Naised juhatustes ei ole enam esindatuse küsimus — see on vastutuse küsimus

Aastaid on arutelud naiste osaluse üle juhatustes keskendunud peamiselt esindatusele — protsentidele, kvootidele ja võrdsuse eesmärkidele. Esindatus on oluline, kuid juhtimise kontekst maailmas on põhjalikult muutunud. Täna ei ole küsimus ainult selles, kes istub otsustuslaua taga, vaid selles, kas juhid on valmis tegutsema maailmas, mida iseloomustavad süsteemsed riskid, planeedi piirid ja kiired muutused.

Juhtimisotsused mõjutavad nüüd mitte ainult ettevõtteid, vaid ühiskonda ja looduskeskkonda tervikuna.

Elame reaalsuses, kus kliimarisk on finantsrisk, elurikkuse vähenemine majandusrisk ja sotsiaalne ebastabiilsus äririsk. Rahvusvahelised organisatsioonid käsitlevad keskkonna- ja sotsiaalseid tegureid üha enam majandusliku stabiilsuse osana ning kestlikkusega seotud regulatsioon kiireneb nii Euroopas kui maailmas.

Seetõttu ei ole juhtimine enam üksnes finantstulemuste või vastavuse küsimus. See on süsteemsete riskide juhtimine ajas.

See viib olulise järelduseni: kestlikkus ei ole enam kommunikatsiooniteema — see on juhtimiskompetents.

Tänapäeva juhatused peavad mõistma omavahel seotud riske, pikaajalist väärtusloomet, eetilist vastutust ning planeedi piire — teaduslikku raamistikku, mis määratleb inimkonna turvalise tegutsemisruumi. Mitmed neist piiridest on juba ületatud, mis suurendab ebastabiilsust majanduses ja ühiskonnas.

Kui tegutsemiskeskkond muutub, muutub otsuste kvaliteet kriitiliseks.

Just siin muutub mitmekesisus — sealhulgas sooline mitmekesisus — strateegiliselt oluliseks.

Uuringud näitavad järjepidevalt, et mitmekesised juhtimismeeskonnad teevad paremaid strateegilisi otsuseid, juhivad riske tõhusamalt ning saavutavad tugevama pikaajalise tulemuse. McKinsey, MSCI ja Credit Suisse’i analüüsid seostavad soolist mitmekesisust suurema finantsvastupidavuse, innovatsiooni ja kestlikkuse tulemustega.

Keerulises keskkonnas muutub ühetaoline mõtlemine riskiks. Mitmekesine mõtlemine muutub eeliseks.

Seetõttu ei ole naiste suurem osalus juhtimises ainult võrdsuse küsimus. See on juhtimisvajadus.

Hoolimata edusammudest on lõhed endiselt olemas. Euroopas moodustavad naised ligikaudu kolmandiku juhatuse liikmetest, kuid mõju ei ole alati võrdne. Võim kujuneb rollide, vastutuse ja strateegilise mõju kaudu ning eriti suur lõhe püsib tegevjuhtkonna tasandil.

Eesti on huvitav paradoks. Oleme üks maailma digitaalsemaid ühiskondi, kuid naiste osakaal ettevõtete juhtimises on endiselt tagasihoidlikum kui mitmes Euroopa riigis. See viitab, et küsimus ei ole talentides, vaid ligipääsus ja arenguteedes.

Kui soovime rohkem naisi juhtimisse, ei saa alustada juhatuse ukse juurest.

Juhatused ei sünni juhatuse laua taga. Need kujunevad aastate jooksul hariduse, kogemuste, mentorluse ja võimaluste kaudu.

Seetõttu on haridus tuleviku juhtimise kvaliteedi keskne alus.

Kuna juhtimine muutub keerulisemaks, peab muutuma ka haridus. Tulevased juhid vajavad süsteemset mõtlemist, kestliku arengu mõistmist, eetikat ja pikaajalise vastutuse tunnetust ühiskonna ning looduse ees. Just seetõttu on olulised algatused nagu UNESCO Greening Education Partnership programm, mis rõhutab, et kestlikkusharidus ei ole ainult keskkonnateadlikkus — see on tulevaste otsustajate ettevalmistamine.

Haridus on juhtimise infrastruktuur.

Lõppkokkuvõttes ei ole tulevik midagi, mis lihtsalt juhtub.
Tulevik on midagi, mida me loome oma tänaste otsustega.

Kui juhtimises on mitmekesisus, muutub võimalikuks tasakaal — majanduse, looduse ja inimeste heaolu vahel.

Küsimus ei ole enam selles, kas muutus tuleb.
Küsimus on selles, kes seda juhib.

• Rockström et al. (2009; 2023 updates) — Planetary Boundaries
• McKinsey (2020) — Diversity Wins
• MSCI (2019) — Women on Boards and ESG
• Credit Suisse Gender 3000
• OECD Corporate Governance Factbook
• European Commission Women on Boards Directive
• UNESCO Greening Education Partnership

Autor
Siiri Tiivits-Puttonen
Chair, BPW International Standing Committee on Environment & Sustainable Development
Contributor to UNESCO Greening Education Partnership

BPW Eesti esindus Milanos: naised juhtimises, kestlikkus ja tuleviku otsustajad

Milanos toimus rahvusvaheline sündmus Women on Boards, mis keskendus naiste rollile juhtimises, otsustuskvaliteedile ning kestliku arengu väljakutsetele tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas. Eestit esindasid sündmusel BPW Estonia liikmed — Euroopa koordinaator Anu Viks ning Siiri Tiivits-Puttonen, BPW International keskkonna ja kestliku arengu alalise komitee eestvedaja.

Konverentsi keskne sõnum oli selge: naiste osalus juhtimises ei ole enam ainult võrdsuse küsimus, vaid otseselt seotud juhtimise kvaliteedi, riskide mõistmise ja organisatsioonide pikaajalise edukusega. Aruteludes käsitleti muu hulgas järgmisi teemasid:

– kuidas maailm on muutunud ning miks kliima-, keskkonna- ja sotsiaalsed riskid mõjutavad otseselt majandust ja ettevõtteid
– millist rolli mängib mitmekesisus paremate strateegiliste otsuste tegemisel
– millised on naiste esindatuse arengud Euroopas ning millised lõhed püsivad endiselt juhtimistasanditel
– miks tuleviku juhtimine eeldab süsteemset mõtlemist, eetikat ja pikaajalise vastutuse mõistmist

Erilist tähelepanu pöörati hariduse rollile. Rõhutati, et juhte ei kujundata juhatuse laua taga — juhtimisvõimekus kujuneb aastate jooksul hariduse, kogemuste ja võimaluste kaudu. Seetõttu on algatused, mis ühendavad hariduse, kestliku mõtteviisi ja juhtimisoskused, tuleviku otsustuskvaliteedi seisukohalt kriitilise tähtsusega.

Siiri Tiivits-Puttonen tegi konverentsil ettekande teemal “Women on Boards: From Representation to Sustainability Leadership — Educating the Future of Governance.” Oma esinemises tõi ta esile, et tänapäeva juhtimine toimub maailmas, kus süsteemsed riskid on kasvanud ning kestlikkusest on saanud juhtimiskompetents. Ta rõhutas, et mitmekesisus parandab otsuste kvaliteeti ning et tuleviku juhtide ettevalmistamine peab algama hariduses — läbi süsteemse mõtlemise, eetika ja vastutuse õpetamise.

Konverentsi üldine järeldus oli, et maailm vajab üha enam juhte, kes suudavad tasakaalustada majanduse, looduse ja ühiskonna huve. Naiste suurem osalus juhtimises ei ole ainult õiglane — see on vajalik, et toime tulla keeruliste muutustega, mis mõjutavad kõiki organisatsioone ja riike.

BPW võrgustiku roll selliste arutelude edendamisel on oluline, sest organisatsioon ühendab professionaalseid naisi üle maailma ning toetab nende arengut juhtide ja otsustajatena.

Milano kohtumine kinnitas üht: tulevik ei kujune juhuslikult — selle määravad tänased otsused ja inimesed, kes neid teevad.

Autor
Siiri Tiivits-Puttonen
Chair, BPW International Standing Committee on Environment & Sustainable Development

Täna tähistame Eestis võrdse palga päeva

See päev tuletab meelde, et naised pidid töötama keskmiselt ligi kaks kuud kauem, et teenida sama palju kui mehed teenisid eelmisel aastal.

Kuigi palgalõhe on Eestis viimase kümnendi jooksul vähenenud – 2011. aasta 30,1%-lt umbes 13%-ni – on see endiselt üks Euroopa Liidu suurimaid See näitab, et vaatamata edusammudele ei ole probleem kadunud ning vajab jätkuvat tähelepanu.

EENA algatas juba 2011. aastal teadlikkuse tõstmise kampaania „Tilliga ja tillita“ , et juhtida tähelepanu soolisele palgalõhele ja selle põhjustele.

Täna hommikul rääkis EENA president Merle Saviauk võrdse palga teemal ka ETV Terevisioonis , tuues esile, miks on oluline palgaläbipaistvus, teadlik juhtimine ja organisatsioonide valmisolek oma tasustamispõhimõtteid analüüsida.

Avalik arutelu aitab tõsta teadlikkust ning toetab organisatsioone õiglasemate ja läbipaistvamate tasustamissüsteemide kujundamisel.

Palgalõhe ei ole ainult statistika – see on väärtustamise, võimaluste ja õigluse küsimus Läbipaistvad palgasüsteemid, teadlik juhtimine ja võrdsete võimaluste loomine aitavad kaasa õiglasemale ja tugevamale töökeskkonnale.

Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv, mis jõustub Eestis hiljemalt 2026. aastal, on oluline samm edasi Kuid tegelik muutus sünnib organisatsioonide igapäevastes otsustes ja juhtimispraktikates.

Usume, et võrdne tasu võrdväärse töö eest on tugeva ja õiglase ühiskonna alus.

EENA jätkab tööd selle nimel, et naiste panus oleks nähtav, väärtustatud ja õiglaselt tasustatud.

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooni- ja noortejuht, Rannamõisa klubi president

EENA ühiskülastus Eesti Draamateatrisse

Esmaspäev Tallinnas kujunes Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni jaoks tõeliseks inspiratsioonihetkeks. 

EENA Kultuuriklubi korraldas teatrikülastuse legendaarsele lavastusele „Lehman Brothers” Eesti Draamateatris. 79 EENA naist ja nende kaaslased jagasid seda neli ja pool tundi kestnud intellektuaalset elevust, nautides suurepärast näitlemist ja sügavat äri ja elu lugu.

Sellest õhtust sai meie jaoks oluline lähtepunkt, mis kinnitas lihtsat tõde: professionaalse maitse säilitamiseks tuleb end ümbritseda kõrgeima kvaliteediga kunstiga.

Võimas, Eesti Draamateater! Täname teatrit meisterliku esituse ja esteetilise täpsuse eest, mis sisendas meisse kõigisse puhast rõõmu. 

Sellised koosviibimised ühendavad meie assotsiatsiooni mitte ainult ühiste eesmärkide, vaid ka ühiste väärtustega – püüdlusega sügavuse, kvaliteedi ja võimega peatuda enne ilusat hetke.

Tekst ja fotod: Jelena Pazilina, EENA Kultuuriklubi president

Roheklubi strateegiapäev

31. jaanuaril toimus EENA Roheklubi strateegiapäev

EENA tänab ja tunneb suurt uhkust – presidendi teenetemärgi pälvinud eenalannad

Palju õnne presidendi teenetemärgi pälvimise puhul Reet Laja ja Eva Truuverk! 

See tunnustus on austusavaldus tööle, väärtustele ja mõjule, mis ulatub kaugele ning kestab ajas.

Reet Laja – meie asutajaliige, esimene president, EENA ajalugu ja südametunnistus. Sinu järjekindlus, selgus ja põhimõttekindlus on olnud vundamendiks, millele oleme saanud aastaid toetuda. Aitäh, et oled näidanud teed ja hoidnud väärtusi elus ka siis, kui see pole olnud lihtne.

Eva Truuverk – tasakaalus majanduse ja kodanikuühiskonna edendaja, Aasta Naine 2018. Sinu töö ühendab julguse ja hoolivuse, visiooni ja tegutsemise. Oled näidanud, et kestlikkus ei ole kompromiss, vaid tulevik.

Oleme tänulikud ja uhked, et sellised esireanaised on EENA lugu kujundanud – ja jätkuvalt edasi viivad.

Südamest palju õnne ja aitäh!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere (EENA kommunikatsiooni- ja noortejuht, Rannamõisa klubi president)

Konverentsi „Naiste Hääl” peamised mõttetõkked ja taipamised

Osalesin 17. veebruaril Eesti suurimal naiste konverenentsil „Naiste Hääl 2026”. Olles ise aastaid naistega seotud teemadel nö silma peal hoidnud ja aktiivselt kaasa rääkinud, sh uurinud noorte naiste karjääriteekondasid, siis konverentsi teemad kõnetasid väga. 

Aastate lõikes võin öelda, et nihe on nö „halamiselt” konkreetsete praktikate, lahenduste ja edulugudeni. Oli väga inspireeriv kohtuda nii saalis kui lavalt tuttavate ja nüüd uute tuttavate naistega.

Naiste teemad ei ole marginaalsed – need on ühiskonna keskmes.

Naiste tervis, töö, nähtamatu ja „tasuta” panus laste kasvatamised ja kogemused ei peaks olema eraldi „naiste rubriigis”, vaid osa põhivestlusest. Kui naised on nähtamatud, on seda ka nende töö ja mõju.

Isiklik ebaõnnestumine on sageli süsteemne probleem.

Kui naised pingutavad, teevad „kõik õigesti” ja ikka ei jõua edasi, ei ole see isiklik läbikukkumine, vaid märk, et ühiskondlikud struktuurid ei toeta piisavalt.

Edu ei tohiks tähendada pidevat ülepingutamist.

Miks peavad naised ületama iseennast, et olla edukad, selle asemel et elada tasakaalus ja loomulikus liikumises? Majanduslik heaolu ei võrdu ainult majanduskasvuga, vaid ka elukvaliteediga.

Emadus võib olla jõu ja uue alguse allikas.

Laste saamine võib avada uusi võimalusi, anda enesekindlust ja julgust luua, ettevõtlusse minna ja uut väärtust pakkuda. Uuringud näitavad, et just vanemapuhkuse ajal paljud naised alustavad oma äriga.

Autentsus on tugevus, mitte nõrkus.

Küsimus ei ole, kas naised peaksid kohanduma (riietus, käitumine, rollid), vaid kas nad julgevad olla loomulikud. Vähem rollimänge, rohkem päris kohalolu – tõin ise EENA vestlustesse kutsungi, et oleme „esirea naised”☺

Naised peaksid ka üksteist rohkem toetama.

Sageli loome naistena ise võltskonkurentsi, justkui oleks nn laua taga (boardroom) ruumi vaid vähestele. Tegelikult vajame rohkem solidaarsust, mitte võrdlemist ja võistlemist.

Enesekindluse lõhe algab varakult.

Poisid ütlevad: „mul on suurepärased ideed”. Tüdrukud: „ma ei ole kindel, kas see sobib”. See kahtlus ei ole kaasasündinud – see kujuneb. Usun, et seda saab toetuse  abil muuta.

Naisi hoiab tihti tagasi täiuslikkuse surve ja vastutuse raskus.

Naistelt oodatakse edu tööl, kodus, ühiskonnas ja välimuses korraga. Lahendus ei ole rohkem pingutada, vaid luua tingimused julguseks, ettevõtlikkuseks ja enesekindluseks. Edu algab enda juhtimisest, mitte teiste juhtimisest ja enda võrdlemisest teistega

Võrdsed võimalused ja tasakaal teeb kogu ühiskonna tugevamaks.

Uuringud näitavad. Võrdsemates ühiskondades on vähem sotsiaalseid probleeme ja parem elu ka neil, kes on niigi eelisseisus. 

Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et ühiskond saab olla terve ainult siis, kui iga hääl loeb – ka need, mida on ainult kaugelt kuulda või ka hääled, mis üldse ei kõla. Muutus ei sünni üksnes isiklikust julgusest või enesearengust, vaid üksteise märkamisest, toetamisest ja kaasamisest. Kui me ei räägi nähtamatusest, jäävad paljud hääled endiselt varju. Lift as you climb – tõeline muutus algab hetkest, kui me mitte ainult ei ole julged, vaid ka märkame, keda on vaja nö käevangu võtta ja koos tegutseda.

Tekst: Ester Eomois, EENA president 2018–2022 

EENA Võru klubi tunnustas Võrumaa ettevõtlikke naisi

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Võru klubi tähistas tänavu oma 12. sünnipäeva olulise verstapostiga – esimest korda anti välja tunnustused Võrumaa aasta naisele ja Võrumaa aasta noorele naisettevõtjale.

Võrumaa aasta naise tiitli pälvis rahvatantsujuht Maire Udras, kelle pikaaegne ja kirglik panus kogukonnaellu ning kultuurivaldkonda on innustanud ja ühendanud paljusid. Tunnustuse andmisel peeti oluliseks tema ühiskondlikku tegevust väljaspool põhitööd ning võimet julgustada ja erinevaid inimesi kaasata. Maire oli 2025. aasta üldtantsupeo Kagukandi liigijuht.

Võrumaa aasta noore naisettevõtja tiitli pälvis Jolan Henriette Koduvere, OÜ Naloy asutaja. Jolan tegutseb virtuaalassistendina ning toetab juhte, ettevõtjaid, eraisikuid ja organisatsioone professionaalse ja personaalse lähenemisega. Tunnustuse tõi talle järjepidevus, tugev tööeetika ja oskus taustajõuna väärtust luua.

Maakondlike tunnustuste väljaandmise mõte kasvas üle-eestilisest EENA traditsioonist valida igal aastal aasta naine ja aasta noor naisettevõtja ning soovist märgata ja väärtustada ka neid silmapaistvaid naisi, kes aktiivselt kohalikul tasandil oma kogukonda panustavad. Piirkondades tegutsevad säravad ja pühendunud naised võivad laiemal tasandil vähem märgatavaks jääda, mistõttu aitavad maakondlikud tunnustused just neid sädeinimesi esile tõsta ja nende panust kodukohas väärtustada. Sarnaseid tunnustusi jagavad ka teised EENA piirkondlikud klubid.

EENA Võru klubi tegutseb kogukonda toetades, pakkudes liikmetele inspiratsiooni, koostööd ja arenguvõimalusi. Ootame oma tegemistesse kõiki Võrumaa ettevõtlikke naisi, kel on soov panustada ja koos kasvada.

Tekst: EENA Võru klubi

Fotod: Birgit Pettai, erakogu

Allikas: Lõunaleht, autor Elina Allas, „Ettevõtlikud Võru naised valisid Võrumaa aasta naise ja noore naisettevõtja“

Narva Aasta Naine 2025 tseremoonia

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Narva Klubi pidas 7. detsembril kaunis Fashion Zone salongis oma viienda Narva Aasta Naise tseremoonia. Kuuendat aastat järjest kohtusid klubi naised õhtul, kus tähistati naiste saavutusi. Tutvuge “Narva Aasta Naiste” ja Narva Aasta Naise tiitli nominentidega.

Aasta Naise tiitli hääletuse lõppvooru jõudsid Tatjana Stolfat – Narva Linnavolikogu esimees 2021–2025, Narva Sotsiaaltöökeskus juht. Sotsiaaltöökeskus pakub Narva Sotsiaalteenuste Keskuse kaudu ulatuslikku abi ja tuge eakatele ja hooldust vajavatele inimestele. Tatjana on ka täiskasvanute koolitaja ning paljude linnaelanikele suunatud ürituste korraldaja, eriti nende, mis on seotud eakate ja lähedaste hooldamisega. Tatjana töötab järjepidevalt Narva elanike, patsientide ja haavatavate sihtrühmade heaolu nimel. Tema töö patsiendi nõukogu esimehena, linna esinduskogu juhina ja sotsiaalteenuste arendamisel on toonud kaasa reaalseid muutusi – alates meditsiiniteenuste kvaliteedi parandamisest kuni perede toetamise alternatiivse hoolduse kaudu. Tänu Tatjanale käivad keskuse teenused ajaga kaasas ja vastavad nii praeguste kui ka potentsiaalsete klientide vajadustele. 2025. aastal alustati Tatjana Stolfati otsese osalusega kõigis ettevalmistusprotsessides uue linna hooldekodu kompleksi ehitust. Tatjana teab kindlasti, kuidas ideid ellu viia! Sotsiaalabi vajavate inimeste eest hoolitsemine on saanud Tatjana elutööks!

Julia Viirsalu – Narva Еesti keele maja õpetaja. Loominguline produtsent ja avaliku elu tegelane, kelle töö on juba mitu aastat kujundanud Narva kaasaegset kultuurilist palet. Ta ühendab keele, loovuse, moe ja linnakeskkonna, luues projekte, mis muudavad Narva avatuks, moodsaks ja inspireerivaks. Julia on MOEPÖÖRE projekti looja ja juht, mis ühendab moe, jätkusuutlikkuse ja keele. Lilleball, elav kultuurisündmus Eestis, omab tema loomingus erilist kohta. 2024. aastal osales Julia ballil modellina, esitledes omaenda pilte ja reklaamides Narva linna loomingulisi algatusi. 2025. aastal sai temast loominguline produtsent, vastutades ürituse kunstilise kontseptsiooni, visuaalse stiili ja sisu eest. See töö on toonud Narva meeskonnale suurt kiitust ja tunnustust. Tema isiklik energia, juhiomadused ja usk Narva potentsiaali inspireerivad ümbritsevaid. Julia Viirsalu on naine, kes loob võimalusi, ühendab inimesi ning muudab linna helgemaks ja tugevamaks. 

Klubi juhtkond otsustas anda Juliale tiitli „Narva Ettevõtlik Naine 2025“ ja anda välja diplomi julgete projektide eest, mis meelitavad linna raha ja parandavad Narva mainet.

Tatjana Krivolap – Narva Keskraamatukogu direktori asetäitja. Tatjana Krivolap on Narva Keskraamatukogu kauaaegne raamatukoguhoidja ja direktori asetäitja, kes on pühendanud üle kolmekümne aasta linnaraamatukogu süsteemi arendamisele. 2025. aastal viidi tema juhtimisel ja otsesel osalusel ellu mitmeid olulisi projekte, mis tugevdasid raamatukogu rolli kaasaegse kultuuri- ja sotsiaalkeskusena. Üks 2025. aasta peamisi saavutusi oli Kreenholmi raamatukogu filiaali säilitamine ja restaureerimine. Tatjana Krivolap ei ole lihtsalt raamatukogu töötaja, vaid inimene, kes annab sellele kohale elu ja tähenduse. Ta arendab algatusi erinevatele vanuserühmadele, loob sooja ja avatud õhkkonna, toetab lugejaid, teeb koostööd kohalike kogukondadega ja tugevdab raamatukogu rolli Narva kultuurielus.

Sel aastal kannab Narva soome-ugri kultuuripealinna tiitlit. Otsustasime tunnustada soome-ugri kultuuri pealinna tiitli algatajat Narvas Eekaterina Kuznetsovat kui soome-ugri kultuuri hoidjat. Talle omistati diplom “Soome-ugri rahvaste kultuuri hoidja”.

Samuti avaldame tänu Valeria Lavrovale täiskasvanute hariduse edendamise eest ja omistasime talle “Täiskasvanute hariduse arendaja” tiitli. Sel aastal pälvis ta riikliku tunnustuse kui “Parim täiskasvanute koolitaja”.

Üritusel osalesid EENA Saaremaa klubist Greta Pastak ja Anu Auga!

Ürituse peasponsor oli Narva klubi naiskond, Fashion Zone omanikud ja Astri Keskus.

Mere kutse ja väärikas juhtimine – minu töövarjupäev intendandi Maris Mägiveeri kõrval

On inimesi, kelle juures tunned kohe, et nad teevad oma tööd südamega. Inimesi, kelle vaikne jõud ja kindel olek hoiavad paigal ka kõige tugevamad lained. Üks neist on intendant Maris Mägiveer – silmapaistev naisjuht, kelle meretee on kestnud juba 30 aastat, neist 21 intendandina. Ta vastutab kogu klienditeeninduse eest ning koordineerib koos osakonnajuhtidega talle alluva 150 töötaja ja osakondade (hotell, restoranid-baarid, köök, kauplus, ladu) tööd, tegeleb personali-, haldus- ja administratiivküsimustega. Igapäevatöö hulka kuulub tihe koostöö kaldastruktuuridega (kaubandus, toitlustus, haldus, personal jt) ning laeval tehnilise poolega (kapten, tüürimehed, mehaanikud, turvateenistus). Lisaks kannab ta vanemjuhtkonna koosseisus (kapten, vanemtüürimees, vanemmehaanik, intendant) vastutust päästeoperatsioonide ja laeva evakuatsiooni juhtimise eest erinevate õnnetusjuhtumite korral.

Töövarjupäev täis avastusi

Minu päev algas sooja ja siira vastuvõtuga MyStari pardal, kuhu jõudsin kell 9.30. Võimalus näha intendandi tööd lähedalt oli minu jaoks väga põnev, sest igapäevatöös me tihedalt ei kohtu.

Marise esimene hommikune kohtumine oli juba seljataga ja me saime rahulikus tempos alustada laeva igahommikuse ringkäiguga. 

Olen ise MyStaril alles uus töötaja ja kuigi uutele töötajatele tehakse kiire laevaülevaade, avastasin Marise kõrval palju uut nii laeva kui töökorralduse kohta. Minu isiklik huvi oli EENA aastakoosoleku pidamise võimaluste vastu laeva pardal – see andis mulle laiema pildi valikutest, mida igapäevaselt ei rakendata.

Mind paelus, kui tähelepanelikult Maris kõike märkas – detaile, mis kiirel töötempo juures võivad kergesti varju jääda.

Tagasi kontoris sain lühiülevaate, millega intendant igapäevaselt tegeleb: müügiaruanded, tööaja-ja palgatabelid, koolitusvajadused, koostöövestlused, müügipunktide inventuuride kinnitamine, tellimuste tegemine, personali koosseisu jälgimine, puhkuste planeerimine, suhtlus ametkondadega (Terviseamet, Tööinspektsioon jt), teenindusruumide sanitaarülevaatused, vajadusel hooldus-ja remonttööde tellimine kalda ettevõtetelt, külastus-ja autolubade vormistamine jms.

Mandril saab külastusi paindlikumalt planeerida, laevale tuleb aga kindlal ajavahemikul, mis on seotud väljumiste ja saabumistega.

Samuti on vaja pidevalt jälgida kliendi tagasisidet, mida väljendab NPS (Net Promoter Score) mõõdik, et parendamaks teenindusprotsessi.

Uue töötajana oli minu jaoks kõige põnevam tutvuda juhtkonnaga, kellega igapäevaselt vaid teretan. Maris tutvustas mind alati soojalt ja siiralt. Lisaks sain lõunatada meeskonna messis ühises lauas reisijateteenistuse osakonna juhtidega – seal valitses tõeliselt ühtne ja toetav meeskonnavaim.

Pärastlõunal tutvusime MyStari erinevate reisijate kajutite kategooriatega. Ma ei teadnudki, et meie kiirlaevadel on olemas tõelised töö- ja luksuslikud kajutid. Sain piiluda ka Marise enda kajutisse – seda ei anna tõesti võrrelda tavaliste kajutitega.

Edasi liikusime kaptenisilla poole. Minu senine sillakogemus jääb 2012. aasta suvesse, kui käisin seal ohutustesti tegemas. Olin täiesti ette valmistamata ja spikerdada polnud kuskilt. Lahenduseks jäi oodata, kuni keegi aitas mul testi ära teha. 

Seekord oli kõik hoopis teisiti – vastuvõtt oli sõbralik ja jutt väga informatiivne. Tüürimehed rääkisid oma tööst laeva juhtimisel ja Maris näitas mulle ohutusstruktuurist tulenevaid kohustusi, mida harjutatakse iga nädal toimuval õppehäirel. 

Alles siis sain täielikult aru, kui tähtsad on meie õppused ja kui suur vastutus lasub igal juhtkonnas oleval inimesel lisaks oma igapäevatööle.

Tagasi kontoris jäime veel pikalt vestlema. See oli väga soe ja avatud vestlus erinevatel teemadel. Taipasin, et juhtimine ei tähenda ainult otsuste tegemist, vaid ka inimeste märkamist, kuulamist ja nende kasvule kaasaaitamist – seda väljendas Maris igas oma tegemises ja sõnas.

Päev möödus imekiiresti. Kell 15.30 algas vahetuste üleandmine – lisaks klientidele lahkus laevast suur osa meeskonnast, et tervitada uut vahetust. Kiirlaeva suurim miinus on vahetuspäeva 40 minutit: kajutisse asjadega jõudmine, vormilaost riiete võtmine (arvestades, et ka kõik kolleegid vajavad oma vormi), tagasi kajutisse, vorm selga ja tööpostile. Õnneks töötame vahetustega, nii et hiljem tulnud kolleeg võtab vahetuse üle ja tähtsamad teemad räägitakse läbi. Alati jäetakse ka kiri, kus olulised muudatused ja info on kirjas.

Laeval on kaks vahetust kahe nädala graafikuga. Teenindav personal, hotelli- ja tekimeeskond on ühes vahetuses koos, osakonna juhatajad vahetuvad poole vahetuse pealt, et teha koostööd mõlema meeskonnaga. Maris ütles, et see oleks hea ka intendantide puhul. Kaptenitel on jälle oma graafik.

