonnale midagi lisaks tagasi anda.

Kasuta oma mõjuvõimu. Ole loov, anna sõnumit edasi ja aita seeläbi maailma mõjutada ning probleeme lahendada.

Aita kliendil tema väärtuste järgi elada.

Tee õigeid asju. Räägi sellest. Ja ära aja nende järjekorda sassi.

Aitäh, Maris Ojamuru, sisuka ja inspireeriva vestluse eest!

Vestlust modereeris programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen.

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Riigikokku pääses seekord 30 naist, mis on parim tulemus Riigikogu valimiste ajaloos!

Numbriliselt kõige rohkem naisi pääses parlamenti Reformierakonnast – nende 37 saadikust 13 on naised.

Eesti 200 ridadest läks parlamenti viis,

Keskerakonna ja Sotside ridadest neli,

EKRE-st kolm ja Isamaast üks naine.

Oled oodatud osalema projektis  „Naised toetavad naisi – Eesti ja Ukraina“ 

Projekti eesmärk on viia Eesti ettevõtlikud naised kokku Ukraina pagulastega, toetamaks ukrainlannasid oma elu ja tööalase karjääri alustamisel Eestis. Projekt teeb koostööd Ukraina pagulasi toetavate ühenduste, sotsiaalabikeskuste ja naisorganisatsioonidega.

Projekti põhipartner on MTÜ Divergent Women. Projekt toimub läbi 2023. aasta.

Projekt toetab täielikult läänelikke väärtushoiakuid, mis ühendavad inimesi, integreerivad ukrainlasi meie ühiskonda ning järgivad mitmekesisuse ja kaasamise põhimõtteid, et seeläbi toetada neid, kes on palju kannatanud ning võitlevad samal ajal keele- ja majanduslike barjääridega.

Projekti käigus luuakse võrgustik Ukraina ja Eesti naiste vahel, kes kohtuvad regulaarselt läbi piirkondlike arenguringide, et üksteist julgustada ja tuge pakkuda. Viime aasta jooksul ka läbi veebiseminare psühholoogide juhtimisel, et Ukraina naisi Eestis ja Ukrainas toetada. Koostöös Garage 49 toetame 50 Ukraina naist oma ettevõtete loomisel. Võrgustik läbi erinevate koostöö vormide hõlmab 500 Ukraina naist.

Täpsem info projekti sündmuste kohta https://bpw-estonia.ee/sundmused/

Ukraina naiste jaoks on loodud projekti FB leht Women support Women. Estonia and Ukraine

https://www.facebook.com/search/top?q=women%20support%20women%20estonia%20%26%20ukraine

Projekti toetab Coca Cola Fond. EENA projekti juht on Ester Eomois ja Ukraina poolelt Divergent Women j Eesti piirkonna juht  Elisaveta Puzirevskaja.

“Naised eesliinil”

Eesti Naisliidu ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni korraldatud  IX kongress „Naised eesliinil“ toimus 21.veebruaril 2023. Tallinna Ülikooli aulas.

Eesti naised on oma õiguste ja veendumiste eest seisnud juba üle 100 aasta. Esimene Eestimaa naiste kongress peeti 27. mail 1917.a. Tartus.

Konverents oli jaotatud nelja paneeli:

Esimene osa keskendus perekonnaseaduse muudatustele ja elatise määramise korrale ning suurusele, kus oluliseks küsimuseks oli leida lahendusi laste toimetulekuks praegu muutuvas ühiskonnas.

Teine osa keskendus eakate inimestega seotud hooldusreformile, kuidas leida lahendus naiste jaoks tekkiva topelt hoolduskoormuse vältimiseks.

Kolmas osa keskendus ühiskonna soolise stereotüüpide ja parima tasakaalu leidmisele.

Neljandas osas said sõna 2023 aasta parlamendi valimistel Riigikokku kandideerivad naised.

Kongressi eestvedajateks olid Monika Haukanõmm (ENL)  ja Ester Eomois (EENA president 2018-2022). Paneele juhtisid  endine minister ja advokaat Liisa Oviir ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske.

Panelistideks olid:  kohtunik Leanika Tamm, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, Lastekaitse Liidu esindaja Helika Saar, Harku abivallavanem Piret Zahkna, Töötukassa juhatuse liige Sirlis Sõmer-Kull, Tabasalu Pihlakodu juhataja Aule Kikas, Swedbank personalidirektor Ülle Pind, Tallinna Ülikooli käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson, EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Renzer Uudla.

Erakondasid esindasid Signe Riisalo (Refermierakond), Merike Värik (Isamaa), Triin Toomesaar (Sotsiaaldemokraadid), Helve Särgava (Keskerakond), Lavly Perling (Parempoolsed), Evelyn Sepp (Rohelised) ja Kristina Kallas (Eesti 200).

Muusikalise vahepala esitasid Tallinna Muusikakooli õpilased Ott Kase juhtimisel. Kongressi modereeris Eesti Naisliidu juhatuse liige Kristiina Heinmets.
Võeti vastu Eesti naiste IX kongressi Manifest.

Kokkuvõtte kirjutas Merle Saviauk

Tutvu manifestiga!

EESTI NAISTE IX KONGRESSI “NAISED EESLIINIL” MANIFEST

“Palgalõhe – kas midagi on muutunud viimase 55 aasta jooksul?”

Laupäeval, 18. veebruaril 2023 toimus Tartu Elektriteatris EENA Tartu klubi korraldatud soolise palgalõhe teemaline vestlusring ja 1968. aasta tõsielusündmustel põhineva filmi “Valmistatud Dagenhamis” (Suurbritannia, 2010) vaatamine, mille fookuses on naiste palgateema.

Filmi vaatamisele järgnes arutelu, mida saab teha uue Riigikogu koosseis, et soolise palgalõhe langustrend Eestis jätkuks:

• Kuhu oleme jõudnud täna?
• Kas klaaslagi on naiste jaoks endiselt madal?
• Kuidas on muutunud naiste õigusi ja võimalusi puudutavad mõttemustrid ja mida räägib palgastatistika täna?

Vestlusringis osalesid Tartu linnas Riigikokku kandideerivad erinevate erakondade kandidaadid Anneli Ott, Gea Kangilaski, Kadri Leetmaa, Kadri Kullmann, Karen K Burns, Margit Sutrop ja Marit Sepma, sotsiaalteadlane Raili Marling, Angela Ventsel ja Lisanna Elm. Vestlust modereeris Riina Piigli.

Vestlusringist kõlama jäänud märksõnad situatsiooni kirjeldamiseks olid näiteks:

naisi ei toetata poliitikas; kivistunud stereotüübid; hoolduskoormus naistel (nii vanurite kui laste);
meestekesksed võimusuhted, vertikaalne palgalõhe; klaaslagi;
naiste pikk eemalolek tööturult; ebavõrdsus peretoetuste maksmisel;
konservatiivne suhtumine – naised olgu pigem kodus;
stereotüüpide toitmine, kuna naisettevõtjaid ja naisi poliitikas on vähem; võrdõiguslikkus kui loomulik mudel ühiskonnas ei peaks olema enam küsitav; teatud erialad on naiste getod; tööalane segregatsioon; vaid neljandik naisi juhtivteadlaste ja professorite tasandil;
patroniseeriv suhtumine naistesse; tugivõrgustiku puudumine;
struktuursed ja nähtamatud barjäärid;
naised valivad humanitaarvaldkonna ja mehed tehnoloogia valdkonna; soopõhine õpe; kallutatud poliitiline probleem; väärtussüsteemi tasand; ettevõtte tüüp ja reeglid ning läbinähtavus; värbamise ja edutamise praktikad; emaduse trahv vs isaduse boonus; üksikemal vähem valikuid.

Lahendused, mida pakuti:

hoolduskoormuse ühtlasem jaotamine peres ja riigi tugi selleks;
naine, vali naist!;
naised, seadke meeste võimusuhted kahtluse alla;
teavitustegevus töö- ja pereelu ühildamiseks;
rohkem naisi ettevõtlusesse ja poliitikasse;
stereotüüpide murendamine;
jõupositsioonil oleval lasub vastutus näha probleemi;
mehed rohkem võimupositsioonil, seega on nende ülesanne otsida lahendusi; rohkem naisi juhtivteadlaste ja professorite tasandile;

Lahendused, mida pakuti:

reeglid peavad olema;
kvoodid börsi- ja riigiettevõtetes;
soolisest palgalõhest tuleb raporteerida;
rohkem läbipaistvust;
muudatused seadusandluses; haridus on võtmeküsimus;
rohkem tüdrukuid suunata ja innustada õppima tehnoloogia valdkonna erialasid;
teavitamine peab algama varajases kooliastmes;

Lahendused, mida pakuti:

arendada eneseanalüüsi ja enesemääratluse oskusi;
lõpetada soopõhine õpe; räägime ühiskonna väärtusruumist tervikuna;
oleme naistena ise eeskujuks; läbipaistev palgasüsteem ettevõtetes; soolist tasakaalu soodustavad värbamise ja edutamise praktikad; seadusemalakas.

Ja ikka: teadvustamine, teadvustamine, teadvustamine!

Üritus toimus koostöös Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusega, toetas Sotsiaalministeerium.

17. veebruaril 2023. aastal sai jätku eelmisel aastal väga populaarseks osutunud üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Sel aastal keskendutakse roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Kas rohejuttu on juba liiga palju?

Ürituse avas EENA president Merle Saviauk, kelle sõnavõtust jäi eelkõige kõlama mõte, et kuigi roheteemadest räägitakse viimasel ajal juba suhteliselt palju, siis on siiski oluline, et ka EENA programmiga jätkaks, sest probleemid on ikka veel aktuaalsed ja seega tuleb jõuda võimalikult paljude inimesteni, sest igaühe, ka väike, panus loeb. Teekond rohelise maailmani on alles alguses ja selleks tuleb roheteemadega ülemaailmselt tegeleda. EENA aitab naistel üle maailma häält ja julgust leida, et juhtpositsioonidel ja otsustavates rollides meestele tervislikku konkurentsi pakkuda, sest naiste mõtteviis on tihtipeale leidlikum ja jätkusuutlikum.

Lihtsuses peitub võlu

Seejärel sai sõna projekti patroon ja roheettevõtja Stella Soomlais, kelle loost toon välja mõtte: lihtsuses peitub taaskasutus. Mida lihtsamad disainitud tooted on, seda tõenäolisem on nende taaskasutus ka tulevikus, sest neid on lihtsam parandada ja vajadusel ka ümber teha. Ettevõte on justkui laps, kelle jaoks tuleb teha ainult parimaid ja jätkusuutlikumaid otsuseid. Stella pakub klientidele võimalust tooteid nii parandada, rentida kui ka müüki tagasi tuua. Loovad lahendused on ta leidnud ka materjalijääkide kasutamiseks, millest saavad töötoas osalejad näiteks piitsasid valmistada.

3 jalaga taburet = meeskond, keskkond, kogukond

Ürituse toimumiskoht oli valitud põhjusega. Tegemist on keskkonnasõbraliku toitlustusettevõttega, mille omanik Kristjan Peäske näitab ülimat hoolivust nii oma töötajate kui ka keskkonna suhtes. Lisaks Lore Bistroole on Kristjan ka Lee restorani ja Freya foodbari omanik. Tegemist on suure südamega mehega, kes hindab nii kohaliku tooraine väärtustamist kui ka oma meeskonda. Kristjan lähtub oma töös kolme jalaga tabureti põhimõttest, kus meeskond, keskkond ja kogukond on võrdselt olulised. Kui meeskond ei tunne ennast päriselt väärtustatu ja hinnatuna, ei saa ka laiemalt keskkonnale ega ka kogukonnale pühenduda. Tihtipeale öeldakse, et töö- ja eraelu tuleb lahus hoida, kuid tegelikult on need tänapäeval aina enam põimunud ning kui eraelulisi asjaolusid ei teata, siis on raske ka tööelulisi probleeme päriselt lahendada. Oluline on nii paindlikkus, vaimse tervise eest hoolitsemine kui ka päriselt inimeste vastu huvi tundmine ja neist hoolimine, sest toetav keskkond on kõige alus. Näiteks viib Kristjan meeskonna taluperemeeste ja nende maadega tutvuma, kust neile toorained tulevad. See väärtustab kogukonnatunnet, kasvatab usaldust ja näitab hoolivust.

Koostöö

Soojad tervitussõnad ütles ka programmi partneri EVEA (Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon) asepresident Marina Kaas. EENA-l ja EVEA-l on tegelikult laias laastus sama eesmärk – rohepisiku populariseerimine. Kui EVEA kaitseb ettevõtjate huve laiemalt, siis tänu EENA-le on võimalik saada ettevõtjatelt otse praktilist tagasisidet ja kuulda murekohtadest, mida on tänu koostööle võimalik reaalselt lahendama hakata.

Edutiimid

Ka sel aastal on osalejatel võimalik edutiimidega liituda. Edutiimid moodustatakse igas linnas toimuva roheettevõtluse seminari käigus. Edukast osalemisest rääkis eelmise aasta osaleja Mirell Merirand. Kui alguses oli Mirell tiimi edus pigem skeptiline, siis tegelikult aitavad erinevate inimeste nägemus ja nõuanded väga palju, sest teemat vaadeldakse värske pilguga ja seetõttu võivad tekkida täiesti uudsed küsimused, mis aitavad ideed veelgi paremaks muuta.

Ideed lendu

Päeva teises pooles tutvustas programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen juba lähemalt nii programmi kui ka eesootavaid üritusi. Programmi eesmärk on iga üritusega aina rohkem südameid roheliseks muuta, sest see on reaalsete muutuste aluseks. Päeva lõpus toimus disainispurt, mille viisid läbi Ester Eomois (EBS) ja Madeleine Tults (FutuHub). Gruppides otsiti vasutseid ja lahendusi olulistele roheteemasid puudutavatele küsimustele. Kuna sel aastal on programmi rõhk praktilisusel, siis tuli eelkõige mõelda just konkreetsele tegevuskavale, kuidas ettepanekuid ellu viia. Kõiki vastuseid arvestades valmib kokkuvõte, mis esitatakse Eesti poliitilistele parteidele ning ettevõtlusorganisatsioonidele. 

Tegemist oli väga inspireeriva päevaga ja mõtteid elluviimiseks oli küllaga. Naised on loovad ja koostöös suudame kindlasti näidata, et roheliselt on võimalik!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele üritus võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS, Lore Bistroo.

Loe lähemalt ja registreeru sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Fotod: Anastassia Lysenko

“Meie tervis on meie enda kätes”, tuletab meelde meie uus liige Merike Värik

EENA naised on aktiivsed ja ettevõtlikud, sestap ootame ka meie liikmeks pürgijalt neid omadusi ja tegevusi, mis seda peegeldab. Meiega liituja on kandidaadi staatuses tavaliselt umbes 6 kuud, selle aja jooksul korraldavad osad kandidaadid näiteks ürituse teemal, mis talle endale on hingelähedane ning huvitav ja arendav ka meie liikmetele.

Üks selline tore sündmus hiljuti aset leidiski. EENA Tallinna klubi kandidaatliige Merike Värik valis oma kandidaadiürituseks Tervisemuuseumi külastamise. Merikese südameasjaks on tervise edendamine ja nõustamine. Ta on Rinnavähk BCF MTÜ ja Põhja Eesti Vähihaigete Ühenduse MTÜ juhatuse esimees.

