EENA Saaremaa Klubi liikmed Grete Pastak ja Kädi Alt esindasid 19. novembril k.a Brüsselis Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni. Europarlamendis võttis meid vastu Rahvapartei fraktsiooni esindaja Jüri Ratas ja tema akrediteeritud assistent Anu Sieberk, pakkudes meile ka haruldase pilgu Europarlamendi köögipoolele. Lõunastasime kõik koos parlamendi söögikohas, kus söökide valik oli nii lai, et esimese hooga tekkis tunne nagu lapsel kommipoes – tahaks kõike proovida.

Osalesime Women’s Entrepreneurship Day 10. juubeliüritusel, mille juhatas sisse Europarlamendi president Roberta Metsola. Sündmus toimus Europarlamendi majas, mis andis üritusele kindlasti suurema tähenduse.

Meie reisi eesmärk oli luua rahvusvahelisi suhteid ja kontakte EENA jaoks. Kahjuks me selles mõttes edukalt tagasi ei pöördunud. 10 naist erinevatest riikidest, erinevatelt elualadelt, kes esinesid kahes erinevas paneelis, olid huvitavad kuulata. Aga just sel teemal, et nende info andis hea võrdluse Eestiga. Saime aru, et meil siin kodus on samad raskused murda, samad teemad lahendada. Aga oleme ka naisettevõtluses heas kohas: parem õigusalane tugi –  seadused ei tee naistel ettevõtluses osalemist raskemaks (Belgias oli noorel ettevõtjal valik, kas olla ema või olla ettevõtja, kahte korraga ei saanud); piisavalt suur kogukond, aga samas piisavalt väike kogukond, et keegi ikka kedagi tunneb ja saab abi, toetus, infot. Jagati oma edulugusid ja väljakutseid, mis olid sarnased Eesti väljakutsete ja edulugudega.

Brüssel ise on imeilus linn, mida kindlasti tasub külastada. Meil on see plaanis ja mitte ainult linna pärast vaid meil jäid asjad seal õhku ehk võimalus koostööks Anu Sieberk´ga.

Üldse, kõik, kes meid sel teekonnal toetasid või vastu võtsid, olid lihtsalt imeliselt OLEMAS, suhtlus oli igal tasandil hooliv, austav ja sõbralik. 

Saime kaasa positiivse emotsiooni ja teadmise, et kõik endiselt on võimalik.

Tekst: Kädi Alt ja Grete Pastak, EENA Saaremaa klubi liikmed

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Narva klubi korraldas 7. detsembril 2024 piduliku “Narva aasta naise 2024” tseremoonia.

Laupäeval, 7. detsembril, alustas Eesti kõige suurem ja unikaalsem roheettevõtluse äriarendusprogramm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM”.

Kui eelnevatel aastatel tõsteti teadlikkust ning tutvustati roheettevõtluse praktilisi tööriistu, siis sel aastal keskendub programm roheettevõtete loomisele ja arendamisele uuendatud formaadis. Programmi toetab Coca-Cola Fond ja läbiviijaks on EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon). Partner on EBS. 

Rohkem kui 200 naist liitus roheettevõtluse äriarendusprogrammiga, mille raames saadakse praktilisi oskusi ja mentorite tuge toote/teenuse arendamise erinevates etappides. Programm koosneb nii registreerunutele mõeldud 10-kuusest äriarendusprogrammist, kui ka harivatest veebinaridest. Lisaks keskendutakse sel hooajal rohesaadikute koolitamisele, toetamisele ja inspireerimisele. Rohesaadikute programmi registreerumine algab jaanuaris.

Programmi eesmärk on laiendada ja toetada üle-eestilist naisettevõtjate kogukonda, kes loob ja arendab rohelisi ning jätkusuutlikke ettevõtteid või soovib olemasolevat ärimudelit kestlikumaks muuta. Rohesaadikute programmi eesmärk on arendada aktiivsete ja ettevõtlike naiste oskusi, kes tegutsevad oma kogukondades jätkusuutliku elu ja ettevõtluse eestkõnelejatena.  

Programmis osalevad naised üle Eesti – üksnes 40% naistest on Tallinnast ja Harjumaalt, ülejäänud erinevatest Eesti maakondadest. Ainuüksi esimeses töötoas osales kohapeal üle 100 naise ja veebis ca 90 naist. 

Päeva vedasid eest Siiri Tiivits-Puttonen (programmi algataja ja eestvedaja) ja Ester Eomois (programmi partnersuhete juht, rohesaadikute koolitaja).