Maris annab vahetuse üle alles järgmisel päeval ja viimase asjana tutvustas ta mulle oma üleandmise memot, mille saadab vastasvahetuse intendandile juba eelneval päeval tutvumiseks. Sama teevad ka teised juhtkonnas. Olin tõesti üllatunud, kui põhjalikud ja detailsed need memod on.

Jätsin Marise viimaseid asju lõpetama ja suundusin ise oma tööpostile – minu esimene kogemus buffee administraatori puhkuse asendajana. Usun, et see saab olema üks huvitav väljakutse.

Tänutunne ja inspiratsioon

See töövarjupäev oli minu jaoks sukeldumine maailma, kuhu teenindajad igapäevaselt ei satu. Sain näha laevaelu täiesti uuest küljest. Intendandi amet on täis vastutust, aga ka põnevust ja loomingulisust – see nõuab oskust näha tervikut ja samal ajal hoolida igast detailist ja inimesest. See kogemus pani mind mõtlema, kui mitmekesine ja sügav on teeninduse maailm merel.

Minu meretee algas pea 14 aastat tagasi. MyStar on mu kuues laev restoranide klienditeenindajana. Mul on hea meel, et alles nüüd sain intendandi tööd lähemalt tundma õppida – tunnen, et olen oma arengus jõudnud punkti, kus hakkan vaikselt nägema teenindust tervikuna. Olen loomult liikuv ja armastan vaheldust. Olen töötanud karaokebaaris, show-baarides, pubides, buffee-saalides, kohvikus, Comfort- ja Business Lounge’ides, jäätisekohvikus, Starbucksis, Family Picnicus.

Kui EENA naised tunnevad mind pigem tagasihoidliku „üksiku hundina“, siis merel olen nagu rõõmupall, kes ootab põnevusega igat uut päeva. Merel tunnen end avatuna ja jutukana, julgen rohkem oma olemust ja haavatavust näidata. Need inimesed on minu inimesed.

Isegi kui olen mõnda aega eemal olnud, tundub laevale tagasi tulles, justkui aeg polekski edasi liikunud – messis ei jõua kohvgi jahtuda, kui jutt jätkub sealt, kus pooleli jäi. Olen merel olevatele naistele südamest tänulik, et saan olla osa nende elust – nii tööalaselt kui isiklikult, rõõme ja muresid jagades.

Ja kõige rohkem olen tänulik võimaluse eest veeta päev just intendandi Marise kõrval – naisjuhi kõrval, kes tõestab iga päev, et tugevus ja soojus võivad käia käsikäes.

Juba teisel detsembril ootan aga külla merele oma Innovatsiooni klubi kaaslasi, et tutvustada laeva elu, läbi minu töö ja tegemiste.

Lisaks vaatame koos üle, kas MyStar on sobilik paik EENA aastakoosoleku pidamiseks.

Tekst: Maili Lessing, EENA Innovatsiooniklubi liige

Huvitiimi 5. sünnipäeva tähistamine Juustukuningate juures

Selle aasta 26. novembri õhtupoolikul, puhus vinge sügistuul, hämardus, astusin mööda Masina tänavat. Peatusin hetkeks kunagise tselluloosi- ja paberivabriku kontorihoone ees ja kujutasin ette vaimusilmas, kuidas mu isa, masinaehituse insener, kes sõjajärgsetel aastatel mõnda aega siin projekteerimisosakonnas töötas, sellest peauksest majja sisenes. Neid nostalgilisi mõtteid mõlgutades sammusin eespool paistva omapärase kauni torniga hoone – paberivabriku tuletõrjemaja poole, et osa võtta seal asuvas „Juustukuningad OÜ“ salongis toimuvast Huvitiimi 5. sünnipäevapeost.

Kuidas tekkis Huvitiim? Meenutusi viie aasta tagusest ajast. 
EENA klubi staažikad liikmed olid juba mõnda aega omavahel arutanud, et tuntakse puudust erinevatest üritustest ja kokkusaamistest, mis pole suunatud pelgalt ettevõtlusele ja äriinimestele. Oli tekkinud soov täiendada Tallinna klubi tegevusi laiemat temaatikat hõlmavate sündmustega, mis vastaksid lisaks ka laiemale sihtgruppide huvidele ja vajadustele: erinevad kultuuriüritused, kohtumised loominguliste inimestega, ühised näituste külastused giidide saatel, väljasõidud kultuuriloolistesse kohtadesse jm. Nii jõutigi mõtteni moodustada Tallinna klubi raames kultuurihuvilistest koosnev grupp. Üks initsiaatoritest Virve Poom (Tallinna klubi president aastatel 2012–2013) asus läbirääkima, kes meie liikmetest võtaks selle rühma juhtimise enda peale. Anne Lindma oli nõus ja temast saigi selle grupi esimene juht (koordinaator). Nimi „Huvitiim“ oli ka Anne ettepanek. Tallinna klubi juhatuse poolt kiideti see algatus heaks ja tehti ettepanek, et Huvitiimi juht kuuluks ka Tallinna klubi juhatuse koosseisu.

10. septembril 2020. a saidki staažikaid liikmed omavahel kokku Tallinna Keskraamatukogu juures Estonia puiesteel asunud Mauruse pubis. Seal arutati ja otsustati kuidas tekkinud mõtet edasi arendada, milliseid üritusi korraldada, kuhu ja kellele külla minna, keda klubisse kohtumistele kutsuda ning kuhu väljasõite teha. 10. septembrit loemegi Huvitiimi sünnipäevaks. 30. septembril 2020 Tallinna klubi aastakoosolekul tutvustati uue tiimi algatust Tallinna klubi liikmetele. Selgitati, et esialgu soovitakse tegutseda üheaastase katseajaga. Otsustati, et Huvitiim ei tegutse omaette klubina, vaid Tallinna klubi koosseisus. Liikmemaksu tasutakse Tallinna klubi kaudu ja Huvitiimi sündmused on avatud ka kõigile Tallinna klubi liikmetele. Seega 10. septembrit loemegi oma sünnipäevaks.

Nüüd, viis aastat hiljem, ootas meid, Huvitiimi liikmeid, pidulikult kaetud lauad Juustukuningate salongis Masina tänaval, et meenutada viie aasta jooksul koos nähtut-kuuldut, vaadata suurel ekraanil kokkusaamistel tehtud fotosid, ajada omavahel mõnusalt juttu, limpsida vahuveini ja degusteerida puidust serveerimisalusele valmis pandud parimaid juustusid ning avardada oma teadmisi vestlusega juustumaailmast. 

Juustukuningad OÜ tegeb frantsiisitaolise ärimudeli põhimõttel juustude ja sellega seotud toodete jaemüügiga mitmetes riikides juba alates aastast 2012. Oma toodetest pakuvad nad mitmesuguseid juustusorte klassikalisest Goudast kuni erilise maitsega juustudeni. Töötatakse koostöös populaarse Hollandi juustutootjaga. Lisaks juustudele müüakse kastmeid, moose, kuivküpsiseid – kõike, mida vaja juustude nautimiseks. Valmistatakse tellimuse peale juustuvaagnaid pidulaudadele, kingitusepakke, juustude serveerimiseks vajalikke tarvikuid. Juustukuningatel on kauplusi üle terve Eesti. Ja mis eriti oluline: igas kaupluses saab enne ostu proovida, milline juust maitseb. Nende missioon on arendada juustukultuuri Eestis.

Meile oli degusteerimiseks vaagnatele asetatud  viis erinevat juustusorti, mille kohta oodati meie arvamust. Seal oli kõigile tuttavaid maitseid, aga ka pisut eksootilisemaid. Oli pehme valge Brie, trühvliga maitsestatud juust, kitsepiimajuust, Mungapea-taoline kaua küpsenud kõva juust hamba all krõmpsuvate käärituskristallidega ja kergelt magus ananassiga maitsestatud juust. Proovimiseks olid erinevad kastmed ja äädikaga veidi teravamaks muudetud murakamoos. Selgitati millisele juustule missugune kaste ja vein juurde sobib. Oli huvitav ja teadmisi pakkuv üritus.

Kuna tegemist oli sünnipäevapeoga, ei võinud puududa sünnipäevatort. See oli suur, imeilus ja magus. Kiitus tordimeistrile ja ürituse organiseerijale Riina Kütile!

Edukat tegutsemist Huvitiimile edaspidiseks!

Täname Huvitiimi seniseid juhte: Anne Lindma, Tiiu Sepp, Riina Pihlakas, Riina Kitt ja Riina Kütt.

Ülevaate koostas Reet Made, EENA liige aastast 1997, Huvitiimi liige

Fotod: Riina Kütt, Tiina Rämmeld, Virve Poom

Istanbuli konventsioon ja tema mõju ühiskonna turvalisusele

Viimased paar nädalat on olnud palju artikleid, postitusi ja vaidlusi teemal Istanbuli konventsioon. Suurele osale eestlastest on selline dokument üllatuseks, kuigi me huvikaitsjatena oleme omateada rääkinud sellest palju ja rohkemgi veel. Et parandada teadmust mis ja miks selline torm, lühike kommentaar selle kohta.

Istanbuli konventsioon, nagu ka mitmed teised konventsioonid, on riikide omavaheline lubadus tagada mingisugused õiguseid neile, kel neid puudu jääb. Ehk konkreetsel juhul on konventsioon naistevastase ja perevägivalla tõkestamiseks. Väga lühidalt tagab see kokkulepe konkreetse grupi inimõiguste kaitsmist hästi piiritletud (suhte)keskkonnas. Perekond ja kodu, mis peaks olema turvaruum, seda paljude jaoks pole. Mõnede hinnangute järgi veerandil naistest-lastest on kahjuks selliseid kogemusi.

Lihtsaima paralleelina on olemas tubakakonventsioon, millega reguleeriti ja keelustati tubakareklaamid ja -kasutamine. 

See, et Läti seim otsustas kasutada oma sisepoliitilise kakluse vahendina just seda konventsiooni (hääletades otsuse konventsioonist taganeda), on märgiline. Tundub justkui oleks naistelt ja nõrgematelt turvalisust eemaldada kõige lihtsam, kus ühiskonnas ei teki selle üle suurt vaidlust ja see ei mõjuta liiga paljude valijate hilisemat otsust. 

Pahatahtlikud on lugenud välja, et väikelastele õpetatakse selle juhatusel seksimist. Reaalsus on see, et inglisekeelne termin “sexuality education” sisaldab endast enese turvalisuse õppimist eakohaste materjalidega. Sest kahjuks ei oska kodud alati väikelapsi kaitsta ja tegelikkus on hoopis halb.

Teine argument vastaste poolt on, justkui sunniks see aktsepteerima 40 erinevat sugu. Olles ise nii konventsiooni kui riikide raporteid palju lugenud, ei ole midagi sellist kusagil kirjas. 

Ma olen läti kodanikuühiskonna üle väga uhke – lühikese aja jooksul koguda kokku selline hulk protestijaid (30. oktoobril ligi 5000, 6. novembril üle 10 000 osaleja) ning petitsioonile konventsiooni jätkamiseks allkirju koguda (praeguseks enam kui 46 000) on tubli tulemus. Ja signaali see andis presidendile, kes populistide otsuse tühistada, vetostas. Järgmine võimalus seimis arutamiseks tuleb peale järgmiseid seimi valimisi.

Muidugi jääb see nüüd aastaks poliitvaidluste tuuletõmbusesse. Ehk lätlaste võit on vaheetapp ning nüüd on neil aasta aega, et teha oma rahvale JA poliitikutele selgeks, mida täpselt see konventsioon teeb ja mida ta EI tee. Täpselt nagu meie, eestlased, peame tegema. Kui juhtunu meile midagi näitas, siis seda, et inimõigused on väga habras ja nende kaotamiseks ei ole me valmis.

Eelmisel nädalal Tartus juhtunud pussitamine ja maanteemõrv oli selle tulemus, et Eestis ei ole konventsioon korralikult rakendatud. Loodan, et meil on nüüd võimalus analüüsida, millised olid takistused, mida edaspidi koostöös vältida saab.

Tekst: Pille Tsopp-Pagan, EENA Tartu klubi liige, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskuse tegevjuht

AASTA NAINE 2025 ON HELI JÜRGENSON JA NOOR NAISETTEVÕTJA TRIINU KAROLIN

EENA AASTA NAINE JA AASTA NOOR NAISETTEVÕTJA 2025 SELGUVAD 8. NOVEMBRIL

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulutab laupäeval, 8. novembril Tallinnas välja Aasta Naise ja Aasta Noore Naisettevõtja.

Aasta Naise tiitli hääletuse lõppvooru jõudsid Heli Jürgenson (2025. a laulupeo kunstiline juht), Heidi Solba (Maailmakoristuspäeva juht) ja Helena-Mariana Reimann (2025. a tantsupeo pealavastaja).

Aasta Naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes.

Lisaks kuulutab EENA välja Aasta Noore Naisettevõtja. Tänavused kandidaadid on Jolan Henriette Koduvere (OÜ Naloy looja, virtuaalassistent), Triinu Karolin (HOIA homespa looja) ja Kairi Övermark (ettevõtja, Eesti Seksuaaltervise Liidu tegevjuht, seksuaalhariduse koolitaja).

Tiitliga tunnustatakse kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud konkreetses tegevusvaldkonnas ning leidnud märkimisväärse klientide poolehoiu või esiletõstmise koostööpartnerite poolt.

Aasta Naise ja Aasta Noore Naisettevõtja tiitlikandjad tehakse teatavaks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 33. sünnipäeval, mida tähistatakse 8. novembril Tallinnas, Õpetajate Majas algusega kl 17.00.

EENA naised Zonta heategevuskonverentsil „Ma olen ju naine“

Zonta Tallinna klubi konverents „Ma olen ju naine“ tõi kokku Eesti erinevate valdkondade mõjuisikud, et arutada, millised on naiste võimalused ja väljakutsed tänases maailmas. Päeva jooksul käsitleti naiste rolli teaduses, ettevõtluses, juhtimises, hariduses ja loomingus. Arutelud olid ausad, inspireerivad ja pakkusid palju äratundmist, kuidas naised saavad üksteist toetada ja ühiskonda tasakaalukamaks muuta.

Konverentsi tuluga toetati MTÜ Downi Sündroomi Ühingut ja eelkõige väga andeka 16-aastase Downi sündroomiga tütarlapse Aleksandra Elisabeth Jenkinsi (Leksi) sportikke ettevõtmisi. Leksi on sportvõimlemise naisjuunioride neljakordne maailmameister.

Zonta International

Zonta on rahvusvaheline naiste õigusi arendav organisatsioon. 1919. aastal Ameerika Ühendriikides asutatud ühendusel on tänaseks 1100 klubi ja üle 26 000 liikme kogu maailmas. Esimesed klubid Eestis loodi 1991. aastal. Organisatsioon on poliitiliselt ja usuliselt sõltumatu ning pühendunud naiste positsiooni parandamisele, võrdsete võimaluste edendamisele ja vägivalla vastu võitlemisele.

Naised teaduses ja ühiskonnas – Maarja Grossberg-Kuusk (Tallinna Tehnikaülikooli teadlane ja Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi direktor)

Konverentsi peaettekandes „Naised – võimalused ja väljakutsed“ rõhutas Maarja Grossberg-Kuusk, et kõike on võimalik ise õppida – oluline on julgus proovida ja katsetada. Tema sõnul peaksid teadlased ühiskonda kuulama ning innovatsiooni panustama. Kuigi Eestis on naislektorite osakaal ligi 50%, on naisprofessoreid oluliselt vähem, näiteks Tallinna Tehnikaülikoolis umbes veerand ja Tartu Ülikooli reaalinstituutides vaid üksikuid.

Maarja rõhutas, et naiste karjääri mõjutavad nii kasvukeskkond kui ka ühiskondlikud ootused – reaal- ja tehnikavaldkond on endiselt poiste poole kaldu. Oluline on tüdrukutele eeskujusid luua ja juba võimalikult varakult erinevaid võimalusi pakkuda. Tugivõrgustik – pere, kolleegid, tööandjad – on see, mis aitab naisel teaduse ja pereelu vahel tasakaalu leida. „Eestis on erakordsed naisteadlased – märgakem, toetagem ja tunnustagem neid – toetame üksteist,“ sõnas ta.

Naine kui juht – EENA liikmed Siiri Tiivits-Puttonen (e-äri strateeg ja roheettevõtluse eestvedaja) ja Kersti Uudla (EBS Gümnaasiumi direktor)

Ettekandes „Kuidas naised loovad tulevikku: äri, tehnoloogia, kestlikkus“ rääkis Siiri Tiivits-Puttonen sellest, kuidas muutuste ajastu vajab uusi juhte, kes oskavad ühendada innovatsiooni ja inimlikkust. Tema sõnul ei päästa maailma mitte tehnoloogia, vaid inimesed (naised) – eelkõige need, kes tegutsevad südamega. Tuleviku juhtimine nõuab sisemist selgust ja kestlikku julgust. Tänapäeval loeb hoolivus – digitaalsus, rohelisus ja empaatia on tugev kombinatsioon.

Siiri sõnul on äri muutunud platvormiks, kus saab väärtusi ja positiivseid muutusi luua. Kui naised saavad tuge ja kogukonna, sünnivad ettevõtted, mis on korraga kasumlikud ja hoolivad. Naisjuht suudab luua tasakaalu mõistuse ja südame vahel, mis ongi tuleviku konkurentsieelis.

Kersti Uudla käsitles oma ettekandes „Naine juhina hariduses“ vastutuse, väärtuste ja vaimse vastupidavuse teemat. Tema sõnul tuleb asju julgelt ja loominguliselt teha, mitte alati traditsiooniliste lahenduste järgi. Kuulamine, küsimine ja protsessi nautimine on head juhtimisoskused. Kersti rõhutas, et muutustega kohanemine on edu võti ning õnnelik elu tuleb ise teadlikult luua.

Paneelis „Naine kui juht“, kus osalesid Kersti Uudla, Siiri Tiivits-Puttonen, Katrin Lust (ajakirjanik, saate „Kuuuurija juht“) ja Tiina Ristimets (kirjastuse Pilgrim juht ja omanik), arutleti, kas juhina tuleb oma emotsioone varjata ja kas naised peaksid meeste reeglitest juhinduma. Ühiselt leiti, et juhtimine ei ole soopõhine, vaid sõltub isikuomadustest ja väärtustest. Haavatavust võib näidata, oluline on viis, kuidas seda tehakse. Naisjuht peab end sageli rohkem tõestama ning kandma korraga mitut rolli – tööjuht, ema, kolleeg ja toetaja. Paneelis rõhutati enesehoiu tähtsust: tuleb prioriteedid seada, aega planeerida ja endale teadlikult puhkust võtta.

Naine kui teadlane – Ester Oras (arheokeemik, TÜ Keemia Instituudi kaasprofessor) ja Irja Lutsar (TÜ meditsiinilise mikrobioloogia professor, Riigikogu liige)

Ettekandes „Minu emme on teadlane“ tõi Ester Oras esile kolm võtmefaktorit, mis määravad, kuidas naine saab teaduses ja elus tasakaalu hoida: eraelu, töö ja ühiskond. Tema sõnul on edu ja rahulolu eelduseks jagatud vastutus kõigis kolmes valdkonnas – jagatud koormus kodus, ühtne ja toetav töömeeskond ning ühiskond, mis tunnustab eeskujusid. Oluline on keskenduda sellele, kuidas me saame eeskujuks olla, kuidas oma lapsi kasvatame ja kuidas saame teistele abiks olla. Tema sõnum oli lihtne: kui rõõmud ja mured on jagatud, on ka teadlane tugevam.

Irja Lutsar käsitles oma ettekandes „Kuidas naisena teaduses läbi lüüa“ teaduse meestekesksust ja aeglast muutust. Kuigi ülikoolides on õppureid rohkem naiste seas, on teaduse tippkohtadel endiselt mehed. Põhjustena tõi ta esile ajaloolised uskumused, mille kohaselt ei ole naise koht teaduses ning teadlaskarjääri ebastabiilsuse. Lutsar rõhutas, et teadlane peab vajadusel valmis olema ka avaliku elu tegelane, kuid sageli puudub selleks ettevalmistus või soov. Naisteadlane kogeb sageli süütunnet oma emarolli pärast ning vajab paindlikumaid töövõimalusi.

Paneelis koos Maarja Merivoo-Parro (ajaloolane ja ajakirjanik) ja Maarja Grossberg-Kuusega tõdeti, et puhkust tuleb tõsiselt võtta ja eraelu austada. Tööasju ei tohiks nädalavahetusel arutada ning lõunapaus peaks töövabaks jääma. Naised peavad olema esindatud nõukogudes ja otsustuskogudes, sest mitmekesisus muudab juhtimise paremaks.

Naine kui looja

Arutelus „Naine kui looja“ osalesid Pille Lill (ühiskonnategelane, Muusikute Fondi PLMF looja), Mari-Liis Stahhov (ajakirjanik, Eesti Naise peatoimetaja), Marje Üksine (kunstnik), Anna Hints (filmirežissöör) ja Birk Rohelend (kirjanik, stsenarist). Kunsti ja loovuse allikana nähti eelkõige inimesi, ümbritsevat keskkonda ja tänulikkust. Pille sõnas, et kunst on mõjus viis inimeste südameteni jõudmiseks. Osalejad rõhutasid, et loov töö nõuab haavatavust ja julgust oma tundeid väljendada – see on protsess, kus ollakse publiku ees justkui „alasti“. Birk Rohelend tõdes, et tagasiside on kingitus, kuid kõike ei pea vastu võtma, samas kui Anna Hints rõhutas, et elu on pidev teekond ja väljakutsed on selle loomulik osa. Inspiratsioon tuleb inimestest, loodusest ja vaikusest, kuid kõige olulisem on kontakt iseendaga. Ühiselt leiti, et loovust aitab toetada teadlik hingamine, füüsiline aktiivsus ja vaimne praktika, mis loomingulist naist tasakaalus hoiab.

Kokkuvõte

Päeva lõpetas EENA Aasta Naine 2024 ja peaasi.ee asutaja ning juht Anna-Kaisa Oidermaa, kes tõi esile ühiskonna vastuolulised ootused naistele – olla ilus, mitte liiga noor ega vana, tark (minimaalselt kõrgharidus), ema ja juht samaaegselt. Tema sõnul tuleb õppida tasakaalu leidma ning väärtustama vaimset tervist ja puhkeaega. Naiste heaolu vitamiinid on liikumine, tervislik toitumine, uni, positiivsed suhted ja puhkus. Nähtavaks tegemine võib olla riskantne, kuid vajalik. Haavatavust ei pea kartma – oluline on, kuidas sellele reageeritakse. Anna-Kaisa sõnul on edukate naiste ühisjooned järjekindlus, ideede rohkus, soov õppida ja uurida ning oskus vajadusel lahti lasta.

Konverentsi üldine sõnum oli, et naised ei pea end meestega võrdlema, vaid saavad olla edukad oma tugevuste – hoolivuse, julguse ja väärtuspõhisuse – kaudu. Naised, kes hoiavad kokku ja toetavad üksteist, loovad ühiskonda, mis on õiglasem, kestlikum ja inimlikum.

Tekst ja fotod: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht, noortejuht, Rannamõisa klubi president

Lõppes Ukraina naisi toetav projekt, kus osales 250 naist

Laupäeval, 18. oktoobril, toimus inspiratsioonikonverents, mis tähistas projekti „Naised toetavad naisi. Eesti ja Ukraina“ edukat lõppu. Ester Eomois EENA Ettevõtlusklubist oli  programmi ellukutsuja ja tiimi juht. 

Aasta kestnud algatuses osales ligi 250 Eesti ja Ukraina naist, kes said tuge oma tööalase karjääri või ettevõtte arendamisel ning võimaluse praktiseerida eesti keelt. Projekti viisime ellu koostöös Divergent Women Ukraine Eesti organisatsiooniga. Programmi toetas The Coca-Cola Foundation,

Naised toetavad naisi – ja tulemused on nähtavad. Projekti raames moodustati üle Eesti 25 arenguringi, kus Eesti ja Ukraina naised kohtusid regulaarselt grupicoachingu põhimõtetel, et toetada üksteist töö- ja ettevõtlusvaldkonna väljakutsete lahendamisel. Arenguringides kasutati coaching kaarte, õpiti eesti keelt ning tutvuti kohaliku kultuuri ja ettevõtluskeskkonnaga. 

Koostöös Garage48 Empowering Women programmiga viidi läbi 6-kuuline ettevõtlusprogramm, mille tulemusel alustas oma ettevõtte loomist kokku 58 naist, sh 30 Ukraina naispõgenikku. Programmis osalenud naised said praktilisi teadmisi äriideede arendamisest, turundusest ja finantsplaneerimisest.

Tekst: Ester Eomois, EENA Ettevõtlusklubi liige, programmi juht

Lõppes EENA osalusel toimunud ettevõtlusprojekt „Empowering Women Ukrainas“

Möödunud aasta jooksul toetasid EENA liikmed Ester Eomois ja Signe Vesso Ukraina naisi nende ettevõtlusteekonnal.

Regulaarselt kohtuti „Empowering Women – Garage48“ ettevõtluskiirendi osalejatega veebis, et coaching-kaartide abil aidata naistel oma eesmärke saavutada ning enesekindlust kasvatada.

Et Signe Vesso loodud grupicoachingu kaartide metoodika jõuaks võimalikult paljude naisteni, koolitasime Ukraina arenguringide juhte, kes oskavad nüüd kasutada grupicoachingu kaarte ja rakendada GROW-mudelit.

Projekti partneriteks olid Divergent Women ja Garage48.

Suur aitäh ESTDEVile rahalise toetuse eest!

Tekst: Ester Eomois, EENA Ettevõtlusklubi liige, programmi juht

Konverentsi kokkuvõte: Roheliselt on võimalik!

TARTU KLUBI HOOAEG ON ALANUD HOOGSALT

Tartu alustas oma hooaega varakult. Kohtusime 26. augustil Tartu Baieri restoranis München, et tähistada BPW Internationali 95. sünnipäeva. Meie sündmus „Kannan kollast!“ tõi kokku praktiliselt kõik liikmed ja lisaks veel mõned klubi tegemistest huvitatud uudistajad-huvilised. Ühine värv tekitas väga ühtse tunde ja toreda meeleolu.

Pika kogemusega klubi liige Riina Piigli tegi ülevaate EENA ajalaoost, mis oli kasulik ja huvitav uutele ja vanadele olijatele. Lisaks sai kirja pandud mõtteid, mida me ootame uuelt hooajalt. Väga oluline koht oli ka vabal vestlusel, milleks tihti kipub aega nappima.

9. septembril toimus juba järgmine klubi sündmus Tartu restoranis Spargel. Olgu öeldud, et meie klubi soovibki sel hooajal külastada erinevaid Tartu toidukoht. Kohtumine Spargilis tõi kohale kaks meie endist klubi liiget.

Tartu klubi asutajaliige ja Eesti Reumaliidu juhatuse liige Silvia Pütsep rääkis reumaliidu tegevusest. Kasutasime ka võimalust ja kuulasime, kuidas meie klubi alguse sai.

Mentor, koolitaja ja pereterapeut Lilian Saage rääkis oma raamatu „Mina, sina ja kõik meie vahel“ sünnist ja oma isiklikest kogemustest suhete hoidmisel ja tugevdamisel. Teema oli väga köitev, sest see puudutab meid kõiki.

Tekst: Jaanika Anderson (EENA Tartu klubi president)

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulutab 33. korda välja EENA Aasta Naise ja 15. korda EENA aasta Noore Naisettevõtja valimised

Esimene Aasta Naine valiti kohe järgmisel aastal pärast organisatsiooni moodustamist – 1993. aastal – ning traditsioonidega suursündmus leiab Eesti elus alati tähelepanu. Aasta Naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes. 2024. aastal kuulutati Aasta Naiseks Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

EENA aasta Noore Naisettevõtja auhinda annab EENA välja alates 2011. aastast. Tiitel antakse naisele, kes on viimase kolme-nelja aasta jooksul loonud ettevõtte, mis on omanäoline ja eristuv konkreetses valdkonnas ning esile tõstetud nii klientide kui ka kaubaturu teiste osaliste poolt. Aasta Noore Naisettevõtja kandidaadiks saab esitada kuni 40 aasta vanuseid naisi. Möödunud aastal pälvis auhinna noorsootöötaja, ettevõtja ja rahatarkuse entusiast Ilona Tint.

Aastate Naise tiitli annab EENA üldjuhul üle viie aasta välja naisele, kes on kogu oma elu jooksul korda saatnud midagi eriti tähelepanuväärset. 2024. aastal päevis Aastate Naise tiitli pälvis laulja, laulutekstide kirjutaja, toimetaja ja saatejuht Reet Linna. 

EENA juhatus kutsub ka tänavu üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama Aasta Naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. 

Aasta Naise ja aasta Noore Naisettevõtja tiitlid kuulutatakse välja ja antakse üle EENA 33. sünnipäeva puhul 8. novembril Tallinnas toimuval pidulikul galal. 

Aasta Naise ja aasta Noore Naisettevõtja kandidaate saab esitada kuni 8. oktoobrini k.a Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni kodulehel: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/.