Külastasime Merikese eestvedamisel 6. veebruaril Tervisemuuseumit Tallinna kaunis vanalinnas Laial tänaval. Giigi jutustuste ja lugude saatel tutvusime muuseumiga ning väljapanekutega, uudistasime väljapanekuid ka teematubades. Koos Kadri Rannalaga vestlesime muuseumi loomisest, ajaloost ja tulevikust.

Tervisemuuseumi külastus oli silmaringi avardav ja vägagi inspireeriv kogemus. Kes pole veel käinud, siis väga soovitame külastada nii Tervisemuuseumi püsinäitust, kui ka ajutisi väljapanekuid.

Meie tervis on meie enda kätes! Aitäh korraldajatele ja kõikidele osalejatele!

Tallinn, veebruar 2023

Fotod: Maie Mängel

Tekst: Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Kõige kogukam daam Pärnus näitas oma argipäeva.

Pärnu talvine asukas Eva ei jää jõe kaldal kellelegi märkamata ning temata oleksid pärnakad külmal ajal plindris. Eva päästab, tõrjub, murrab ja seab paika märgid turvaliseks liiklemiseks. 1980. aastal Soomes ilmavalgust näinud Eva on pisut vähem kui 60 meetrit pikk ja tal on klassi: 1A Super. Teised strateegilised mõõdud: laius pea 13 meetrit ja süvis ca 4 meetrit. Pärnu klubi naised uurisid jäämurdja Eva-316 pardal nii generaatoreid, jahutusseadmeid, ajameid, kambüüsi, kaptenisilda, juhtarvuteid, kajuteid ja saunagi. Meeskonnalt anti kaasa sõnum: merenduses on ka naistele tööd, olge aga julged mereakadeemia erialadega tutvuma.

Tekst: Siiri Erala

Programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“

Roheettevõtluse praktilised tööriistad

ROHELISELT ON VÕIMALIK

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) korraldab alates aastast 2021. üle-eestilist naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. 

Programmi  „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ eesmärgiks on  üle-eestilise, enam kui 1000 naisettevõtjat ühendava võrgustiku loomine ja laiendamine. Võrgustiku  liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt.  Usume, et programmi tulemusena suureneb naisettevõtjate arv, kes on Eestis rohelise äritegevuse elluviijad.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (BPW Estonia) ja Coca-Cola Fond alustasid selle koostööprojektiga kaks aastat tagasi. Koostööpartneriteks on ka Estonian Business School (EBS) ja EVEA.

2023. aastal on programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ patroon Stella Soomlais: ettevõtja, tunnustatud Eesti disainer, kes nahkkottide disainis  kasutab enda poolt välja töötatud Round 2 põhimõtet, mis võimaldab nii toodet kui ka materjali hoida ringluses pikka aega. Eelneval hooajal oli patrooniks moedisainer Karin Rask.

Kui me alustasime teadlikkuse tõstmisega siis sel aastal keskendub programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“  roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele. Programmis osalevad naised omandavad  oskusi ja teadmisi roheettevõtlusest – kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie tegevuse keskmeks on peamiselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, mida toetavad rohearendamisel valdkonna tunnustatud mentorid.  Kõikjal Eestis toimuvad naisettevõtjate rohehäkid, roheettevõtluse veebiseminarid, ning külastame ka erinevate Eesti piirkondade roheettevõtteid.  Programmi raames, koostöös ekspertidega, koostasime Rohejuhendi ettevõtjale, mille rakendamist koos  õpime.

Oleme roheettevõtluse väljakutseid ja lahendusi arutanud valdkonna mõjutajatega ning kogunud oma ideed kokku memorandumisse “Roheliselt on võimalik“.  Roheettevõtluse disainispurtidel on osalenud EENA erinevate klubide ettevõtjatest liikmed ja mitmete EENA koostööpartnerite esindajad: Töötukassa, Tartu Ülikool, EBS, Tallinna Ettevõtluskeskus, SA Rohetiiger, EVEA, EAS, Junior Achievement. Disainispurdid valdkonna mõjutajatega  jätkuvad ka sel aastal.

Programmi tegevusaasta lõpetab 2. detsembril Tallinnas toimuv rahvusvaheline ettevõtluskonverents „Roheliselt on võimalik”, mis pakub huvitavat kuulamist neile, kes plaanivad rohelise ettevõtlusega alustada või kes soovivad juba olemasolevat ettevõtet roheliseks muuta.

Usume, et meie võrgustikust  sirgub Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on konkurentsivõimeline, globaalne roheline ettevõte. Muudame naisettevõtjatega ettevõtted roheliseks, sest roheliselt on võimalik! Kasvatame ettevõtteid teadlikult ja jätkusuutlikult rohelise ettevõtluse kaudu!

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International, aidates kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

LAE ALLA ROHEJUHEND

TUTVU ROHELISE ETTEVÕTLUSE MEMORANDUMIGA

ROHETIIMID

Kas sa soovid, et meie Eesti ettevõtlus keskkond arvestaks looduse ja keskkonnaga? Mida tähendab roheline ettevõtlus Sinu jaoks? Kas keskkonnahoid on Sinu ettevõttes oluline teema? Mida vajad, et olla senisest veelgi rohelisem ettevõtja?  Kui jah, siis palun anna oma panus ja vasta küsimustikule.

VASTA KÜSIMUSTIKULE SIIN

Veebiseminar „Rohelise personalijuhtimise rakendamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes: võimalused ja väljakutsed”

Personalitöö ja -juhtimine mikro- ja väikeettevõtetes on samaväärselt oluline kui suurtes organisatsioonides. Personalistrateegiat loob, kujundab ja viib ellu juhatuse liige, kes on ettevõtte väiksuse tõttu oma igapäevatöös sageli üksi. Juhtide otsuste ja tegevuste mõjul kujuneb välja ettevõtte identiteet, aga ka see, kuidas majandusüksust tajutakse tööandjana käesoleval hetkel ja tulevikus. Kuidas viia roheteema personalini. Sellest räägib meile personalijuht Maarja Kalmet.

REGISTREERU SIIN

Roheettevõtluse töötuba Narvas

Oled oodatud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ roheideede töötuppa.

Sündmus toimub 30. septembril Narva Loomeinkubaatoris OBJEKT (Linda 2) algusega kell 10.00—16.00.

Sündmus toimub eesti keeles venekeelse tõlkega.

REGISTREERU SIIN

Rohetiimide suvepäevad

12.–13. augustil toimus Sagadi mõisas rohetiimide suvepäev, kus osalesid programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” töötubades osalenud rohetiimide liikmed.

LOE LÄHEMALT

4. mail toimus  veebinar “Roheline kontor on midagi enamat kui keskkonnasõbralik töökoht.”

13. aprillil toimus  veebinar “Jätkusuutlik ettevõtlus, mida see tähendab?”

15. aprillil 2023  toimus Tallinnas Roheideede häkaton
Sel aastal keskendume rohetööriistadele ehk roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Loe lähemalt

22. märtsil toimus  veebinar “Sissejuhatus ringdisaini”

25. märtsil 2023  toimus Tartus Roheideede häkaton
Sel aastal keskendume rohetööriistadele ehk roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Loe lähemalt ja vaata fotogaleriid siit

02.03. 2023 TOIMUS VEEBISEMINAR “ESG JA JÄTKUSUUTLIKKUSE TEADLIK JUHTIMINE ETTEVÕTTES – PRAKTILISELT JA LIHTSALT”.

Üha kasvav ebastabiilsus ühiskondades, majanduses ning selgemini tajutavad keskkonnaprobleemid on tõstnud ettevõtete vastutuse, rolli ja mõju juhtimise teemad aktuaalsemaks kui varem. On selge, et 2023. aasta toob ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisküsimused (ESG – environmental, social governance) ning mõjud strateegilisele ja äritegevust otseselt mõjutavale tasemele. ESG juhtimine mõjutab ettevõtete riske ja võimalusi turul püsida ning kasvada. Eelkõige võimalusi saada rahastust pankadelt ja investoritelt, müüa oma tooteid/teenuseid eri turgudel, olla konkurentsivõimeline talentide seas ja samuti olla usaldusväärne koostööpartner laiemalt. Seega, on selge, et  „nice to know“ teemast on saamas „need to know“ küsimus, ilma milleta juba 2023. aastal ettevõtted pikaajalist strateegiat ja arengut planeerida ei saa.

Lektor: Maris Ojamuru, Sustinere asutaja ja ESG ekspert-nõustaja

17.02.2023 SAI JÄTKU ÜLE-EESTILINE NAISETTEVÕTJAILE SUUNATUD PROGRAMM “NAISED ETTEVÕTLUSES – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM”

Sel aastal keskendume rohetööriistadele ehk roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Loe lähemalt ja vaata fotogaleriid siit

23. aprill toimus ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik”

Rahvusvaheline ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik” toimus 23. aprillil 2022 looduskauni Laulasmaa mändide all LaSpa hotelli konverentsikeskuses, aadressil Puhkekodu tee 4. See on päev täis põnevaid teadmisi rohelisest elust ja ettevõtlusest.

Päev varem, 22. aprillil 2022 toimus Maa päeva tähistamine Laulasmaal asuvas Arvo Pärdi Keskuses, kus andsime maaemale lubaduse, mida peame terve aasta, kuni järgmise Maa päevani. Registreeri oma osalemine juba täna.

Ettevõtluskonverentsil tõime teieni valdkonnaspetsialistid meilt ja mujalt. Huvitavat kuulamist jagus kõigile ja praktilist infot ettevõtlushuvilistele, kes plaanivad ettevõtlusega roheliselt alustada või kes soovivad oma olemasolevat ettevõtet rohelisemaks muuta. Konverentsipublikuga jagati kaasaegse ettevõtja Rohejuhendit ja põnevaid kogemuslugusid erinevatest ettevõtlus-teekondadest. Päeva lõpus esitleti “Roheliselt on võimalik” memorandumit ja jagati tunnistused “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” programmi läbinutele.

19. mail toimus hooaja viimane veebiseminar teemal “Kas turism saab olla jätkusuutlik?”

Igasugusel inimtegevusel on oma keskkonnamõju, nii ka turismil. Millised mõjud on rahvusvaheliselt turismil külastatavatele paikadele ja keskkonnale laiemalt? Mida tähendab mõiste “jätkusuutlik turism” ning kuidas võiksime selle ideaali suunas liikuda – eriti Eesti kõige külastatumas turismisihtkohas, Tallinna vanalinnas?

Veebiseminari lektor Triin Talk on restauraator ja muinsuskaitsja, kes on tegelenud Tallinnas miljööaladega ja hiljem muinsuskaitseametis ehituspärandi kaitsega üle kogu Eesti. Viimased kolm aastat on Triin olnud Kunstiakadeemias doktorant ja teadur ning viinud läbi uuringut “Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine.”

14.04.2022 TOIMUS VEEBISEMINAR “MIKS ME PEAME RÄÄKIMA RINGSEST MAJANDUSEST JA KUIDAS SELLEST MÕELDA?

Selleks et toime tulla pikaajaliste muutustega meie keskkonnas ja vältimaks kahjude süvenemist peame igakülgselt ümber korraldama kogu oma elukorralduse. Senised majandusmudelid on olnud küll majanduslikult kasulikud, kuid keskkonnale hukatuslikud. Ringsemate majandusmudelite otsimine ning neile üleminek on praeguseks paratamatus. Meil on selleks ees aga suured väljakutsed millest peamised on seotud aga hoopis meie haridusega. Kas ja kui hästi on meie koolisüsteem valmis toetama õpilasi süsteemmõisteliselt komplekssetest süsteemidest mõtlema, et saaks realiseeritud ringmajandusesest tingitud ülesanne disainida kogu tarneahaelat, mitte toote üksikut detaili.

Veebiseminari lektor Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht, Tallinna ülikooli vanemteadur ökoloogia ja jätkusuutliku arengu valdkondades.

17.03.2022 TOIMUS VEEBISEMINAR “KUIDAS LUUA JA EDASTADA ROHE SÕNUMEID?”

Uuringud näitavad, et üle maailma on tarbijate teadlikkus tõusu teel ja nad hoolivad rohkem kui kunagi varem sellest, kuhu nende raha läheb. Tarbija tahab olla kindel, et tooted või teenused, millele nad oma kulutused teevad, aitavad kaasa ühiskonna ees seisva suure väljakutse – keskkonna saaste ja sellest tulenevate kahjustuste – lahendamisele.

Kuidas aga rääkida klientidele ja laiemale avalikkusele, et teie ettevõte on roheline?

Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk, Agenda PR asutaja ja partner Helin Vaher ning digikanalite strateeg Siiri Puttonen koos Naised ettevõtluses “Roheline ja hooliv maailm” turundus- ja kommunikatsioonijuhi Kadrin Kahuga räägivad veebiseminaril rohekommunikatsiooni alustest, mõtestamisest, sõnumite loomisest ja edastamisest.

17.02.2022 TOIMUS VEEBISEMINAR “ENERGIA TEEKAART 2021/2031/2040: KUI PALJU JA MILLIST ENERGIAT SOOVIME TARBIDA?”

1. Veebiseminaril püütakse leida vastused järgmistele küsimustele:
2. Kas ja kuidas muutub minu heaolu energiamajanduse ümberkorralduse tulemusena?
3. Kas ja kuidas vähendab energiamajanduse ümberkorraldus summaarset keskkonnamõju?
4. Kui palju energiat me soovime Eestis tarbida?
5. Millistest allikatest energia tuleb?
6. Kui palju tootmisvõimsust ja salvestusvõimekust on selleks vaja?
7. Kas energia on tulevikus kallim kui praegu?

Veebiseminari lektor Jaanus Purga

03.02 VEEBISEMINAR “VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE INDEKSIST”

20. JAANUAR: VEEBISEMINAR “MAAILM VAJAB POSITIIVSE JALAJÄLJEGA TAASTAVAT JA KOGUKONDLIKKU ETTEVÕTLUST”

25.11 kell 18.30:VEEBISEMINAR “RINGDISAIN – OLULISUS JA VÕIMALUSED”

11.11 kell 18.30: VEEBISEMINAR “KUIDAS ELADA NII, ET ENDAL JA TEISTEL OLEKS KA HOMME HEA?”

Aina enam oleme hädas sellega, et oleme nagu elevandid portselanipoes: lõhume süsteeme, mida me lõpuni ei mõista ja ei pane seda ise tähelegi, seega ei tunne lõhkumise ajal end ka pahasti. Näide mitte kaugest minevikust: me ei mõtle sageli sellest, mis oli vaalade roll planeedi aineringes. Hetkel, kui teadus sellest aru sai, oli enamus vaalasid juba ära söödud. Kuidas ennetada tulevasi samasuguseid olukordi, kus me alles tagantjärele millegi väärtust mõistame? Kuidas mõtlemisprotsesse uuriv teadus siin saab aidata – millised on meie mõtlemise (loomulikud) piirangud ja mida teadus on nende ületamiseks välja uurinud?

21. oktoobril toimus veebiseminar: “Kliimariskid: Millisteks muutusteks maailma ja Eesti kliimas peaksime valmis olema?”

Et kliimamuutuse kahjulikud mõjud oleks võimalikult väikesed, tuleb lisaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele kliima muutusteks ka paremini valmis olla. Missugused on globaalse soojenemisega kaasnevad muutused maailma ja Eesti kliimas? Kuidas kliimamuutustega kohaneda?

Veebiseminari lektor Velle Toll on Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika kaasprofessor. Ta uurib inimtegevuse mõju Maa kliimale ja milliseks võib kujuneda kliima 21. sajandi lõpuks.