„Lõime programmi selleks, et tõugata tagant naiste osalust Eesti ettevõtluses. Hoolimata Eesti naiste kõrgest haridustasemest, on vaid kolmandik ettevõtluses tegutsejaid naised ja neistki kolmveerand vaid üksikettevõtjad. Samas näitavad uuringud, et naiste ettevõtlus ei aita kaasa üksnes majanduskasvule, vaid edendab ka ühiskonna üldist sotsiaalset arengut ja tasakaalu. Miks roheettevõtlus just naistele? Kes siis veel, kui mitte naised – naised on läbi aegade keskkonnast ja elu jätkusuutlikkusest hoolinud,” selgitab Siiri Tiivits-Puttonen programmi loomise põhjust. 

Esimeses töötoas alustati tööd äriideedega, mida järgneva 10 kuu jooksul arendama hakatakse ning moodustati rohetiimid – tuumikud, kes sellel teekonnal üksteisele nõu ja jõuga abiks on. 

„Roheteema läheb paljudele korda, aga teadlikkus on väga erinev. Inimestele peab andma tööriistad, et kuidas päriselt keskkonnateadlikult elada,” rõhutas üks osaleja. „Kugi osalejate ettevalmistus oli erinev, oli ühine joon, et tahetakse pakkuda teenuseid ja tooteid, millel on endi jaoks tähendus. Osalejad leidsid siit mõttekaaslasi, kellega koos kiiremini ja kaugemale liikuda,” lisas rohetiimide koordinaator Riina Piigli.

Usume, et programmi tulemusena kasvab naisettevõtjate arv, kes on Eestis rohelise äritegevuse elluviijad ja loodame, et mõnest programmist välja kasvanud ideest saab inspireeriv rohevedur!

Tekst: Riina Eedra (programmi kommunikatsioonijuht) ja Jolan Henriette Koduvere (programmi virtuaalassistent)

Fotod: Anastassia Lysenko

ETTEVÕTLUSKLUBI NAISED VÄISASID VANUSSURVE DEBATTI

3. detsembril toimus Fotografiska näituse “NUDE” / “Ihualasti” avamise puhul sündmus, kus Eia Uusi modereerimisel arutlesid Evelin Võigemast, Tiina Kruus, Signe Kivi ja Ingrid Lesdorf naiste vanussurve teemal. Sündmuse teema tõukus Tiina Kruusi poolt mõni aeg tagasi kirjutatud artiklist “Kuidas ma nähtamatuks muutusin.”.

EENA Ettevõtlusklubi on naiste vanussurve üheks oma fookusteemaks seadnud kuna see puudutab naiste võimalusi tööturul, ligipääsu meditsiinile jne, mis mõjutavad naiste täisväärtusliku elu elamist.

Sündmuse piletid müüdi läbi mõne päevaga ning kohapeal kuulas ja arutles kaasa üle 300 naise erinevas vanuses. See näitab, et teema kõnetab naisi. Vajadus sarnaste arutelude järele on olemas.

Kõlama jäi soovitus naistele end ise rohkem nähtavaks teha. EENA Ettevõtlusklubi naised olid igal juhul kohal ja esireas nagu ikka. Mis küsimusi ja kes meist küsis, saate järele vaadata siit. Soovitame!

Tekst: Külliki Kesa

Kultuuriring: Eesti Draamateatri lavatagune maailm

EENA ettevõtlikud naised on kõige muu hulgas ka suured teatriarmastajad, seetõttu haarasime kinni erilisest võimalusest piiluda Draamateatri lavatagust maailma.

Draamateatri fuajees ootas meid 27. novembril ekskursiooni giid – Eesti Draamateatri kirjandusala juhataja Ene Paaver. Teatris on praegu palgal 37 näitlejat ja üks koosseisuline lavastaja ning saime teada, et näitlejate ridadesse on tulnud ka mitmeid noori näitlejaid.

Teatri köögipool: põnevad tööd ja erilised inimesed

Teatri suure saali laval oli uue etenduse „Solaris“ peaproov, seetõttu me sel korral suurt saali ja lava uudistada ei saanud. See-eest avanes võimalus piiluda pikemalt teatri lavatagusesse maailma.