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht, noortejuht, Rannamõisa klubi president

Sotsiodraama “Kuidas tappa väikeettevõtjat?” – nähtamatud valupunktid ja lahenduste otsingud

Kuupäev ja paik:

9. august 2025, kell 14:30

Paide Vallimägi, Ettevõtluskindluse lava (lava nr 12)

Mis see sotsiodraama endast kujutas?

Arvamusfestivalil toimunud sotsiodraama ei olnud lihtsalt arutelu, vaid lavaline dialoog, mis tõi publiku ette väikeettevõtluse argipäeva nii, nagu see päriselt on – emotsioonide, väljakutsete ja rõõmudega. Kolme vaatuse vältel said sõna ettevõtjad, teadlased ja publik, et otsida koos vastuseid küsimusele: “Mis tapab väikeettevõtjat ja kuidas seda vältida?”

Mida arutelus käsitleti?

Sari jagunes kolme vaatusesse, mis kattusid ettevõtjate, teadlaste ja publiku rollikonfliktidega. Fookuses olid järgmised teemad:

– I vaatus – “Unistuse algus”
Miks ja kuidas ettevõtlusega alustada? Millised on esimesed väljakutsed ja unistused? Kelle toetusest sõltub edu?

– II vaatus – “Tarbija soovib, aga ei vali”
Tarbijatel on tihti soov toetada kohalikke ja kestlikke ettevõtteid, aga valik langetakse hinna järgi — kas odav valik on isegi tõeline sääst?

– III vaatus – “Nähtamatud jõujooned”
Väikeettevõtjate tee otsustajate laua taha on tihti takistustest punutud — hangete süsteem, poliitilised prioriteedid, toetusmehhanismid ei pruugi jõuda kõigini.

Mis probleemid tõusid kõige teravamalt esile?

Väikeettevõtja nähtamatus ja maine – kuigi 99,9% Eesti ettevõtetest on väikesed, domineerivad avalikus arutelus ja poliitikates suurte ettevõtete huvid.

Hinnasõda ja odavkauba surve – TEMU, Sheini ja teiste odavplatvormide mahud on Eestis rekordilised. Kohalik tootja ei pääse hinnasõtta, eriti kui välisplatvormid ei järgi EL maksureegleid ja tooteohutusnõudeid.

Tarbija väärtuste ja tegelike valikute lahknevus – 72% eestlastest peab keskkonnasäästlikkust oluliseks, kuid enamik teeb ostuotsuse siiski hinna järgi.

Bürokraatia ja rahastuse kättesaamatus – toetuste, hangete ja investeeringute süsteem ei arvesta mikroettevõtjate aega ega ressursse.

Rohepööre kui kohustus, mitte võimalus – väikestel on raske täita roheregulatsioone, kui puudub praktiline tugi ja tööriistad.

Inimlik koormus – väikeettevõtjad tegutsevad sageli üksinda, olles korraga tootja, turundaja, raamatupidaja ja klienditeenindaja. Läbipõlemine ja hoolduskoormus (eriti naistel) on suur risk.

Millised lahendused pakuti välja?

– Aus konkurents – maksuerandite ja tollivabastuste kaotamine Hiina odavplatvormidele, digimaks kõigile võrdselt.

– Kohaliku ja kestliku eelistamine – riiklikud hanked ja toetused peavad väärtustama kodumaist toodangut ja väikese jalajäljega lahendusi.

– Tarbija harimine – teavituskampaaniad, mis selgitavad odavkauba tegelikku hinda tervisele, keskkonnale ja kogukonnale.

– Ülikoolide ja ettevõtjate koostöö – rakendusuuringud, tootearendus, praktikaprogrammid, kus tudengid aitavad mikroettevõtteid päriselu projektides.

– Mentorlus ja tugivõrgustikud – rohesaadikute kogukonnad, maakondlikud ettevõtluskeskused, kus saab nõu, kontakte ja tuge.

– Kestlikkuse tööriistad ja AI-tugi – lihtsad keskkonnamõju kalkulaatorid, personaliseeritud ärisoovitused ja digilahendused, mis aitavad vähendada kulusid ja jalajälge.

– Halduskoormuse vähendamine – üks kontaktpunkt (“1-ukse printsiip”) kõikide toetuste, nõustamise ja arenduse jaoks.

– Vaimse tervise tugi – tugigrupid ja nõustamine, et ennetada läbipõlemist ja üksindustunnet ettevõtluses.

– Lõppsõnum lavalt – üksmeelselt leiti, et väikeettevõtjat tuleb toetada teadmiste, õiglasemate mängureeglite ja tugevama kogukondliku seljatoega.

Kes olid laval?

Moderaator:

– Annely Aer – EENA Ettevõtlusklubi

Ettevõtjad:

– Grete Pastak – külalislahkus, EENA Saaremaa klubi

– Miina Pruuli – haljastusteenused, EENA Ettevõtlusklubi

– Kaie Kaas-Ojavere – ringmajandus ja pakendivaldkond, KIUD OÜ

– Ille Nakurt-Murumaa – EVEA president

Teadlaste laud:

– Siiri Tiivits-Puttonen – Roheettevõtlus.ee eestvedaja, EENA Roheklubi

– Mari Kooskora – EBS-i teadlane, EENA Ettevõtlusklubi

– Kai Klein – Balti Keskkonna Foorum, EENA Roheklubi

Rollikonfliktide tegelased:

– Anne Ensling – “enesekindel palgatöötaja”

– Kadri Levand – “TEMU tarbija”

– Liis Ingalt – noor väikeettevõtja

Mis edasi?

Kohtume peagi EVEAga, et panna need probleemid ja lahendused kirja ning viia need poliitikakujundajateni. Väikeettevõtluse tulevik sõltub otsustest, mida täna teeme – ja sellest, kas julgeme väärtustada oma kogukondade majanduslikku selgroogu.

Tekst: Siiri Tiivits-Puttonen (EENA Roheklubi liige) ja Annely Aer (EENA Ettevõtlusklubi liige)

Fotod: Glen Pilvre

BPW Internationali 95. sünnipäev

Sel aastal tähistab BPW International 95. sünnipäeva! Selle suurejoonelise tähtpäeva puhul loodi eriline juubelikampaania, millest saavad osa võtta kõik liikmed üle maailma.

Kuidas kampaaniast osa võtta?

– Kohandatav digitaalne õnnitlus – „BPW päev“

Varsti saad luua BPW õnnitluskaardi, lisades sinna oma foto. Lisainfo tulemas!

– #BPWDayTrend – globaalne videoväljakutse

Peagi käivitatakse sotsiaalmeedias trend „Mina olen [sinu nimi], pärit [sinu riik], ja olen uhke, et olen BPW liige.“ Lisainfo tulemas!

– BPW edulugude e-raamat

BPW naistelt üle kogu maailma kogutakse 95 inspireerivat edulugu – ärist, karjäärist või isiklikest projektidest.

Räägi, kuidas BPW liikmeks olemine on sinu teekonda mõjutanud:

– milliseid võimalusi, kontakte, tuge või inspiratsiooni oled BPW kaudu saanud?

– millist rolli on BPW sinu edus mänginud?

Tähtaeg: 20. august

Esita oma lugu siin:
https://form.jotform.com/252138959531060

– BPW Impact Report 2025

BPW klubisid ja föderatsioone üle kogu maailma kutsutakse jagama mõjusaid kestlikkuse algatusi – tegevusi, mis juba praegu loovad muutust. Projektid peaksid olema kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega (SDG-d), näidates meie pühendumust püsivate muutuste loomisele oma kogukondades.

Alates keskkonnakaitsest ja kliimameetmetest kuni soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalse kaasamiseni – iga lugu loeb. Kõik esitatud lood koondatakse ülemaailmsesse kogumikku, mis näitab meie ühist panust kestlikku tulevikku. Lisainfo tulemas!

– Küünlatseremoonia 26. augustil

BPW sünnipäeval toimub otseülekanne küünlatseremooniast Aasia-Vaikse ookeani piirkonna kongressilt Malaisias. Lisainfo tulemas!

Üleskutse liikmetele

Kogu augustikuu jooksul:

– osale nii paljudes tegevustes, kui võimalik;

– jaga ja reageeri postitustele;

– tähista koos klubiga BPW sünnipäeva – uhkuse ja rõõmuga!

Enne 26. augustit tee endast (või klubist) foto, kus kannad kollast värvi või BPW sümboolikat ning postita see sotsiaalmeediasse koos hashtagiga #BPWDay. Täidame sotsiaalmeediakanalid meie värvide ja sümbolitega, et koos 95 aastat ajalugu tähistada.

Innustame, inspireerime, julgustame – koos!

Lisainfo: https://www.bpw-international.org/2025/08/05/your-guide-to-bpw-international-s-95th-anniversary-celebration/

29. juunil toimus Eesti ja Ukraina naiste suvepäev

Pühapäeval korraldas EENA Vabaõhumuuseumis Eesti ja Ukraina naiste ühise pikniku ja nii ukraina kui eesti rahvalaulude ühislaulmise. Ilm oli tuuline, kuid päikseline ja meeleolu oli ülev. Suvine kohtumine toimus projekti Women support Women – Estonia and Ukraine raames, kus osaleb ligi 250 naist üle Eesti.

Tegemist on suurima osalejate arvuga ukraina põgenikke toetava eestvõtmisega Eestis – Empowering Women ettevõtlusprogramm, coachingu metoodikal põhinevad arenguringid, kultuuri- ja keelekohtumised terve 2025. aasta vältel. 

Projekti veab EENA/BPW Estonia koos Ukraina naisorganisatsiooniga Divergent Woman. Projekti toetab The Coca- Cola Foundation.

EENA liige Ester Eomois on programmi algataja ja üks läbiviija. 

Kui naised toetavad naisi, siis imed juhtuvad. Slava Ukraini!

Tekst: Ester Eomois, programmi juht

5 aastat EENA Narva klubi! 

06.06.2020 — 06.06.2025

5 aastat tagasi, 6. juunil 2020. aastal, võeti Narva klubi ametlikult vastu EENA/BPW Estonia suurde ja sõbralikku perre EENA aastakoosolekul Tallinnas.

Juubelipäeval, 6. juunil 2025, meenutasid EENA Narva klubi naised möödunut, unistasid, tegid head ning seadsid uusi eesmärke tulevikuks!

Erilise soojusega sirvisime raamatut EENA BPW Estonia (2022), kus esmakordselt mainitakse meie klubi loomist. Väga sümboolne oli selle taustal vaadata käsitsi valmistatud bukletti klubi olulisematest hetkedest — inspiratsiooni saime EENA Innovatsiooniklubi naistelt.

Meistriklassis valmistasime ökomassist kauneid esemeid uues loovruumis Promenadikäsitöö Artel Sillamäel — EENA Narva klubi naised armastavad avastada uusi paiku! Just need kohad aitavad meil ammutada inspiratsiooni ja leida värskeid ideid.

Ees ootab palju põnevaid plaane ning klubi liikmed on täis energiat nende elluviimiseks!

Aitäh kõigile, kes on olnud ja jäävad meiega sellele teekonnale. Koos muudame maailma paremaks!

#NarvaKlubi #EENA #BPWEstonia

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

18. BPW Euroopa konverents ja 12. noorte sümpoosium

2025. aasta BPW Euroopa konverents ja noorte sümpoosium Maltal ei olnud lihtsalt lõbus ja hariv sündmus, vaid elumuutev kogemus naistele üle kogu maailma. Jah, oli pidusid ja tantsu, kauneid kleite ja värvikirev liputseremoonia, aga tõeline sisu peitus milleski sügavamas. See oli sündmus, kus naised õppisid, jagasid, kasvasid ja said inspiratsiooni, mida oma koduklubidesse ja -riikidesse kaasa võtta, et veel paremini ellu viia BPW (Business and Professional Women) missiooni – toetada naiste juhtimist, ettevõtlikkust ja eneseteostust. Konverentsil osales üle 450 liikme enam kui 40 riigist.

Inimestega kohtumine annab tähenduse

Juba konverentsi eelõhtul saime BPW Young ehk kuni 35-aastaste BPW klubide liikmetega kokku, et tutvuda ning sisse elada. Esimesel õhtul toimus jäämurdmine, mis oli aluseks järgmistel päevadel avatud suhtluseks ja koostööks. Kui istud koos söögilauas, räägid oma teekonnast, kuulad teiste omi ja tunned, et Sind kuulatakse ja hinnatakse, siis muudab see avatuks ka professionaalsele suhtlusele.

Laupäeval ja pühapäeval toimunud noorte sümpoosium oli üks erilisemaid ettevõtmisi, kus selline koos loomine toimus. Seal said kuni 35-aastased BPW liikmed jagada oma takistusi ja eesmärke ning saada kohest tagasisidet ja tuge. Näiteks sai EENA noorliige Liis Ingalt jagada oma ärilist takistust ning selle peale said sõna teised noored naised, kes jagasid praktilisi nõuandeid, andsid julgust ja näitasid sellise avatud toetusega, et keegi ei pea oma teekonda üksi läbima.

Õppimine, mis võimestab

Töötubades ja loengutes keskenduti tänapäevastele olulistele teemadele: AI mõju tööturule, kõnepidamise oskus juhina ning kuidas arendada endas juhtimisviisi, milles tunned end hästi ja loomulikuna. Eriliselt kõnetas noorte sümpoosiumil Priscilla Leighi töötuba „How to speak as you Lead and Lead as you speak“, kus jagati selgeid, praktilisi võtteid, kuidas oma sõnumit mõjuvalt esitada. Kolm osalejat said ka teiste ees harjutada, kuidas rääkida lühidalt sellest, miks BPW neile tähtis on, ja kuulata teistelt peegeldusi, mis mõjusid inspireerivalt ja väestavalt. Ka Liis ei jätnud võimalust kasutamata – kohene läbiproovimine tõi lisaks kuuldule ja nähtule ka julguse ise oma sõnumit paremini esitada.

Iga naine on ilus ja väärtuslik 

Konverentsil osalemine ei olnud ainult professionaalne kasvamine. See oli ka sisemine teekond. Naised, kes alguses tundsid end tagasihoidlikult, avanesid päev-päevalt aina rohkem. Naeratused muutusid laiemaks, pilgud julgemaks, kehahoiak sirgemaks. Kogeti, et keegi ei hinda Sind selle järgi, kust Sa tuled või mis roll Sul on, vaid selle järgi, mida Sa jagad ja kui siiralt Sa kuulad.

Sümpoosiumi lõpuks küpses arusaam: iga naine on ilus – olenemata vanusest, kehakujust, nahavärvist või elukohast. See lihtne tõde kandis ilmselgelt kogu konverentsi õhkkonda ja andis osalejatele enesekindlust, mille argielu vahel varju jätab.

Vanad traditsioonid, uued ideed

Konverentsi teema oli „Breaking Barriers – Drive Your Own Success” – seega oli üks sümpoosiumi põhjalik aruteluteema noorte ja kogenud BPW liikmete koostöö. Diana Barragáni ja Anu Viksi intervjuus, mida vedas EENA noorliige Jolan Henriette Koduvere, jäi kõlama, et traditsioonid on tugev vundament, kuid ilma uuendusteta jäävad need paigale seisma. Noored BPW liikmed ei peaks kogenud liikmete nõusolekut ootama  – nad võivad ise algatada, tehnoloogilisi lahendusi pakkuda, noorte onboarding programme juhtida või uusi sündmuste formaate luua. Samal ajal tunnevad kogenud liikmed, et nad saavad noortele mentoriks olla ja aidata sisse töötatud traditsioone säilitada nii, et need ei takistaks uute traditsioonide loomist. Selline koostöö loob tasakaalu ja kindluse, et BPW liigub tulevikku avatud, elujõulise ja kaasava organisatsioonina.

EENA liikmed esireas

Eesti esindus paistis silma mitte ainult aktiivse osalemise poolest, vaid ka programmi sisusse panustamisega – EENA liikmetest osalesid ja oma panuse andsid Merle Saviauk, Anu Viks, Siiri Tiivits-Puttonen, Ester Eomois, Jolan Henriette Koduvere, Liis Ingalt, Maie Mängel, Ingrid Pilt, Eda Holmberg, Kaire Luuk ja Anna Halvorsen, kelle ühine kohalolu oli märgatav ja mõjus.

– Siiri Tiivits-Puttonen, BPW Euroopa „Green and Sustainable“ töörühma eestvedaja, esitles töögrupi raportit ning viis BPW International keskkonna ja SDG komitee eestvedajana läbi töötuba „Building a Sustainable Future: Green Ambassadors in BPW – How to Make Change Happen: Mindset and Behaviours“. Lisaks arutleti Siiri eestvedamisel ümarlauas roheettevõtluse teemadel.

– Ester Eomois viis läbi töötuba „Unlock Your Leadership Potential: A Career Development Seminar For Women“, pakkudes osalejatele tuge ja juhiseid karjääriarenguks, olles kohal ka kui BPW Europe UN esindaja.

– Anu Viks ja Conny Montague (Learning for Leadership töörühma eestvedaja) viisid läbi töötuba „Mastering Business Storytelling: Crafting a Personal Leadership Narrative”.

– Jolan Henriette Koduvere aitas korraldada noorte sümpoosiumit, kandideeris BPW Euroopa kommunikatsioonijuhi ametikohale, esitles EENA noorte parimat praktikat ning viis läbi intervjuu BPW Euroopa koordinaatori Anu Viksi ja BPW International presidendi Diana Barragániga. Kuigi seekord Jolan valituks ei osutunud, oli toetus, tunnustus ja kaasaelamine noorte ja kogenud liikmete poolt meeletu – see kinnitas talle, et ta on õigel teel ja andis motivatsiooni edasi pürgida.

Traditsiooniliselt jagas iga riigi president presidentide kohtumisel oma riigi parimaid praktikaid ja saavutusi. EENA juhatus valis parimaks praktikaks programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm“, mis pälvis Euroopa parimate praktikate seas auväärse kolmanda koha. Jolan Henriette Koduvere pävis tunnustuse aktiivsuse ja noorte sümpoosiumi korraldamise eest.

Väikese riigina tunneme suurt uhkust ja tänutunnet, et saime nii nähtavad, kuuldavad ja kaasatud olla – meie EENA naised tõestasid taas, et oleme tõelised esireanaised, kes ei vaata kõrvalt, vaid astuvad julgelt ette, panustavad ja innustavad ka teisi.

Nipid, mida saab kohe rakendada 

Konverentsilt viidi koju palju ideid, mida klubid saavad kohe rakendada. Näiteks:

– noorte liikmete sisseelamise ehk onboarding e-kirjade süsteem (BPW Saksamaa näitel);

– kahe presidendi määramine (BPW Šveitsil on kaks presidenti, kogenud liige ja noorliige);

– ühisüritused, kus noored saavad julgelt oma teadmisi ja oskusi jagada;

– liikmete valmistatud kingitused, mis kannavad väärtust ning lugu (nt türklaste klaasist kaunistused, itaallaste taaskasutatud materjalist kandekotid ja eestlaste taaskasutatud materjalidest mitmel viisil kantavad “patsikummid” – idee autor ja teostaja Ingrid Pilt);

– rahakogumiskampaaniad noorte fondi toetuseks.

Selline kogemuste ja parimate praktikate jagamine innustab ka teisi riike sarnaseid projekte ning algatusi läbi viima. EENA noored said kõige rohkem innustust sisseelamise programmi edasi arendamiseks ja palju uusi mõtteid andis ka Young BPW International noortejuhi Izadora Letchacoski esinemine, kes tutvustas oma mõtteid ja tegevussuundi järgmisteks aastateks. Young BPW International töörühma kuulub ka EENA liige Jolan Henriette Koduvere. 

Koos on lihtsam uskuda, et kõik on võimalik

Konverentsi lõpuks oli selge, et kuigi iga osaleja esindab oma kultuuri, kogemust ja riiki, on kõigil ühine eesmärk: naiste elu paremaks muuta. Sellele taanduvadki BPW väärtused – Inspire, Innovate, Empower, Transform.

Paljud naised võtsid Maltalt kaasa tunde, et nad ei ole üksi. Et neil on võrgustik, mis ulatub üle Euroopa ja ka kogu maailma!

Kui Sa oled mõelnud, kas mõni selline rahvusvaheline üritus on raha ja aega väärt, siis tea – BPW konverents ei ole pelgalt koolitus või lõbus reis. See on koht, kus Sa kohtud naisega, kes mõistavad naiste majandusliku võrdsuse ning juhtimisse pürgimise olulisust. Kui oled avatud meelega, jagad enda lugu, siis avad ennast võimalustele. Sa saad ideid ja motivatsiooni, et astuda järgmine samm – olgu selleks oma äri alustamine, mõjusa sõnavõtu pidamine või uute liikmete kaasamine oma klubisse.

Ja kui Sa kord lähed, tuled Sa tagasi mitte lihtsalt inspiratsiooniga, vaid ka kindla kavatsusega midagi ära teha. Ja võib-olla oledki Sina järgmisel korral see, kes oma kogemust töötoas jagab.

Tekst: Liis Ingalt (EENA Saaremaa klubi noorliige) ja Jolan Henriette Koduvere (EENA kommunikatsioonijuht, noortejuht, Rannamõisa klubi president)

Fotod: ametlikud konverentsi fotod ja erakogu

Hakkab looma: Ettevõtlusklubi naised unistasid Eesti tulevikust

Ühel mai päikeselisel õhtupoolikul kogunes grupp Ettevõtlusklubi naisi armsa liikme Kersti terrassile Nõmme mändide alla, et võtta hetk ja lubada endal unistada.

Me ei unistanud niisama – olime osa üle-eestilisest algatusest Hakkab looma 2050, mille eesmärk on koguda kokku 30 000 inimese unistused, et luua nende põhjal Eesti visioon aastaks 2050. See saab sündida teadlaste ja tehisintellekti koostöös, aga kõigepealt peab sündima igaühe sees.

Unistused, mis kõlasid Nõmme mändide all, olid sügavalt isiklikud ja samas universaalsed. Naised kirjeldasid elu maal või mere ääres, oma kodus ja kogukonnas, kus loodus on hoitud ja elu tasakaalus. Meie visioon tulevikust hõlmas puutööd ja pihlakaid, mere lõhna ja kaselehtede sahinat, aga ka futuristlikke linnu, kus tehnoloogia ei ole eesmärk iseeneses, vaid abiline täisväärtusliku elu loomisel.

Paljude unistustes kordusid ühisjooned:

– Loodus on alles ja kaitstud – mets, meri, värske õhk ja elurikkus on meie rahvuslik visiitkaart.

– Tervis on parem – nii füüsiline kui vaimne heaolu on elu loomulik osa.

– Vabadus ja ühendus – soov olla privaatselt omaette, kuid samas kogukondlikult seotud.

– Tehnoloogia toetab, mitte ei valitse – nutikad lahendused aitavad igapäevaelus, säilitades samas inimlikkuse.

– Eesti keel on elus – isegi, kui meile praegu harjumuspäraseid riigipiire enam ei ole.

– Õnnelik elu – töö ei domineeri elu, vaid annab võimaluse luua väärtust, mis kestab.

Unistused ei jäänud vaid sõnadeks. Koos arutades sündis ka mõistmine, et igaüks saab oma igapäevases elus ja töös panustada sellise tuleviku loomisesse – olgu see tervise eest hoolitsemise, positiivse suhtumise või kestva väärtuse loomise kaudu.

Üheskoos unistamine on vägi. Eriti siis, kui unistavad naised, kellel on jõudu neid unistusi ellu viia. Meie väikese koosviibimisega andsime panuse millelegi suuremale – Eesti pikaajalisse visiooni, mis hakkab looma.

Üleskutse: unistusi saab Hakkab looma platvormile üles laadida kuni 20. juunini 2050. Unista ka sina, juhendid leiad siit: hakkablooma.ee

Tekst: Anneli Ohvril, EENA Ettevõtlusklubi liige

Õnnelik naine – suhted ja seksuaalsus

Hariv ja põnev vestlusõhtu seksi ja lõheteemadel Hotlips Pärnu butiigis

Pealkiri juba ütlebki, millega meil tegemist tuli. Kohal olid naised ja üks mees, nimega Martin, kes hoolimata vähemusest, esindas meessugu kõne all olevas teemas päris asjatundlikult.

Meie lektor, seksuoloog Kairi Övermark, andis ülevaate naise seksuaalsusest läbi terve tema elu ja jõudis tõdemuseni, et inimese seksuaalsus kestabki terve elu, muutudes ja küpsedes ajas. Seega, ei maksa end mistahes vanuses maha kanda, alati on midagi uut ja põnevat avastada.

Ta tõi välja väga olulise teema- oma kehaga sõbraks saamise. Ei saa nõuda, et sinu partner teeks sind õnnelikuks, kui sa ei tea, mida soovid. Seega on oluline omavahel rääkida oma soovidest ja ihadest ja ka sellest, mis ei meeldi.

Teemaks tuli, millal oleks lastele õige aeg seksuaalsusest ja seksist rääkida. Tasapisi võiks sellega alustada juba päris varajases eas ja teha selgeks intiimsete kehaosade nimetused ja ka lapsele tema õiguse keelduda talle ebameeldivatest puudutustest. Noor inimene enne seksiga alustamist võiks tunda oma keha ja seda ise avastada, end puudutada ja mõista, mis tema puhul on meeldiv ja mis mitte. See hoiaks ära ka hilisemad pettumused, sest partner ei ole suuteline kohe sinu soove õhust haarama.

Kuna BPW klubi on palju ära teinud palgalõhe teemadel, ei tulnud uus mõiste „orgasmilõhe” naistele mingi üllatusena, eriti pealik Merlele, kes oli valmis käised üles käärima ja kohe ka seda probleemi lahendama hakkama. Uue nimega kalast niipalju, et seisneb meeste ja naiste erinevuses (mis on meeste kasuks)  jõuda orgasmini, välja toodi ka protsendid ja see olukord kehtib heteropaaride puhul.

Istusin loengu ajal seksinukkude riiuli kõrval ja eks ma ikka ühtteist piilusin ning avastasin muuhulgas, et ühe naispornonäitleja intiimkehaosadest olid (väidetavalt) tehtud silikoonmaterjalist koopiad ja karbi peal oli kiri „Seksi, nagu seksiksid Carmeniga!”

Lisaks olid väljapanekus täispuhutavad meeskumminukud „Vallatu politseinik” ja „Vapper tuletõrjuja”.

Kauplus oli muidugi toredat kaupa täis, alustades erinevatest libestitest ja vibraatoritest, mille kohta meile anti hea ülevaade. Igaüks uudistas, mis teda huvitas ja millele pilk peale jäi. Mulle jäid silma „Hispaania kärbse” tilgad, neist üks vaarikamaitseline. Toimeaineteks olid vitamiinid ja L- arginiin, aga kärbest ennast seal sees vist ikkagi ei olnud.

Anaaltapist ka (tapp, tapi, tappi). See ei olegi päraku kaudu sooritatav mõrv vaid seksividin. Pärnus lähevad peale tapid koos sabadega ja Martin nentis, et tema ka ei saa aru, mis rebasejaht siin linnas käib. Tartu kaupluses olla hoopis muud kuumad kaubad.

Väikese ülevaate lõpetaksin tänusõnadega korraldajatele ja lektorile. Teema oli vajalik ja huvitav ning näiteks mina käisin viimati korralikus seksipoes 20-aastasena kui meie reisiseltskond täiesti kogemata Pariisis kolades sinna sattus.

Krista peidus pool

Krista Laanetit teame kui väikekoerte treenerit, kvaliteetsete üleriiete maaletoojat ja alati säravat daami. Mitte keegi meist, kes me tulime 9. mail Krista korraldatud töötuppa, polnud enne kuulnudki temast kui kogenud ravimassöörist, kuputerapeudist ja koolitajast. Aga saime teada, tunda ja kogeda.

Krista võttis meid vastu MeliorBeauty Wellness ilusalongis spetsiaalselt tema juhiste järgi kujundatud valgusküllases, valge-roosades toonides toas. Helde võõrustaja pakkus suupisteid ning lõime kokku klaasid. Enne töötoa algust tegi Krista kokkuvõtte oma terapeudi karjäärist, mis algas 22 aastat tagasi temale omaselt: lapsed suured ja polnud midagi teha, ma siis hakkasin igasuguseid asju õppima!

Ja siis algas päeva nael ehk näokuputeraapia, mida me Krista juhendamisel iseendile tegime. Tegevus oli hariv ja meeleolukas. Võtsime läbi erinevad kupud ja nendega erinevad näoosad. Tegevus tipnes huulte massaažiga. Kindel see, et kaunis sai kaunimaks!

Suur tänu sulle, Krista, meid vastu võtmast. Edu tegemistes, sära silma ja kleit lehvima!

Kuputeraapiast vaata juurde siit.

Tekst: Marika Utkin

Aprillis kohtusime skulptor Tauno Kangroga

15. aprillil toimus Tallinna klubi kandidaatliikme, Susanna Quinni, EENA-sse astumise üritus. Susanna kutsus meid sel puhul kohtuma skulptor Tauno Kangroga ning avastama tema stuudiot Tallinna vanalinnas.

Üritus möödus väga avatud ja intiimses atmosfääris. Tauno joonistas Rooma-Kreeka meesmodelli järgi seitse aktijoonistust, mille sündmusel osalenud naised ära ostsid. Üks joonistatud piltidest läheb ka augustis toimuval heategevuslikul kübarapeol oksjonile. 