Loe lähemalt

ETTEVÕTLIKUD NAISED ANDSID AVALÖÖGI UUTE ROHEETTEVÕTETE LOOMISEKS

Reedel, 24. septembril 2021 sai avalöögi üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses — ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Aastapikkuse programmi eesmärk on anda oskusi ja teadmisi vähemalt 100 Eesti naisettevõtjale, kes muudavad teenused ja tooted roheliseks ning loovad uusi roheettevõtteid.

Otselülitust avaüritusele oli võimalik jälgida neil, kes kohapeal ei saanud olla, Delfis Anne & Stiili veebis ning Naised ettevõtluses Facebooki lehel. Vaata järele ja saa osa põhjalikust ülevaatest!

Loe edasi

23. septembril toimus “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” – loeng “Toiduraiskamine Eestis”. Lektor Evelin Piirsalu

Kolmandik maailmas toodetud toiduks jõuab ühel või teisel põhjusel enne söömist prügikasti. Sellega raiskame tohutult ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu. Kahjuks raisatakse toitu ka Eestis. Miks ja kui palju Eestis toitu ära visatakse? Mis on selle keskkonnamõju? Mida teha, et toiduraiskamist vältida ja vähendada? Millised võimalused on selleks nii kodudes kui tööstuses? Nendel teemadel arutleme veebiseminaril „Toiduraiskamine Eestis“.

Veebiseminari lektor on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu

9. septembril toimus “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” – loeng “Terved ja jätkusuutlikud linnad”. Lektor Age Poom

Linnad on koduks aina suuremale osale inimkonnast. Ühtlasi hõlmavad linnad üha ulatuslikumaid maa-alasid ja vajavad toimimiseks järjest enam ressursse. Kaasuvad muutused mõjutavad nii looduskeskkonda kui ka inimese tervist ja heaolu. Kuidas aga kujundada linnu tervislikumateks ja jätkusuutlikumateks? Millises elukeskkonnas sooviksime ise tegutseda ja kas see on linnas võimalik? Kas meie enda valikud võivad mõjutada linnade toimimist ja linnakogemust? Tule liitu veebiseminariga ja arutle kaasa.

Veebiseminari „Terved ja jätkusuutlikud linnad“ lektor Age Poom on geograaf, Helsingi Ülikooli järeldoktorantuuri teadur ja Tartu Ülikooli keskkonnakaitse lektor.

10. juunil toimus “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” – loeng “Kemikaalid plastis – oht meie tervisele ja keskkonnale” Lektor Kai Klein

• Plast – hea või halb?
• Ohtlikud ained – mis need on ja kuidas me nendega kokku puutume
• Mida teevad ohtlikud ained meie tervisele ja keskkonnale?
• Kas ja kuidas seadusandlus meid kaitseb
• Mida saame teha ise, et vähendada kokkupuudet ohtlike ainetega

Kai Klein on keskkonnaekspert, kes on viimasel 5-l  aastal  tegelenud ohtlike ainete alase teadlikkuse tõstmisega.

6. mail toimus “Roheline ja hooliv maailm esitleb” – viies loeng “Roheline ja hooliv looduskosmeetika”. Lektor Helen Orav-Kotta

Looduskosmeetika populaarsus ja valik suureneb iga aastaga. Eesti loodus annab suurepärase võimaluse kasutada kohalikku toorainet, tegeleda biomajanduse ja innovatsiooniga.

Loengus katsume jõuda selgusele, mis on looduskosmeetika? Millele kosmeetika valimisel tähelepanu pöörata ning mida enda ja keskkonna tervisele mõeldes vältida. Meiega on lubanud liituda ka mõned Eesti looduskosmeetika tootjad, kes räägivad, kuidas nad selliste valikuteni on jõudnud ning kui sobiv paik Eesti kosmeetikatootmiseks on. Jagame ka mõne praktilise retsepti neile, kes tahaksid omale kosmeetikat ise valmistada.
Helen Orav-Kotta on mereokoloog, kelle igapäevast tegevust saadab küsimus, kuidas keskkonnakeemia, puhastusvahendid, kosmeetika veekeskkonda mõjutavad? Kosmeetika ja keskkonnakeemia on tema hobi olnud peaaegu 15 aastat. Ta juhib Eesti Looduskosmeetika Liidus tarbijavalikute sektorit ning viib läbi koolitusi.

20. mail  toimus “Roheline ja hooliv maailm” – kuues loeng “Mesilased, putukad ja elurikkus”. Lektor Liisa Puusepp

Maikuu on looduskaitsekuu ja 20. mai Rahvusvaheline mesilaste päev. Seetõttu pühendasime kohtumise mesilastele ja laiemalt putukatele. Pidasime aru selle üle, milleks meile üldse on vaja putukaid, mida nad meile pakuvad ning mis juhtuks siis kui nende arvukus väheneb, mis paraku on juhtumas suuresti elupaikade hävimise, kliimamuutuse ja taimekaitsemürkide kasutamise tõttu. Rääkisime ka sellest, kuidas ja miks sattusid mesitarud Tallinna ülikooli katusele, kas linnamesindus on kuidagi ohtlik ja kuidas iga inimene või ka organisatsioon saab toetada looduse mitmekesisust, sh mesilasi, et me saaksime ka järgnevatel aastakümnetel ja -sadadel rõõmuga tähistada Rahvusvahelist mesilaste päeva.

Liisa Puusepp on Tallinna ülikooli ökoloog, melissopalünoloog ja jätkusuutliku arengu teadur.

8. aprillil toimus lektor Katarina Papp veebiloeng  teemal “Roheline ja hooliv kodu”.

Katarina Papp ütleb enda ja loengu kohta järgmist:
“Vaadates, kuhu poole maailm täna liigub, siis võib õigustatult tekkida küsimus: „Aga mida mina üldse teha saan?“ Olen jõudnud arusaamiseni, et tehes igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid hoolin nii iseenda, enda pere kui ka keskkonna tervisest. Kasutades kodu puhastamisel söögisoodat ja äädikat ei jõua mürgid minu koju ega ka keskkonda. Soovin inimestele näidata, et keskkonnasõbraliku elu elamine ei ole raketiteadus ja tegelikult teeb see elu hoopis lihtsamaks! Hea meelega jagan, millised on meie pere igapäevased valikud, mis lihtsustavad meie elu ja ei koorma keskkonda.
Olen kahe väikese lapse ema, hariduselt klassiõpetaja, õhtuti kirjutan keskkonnateemalist Ökopere blogi. Keskkonnateemad on mind huvitanud lapsest saati, aga huvi kasvas veelgi pärast laste sündi. Kui varem tegin otsuseid pigem keskkonnahoiust lähtuvalt, siis pärast laste sündi just nende heaolu silmas pidades. Tore on see, et valikud, mis on head meile endile on ka head keskkonnale ja vastupidi!”

MAA PÄEV

22. aprillil 2021, Maa päeval, kutsus Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) naisi andma üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul järgida. Maa päevaks lõid Birgid Täht ja Marii Väljataga loitsu, mis seob naiste mõtted kokku ja annab ettevõtmisele väge.

Sarnast Maa päeva kampaaniat tehakse Eesti ettevõtlike naiste algatusel üle Euroopa – Leedus, Soomes, Küprosel, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Belgias, Saksamaal –, aga ka USAs Floridas. „Ettevõtlike naistena on meie eesmärk anda ühine panus, et saaksime luua ja taastada rohelist hoolivat maailma läbi oma ettevõtete ja organisatsioonide ning teadlikult rajada keskkonnasäästlikke lahendusi ja protsesse. Oluline on, et meie liikumine ühendab teadlikkust ja loob koostööd. Meie soov on luua ülemaailmne traditsioon, kus Maa päeval annavad naised ühiselt maaemale igaks aastaks oma lubaduse.“

25.märtsil rääkis Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaasprofessor, mereökoloog, keskkonnakoolitaja Helen Orav-Kotta teemal „Meri muutuvas keskkonnas ja tulevikumajandus. Kas rohemajandus või biomajandus on lahendus?“

Kliimamuutustest ja looduskeskkonna muutustest ei saa üle ega ümber ka Läänemeres ja maailmameres. Esialgu ei pruugi muutused merekeskkonnas (liigsed toitained, keskkonnamürgid, võõrliigid, liikide ja koosluste kadumine) olla kõigile inimestele nähtavad ja isiklikult tajutavad. Kõikide tegevuste, mida maailmamajanduses maismaal ette võetakse, mõjud jõuavad paratamatult veeökosüsteemideni.

Millised on meie võimalused keskkonda parandada? Kas keskkonnaseisundit parandavad majandustegevused on võimalikud? Kas rohemajandus või biomajandus võib olla võimalus loodusressursside tasakaalukaks kasutamiseks?

.

26.märtsil toimus esimene rahvusvaheline  loeng säästva arengu teemadel, loengu pealkiri “ÜRO säästva arengu eesmärgid / The Sustainable Development Goals (SDGs)”

Esineja: Bahar Özay (Türgi). Loeng on inglise keeles.

Säästva arengu eesmärgid (SDG – Sustainable Development Goal ingl k) on sihid, mille saavutamise kaudu loome parema ja kestlikuma tuleviku meie kõigi jaoks. Need eesmärgid kaardistavad ülemaailmseid probleeme ja väljakutseid, millega täna silmitsi seisame, näiteks vaesus, ebavõrdsus, kliimamuutused, keskkonna hävimine, rahu ja õiglus. Loengu käigus õpime lähemalt tundma säästva arengu eesmärke ehk SDGsid ja saame teada, kuidas ja milliseid samme tuleb meil endil astuda jätkusuutliku ja tasakaalus maailma poole.

Lektor Bahar Özay koordineerib ÜRO säästva arengu lahenduste võrgustikku Türgis. Ta on hinnatud ärijuht, kellel ette näidata töökogemus nii panganduses kui avaliku sektori organisatsioonides. Bahar on UNESCO heaks töötava Türgi rahvusliku säästva arengu eesmärkide komitee liige ning Türgi kohalike omavalitsuste nulljäätmete komitee ja Izmiri säästva linnalise arengu koostöövõrgustiku liige. Ta viib ellu projekte Maailma Looduse Fondi Türgi haru ning Boğaziçi ülikooli kliimamuutuste ja poliitikauuringute keskuse heaks ning peab loenguid Boğaziçi ülikooli elukestva õppe keskuse juures.

4. märtsil rääkis AS Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl teemal “Säästev ja kestlik areng- mis? miks? kuidas?”

11. veebruaril kõneles bioloogiaprofessor Aveliina Helm globaalmuutustest, keskkonnast ja inimesest.

Kliimamuutus ja looduskeskkonna hävimine mõjutavad meid kõiki. Kuidas me siia jõudnud oleme, kuhu on maailm liikumas ning millised on meie võimalused olukorda parandada või muutustega kohaneda? Tartu Ülikooli kaasprofessor Aveliina Helm kõneleb globaalsete muutuste mõjust Eesti elule, looduskeskkonnale ja inimestele. Liitu vebinariga ja arutle kaasa.

Loe lisaks: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm-avaloeng-aveliina-helm/

Eesti-Ukraina naiste arenguringid

EENA ettevõtlikud naised alustavad projektiga, mille eesmärgiks on pakkuda tuge põgenikest ukrainlannadele Eestis ettevõtlikkuse ja eneseteostuse arendamisel.

Eesti-Ukraina projekt toob kokku meie endi kohalike klubide naised, Ukraina naised antud piirkondades ning ka videosildade vahendusel meie partnerorganisatsioonide BPW Ukraine ja Divergent Women naised.

Projekti tegevused:

1. teemakohased veebiseminarid, ca 10 tk 2023. aasta jooksul
2. piirkondlikud arenguringid läbi 2023, kuhu on kaasatud 100- 150 ukraina naist üle Eesti. Arenguringides arendame edasi BPW edutiimide metoodikat, koolitame EENA naiste hulgast arenguringide juhid ja määrame piirkondlikud juhid, kes viivad läbi kohtumised oma kodukohas.
3. ukraina naiste toetamine uute ettevõtete loomisel koostöös Garage 48 ja MTÜ Pagulasabiga.

Ootame kõiki liituma arenguringide juhtidena, koolitus toimub zoomis 7. ja 8. märtsi õhtul.  Koolituse viib läbi Signe Vesso.

Koolitusele saab registreeruda https://bpw-estonia.ee/event/eesti-ukraina-naiste-arenguringide-juhtide-koolitus/  

Küsi lähemalt ester.eomois@ebs.ee  või oma piirkonna juhilt.

Projekti avaüritus toimub 20.veebruaril restoranis Slava Ukraina.

Registreeruda saab SIIN

Projekti naiskond:

Projekti eestvedaja  EENA poolt Ester Eomois

Ukraina poolne projektijuht Yelyzaveta Puzyrevskaya, Divergent Women Ukraina Eesti rühma juht

Kujundused ja reklaammaterjalid Merle Koop

PR, meedia, kommunikatsioon- EENA kommunikatsiooni meeskond+ Ukraina naiskond

Projekti veebiseminaride naiskond: Leena K, Anu Ruut, Riina Piigli, Reet Villig

Projekti arenguringide ideestik ja koolitajad:  Signe Vesso ja Mari Kooskora

Narva naiste kohtumine “Edukad naised – tuleviku loojad”

Narva naiste kohtumisüritus “Edukad naised – tuleviku loojad” leidis aset Narva Keskraamatukogus 13. jaanuaril. Ürituse korraldasid Narva EENA klubi naised koostöös Narva Keskraamatukogu Ameerika Keskusega.

Kohtumine algas paneeldiskussiooniga, kus oli võimalus tutvuda kahe EENA Narva klubi naise, Ljubov Fomina ja Irina Bahramova edulugudega, mis jõudsid ka EENA 30.juubelisünnipäeva puhul välja antud raamatu “30 aastat esireas” kaante vahele.

Üritusel tutvuti ka EENA katusorganisatsiooni BPW International (International Federation of Business and Professional Women), EENA enda ja EENA Narva klubi tegevuste ja ettevõtmistega. Videopöördumises tervitas kõiki sündmusel osalejaid EENA president Ester Eomois, kes on seda väärikat ametit pidanud viimased neli aastat.

Seejärel olid päevakorras rühmatööd. Ühes töörühmas näiteks koostasid naised stilist Julia Fedotova juhendamisel eduka naise check-listi. Kahes rühmas, mida juhtisid Aleksandra Leštšuk ja Tatjana Dobroljubova, koostati tegevusplaan noorte ettevõtlikkuse edendamisest Narvas.

Töörühmade vahel tekkis elav arutelu. Selle tulemusena lepiti kokku, et kohtutakse taas Täiskasvanute Kooli baasil ja asutakse juba konkreetsemalt tegutsema. Aruteludest võtsid aktiivselt osa nii kohale tulnud õpetajad ja noorsootöötajad kui ka kultuuriosakonna spetsialistid ning osales ka õppeasutuse juht Jelena Kavrus.

Viktoria Kaju juhitud töörühm koostas juhtumiuuringu ettevõtluse arendamisest Narvas. Päevakohaseid probleeme tõid välja ka kohtumisel osalenud ettevõtjad.

Sealt sündiski järgmine ettepanek: luua Narvas ettevõtjate liit, kes kujundaksid ja teeksid oma ettepanekud Narva linna juhtidele.

Üks töörühm mängis aga karjäärimängu ja arutati muu hulgas ka juhtimisküsimusi. Kohalolijad olid väga aktiivsed: jagati oma kogemusi ja selgitati välja väikeettevõtluse vajadusi, loodi uusi kontakte, tehti konkreetseid ettepanekuid.