Giid Ene rääkis teatritegemisest ja tutvustas etenduste ettevalmistamise köögipoolt, mille tulemused publikuni jõuavad. Ene rõhutas mitmel korral, et etendus, mida publik saalis plaksutades naudib, on kollektiivse koostöö tulemus. Kollektiivil ja kollektiivsuse tunnetamisel on teatris väga tähtis osa. Et näitleja saaks lavastuse autori ja lavastaja mõtted vaatajani tuua ja lõpptulemusena valmiks nauditav kultuurisündmus, annavad selleks oma panuse väga paljud erineva kvalifikatsiooniga teatritöö spetsialisti. Näiteks kunstnikud, kostümeerijad, rekvisiitorid, grimmikunstnikud, juuksurid, aga ka publiku teenindajad saalis.

Grimmid, parukad, kostüümid

Draamateatri ajaloost

Ene Paaver rääkis meile ülevaatlikult ka Draamateatri ajaloost. Teatri algusaastaks peetakse aastat 1920. Esimestel aastatel ei olnud teatril oma maja ja etendusi mängiti Tallinna Saksa Teatrilt renditud saalis. Teater tegutses stuudioteatrina ning kuna puudus oma maja, tehti palju ringreise mööda Eestit. Stuudioteater sai Eesti Draamateatri nime aastal 1937. Tallinna Saksa Teatri hoonest Tallinnas Pärnu maantee 5 sai Eesti Draamateatri maja 1939. aastal. Seega kuulub Eesti Draamateatrile vanim teatrimaja Eestis.

Draamateater on Eesti kõige suurem sõnateater. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust ja jooksvas repertuaaris üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater üle 500 etenduse ja neid külastab enam kui 100 000 teatrihuvilist. Teatrimajas on publikule ja etendusteks kolm saali – suur ja väike saal ning Maalisaal. On ka kammersaal proovide tegemiseks ja vajadusel ürituste läbiviimiseks.

Aitäh, Ene Paaver!

Ekskursioon teatrimajas oli vägagi hariv ja erakordselt huvitav. On üsna kindel, et järgmistel teatrikülastustel vaatame Draamateatri etendusi veidi teistsuguse teadmise ja tundega mõeldes nendele kümnetele erakordsetele ametitele ja inimestele lava taga. Aitäh, Ene Paaver, seda erilist maailma meile tutvustamast.

27. november 2024, Tallinn

Teksti koostas Kaie Masing, toimetas Mare Timian

Liikusime edasi lavatagustesse ruumidesse, kus näitlejad valmistatakse etendusteks ette – tehakse kõik keerulised ja põnevad grimmi, pannakse pähe parukad, riietatakse, sätitakse jne. Saime ka aimu, kuidas näiteks riietajad vajadusel abistavad näitlejaid siis, kui on kiired kostüümivahetused.

Uurisime lavataguseid ruume edasi – kostüümiladu, õmblustsehh ja rekvisiitide ruumid. Kostüümilaos tuvastasime nii mõnedki tuttavate rollide kostüümid. Põnevust jagus kuhjaga, sest käisime ka näitlejate garderoobides. Kujutlesime, kuidas näitlejad valmistuvad oma rollideks ja etendusteks. On ju iga etendus teatris ainukordne – ainult sellel õhtul ja sellele publikule. Järgmine etendus võib juba olla veidi erinev.

Uurisime ka Draamateatri väikest saali ja lava ning piilusime ka ahtasse lavatagusesse. Teatri kirjandustoas vaatasime seal talletatud arhiivi ja näiteks vanast ajast säilitatud osaraamatuid. Tänasel päeval on juba paljud toimingud kolinud kahjuks nutiseadmetesse ja arhiveerida jääb aina vähem materjali.

Kultuur ja kärpekäärid

Tõdesime ringkäigul, et tööruumid lava taga on suhteliselt väikesed ja seal töötavatel spetsialistidel tuleb toimetada küllaltki kasinates tingimustes. Samas kuulsime, et kuna „kärpekäärid“ lõikavad valusalt just kultuurivaldkonda, ei kavandata Draamateatrile praegu juurdeehitusi. Rõõm oli kuulda, et vaatamata riigieelarve planeeritavatele kärbetele kultuuriasutustes ei vähendata praegu Eesti Draamateatris palgal olevate näitlejate koosseisu.

EENA Tallinna klubi naised tegid algust jõulutunde loomisega.

Õrrekese meistrikojas Kadrini juhendamisel võeti ette jõulukroonide ja jõulusõlgede meisterdamine 5. detsembri õhtul.