Oli väga põnev kohtuda Eesti ühe tuntuima kunstnikuga, kes jagas lahkesti oma lugusid sellest, kuidas temast sai kunstnik, mismoodi sünnib tema looming, millised on kunstniku tööalased väljakutsed ja keda on Tauno enda jaoks läbi elu eeskujuks pidanud. Erilisust lisas koosviibimisele kindlasti ka see, et nii Tauno kui ka meesmodell Martin istusid pärast joonistuste valmimist meiega ühes lauas ja muljetasid oma mõtteid. 

Kes pole varem Tauno stuudiot külastanud, siis see on kindlasti koht, milleks võtta aeg, et lasta end laadida sellel energial, mis ühes kunstistuudios elab. Oleme väga tänulikud Susannale, et meil selline personaalne võimalus avanes ja saime koos ühe ägeda õhtu veeta.  

Kui teinekord satud vanalinnas mööduma Goodwin restoranist, mille ees istub fotogeeniline must angus, siis tea, et just sarnane Tauno poolt tehtud must angus rõõmustab linlasi ka Genfis, Šveitsis. 

Susanna mentor kandidaatperioodil oli Gretel Heinmets.

Lilleline Loovusõhtu Padisel – kevadine inspiratsioon ja ilu

4. aprillil täitus Padise Valitsejamaja teise korruse seminariruum kevadlillede värskuse, rõõmsate naerude ja loovuse energiaga. EENA Innovatsiooniklubi, Mõttepärl Disaini ja Dermosil Eesti koostöös toimus meeldejääv Lilleline Loovusõhtu, kus osalejad said nautida õdusat õhtupoolikut täis ilu, inspiratsiooni ja eneseväljendust.

Õhtu keskseks tegevuseks oli lilleseade töötuba, mille viis läbi Meeli Eelma – EENA Innovatsiooniklubi uus kandidaatliige, kogenud florist, õpetaja ja Mõttepärl Disaini asutaja. Meeli jagas oma teadmisi ja kogemusi lillede hooldusest, värvide valikust ja tasakaalustatud kompositsiooni loomisest. Ta tõi välja, kuidas klaasvaas kui lihtne ja läbipaistev ese võib muutuda fookuspunktiks, millesse luua midagi kaunist ja isikupärast. Tema juhendamisel valmisid kevadised lilleseaded, mis kajastasid iga osaleja enda loovust ja maitset.

Lisaks loovale tegevusele said osalejad nautida hõrke snäkke, vahuveini ning mõnusat vestlust teiste inspireerivate naistega. Õhtu oli täis soojust ja rõõmu – jagati kogemusi, õpiti uusi nippe ja lahkuti kerge südamega. Loomulikult ei puudunud ka kingitus igale osalejale, mis pani armsale sündmusele ilusa punkti.

Lilleline Loovusõhtu oli suurepärane näide sellest, kuidas koosloomine, loovus ja kvaliteetne aeg iseenda ning teistega võivad pakkuda väärtuslikke hetki, mis jäävad kauaks meelde.

EENA üldkoosolek Pärnus

Aprillikuu viimasel nädalavahetusel kogunes rekordarv EENA liikmeid üldkoosolekule! 

Selle aasta sündmuse korraldas särtsaka energiaga Äriklubi. Reedel nautisime meelelahutusprogrammi laulu- ja tantsupeo vaimus. Meid pani üheskoos laulma endine koorijuht Siiri Leinatamm. Toimus hoogne bingo ja värvikas FIBAMI moeshow, lisaks jagasid Äriklubi liikmed inspireerivaid ettevõtlusnippe. Pärast programmi jätkus õhtu tantsusammude ja heade emotsioonidega. 

Laupäeval läks käima ametlik üldkoosolek ja volikogu töö. Tutvustati uusi projekte ning klubid jagasid oma tegemisi. Valisime ka uued juhatuse liikmed! 

Aitäh kõigile, kes osalesid ja selle nädalavahetuse nii meeldejäävaks muutsid!

Tekst: Kristel Ots, EENA Äriklubi asepresident

Fotod: Liis Reiman, EENA Äriklubi liige

PS! Fotode kasutamisel palun ärka märkida fotode autor – Liis Reiman või @liisreiman

Kohaliku väikeettevõtluse kestlik ja konkurentsivõimeline areng Eestis 2030: Tegevusvisioon ja ettepanekud

Sissejuhatus

Käesolev tegevusvisioon ja ettepanekute dokument sündis EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni) ja programmi “Roheline ja hooliv maailm” Maapäeva ja arutelu-töötubade tulemuste põhjal, mis toimus 22. aprillil 2025. aastal EBS-i aulas. Sündmus “3K Eesti ettevõtjale: Kohalik, kestlik ja konkurentsivõimeline tulevik Eesti ettevõtjatele 2030” tõi kokku ligi 70 osalejat – peamiselt mikro- ja väikeettevõtjat – üle Eesti, kellest enamik on rohekogukonna roheettevõtlus.ee liikmed.

Päeva avasid Ester Eomois (EBS, EENA) ja Siiri Tiivits-Puttonen (roheettevõtlus.ee platvorm), inspireerivate ettekannetega esinesid Madeleine Tults (Eesti Tuleviku-uuringute Instituut), Ille Nakurt-Murumaa (EVEA), Kerli Ats (Põllumajandus- ja Kaubanduskoda) ja Tõnu Väät (Eesti E-kaubanduse Liit), kes rääkisid  Eesti ettevõtluse tulevikusuundadest, toidujulgeoleku tähtsusest, väikeettevõtete väljakutsetest ja digiekspordi võimalustest.

Maailmakohviku formaadis toimunud praktilistes töötubades arutleti, kuidas muuta Eesti väikeettevõtlus nähtavamaks ja kestlikumaks, kuidas rakendada ringmajanduse põhimõtteid ja roheinnovatsiooni ning kuidas toetada ettevõtjaid rahvusvahelisel laienemisel ja rahastuse leidmises. Arutleti ka teemal, kuidas kaitsta kohalikku ettevõtjat ja keskkonda e-kaubanduse kaudu imporditava odava ja ebakvaliteetse toodangu eest.

Töötubade tulemused koondati ühisesse visiooni, millest sündis käesolev tegevusvisiooni dokument — suunatud ettevõtjatele, otsustajatele ja koostööpartneritele.

Eesti väikeettevõtjad moodustavad üle 85% kõigist ettevõtetest, olles meie majanduse ja kogukondade elujõu kandjad. Mikro- ja väikeettevõtted loovad töökohti, hoiavad elus regionaalset arengut ja uuendavad ärimudeleid, mis vastavad üha muutuvatele globaalsetele ja kohalikele vajadustele.

Statistika kinnitab nende tähtsust:

• 99,88% kõigist Eesti ettevõtetest on mikro- ja väikeettevõtted;
• 82% erasektori tööhõivest, 80% kogukäibest ja 81% ekspordimahust tuleb väikeettevõtetelt;
• Lisaks annavad väikeettevõtted 85% põhivara investeeringutest ning 77% sotsiaalmaksu laekumisest. (Allikas: EVEA 2025)

Samuti on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d) Euroopa majandusmaastiku alustalad:

• Euroopa Komisjoni sõnul loovad just VKE-d Euroopas 85% uutest töökohtadest.
• Euroopa Komisjoni hinnangul on üheksa kümnest ettevõttest väikese või keskmise suurusega ning kaks kolmest töökohast on loodud VKE-de poolt.

Seega on VKE-de toetamine ja arendamine oluline nii Eesti kui ka kogu Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohalt.

Eesti väikeettevõtluse tugevused hõlmavad:

• turvalist ja puhast elukeskkonda;
• väikeriigile omast paindlikkust ja kiiret reageerimisvõimet;
• väga head digitaristut;
• haritud ja tööharjumustega inimesi (sealhulgas kõrge naiste tööhõive);
• tugevat haridussüsteemi. (Allikas: EVEA 2025)

Eesti võimalus on just väikeettevõtluses, kuna meil puuduvad suured loodusvarad ja tööjõureservid ning meie geopoliitiline asend ja haja-asustus ei soosi suuri välisinvesteeringuid. Seetõttu on just nutikad, haritud inimesed ja paindlikud väikeettevõtted meie peamine jõukuse ja innovatsiooni allikas. (Allikas: EVEA 2025)

Tänases muutuvas maailmas on vältimatu, et väikeettevõtlus liigub kestliku ja keskkonnasõbraliku arengu suunas. Roheettevõtlus ei ole ainult vastutus keskkonna ees, vaid ka võimalus  pakkuda turule läbipaistvaid, väärtuspõhiseid ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi lahendusi.

Roheväljakutsed on ühtaegu suurim proovikivi ja suurim võimalus Eesti väikeettevõtlusele.Väikeettevõtjate oskus kohaneda ja kiirelt uuendusi rakendada annab meile võimaluse olla eesliinil kestlike ärimudelite, keskkonnakaitse ja looduse hoidmise lahenduste arendamises.

Eesti seisab täna silmitsi mitmete keskkonnakaitse ja säästva arengu väljakutsetega:

• Eesti keskkonnajälg on Euroopa keskmisest suurem – näiteks CO₂ heide elaniku kohta oli Eestis 2022. aastal pea kaks korda kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine (Eurostat, 2023).
• Ringmajanduse materjali kasutuse määr Eestis on vaid 17,3% (EL-i keskmine 11,7%, Eesti Statistikaamet, 2024), kuid materjalide tõhusama kasutamise potentsiaal on väga suur.
• Kestlike ärimudelite ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõtt Eesti väikeettevõtetes on alla 25% (EAS ja KredExi ühisuuring, 2023), mis näitab, et enamik ettevõtteid on alles algusjärgus teadliku looduskaitse ja ressursitõhususe rakendamisel.
• Toidujulgeoleku uuringu andmetel impordib Eesti ligi 50% oma toidust, mistõttu kohaliku tootmise ja töötlemise arendamine on ülioluline Eesti majandusliku iseseisvuse ja looduse kaitse seisukohalt (Põllumajandus- ja Toiduamet, 2024).

Samas on Eesti tarbijaskonnas kasvav nõudlus keskkonnasäästlike ja kohalike toodete järele:

• 72% Eesti tarbijatest peab ostuotsuse tegemisel keskkonnasäästlikkust oluliseks (Kantar Emor, 2023).
• 60% Eesti inimestest eelistab võimalusel kohalikke tooteid ning peab oluliseks nende päritolu ja tootmismeetodite läbipaistvust (Turu-uuringute AS, 2023).
• Üle 50% Eesti tarbijatest on valmis maksma rohkem toote eest, mis on toodetud loodussäästlikult või mille ökoloogiline jalajälg on väiksem (Eurobarometer, 2024).

Lisaks näitavad uuringud, et kohaliku toidu tarbimist seostatakse otseselt tervislikkuse ja kvaliteediga:

• 85% Eesti tarbijatest peab tervisliku toitumise propageerimist oluliseks põhjuseks eelistada kohalikku toitu (Turu-uuringute AS, 2023).
• 92% inimestest hindab võimalust osta toitu otse tootjalt, usaldades enam värsket ja vähem töödeldud kohalikku toodangut.
• Kohalik toit, mis jõuab kiiremini tarbijani ja vajab vähem säilitusaineid, toetab teadlike valikute kaudu paremaid toitumisharjumusi ja üldist rahvatervist.

Need trendid loovad Eesti väikeettevõtjatele tugeva võimaluse kasvada, pakkudes loodussõbralikke, läbipaistvaid ja kestlikke tooteid ning teenuseid.

Kohaliku tootmise ja toidu säilitamine ja edendamine on osa Eesti riigi toidujulgeolekust ja majanduslikust iseseisvusest. Selleks, et väikeettevõtted oleksid rahvusvahelises konkurentsis edukad, tuleb:

• hoida majandus- ja maksukeskkond stabiilsena, vältides järske muutusi ja ebakindlust;
• ühtlustada otsetoetused ja tagada õiglane toetuskeskkond, et Eesti ettevõtjad ei jääks rahvusvahelises konkurentsis ebasoodsasse olukorda;
• säilitada ja tugevdada Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastust ning kaasata täiendavaid Euroopa fonde, et toetada roheüleminekut tasakaalus majandusliku jätkusuutlikkusega;
• vähendada bürokraatiat kui eraldiseisvat poliitilist eesmärki, luues lihtsama ja ettevõttesõbralikuma haldusraamistiku.

Need sammud aitavad tugevdada Eesti kohalikku ettevõtlust, kasvatada meie ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ning tagada kestlik ja turvaline majanduslik areng aastani 2030 ja kaugemalegi.

Käesolev tegevusvisioon pakub välja praktilised sammud ja ettepanekud, kuidas koostöös selle visiooni suunas liikuda.

EENA Maapäeva 2025 sõnum on: “Kohalik, kestlik ja konkurentsivõimeline tulevik sünnib koostöös.”

Allakirjutanud:

Rohekogukond roheettevotlus.ee

EENA

EVEA

E-Kaubandus Liit

Tuleviku Instituut

Põllumajandus- ja Kaubanduskoda

TEGEVUSVISIOON: Tegevussuunad ja ettepanekud kestliku, kohaliku ja konkurentsivõimelise väikeettevõtja toetuseks

1. Eelista Eesti kestlikku toodangut

Kuidas tõsta kohalike toodete ja teenuste nähtavust ning konkurentsivõimet?

Väikeettevõtjate tegevused:

• Tõsta oma digiteadlikkust ja arenda kaasaegseid, kasutajasõbralikke veebilahendusi (kodulehed, e-poed, sotsiaalmeedia), kust on lihtne leida infot keskkonnahoidlike ja tervisesõbralike väärtuste kohta.
• Muuda oma toote päritolu ja lugu nähtavaks. Rõhuta, kust tooraine tuleb, kuidas toodet valmistatakse ja millist loodust säästvat väärtust sa lood. Tarbijad otsivad ausust ja läbipaistvust. Muuda oma toode või teenus arusaadavaks, rõhutades selle kvaliteeti ja kestlikkust.
• Tõsta esile oma toote või teenuse tervisesõbralikkust ja loodussäästlikkust. Selgita, miks kohalik kaup on tervislikum ja keskkonnale väiksema jalajäljega.
• Tunne oma sihtrühma ja turgu, tehes sihipäraseid turu- ja konkurentsianalüüse.
• Erista oma toodet konkurentidest, tuues selgelt esile oma „kirsi tordil“ — ainulaadse tugevuse.
• Ole läbipaistev tootmisprotsessis, jagades infot tooraine, tootmise, pakendamise ja transpordi kohta.
• Ehita tugevad väärtuspõhised kliendisuhted, pakkudes personaalseid lahendusi ja loodussõbralikke tooteid.
• Taotle kvaliteedimärgiseid ja kasuta neid oma toodete usaldusväärsuse ja nähtavuse suurendamiseks.
• Ehita isiklik turundusvõrgustik ja lojaalne kliendibaas, kasutades kogukonna üritusi ja võrgustikke.
• Liitu kohalike tootjate ja ettevõtjate võrgustikega. Ühine turundus ja koostöö suurendavad nähtavust ning toetavad usaldust kogukondades.

Ettepanekud riigile ja koostööpartneritele:

• Vähendada bürokraatlikku koormust, et ettevõtjatel oleks rohkem aega keskenduda põhitegevusele ja väärtusloomele.
• Seada riigihangetes sisse kvaliteedikriteeriumid, mis eelistavad kohalikke, kestlikke ja tervisesõbralikke tooteid ja teenuseid.
• Käivitada väikeettevõtjate e-müügipäevad, koostöös E-kaubanduse Liiduga ja roheettevõtlus.ee platvormiga, et toetada toodete ja teenuste nähtavust ja usaldust.
• Toetada tarbijate teadlikkuse tõstmist kohaliku ja tervisliku toodangu väärtusest ühiskampaaniate kaudu.

1. Rohkem Ringmajandust ja rohetehnoloogia innovatsiooni mikroettevõtluses

Kuidas rakendada ringmajanduse põhimõtteid ja vähendada tootmisjääke?

Väikeettevõtjate tegevused:

• Disainida tooteid kohe algusest peale kestlikkusele mõeldes: arvestades võimalusega tooteid parandada, taaskasutada ja ümber töödelda.
• Leida ja väärindada oma tootmisjääke, arendades neist uusi tooteid, pakkudes jääke teistele ettevõtjatele või suunates need kogukondlikku ringlusesse.
• Otsida aktiivselt koostöövõimalusi teiste väikeettevõtjatega: luua piirkondlikke tootmisjääkide jagamise ja vahetamise võrgustikke.
• Kaasata teadusasutuste teadmisi ja rakendada tehisaru (AI) lahendusi materjalide taaskasutuse, jääkide väärindamise ja tootearenduse optimeerimiseks.
• Osaleda ringmajanduse ja kestliku disaini koolitustel ning kogukondlikel õpitubadel, et õppida ja jagada väärtuslikke praktikaid.
• Teha nähtavaks oma toote ja ettevõtte panus looduse hoidmisele ja materjalide säästmisele: jagada kliendiga lugusid ja näiteid, kuidas toode aitab vähendada ressursikulu.
• Luua tootele või teenusele “elutsükli kaart” – lihtne ja arusaadav info selle kohta, kuidas toode sünnib, kuidas seda hooldada ja kuidas seda elutsükli lõpus õigesti käidelda või ringlusse anda.

Ettepanekud riigile ja koostööpartneritele:

• Luua ja arendada keskne andmebaas tootmisjääkide ja nende väärindamise võimaluste kohta, hõlbustades ettevõtete vahelist koostööd ja jääkide ringlust.
• Tugevdada koostööd teadusasutuste ja ettevõtjate vahel: pakkuda praktilisi koostööprogramme, mentorlust ja õppereise, et teadus- ja arendustegevus jõuaks väikeettevõtluseni.
• Toetada ringmajanduse keskuste loomist ja arengut piirkondades: aidata tootmisjääke koguda, sorteerida, väärindada ja turustada.
• Käivitada teavituskampaaniaid ja konkursse, mis tunnustavad parimaid ringmajanduse lahendusi väikeettevõtluses.
• Luua toetavad rahastusprogrammid väikeste kestlike innovatsiooniprojektide arendamiseks, sealhulgas keskkonnasäästlike toodete ja teenuste testimiseks ja turuletoomiseks.

III. Kohalikud ja kestlikud tooted eelistatult e-kaubanduses ja targad strateegiad välisturgudel

Kuidas suurendada Eesti toodete rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet?

Väikeettevõtjate tegevused:

• Luua professionaalsed, kasutajasõbralikud ja mitmekeelsed e-poed, mis pakuvad lihtsat ja usaldusväärset ostukogemust.
• Rõhutada toodete väärtuspõhist ja kestlikku olemust, tehes iga toote lugu ja selle mõju kliendile nähtavaks (nt päritolu, käsitöö, väiksem keskkonnajalajälg, tervisesõbralikkus).
• Tõsta teadlikkust vastutustundlikust tarbimisest, selgitades klientidele kohaliku toodangu eeliseid võrreldes masstootmise ja kaugelt transporditud toodetega.
• Luua brändikuvand, mis toetub läbipaistvusele, keskkonnahoiule ja kogukondliku majanduse toetamisele — väärtused, mida rahvusvaheline teadlik tarbija üha enam hindab.
• Osaleda rahvusvahelistel messidel, konkurssidel ja ärifoorumitel, luues kontakte, tõstes nähtavust ja avardades ekspordivõimalusi.
• Kasutada nutikaid turunduskanaleid (sotsiaalmeedia, e-turundus, koostöökampaaniad) ja tehisaru võimalusi (nt sihipärased reklaamid, kliendikogemuse personaliseerimine) eksporditurgudele sisenemisel.

Ettepanekud riigile ja koostööpartneritele:

• Tagada Eesti e-poodidele õiglane ja läbipaistev konkurentsikeskkond võrreldes globaalsete platvormidega, mis hõlmab maksustamist, tollireegleid, digimaksude õiglast jaotust, tarbijakaitse nõuete järgimist ning toote tervise- ja ohutusnõudeid.
• Toetada väikeste ja keskmise suurusega e-poodide rahvusvahelist laienemist, pakkudes eksporditoetusi, turu-uuringute ja sihtrühmapõhise turundusabi võimalusi.
• Edendada koostöövõrgustikke, kus Eesti väikeettevõtted saavad ühiselt siseneda eksporditurgudele ja jagada turunduskulusid (nt ühised veebiplatvormid, e-messid).
• Algatada teadlikkuskampaaniaid, mis tutvustavad kohaliku ja kestliku toodangu väärtust ning suurendavad Eesti kui usaldusväärse ja kvaliteetse päritoluriigi tuntust.
• Algatada teadlikkuskampaaniaid, mis tõstavad tarbijate teadlikkust imporditud masstootmise (sh odavate Hiina toodete) võimalikust mõjust tervisele, keskkonnale ja kohaliku majanduse kestlikkusele.

1. VKEde toetamine ja kestlik areng

Milliseid initsiatiive vajavad väikeettevõtjad, et kestlikult areneda?

Väikeettevõtjate ja kogukondade tegevused:

• Arendada kohalikku koostööd ja võrgustikke, luues ettevõtjate klubisid, koostööplatvorme ja teadmiste jagamise võrgustikke.
• Julgustada väikeettevõtjaid ühisprojektide ja kogukonnapõhiste algatuste kaudu ressursse ja teadmisi ühendama.
• Kaasata aktiivselt olemasolevaid riiklikke ja piirkondlikke tugiteenuseid (nt Töötukassa, Maakondlikud Arenduskeskused), et kasutada ära olemasolevaid koolitus-, nõustamis- ja toetusvõimalusi.
• Edendada kogukondade ja omavalitsuste koostööd väikeettevõtjatega kohaliku majanduse ja tööhõive edendamiseks.

Ettepanekud riigile ja koostööpartneritele:

• Eelistada hangetel kohalikke tootjaid ja teenusepakkujaid, sh toidupaketid, esinduskingitused, turundusmaterjalid, üritusteenused jms.
• Luua ühtne ja kasutajasõbralik toetuste andmebaas, mis võimaldab ettevõtjatel kiirelt ja lihtsalt leida neile sobivaid rahastamisvõimalusi, toetusi ja arendusprogramme.
• Arendada väikeettevõtetele “jätkusuutlikkuse kalkulaator”, mis aitab hinnata oma tegevuse keskkonnamõju ning pakub konkreetseid suuniseid ja võrdlusandmeid teiste samas sektoris tegutsevate ettevõtetega.
• Pakkuda alustavatele ja kestlikku arengut suunavatele väikeettevõtjatele maksusoodustusi, eelkõige tööjõukulude ja käibemaksu osas, et soodustada töökohtade loomist ja turule sisenemist.
• Vähendada bürokraatiat ja lihtsustada aruandlust, muutes regulatiivse keskkonna läbipaistvamaks ja ettevõttesõbralikumaks.
• Tugevdada koostööd ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolidega, et viia teadustöö tulemused ja kestlikud innovatsiooniideed praktilise väikeettevõtluseni. (Näiteks piirkondlikud teaduspartnerlusprogrammid, koostööseminarid ja teaduspõhised tootearendusteenused.)

Kokkuvõtteks: Eesti väikeettevõtjate kestlik ja konkurentsivõimeline areng vajab süsteemset ja läbimõeldud lähenemist, kus iga lüli — ettevõtjad, kogukonnad ja riiklikud institutsioonid — tegutsevad koos ühise eesmärgi nimel:

1. Tugev ettevõtjate endi initsiatiiv ja koostöövõrgustike arendamine, et luua suurem nähtavus, jagada ressursse ning tugevdada üksteise turupositsiooni.
2. Paindlik ja toetav riiklik raamistik, mis toetab väikeettevõtlust ja soodustab kestlikke ärimudeleid, väärtustab kohalikke tooteid ja teenuseid ning toetab teadlikku keskkonna- ja looduse hoidmist.
3. Rahvusvahelise turu võimaluste teadlik ja strateegiline kasutamine, aidates Eesti ettevõtetel kasvada ja eksportida oma väärtuspõhiseid lahendusi üle maailma ja tugevdada Eesti mainet usaldusväärse ja kestliku päritolumaana.

Hoolides loodusest ja toetades kohalikku ettevõtlust, loome koos kestliku, konkurentsivõimelise ja turvalise Eesti tuleviku.

Koostaja: Roheettevõtlus.ee platvorm ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon
(EENA)
Autor: Ester Eomois
Täiendused: Siiri Puttonen
Mentorid: Kai Klein, Ly Kubenko, Riina Piigli, Helen Orav-Kotta, Annely Aer, Riina
Eedra, Maie Mängel, Marika Jõeleht, Kristiin Bauer, Maarja Kalmet

EENA aasta naise 2019 Emöke Sogenbitsi arvamuslugu

Saates “Tööstusuudised eetris” jagas Raumedic Estonia juht ja Aasta naine 2019 Emöke Sogenbits oma nägemust USA tariifipoliitikast, Trumpi lubadustest ja Eesti tööstuse võimalustest. Tema sõnul ei hakka tehased USAs iseenesest kerkima – põhjuseks nii tööjõupuudus kui tarneahela keerukus.

Lahendusena näeb ta Eestis koostöövõimeliste ettevõtete klastri loomist, eriti meditsiinitööstuses, kus peitub suur kasvupotentsiaal.

Kokkuvõte: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooni- ja nooretejuht, Rannamõisa klubi president

Pressiteade: Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Maapäev: Kuidas kujundada Eesti mikroettevõtete kestlik ja konkurentsivõimeline tulevik?

22.aprillil kell 16.00–19.00 toimub EBS-i aulas (Lauteri 3, ruum 415, IV korrus) arutelu- ja töötoasündmus „3K Eesti ettevõtjale: Kohalik, kestlik ja konkurentsivõimeline tulevik Eesti ettevõtjatele 2030“, mis keskendub praktilistele lahendustele ja koostöövõimalustele Eesti mikro- ja väikeettevõtjatele kestlikkuse, ringmajanduse ja ekspordi vaates.

EENA TÄHISTAB MAA PÄEVA 2025: EESTI LOODUSE JA KOGUKONDADE PÄEVA

EENA toetab: Empowering Women Estonia-Ukraina naised esitlesid oma äriideid

30. märtsil jõudis lõpule neljakuuline Empowering Women Estonia programm inspireeriva Demo Day’ga, kus osalejad esitlesid oma äriideid ja näitasid, millist arengut nad programmi jooksul saavutasid.

Tegu oli juba kolmanda korraga, kui programm Eestis toimus, eesmärgiga toetada naisi, kes soovivad käivitada oma ettevõtte.

Selleaastane programm tõi kokku Ukraina sõjapõgenikest naised ja kohalikud Eesti naised erinevatest piirkondadest — sealhulgas Ida-Virumaalt, Hiiumaalt, Tallinnast ja Tartust. Kokku osales programmis 115 naist, kellel sündis 90 äriideed. Nende seas oli 50 Ukraina naist, kes töötasid välja 36 uuenduslikku projekti.

Algatuse „Naised toetavad naisi. Eesti ja Ukraina“ raames, mida veab EENA, pälvisid kaks Ukraina põgenike poolt loodud tiimi 250-eurose ärilise arenduse toetuse:

Artelier –  uus moebränd Eestis, mis loob kõrgekvaliteedilist, ajatult elegantset ja teadlikku tarbimist väärtustavat disainrõivastust naistele, keskendudes stiilile, mugavusele ja kestlikkusele;

Simple Beauty – uus ilustuudio Tartus, mis pakub professionaalset teenindust hubases ja lõõgastavas atmosfääris.

Südamlik tänu kõigile meie mentoritele, partneritele ja ekspertidele teie vankumatu toetuse ja suunamise eest kogu programmi jooksul.

Ester Eomois, EENA liige „Naised toetavad naisi. Eesti ja Ukraina“ programmi juht: „Eraldi õnnitlused meie kahele auhinnatiimile – Artelier ja Simple Beauty – ning kõigile Ukraina naistele, kes silma paistsid oma visiooni ja ettevõtlikkusega. Teie töö on säravaks näiteks, kuidas läbimõeldud innovatsioon saab kogukondi tõsta ja naisi võimestada. Suur aitäh meie pühendunud mentoritele ja toetajatele – teie toetus oli selle programmi tugisammas ja edu võti.“

Eriline tänu: Impact Day, Latitude59, The Coca-Cola Foundation, Kadarbiku Köögivili ja Balsnack – aitäh, et aitasite Demo Day’d ellu viia!

Empowering Women programm on kaasrahastatud Swedbank Eesti, Garage48, Eesti Pagulasabi, OBJEKT Multimedia Future Hubi ja Euroopa Liidu poolt.

Toetajad: EENA BPW Estonia, The Coca-Cola Foundation, Hooandja, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja sTARTUp Day.

Tekst: Ester Eomois, programmi juht

27. märtsil toimus EENA Narva klubi inspiratsiooniõhtu „Räägi, isegi kui hääl väriseb„ koos vapustava telesaatejuhi ja kõnetreeneri Elena Solominaga.

Sündmuse peateema oli naiste veenev suhtlemine ja eneseesitlus. Alex Kohviku täissaal andis tunnistust sellest, et puudutame naiste jaoks aktuaalseid ja olulisi teemasid.