Märkimisväärne on seegi, et üritusel kõlanud edulood, probleemid ning nende lahendusvõimalused jõudsid kohe Narva linna kultuuriosakonna ja arendusosakonna spetsialistideni, kes samuti sündmusel osalesid. Huvi ja soov teha asju paremini, olid mõlema poole sooviks ning see on kõige väärtuslikum, mida see kohtumine pakkus.

Kuna ürituse korraldajad Ljubov ja Irina rääkisid oma kogemusest haridus- ja juhtimisvaldkonna erinevatel tasanditel, siis said kohalolijad ka kodutöö, nagu hariduses ikka kombeks on.

“Tuleviku kujundaja” meetodil peavad osalejad kodus mõtisklema kuuldu üle ja kavandama lähtuvalt sellest oma edaspidiseid tegevusi. Muidugi ei hakka keegi kodutöid kontrollima. Aga sündmuse korraldajad Ljubov ja Irina loodavad, et osalejad muutuvad enesekindlamaks, õpivad tegema kiireid otsuseid ja keegi julgeb isegi oma ettevõtte asutada ja äri avada.

EENA Narva klubi tänab Ameerika Keskust rahalise toetuse eest! Oleme tänulikud Keskraamatukogu töötajatele abi eest ettevõtlusteemaliste raamatute näituse kokkupanemisel ja kujundamisel, neid oli raamatukogus palju ja erinevates keeltes, nii et tulge tutvuma.

EENA Narva klubi president Ljubov Fomina kinkis raamatukogule Narva esimese EENA klubi arhiivi ja varasematel aastatel linnas toimunud kooliolümpiamängude materjalid.

Sündmusel osalejad jäid veel pikalt omavahel vestlema ega kiirustanud lahkuma – uusi mõtteid ja inspireerivaid ideid jagus jagamiseks kuhjaga.

Narva ettevõtlikud naised said sellelt sündmuselt väga selge märgi, et selliseid kohtumisi on väga vaja ka edaspidi, sest suhtlemine rikastab kõiki.

Järgmine karjääriõhtu toimub 6. märtsil, naistepäeva eel, kohtumiseks on juba tekkinud uusi ideid!

16.1.2023, Narvas

Artikli koostas EENA Narva klubi liige Irina Bahramova ning toimetas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

EENA Äriklubi korraldas ajaloolise esimese Naisettevõtjate Ärihommiku

Bolti kontor 14. detsembril, 2022. aastal kell 08.00. Ruum on täis naisi, nende sigimist ja sagimist, sekka naeru ja uusi tutvusi – see on avaakord EENA Äriklubi kvartaalsetele Naisettevõtjate Ärihommikute sarjale.

Tegusatele naistele omaselt alustati kolmapäevast varahommikut ühise hommikusöögi ja networkinguga. Just see – networking – saigi Ärihommikute sarja esimese sündmuse läbivaks teemaks. Ei ole ju kellelegi uudis, et eestlane on küll kõva töötegija, kuid uute inimestega kergekäeline tutvuse loomine on vähestele meist loomuomane. Selleks, et naisi networkingu avamerele mitte aerudeta hulpima jätta, anti kõikidele osalejatele jäämurdmiseks kätte bingo-mäng, kus vajalike ruutude täitmiseks sai mõnusalt juttu ajada ja eesmärgipäraselt uusi tutvusi luua. Kõige kiiremal naisel jäi viimaseks täidetavaks ruuduks „Leia keegi, kes on läinud pankrotti“ vaid pelga pooletunnise mänguaja möödudes. Õnneks märkas ta selle kohutava protsessi läbinu kohta mõtteid pärida just õigelt inimeselt ning esimese bingo-täitja auhind oligi auga välja teenitud. Palju õnne veelkord, Tiina Mitt! 

Seejärel suunduti saali ning alati särav ja energiline hommikujuht Katrin Hinrikus (Täitsa Pekkis Akadeemia ja podcast) juhatas sisse networkinguteemalise paneeli.

Paneelvestluses puuriti nii vestlust juhtinud EENA Äriklubi presidendi Kris Leinatamme (Inspiratsiooniraamatukogu OÜ asutaja) kui ka osalejate endi küsimustega networkingu kogemuste kohta sellistelt ägedatelt naistelt, kes ei ole võõrale ligi astumisest iial numbrit teinud ja seetõttu võib neid õigustatult sarinetworkijateks nimetada.

Nimelt on Kadri Tuisk (Clanbeat OÜ, Aasta Noor Naisettevõtja 2021) oma startupile rahastust otsides pidanud häbita ligi astuma igasuguse staatusega investoritele; ka Kirke Leinatamm (Scopus OÜ) ja Signe Ventsel (Brandmoon OÜ) ei ole saanud endale lubada mitte mingit tagasihoidlikkust ei siin- ega sealpool riigipiiri.

Kris Leinatamm alustas paneeli sissejuhatava mõttega networkingu kohta: “Networking on kunst luua ühisosa enda ja oma vestluspartnerite vahel.” Sellest mõttest kantuna hakkas saalis kunstiloome ja läbi paneelvestluste lendas õhku rohkelt häid mõtteid, ideid ja inspiratsiooni.

Mõned nopped, mis networkimise puhul esile toodi:

• Networkimine on teadlik edu pant – põhjalik eeltöö ja enda eesmärgi püstitus on väga olulised, et saada vestlustest ja kontaktidest maksimum
• Tee ennast nähtavaks
• Jää alati ausaks ja siiraks, võlts nähakse läbi
• Osalemine networking-üritusel ei ole ainult uute kontaktide leidmine, vaid ka kohtumine iseendaga leidmaks uusi ideid ja mõtteid ka enda jaoks
• Nimede meeldejätmisel kasuta nutikaid nippe, mis Sinu enda jaoks töötavad ja kasuta neid teadlikult – näiteks tabeli koostamine, kuhu lisaks nimele ja ettevõttele lisad ka muid detaile, mida hiljem oleks hea kasutada sama inimesega uuesti kontakti võttes
• Silmas-silma kohtumiste mõjuefekt on tugevam kui online-kontaktid – võimalusel kohtu inimestega ja suhtle otse
• Mis on sinu kiiks, millega sa meelde jääd? Mõtle sellele ja too see välja, kasuta teadlikult. Kui Signe näiteks on spordifanatt ja piparkookide armastaja, siis Kadri toob alati välja enda tugeva sümpaatia pandade vastu
• Kas sul on liftikõne? Mis see on ja mida sisaldab? Ideaalis sisaldab see Sinu tegevusvaldkonda, mõnda huvitavat nüanss Sinu isiku kohta ja kuidas saad kasulik olla ning millega lood väärtust. Kui valmis mõeldud, siis ainult harjuta, harjuta, harjuta ning kasuta!
• Networkimisel investoritega ära võta neid kui liikuvaid rahapakke, kõik me oleme inimesed, ole ehe ja inimlik kõigiga samamoodi
• Naisena kasuta oma ehedust ja siirust, see mõjub loomulikult ja tekitab usalduse – usaldus on aga eduka koostöö aluseks
• Ära pelga komplimente teha! Ütleme teineteisele hästi, kui märkame ilu
• Kui märkad, et mehed pidevalt näevad sind networkimise ajal natuke muud moodi, kui ärikontakti, oli Kadri nõuanne väga lihtne – osta endale kihlasõrmus! Lisaks sellele, et mehed saavad konkreetse sõnumi, sõlmid ka iseendaga väga ilusa kokkuleppe – olen abielus iseendaga 

Lisaks paneelile oli avatud networkimis- ja hommikusöögiala, inspiratsiooni- ja hea enesetunde ala, kus sai näha Äriklubi liikmete ettevõtete stende. Lisaks osutus ka äärmiselt populaarseks kaks tahvlit – ühele sai kirjutada, mida ise pakud ja teisele sai kirjutada, millist koostööpartnerit otsid. Järgmine kord on kindlasti vaja suuremaid tahvleid! Kuid õnneks ei mõjutanud see midagi, kuna igaüks sai registreerides ligipääsu kõigele, mis tahvlile oli kirjutatud. Seega jätkus paljudel ka kodutöö pärast üritust – käia kõik kontaktid uuesti läbi ning vaadata, ehk veel klapib kellegi pakutu või on võimalus uueks koostööks!

Just see viimane ilus sõna – koostöö – saab olema järgmise ürituse põhiteemaks. Seda sai mainitud ka ärihommikul ning Kris oli leidnud järjekordse ilusa definitsiooni koostöö mõistele. Igatsugu definitsioonid tunduvad küll väga koolilikud ja kuivad oma olemuselt, kuid sealt võib välja noppida väga häid ideid! Nii, nagu andis definitsioon networkimisest mõtte-ja kõneainet paneelis osalenutele sel korral, ehk annab ka koostöö definitsioon mõtteainet juba ette järgmiseks äriklubi ürituseks. Mis tuleb Sinu jaoks siit mõistest väga olulisena välja?

Koostöö on järk-järgult arenev protsess, mille käigus kaks või enam osapoolt panustavad ühistegevusse, seejuures teineteist täiendades ja vastastikku rikastades eesmärgiga saavutada saavutada vähemalt üks jagatud eesmärk.

Selleks, et seda omakeskis jälle arutada ning loodetavasti targemaks saada ning inspiratsiooni leida, kutsume teid kõiki osalema 8. märtsil juba teisel Naisettevõtjate Ärihommikule, mis saab toimuma samuti Bolti kontoris.

Leia infot ja osta pilet märtsikuu üritusele – https://fienta.com/et/s/naisettevotjate-arihommik-by-eena-ariklubi

Ürituse fotogaleriid saab vaadata SIIT.

Täname kõiki esinejaid, korraldajaid ja osalejaid! Oli igati kontaktiderohke ja inspiratsiooni täis hommik.

Tekst: Maris Kaer (Profee OÜ asutaja), Kris Leinatamm, Kirke Leinatamm

Fotod: Gertrud Alatare 

Tartu klubi alustas uut aastat

EENA Tartu klubi uue aasta alguse pidu toimus 5. jaanuaril väljasõiduga Viljandimaale, Kolga Jaani.

Ürituse korraldajateks olid Kärt, Ülle ja Merle, võõrustajaks oli Reimani kohvik ja tema lahke pererahvas.

Õhtu oli meeleolukas, kandidaatliikme staatusest sai täieõiguslikuks klubiliikmeks Ly Kubenko, edastati uudiseid ja teateid ning edasine õhtu jätkus juba meeldivas seltskonnas gurmee toitu nautides.

Õhtut aitas sisustada showbaarman ja kokteilimeister Tarmo Piir, nippe piparkookide kaunistamiseks suhkruglasuuriga jagas Ülle Järv, tuntud filmide ja teleseriaalide teemalise muusikaviktoriini viis läbi Kärt Pedoksaar.

Kokkuvõtte tegi Merle Saviauk Tartu klubist

BPW Tartu naised otsisid Tartu Ülikooli muuseumist õnne valemit

13. detsembril 2022 veetsid Tartu naised talvise õhtupooliku Tartu Ülikooli Muuseumis, et mõtiskleda õnne erinevate tahkude üle. Näitus “Palju õnne!?” jutustab heaolust, vaimsest tervisest ja tasakaalust nii inimeste endi sees kui ka omavahelistes suhetes erinevatel tasanditel.

Muuseumi juht ja BPW pikaajalise liikme Jaanika Andersoni eestvedamisel tutvuti näituse interaktiivsete teostega ning tehti läbi kaks mängu, mis aitasid mõista teineteise erinevusi ja tekitasid huvitava diskussiooni koosviibijate seas.

Kui esimeses mängus pidid naised vaid viiest legoklotsist ehitama pardi, said kõik positiivse üllatuse osaliseks, et nii väheste vahenditega on võimalik mitmeid versioone ellu kutsuda – lähenemised olid väga erinevad, aga lõpptulemused huvitavad ja kõik omamoodi täiuslikud. Mängu sügavama tähenduse võttis kokku külalistemaja perenaine Ülle: “Kui palun oma toateenindajatel toad ära koristada, ei peaks ma neile mitte ette näitama, kuidas seda teha, vaid julgustama neid ise otsustama, kuidas ülesandele läheneda soovivad. Tähtis on ju vaid tulemus.”

Teises mängus valisid kõik endale ühe emotsiooni ning järjestasid end teiste sõnu teadmata ühte ritta. Ootuspäraselt olid positiivse alatooniga sõnad eespool ning negatiivsed viimaste seas, kuid omaette diskussioon tekkis sõnade tähenduse üle, sest iga inimene tajus emotsioonide tähendust veidi erinevalt. Taaskord saime kinnituse, et nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja tunnetusi.

Täname Jaanikat ja Tartu Ülikooli muuseumi, et saatsite meid jõuluajale vastu õnnelikumate ja mõistvamatena ning soovime palju edu Euroopa Aasta Muuseumi auhinnale kandideerimisel.

Pärnu klubi õppis vaimu toitmist ja võttis aasta kokku

Detsembri alguses võõrustas EENA Pärnu klubi Endla Teatrikohvikus toimunud kohtumisõhtul “Terves kehas terve vaim”nii klubikaaslasi, meie edutiimide liikmeid kui huvilisi väljastpoolt organisatsiooni.

Oma teadmisi jagas toitumisnõustaja Triin Muiste, kes keskendus oma ettekandes sellele, milline mõju on toiduvalikutel meie vaimsele tervisele. See, mida ja kuidas süüa, mõjutab meie tervist, sealhulgas vaimset tervist, aga ka vastupidi – vaimne tervis mõjutab seda, kuidas ja mida me sööme.

Kohtumisõhtul saime teada, kuidas vältida keskmise eestlase kombel enese haigeks söömist ja muuta vaimset tervist toetava toidu tarbimine oma igapäevaelu normaalseks osaks.

Triin Muiste on toitumisterapeut ja elamuskoolitaja, kes usub, et tervislik toitumine peab olema nauditav! Igapäevaselt toimetab Triin oma ettevõttes Triinu toidumaailm, kus tegeleb kokkamiskoolituste korraldamise ja läbiviimisega, toitumisalaste loengute pidamise ning toitumisteraapia-alaste nõustamistega. Lisaks oma igapäevatööle on Triin juba pea kümme aastat lektoriks Annely Sootsi Koolituse Tervisekoolis, tegutseb Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuses ning on mentoriks lastele suunatud programmis Meelte kool.

Triin on välja andnud ka mitu retseptiraamatut. Viimane neist “Nauding köögiviljadest” ilmus 2022. aastal ja kohtumisõhtu lõpuks leidis toidutarkusi täis teos tee nii mõnegi jõuluvana kingikotti. Raamat on praegu müügil Apollo raamatupoes, Rahva Raamatus ja Selverites.

Retseptid raamatus “Nauding köögiviljadest” on põnevad, lihtsad ja äärmiselt maitsvad ning olles sealt juba mitut rooga ka ise proovinud, julgen kinnitada, et rõõm köögiviljadest jõudis nii keha kui vaimuni.

Et hoida toituteemat fookuses, möödus söögilaua taga ka Pärnu klubi jõuluõhtu, mil võtsime 2022. aasta kokku ja tegime plaane uueks aastaks. Meie võõrustajaks oli Pärnu klubile juba armsaks saanud restoran Mon Ami, kus aja jooksul oleme korraldanud nii mõnegi avatud kohtumisõhtu ja võõrustanud aktiivseid ning ettevõtlikke Pärnumaa naisi.

Tekst: Pärnu klubi

Foto: Kadrin Kahu

Rannamõisa klubi võttis aasta kokku

Rannamõisa naised valisid kõige tuisusema päeva detsembris ja kogunesid aastalõpu pidulikule õhtusöögile 12.detsembril sündmuskeskuses Vatican, et Merle Palmiste monoetenduse saatel “Ala(s)ti Palmiste” nautida head seltskonda ja panna punkt 2022 aastale.