Jõulukroonid koos jõulusõlgedega on toakaunistused, mida Eestis on valmistatud ammustest aegadest. Usuti, et jõulukroonid hoiavad eemal pahad vaimud ja toovad majale järgmiseks aastaks õnne ning rõõmu. Jõulusõlgede lõngakeerdudesse takerduvad kõik õnnetused ja mida rohkem neid kodu ehteks on, seda õnnelikum, edukam uus aasta tuleb.

Meisterdasime heksaheedreid ja lõngajuppidest jõulusõlgi või jõulupreese – heal lapsel mitu nime.

Parim pilliroo korjamise aeg ongi just praegu. Mere äärest tuleb otsida paraja jämedusega kõrsi, mis siis on vaja eelnevalt puhastada ja vajadusel ka liivapaberiga natuke läikima hõõruda.

Pilliroo asemel saab kasutada ka värvilisi paberkõrsi või soetada jõulukrooni valmistamise komplekt. Kadrin ütleb, et kui meisterdamine ette võtta suurema seltskonnaga, siis saab kõik valmivad kroonid ja preesid kokku liita. Nii valmib uhke toakaunistus, kus igaühel on olnud oma panus.

Meisterdamise kõrval rääkisime maast ja ilmast ning kuulasime Maie põnevaid muljeid värskest Jaapani reisist. Maie elas veel Jaapani ajas, mistõttu olid reisimuljed „ahjusoojad“.

Hubasust õhtusse tõid kaasa toodud jõulused suupisted, mille juurde kuulus ka „väike mull“. Oli mõnus meisterdamise õhtupoolik, mis sai poole pikem, kui algselt kavas oli.

Juttu oleks jätkunud kauemakski ….

Mõnusat ja loovat jõuluaegset meisterdamist!

Kadrin, EENA Tallinna klubist,

5. detsember 2024

Naisettevõtjate inkubatsioonis alustab 41 tiimi oma äri loomist, kus pooled osalejad on Ukraina sõjapõgenikud

Sel sügisel startis Eestis kolmandat korda naisettevõtjate programm “Empowering Women”, mis on tänaseks jõudnud etappi, kus 41 tiimi üle Eesti alustavad oma ettevõtte loomist inkubatsiooniprogrammis. Eestis ainulaadsest inkubatsioonist saavad osa 58 naist, kelle hulgas on nii Ukraina sõjapõgenikke kui ka Eesti naisi ning kes tegutsevad eri paikades üle Eesti. Programmi üks partneritest on läbi  “Women support women Estonia-Ukraine”  programmi EENA ja rahaliseks toetajaks The Coca Cola Foundation.

Programmi eestvedaja on Ester Eomois ja üks põhimentro Annely Aer Ettevõtlusklubist.

Programm on osutunud oodatust populaarsemaks, tõestades naisettevõtluse toetamise vajadust Eestis. Naisettevõtluse potentsiaali näitavad mitmed faktid. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeks on Eestis 2023. aasta seisuga 60,2, kus 100 tähistab täielikku võrdsust. See tulemus jätab Eesti Euroopas 22. kohale ning 10 punkti allapoole EL keskmist. OECD “The Missing Entrepreneurs” raporti kohaselt on Euroopa Liidus soolisest ebavõrdsusest tulenev ettevõtluslõhe vähenemas, kuid Eestis on vastupidine tendents – lõhe on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Eesti Statistikaameti viimaste andmete kohaselt on vaid 30,6% ettevõtjatest Eestis naised.

Ettevõtlusprogrammi “Empowering Women” viivad läbi Garage48, Eesti Pagulasabi ja Swedbank ning partneriteks on EENA ja OBJEKT. Programmi kaasrahastavad Swedbank, Garage48, Eesti Pagulasabi,  The Coca Cola Foundation, OBJEKT ja Euroopa Liit.

Tekst: Ester Eomois, EENA Ettevõtlusklubi liige, programmi eestvedaja

Traditsioonid, jätkusuutlikkus ja glamuur – EENA aasta naise gala 2024

Iga sündmuse korraldamine on väljakutse ning kui põimida temaatiliselt omavahel traditsioonid, glamuur ja jätkusuutlikkus, saab kokku päris paraja kompoti. Novembri alguses toimunud aasta naise gala proovis kõiki neid nimetatuid aspekte ühendada ja kokkuvõttes õnnestus see täitsa toredasti ning tulemusega võib rahule jääda, aga seda hindavad muidugi eelkõige külalised, kes teevad ju peost ühe tõelise peo.