Õhtu oluline osa oli paneeldiskussioon, kus osalesid Narva edukad naised, kes jagasid oma kogemust enesekindla suhtlemise ja enesearengu arendamisest:

– Irene Käosaar – Narva Eesti gümnaasiumi direktor, „Narva Aasta naine 2024“ tiitliomanik ja „NARVA LINNA KULTUURIDIPLOMAAT“ 2021;

– Aleksandra Džikajeva – 2024. aasta Eesti ja Narva linna parim sportlane! Mitmekordne Eesti meister kikkpoksis, kahekordne Euroopa meister ja juunioride maailmameistrivõistluste auhinna võitja. Täiskasvanute Euroopa ja maailmameistrivõistluste auhinna võitja. Ja juba täiskasvanute seas Euroopa meister. Narva linna „Aumärgi“ võitja 2024. aastal.

– Anastasia Yakovleva – NTT tehase juhatuse liige, rohkem kui 20-aastane kogemus tootmise, turunduse ja juhtimise vallas. Kunstistuudio EStudio 11 asutaja, kunstnik. EENA Narva klubi liige;

– Olga Chupova – psühholoog, andragoog, ajakirjanik. Laste ja täiskasvanutega töötamise rehabilitatsioonikeskuse juhataja. EENA Narva klubi liige.

Tekst: Larissa Šabunova, EENA Narva klubi liige

Liikumise jõud: Snolleri lugu ja unistused

Kui tihti oled kogenud hetki, mil oled tahtnud midagi teha, kuid tundnud, et takistused on liiga suured? Mõnikord piisab vaid ühest väikesest mõttest, et süüdata leek, mis paneb meid liikuma ja oma unistuste nimel võitlema. Just nii sündis EENA Tallinna klubi liikme Lilian Prometi ettevõtte Snoller, mis pälvis Patendiameti Aasta Disain 2024 tiitli – liikumisest ja vajadusest inspireeritud idee, mis aastate jooksul unistusest reaalseks tooteks kasvas.

Unistusest ettevõtmiseni

Kõik algas lihtsast, kuid samas võimatuna tunduvast olukorrast. Olin koos lapsega teel Nõmme turule, kui lumehanged mu plaanid purustasid. Vankri lükkamine oli võimatu ja kelguga liikumine samuti keeruline – eriti siis, kui tuli minna siseruumi. Laps süles ja kelk käes – see hetk tundus nii kurnav ja ebaõiglane. „Miks ei võiks kelgul rattaid olla?” – just see küsimus pani mu loovuse tööle.

Alguses olin mõttest vaimustuses, kuid samas ka kõhklev. Esialgu ei julgenud ideest isegi sõpradele rääkida. Esimesed vastukajad olid skeptilised, kuid minus on jonnakus, mis ei luba lihtsalt alla anda. Nii jõudsin ühe insenerini, kes aitas mul esimesed konstruktsioonid luua.

Aastaid kestnud teekond

Kui mul tekkis tunne, et idee on päriselt arendamist väärt, siis pöördusin TTÜs õppides patendivoliniku poole. Selgus, et algne konstruktsioon polnud piisavalt hea, kuid koostöös disainibürooga hakkas idee ilmet võtma. Aastate jooksul tuli mitmeid tagasilööke läbi elada – alustades meeskonnaliikmete lahkumisest ja lõpetades tootmiskomplikatsioonidega.

Üks suurim tagasilöök tabas meid Ajujahis, kui finaalist välja langesime. Jah, osalemine ja 7. koht on muidugi suur saavutus, kuid rahastust me ju ei saanud. See hetk murdis mind korraks, kuid andis samas ka uut hoogu ja minu jonnakusele uue tõuke. Üksi jätkates kogesin mitmeid hetki, mil tahtsin alla anda. Kui olin juba 10 aastat tegutsenud, siis tekkis tunne, et ju see idee on mõeldud kellelegi teisele ellu viimiseks ja otsustasin oma ettevõtte müüki panna ning reklaamisin seda ka Facebooki ettevõtjate grupis. Selle peale võttis minuga ühendust Dagoplasti juht Kulvo Pendra, kellega jõudsime kiirelt ühise arusaamani – koostöös saame Snolleri reaalselt tootmisesse viia.

Õigete inimestega edasi

Snolleri jaoks oli kriitiline leida inimesed, kes jagaksid minu visiooni ja tooksid meeskonda vajalikke oskusi – tootmise ja inseneeria teadmisi. Kui olime lõpuks meeskonna kokku saanud, hakkas ka tootearendus uue hooga käima. Kuid ka see ei möödunud takistusteta. Uue mudeli arendamise puhul pidime tegema koostööd ühe Eesti vineeritootjaga, kes pidi meile vormid tegema ja aitama kelgu keha toota. Üks päev enne tootmisega alustamist põles aga nende tehas maha ja pidime hakkame uut koostööpartnerit otsima. Ka siin oli minu jonnakusel kandev roll. Nüüd, 12 aastat pärast idee tekkimist, oleme lõpuks Harkujärvel tootmisega alustamas ja Snoller on valmis nii Eesti, Skandinaavia kui ka Kanada turge vallutama.

Idee, mis jääb püsima

Snolleri eripära seisneb selle unikaalsuses – liikumisvahend, mis kohandub talve ja suve vahel, muutes lapsega liikumise lihtsamaks ja mugavamaks. Kuigi algselt sündis idee vajadusest, on see tänaseks muutunud terviklikuks kontseptsiooniks, mille taga on kirg ja meeskonnatöö. Tõukerattaid on palju, aga laste transportimiseks alternatiivseid lahendusi pole. Turu nišš on olemas ja Snolleri näol on tegemist unikaalse liikumisvahendiga, mis hõlbustab lapsega liikumist.

Täna vaatan tagasi ja mõtlen, et liikumine – nii füüsiline kui ka vaimne – on kogu selle teekonna tuum. Paigalseis ei vii edasi ja kahtlused ei ehita unistusi. Iga ebaõnnestumine on võimalus õppida ja kasvada.

Liikumine ja tasakaal

Olen õppinud tasakaalu leidma ka isiklikus elus. Lisaks Snollerile olen loonud ettevõtte Meaningful Talks, mille eesmärk on pakkuda tuge ja inspiratsiooni lastevanematele ja õpetajatele. Need kaks ettevõtet – üks füüsiline ja teine vaimne – on osa minu loost ja minu liikumisest.

Kui olen aastate jooksul midagi õppinud, siis seda, et suurim õnnestumine on mitte alla anda. Meie unistused on võitlemist väärt ja tõelised saavutused sünnivad siis, kui ei lase end raskustel heidutada. Ma usun, et Snoller on midagi enamat kui lihtsalt toode – see on sümbol, et liikumine viib edasi ja takistustest saab üle.

Toetavate naiste jõud: EENA roll Snolleri teekonnas

Snolleri arendamine ei ole olnud üksnes tehniline väljakutse, vaid ka vaimse jõu proovilepanek. Ühel hetkel tundsin maskuliinses valdkonnas olles vajadust kuuluda kogukonda, kus oleks rohkem naisi, kes mõistavad, kui keeruline on oma ideedega läbi murda. Just siis leidsin EENA. Kohtumine Pille Ruuliga andis mulle julgust ja inspiratsiooni, mida sel hetkel nii väga vajasin. EENA võrgustik ja toetav kogukond andsid mulle jõudu ja kindlust, et ka naised võivad end maskuliinses ärimaailmas kehtestada ja edu saavutada.

Algusaastatel olin aktiivne nii sündmustel kui ka noortejuhina, sest tundsin, et selline ühistegevus ja toetus on hindamatu väärtusega. EENA kaudu sain uusi kontakte ja inspiratsiooni, mis aitasid mul raskustest läbi murda. Tänaseks olen kogu energia suunanud Snolleri arendamisse, kuid südames tean, et ühel päeval tulen taas aktiivsena tagasi.

Unistuste poole!

Snoller on lõpuks hoo sisse saanud ja meie eesmärk on viia see igasse perre, kus liikumine on oluline. Meie teekond pole olnud lihtne, kuid just see on andnud jõudu edasi minna. Tulevikus tahame Snolleri tootevalikut veelgi laiendada ja leida lahendusi, mis innustavad liikumist kõikjal maailmas.

Olgu see lugu kõigile, kes oma unistustes kahtlevad – ära loobu, sest liikumine on elu ja edasiliikumine on alati võimalik!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooni- ja noortejuht

Serminar EIGE-s ja kohtumine BPW Vilnius Chamber klubi liikmetega

EENA Innovatsiooniklubi naistepäev

EENA Innovatsiooniklubi liikmed tähistasid sel aastal naistepäeva 7. märtsil Raplas, kus külastati TaevaniMaani keraamika meistrikoja säravat perenaist Mariat, tema romantilises meistrikojas. Maria jagas oma kirge ja armastust käsitöö keraamika vastu ning jagas ka oma ettevõtluslugu.

Päeva teine pool viis meid Naiste Ööde Filmifestivali (NÖFF) 2025 avasündmusele, kus nautisime glamuurset fotoseina, hõrgutavaid suupisteid ja eksklusiivset filmilinastust.

Avasündmusel oli filmi “Rootsi Torpeedo” esilinastus. Ajalooline draama viis meid 1939. aastasse, kus 30-aastane üksikema Sally Bauer unistas ujumisrekordi tegemisest ja võitles oma unistuste nimel. Film avas naiste ja meeste keerukaid suhteid, tasakaalu otsingut ning unistuste poole püüdlemist.

NÖFF 2025 tõi esile naiste ja meeste vastandite ja harmoonia teemad läbi filmide, etenduste ja arutelude, tuues kokku kõik, kes soovisid tunnetada elu täiuslikkuse ja tasakaalu ilminguid.

Õhtu lõppes afterparty`ga alternatiivklubis Kaks Tuba, mis avati samal õhtul.

Naasime inspireerituna ja teadmisega, et naiste maailmas pole olemas võimatuid või ületamatuid asju.

Tekst: Kaire Luuk, EENA Innovatsiooniklubi president

BPW International Leaders Summit 7.–8. märtsil New Yorgis

EENA liikmed ÜRO CSW kohtumisel

10.–21. märtsini toimub ÜRO peakorteris New Yorgis naiste staatuse komisjoni (Commission on the Status of Women, CSW) 69. istung, kus riikide esindajad, eksperdid ja kodanikuühendused arutavad üleilmseid väljakutseid ja lahendusi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. 2025. aasta peateema on  “For all women and girls – Rights. Equality. Empowerment”, mis seab fookusesse kõikide naiste ja tüdrukute õigused, võrdsuse ja võimestamise suurendamise.

Avatseremoonial osalesid Eesti delegatsiooni koosseisus ka EENA president Merle Saviauk, BPW Euroopa koordinaator Anu Viks ja EENA liige Pille Tsopp-Pagan. Delegatsiooni juhib sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Paljud BPW liikmed korraldavad CSW programmi raames olulisi servaüritusi erinevates riikides, sh Eesti, kes korraldab servaürituse “Soolise lõhe ületamine digitaalse innovatsiooni kaudu”, kus lööb kaasa ka EENA. See näitab, kui tugev on naiste koostöövõrgustik üle maailma ja kui palju saame üksteiselt õppida ning koos edasi liikuda.

EENA jaoks on oluline anda oma hääl ja toetada globaalseid pingutusi naiste võrdsete õiguste nimel. ÜRO CSW on just see koht, kus maailmas olulisi samme astutakse.

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooni- ja noortejuht

Huvitiim külastas 19. veebruaril Kadrioru pargi uut hoonet – oranžeriid.

Juba 18. sajandil Peeter I aegu oli pargis hoone, kus hoiti ületalve sidrunipuid, loorbereid ja apelsinipuid. Esimese Eesti Vabariigi ajal olid praeguste tennishallide asemel suured kasvuhooned, kus kasvatai lilli lisaks Kadrioru lossile ka Toompea, Toila Oru pargi ja Keila-Joa lossi tarbeks. Praeguse staadioni asemel olid puukool ja suur köögiviljaaed.

Uus oranžerii täidab mitut funktsiooni, siin on külmakartlike puude ja taimede saal, aga ka Kadrioru pargi kontor ja lisaks veel suured laoruumid. Aiatööriistade hoidla ja aiatehnika garaaž on maa-aluses osas. Osa ruume on ka väljaüüritavad seminaride, kokkusaamiste ja näituste korraldamiseks. Edaspidi hakab selles hoones tegutsema ka keskkonnahariduse keskus ja ajalooliste parkide teabekeskus.

Korraldaja, tekst ja fotod: Virve Poom, EENA Tallinna klubi liige

Ettevõtlusklubi avatud üritusel toimus arutelu 50+ tööturu teemadel

Esmaspäeva, 17. veebruari õhtul oli Ettevõtlusklubi oma korralisele igakuisele kogunemisele esinema kutsunud Original Sokos Hotel Viru personalijuhi Airi Neemre. Et teema on vägagi aktuaalne, siis pakkusime võimalust teistegi klubide liikmetele teemat kuulama ja kaasa rääkima tulla.

Airi on teemat lähemalt uurinud ja andis ülevaate 50+ käsitlusest meie ühiskonnas, müütidest ja stereotüüpidest, kas vanus mõjutab töötamist, mida saab võita 50+värbamisel, kulu mittevärbamisel ettevõttele ja ühiskonnale, kuidas edendada ühiskonna küpsust suhtumises vanusesse ja mida me ise saame teha. Tuli välja, et paljud levinud stereotüübid ei vasta üldsegi mitte tõele, enamasti sõltub palju siiski konkreetsest indiviidist, tema vaimsest ja füüsilisest vormist. Vanuse number üksi ei ole automaatselt seotud töösoorituse, töötahte või töövõimega ega näita seda, mida inimene soovib ja suudab!

Tugevusteks kindlasti nende teadmised ja oskused, küpsed vaated, eetika, professionaalsus, kannatlikkus, stabiilsus ja mitmed teised omadused. Heaks väljundiks kaasaegses töökeskkonnas võiks olla üle 50aastaste kogemustega töötajate rakendamine mentoritena noorematele/uuematele töötajatele.

Selgus ka, et näiteks ühiskonna vaatevinklist võib antud vanuserühma mittevärbamine tekitada majanduslikku koormust kogu ühiskonnale, suuremaid kulutusi töötute ülalpidamiseks, töötusest tingitu vaimsete probleemide rahastamise kasvamist jne. Airi tõi ka näited muu maailma positiivsetest praktikatest antud vanusrühma käsitlemisel tööturu ja võrdse kohtlemise printsiibiist lähtudes ning mitmetest läbi viidud kampaaniatest.

Ettekandele järgnes aruteluring, kust jäi kõlama laiapõhjalisema ühiskondliku dialoogi tekitamise vajadus sel teemal, samuti vanuserühma innustamine ja julgustamine omandama uusi teadmisi ja oskusi. Väga olulisel kohal on uudishimu ja aktiivne hoiak.

Tekst: Triin Parmsoo, EENA Ettevõtlusklubi liige

EENA liige Ester Eomois osales Ukraina naisi toetava projekti Estonia-Ukraine Women Support Women raames mitmetel kohtumistel ja aruteludel.

Ester Eomois, Ukraina naisi toetava projekti Estonia-Ukraine Women Support Women 2025  juht, osales hiljuti Eestis toimunud EuroBridge õppevisiidil ning kohtus mitmete naisi ühendavate organisatsioonidega, et arutada potentsiaalset koostööd ja tugevdada rahvusvahelist koostööd naiste ettevõtluse edendamisel koostöös EENAga.

10.–14. veebruaril toimunud EuroBridge õppevisiit tõi kokku 15 Ukraina ettevõtluse tugiorganisatsiooni esindajat, kes kohtusid enam kui 20 Eesti organisatsiooniga. Kohtumiste seas olid esindatud EENA, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, Tallinna Ettevõtluskeskus, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ning mitmed teised olulised institutsioonid.

Õppevisiidi raames jagasid Eesti organisatsioonid oma kogemusi erinevate formaatide – külastuste, töötubade ja paneelvestluste – käigus. Lisaks toimus EENA esindajal 6 individuaalset kohtumist Ukraina ja Eesti organisatsioonide vahel, et arendada pikaajalisi koostöösuhteid ja luua jätkusuutlikke partnerlussuhteid. Plaanis on allkirjastada lähemal ajal koostöö memorandum suurima Ukraina naisi ühendava organisatsiooniga Ukrainian Platform Women in Business ning saime selle asutaja Nadiia Lysetska ja asepresidendi Natalia Tereschuki poolt kutse juunis Ukrainas toimuvale konverentsile LadyFest.

Ester Eomois tutvustas Coca-Cola Fondi poolt toetatud Ukraina programmi sisu ja eesmärke ning rõhutas oma sõnavõttudes naiste ettevõtluse ja majandusliku iseseisvuse olulisust ning kutsus üles tugevdama koostööd, et toetada Ukraina naiste eneseteostust ja ettevõtlust keerulises geopoliitilises olukorras.

EENA volikogu 15.02.2025

15.02.2025 toimus EENA volikogu Tartus, AHHAA keskuses.

Traditsiooniliselt moodustas suure osa volikogust EENA klubide 2025. aasta planeeritud tegevustest ülevaate andmine. Ikka selleks, et saaksime tähtsad kuupäevad juba varakult kalendrisse märkida, kuid ka selleks, et teiste klubide tegevustest inspiratsiooni varuda.

Kuid nagu ikka, käib töö ja lõbu käsikäes – peale volikogu saime osa traditsioonilisest teadusteatrist ja uudistasime AHHAA tagatubades!

Super algus vingele aastale!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooni- ja noortejuht

27. jaanuaril toimus EENA Tallinna klubi Huvitiimi eestvedamisel kohtumisõhtu Anu Viksiga.

Anu Viks on Tallinna klubi pikaaegne liige, EENA president 2015–2018 ja tänane BPW Euroopa koordinaator. Kuid millega Euroopa koordinaator igapäevaselt tegeleb?

Anu peamine ülesanne BPW Euroopa koordinaatorina on Euroopa konverentsi korraldamine, mis koosneb nii Euroopa presidentide kohtumisest, noorte sümpoosiumist kui ka Leaders Summitist. Noorte sümpoosiumit korraldab üle-Euroopaline noorte tiim, kuid Anu aitab korraldust koordineerida. Leaders Summitit korraldab BPW Internationali juhatus, kuhu BPW Euroopa koordinaatorina kuulub ka Anu.

Selleks, et korraldus sujuks, korraldab Anu ka igakuiseid Euroopa presitentide veebikohtumisi.

Anu võttis endale eesmärgi külastada ka teiste regioonide konverentse, kuid on suur rõõm tõdeda, et Euroopa konverentsid on tõesti tasemel.

Millised on väljakutsed? Anu on suures osas ka info vahendaja, kuid suhtluskanalite rohkuse tõttu võib see pisut väsitav olla. Lisaks pidevad koosolekud ja kohtumised erinevatel teemadel. Kuna tegemist on rahusvahelise organisatsiooniga, siis tihti peab Anu olema ka klubide, riikide või inimeste vahel nö vahedajaks, et teatud olukordi lahendada ja kokkuleppeid sõlmida. Erinevate kultuuridega tuleb osata õigesti läbi käia ja suhelda.

Euroopa jaguneb omakorda neljaks regionaalseks võrgustikuks – BPW Danube Net (Doonau piirkond), BPW DACH (Saksamaa, Šveits, Austria), BPW AdrionNet (Itaalia, Kreeka, Horvaatia) ja kõige värskemana Nordic Network (Eesti, Soome, Rootsi, Island, Läti, Leedu, Poola).

Millised teemad on Euroopa jaoks hetkel olulised? Teemad on läbi aastate samaks jäänud – võrdne palk, finantsiseseisvus, naised juhtpositsioonidel. Küll on aga uue teemana juurde lisandunud jätkusuutlikkus.

Aitäh, Anu, südamliku vestluse eest!

Lisaks avanes meil ainulaadne võimalus tutvuda eksklusiivse äsja valminud Arteri Ärimajaga, mis kerkis Olümpia Hotelli vastu üle liivalaia tänava. Arteri Ärikvartalisse on paljud ettevõtted end järjest sisse seadmas, kokku tuleb majja ettevõtteid üle 20. Hetkel on juba avatud:

– VõiVõi Tuli Resto Baar

– Aroma Bistroo)

– Arter Salon

– Arteri spordiklubi (mõeldud ainult Arteri töötajatele)

– City Tervisekliinik

– Bob W korterhotell – võimalik on üürida täielikult sisustatud kortereid, mis on varustatud kõigi mugavustega

– Decoration & Fleur lillesalong

– Rahva Raamat

– Spaces – kontoriruumid lühiajaliseks rendiks

Arteri kvartal koosneb kolmest hoonest:

– 28-korruselisse ja Eesti kõrgeimasse büroohoonesse (111 m) kolib 2025. aastal oma peakontori Swedbank AS.

– 15-korruselises Arteri büroohoones asuvad mitmed erinevad bürood ja teenused.

– 9-korruselises hoones asub korterhotell Bob W Kesklinn.

Kvartali õuealad (mh katuseterrass) pakuvad värskes õhus töötamise ja vaba aja veetmise võimalusi. Lisaks asub hoonetekompleksi taga ca 3000 m² rohelust täis linnapark.

Kvartali arhitekt on Martin Aunin, sisearhitekt Arhitekt11 ja ehitaja Merko Ehitus Eesti.

Täname Huvitiimi juhti Riin Kitti meelejääva kohtumise korraldamise eest!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooni- ja noortejuht

Fotod: Virve Poom (Tallinna klubi liige), Ave Poom, Jolan Henriette Koduvere

2025. aasta alguses külastasid eenalannad Tallinna klubi eestvedamisel näitust „Langebraun – Veenre. Draakonid ja merihobukesed“.

Näitusel kohtusid Nikolai Langebrauni portselanitööstuses 1930. aastatel Astrid Tiitsu loodud dekooriga „Draakon“ kaunistatud esemed ja kunstnik Tanel Veenre aastatel 2002–2022 loodud merihobukeste dekooriga kaunistatud sarja „Sun King” portselan ja merihobukese kujundist inspireeritud ehted. Näitusel eksponeeriti Priidu Nõmme ja Tanel Veenre erakogudesse kuuluvaid esemeid.

Dekoori „Draakon“ autor Astrid Tiits töötas Nikolai Langebrauni juures peakunstnikuna ja tema kujundatud on suurem osa legendaarse firma originaalmustritest. Avatud ja tundliku natuuriga autor tajus hästi ostjaskonna ootusi, kuid julges neid ka ise suunata ning toona populaarsete lihtsate lillemustrite kõrval jõudsid portselanile ka paljud keerukad kompositsioonid ja peened stiliseeringud.

Kaubamärk Tanel Veenre Jewellery kasvas loomingulistest katsetustest välja 2014. aastal ning selle sümboliks sai tiivuline ja kroonitud merihobu ning sõnapaar Kingdom of Dreams – Unistuste Kuningriik, mis kutsub inimesi unistama ning muinasjuttudesse uskuma. Sarnaselt Langebrauni kunagise legendaarse töökojaga kasutab ka Tanel Veenre välismaiseid portselanitoorikuid, kuid just dekoor on see, mis need eriliseks teeb.

Üleilmselt populaarse iidse Hiina astroloogilise kalendri kaheteistkümne looma seas sümboliseerib fantaasiamaailma kuuluv draakon tugevust, julgust, elurõõmu, vabadusiha ja arvukalt muidki omadusi, mis selle võimsa mütoloogilise olendiga seonduvad.

Kujundina on draakon ajast aega paljusid kunstnikke paelunud. Erilise populaarsuse pälvisid idamaised lohed 1920.–1930. aastatel maailmas võidutsenud eklektilises kunstivoolus art déco, kus dekoratiivses võtmes segunesid eri ajastute ja kultuuride stilisatsioonid.

Võimsate väänduvate draakonite kõrval leidsid art déco motiivide pillerkaaris koha ka graatsilised merihobukesed – soojade rannikuvete tillukesed elanikud, kelle kummaline välimus ja eluviis on samuti andnud põhjust paljudeks legendideks. Draakonid ja minidraakoneid meenutavad merihobukesed on välimuselt ootamatult sarnased, mõlema salapärane ilu on aga ajatult lummav.

Ringkäiku ilmestasid näituse kuraatori Anne Ruussaare ja Tanel Veenre lood näituse sünniloost ja telgitagustest. Värvikam neist seostub kollektsionäär Priidu Nõmme juures kodus käimisega, kus leidus lisaks Langeraunile veel rohkelt teisigi värvikaid esemeid. Tanel Veenre jagas praeguse logo sünnilugu – merihobuke on aja jooksul “uuenduskuuri läbinud” ja saanud endale tiivad ning krooni. Taneli kiindumus merihobukeste vastu sai alguse reisil olles, kui ta külastas Hiina meditsiooni apteeki, kus müüdi igati erilisi “ravimeid”. Tanelile jäi silma purk merihobukestega, mille ta ka endale kaasa soetas. Teda võlus eelkõige just nende vorm. Lisaks merihobukese motiivile on ta oma varasemas loomingus ka just selliseid merihobukesi kasutanud.

Suur tänu EENA Tallinna klubi presidendile Teele Palmrele korraldamast!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooni- ja noortejuht

Fotod: Virve Poom (Tallinna klubi liige) ja Jolan Henriette Koduvere

EENA juhtimisel saab sel aastal Eestis teoks Ukraina ja Eesti naiste suurim ühisprojekt

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) toetab koostöös The Coca-Cola Fondiga juba kolmandat aastat Ukraina sõjapõgenikke Eestis. Programmi koostööpartner on Ukraina naisi ühendav organisatsioon Divergent Women.

Projekti eesmärk on tuua kokku Eesti ja Ukraina naised kohalikes kogukondades, edendades naiste ettevõtlusoskusi, kultuurilist lõimumist Eesti ühiskonda ja isiklikku arengut.

2025. aastal on plaan kaasata ligi 250 naist nii Eestist kui Ukrainast. Programm toimub üle kogu Eesti ning tänu The Coca-Cola Foundationi toetusele on see osalejatele tasuta.

Projekti tunnustused ja avaüritused:

– Projekti tunnustab Ukraina Saatkond Eestis. Programmi juhtidele Ester Eomoisile (EENA) ja Elizaveta Puzyrevskale (Divergent Women) anti üle tänukirjad.

– Tallinna ja Harjumaa piirkonna avasündmus toimus 25. jaanuaril Tallinnas, kus osales 130 naist. Tervitussõnad ütles Ukraina saatkonna esimene sekretär Inna Bibyk.

– Piirkondlikud avasündmused toimuvad Tartus 8. veebruaril ja Kohtla-Järvel 22. veebruaril. Huvilised saavad veel liituda.

Programmi põhitegevused 2025. aastal:

Eesti ja Ukraina naiste ühised arenguringid:

– Väikesed piirkondlikud grupid, kus naised kohtuvad regulaarselt coachingu metoodika alusel.

– Toetatakse üksteise eesmärkide saavutamist ja väljakutsete lahendamist.

– Coachingu metoodika looja on EENA liige Signe Vesso.

Mentorlustoetus ettevõtjatele:

– Ukraina naised, kes soovivad alustada või arendada ettevõtlust Eestis, saavad mentorlust ja võimaluse laiendada oma professionaalseid võrgustikke.

– Korraldatakse veebiseminare ja võrgustikusündmusi, et aidata osalejatel integreeruda Eesti ettevõtlusökosüsteemi.

Kultuurisündmused üle Eesti:

– Tutvustatakse Ukraina ja Eesti kultuuri, et edendada vastastikust mõistmist ja lugupidamist.

Lisainfo: Naised toetavad naisi – Eesti ja Ukraina 2025, Ester Eomois, ester.eomois@ebs.ee

EENA Saaremaa Klubi liikmed Grete Pastak ja Kädi Alt esindasid 19. novembril k.a Brüsselis Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni. Europarlamendis võttis meid vastu Rahvapartei fraktsiooni esindaja Jüri Ratas ja tema akrediteeritud assistent Anu Sieberk, pakkudes meile ka haruldase pilgu Europarlamendi köögipoolele. Lõunastasime kõik koos parlamendi söögikohas, kus söökide valik oli nii lai, et esimese hooga tekkis tunne nagu lapsel kommipoes – tahaks kõike proovida.

Osalesime Women’s Entrepreneurship Day 10. juubeliüritusel, mille juhatas sisse Europarlamendi president Roberta Metsola. Sündmus toimus Europarlamendi majas, mis andis üritusele kindlasti suurema tähenduse.

Meie reisi eesmärk oli luua rahvusvahelisi suhteid ja kontakte EENA jaoks. Kahjuks me selles mõttes edukalt tagasi ei pöördunud. 10 naist erinevatest riikidest, erinevatelt elualadelt, kes esinesid kahes erinevas paneelis, olid huvitavad kuulata. Aga just sel teemal, et nende info andis hea võrdluse Eestiga. Saime aru, et meil siin kodus on samad raskused murda, samad teemad lahendada. Aga oleme ka naisettevõtluses heas kohas: parem õigusalane tugi –  seadused ei tee naistel ettevõtluses osalemist raskemaks (Belgias oli noorel ettevõtjal valik, kas olla ema või olla ettevõtja, kahte korraga ei saanud); piisavalt suur kogukond, aga samas piisavalt väike kogukond, et keegi ikka kedagi tunneb ja saab abi, toetus, infot. Jagati oma edulugusid ja väljakutseid, mis olid sarnased Eesti väljakutsete ja edulugudega.