Hilisem kohtumine meie teatridiiva Merle Palmistega andis vastused kõige põletavamatele küsimustele, mis etenduses veel vastuseta jäid. Kolme roosiga proua Palmistele soovisime jätkuvaid loomingulisi ideid, mängukirge ning palju armastust.

Ühtlasi tänasime meie eelmiste hooaegade presidenti Inge Strahovit ja tervitasime Rannamõisa rinnarosetiga uusi klubiliikmeid.

Uus aasta toob uued väljakutsed. Kaunist jõuluaega ja meeleolukat aastavahetust ning toredate kohtumisteni uuel aastal!

Tekst: Elina Konsa, Rannamõisa klubi 

Rannamõisa klubi väikesed kingitused Harku valla koduhooldusel olevatele eakatele

BPW Estonia Rannamõisa klubi tegi varakult valmis väikesed jõulukingitused Harku valla koduhooldusel olevatele eakatele.
Kingituse koos südamlike pühadesoovidega toimetavad koduhooldusel klientidele valla hooldustöötajad. Kui eelmisel aastal olid kingiks piparkoogid ja maasikamoos, siis sel aastal šokolaad ning musta sõstra ja piparmündiga Tervise Väe tee.

BPW Rannamõisa klubi soovib kingisaajatele head tervist, rahulikke pühi ja toredat uut aastat.

Harku Valla Teataja 24.11.2022

EENA juubelisündmustel osalesid väliskülalised kümnest riigist

EENA 30. juubeli pidustuste eelõhtul saabusid Tallinna väliskülalised kümnest riigist. EENA president Ester Eomois ja Tallinna klubi liige Virve Poom tervitasid delegatsioone nii Iirimaalt, Islandilt, Leedust, Lätist, Maltalt, Norrast, Singapurist, Soomest, Šveitsist ja Ukrainast.

Oma õnnitluse saatis EENAle ka BPW ülemaailmse organisatsiooni president dr Catherine Bosshart. EENA juubeli puhul võttis nii konverentsil kui galal sõna BPW Euroopa koordinaator Anu Viks.

Kohal olid ka BPW Euroopa koordineerimiskomitee liikmed Gudrun Jakobsdottir Islandilt ja finantsjuht Carmen Taheny Iirimaalt ja Sheeran Kim Šveitsist.

EENA 30. juubelipeo eelõhtul, 11. novembril toimus ühine õhtusöök restoranis Dominic, kus lisaks väliskülalistele osalesid ka meie noorima klubi EENA Saaremaa ja nende mentorklubi EENA Äriklubi liikmed.

EENA 30. juubelile pühendatud konverentsi 12. novembril avas Ukraina suursaadik Eestis Mariana Betsa, kes tunnustas meie organisatsiooni tööd Ukraina abistamisel ning soovis edu edaspidiseks.

Konverentsi kolmas paneel oli pühendatud rahvusvahelistele kogemusele. Elavas diskussioonis osalesid Ester Eomois (EENA president) Anu Viks (BPW Euroopa koordinaator ja EENA Tallinna klubi liige), Mariella Camilleri (BPW Malta president), Jóhanna Kristín Tómasdóttir (BPW Reykjavík president, Island), Sheerah Kim (BPW Euroopa & Noorte BPW kommunikatsioonijuht ja BPW Šveitsi esindaja).

Vaata ka meeleolukat fotogaleriid siin postituse all.

Tekst: Külli Kodasmaa, EENA Pärnu klubi liige ja EENA kommunikatsioonijuht

EENA juubeliks valmis raamat „30 aastat esireas“

Meie juubeliks valmis värske raamat, kust leiab tegusate EENA naiste lood läbi 30 aasta. Raamatu idee autorid on Ester Eomois ja Liina Helstein. Kirjutise kaante vahel avavad ennast ja oma rolli organisatsiooni asutajaliikmed, presidendid, klubide loojad ja aktiivsed liikmed.

Raamat toob lugejani säravate naiste karjäärilood ja olulised sõnumid, aga ka nõuanded, mida nad annaksid nüüd – küpsemate ja targematena – oma 30-aastasele minale. Kogutud lood on südamlikud, personaalsed ja väga avatud. Eraldi on raamatus välja toodud Aasta naise, Aastate naise ja Aasta noore naisettevõtja tiitli saanute nimed.

Äramärkimist väärib ka raamatu särav ja meeldejääv kujundus. Kõik kujundustööd, nagu ka EENA juubelilogo ja -graafika, on teinud andekas Võru klubi president Merle Koop. Raamatu toimetamisele aitasid lisaks Estrile, Liinale ja Merlele kaasa veel Siiri Tiivits-Puttonen, Algi Sinisalu, Virve Poom ja Reet Villig. Keeletoimetamise tegi BPW Malta juhatuse liige Ingrid Eomois. Korrektuuriga aitas Jolan Henriette Koduvere ning fotod jäädvustas Diana Ruitlane-Rüütli.

„Pikk ja külm kevad kippus nurjama plaane teha kõigist naistest suvevallatuid pilte. Siiski jõudis kevadsoojus just õigeks ajaks ja fotod said kenasti Tallinnas EBS-i hoones ja kõrval asuvas kevadises pargis päevaga tehtud. Ka Tartu päev sai Võrust pärit fotograafi Diana Ruitlane-Rüütli abiga selleks hetkeks kohale jõudnud suvekuumuses ERMi hoonete kõrval jäädvustatud,“ rääkis Liina Helstein raamatu koostamisest.

Juubeliraamatut käes hoides on tore vastu võtta külalisi, samuti sobib see kingiks EENA partneritele või uute klubiliikmete tervitamiseks. Raamat on tunnustus kõigile neile naistele, kes oma vaba aega, oskusi ja teadmisi, teinekord ka perekonna arvelt võetud aega, on EENAga jaganud. Köidet on hea aeg-ajalt oma raamaturiiulilt kätte võtta, lugedes ajas tagasi minna ja jälgida, kuidas on toimunud Eesti ettevõtlike naiste areng ning mil viisil on EENA väärtused ühiskonda muutmas ja juba muutnud.

Juubelraamat trükiti Tallinna Raamatutrükikojas ja selle tiraaž oli 400 eksemplari. Kuna raamatuid on piiratud koguses, tasuks klubidel endale mõned eksemplarid varuks soetada, et mitte ilma jääda.

EENA – Eesti Ettevõilike Naiste Assotsiatsiooni Narva klubi on taastanud ilusa traditsiooni ning taas antakse välja Narva Aasta naise tiitlit. Aasta naist valiti Narvas ka aastatel 1997-2004.

EENA Narva klubi naised esitasid juba kolmandat korda oma kandidaadi ka EENA Aasta naise konkursile.

EENA Narva klubi tervitas 26. novembril Narva 2022. aasta edukaid naisi ja küünlatseremooniaga tähistati ka EENA 30. sünnipäeva kenas ajaloolises Narva restoranis Rondeel.

Narva Aasta naine 2022 konkursile esitati üheksa kandidaati. Finaali jõudsid need kolm naist:

Natalja Metelitsa, keda iseloomustati konkursile esitamisel järgmiselt: „Kaunis ja tegus naine, kahe täiskasvanud lapse ema, suure maja perenaine, andragoog, reisihuviline, kes on ennast teostanud oma kutsealal ning jagab kogukonnale oma teadmisi, energiat ja häid ideid muutuste elluviimiseks“.

Anna Markova, keda iseloomustati konkursile esitamisel järgmiselt: “Ütled Narva ja kohe meenub Anna, kes on oma linna tõeline patrioot!”

Anna Farafanova, kes on Narva Eesti Keele Maja juht ning inspireeriv ja aktiivne kogukonnaliige.

EENA Narva klubi juhatuse hääletuse tulemusel võitis konkursi ja sai Narva aasta naine 2022 tiitli Narva Eesti Keele Maja direktor Anna Farafanova.

Anna on Integratsiooni Sihtasutuses töötanud 2016.aastast. Ta alustas nõustajana, seejärel oli koostööprogrammide juht ja ettevõtlusvaldkonna juht. Enne Integratsiooni Sihtasutust töötas Anna Meresuu SPAs müügijuhina. Tema töö Narva eesti keele maja juhina on olnud silmapaistev: ta on loonud motiveeritud kollektiivi, kes panustab Eesti ja Narva arengusse ning oskab lisaks tavapärastele tegevustele ka riske võtta ja suurelt mõelda. Tal on julgust võtta vastutus ning ta toetab ja julgustab oma kolleege, kui teel on raskusi.

Tema väärtused väljenduvad tema käitumises ning ta on eeskujuks nii oma kolleegidele kui kõigile inimestele, kes külastavad Narva Eesti Keele Maja. Anna on Naine suure tähega: ta on suurepärane ema oma lastele, hooliv kaaslane sõpradele ja kolleegidele. Integratsiooni Sihtasutus ja Narva Eesti Keele Maja on viimastel aastatel läbi viinud suuri, Narva elu mõjutavaid projekte nagu Kooslaulmispidu, mis oli pühendatud Eesti taasiseseisvumise 30.aastapäevale, lavastas räpi-ooperi Karma ning sellel aastal on filmi “Valik” esilinastus PÖFF-i programmis. Kõigi nende projektide juures on Anna olnud kui hea haldjas, kes toetab, aitab, mõtleb läbi ja hoiab loomeprotsessi tegusa ja asjalikuna.

Südamest täname EENA Tallinna klubi ja EENA Tartu klubi naisi Virve Poomi, Marika Utkinit ja Riina Piiglit, kes aitasid meie ettevõtmise õnnestumisele kaasa ja tulid toeks oma kogemusega.

Me täname väga Narva Aasta naine 2022 ürituse sponsoreid EENA Narva klubi, WellDone Art Studio, Astri Narva, Lazerzone, MeiTan Narva ning meediakajastuste eest ERR Raadio 4 ning fotograafi Maria Buhharovat.

Eriti tänulikud oleme Smirnovite perekonna andekatele liikmetele ning Ljudmile Polõnine`le kaunite meloodiate esitamise eest!

Narva Aasta naise tseremoonia restoranis „Rondeel“ pakkus mõnusat õhkkonda, pidulikku õhtusööki ning suhtlemist ja uute kontaktide loomist. Tseremoonial osalesid sellel aastal ka Narva tuntud mehed saatejuht Sergei Rõmar ja Narva populaarseim giid Aleksandr Openko.

Õnnitleme südamest meie edukaid Narva naisi ja tunneme teie üle uhkust!

Tekst: EENA Narva klubi ja EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuhtide koostöö

Narva, 2.11.2022

EENA 30. sünnipäevale pühendatud inspiratsioonikonverents „Naine kui tuleviku looja“ toimus 12. novembril Radisson Collection hotellis

Konverentsi avamisel ütles soojad tervitussõnad Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis, Mariana Betsa. Kohal oli üle 100 naise ning sisukas päevakava pakkus palju põnevaid vestluspaneele.

Päev koosnes kolmest vestluspaneelist ning toimus ka praktiline töötuba, kus oli võimalik kõiki kuuldud mõtteid koondada ja tulevikku planeerida.

Esimene vestluspaneel kandis nime „Kogemusest õppimine“.

Selle eesmärk oli jagada elulisi kogemusi ja nõuandeid, millest on võimalik õppida ja inspiratsiooni ammutada. Paneelis osalesid aasta naise tiitli laureaadid Katri Raik (Narva linnapea), Emöke Sogenbits (Hanza Mechanicsi Balti klastri juht), Mariliis Lill (näitleja ja lavastaja) ning Marina Kaljurand (Euroopa Parlamendi liige).

Paneeli juhtis Külli Meister, EENA/ BPW Estonia Ettevõtlusklubi liige ja president 2020/21, Antalis AS personalidirektor.

Esimese paneeli üks põhiküsimus oli: „Mida ütleksid oma 25-aastasele minale?“

Kõigi osalejate lugudest käis läbi juhtmõte usaldada oma vaistu, olla enesekindel, julge ning alati härjal sarvist haarata, sest sa ei tea kunagi, millega see lõpeb ja kuhu see sind viia võib. Alati tuleb järgida oma rada. Teiste arvamust on oluline kuulata, kuid otsused tuleb ikkagi enda sisetunde järgi teha.

Teise paneeli teema oli „Tuleviku kujundajad ettevõtluses“.

Selle eesmärk oli anda naistele julgust ettevõtlusega alustamiseks. Tihti oodatakse sobivat hetke või kui on olemas piisavad ressursid või plaanid. Aga sageli juhtub hoopis nii, et parimad otsused sünnivad spontaanselt.

Paneelis osalesid aasta noore naisettevõtja tiitliga pärjatud Marion Teder (CareMate), Mari-Liis Lind (Vivita), Kadri Tuisk (Clanbeat), Katriin Jüriska (Uuskasutuskeskuse juhatuse liige) ning Teele Saarma, Luminor Grupi juhtimise arendamise valdkonna- ja koolitusosakonna juht.

Teist paneeli juhtis Karin Madisson, EENA/ BPW Estonia Ettevõtlusklubi liige ja Advokaadibüroo Sorainen partner.

Kõlas palju inspireerivaid mõtteid ja julgustavaid sõnumeid alles alustavatele ettevõtlikele naistele. Kõige olulisem on see, et kui sa midagi tahad, siis ära oota kõige paremat või sobivamat hetke, vaid tee seda kohe ning isegi kui kõik kohe ei õnnestu, siis on sellest võimalik õppida ja edasi saab ainult paremaks minna.

Kolmas ja viimane vestluspaneel oli teemal „Rahvusvaheline koostöö ja naiste roll selles“.

Paneel käsitles naiste rolli ühiskonnas ja eri riikide spetsiifilisi murekohti. Paneelis osalesid Anu Viks (BPW Euroopa koordinaator), Mariella Camilleri (BPW Malta president), Jóhanna Kristín Tómasdóttir (BPW Reykjavík president, Island), Sheerah Kim (BPW Euroopa & Noorte BPW kommunikatsioonijuht ja BPW Šveitsi esindaja). Paneeli juhtis Ester Eomois (EENA/ BPW Estonia president).

Paneeli peamisteks aruteluteemadeks olid välisriikides levinud ema- ja isapuhkus, pikalt kõneainet pakkuv palgalõhe ning meeste ja naiste võrdsus juhtpositsioonidel.

Sisukatele ja inspireerivatele arutelupaneelidele järgnes praktiline töötuba „Tuleviku disainimine“.

Selle eesmärk oli teha laudkonniti kokkuvõtted arutelupaneelides räägitust ning üheskoos mõelda, mida tahetakse koos tulevikus ära teha. Kõlas palju lennukaid ja inspireerivaid mõtteid, kuid mis kõige tähtsam, naised, toetagem ja inspireerigem üksteist, sest just see annab meile julgust kõik mõtted teoks teha ning kõrgele ja kaugele jõuda.

Täname suursponsoreid, tänu kellele üritus võimalikuks sai: Luminor Bank AS ja Sorainen Advokaadibüroo. Suur kummardus Teele Saarmale ja Karin Madissonile.

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi liige 

Fotod: Diana Ruitlane-Rüütli

EENA 30 sünnipäeva tähistamine oli väga edukas ja värvikad muljed jäävad südamesse alatiseks.

Tänan Estrit, Mari ja kogu EENA korraldustiimi suurepärase korralduse ja unustamatute hetkede eest, mida konverents “Naine kui tuleviku looja” ja EENA 30 pidulik galaõhtu 12.novembril meile pakkusid.