Kui korraldus kokku võtta, oli aluseks BPW Euroopa roheresolutsioon ning seal välja toodud soovitused. Samal ajal tuli arvestada ka traditsioonide ning glamuuriga, mis on ikka EENA sünnipäevapeo juurde kuulunud.

Alustame algusest ehk peokoha valikust. Keskkonnasõbralikku sündmust saab korraldada vaid paigas, mis on juba ise erinevatele keskkonnaaspektidele tähelepanu pööranud ning need ka selgelt oma tegutsemispõhimõtetes välja toonud. Valiku lihtsustamiseks on täna olemas Rohelise Võtme sertifikaat, mis on suunatud turismisektorile, Rohelise Kontori märgis, mis on suunatud „kontoritele“ ning mõlemad need aitavad lihtsamalt leida paika, kus oma sündmust korraldada. Sobiliku peosaali leidmiseks sai läbi mõeldud ja kaardistatud mitmeid erinevaid kohti, sest lisaks sertifikaatidele on tänapäeval paljude kohtade puhul välja toodud individuaalsed jätkusuutlikkuse näitajad. Vähem oluline ei ole aga seegi, et lähtuda tuleb ju ikkagi ka peol osalejatest ning sellest, mida nemad ootavad. Uute ja värskete detailide lisamine peokorraldusse on vajalik, aga oluline on traditsioonidega mitte vastuollu minna.

Aga ega siis koht võib ju roheline olla, aga kui paigale hästi ligi ei saa, siis pole ju sellest palju abi. Ehk läbi tuleb mõelda ka see, kuidas külalised peopaika jõuaksid ning kas selleks on ka mugavaid ühistranspordi võimalusi.

Seekordseks peopaigaks sai valitud Kaja Kultuurikeskus, mis omab Rohelise Kontori sertifikaati (Mustamäe Linnaosavalitsus) ning lisaks rakendab teisigi keskkonnapõhimõtteid. Need põhimõtted on väga kenasti juba ka kodulehel kirjas, et sündmuse korraldajal oleks ette teada, millega võib arvestada, kui selles paigas oma sündmust korraldada. Ja Tallinna kontekstis on Kaja Kultuurikeskus ikka väga hästi ühistranspordiga ligipääsetav (ja just nädalapäevad enne pidu muutusid trollid bussideks 😊). Ja eks see peokohta ja sealt ära liikumine olegi üks põhilisi kitsaskohti, mida saab parandada. Kui kõik ausalt ära rääkida, siis olid just peakorraldajad need, kes pidid paraku just auto(de)ga kohapeale tulema, pakiruumid täis kaunistusi, fotoseina kuubikuid, „lillekimpe“ ja kõike, mis oli vajalik peosaali kaunistamiseks. Tulevikus saaks mõelda ka sellele, kuidas koguda infot sündmusele tulijate transpordivahendite kohta süsiniku jalajälje arvutamiseks ja loomulikult siis ka seda, mida selle teabega peale hakata.

EENA aasta naise galal on oma kindlad traditsioonid – tunnustus aasta naisele, aasta noorele naisettevõtjale ning mõnel erakordsel aastal ka aastate naisele (nagu ka sellel aastal) ning küünlatseremoonia. Laureaadid saavad traditsiooniliselt lillekimbu, diplomi ja kingituse (sh rändehe aasta naisele), mis EENAga tihedalt seotud. „Lillekimbud“ olid sellel aastal valmistatud hoopis köögiviljadest, mis pärinesid klubikaaslase peenramaalt ning taluturult ja mille said laureaadid teha hiljem maitsvaks tervislikuks supiks, kui selleks vaid soovi oli. Laureaatide diplomite pildiraamid pärinesid teise ringi kauplusest ning kingikotid, mille sees anti pärjatutele üle kingitused (EENA raamat ja rinnaehe), olid samuti uuel ringil, kuid üldse mitte kehvema väljanägemisega, kui uuena ostes. Üheks oluliseks kingituseks laureaatidele, aga mitte ainult neile, oli sellel aastal ka Õiela talu õuntest pressitud õunamahl, mida Roheklubi liikmed juba septembrikuus hoolega valmistasid – see sai küll nii käsitööna tehtud, kui veel vähegi saab.  

Küünlatseremoonia jaoks olevad küünlad olid sellel korral valmistatud järelejäänud küünlajääkidest ja need põlesid kenasti kuni õhtu lõpuni. See vaha, mis küünaldest järgi jäi, kasutatakse taas ära uute küünalde meisterdamiseks ning need saavad särada uutel sündmustel.