Brüssel ise on imeilus linn, mida kindlasti tasub külastada. Meil on see plaanis ja mitte ainult linna pärast vaid meil jäid asjad seal õhku ehk võimalus koostööks Anu Sieberk´ga.

Üldse, kõik, kes meid sel teekonnal toetasid või vastu võtsid, olid lihtsalt imeliselt OLEMAS, suhtlus oli igal tasandil hooliv, austav ja sõbralik. 

Saime kaasa positiivse emotsiooni ja teadmise, et kõik endiselt on võimalik.

Tekst: Kädi Alt ja Grete Pastak, EENA Saaremaa klubi liikmed

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Narva klubi korraldas 7. detsembril 2024 piduliku “Narva aasta naise 2024” tseremoonia.

Laupäeval, 7. detsembril, alustas Eesti kõige suurem ja unikaalsem roheettevõtluse äriarendusprogramm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM”.

Kui eelnevatel aastatel tõsteti teadlikkust ning tutvustati roheettevõtluse praktilisi tööriistu, siis sel aastal keskendub programm roheettevõtete loomisele ja arendamisele uuendatud formaadis. Programmi toetab Coca-Cola Fond ja läbiviijaks on EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon). Partner on EBS. 

Rohkem kui 200 naist liitus roheettevõtluse äriarendusprogrammiga, mille raames saadakse praktilisi oskusi ja mentorite tuge toote/teenuse arendamise erinevates etappides. Programm koosneb nii registreerunutele mõeldud 10-kuusest äriarendusprogrammist, kui ka harivatest veebinaridest. Lisaks keskendutakse sel hooajal rohesaadikute koolitamisele, toetamisele ja inspireerimisele. Rohesaadikute programmi registreerumine algab jaanuaris.

Programmi eesmärk on laiendada ja toetada üle-eestilist naisettevõtjate kogukonda, kes loob ja arendab rohelisi ning jätkusuutlikke ettevõtteid või soovib olemasolevat ärimudelit kestlikumaks muuta. Rohesaadikute programmi eesmärk on arendada aktiivsete ja ettevõtlike naiste oskusi, kes tegutsevad oma kogukondades jätkusuutliku elu ja ettevõtluse eestkõnelejatena.  

Programmis osalevad naised üle Eesti – üksnes 40% naistest on Tallinnast ja Harjumaalt, ülejäänud erinevatest Eesti maakondadest. Ainuüksi esimeses töötoas osales kohapeal üle 100 naise ja veebis ca 90 naist. 

Päeva vedasid eest Siiri Tiivits-Puttonen (programmi algataja ja eestvedaja) ja Ester Eomois (programmi partnersuhete juht, rohesaadikute koolitaja).

„Lõime programmi selleks, et tõugata tagant naiste osalust Eesti ettevõtluses. Hoolimata Eesti naiste kõrgest haridustasemest, on vaid kolmandik ettevõtluses tegutsejaid naised ja neistki kolmveerand vaid üksikettevõtjad. Samas näitavad uuringud, et naiste ettevõtlus ei aita kaasa üksnes majanduskasvule, vaid edendab ka ühiskonna üldist sotsiaalset arengut ja tasakaalu. Miks roheettevõtlus just naistele? Kes siis veel, kui mitte naised – naised on läbi aegade keskkonnast ja elu jätkusuutlikkusest hoolinud,” selgitab Siiri Tiivits-Puttonen programmi loomise põhjust. 

Esimeses töötoas alustati tööd äriideedega, mida järgneva 10 kuu jooksul arendama hakatakse ning moodustati rohetiimid – tuumikud, kes sellel teekonnal üksteisele nõu ja jõuga abiks on. 

„Roheteema läheb paljudele korda, aga teadlikkus on väga erinev. Inimestele peab andma tööriistad, et kuidas päriselt keskkonnateadlikult elada,” rõhutas üks osaleja. „Kugi osalejate ettevalmistus oli erinev, oli ühine joon, et tahetakse pakkuda teenuseid ja tooteid, millel on endi jaoks tähendus. Osalejad leidsid siit mõttekaaslasi, kellega koos kiiremini ja kaugemale liikuda,” lisas rohetiimide koordinaator Riina Piigli.

Usume, et programmi tulemusena kasvab naisettevõtjate arv, kes on Eestis rohelise äritegevuse elluviijad ja loodame, et mõnest programmist välja kasvanud ideest saab inspireeriv rohevedur!

Tekst: Riina Eedra (programmi kommunikatsioonijuht) ja Jolan Henriette Koduvere (programmi virtuaalassistent)

Fotod: Anastassia Lysenko

ETTEVÕTLUSKLUBI NAISED VÄISASID VANUSSURVE DEBATTI

3. detsembril toimus Fotografiska näituse “NUDE” / “Ihualasti” avamise puhul sündmus, kus Eia Uusi modereerimisel arutlesid Evelin Võigemast, Tiina Kruus, Signe Kivi ja Ingrid Lesdorf naiste vanussurve teemal. Sündmuse teema tõukus Tiina Kruusi poolt mõni aeg tagasi kirjutatud artiklist “Kuidas ma nähtamatuks muutusin.”.

EENA Ettevõtlusklubi on naiste vanussurve üheks oma fookusteemaks seadnud kuna see puudutab naiste võimalusi tööturul, ligipääsu meditsiinile jne, mis mõjutavad naiste täisväärtusliku elu elamist.

Sündmuse piletid müüdi läbi mõne päevaga ning kohapeal kuulas ja arutles kaasa üle 300 naise erinevas vanuses. See näitab, et teema kõnetab naisi. Vajadus sarnaste arutelude järele on olemas.

Kõlama jäi soovitus naistele end ise rohkem nähtavaks teha. EENA Ettevõtlusklubi naised olid igal juhul kohal ja esireas nagu ikka. Mis küsimusi ja kes meist küsis, saate järele vaadata siit. Soovitame!

Tekst: Külliki Kesa

Kultuuriring: Eesti Draamateatri lavatagune maailm

EENA ettevõtlikud naised on kõige muu hulgas ka suured teatriarmastajad, seetõttu haarasime kinni erilisest võimalusest piiluda Draamateatri lavatagust maailma.

Draamateatri fuajees ootas meid 27. novembril ekskursiooni giid – Eesti Draamateatri kirjandusala juhataja Ene Paaver. Teatris on praegu palgal 37 näitlejat ja üks koosseisuline lavastaja ning saime teada, et näitlejate ridadesse on tulnud ka mitmeid noori näitlejaid.

Teatri köögipool: põnevad tööd ja erilised inimesed

Teatri suure saali laval oli uue etenduse „Solaris“ peaproov, seetõttu me sel korral suurt saali ja lava uudistada ei saanud. See-eest avanes võimalus piiluda pikemalt teatri lavatagusesse maailma.

Giid Ene rääkis teatritegemisest ja tutvustas etenduste ettevalmistamise köögipoolt, mille tulemused publikuni jõuavad. Ene rõhutas mitmel korral, et etendus, mida publik saalis plaksutades naudib, on kollektiivse koostöö tulemus. Kollektiivil ja kollektiivsuse tunnetamisel on teatris väga tähtis osa. Et näitleja saaks lavastuse autori ja lavastaja mõtted vaatajani tuua ja lõpptulemusena valmiks nauditav kultuurisündmus, annavad selleks oma panuse väga paljud erineva kvalifikatsiooniga teatritöö spetsialisti. Näiteks kunstnikud, kostümeerijad, rekvisiitorid, grimmikunstnikud, juuksurid, aga ka publiku teenindajad saalis.

Grimmid, parukad, kostüümid

Draamateatri ajaloost

Ene Paaver rääkis meile ülevaatlikult ka Draamateatri ajaloost. Teatri algusaastaks peetakse aastat 1920. Esimestel aastatel ei olnud teatril oma maja ja etendusi mängiti Tallinna Saksa Teatrilt renditud saalis. Teater tegutses stuudioteatrina ning kuna puudus oma maja, tehti palju ringreise mööda Eestit. Stuudioteater sai Eesti Draamateatri nime aastal 1937. Tallinna Saksa Teatri hoonest Tallinnas Pärnu maantee 5 sai Eesti Draamateatri maja 1939. aastal. Seega kuulub Eesti Draamateatrile vanim teatrimaja Eestis.

Draamateater on Eesti kõige suurem sõnateater. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust ja jooksvas repertuaaris üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater üle 500 etenduse ja neid külastab enam kui 100 000 teatrihuvilist. Teatrimajas on publikule ja etendusteks kolm saali – suur ja väike saal ning Maalisaal. On ka kammersaal proovide tegemiseks ja vajadusel ürituste läbiviimiseks.

Aitäh, Ene Paaver!

Ekskursioon teatrimajas oli vägagi hariv ja erakordselt huvitav. On üsna kindel, et järgmistel teatrikülastustel vaatame Draamateatri etendusi veidi teistsuguse teadmise ja tundega mõeldes nendele kümnetele erakordsetele ametitele ja inimestele lava taga. Aitäh, Ene Paaver, seda erilist maailma meile tutvustamast.

27. november 2024, Tallinn

Teksti koostas Kaie Masing, toimetas Mare Timian

Liikusime edasi lavatagustesse ruumidesse, kus näitlejad valmistatakse etendusteks ette – tehakse kõik keerulised ja põnevad grimmi, pannakse pähe parukad, riietatakse, sätitakse jne. Saime ka aimu, kuidas näiteks riietajad vajadusel abistavad näitlejaid siis, kui on kiired kostüümivahetused.

Uurisime lavataguseid ruume edasi – kostüümiladu, õmblustsehh ja rekvisiitide ruumid. Kostüümilaos tuvastasime nii mõnedki tuttavate rollide kostüümid. Põnevust jagus kuhjaga, sest käisime ka näitlejate garderoobides. Kujutlesime, kuidas näitlejad valmistuvad oma rollideks ja etendusteks. On ju iga etendus teatris ainukordne – ainult sellel õhtul ja sellele publikule. Järgmine etendus võib juba olla veidi erinev.

Uurisime ka Draamateatri väikest saali ja lava ning piilusime ka ahtasse lavatagusesse. Teatri kirjandustoas vaatasime seal talletatud arhiivi ja näiteks vanast ajast säilitatud osaraamatuid. Tänasel päeval on juba paljud toimingud kolinud kahjuks nutiseadmetesse ja arhiveerida jääb aina vähem materjali.

Kultuur ja kärpekäärid

Tõdesime ringkäigul, et tööruumid lava taga on suhteliselt väikesed ja seal töötavatel spetsialistidel tuleb toimetada küllaltki kasinates tingimustes. Samas kuulsime, et kuna „kärpekäärid“ lõikavad valusalt just kultuurivaldkonda, ei kavandata Draamateatrile praegu juurdeehitusi. Rõõm oli kuulda, et vaatamata riigieelarve planeeritavatele kärbetele kultuuriasutustes ei vähendata praegu Eesti Draamateatris palgal olevate näitlejate koosseisu.

EENA Tallinna klubi naised tegid algust jõulutunde loomisega.

Õrrekese meistrikojas Kadrini juhendamisel võeti ette jõulukroonide ja jõulusõlgede meisterdamine 5. detsembri õhtul.

Jõulukroonid koos jõulusõlgedega on toakaunistused, mida Eestis on valmistatud ammustest aegadest. Usuti, et jõulukroonid hoiavad eemal pahad vaimud ja toovad majale järgmiseks aastaks õnne ning rõõmu. Jõulusõlgede lõngakeerdudesse takerduvad kõik õnnetused ja mida rohkem neid kodu ehteks on, seda õnnelikum, edukam uus aasta tuleb.

Meisterdasime heksaheedreid ja lõngajuppidest jõulusõlgi või jõulupreese – heal lapsel mitu nime.

Parim pilliroo korjamise aeg ongi just praegu. Mere äärest tuleb otsida paraja jämedusega kõrsi, mis siis on vaja eelnevalt puhastada ja vajadusel ka liivapaberiga natuke läikima hõõruda.

Pilliroo asemel saab kasutada ka värvilisi paberkõrsi või soetada jõulukrooni valmistamise komplekt. Kadrin ütleb, et kui meisterdamine ette võtta suurema seltskonnaga, siis saab kõik valmivad kroonid ja preesid kokku liita. Nii valmib uhke toakaunistus, kus igaühel on olnud oma panus.

Meisterdamise kõrval rääkisime maast ja ilmast ning kuulasime Maie põnevaid muljeid värskest Jaapani reisist. Maie elas veel Jaapani ajas, mistõttu olid reisimuljed „ahjusoojad“.

Hubasust õhtusse tõid kaasa toodud jõulused suupisted, mille juurde kuulus ka „väike mull“. Oli mõnus meisterdamise õhtupoolik, mis sai poole pikem, kui algselt kavas oli.

Juttu oleks jätkunud kauemakski ….

Mõnusat ja loovat jõuluaegset meisterdamist!

Kadrin, EENA Tallinna klubist,

5. detsember 2024

Naisettevõtjate inkubatsioonis alustab 41 tiimi oma äri loomist, kus pooled osalejad on Ukraina sõjapõgenikud

Sel sügisel startis Eestis kolmandat korda naisettevõtjate programm “Empowering Women”, mis on tänaseks jõudnud etappi, kus 41 tiimi üle Eesti alustavad oma ettevõtte loomist inkubatsiooniprogrammis. Eestis ainulaadsest inkubatsioonist saavad osa 58 naist, kelle hulgas on nii Ukraina sõjapõgenikke kui ka Eesti naisi ning kes tegutsevad eri paikades üle Eesti. Programmi üks partneritest on läbi  “Women support women Estonia-Ukraine”  programmi EENA ja rahaliseks toetajaks The Coca Cola Foundation.

Programmi eestvedaja on Ester Eomois ja üks põhimentro Annely Aer Ettevõtlusklubist.

Programm on osutunud oodatust populaarsemaks, tõestades naisettevõtluse toetamise vajadust Eestis. Naisettevõtluse potentsiaali näitavad mitmed faktid. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeks on Eestis 2023. aasta seisuga 60,2, kus 100 tähistab täielikku võrdsust. See tulemus jätab Eesti Euroopas 22. kohale ning 10 punkti allapoole EL keskmist. OECD “The Missing Entrepreneurs” raporti kohaselt on Euroopa Liidus soolisest ebavõrdsusest tulenev ettevõtluslõhe vähenemas, kuid Eestis on vastupidine tendents – lõhe on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Eesti Statistikaameti viimaste andmete kohaselt on vaid 30,6% ettevõtjatest Eestis naised.

Ettevõtlusprogrammi “Empowering Women” viivad läbi Garage48, Eesti Pagulasabi ja Swedbank ning partneriteks on EENA ja OBJEKT. Programmi kaasrahastavad Swedbank, Garage48, Eesti Pagulasabi,  The Coca Cola Foundation, OBJEKT ja Euroopa Liit.

Tekst: Ester Eomois, EENA Ettevõtlusklubi liige, programmi eestvedaja

Traditsioonid, jätkusuutlikkus ja glamuur – EENA aasta naise gala 2024

Iga sündmuse korraldamine on väljakutse ning kui põimida temaatiliselt omavahel traditsioonid, glamuur ja jätkusuutlikkus, saab kokku päris paraja kompoti. Novembri alguses toimunud aasta naise gala proovis kõiki neid nimetatuid aspekte ühendada ja kokkuvõttes õnnestus see täitsa toredasti ning tulemusega võib rahule jääda, aga seda hindavad muidugi eelkõige külalised, kes teevad ju peost ühe tõelise peo.

Kui korraldus kokku võtta, oli aluseks BPW Euroopa roheresolutsioon ning seal välja toodud soovitused. Samal ajal tuli arvestada ka traditsioonide ning glamuuriga, mis on ikka EENA sünnipäevapeo juurde kuulunud.

Alustame algusest ehk peokoha valikust. Keskkonnasõbralikku sündmust saab korraldada vaid paigas, mis on juba ise erinevatele keskkonnaaspektidele tähelepanu pööranud ning need ka selgelt oma tegutsemispõhimõtetes välja toonud. Valiku lihtsustamiseks on täna olemas Rohelise Võtme sertifikaat, mis on suunatud turismisektorile, Rohelise Kontori märgis, mis on suunatud „kontoritele“ ning mõlemad need aitavad lihtsamalt leida paika, kus oma sündmust korraldada. Sobiliku peosaali leidmiseks sai läbi mõeldud ja kaardistatud mitmeid erinevaid kohti, sest lisaks sertifikaatidele on tänapäeval paljude kohtade puhul välja toodud individuaalsed jätkusuutlikkuse näitajad. Vähem oluline ei ole aga seegi, et lähtuda tuleb ju ikkagi ka peol osalejatest ning sellest, mida nemad ootavad. Uute ja värskete detailide lisamine peokorraldusse on vajalik, aga oluline on traditsioonidega mitte vastuollu minna.

Aga ega siis koht võib ju roheline olla, aga kui paigale hästi ligi ei saa, siis pole ju sellest palju abi. Ehk läbi tuleb mõelda ka see, kuidas külalised peopaika jõuaksid ning kas selleks on ka mugavaid ühistranspordi võimalusi.

Seekordseks peopaigaks sai valitud Kaja Kultuurikeskus, mis omab Rohelise Kontori sertifikaati (Mustamäe Linnaosavalitsus) ning lisaks rakendab teisigi keskkonnapõhimõtteid. Need põhimõtted on väga kenasti juba ka kodulehel kirjas, et sündmuse korraldajal oleks ette teada, millega võib arvestada, kui selles paigas oma sündmust korraldada. Ja Tallinna kontekstis on Kaja Kultuurikeskus ikka väga hästi ühistranspordiga ligipääsetav (ja just nädalapäevad enne pidu muutusid trollid bussideks 😊). Ja eks see peokohta ja sealt ära liikumine olegi üks põhilisi kitsaskohti, mida saab parandada. Kui kõik ausalt ära rääkida, siis olid just peakorraldajad need, kes pidid paraku just auto(de)ga kohapeale tulema, pakiruumid täis kaunistusi, fotoseina kuubikuid, „lillekimpe“ ja kõike, mis oli vajalik peosaali kaunistamiseks. Tulevikus saaks mõelda ka sellele, kuidas koguda infot sündmusele tulijate transpordivahendite kohta süsiniku jalajälje arvutamiseks ja loomulikult siis ka seda, mida selle teabega peale hakata.

EENA aasta naise galal on oma kindlad traditsioonid – tunnustus aasta naisele, aasta noorele naisettevõtjale ning mõnel erakordsel aastal ka aastate naisele (nagu ka sellel aastal) ning küünlatseremoonia. Laureaadid saavad traditsiooniliselt lillekimbu, diplomi ja kingituse (sh rändehe aasta naisele), mis EENAga tihedalt seotud. „Lillekimbud“ olid sellel aastal valmistatud hoopis köögiviljadest, mis pärinesid klubikaaslase peenramaalt ning taluturult ja mille said laureaadid teha hiljem maitsvaks tervislikuks supiks, kui selleks vaid soovi oli. Laureaatide diplomite pildiraamid pärinesid teise ringi kauplusest ning kingikotid, mille sees anti pärjatutele üle kingitused (EENA raamat ja rinnaehe), olid samuti uuel ringil, kuid üldse mitte kehvema väljanägemisega, kui uuena ostes. Üheks oluliseks kingituseks laureaatidele, aga mitte ainult neile, oli sellel aastal ka Õiela talu õuntest pressitud õunamahl, mida Roheklubi liikmed juba septembrikuus hoolega valmistasid – see sai küll nii käsitööna tehtud, kui veel vähegi saab.  

Küünlatseremoonia jaoks olevad küünlad olid sellel korral valmistatud järelejäänud küünlajääkidest ja need põlesid kenasti kuni õhtu lõpuni. See vaha, mis küünaldest järgi jäi, kasutatakse taas ära uute küünalde meisterdamiseks ning need saavad särada uutel sündmustel.

Lisaks valmisid ka kõik muud dekoratsioonid ja kaunistused EENA roheklubilaste käte all ning üldine kontseptsioon tuli Pireti Käsitöö Butiigilt! Kuna EENA sünnipäev on sügisel, siis kodustel radadel jalutades oli võimalik leida värvikirevaid lehti, tammetõrusid, kastaneid, õunu, füüsaleid ja nii edasi ja nii edasi. Loodus pakkus rikkalikult ilu, mille saime ka pidulistele tuppa tuua! Üks, mis on kindel, loomingulisusel tuleb lasta lennata, toetada seda piskukeste juba kodus olemasolevate LED-tuledega ja avar saal saab hoopis õdusama hingamise. Kõik kasutatu läheb taas ühel või teisel moel uuele ringile – lehtedest dekoratsioonid uuele ringile dekoratsioonidena, vaasides olnud tõrud-kastanid-käbid jõulupärgade kaunistusteks, kütteks, permapeenrasse või lihtsalt lastele meisterdamiseks ja mängimiseks. Ringlus missugune!

Julgustasime kõiki külalisi leidma oma peokleidi juba kapis olemasolevate rõivaste hulgast ning mitte ostma uut, sest ilmselt on meil kõigil pigem riidekapis liiga palju riideid. Igati mõistlik on neid siis mitmetel sündmustel kanda ja korduvalt n-ö tuulutada või siis lihtsalt erinevaid komplekte kombineerida, et leida garderoobi kraami hulgast põnevaid uusi lahendusi. Ka fotosein, mis seekord tõstis esile kõiki säästva arengu eesmärke, oli seda ülesannet varemgi erinevatel Tallinna Strateegiakeskuse korraldatud sündmustel täitnud. Ja teavitustegevuse teenistusse jäävad need kuubikud ka edaspidi.

Ükski pidu ei möödu ilma hea söögi ja joogita. Jätkusuutlik toitlustus eelistab taimset ning kodumaist. Selle ülesandega sai peol suurepäraselt hakkama Caviar Catering, kes põimis mõnusaks menüüks eestimaised köögiviljad ja omamaised juustud. Jah, menüü ei olnud täisvegan, valida sai ka taimetoidu hulgast. Eks vaja ju ikkagi ka omamaiseid juustutootjaid toetada. Ka tervitusjoogid olid meie oma eestimaistelt tootjatelt. Kitsaskohtadena võiks välja tuua selle, et kuigi mõtlesime planeerides ka võimaliku järgi jääva toidu peale, ei lahendanud me seda sellel korral võib-olla kõige jätkusuutlikumal viisil. Oleks kindlasti saanud olla veelgi rohelisem. Õnneks ei jäänud järgi suuri koguseid ning tuleviku sündmuste puhul võtame selle alati rohkem fookusesse.

Nüüd, kui peost on varsti juba pea kuu möödas, on tegelikult mõnus tagasi vaadata ja mõelda, et me saime selle väljakutsega hakkama! Võtsime ette juba olemasoleva juhendi – roheresolutsiooni – ning põimisime selle meie kõigi kogemuste ja oskustega, millest sündis loodetavasti üks meeldejääv pidu kõigile osalistele. Kui peaks sündmuse uuesti tegema, siis mida teeks teisiti? Ega vist väga suurt midagi, kui siis vast mõtleks veel rohkem läbi transpordivõimalused ning selle, kuidas peost järelejäänud toit täielikult päästa ja nutikamalt realiseerida.

Ja nagu ikka, ühtegi pidu ei korraldata üksinda, selleks on mees(või õigemini nais)kond (NB! Suur tänukummardus imelisele õhtujuhile Rannamõisa klubi presidendile Algi Sinisalule!) ja loomulikult kõik laureaadid, nominendid, külalised, väliskülalised, esinejad, koostööpartnerid, toetajad  ja kõik, kõik, kes peo õnnestumisse panustasid. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõiki sündmusi on võimalik jätkusuutlikult korraldada, kui vaid südamest tahta ja soovida!

BPW Euroopa Roheresolutsioon

Peo toetajad:

Kaja Kultuurikeskus, Caviar Catering, Super Stereo, Kokteilibaar Janune, Pakendikeskus, Pireti Käsitöö Butiik

Peo korraldajad:

EENA Roheklubi – Kai Klein, Maarja Kalmet, Piret Pääsuke, Kertu Liebert, Helen Orav-Kotta, Siiri Tiivits-Puttonen, Marika Jõeleht, Jolan Henriette Koduvere, Mirell Merirand, Kristiin Bauer, Helena Reinhold, Erle Raudsepp, Riina Eedra

Sündmuse galerii – https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Tekst: Kai Klein, EENA Roheklubi president

EENA Tallinna klubi naised külastasid võluvat ehtepoodi Tallinna südalinnas.

Kaks õde, Mairi ja Marika asutasid ehtepoe WildWoman, kuid kahjuks sulgesid nad oma poe eelmisel aastal. Põhjuseks majanduslikud väljakutsed, mis said alguse COVID-pandeemiaga.

Tore uudis on, et õed on ehteäris tagasi ja tegutsevad nüüd pop-up ehtepoena.

Pood pakub muu hulgas ka ühe õe – Mairi loodud ja käsitsi valmistatud ehtekollektsioon, mis on poolteist aastat oma aega oodanud.

Õdede armas butiikpood on meeldejääv elamus.

Ehete valmimine on kunst, mis ühendab endas loovuse, käsitööoskusi ja loomingulisuse. Meil oli võimalus sukelduda sügavamale ehete valmimisprotsessi ja saime teada põnevatest seiklustest, mis peituvad iga kauni ehte taga.

Ehtedisainer reisib ka sageli eksootilistesse paikadesse, et leida unikaalseid ja kvaliteetseid materjale. Olgu selleks siis haruldased vääriskivid või looduslikud kivid. Iga materjal kannab endas oma lugu ja iseloomu.

Iga ehe on midagi enamat kui lihtsalt ehe. See on kunstiteos, mis kannab endas loovuse, unistuste ja seikluste lugu. Iga ehe on unikaalne ja eriline, peegeldades selle looja visiooni ja pühendumust

WildGems ehted on loodud naistele, kes hindavad autentsust, julgust ja enesekindlust.

Ehtepoe kaunis atmosfäär, muljetavaldav kollektsioon ja õdede põnevad lood ehete valmimisest jätsid külaskäigust ereda mälestuse.

Aitäh õed Mairi ja Marika meid oma pop-up ehtepoes võõrustamast!

Tallinn, 21.11.2024

Kohtumine 1997. aastal EENA aasta naise tiitli pälvinud Ivi Eenmaaga

5. novembril, vahetult enne 2024. aasta naise väljakuulutamist, avanes meil erakordne võimalus kohtuda ja vestelda 1997. aastal EENA aasta naise tiitli pälvinud Ivi Eenmaaga – vägeva ja mitmekülge naisega, kelle panus Eesti kultuuri ja ühiskonna arengusse on olnud hindamatu. Ivi saavutused on jätkuvalt inspiratsiooniks nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele.

Ivi on mitmel rindel tõeline esireanaine – ta on olnud nii Tallinna kui ka Võru linnapea ning Riigikogu liige. Hetkel on ta aktiivne Tallinna Linnavolikogus, kuid tema panus kultuurihoidjana on olnud palju laiem. Just tänu Ivi eestvedamisele sai valmis Eesti Rahvusraamatukogu hoone Tõnismäel. See ikooniline hoone on üks Eesti rahvusidentiteedi ja kulutuuripärandi kandja ning selle valmimine poleks ilma Ivi visiooni, pühendumuse ja sihikindlusete võimalik olnud. Ivi rõhutas, et edu võti peitus suhete loomises ja pidevas suhtlemises. Taasiseseisvunud Eesti jaoks oli rahvusraamatukogu rajamine märgilise tähendusega – see oli oluline samm iseseisva kultuuri- ja teadmusruumi kujundamisel, kus eestlased saavad mälu ja teadmisi hoida ja säilitada. Rahvusraamatukogu ei olnud pelgalt hoone, vaid sümbol uuele, avatud ja iseseisvale Eestile. Tänu Ivi oskusele tegevaid ja kestvaid suhteid luua, leiti rahvusraamatukogule mitmeid sõpru ja teotajaid üle maailma, kes selle arendamisse nii nõu kui ka nõuga panustasid.

Ivi edu aluseks on tema pidev õppimis- ja arenemistahe. “Kui tahad olla hauakaevaja, siis ole Eesti parim hauakaevaja”, märgib ta, viidates vajadusele olla oma valdkonnas parim ja pidevalt arenenda, sõltumata ametist või rollist. Ivi julgustab kõiki pingutama ja endast parima andma, sest vaid püsiva arengu ja õppimise kaudu on võimalik elus tõelisi eesmärke saavutada. Ivi usub, et inimene peab pidevalt arenema, kuna see avaneb uusi võimalusi ja viib elus edasi.

Ivi mõju ulatub kaugele – teda hinnatakse nii poliitikas kui ka kultuurielus kui autoriteeti, kelle arvamust kuulatakse ja respekteeritakse. “Mälu maksab”, võtab Ivi kokku, rõhutades ajaloo ja kollektiivse mälu tähtsust ühiskonna arengus. Tema hinnangul on poliitikas aastate jooksul palju saavutatud, eriti Eesti lähiajalugu ja keerulist minevikku arvestades. Elukvaliteet on paranenud ja riik on turvalisemaks muutunud, kui inimesed tihtipeale ei väärtusta seda, mis neil juba olemas on. See tõdemus peegeldab vajadust hinnata minevikus tehtud pingutusi ja olla tänulik saavutuste eest, mis on meie tänapäevasele heaolule aluse pannud.