Soovin omalt poolt BPW Euroopa koordinaatorina edasi anda õnnesoovid Euroopa Föderatsioonidelt ja klubidelt, mis edastati mulle teile üle andmiseks. Andsin õnnesoovid üle kõigile konverentsi ja galaõhtu külalistele ning siinkohal annan õnnitlused üle ka kõikidele nendele EENA liikmetele, kes ei saanud osaleda.

Euroopas on meil klubid 31 riigis ja kokku on üle Euroopa pea 18 000 liiget, oleme üks suur pere. Edastan teile kõigile õnnitlused ka BPW International presidendilt Dr. Catherine Bosshart`ilt.

Peomeeleolu ja põnevat lugemist jätkub siiani. Suur tänu EENA 30 raamatu koostajatele ja 30 naisele, kes oma lugusid selles raamatus jagasid. Nii palju tegusaid naisi võimsate edulugudega jagamas oma elutarkusi.
Püsime EENA-na ikka esireas!

Heade soovidega,
Anu Viks
BPW Euroopa koordinaator ja EENA Tallinna klubi liige

Executive Member of BPW International
Regional Coordinator BPW Europe
2021 – 2024

18.november 2022, Tallinn

EENA kuulutas 12. novembril oma 30. juubeli pidulikul galal välja aasta naise, aastate naise ja aasta noore naisettevõtja.

Aasta naine 2022 on Johanna Maria Lehtme, aasta noor naisettevõtja 2022 on Kerli Ats ning aastate naine on Kersti Kaljulaid.

Aasta naine 2022 Johanna Maria Lehtme on MTÜ Slava Ukraini asutaja ja sellega paljudele inimestele võimaluste looja, et aidata sõjas hätta sattunud Ukraina inimesi.

Aasta naise tiitliga tunnustab EENA Eesti Vabariigi kodanikku, ühiskonnaelu aktiivset mõjutajat ja oma ametis pädevat naist äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Tiitlisaaja valimisel peame oluliseks, et ta on viimase aasta jooksul paistnud silma oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ja on Eesti naistele eeskujuks.

Johanna Maria Lehtme ütles tunnustust vastu võttes:
“Suur aitäh teile selle tunnustuse eest, see on tunnustus kogu minu meeskonnale. Mul on päris raske siin praegu olla, sest ootan luba Ukrainasse Herzoni piirkonda sisenemiseks, et aidata sealseid abivajajaid. Tunnistan, et ma ei ole juba üheksa kuud teinud nö normaalse elu asju, seetõttu olen tänulik, et saan siin täna teie keskel olla ja astuda korraks sellest sõjaolukorrast välja. See on mulle väga-väga suureks abiks”.

Aasta noor naisettevõtja 2022 on Kerli Ats, kes juhib Luigeveski Agro farmi ning on Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht, seistes nii ka teiste talunike huvide eest.

Aasta noore naisettevõtja tiitliga tunnustab EENA kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud oma tegevusvaldkonnas ning saanud klientidelt märkimisväärse poolehoiu või on esile tõstetud koostööpartnerite poolt.

Kerli Ats ütles tunnustust vastu võttes:

“Mul on suur rõõm ja au seda tunnustust vastu võtta, kuid tunnistan, et tiitlit “Aasta naine 2022″ vastu võttes tundsin ennast üsna ootamatult, sest minu igapäevane töö möödub meeste seltskonnas.  Ettevõtjana olen üsna oma tee alguses, aga oma ettevõttes lähtun samadest väärtustes, mis on mulle olulised Talupidajate Keskliidus tegutsedes ehk puhta eestimaise toidu tootmine. Mul on siiralt hea meel, et mulle antud aasta naise tunnustusega tunnustab EENA tegelikult Eesti talupidajaid, kes toodavad puhast ja Eestimaist toitu”.

Aastate naise tiitlisaaja on president Kersti Kaljulaid.

Aastate naise tiitli annab EENA välja naisele, kes on tubli äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal, kes on ettevõtja või ametinaine. Ta on Eesti Vabariigi kodanik, ühiskonnaelu aktiivne mõjutaja ning on kogu oma elu jooksul korda saatnud midagi eriti tähelepanuväärset.

President Kersti Kaljulaid ütles tunnustust vastu võttes:

Aitäh selle tunnustuse eest! Tunnen aukartust seda tiitlit vastu võttes ja tervitan kõiki neid naisi, kes on varasemalt selle väärika tiitli saanud – Anu Raud, Reet Laja, Siiri Oviir, Ita Ever, Marju Lauristin. Meil naistel on võrdsete võimaluste teemadel veel palju ära teha ka siin Eestis, kus arengud, erinevalt paljudest teistest riikidest, on positiivses suunas. Edu meile kõigile! Ma olen uhke EENA naiste ja meie Eesti noorte naiste põlvkonna üle”. 

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon kutsus üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valis EENA juhatus välja kolm kandidaati: Kristi Klaos, Põltsamaa valla abivallavanem; Johanna Maria Lehtme, MTÜ Slava Ukraini asutaja ja Ukraina abistamise korraldaja ning Ave-Gail Kaskla-Kurpys, uudse nõustamise formaadi Võõras Sõber autor ja eestvedaja.

Tänavused noore naisettevõtja kandidaadid olid Kadri Haljas, Triumf.Health tervisetehnoloogia ettevõtte looja; Kerli Ats, Luigeveski Agro farmi juht ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht ning Berit Joosep, Berrichi Skincare brändi looja ja Eesti looduskosmeetika valdkonna arendaja.

Tekst: Mare Timian, EENA Tallinna klubi juhatuse liige ja kommunikatsioonijuht

Fotod: Diana Ruitlane-Rüütli

Tallinn, 12.november 2022 

EENA 30.juubeliaasta kulmineerub 12. novembril naiste inspiratsiooni konverentsiga „Naine kui tuleviku looja“ ning EENA 30 piduliku galaga Tallinnas, kus kuulutame välja aasta naise, aastate naise ja aasta noore naisettevõtja.

Aasta naise tiitlile kandideerivad Kristi Klaos, kes panustab Põltsamaa valla tegevusse 200% ning on toonud kohaliku omavalitsuse valdkonda ettevõtja mõtlemise; Johanna Maria Lehtme, kes kohe Ukraina sõja alguses lõi MTÜ Slava Ukraini ja on nii toonud Ukrainat aitama väga paljud ning on ka ise korduvalt Ukrainasse abi viinud; Ave-Gail Kaskla-Kurpys on uudse nõustamise formaadi Võõras Sõber autor ja eestvedaja. Võõras Sõber ennetab tööstressi ja läbipõlemist, pakkudes inimestele võimalust saada ära kuulatud ning mõistetud.

Aasta naise tiitliga tunnustab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon Eesti Vabariigi kodanikku, ühiskonnaelu aktiivset mõjutajat ja oma ametis pädevat naist äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Tiitlisaaja valimisel peame oluliseks, et ta on viimase aasta jooksul paistnud silma oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ja on Eesti naistele eeskujuks.

EENA kuulutab välja ka aasta noore naisettevõtja 2022. Kandidaadid on Kadri Haljas, kes Triumf.Health tervisetehnoloogia ettevõtte looja ja juhina panustab teaduspõhisesse laste vaimset tervist turgutava mängu arendamisse; Kerli Ats juhib Luigeveski Agro farmi, kus kasvatatakse 100% puhtatõulisi Aberdeen-Anguse veiseid. Kerli on ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht, seistes ka teiste talunike huvide eest; Berit Joosep on Berrichi Skincare brändi loojana andnud olulise panuse Eesti looduskosmeetika valdkonda. Ta on üles ehitanud jätkusuutlikult majandava tootmisettevõtte.

Aasta noore naisettevõtja tiitliga tunnustame kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud oma tegevusvaldkonnas ning saanud klientidelt märkimisväärse poolehoiu või on esile tõstetud koostööpartnerite poolt.

EENA 30. sünnipäeva tähistame 12. novembril naiste inspiratsiooni konverentsiga „Naine kui tuleviku looja“ kell 10.00-14.30 ning samal õhtul EENA 30 piduliku galaga algusega kell 19.00. Sündmus toimub Radisson Collection hotelli konverentsikeskuses aadressil Rävala pst 3, Tallinn.

Rohkem infot meie kodulehelt https://bpw-estonia.ee/sundmused/
Eelmiste aastate (1993-2021) tiitlikandjad https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Lisainfo:
Ester Eomois
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) president
tel: +372 56 49 11 88; e-post: ester.eomois@ebs.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

Võrdse palga päev 2022

7. novembril 2022 toimus EENA noorte initsiatiivil ja Sotsiaalministeeriumi toel võrdse palga päeva seminar 2022, mida saab järele vaadata: https://us02web.zoom.us/rec/share/zzGVR1xyYnkCjCLusxsLWlSS82igd8Np69JdZAXysf3unZKEXnKeLG1Na2xDJVF_.oYINtK02ZiQNsZfL

Euroopas on palgalõhe kampaaniate kõrval üha enam tulnud pildile mõtteviisi “Girls2leaders” kujundamine ning sellest inspireerituna kandis ka meie seminar pealkirja “Noored naised juhtimise poole”.

Paneeli juhtis EENA president Ester Eomois, intervjueeritavateks olid Karin Madisson (Sorainen vandeadvokaat ja partner) ning Mari-Liis Lind (VIVITA asutaja, tegevjuht ja produtsent, Aasta noor naisettevõtja 2019).

Vestlusest valmis visuaalselt atraktiivne joonis, mille teostas Siiri Taimla-Rannala Joonmeediast.

Tekst: Lisanna Elm

Mõeldes neile, keda me ei ole kohanud

Käes on hingedeaeg, aeg, mis viib mõtted neile, kes meie seast lahkunud, tuues kaasa erinevaid tundeid, aga ka tänulikkust, et need lähedased on meie eludes olnud.

24. oktoobril oli võimalus teha üks heategu ja mõelda neile, keda me ei ole kohanud. BPW Rannamõisa klubi liikmed Kristi, Inge, Signe, Algi, Kerti ja Carmen meisterdasid MTÜ Vaikuse Lapsed töötoas mälestuskarpe. Karbid meisterdati papist, mis kaeti dekoratiivse paberiga (tapeediga) ja varustati kaane sidumiseks paelaga. Viimane lihv anti karpidele väikeste armsate detailidega.

Südamega valmistatud karpidesse pannakse küünal, väike mänguasi ja soe käsitööna valminud tekike. Mälestusesemed kingitakse haiglas või sünnitusmajas lapse kaotanud vanematele aitamaks neil oma beebit mälestada.

Nii mõnigi osaleja on öelnud, et karbi valmistamise protsess on olnud omamoodi teraapilise iseloomuga!

Töötuba juhendas Ave Liiv.

Tekst: Signe Tamm, Rannamõisa klubi 

Rannamõisa klubi rahvusvahelisel muusikapäeval MUBAs

1.septembril 2022 avati Tallinna Muusika- ja Balletikool ehk MUBA. Rahvusvahelise muusikapäeva raames võtsid Rannamõisa Ettevõtlikud Naised ette külaskäigu unikaalse arhitektuuri ja sisekujundusega MUBAasse.

Koolis õpib ligi 700 õpilast, kelle käsutuses on 120 muusikaklassi, 6 tantsustuudiot, suur 450 istekohaga saal, 2 kammersaali ja blackbox, 2 foonikaga helistuudiot, õpilaskodu, ujula, imeline sisehoov. Muidugi on koolis söökla, sh võimalus õpilastel endil süüa teha, raamatukogu ja veel palju põnevat. Kõik on tehnika viimase sõnaga sisustatud. Ruumide topeltuksed ei lase muusikal klassist välja kosta. Põnevad olid koridoris puhkenurgad ja seintes olevad joogiveevõtu kohad.

Sisehoovis oli  mõnus vaikus. MUBA maja “Vaikuse aia” projekti autor on Austria arhitektifirma Atelier Thomas Pucher. Hoovi kaunistas kunstiteos HELIX. Saime teada, et alustati traditsiooniga, kus uute õpilaste kooli vastuvõtmise tseremoonia toimub just  kunstiteose sees. See moodustab nagu kaitse uutele õpilastele.

1,5 tunnine ekskursioon möödus kiiresti ja oli ääretult põnev.

Igal reedel kell 13:30, v.a koolivaheaegadel, ootab aga MUBA külla – toimuvad õpilaste kontserdid. Kõik on oodatud!

Samuti on võimalik soovi korral majaga tutvuda, registreeri end kirjutades sooviavaldus muba@muba.edu.ee

Tekst: Sirje Lehtmaa, Rannamõisa klubi 

Fotod: Kaie Sestverk ja Kerti Einberg, Rannamõisa klubi

Võrdse palga päev 2022 tähistamine juhatab sisse EENA30 juubelinädala

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) koostöös Sotsiaalministeeriumiga korraldab 7. novembril 2022 kell 11-12 Zoomis võrdse palga päeva tähistamisest inspireeritud arutelu „Noored naised juhtimise poole“.

Mida saavad erineva valdkonna ettevõtted teha, et naisi juhtivatele kohtadele suunata ja valida? Arutelus osalevad Soraineni vandeadvokaat ja partner Karin Madisson ning VIVITA kaasasutaja, tegevjuht ja produtsent Mari-Liis Lind. Vestlust modereerib EENA president Ester Eomois.

Registreeru eelnevalt: https://us02web.zoom.us/…/tZUqdu…

2022 aastal on tööajafond (tööpäevi) 255. Sooline palgalõhe on Statistikaameti 2021. a andmete kohaselt 14,9%. Arvutusharjutus näitab, et naised peaksid töötama meestest kauem 38 päeva (255×14,9/100≈38), et meestega võrdne aasta palk välja teenida.

Novembri II nädalal jääb 38 täistööpäeva aasta lõpuni ning oleme otsustanud 7. novembril tähistada päeva, mil naised enam tööd tegema ei peaks (aasta palk on välja teenitud).

Virtuaalne sündmus juhatab sisse EENA30 juubelinädala. Pidulik nädal kulmineerub laupäeval, 12. novembril Radisson Collection hotellis EENA30 inspiratsioonikonverentsiga „NAINE KUI TULEVIKU LOOJA“ ja piduliku galaga, kus 30. korda valitakse aasta naist ja 12. korda aasta noort naisettevõtjat.

Taustast:

EENA on võrdse palga päeva kampaaniat eestvedanud 2010. aastast. Esimestel aastatel toimus meeleolukas kampaania “Tilliga ja tillita”. Paar viimast aastat on toimunud Sotsiaalministeeriumiga koostöös avalikud diskussioonid või sotsiaalmeedia ülekanded, mis uurinud palgalõhe juurpõhjusi ja kannustasid mõtlema, mida naised majandusliku iseseisvuse heaks teha saavad. Hea uudis ongi see, et kui vaatame 15a tagust aega (aastat 2007), on palgalõhe praeguseks vähenenud rohkem kui poole võrra.

Varasemalt on tähistatud päeva pigem kevadel märtsis-aprillis, kui naised eelmise kalendriaasta palga välja teenivad. Euroopas on aga mitmel pool praktika juhtida teemale tähelepanu just sügiseti – kui naised võiksid teatud kuupäeval töötegemise lõpetada.

FB event link: https://fb.me/e/3WeD2QG4a

—

Lisanna Elm

5345 0975

lisanna.elm@gmail.com

.

EENA naine Anu Viks osales BPW Aafrika regiooni konverentsil Tansaanias.

EENA Tallinna klubi sõsar, juba enam kui aasta tegutsenud Huvitiim, alustas oma uut sügishooaega kohtumisüritusega.

EENA huvitiimi naised korraldasid meeleoluka sündmuse 13.oktoobril Neitsitornis, kus EENA naised kohtusid vestlusringis Anu Viksiga (pildil).

Anu on EENA Tallinna klubi pikaaegne liige ja ta jõudnud palju: varasemalt on ta olnud president nii EENA Tallinna klubis kui ka üle-Eestilises EENA-s.

Ja praegu on Anul täita järgmine eriliselt vastutusrikas ja väärikas rahvusvaheline roll – ta jätkab oma rahvusvahelist karjääri ning on BPW rahvusvahelise organisatsiooni Euroopa koordinaator.

Anu Viks osales 25-27. augustil EENA ülemaailmse katusorganisatsiooni BPW Aafrika regiooni konverentsilt Tansaanias. Anu rääkis kohtumisõhtule tulnud EENA naistele oma Aafrika konverentsi muljeid ning näitas ka toredaid fotojäädvustusi sellelt eriliselt sündmuselt.

Tänasime Anu mõnusa kohtumise ja muljete eest kena lillekimbuga.

Lillekimbu sai ka EENA liige Imbi Viisma, keda Õpetajate Galal 2022 tunnustati Tallinna Aasta Õppeasutuse juhi tiitliga. Palju õnne Imbile ja jaksu edaspidiseks!

Üritusel oli 13 osalejat, kohvilaua eest hoolitses Tallinna klubi liige Virve Poom. Aitäh korraldajatele ja osalejatele.

Tallinn, 20.10.2022

Ettevõtlusnädalal startis Pärnus kolm edutiimi

Pärnu klubi korraldas ettevõtlusnädala raames edutiimi kontseptsiooni tutvustava ürituse, mille eesmärgiks oli kohale tulnud naistest kohe ka edutiimid moodustada.

Suur rõõm oli näha, et kokku tuli veid üle 20 aktiivse ja ettevõtliku naise, kes ledsid edutiimi idee hea ja kasuliku olevat ning suur osa neist liitus kohe ka edutiimiga. Esimesed kohtumised on tänaseks juba peetud, ning pakatavat energiat, uusi äriideid ja toetavat suhtumist omavahel jagatud.

Suur tänu Pärnu klubi uuele presidendile Riina Tomastile, kes üritust vedas. Tänud kuuluvad ka Tartu klubi liikmele Riina Piiglile, kes sõitis isiklikult Pärnusse kohale ja tutvustas edutiimide kontseptsiooni. Aitäh Äriklubi liige Ebe-Liis Rattasepp, et jagasid meiega video vahendusel Äriklubi tegemisi ja rääkisid sellest, kuidas Äriklubi on edutiimi meetodi oma liikmete kasuks tööle pannud.

Viimasena rääkis oma edutiimi kogemusest ja sealt saadud kasust ning tugimisest Kadri Manilets, kes osales Pärnu edutiimis eelmisel hooajal. Kadri lööb kaasa ka sel hooajal, sest ta teab, et edutiim aitab teda edasi ning seekord on tal eesmärgiks oma toimivat ettevõtet suuremaks kasvatada.

Tekst: Pärnu klubi

Foto: Riina Tomast

Väärtuspõhine ettevõtlus ehk Äriklubi naised Tallinna Ettevõtluspäeval

Eelmise nädala teisipäeval, 27. septembril toimus Viru Konverentsikeskuses Tallinna Ettevõtluspäev ja selle aasta teemafookus oli väärtuspõhisel ettevõtlusel.

EENA Äriklubi naised Signe Ventsel (Brandmoon OÜ), Katrin Hinrikus (Täitsa Pekkis Akadeemia ja podcast), Kirti Kooser (Be More Superfood) ja Kris Leinatamm (Inspiratsiooniraamatukogu OÜ, EENA Äriklubi president) arutlesid, mis saab siis, kui ideest väärtust luua kasvab välja äri.

Taust

Jutuks tuli väärtuspõhine ettevõtlus, kuidas koostööst tekib sünergia ja mida see ärile finantsiliselt juurde annab; miks suundumine kvantiteedilt kvaliteedile on tee, mida tasub jalge alla võtta; kuidas hoida väärtust jätkuvalt oma äriidee fookuses; mida teha, kui väärtusfookus kipub kaduma ja paljust muust.

Milline roll on väärtustel oma ettevõtluse loomes ehk kuidas kõik alguse sai?

Signe: Koolitades ettevõtteid ja meeskondi ja juhtides tööandjabrändi projekte toon arengupartnerina läbi enda teadmiste ja kogemuste organisatsioonidesse muutusi. Saan öelda, et meil kõigil on hirmud ja seda ka tippjuhtidel, kuid hirmule vastu saab vaid teadlikkusega. Pannes kirja just need väärtused, millest ise juhindud, muutub nii äri kui ka ettevõtluses tegutsemine selgemaks – klientide ja koostööpartnerite valik lähtubki juba sinu kirjapandud väärtustest. Olles tegutsenud viimased 15 aastat ühes kõrgharidusasutuses, tõukas minu tollane juht heas mõttes mind liikvele ja ma hakkasin ettevõtjaks. Unistus ja mõte oli alati olemas olnud, aga tegudeni polnud seni jõudnud. Ühel hetkel aga elu ise müksas mind ja olen selle eest enam kui tänulik. Kuid miks? Tahan ise mõelda, olla loov, teha täpselt nii nagu mina näen, et on parim – ja seda kõike ettevõtjaelu mulle ka pakub.

Raamatusoovitus: Brené Brown „Dear to lead“

Katrin: Täitsa Pekkis podcasti ja Akadeemia juhtides loon täna läbi enda julguse ja autentsuse muutust inimestes. Ühel hetkel olin kohas, kus tundsin, et kõik läheb pekki. Mul tekkis aga küsimus, et kas ma tõesti olen ainus, kellel kõik pidevalt pekki läheb? Äkki on veel selliseid inimesi ja kuidas nad olukordadest välja tulevad? Seda uurides nägin, et muidugi on ja nii liikus mõte edasi telesaate loomisele. Kunagisele teletöö kogemusele tuginedes mõistsin, et see on üsna suur amps, kuid siis avastasin podcasti võimalused. Ma soovisin siiralt teha midagi, mis oleks endale lahe ja huvitav, looks väärtust ning meeldiks ehk paarile inimesele veel. Täna on meil aga üle mitme miljoni kuulamise ja üle 4 aasta on kestnud selline vinge sõit, millist ei oleks enne alustamist iial uskunud. Huvitav fakt: Kris Leinatamm oli üks esimesi saatekülalisi, ja teadmatusest, et podcast on videopildita helifail, saabus salvestusele täismeigis 🙂

Kirti: Muutused, ja sellest johtuvalt ka tõuked ettevõtlusega alustamiseks said alguse 2014. aastal koos poja sünniga. Teadsin, et endisel viisil ma enam jätkata ei saa. 2017. aastal asutasin ettevõtte Be More, mis tõusis sügavast soovist ise tervisevaldkonnas midagi ära teha: tõsta inimeste teadlikkust ja pakkuda väärtust ka väga heade tervisetoodete näol. Väärtustel on minu ettevõttes väga suur roll ja mul on hea meel tõdeda, et meie meeskonnaga on liitunud inimesed, kes neid jagavad, ehk on tasakaalukad ja hindavad tervislikke eluviise. Olen selle eest siiralt tänulik. Aga ma ei saakski teisiti, sest vastasel juhul tekiks väärtuste konflikt.

Jälgi südant ja raha tuleb?

Katrin: Ettevõtjana tuleb raha enda põhiväärtuste hulka lisada, siis muidugi tuleb 🙂 Samas on tähtis ennast ja oma ettevõtet näha eraldiseisvatena – mina ise, näiteks, taipasin üsna hiljuti, et „Täitsa Pekkis“ ei olegi minu „laps“, vaid lihtsalt ettevõte, mida ma arendan.

Signe: Kui sa ennast tunned ja väärtustad, siis väärtustavad sind ka sinu kliendid. Nad näevad ja tajuvad seda ning tulemusena soovivad sinuga koostööd teha. Nii tuleb ka raha.

Palgatöö vs ettevõtlus …

Signe: Mõte sellest, et mul oleks aastas vaid 28 päeva puhkust, tundub täna juba liialt ulmeline. Ma tahan olla iseenda boss: valida töötegemiseks nii aja, koha kui inimesed. Siinkohal on tähtis hoida fookust, sest keegi ei tule ettevõtjale ütlema, mida ta peaks tegema. Seega fookus, fookus, fookus – liigu edasi oma rajal ja enda väärtustele tuginedes, loo seda, mida sina tahad luua ja ära muretse, mida teised mõtlevad. Oluline on meeles pidada ka kuldsed sõnad, mis aitavad vältida läbipõlemist: efektiivne tegutsemise vajab tarka taastumist ja teadlikku enesehoolt! Seega tehkem ettevõtlust tervislikult!

Kirti: Ettevõtluses on peamine säilitada enda sees rahu ja tegutsemistahe! Järjekindlus on see, mis viib edasi – kui sulgub uks, siis lähed aknast! Ole järjepidev ja enda eesmärkides kindel. Ust kinni panna on alati lihtsam, kui edasi tegutseda. Mina püüan näha alati ka pigem koostöövõimalusi mitte rivaalitsemist – Be More on väga heades koostöösuhetes ka oma konkurentidega.

Katrin: Kindlasti on ettevõtlus minu elu üks parimaid arenguprogramme. See toob nähtavale varjatud väljakutsed ja paneb sind igal sammul proovile. Sina ise pead võtma täisvastutuse. Fookuse hoidmine on tähtis, kuid mulle meeldib ka Kaido Kubri vaatenurk, et fookust ei saa hoida, vaid fookus tuleb igal ajahetkel uuesti ja uuesti teadlikult valida ja see on mind viimasel ajal väga hästi kandnud.

Tekst: Maris Kaer, Kris Leinatamm, Äriklubi 

Rannamõisa klubi Raplamaa rabade päeval päikesetõusu nautimas

Rannamõisa eenakad alustasid hoogsalt uut hooaega Raplamaa rabade päeval matkaga Mukri rabasse.

24. septembri varahommikul kogunesime RMK Mukri raba lõkkeplatsile, et sealt üheskoos alustada räätsadel Sooserva Retkede matkajuhi Anu Kaarega päikesetõusu matka üle raba. Elamus oli räätsadel kõndida üle lainetava ja õõtsuva maa, lisaks varahommikune temperatuur vaid 2 kraadi plusspoolel ja läbi udu kerkiv päikesekera.

On maa – aga ei kanna, on vesi – aga sõuda ei saa …

Raba on liigivaene, kuid stabiilne kooslus, mis on tingitud tema suurest isereguleeruvusest ja suhtelisest autonoomsusest ümbritsevate alade aine- ja energiaringi suhtes. Raba on suur veereservuaar, mis sisaldab vähe mineraalaineid ja hapnikku. Vesi ei kustuta hästi janu, on pruunikas ja happelise reaktsiooniga, kuid on puhas ja seda võib juua. Need ja mitmed teised tarkused said sel hommikul koos päikesetõusuga selgeks.

Rabasse tasub minna mõtteid puhastama ja jõudu koguma – just seal sünnivad head mõtted.

Aitäh Sooserva Retkedele ja matkajuht Anu Kaarele, kes on oma ala professionaal ja kellega julgeb iga hetk “luurele minna”.

Tekst: Elina Konsa, Rannamõisa klubi 

Andsime Ukraina koolile üle heategevusena kogutud annetuse

EENA-l on pikaaegne heategevuse traditsioon. Üks olulisemaid neist on heategevuslik Kübarapidu, mida korraldame igal aastal augustikuus. Sellel aastal tähistasime selle kauni traditsiooni 25. aastat.

“Kübarapidu 25” toimus 15. augustil imekaunis Kadrioru lossis ja lilleaias. EENA Tallinna klubi oli peo korraldaja ning me võõrustasime stiilsel peol 130 külalist, õhtut juhtis laulja Artur Raidmets.

Sellel aastal kogusime annetusi Tallinnas asuva Lilleküla Gümnaasiumi Ukraina kooli loomiseks.

EENA naised käisid Ukraina kooliga tutvumas 23. septembril ning andsime kooli juhile üle Kübarapeol annetustena kogutud 1464 eurot. EENA-t esindasid külaskäigul EENA president Ester Eomois, Tallinna klubi president Siiri Puttonen, üks Kübarapeo peakorraldajatest Virve Poom ja meie finantsjuht Maie Mängel. Meid võtsid vastu Lilleküla Gümnaasiumi direktor Anu Luure ja Ukraina kooli juht Natalja Mjalitsina.

Rääksime Ukraina kooli lastega, tutvusime klassidega ja õppetöö korraldusega. Koolis alustas septembris õpinguid pea 400 algklasside õpilast, koolis töötab 30 õpetajat.

EENA kogutud annetusega sisustatakse kooli klassiruume Eestimaad tutvustavate väljapanekutega. Ostetakse eestikeelseid lasteraamatuid, Eesti geograafilisi kaarte, lauamänge, muusika CD-sid jm.

Hoiame Ukraina kooliga ühendust ka edaspidi ning meil on kavas korraldada ühiseid tegevusi, sh koolitusi, kohtumisi ja väljasõite.

Täname kõiki, kes Ukraina kooli heaks annetasid!

Tallinnas, 25.septemberil 2022

Postituse kirjutas Virve Poom, toimetas Mare Timian EENA Tallinna klubist

Foorum “Koostöös muudame maailma” 15.september 2022.

Foorum „ Koostöös muudame maailma“ toimus Ahvenamaa kruiisil ning seda korraldas ühendus „ Naised igast ilmakaarest“ koos EENAga. Foorumi eesmärgiks oli  tuua kokku erinevate naisorganisatsioonide esindajad, luua kontakte ja leida koostöökohti.

Foorumi eesmärk on leida Eesti naisorganisatsioonide ülesed koostöökohad, luua uusi kontakte ning arutada ühiskonna valupunktide üle.

             Teemad, mida foorumil käsitleti:

1. Kuidas hoida ja suurendada organisatsioonide aktiivset
ja tegutsevat liikmeskonda?

2. Millised on naisorganisatsioonide ülesed koostööteemad
ja võimalused koostööks? Kuidas seda teha?

3. Millised teemad ühiskonnas seoses naistega vajaks
suuremat tähelepanu?

4. Kuidas julgustada naisi meestekeskses ja
stereotüüpidest kubisevas ühiskonnas/organisatsioonis
võtma vastutust ja asuma juhtivatele kohtadele?

5. Kuidas motiveerida, inspireerida noorte liikmete
juurdekasvu ja osalust?

Maailmakohviku arutelu tulemusel toodi välja järgnevad
mõtted.

Foorumi „ Koostöös muudame maailma“ KOKKUVÕTE

1.Kuidas hoida ja suurendada aktiivset liikmeskonda

Tugeva liikmeskonna aluseks on oma liikmete usaldamine ja inspireerimine ning võimaluse andmine organisatsiooni arengusse panustada.
Liikmeskonda hoiab koos hea mainega organisatsioon, kus on värsked mõtted, samas on hoitud järjepidevuse traditsioonid. Organisatsiooni juhtnaiskond uueneb kindla perioodi järel.
Tugevate liikmetega organisatsioon on avatud, korraldab ka laiemale avalikkusele sündmusi, räägib oma lugudest ja on ühiskonnas eeskujuks.

2.Millised on naisorganisatsioonide ülesed koostööteemad ja võimalused koostööks? Kuidas seda teha?