Ivi on eriti tänulik oma kogukonnale, sest just kogukond on see, kes pakub tuge, ootab ja hoiab. Kogukonnal on suur jõud ja just koos on võimalik suuri tegusid korda saata. Ivi panus ei piirdu pelgalt suurte institutsioonide või poliitikaga – tema tegevus on olnud oluline ka rohujuuretasandil, kogukondade toetamisel ja nende hääle kuuldavaks tegemisel.

Ivi inspireerib oma lugude, sihikindluse ja pühendumusega. Ta on näide sellest, kuidas üks naine saab oma südame ja visiooniga jätta jälje terve riigi kultuurilukku ja arengusse. Tema panus ei kao ja jääb eeskujuks paljudele, kes soovivad oma töö ja tegevusega Eesti ühiskonda edendada ja kultuuri hoida.

Oli igati südamlik kohtumine – suur tänu, Ivi Eenmaa, lugusid jagamast!

Suur tänu, Virve Poom ja Riina Kitt, korraldamast!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooni- ja noortejuht

EENA volikogu 12.10.2024

12.10.2024 toimus EENA volikogu Tallinnas, EBS-is. Volikogul arutati traditisioonilisi ja olulisi teemasid: 2025. aasta suursündmused, klubide aastaplaanid ja anti ülevaade projektide jätkumisest.

Seekordsel volikogul esines külalisena EENA Tartu klubi liige Ave-Gail Kaskla-Kuprys, “Sinu võõras sõber” nõustamisformaadi looja, kes rääkis vaimsest tervisest tööohutuse vaatest. Igati oluline ja vajalik teema tänases muutlikus maailmas.

On suur rõõm tõdeda, et meid ootab ees sündmusterohke aasta!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooni- ja noortejuht

EENA naised käisid külas personaaltreener Susie-Ann Palmrel 24. oktoobril.

Susie-Ann Palmre on tuntud personaaltreener, Eesti tugevaim naiskäesuruja ja bikiinifitnessi võistleja. Käesurumisega on ta tegelenud juba 11 aastat ja toonud selle aja jooksul koju kümme Eesti meistritiitlit.

Susie-Ann rääkis EENA naistele võimalustest igapäevaseks tervislikuks liikumiseks, tervisest üldisemalt ja eesmärkide seadmisest. Siit koorus ka üks mõte, et EENA üheks tegevussuunaks võiks olla muu hulgas ka füüsilise liikumise ja tervisliku toitumise väärtustamine ning selle teema edendamine läbi tegevuste ja sündmuste.

Külaskäigul osalejad said Susie-Annelt soovitusi, kuidas ennast füüsilise liikumise ja õige toitumise abil paremini. Samuti saime lihtsaid nippe, kuidas endale seatud eesmärke täita.

Kõik algab miniotsustest

Susie-Ann ütleb, et kõik algab väikestest nö miniotsustest. Miniotsusteks on kõik väikesena näivad otsused, mille teeme tavaliselt ära vähem kui minutiga ja mis aitavad meil eesmärke saavutada.

Need on väikesed, kuid võimsad sammud õiges suunas. Nendeks on näiteks otsus kindlal kellaajal üles ärgata või otsus kindlal kellaajal telekas kinni panna ja minna näiteks välja ja loodusesse või magama.

Tähista oma väikeseid võitusid

Oma väikeste võitude tähistamine annab meile jätkamiseks rohkem jõudu. Tähistamiseks aga peame esmalt jälgima oma kõiki edusamme, ka väikeseid – kogemus näitab, et kipume just neid ära unustama või pidama väheolulisteks. See pole nii.

Kui keha liigub, siis aju puhkab

Oled kuulnud ütlemist, et kui keha liigub, siis aju puhkab. See ei ole vaid sõnakõlks ja peab 100% paika. Paraku seisame täna silmitsi probleemiga, et inimesed ei liiguta end nii palju kui vaja oleks. Mure on selles, et me istume liiga palju, sest meie töö on sageli just selline.

Ja põhjuseid mitte liigutamiseks leiame ju alati 🙂

Pole piisavalt aega, jaksu ega viitsimist, et pärast töö- või koolipäeva liikuma minna. Tihti ununeb meil seos füüsilise aktiivsuse ja vaimse heaolu vahel.

Inimene on tervik, jättes unarusse füüsise, kannatab ka vaimne ja vastupidi.

Tekst: Teele Palmre, EENA Tallinna klubi president

Tallinn, 5.11.2024

Aastate naine 2024 on Reet Linna, aasta naine 2024 Anna-Kaisa Oidermaa ja noor naisettevõtja 2024 Ilona Tint.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) andis oma 32. sünnipäeva pidulikul tähistamisel välja tiitli aasta naine 2024, kelleks on Anna-Kaisa Oidermaa (Peaasi.ee looja ja tegevjuht. Aasta nooreks naisettevõtjaks valiti Ilona Tint (ettevõtja, noorsootöötaja, rahatarkuse entusiast). Aastate naiseks valiti Reet Linna.

„See on minu jaoks suur au, kuna kogukond on alles väga värske. Samas tean, kui oluline kogukonnatunne on ja olen liikmetele tänulik. Loodan, et Eesti ettevõtlike naiste kogukonnatunne kasvab veelgi,” sõnas aasta noor naisettevõtja Ilona Tint. 

Reet Linna jaoks oli tegemist tohutu üllatusega „Viimane pool aastat on olnud pöörane, aga olen õnnelik, et saan teha seda, mida armastan. Suurim tänu on see, et olen inimeste seas oodatud. Loodan, et suudan veel imelisi elamusi pakkuda – elame veel”. 

EENA kutsub igal aastal üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valib EENA juhatus välja kolm tähelepanuväärset naist aasta naise nominentideks. Aasta naise tiitlile kandideerisid Kaja Kallas (poliitiik ja endine peaminister), Anna-Kaisa Oidermaa (Peaasi.ee looja ja tegevjuht) ning Anna Hints (filmirežissöör).

Aasta noore naisettevõtja tiitlile kandideerisid Kristina Mering (MTÜ Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht), Ilona Tint (ettevõtja, noorsootöötaja, rahatarkuse entusiast) ning Mai-Liis Kivistik (elustiilibrändi MaiWistik looja).

Aastate naise tiitli annab EENA välja naisele, kes on tubli äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal, kes on ettevõtja või ametinaine. Ta on Eesti Vabariigi kodanik, ühiskonnaelu aktiivne mõjutaja ning on kogu oma elu jooksul korda saatnud midagi eriti tähelepanuväärset.

Aasta naine ja aasta noor naisettevõtja 2024 selguvad juba homme!

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulutab reedel, 08. novembril Tallinnas välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja.

Aasta naise tiitli hääletuse lõppvooru jõudsid Kaja Kallas (poliitik ja endine peaminister), Anna Hints (filmirežissöör) ja Anna-Kaisa Oidermaa (Peaasi.ee looja ja tegevjuht).

Aasta naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes.

Lisaks kuulutab EENA välja aasta noore naisettevõtja. Tänavused kandidaadid on Kristina Mering (MTÜ Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht), Ilona Tint (ettevõtja, noorsootöötaja, rahatarkuse entusiast) ja Mai-Liis Kivistik (elustiilibrändi MaiWistik looja).

Tiitliga tunnustatakse kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud konkreetses tegevusvaldkonnas ning leidnud märkimisväärse klientide poolehoiu või esiletõstmise koostööpartnerite poolt.

Eriüllatusena kuulutatakse välja ka aastate naine 2024. Aastate naise tiitli annab EENA välja naisele, kes on tubli äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal, kes on ettevõtja või ametinaine. Ta on Eesti Vabariigi kodanik, ühiskonnaelu aktiivne mõjutaja ning on kogu oma elu jooksul korda saatnud midagi eriti tähelepanuväärset.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlikandjad tehakse teatavaks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 32. sünnipäeval, mida tähistatakse 08. novembril Tallinnas, Kaja Kultuurikeskuses algusega kl 19.00.

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooni- ja noortejuht

24. oktoobril toimus Narva linnuses noorte projekti „Edukad noored – hea tuleviku loojad” avamine.

EENA Narva klubi ärinaised ja erinevate aastate Narva Aasta naised alustavad koostöös Narva Keskraamatukogu ja Ameerika keskusega Narvas täiesti uut projekti.

Projekti tegevus aitab noortel panustada Narva linna kuvandi arendamisse.

Projektis osalejaid tulid tervitama Narva abilinnapea Messurme Pissareva ning Narva Linnavalitsuse Arendus- ja Ökonoomika Ameti osakonna juhataja Olga Smirnova.

Olga rääkis üksikasjalikult olukorrast linnas suveniiridega. Lapsed said teada linnabrändist, kuidas kujuneb linna sümboolika, millised on võimalused ja probleemid. Ja probleem on just nimelt noortele mõeldud suveniiride puuduses!

EENA Narva klubi asutaja Ljubov Fomina tutvustas osalejatele EENA BPW Estonia tegemisi ja EENA Narva klubi traditsioone.

Sel aastal saab klubi 5 aastaseks ja juba neljandat korda kuulutati välja konkurss Narva Aasta naise tiitlile. Just Narva Aasta naised mõtlesid välja, et kaasata noori projekti uute Narva suveniiride leidmiseks!

Narva koolidest registreerus projekti 19 noort tüdrukut ja poissi ning moodustati 5 võistkonda. Iga meeskond valis endale juhi, kes loosis, kellest saab tema mentor.

Narva Meremeeste klubi meeskond liitus mentoriga, kes on kultuuriosakonna spetsialist – Irina Panfilov.

Narva Kesklinna koolist tuli meeskonda toetama ka nende tööõpetuse õpetaja. Narva Täiskasvanute kool registreeris kaks võistkonda korraga. Ühe meeskonna moodustasid erinevate koolide ja kutsekeskuse õpilased.

Kohtumise lõpus rääkisid SA Narva Muuseumi direktor Maria Smorževskihh-Smirnova ja Darja Bojarova, kuidas nende organisatsioon suveniire otsib ja müüb. Muuseumis on pood, kus on uskumatult palju suveniire. Meened ise inspireerisid noori ideid pakkuma ja kujunesid pildistamisel omamoodi #hashtagid!

Avamine lõppes kohvipausi, omavaheliste ja mentoritega suhtlemise ning ekskursiooniga suveniiripoodi.

Ja projekt jätkub: meeskonnad said ülesande kätte, lõid suhtlusvõrgustikes suhtlusvõimalused!

Terve novembri jooksul saavad meeskonnad külastada linna paiku, kust suveniire võib saada!

Nad saavad kogenud mentorite juhendamisel välja töötada ideid suveniirtoodete jaoks:

– Maria Smorževskihh-Smirnova – Narva Aasta Aaine 2021.

– Anna Farafonova – Narva Aasta Naine 2022, Eesti Keele Maja direktor.

– Ljubov Fomina – Narva Aasta naine 2023, EENA Narva klubi asutaja ja selle esimene president (2020–2023).

– Larissa Shabunova  – Narva Aastate naine, Fortaco Eestonia tehase direktor.

Finaalis ootavad korraldajad uut toodet Narva-teemaliste meenete näol. Sellest saame teada 7. detsembril Narva Aasta naise 2024 väljakuulutamise tseremoonial, kuhu saavad tulla ka projektis osalejad!

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

Ukraina naiste ettevõtlikkuse projekt sai avapaugu – ootame ettevõtlikke EENA naisi projektiga liituma!

Eesti ja Ukraina naiste ühise ettevõtlikkuse projekt – toetame koos arengut ja koostööd!

Eesti ja Ukraina naiste ühisprojekti eesmärk on toetada Eestis elavaid Ukraina naisi, aidates neil arendada ettevõtlikkust, integreeruda Eesti ühiskonda ning panustada enesearengusse. Programmi rahastab The Coca-Cola Foundation ning elluviijaks on EENA naiskond koostöös Ukraina naisteorganisatsiooniga Divergent Women. Meie eesmärk on kaasata aasta jooksul kokku ligi 500 Ukraina ja Eesti naist. Usume, et parimad lahendused sünnivad koostöös!

Programmi struktuur
Projekt koosneb kolmest suunast ning ootame EENA naisi liituma projekti tiimiga.

Ettevõtlusprogramm koostöös Garage48 ja MTÜ Eesti Pagulasabiga
Avasündmus toimus 19. oktoobril Jõhvis, kus osales ligi 100 naist. Eesti ja Ukraina naised töötavad ühiselt ettevõtete loomisel. Lisaks mitmekuulisele ettevõtluskiirendile on kavas EENA ettevõtlusveebinarid ja ärimentorlus.

Piirkondlikud arenguringid
Tallinnas, Tartus ja Narvas toimuvad ühised Ukraina ja Eesti naiste arenguringid, kus kasutatakse EENA liikme ja coachingu eksperdi Signe Vesso grupicoachingu kaarte. Ootame EENA naisi liituma arenguringi juhina või osalejana. Arenguringid alustavad jaanuaris 2025.

Kultuuri- ja keelekohvikud
Eesti piirkondades toimuvad kultuuri- ja keelekohvikud, kus jagatakse Eesti ja Ukraina kultuurikogemusi ning räägitakse eesti keelt. Kõik ideed ja ettepanekud on väga oodatud!

Ootame naiskonda liituma piirkondlikke juhte Tallinnas, Tartus/Võrus ja Narvas/Ida-Virumaal.

Projekti juhid: Ester Eomois (EENA) ja Elizaveta Puzyrevska (Divergent Women). Täpsem info ester.eomois@ebs.ee

Tekst: Ester Eomois, EENA Ettevõtlusklubi liige

17. oktoobril 2024 alustas Eesti Loodusmuuseumis viiendat hooaega üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM”.

Sel aastal on naistel võimalik osaleda roheettevõtluse äriarendusprogrammis, mille raames saadakse praktilisi oskusi ja mentorite tuge toote/teenuse arendamise erinevates etappides. Programm koosneb nii registreerunutele mõeldud 10-kuusest äriarendusprogrammist, kui ka harivatest veebinaridest. Lisaks keskendutakse sel hooajal rohesaadikute koolitamisele, toetamisele ja inspireerimisele. Programmi toetab Coca-Cola Fond ja läbiviijaks on EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon). 

Loe lähemalt ja registreeru!

Kestliku tegevuse alus on kestlik mõtteviis

Oma rohelise ettevõtluse teekonda ja lugu jagas Kristiina Dreimann, TVO (Tootjavastutusorganisatsioon) juhatuse liige, kes teadis juba varakult, et tema soov on tegutseda valdkonnas, mis aitab ühiskonnal edasi areneda. TVO on taaskasutusorganisatsioon, kes tegeleb pakendijäätmete kogumise ja ringlussevõtu korraldamisega Eestis. Jäätmekäitlusvaldkonnas on protsessid muutumises ja väljakutsetega tuleb hakkama saada ning nendega kaasas püsida. Kristiina tõi välja, et TVO pole kunagi mõeldnud endast kui roheettevõttest, aga nad on pidevalt püüelnud selle poole, et kasutatud ressursse väärindatakse ja uusi ressursse võimalikult vähe kasutusele võetakse. Küllap on selline käitmumismuster omane paljudele roheettevõtjatele, kelle jaoks on jätkusuutlik käitumine ja mõtlemisviis iseenesest mõistetav. Kristiina leiab, et iga loodava ettevõtte eesmärk võiks olla maailma kuidagi paremaks muuta, kui teeme seda väikse jalajäljega ja kestlikult, siis on iga ettevõte roheettevõte. Kuidas edukaks roheettevõtjaks saada? Kristiina lähtub kolmest alustalast. Alati tuleb püüelda selle poole, kuidas saaks midagi veel paremini teha. Koostöös peitub võlu ja koos jõuame kaugemale. Tuleb olla julge – julgus uskuda, et paremini on võimalik, julgus olls eeskuju, julgus käia oma rada.

Naised on muutuste loojad

Programmi algataja ja eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen tõi välja tõsiasja, et vaid 30% kõikidest ettevõtjatest on naised ja just naised on roheettevõtete loojad ning seega suures plaanis ka muutuste loojad ja edasikandjad. Millised on väljakutsed ja kuidas programm neid lahendada aitab? 2023. aastal viidi programmi raames läbi uuring „Rohepööre ja naisettevõtjad”, milles selgus, et üks suurimaid väljakutseid nii Eestis kui ka kogu maailmas on roheettevõtluse konseptsiooni tõlgendamine. Roheettevõtluse konseptsiooni ümber valitsev segadus ja laiem roheülemineku teemade kommunikeerimine Eestis vajab selget ja läbipaistvat kommunikeerimist, kuna tarbijad ja ettevõtjad, kes ei ole selle teemaga sügavuti kursis, näevad selles pelgalt bürokraatiat ja rahaliste ressursside raiskamist. Programmi eesmärk on laiendada naisettevõtjate kogukonda, kes loovad rohelisi ettevõtteid või muudavad olemasolevad ärimudelid rohelisemaks. Lisaks inspireerida naisettevõtjaid olema oma kogukonnas rohelise mõtteviisi eestvedajad.

Kuidas seda teeme? Programmi raames toimub rohesaadikute koolitusprogramm, mille eesmärk on kogukonnaliikmetele ja tulevastele roheettevõtluse mõjuisikutele anda oskused ja juhised, kuidas oma mõju, eeskuju, näiteid ja kaasuseid edendada ja seeläbi positiivseid muutusi ellu viia. Rohesaadikute programmi eestvedaja Ester Eomois rõhutas, et programmi lõppedes on meil palju esirea naisi, kes on eestkõnelejad ja julgevad oma ideid välja öelda ja ka ellu viia.

Edulood

2024. aasta programmi patroon on Janet Väärtnõu – inspireeriv naisettevõtja, kes juhib Saaremaal asuvat Pidula Wakeparki – Eesti esimest Green Key sertifikaadiga turismiatraktsiooni, mis pakub jätkusuutlikke ja keskkonnasõbralikke vaba aja veetmise võimalusi. Janet osales programmis 2023. aastal ja lisaks oli ta Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni aasta naine 2023 tiitli nominent. Janet leiab, et sellist programmi on ammu vaja olnud, sest naised saavad koos töötates niivõrd palju tuge ja jõudu. Iga muutus võtab aega – naised on roheteemade eestvedajad ja 10 kuu tulemus on kindlasti ootamist väärt.

Oma lugu programmis osalemisest jagas ka 2023. aastal programmis osalenud Erle Raudsepp, IT ettevõtte Devdelux asutaja ja juht. Erle tõdeb, et IT sektoril on väga suur jalajälg, mida võrreldakse lausa lennundusega. Seega on äärmiselt oluline mõelda läbi konkreetsed sammud, mida teha ja kuidas seda jätkusuutlikult teha. Erle jaoks on ettevõtluses olulised inimesed, keskkond ja väärtus. Inimesed, kellega me koos töötame, kellel on ühine eesmärk ja mõtteviis. Millist mõju me keskkonnale avaldame ja millist väärtust maailma loome.

Kui naised üksteist toetavad, siis imed juhtuvad – tõestame koos, et roheliselt on võimalik!

Täname ettevõtet, tänu kellele sündmus võimalikuks sai: Eesti Loodusmuuseum.

VAATA AVASÜNDMUST JÄRGI

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

Fotod: Mitro Puttonen

EENA Narva klubi korraldas 12. oktoobril Narvas Fama Keskuses traditsioonilise naiste ilulaada

Naiste ilulaad avas Narva linnapea nõunik ja linna populaarse kohviku Valge kõrvits omanik Natalja Vovdenko! Tervituseks esinesid andekad lapsed Vokaalistuudiost „VIA Magic Land”, mida juhendab Julia Kuzmina Rugodivi kultuurimajast.

Narva klubi asutaja Ljubov Fomina rääkis külastajatele EENA BPW Estonia ärinaiste ja ettevõtlike naiste ühingu tegevusest, kus naised saavad jalutada kontsakingades, kleitides ja kübarates ning olla ilusad – seda eelkõige aasta aaise kuulutamise tseremoonial ja Tallinna klubi naiste korraldatud heategevuslikul kübarapeol. Narva naised osalevad neil üritustel meelsasti ja korraldavad oma linnas ka sellist konkurssi, kus nad 2020. aastal klubi avamisel Narvas kübarates ringi jalutasid!

Naiste ilulaadal toimus kolm ümarlauavestlust, kus võtsid sõna ilutööstuse spetsialistid ja organisatsioonide esindajad, kelle tegevus on huvitav ja naiste auditooriumiga seotud. Ümarlauavestlusi juhtisid Narva klubi naised Ljubov Fomina, Irina Balabanova ja Svetlana Šeršun. Narva klubi liikmed osalesid aktiivselt kõigis ümarlauades ja me oleme uhked, et nad on meie seas:

Natalja Metelitsa, Narva Haigla SA esindaja, rääkis, kuidas naine peaks oma tervise eest hoolitsema ja kuidas nende asutus neid aidata saab.

Jelena Uljanenok, kvalifitseeritud aednik, psühholoog ja mahepõllumajanduse mentor, ütles, et kui hinges on sügis, siis on aiateraapia tee hinge ja looduse harmooniasse!

Svetlana Šeršun, rahvusvahelise haridusfirma asutaja, kes on sageli lennureisidel riikide vahel, jagas nõu, kuidas sellise elutempoga tervist hoida.

Olga Tšupova – rehabilitatsioonikeskuse asutaja, psühholoog ja coach, jagas kogemusi, kuidas naine saab kunsti, muusika ja hääle kaudu ilu ja harmooniat luua.

Interjööridisaini stuudio „Avers studio” esindajad Marina Fomina ja Marina Buhharova rääkisid ilusa kodu disainist ja kuidas see naist inspireerib. Nad kutsusid naisi oma disainikooli!

Personaalse stiili nõustaja Julia Fedotova jagas, kuidas kuue lihtsa sammuga individuaalne garderoob luua ning pakkus messil riideid oma showroomist JuliaShop.

Perefotograaf Maria Buhharova, kes võitis Narva konkursi „Aasta noor ettevõtja 2022”, jagas nõuandeid, kuidas fotodel iseendaks jääda ja kuidas kaamerahirmust üle saada.

Natalja Verbitskaja ja tema pereettevõte „Mereline Bee” esitlesid ilulaadal oma tooteid – mett ja mesindussaadusi, mis toetavad naise tervist.

Nad on kõik Narva klubi naised!

Kohal olid ka kvalifitseeritud külalised kunstiteraapia alal, kunstnik ja disainer Tatjana Sonina. Avati isegi kunstiteraapia tööde näitus.

Muusikateraapia toimus Jelena Malkova ja Jelena KAVA laulude saatel.

Jõhvi linna esindaja, psühholoogilise klubi „Uus tunne” asutaja Marina Vorobjova esitles autori treeninguid, milles on kunstiteraapia elemente. Koos sertifitseeritud toitumisspetsialisti Arina Moskaltšukiga arutleti toitumisprobleemide ja ülekaalu teemadel.

Narva-Jõesuu Medical Spa juhataja Karina Küppas rääkis stressist ja selle mõjust meie tervisele ning kuidas end selle juures toetada.

„IDA Spa & Saun” esindaja Anton Šamov kinnitas, et nende spaa hotell NARVA on ideaalne koht puhkuseks ja tervise tugevdamiseks just Narvas!

Narva ilusalongide võrgustik tutvustas külastajatele oma teenuseid, et naised saaksid end kaunimaks muuta!

Loominguline ettevõtja Aleksandra Leštšuk, kes on ka aroomapsühholoog ja uue aja haistmistaju teraapia spetsialist, rääkis individuaalsetest parfüümilahendustest kui kestva tuleviku alustalast.

Meigikunstnik-stilist Darja Fedotova, kes on ka akvagrimeerija, tegi otse laval modellile sügismeigi.

Kolmandas paneelis arutleti trendide üle (Fashion Zone, Oksana Morenko, stilist moemaailmast), kuidas lilled võivad fotoseansse ja interjööri kaunistada (Repp Decor, Jelena Repp) ja kuidas saab keskkonnasäästlikult tarbetutest asjadest vabaneda ning neile uus elu anda (Kirbubutiik, Svetlana Gulenok).

Lisaks ümarlauale toimus Fama Keskuses palju kasulikku ja huvitavat!

Traditsiooniline partner Narva keskraamatukogu tõi Fama Keskusesse raamatuid ilu, moe ja naiste tervise teemal.

Kaupluste esindused pakkusid sel päeval oma kaubale allahindlusi ning korraldasid tasuta lisateenuseid, näiteks tasuta nahaanalüüsi (kosmeetikakaupluste kett Douglas)!

Huvitav rändur, hõbeehete disainer, treener ja ajakirjanik-kirjanik, Tallinna klubi EENA BPW naine Katrin Aedma tõi iluturule ainulaadsed disaintooted looduslikest kividest otse Indiast!

Piirkonna käsitöömeistrid tutvustasid oma ainulaadset toodangut, mis kahtlemata kaunistab naist ja toetab tema tervist!

Võimalik oli isegi osaleda sõbralikul jooga-kohtumisel MTÜ Narva Yoga Shala juhendajaga – Katia Ivanova!

Messi lõpus ootas kõiki üllatus: Dary Pole Studio asutaja Darja Novozhilova ja tema akrobaatikakool „Õhuakrobaatika kangaste ja rõngastega” koos oma akrobaatidega demonstreerisid oma meisterlikkust ja kutsusid naisi ka ise kaasa lööma!

Sündmust toetasid Narva keskraamatukogu Ameerika keskus ja Fama Kaubanduskeskus.

Ja peamised korraldajad olid Narva klubi naised: Sofja Homjakova, Olga Voronkova ja Ljubov Fomina. 

Nagu alati – ilusad, terved ja eesliinil!

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

EENA korraldas koostöös mõttekoda Praxisega naisjuhtide uuringu tutvustuse erasektori tippjuhtidele

EENA liikmed Ester Eomois ja Terje Eichelmann juhtisid kohtumist „Naised ja mehed võrdselt juhtimas“, kus Mõttekoda Praxis uurijad tutvustasid hiljutise uuringu tulemusi, mis viidi läbi projekti „Power of Women Leaders“ raames. Selle eesmärgiks on toetada Eesti organisatsioonikultuuri arengut, et rohkem naisi jõuaks ja püsiks tippjuhtide positsioonidel võrdselt meestega. Uuring ise on kättesaadav https://www.praxis.ee/uudised/power-tippjuhtide-uuring.

Juhtide arutelu paneelis osalesid:

– Jana Budkvoskaja, Beamline Accelerator CEO ja The Better Fund Partner

– ​Merle Saviauk, PepsiCo Estonia OÜ Baltikumi turundusjuht/juhatuse liige ja BPW Estonia President

– ​Külli Meister, Antalis Põhjamaade ja Baltikumi personalijuht

– Mart Mägi, Ominva CEO ja juhatuse liige

– Kaidi Ruusalepp, Eesti Asutajate Seltsi President, Eesti Vabariigi Presidendi Digitaalse Nõukogu liige ja Venturebeam (ex-Funderbeam) asutaja

– ​Mart Espenberg, Telema CTO

– ​Jani Kiljala, ex-Motherson Euroopa ja Lõuna-Ameerika President

Osales 35 erasektori juhti ning arutati teemadel: Mis on see, mis eristab naiste ja meeste teekondi tippjuhiks saamisel? Mis toetab ja mis takistab inimest tippjuhiks saamisel – kas need tegurid on sooti erinevad? Kuidas kajastatakse nais- ja meesjuhte meedias? Kuidas tippjuhid sotsiaalmeediat kasutavad ja oma kuvandit loovad?

Tekst: Ester Eomois, EENA Ettevõtlusklubi liige

Ettevõtlusklubi naised külastasid taas Nordic Business Forumit

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tallinna klubi naised kogunesid 1. oktoobri õhtul klubi iga-aastasele aastakoosolekule. Kohtusime Nordic Hotel Forumi kenas Vega konverentsisaalis. Õhtusse jätkus inspireerivaid vestlusi olnust ja tehtust, tulevikuplaanide arutelu ja mõnusat klubilist õhkkonda.

Klubi president Maie Mängel avas koosoleku südamliku tervitusega, rõhutades meie liikmete pühendumuse ja koostöö olulisust klubi edukas tegevuses. Järgnes ülevaade 2023. aasta tegemistest ja sündmustest, kus tõime esile meie klubi mitmekülgsed sündmused ja tegevused.

Üks olulistest teemadest oli 2023-2024 toimunud klubi sündmuste ülevaade ja põhjalik analüüs, mille jaoks klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian oli pannud kokku hästi meeleoluka esitluse, kus kasutasime meie klubi sündmuste ägedaid fotosid.

Mare selgitas sündmuste info põhjal koostatud ülevaadet ja olulisi näitajaid. Arutelus sündmuste teemal ja uue hooaja plaanide osas oli tunda liikmete huvi ja kaasaelamist – ideid ja mõtteid jagus!

Klubi finantsid ja eelarve järgmiseks perioodiks

Klubi finantsidest tegi ülevaate president Maie Mängel, kes andis täpse pildi klubi rahalisest olukorrast tegevuste ja kulu-ning tuluridade lõikes.

Järgnes arutelu kulude-tulude ja klubi aastamaksu teemal – liikmed arutasid klubi jätkusuutlikkuse teemasid ning tõdeti, et klubi rahaline seis on rahuldav. Maie jagas infot ka EENA suurelt juhatuselt, sh ka rahastuse teemade ja projektide osas.