Ühise koostöö jaoks on vaja esmalt kaardistada Eestis tegutsevad naisorganisatsioonid, nende peamised tegevusvaldkonnad ja eesmärgid. Täna tundub, et organisatsioonid tegutsevad veidi omaette. Koostöös on energia ja tugevus. Oluline on võrgustiku loomine, naiste kõrval ka meeste kaasamine ning ühise regulaarse tegevuse ( nagu näiteks koostöökogu) loomine.

Ühiste teemadena toodi välja peamised suunad:
• Naised juhtimises (ettevõttes, poliitika, ettevõtluses, muudes tööalastes tegemistes)
• Naiste probleemid ( vägivald, rõhutus, palgalõhe, madalad palgad nt õpetajad, sotsiaaltöö, 50+ tööhõive)
• Naiste enesearengu toetamine (eneseareng, julgustamine, naised erinevates vanuserühmades, uued oskused (nt investeerimine)

3.Millised teemad ühiskonnas seoses naistega vajaks suuremat tähelepanu?

Teemasid toodi välja palju, lähemalt on kõik ära toodud esitluse slaididel. Antud teemad on leidnud tähelepanu, kuid mitte piisavalt.
Pikemalt arutleti teema üle- üksikvanema hakkama saamine- see teema puudutab väga suurt osa naistest ning ka sellega haakuvad probleemid on seotud erinevate naisorganisatsioonide peateemadega. Toodi esile ka naistega seotud teemade käsitlemine ja sisu, vaja on muuta meediat, mis on nn meeste poole kaldu- nii teemade käsitluse hulga kui sisu osas.

4. Kuidas julgustada naisi meestekeskses ja stereotüüpidest kubisevas ühiskonnas/organisatsioonis võtma vastutust ja asuma juhtivatele kohtadele?

Oluline on teemasse kaasata praegused edukad naisjuhid ja ka poliitikud, kes oma kogemust jagavad. Juhtide järelkasvu koolitamine ja mentorlus toetab naiste rolli kasvu.
Meedia roll naiste esiletoomisel, stereotüüpidele tähelepanu juhtimine, nende ümberlükkamine ning positiivsetele lahendustele keskendumine.
Kandideerimistingimuste muutmine, personalijuhtide ja tippjuhtide koolitamine kaasavast organisatsiooni arendamisest.

5.Kuidas motiveerida, inspireerida noorte liikmete juurdekasvu ja osalust?

Noortele tuleb läheneda noortele oluluste teemadega ning noori endid kuulates ja kaasates, andes vastutust ning koostööd. Organisatsioonidesse tuleks hoida aktiivsena ja tegutsemises nn. Noorte sektsioonid. Liikmeskonna kasvatamine võiks alata juba varem, organisatsioonid saavad oma teemasid tutvustada põhi-ja keskkoolis. Toetavad erineva formaadiga tegemised nagu suvelaagrid, öö-ülikoolid, EL toetatud noorte projektid. Kaasata noori vabatahtlikena sündmusi, konverentse korraldama aga ka strateegiat arutlema. Kaasata ka neid noori, kes veel organisatsioonide liikmed ei ole.

Põhjaliku kokkuvõtte leiad SIIT

Kokkuvõtte koostas: Ester Eomois, EENA president

Eesti ettevõtlikud naised kuulutavad välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) tähistab sel aastal oma kolmekümnendat tegevusaastat ning  on taaskord hea meel välja kuulutada aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised.

Aasta naise tiitli kandjaks valib EENA igal aastal naise, kes on tubli äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal, kes on ettevõtja või ametinaine.

Möödunud aastal kuulutati aasta naiseks  olümpiavõitja Katrina Lehis ja  aasta nooreks naisettevõtjaks  noorte heaolu parendava startup ettevõtte Clanbeat asutaja ja tegevjuht Kadri Tuisk.

EENA juhatus kutsub ka tänavu üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi. Aasta naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes.

Samuti oodatakse aasta noore naisettevõtja kandidaate. Tiitel antakse naisele vanuses kuni 40 aastat, kes on viimase kolme-nelja aasta jooksul loonud ettevõtte, mis on omanäoline ja eristuv konkreetses valdkonnas ning tõstetud esile nii klientide kui ka kaubaturu teiste osaliste poolt.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlid kuulutatakse välja ja antakse üle 12. novembril hotell Radisson Collection konverentsikeskuses

toimuval  EENA 30 juubeliaastale pühendatud pidulikul galal.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja kandidaate saab  esitada                         

26. septembrist kuni 10. oktoobrini k.a Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni kodulehel  https://bpw-estonia.ee/esita-oma-aasta-naise-kandidaat/ .

Aasta naine

Lisainfo: Ester Eomois

EENA president 2018-2022

Ester.eomois@ebs.ee

“Minimalism” – vestlusõhtu Liisi Kirchiga

EENA Pärnu klubi uue presidendi, Riina Tomasti pikaaegne soov oli korraldada ettevõtlike Pärnu naiste jaoks kohtumine Liisi Kirchiga. Peale väikest suvepuhkust sai see kohtumine teoks kolmapäeval, 21.septembril mõnusas Pärnu kohvikus cafè MUM.

Vestlusõhtu oli avatud üritus kõikidele huvilistele. Osales umbes 20 naist ja ka üks julge mees.

Liisi Kirchi rääkis väga põnevalt, kuidas tema ja tema abikaasa jõudsid minimalismini ning kuidas see on nende elu ja valikuid mõjutanud. Aastate jooksul kogunenud mõtetest ja märkmetest sündiski raamat “Minimalism”.

Liisi rääkis lähemalt, mis on minimalism üldisemalt, minimalismi ajalugu, minimalism erinevates valdkondades ja mida see loob. Vestluse käigus jõuti arusaamisele, et iga inimese jaoks tähendab minimalism erinevat asja. Kelle jaoks vähem asju ja rohkem ruumi, rohkem aega ja õigemad valikud oma tegemistes, vähem kulutusi ja rohkem finantsilist vabadust, rohkem energiat ja väiksem ökoloogiline jalajälg. Grupiaruteludes sai ka igaüks kaas rääkida oma mõtetest ja avastada uusi võimalusi oma minimalistlikuks maailma loomiseks.

Tekst: Kristel Ollino, EENA Pärnu klubi

Pärnu klubi sai hooaja alguses uue presidendi

Pärnu klubi alustas uut hooaega juba augustis. Kohtusime oma uue liikme Kristel Ollino juures – imelises Raeküla linnaosas asuvas mõnusas tagahoovis õunapuude all, kus vaatasime tagasi möödunud hooajale ja tegime juba usinasti plaane sügis-talveks.

Kristel on meie klubi aktiivne liige, kes tööalaselt tegutseb personalivaldkonnas. Lisaks sellele on tal coach. Jagasime kohtumisel sügiseootusi ja rääkisime teineteisele, kes millises koolis või koolitusel septembrist alustab. Ka Kristel suundus taas koolipinki ja alustas õpinguid Tallinna tehnikaülikoolis, valdkonnaks ikka personalitöö.

Katrin Kuntus, kes on Pärnu klubi president olnud juba enam kui 1,5 aastat, andis ameti üle Riina Tomastile. Oma ametiaega kokku võttes tänas Katrin sõna otses mõttes iga kokkusaamisele kohale tulnud klubiliiget personaalselt ja rääkis enesearengust, mida presidendiks olemine on talle pakkunud.

Soovime edu Pärnu klubi uuele presidendile Riinale, kes juba usinasti toimetab ja võttis oma esimeseks ülesandeks korraldada septembris avatud üritus minimalismi teemal. Esinejaks sedapuhku insvestor ja minimalistliku elustiili praktiseerija Liisi Kirch.

Liisi tegemiste kohta saab rohkem teada näiteks siit: https://investeerimisklubi.ee/minimalistlik-elustiil-praktikas-liisi-kirch/

Tallinna klubi pikaaegne liige, EENA president 2015-18 ja tänane BPW Euroopa koordinaator Anu Viks räägib oma loo – kuidas pere ja töö kõrvalt aega leides maailma paremaks ja huvitavamaks muuta.

EENA liige 20 aastat

Otsisin väljundit väljaspool kodu ja tööd. Mul on 3 last. Kui liitusin EENAga, siis olid lapsed varateismelised. Tahtsin nii väga teha muid tegevusi ja omada põnevat ringkonda ka väljaspool kodu ja tööd.

Olen pikalt töötanud rahvusvahelises autotranspordis, juba 25 aastat. Paistab, et pikaajalised protsessid mulle sobivad.

Olin perekondlike sidemete kaudu tuttav Reet Lajaga. Mentorprogrammi kaudu kohtusin Virve Poomiga, olin tema mentii. 2000. aastal korraldas EENA BPW Euroopa regiooni konverentsi Tallinnas. Aitasin Virve Poomi mentiina konverentsi korraldada, tegelesin välisdelegatsioonidega ja osalesin ka ise konverentsil. Sel hetkel ei osanud ma veel aimatagi, et mõne aja pärast olen ise koordinaatorina ühe suure BPW Euroopa konverentsi peakorraldaja Islandil.

Tol ajal sai EENAga liituda vaid juhul, kui sul oli 2 liikme soovituskiri. Reet Laja lubas vaatamata meie pikaajalisele tutvusele soovituse anda alles siis, kui lähen vahepeal Mõõdukatesse. Olin siis Mõõdukates – 1999. aastal astusin liikmeks, 2000. aastal kandideerisin Riigikokku -, kuid tundsin, et see pole minu jaoks. Läksin uuesti Reedaga rääkima ja 2002. aastal sain EENA liikmeks. 2004. aastal kutsuti mind juba Tallinna klubi juhatusse, 2006. aastal sain Tallinna klubi presidendiks ja olin president 3 aastat.

Sel ajal oli väga tihe elu – iga nädal oli üritus. Minu ülesandeks sai korraldada ettevõtlusklubi, mis sel ajal tähendas ürituste sarja, kus käisime oma ettevõtjatest klubiliikmetel külas. See andis võimaluse käia sellistes asutustes, mille kohta ma isegi ei teadnud, et need eksisteerivad. Saime ülevaate oma liikmetest, nende ettevõtete töökorraldusest, personalipoliitikast jne. See kõik oli väga huvitav. Kord aastas korraldasime ka ettevõtluslaata, kus kõik liikmed tutvustasid ja müüsid oma tooteid.

Elu presidendina ja rahvusvahelised suhted

2011. aastal sain EENA suure juhatuse liikmeks Eva Truuverki kutsel. 2015. aastal sain EENA presidendiks ja tegin seda vabatahtlikku tööd 3 aastat. Minu soovitus uutele liikmetele on järgmine: minge kindlasti juhatusse, kui teil on soov midagi korda saata ja ärge kahelge, kui teid sinna kutsutakse! Juhatuses olemine annab hoopis teise kogemuse ja perspektiivi kui olla lihtliige.

2013. aastal kutsus tollane EENA president Riina Piigli mind esimest korda kaasa BPW Euroopa presidentide kohtumisele. Esimesed rahvusvahelised kontaktid ja suhted tekkisid juba seal. BPW kui organisatsioon on üles ehitatud põhikirja järgi ja iga riigi klubi on üles ehitatud rahvusvahelise organisatsiooniga sarnaselt. Kuna EENA 25 konverentsi korraldamine 2017. aasta novembris jäi minu presidentuuri aega, siis kasutasin rahvusvahelisi kontakte ja kutsusin hästi palju erinevate riikide liikmeid meie sünnipäevale. Kohale tulid liikmed kaheksat riigist, ka Peterburi ja Moskva klubid, kellega polnud isegi tollane BPW Euroopa koordinaator mitte kunagi kohtunud. Saime näidata väliskülalistele kui tegus on EENA. Kontaktide loomine on üks osa BPW organisatsioonist. Soovitan kõigile, kes reisima lähevad võtke ühendust kohalike klubidega ja te leiate põnevaid inimesi üle maailma ja kuulete nende klubide tegemistest.

3 aastat organisatsiooni presidendina möödusid intensiivselt – esimesed 2 aastat oli palju energiat, lisaks juubelikonverentsi korraldamine, aga kolmanda aasta lõpu poole tundsin, et olen mõnevõrra väsinud. Oma presidentuuri saavutuseks loen just rahvusvaheliste kontaktide loomist ja võrgustiku ülesehitamist. 2018. aastal tõsteti rahvusvahelisel presidentide kohtumisel EENA esile just oma projektide poolest. Esitlesin Moldova projekti ja Coca-Cola projekti, kus osalesin ka ise.

Avastasin, et meil kui eenakatel on võimalus osaleda Eesti delegatsiooni koosseisus ÜROs New Yorgis. Igal aastal on märtsi 2 keskmist nädalat Commission of the Status of Women (CSW). Eesti delegatsioonis osalemine annab meile võimaluse ÜROs pääseda igale üritusele – plenaarüritustele, kõrvalüritustele, ilma piiranguteta liikuda ÜRO majas. Kokku tulevad naised üle maailma ja igal aastal on uus teema. Osalemine on tasuta, aga lennupiletid ja hotell on EENA liikmel vaja ise maksta ning see on kallis. Kui aga rahaline olukord võimaldab, siis soovitan kindlasti osaleda. Samuti on võimalus kohtuda Eesti ÜRO esinduse juhiga ja töötajatega, kes Eesti delegatsiooni võõrustavad.

Lapsepõlv Aafrikas

Põhjus, miks just rahvusvahelised suhted mu trump on, peitub ilmselt lapsepõlves. Elasin lapsena 4 aastat Nigeeria pealinnas Lagoses, Aafrikas. Minu isa on tunnustatud autosportlane Uno Aava. Nõukogude Liidu autoeksport oli suunatud ka Aafrikasse ja minu isa lähetati Nigeeriasse, et peainsenerina ehitada välja Kesk-Aafrikat teenindav autoteenindus. Sel ajal ei olnud Aafrikas ühtegi nõukogude autode teenindust ja autod lagunesid tänavate ja teede ääres. Kohalik autoteenindus nägi isa kohale jõudes välja nii, et bambuslehtedest katuse all olid tagavararehvid, midagi enamat polnudki. 4 aastaga ehitati välja uhke ja tollal kaasaegne autoteenindus. Mis sellest tänaseks saanud on, ma kahjuks ei tea, Google näitab, et hoone seisab ja tegevus toimub.

Kui sinna läksime, oli Nigeerias kodusõda. Olin kõigest 4aastane. Käisin Lagoses lasteaias ja kohalike diplomaatide laste koolis. Sellest ajast on mul inglise ja vene keel suus.

Lapsepõlv rahvusvahelises keskkonnas ja kaugel riigis on julgustanud mind avatud pilguga teisi kultuure vaatama ning võõramaalastega suhtlema. Paljud eestlased on selles osas minust ehk tagasihoidlikumad.

Esimese eestlasena Euroopa koordinaatoriks

Käisin 2018. aastal BPW Euroopa presidentide koosolekul Viinis pakuti esimest korda välja mõte, et võiksin kandideerida BPW Euroopa koordinaatoriks. Kahtlesin, sest teadsin, kui ajamahukas selline töö on, lisaks on see kõik ju vabatahtlik, mis on vaja päevaplaani mahutada kõigi teiste tööde ja tegemiste kõrvale. Kõige enam võtab koordinaatori töös aega just meili teel suhtlemine, kuna kõik on rahvusvaheline ja inimesed erinevates riikides laiali. Pärast mõningast veenmist rahvusvaheliste sõprade ehk teiste riikide klubide liikmete poolt kandideerisin 2019. aasta lõpus. Kandidaate oli 2 ja o