Õhtu tähtsündmus oli Tallinna klubi juhatuse uute liikmete valimine

Soovime südamest õnne, jõudu ja söakat pealehakkamist klubi uuele presidendile, kelleks sai järgmiseks kaheks aastaks Teele Palmre. Õnnitleme ka klubi uut juhatust, kus on nii uusi liikmeid kui ka neid, kes jätkavad juhatuses: Merike Värik, Mare Timian, Santa Zukker, Maie Mängel, Riina Kitt, Heidi Heddy Aljas, Gretel Heinmets.

Täname siiralt aktiivse ja pühendunud panuse eest lahkuvaid juhatuse liikmeid: Eda Holmberg, Merike Paasalu, Riina Pihlakas, Katrin Aedma. Teie pühendumus ja töö on olnud hindamatu väärtusega meie klubi tegemistes.

Avatud arutelus tulevikuplaanide teemal kõlas ideid alates uutest põnevatest sündmustest kuni rahvusvaheliste projektideni.

Meil seisab ees põnev ja tegus hooaeg!

Täname kõiki osalejaid aktiivse panuse eest. Teie entusiasm ja ideed on meie klubi edu alus. Koos oleme tugevamad ja saavutame rohkem! Jääme põnevusega ootama uue hooaja tegevusi ja kohtumisi.

Hoidke silm peal meie kodulehel ja sotsiaalmeedia kanalitel, et olla kursis tulevaste sündmuste ja ettevõtmistega.

Postituse kirjutas Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian

2. oktoober, Tallinn

EENA traditsiooniline heategevuslik kübarapidu – maagiline õhtu Maarjamäe lossis

EENA Tallinna klubi korraldatav traditisooniline heategevuslik kübarapidu on sündmus, mida igal aastal suure põnevusega oodatakse. Selle aasta teema “Muinasjutt” muutis Maarjamäe lossi tõeliseks maagiliseks paigaks, kus kohtusid glamuur ja heategevus.

Kübarapidu tähistab eenalannade jaoks uue hooaja algust ja annab võimaluse stiilselt head teha. Osa piletitulust annetab EENA igal aastal ühele organisatsioonile või algatusele. Sellel aastal toetasime heategevusliku kübarapeoga MTÜ-d Lapsed Lähisuhtevägivallas, kellele kogusime piletitulu ja heategevusliku õnneloosiga 1600 eurot. MTÜ kaitseb lähisuhtevägivallas kasvavate laste õigusi ja huve läbi selle, et toetab lastega töötavaid spetsialiste teaduspõhiste teadmistega lähisuhtevägivalla ja selle mõju kohta lastele.

Õhtu muutis eriliseks heategevuslik õnneloos, kuhu andsid vingeid ja vägevaid auhindu nii EENA liikmed kui ka mitmed ettevõtted ja eraisikud. Oleme tänulikud, et saame koos head teha: African Tusker Coffee, e-pood kortsud.ee, Ingrid Saks/Spa Sanitaartehnika, Mustamäe Elamus Spa, Stebby, Tanel Veenre, Aira Meos, Katrin Aedma/Idamaa Rändkauplus, Kairi Himma, Maie ja Ülo Mängel/Mingelston OÜ, Gretel Heinmets, Eda Holmberg, Teele Palmre/Õmblusingel, Merike ja Priit Paasalu!

Kübarapidu poleks ilma glamuuri ja stiilita täiuslik. Traditsiooniliselt toimus kübarapeol ka moeshow, kus tuntud Eesti moeloojate loomingus säravad meie imelised eenalannad. Sel aastal oli meil au Tanel Veenre imelist loomingut kanda. Oli näha ja tunda, kuidas Tanel Veenre looming meie naisi võimestas ja ka publiku kaasa elama pani. Pildid ütlevad rohkem kui tuhat sõna! EENA kommunikatsioonijuht Jolan Henriette Koduvere ja EENA Tallinna klubi liige Teele Palmre jagasid oma kogemust ka Taneli blogis. On suur au ja rõõm tõdeda, et oleme Taneli muusad!

Suur südamlik tänu korraldajatele, esinejatele, külalistele ja panustajatele! Oli igati maagiline ja muinasjutuline õhtu!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere

Fotod: Jelizaveta Gross

Fotosein: Heidi Aljas/Funrent Deco

Ettevõtlusklubi alustas hooaega strateegiaseminariga

EENA jagas Ukraina naiste toetamise kogemust Arvamusfestivalil

Ettevõtlusklubi liige Ester Eomois jagas MONDO poolt korraldatud paneelis Ukraina põgenike toetamise ja samuti EENA ettevõtlusklubi Gruusia õppereisi kogemust. Koos Estriga olid paneelis Maiko Kesküla – Arvamusfestivali nõukoja liige, Marina Kaljurand – Euroopa Parlamendi liige ja Triinu Ossinovski – Mondo humanitaarabi ja arengukoostöö suuna juht. Paneel keskendus arutelus võimalustele, kuidas Ukrainat ja Gruusiat demokraatia arengus toetada ja seda just nn rohujuure tasandilt. Ester tutvustas Coca-Cola Fondi poolt toetatud EENA naiste ja Ukraina põgenike arenguringide läbiviimist ja nende mõju Ukraina naiste  enesekindlusele ja ettevõtlikkusele keerulises olukorras.

Tekst: Ester Eomois, EENA Ettevõtlusklubi liige

24.–25. mail toimus EENA 2024. aasta volikogu ja aastakoosolek.

Aastakoosolekuks oli ilm justkui tellitud – kuurortlinn Narva-Jõesuu võttis meid vastu suvise päikesepaistelise ilmaga. Eenalannadele kohaselt algas programm ja muljetamine juba 24. mai õhtul, kui Narva-Jõesuu teejuhi autor Madis Tuuder meile imelist Narva-Jõesuud ja selle ajalugu tutvustas. Kuigi Narva-Jõesuu kuurortlinna hiilgepäevad jäävad pigem aastakümnete taha, siis on kuurortlinnale omast õhkkonda siiani näha ja tunda. Huvitava faktina selgus, et Eesti pikim mereäärne supelrand ei asu mitte suvepealinnas Pärnus, vaid just Narva-Jõesuus ja selle pikkus on 7,5 km.

Peale ekskursiooni oli aeg end pisut turgutada ja õhtust süüa. Õhtusöögile järgnes aastakoosoleku korraldusklubi, EENA Kultuuriklubi, üllatusprogramm, mille raames Aleksandra Leštšuk ja Jelena Špakovskaja tutvustasid meile lillede ja lõhnade imelist maailma. Iga eenalanna sai endale uhke lilleprossi valmistada ja lisaks sellele sai igaüks kaasa ka Aleksandra loodud unikaalse “I love Ida-Viru” lõhnakese, mis ühtlasi Narva kunstiresidentuuri loomemajanduse häkatonil esikoha võitis.

Järgmisel hommikul kell 09.30 alustasime volikoguga, kus arutati EENA sotsiaalmeedia keelekasutust, klubide sotsiaalmeedia kontodega seotud küsimusi ja projektide kirjutamise korra uuendamist.

Aastakoosoleku avas EENA president, kes andis järgemööda sõna kõikidele klubide presidentidele ning ka Coca-Cola Fondi rahastatud projektide (Roheprojekt ja Ukraine naiste toetamise projekt) juhtidele.

Seejärel vaadati üheskoos läbi 2023. aasta aruanded ja need kinnitati ühehäälselt. Räägiti ka 2024. a eesmärkidest ja teise poolaasta tegemistest. Täpsemalt saab kõigest räägitust lugeda aastakoosoleku protokollist. Kes Narva-Jõesuusse kohale ei saanud tulla, osalesid ZOOM-is. Aastakoosolekul osales 119 liiget, neist kohal oli 53, volitusi 41 ja Zoomis 25.

Lisaks valiti EENA juhatusse uued liikmed. Ka uute liikmete kandidatuurid kinnitati ühehäälselt. Palju õnne, edu ja jaksu kõikidele värsketele juhatuse liikmetele!

Aastakoosleku tipphetkeks oli eenalannade tunnustamine ja tänamine hooaja jooksul tehtud pingutuste eest. Suur kummardus ja tänu kõikidele ning jaksu ja lennukaid ideid algavaks hooajaks!

Kui juba oli põhjust sellisesse imelisse kohta kokku tulla, siis ei saanud ju võimalust ja ilma kasutamata jätta ning nii mõnedki vapramad naised otsustasid Narva-Jõesuus pika nädalavahetuse veeta ja kuurortlinnast viimast võtta – tutvuti linnaga, nauditi spaamõnusid, jalutati rannas.

Oli sisukas ja tore nädalavahetus täis võimsat naisenrgiat ja imelisi kohtumisi klubikaaslastega!

Suur-suur tänu ja kummardus Kultuuriklubi imelistele naistele, kes värske klubina väljakutse vastu võtsid ja sellega nii imeliselt hakkama said!

Save the date – järgmine aastakoosolek toimub 25.–26. aprillil, korraldajaks EENA Äriklubi.

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

Fotod: Anastassia Kivistik, EENA Kultuuriklubi kandidaatliige

7. juunil kogunesid EENA Võru klubi naised Plaksi külas – selleks, et saunateadmisi hankida ja EENA savvusanna sõsarateks saada.

Saunanaiseks oli lahke Tuulepesa talu perenaine Maire Eiche. Maire jagas õhtu niivõrd huvitavateks osadeks, et märkamatult avastasime, et olime koos 7 tundi! Oli aiaretk – mõnus ja kasulik on teiste aedades uudistada – leiab mõne põneva taime, mida on kindlasti ka oma aeda vaja. Oli viharetk – ikka selleks, et metsas kõndides õige kask leida. Vihtade valmistamine – ummamuudu paigale kohaselt lisasime vihtadesse juurde ka mõned mündioksad. Jätkus aega juttudeks enne sauna ja sauna ajal. Maire haris meid saunatamise ajaloo teemal pikkides vahele Plaksi küla juhtumisi. See kõik oli justkui foto, mis on tehtud filtriteta – ehe. Just see oligi meie naiste saunapäeva kokkuvõttev sõna.

Saunaõhtu lõpuks sai Võru klubi endale ka uue liikme. Maira Venkov tutvustas saunaõhtul ilutooteid, mida nii enne kui ka pärast saunatamist kasutada. Tere tulemast EENAsse, Maira!

Tekst: Piret Haljend, EENA Võru klubi president, ja Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

2023. aasta lõpus sai otsustatud, et Saaremaa EENA üheks tegevussuunaks võiks olla ka liikumine ja tervislik toitumine. Eesmärk on käsitleda süstemaatilise füüsilise aktiivsuse ning tervisliku toitumise osatähtsust ikka ja jälle. Enne suurt suve on veel igati paslik teha tehtust kokkuvõte.

Koostöös Kuressaare Rahvaülikooli (meie klubi esindajana Krista Hallik) ja FitLife Kuressaare spordiklubiga (meie klubi esindajana Liis Ojasaar) sai algatatud loengute sari. 14. veebruaril kutsuti külla tippsportlane ja (hobi)kokk Kaur Kivistik, et rääkida liikumisest, tervisest ja toitumisest. Osalejad said teada, kuidas ennast läbi liikumise ja toitumise paremini tunda ning milliste lihtsate nippidega oma toitumist parandada. Kaur Kivistik, Jooksusöber Saaremaal treeninggrupi eestvedaja ja treener on alates 2021. aasta sügisest Saaremaa alaline elanik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis kehakultuuri teaduskonna ja õppinud Tartu kutsehariduskeskuses kokaks.

Oleme EENA Saaremaa Klubiga juba paar aastat korraldanud koostöös NOM Festivaliga vaid naistele suunatud konverentsi. 2024. aasta konverentsi teemapüstitus sai tõuget müütidest ja reeglitest meie, eelkõige naiste ümber. Piirangud, millest tegelikult ühelgi meist kasu ei ole, et teostada oma unistusi.. „Kena tüdruk nii ei tee!“ Või siiski just teeb?! Arutlesimegi, et kuis siis on kombeks. 9. märtsil toimunud traditsioonilisel NOM konverentsil vastutas liikumispauside eest klubiliige Liis Ojasaar.

Koostöös restoraniga Saaremaa Veski (meie klubi esindajana Grete Pastak) ning tervist ja liikumist edendava spordiklubiga FitLife Kuressaare (meie klubi esindajana Liis Ojasaar) sai algatatud JUTUVESKI sari, kus 17. aprillil jagas oma inspireerivaid lugusid Kertu Jukkum. Kertu Jukkum on meediategelane, raadioajakirjanik, saatejuht, kirglik tervisesportlane, maailmarändur ja matkaja ning suur loomasõber. „Aga maratonid, triatlonid ja mäetipud teevad mind õnnelikuks! Paremaks inimeseks. Iga suurem eneseületus kinnistab veendumust, et suudan kõigega siin elus toime tulla – võistlusrajal ja mujal tandril.“

Kuressaare Tänavafestivalil, 25. mail oli esimest korda Jooga-ala. Selle lõid kolmekesi meie klubiliige Liis Ingalt koos Saaremaa joogaõpetajate Liudmyla Dobrotenko ja Kadri Tarusega. Eesmärk oli tuua jooga tänavale. Jooga on igaühe jaoks erinev ja seda saab teha igal pool igal hetkel. Oli vahva näha joogatundides lapsi, täiskasvanuid ja eakaid. Väga soe ja tore olemine oli. Korraldajate jaoks oli võit see, et õpetajad tulid koos välja ja järgmistel aastatel kaasame rohkem joogaõpetajaid, joogahuvilisi ja muid Saaremaa vaimse tervise edendajaid.

Liis Ojasaar ja Liis Ingalt on pool aastat hea seisnud et Kuressaare Hariduse koolis toimuksid liikumist edendavad vahetunnid ehk aktiivsed vahetunnid. Liis Ingalti liikumisminutid kannavad nime “Liigu ja lõdvestu Kuressaare Hariduse Kooli vahetundides.”

Tekst: Liis Ojasaar

EENA Pärnu klubi eestvedamisel läbiti tükike Jaakobiteest.

15. juunil kell 10 alustas kaheksaliikmeline seltskond (pluss koer Viki) Kristel Ollino eestvedamisel Pärnu Eliisabeti kiriku juurest pisikest palverännakut Jaakobitee radadel. Eesmärgiks oli panna end proovile ca 15 km rajal ja jõuda oma rännakul Uulu kiriku juurde.

Eesti Jaakobitee on rahvusvaheline palverännutee Eestis, mis suundub Santiago de Compostelasse ja on osa üleeuroopalisest võrgustikust. Öeldakse, et palverännutee algab koduukselt. Nüüd on see võimalik. Eesti Jaakobitee suundub Riiga, ühineb Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Prantsuse ja Hispaania teedega ning jõuab Santiago de Compostelasse. Palverändur võib olla igaüks. Palveränduriks loetakse isikuid jalgsi või jalgrattaga. Teed võib läbida tervikuna või osade kaupa. Eesti Jaakobitee suundub maamärgist maamärgini, ühest kihelkonnakirikust teiseni. https://caminoestonia.com/

Matkamas käisid Pärnu klubi naised Riina, Siiri, Kristel ja Külli ning Maili Võru klubist. Lisaks olid kaasas tublid lapsed ja vapper koer. Kohtasime oma teel vahvaid tervisesportlasi ja puhkajaid. Avastasime uusi ilusaid paiku nii Raekülas kui linnast väljas mere ääres. Päev oli päikeseline ja soosi igati meie matka. Päeva lõpetasime Kristeli armsas koduaias oma väsinud kehasid söögi ja joogiga turgutades. Kõik olid ühel meelel, et sellest võiks saada traditsioon ja uued rajad Jaakobiteel ootavad meid.

Tekst: Külli Kodasmaa

Pildid: Kristel Ollino

BPW Soome valib igal kuul tunnustust vääriva naise, kes on oma tegemistega silma jäänud. Juunikuu naine on Siiri Tiivits-Puttonen.

Siiri Tiivits-Puttonen on aktiivne EENA liige alates 2017. aastast, kui ta alustas EENA uue veebilehe loomisega ning töötas välja kommunikatsioonistrateegia ja -meeskonna. Professionaalselt on Siiri palju saavutanud e-äri ja digitaalkanalite strateegina, olles kirglik rohelise ja jätkusuutliku äriarenduse suhtes. Seetõttu alustas ta 2020. aastal BPW Europe Green and Sustainable töörühma loomist Euroopa koordinaatori toetusel ning on ka selle eestvedaja. Alates 2021. aastast on grupp laienenud ja kasvanud BPW Internationali rohelise ja jätkusuutliku töörühmaks. Siiri aitab kaasa ühisele missioonile, et võimestada naisi töökohal ja ühiskonnas, edendades eelkõige keskkonnaalaseid algatusi. Siiri on abielus imelise soomlasest mehega ja neil on 3 koera.

Mis ajendas sind BPW-ga liituma? Mida see sulle andnud on?

Minu teekond BPW-s algas sügava kirega soolise võrdõiguslikkuse ja naiste võimestamise vastu. Mind inspireeris organisatsiooni pühendumus luua naistele võrdsed võimalused äri- ja kutsekeskkonnas. BPW on andnud mulle hindamatuid võimalusi suhelda sarnase mõtteviisiga naistega, õppida nende kogemustest ja saada enesekindlust, et muutuste eest seista. See on laiendanud minu silmaringi, rikastanud minu professionaalset elu ja pakkunud toetavat kogukonda, mis soodustab kasvu ja juhtimist.

Kes või mis on sind toetanud?

Kogu minu tegevuse jooksul BPW-s on mind toetanud uskumatu naiste võrgustik, kes on oma tarkust ja kogemusi jaganud. Organisatsiooni sees olevad mentorid on mänginud minu arengus keskset rolli, pakkudes juhendamist ja julgustust igal sammul. Lisaks on BPW liikmete koostöövaim loonud keskkonna, kus me kõik üksteist tõstame ja võimestame. Olen eriti tänulik kolmele naisele:

– Ester Eomois (EENA president 2018–2022) – minu mentor ja partner Eesti rohelise ja jätkusuutlikkuse programmis, mida on kaks aastat toetanud Coca-Cola Fond.

– Anu Viks (BPW Euroopa koordinaator 2020-…) – aitamaks ja toetades unistust “naised Emakese Maa eest”.

– Jo Kinsey (BPW Ühendkuningriigi president) – uskumast rohelisse tulevikku ja toetades ettevõtmisi rahvusvaheliselt, eriti koos PIP Sylvia Perryga, valmistades ette ülemaailmset rohelise resolutsiooni BPW jaoks.

Ma usun, et üksi saab midagi teha, aga koos lendame! Olen väga tänulik BPW Soome rohelise meeskonna liikmetele: Kukka Lehmusvirta, Päivi Isotalo, Lahja Laitinen ja Eeva Peltonen, kes on olnud selliseks toeks nelja aasta pikkuse seikluse jooksul, tõstes teadlikkust rohelisusest ja keskkonnast.

Soovin südamest tänada ka EENA Roheklubi naisi ja rohetiimi, kes on mind innustanud, toetanud ja aidanud südameid roheliseks muuta.

Kuidas näed võrdsust Euroopas? Milliseid positiivseid muutusi märkad? Mida tuleks arendada?

Euroopas oleme saavutanud märkimisväärseid edusamme soolise võrdõiguslikkuse suunas, eriti seoses seadusandlusega, mis toetab naiste õigusi ja töökoha võrdsust. Positiivsete muutuste hulka kuuluvad naiste suurenev esindatus juhtivatel ametikohtadel ja tugevamad õigusraamistikud diskrimineerimise ja ahistamise vastu võitlemiseks. Kuid veel on palju teha. Peame tõhusamalt tegelema soolise palgalõhega, tagama naistele võrdsed võimalused STEM-valdkondades ja jätkama ühiskondlike normide väljakutsetega, mis takistavad tõelist võrdsust.

Aga pean ütlema – kui pole planeeti, pole ka naiste õigusi, ja seetõttu peaksid naised looduse kaitsmise eest igal võimalikul moel seisma.

Kuidas saab rahvusvaheline koostöö toetada naiste positsiooni, võimestamist ja kogukonnatunde loomist?

Rahvusvaheline koostöö on oluline naiste võimestamise toetamisel ja globaalse kogukonnatunde loomisel. Jagades parimaid tavasid, ressursse ja kogemusi, saame ehitada tugevamaid võrgustikke ja tõhusamalt poliitilisi muutusi edendada. Rahvusvahelised foorumid pakuvad platvorme, kus naised saavad oma muresid väljendada, saavutusi tähistada ja teha koostööd algatustes, mis toovad kaasa muutusi. See kollektiivne pingutus võimendab meie mõju ja tagab, et meie hääled on ülemaailmselt kuuldavad. Peame looma BPW rahvusvahelise rohesaadikute liikumise, et kõik oleksid teadlikud oma jalajäljest ja teeksid suurema käejälje.

Kuidas julgustaksid noori naisi BPW-s osalema?

Noortele naistele, kes kaaluvad BPW-s osalemist, ütleksin: kasutage seda võimalust liituda dünaamilise ja toetava kogukonnaga, mis on pühendunud teie kasvule ja võimestamisele. BPW pakub ainulaadset platvormi juhtimisoskuste arendamiseks, professionaalse võrgustiku laiendamiseks ja käegakatsutava erinevuse loomiseks soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Teie hääl ja teod on võimsad – osaledes saate aidata kujundada õiglasemat tulevikku kõigile naistele. Kui te ei usu, siis vaadake minu kogemust – missioon inimeste südamete roheliseks muutmiseks levib ja saan toetust üle kogu maailma. Eelmisel aastal ulatus meie Maa päeva kampaania 600 000 inimeseni.

Minu missioon ja visioon roheliste ja jätkusuutlike tavade jaoks

Sel aastal võeti töörühma poolt ette valmistatud roheline resolutsioon vastu ja see esitatakse ülemaailmselt BPW rahvusvahelisel kongressil St. Kittsis, olles regionaalselt heaks kiidetud 2024. aasta märtsis. Minu visioon on rakendada roheline ja jätkusuutlik resolutsioon kõigi BPW liikmete seas. Maailm, kus me elame, on pidevas muutumises. Üha kiiremini peame tehnoloogiliste uuendustega sammu pidama, aegunud tegevused jätkusuutlike mõtteviisidega asendama ja kasvava infovooluga toime tulema.

Meie, naised, saame luua muutust ja rohelise ja jätkusuutliku maailma kujundada ainult siis, kui tegutseme. Kui tahame, et naised juhiksid tulevikus jätkusuutlikult, vajame naisi, kes on Emakese Maa probleemidest täna teadlikud. Teadmised sellest määravad, kes on tulevane juht ja kes mitte. Meie eesmärk on kujundada jätkusuutlikkust naise vaatenurgast. Seetõttu peame korraldama loenguid, sündmusi, töötubasid ja häkatone järgmistes valdkondades:

– jätkusuutlikkus poliitikas;

– jätkusuutlik majandus ja tööstused;

– jätkusuutlik teadlikkus ja elustiil.

Allikas: bit.ly/3wY5R2A

Tõlge: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

EENA Ettevõtlusklubi eestvedamisel toimus Europarlamendi Eesti naiskandidaatide valimisdebatt.

Osalesid:

Reformierakond – Yoko Alender
Keskerakond – Jana Toom
Sotsiaaldemokraadid – Marina Kaljurand
Eesti 200 – Kadri Tali
Isamaa – Urve Paris Palo
Parempoolsed – Lavly Perling
EKRE – Merle Kivest
Eestimaa Rohelised – Evelyn Sepp

Debatti modereerisid EENA Ettevõtlusklubi liikmed Karin Madisson ja Ester Eomois. Arutati järgmistel teemadel:

Kuidas võidelda Euroopa Liidu sees leviva soolise diskrimineerimise vastu? Kuidas ja mida annab ära teha naiste õiguste osas Euroopas? Mida päriselt saab palgalõhe vähendamiseks ja ära hoidmiseks Euroopa tasandil ära teha?

Kuidas saad kaasa aidata Eesti konkurentsivõime säilitamise ja parendamisele Euroopas? Mida saame teha, et suurendada investorite ( nii Eesti kui teised riigid) usku investeerida Eestisse ja kindlust, et oleme õigel teel?

Miks naiste kaasamine nii ettevõtluses, poliitikas kui ka ühiskonnas üldse on nagu ta hetkel on? Kuidas kavatsete võidelda naiste esindatuse suurendamiseks Euroopa poliitikas ja äris?

Vaata debatti: https://www.youtube.com/watch?v=n7qO8cFu4Bw

Tekst: EENA Ettevõtlusklubi liige, Ester Eomois

EENA Narva klubi naised kohtusid Narva abilinnapeaga. 

EENA Narva Klubil on saanud heaks tavaks kohtuda linnajuhtidega arutlemaks Narva jaoks olulisi teemasid. Nii toimus märtsi lõpus esimene kohtumine Narva linnapeaga. Ja täna istuti koos ümarlauas haridusvaldkonna abilinnapea Messurme Pissarevaga. Klubi naised tunnevad muret eestikeelsele õppele ülemineku pärast. Klubi liikmeteks on nii koolijuhid kui ka koolilaste emad. Messurme andis ülevaade Narvas tekkinud olukorrast. Naised esitasid konkreetseid küsimusi ja dialoogi käigus tõstatati olulisi teemasid. Kõik saavad aru keeleoskuse vajadusest, kuid küsimused tekivad otseselt juba ülemineku rakendamisest. Klubi naised on valmis andma oma panuse selle keerulise olukorra lahendamiseks. Paljudel on koolijuhtidena ja lapsevanematena oma kogemus keelekümblusprogrammi rakendamisest. Leppisime kokku, et järgmisel õppeaastal korraldame koos lapsevanematele ülelinnalise ürituse! Ümarlauas puudutati ka aktuaalset keskkonna teemat. Õppeasutustel on kohustus sorteerida prügi ja õpetada seda ka lastele, kuid vajaliku varustuse soetamisel vajatakse keskkonnaameti abi. Paljud koolid viivad läbi ja osalevad keskkonnaprojektides ning loodavad linna toetusele! Õnnitlesime sõbralikus õhkkonnas klubis sünnipäevanaisi! Ja kohtumispaik polnud juhuslikult valitud. Just Nobeli kohvikus toimusid kohtumised peaaegu kõigi klubi uute kandidaatidega. Klubi on juba suureks kasvanud, meid on kokku 24 ettevõtlikku naist, kes oma valdkonna juhtivad spetsialistid.

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

EENA ja Coca-Cola Fondi toetatud Empowering Women ettevõtlusprogrammis osalenud ukrainlannad avavad ettevõtteid Tallinnas, Tartus, Raplas, Viljandis ja Rõuges.

Aprilliga lõppes Eestis ettevõtlusprogramm Empowering Women, mis on teist aastat toetanud Ukrainast sõja tõttu lahkunud ja ettevõtluse huviga naisi Eestis. Demopäeval esitlesid osalejad 8 kuu pikkuse ettevõtlusprogrammi progressi ning ukrainlannade loodud ettevõtteid Tallinnas, Tartus, Raplas, Rõuges ja Viljandis.

Ester Eomois, EENA programmi juht: „Hea meel on olnud kaasas ja toetamas ukraina naiste sisseelamisel Eestisse nii kultuurililiselt kui töö alaselt. Kui alguses suhtlesime omavahel vene või inglise keeles, siis projekti lõpuüritusel juba mitmetega eesti keeles. Julgustan kõiki ukraina naiste ettevõtteid külastama ja tooteid ostma.”

Kuuri Kohvik asub tegutsema Rõuge südames asuva Kunstikuuri osana. Peretiim taotles edukalt Töötukassa alustava ettevõtja toetuse ning avab uksed 16. mail.

SKARB on pop-up käsitööpood, mis koondab Ukraina käsitöömeistrite loomingu ajutiste müügikohtadena kultuurisündmustel. Virtuaalne platvorm pakub käsitöömeistritele lisatuge. SKARB pop-up käsitööpood on järgmisena avatud Rahvustikand ühendab 2024 festivalil, Eesti vabaõhumuuseumis 19. mail 2024: https://www.facebook.com/events/373913258957546. SKARB pop-up pood veebis: https://www.instagram.com/skarb.popupshop/.

SOIHA looduslikud seebid ja näomaskid on valmistatud Viljandimaal Olga poolt. Empowering Women programmi jooksul on Olga üles seadnud veebipoe, kus saab tutvuda laia valikuga: https://www.soiha.store/.

Fruitiki suhkru- ja säilitusainete vabad puuviljasnäkid valmivad Tallinnas ning tänaseks on ettevõtte taga olev peretiim loonud  esmase püsikliendibaasi. Tellida saab Instagrami vahendusel: https://www.instagram.com/fruitiki.est/. Hetkel on käimas Hooandja kampaania, et laiendada müügitegevust Euroopasse ning selleks tootmisprotsessi automatiseerida: https://www.hooandja.ee/projekt/fruitiki.

Aquarellegant tiim tegutseb Tartus, luues siidimaale ja pakkudes siidimaali kursusi. Ettevõtlusprogrammi jooksul on olnud fookus tootearendusel.
Lisainfo: https://www.instagram.com/nadja_karpenkova/.

Maasika Baari looja Yevheniia osales Empowering Women ettevõtlusprogrammis teist korda, soovides oma senist käsitöömaiustuste valmistamise tegevust laiendada. Hetkel on käimas Hooandja kampaania, et avada käsitöömaiustuste kohvik Tartus: https://www.hooandja.ee/projekt/maasika-baar.