Lisaks valmisid ka kõik muud dekoratsioonid ja kaunistused EENA roheklubilaste käte all ning üldine kontseptsioon tuli Pireti Käsitöö Butiigilt! Kuna EENA sünnipäev on sügisel, siis kodustel radadel jalutades oli võimalik leida värvikirevaid lehti, tammetõrusid, kastaneid, õunu, füüsaleid ja nii edasi ja nii edasi. Loodus pakkus rikkalikult ilu, mille saime ka pidulistele tuppa tuua! Üks, mis on kindel, loomingulisusel tuleb lasta lennata, toetada seda piskukeste juba kodus olemasolevate LED-tuledega ja avar saal saab hoopis õdusama hingamise. Kõik kasutatu läheb taas ühel või teisel moel uuele ringile – lehtedest dekoratsioonid uuele ringile dekoratsioonidena, vaasides olnud tõrud-kastanid-käbid jõulupärgade kaunistusteks, kütteks, permapeenrasse või lihtsalt lastele meisterdamiseks ja mängimiseks. Ringlus missugune!

Julgustasime kõiki külalisi leidma oma peokleidi juba kapis olemasolevate rõivaste hulgast ning mitte ostma uut, sest ilmselt on meil kõigil pigem riidekapis liiga palju riideid. Igati mõistlik on neid siis mitmetel sündmustel kanda ja korduvalt n-ö tuulutada või siis lihtsalt erinevaid komplekte kombineerida, et leida garderoobi kraami hulgast põnevaid uusi lahendusi. Ka fotosein, mis seekord tõstis esile kõiki säästva arengu eesmärke, oli seda ülesannet varemgi erinevatel Tallinna Strateegiakeskuse korraldatud sündmustel täitnud. Ja teavitustegevuse teenistusse jäävad need kuubikud ka edaspidi.

Ükski pidu ei möödu ilma hea söögi ja joogita. Jätkusuutlik toitlustus eelistab taimset ning kodumaist. Selle ülesandega sai peol suurepäraselt hakkama Caviar Catering, kes põimis mõnusaks menüüks eestimaised köögiviljad ja omamaised juustud. Jah, menüü ei olnud täisvegan, valida sai ka taimetoidu hulgast. Eks vaja ju ikkagi ka omamaiseid juustutootjaid toetada. Ka tervitusjoogid olid meie oma eestimaistelt tootjatelt. Kitsaskohtadena võiks välja tuua selle, et kuigi mõtlesime planeerides ka võimaliku järgi jääva toidu peale, ei lahendanud me seda sellel korral võib-olla kõige jätkusuutlikumal viisil. Oleks kindlasti saanud olla veelgi rohelisem. Õnneks ei jäänud järgi suuri koguseid ning tuleviku sündmuste puhul võtame selle alati rohkem fookusesse.

Nüüd, kui peost on varsti juba pea kuu möödas, on tegelikult mõnus tagasi vaadata ja mõelda, et me saime selle väljakutsega hakkama! Võtsime ette juba olemasoleva juhendi – roheresolutsiooni – ning põimisime selle meie kõigi kogemuste ja oskustega, millest sündis loodetavasti üks meeldejääv pidu kõigile osalistele. Kui peaks sündmuse uuesti tegema, siis mida teeks teisiti? Ega vist väga suurt midagi, kui siis vast mõtleks veel rohkem läbi transpordivõimalused ning selle, kuidas peost järelejäänud toit täielikult päästa ja nutikamalt realiseerida.

Ja nagu ikka, ühtegi pidu ei korraldata üksinda, selleks on mees(või õigemini nais)kond (NB! Suur tänukummardus imelisele õhtujuhile Rannamõisa klubi presidendile Algi Sinisalule!) ja loomulikult kõik laureaadid, nominendid, külalised, väliskülalised, esinejad, koostööpartnerid, toetajad  ja kõik, kõik, kes peo õnnestumisse panustasid. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõiki sündmusi on võimalik jätkusuutlikult korraldada, kui vaid südamest tahta ja soovida!

BPW Euroopa Roheresolutsioon

Peo toetajad:

Kaja Kultuurikeskus, Caviar Catering, Super Stereo, Kokteilibaar Janune, Pakendikeskus, Pireti Käsitöö Butiik

Peo korraldajad:

EENA Roheklubi – Kai Klein, Maarja Kalmet, Piret Pääsuke, Kertu Liebert, Helen Orav-Kotta, Siiri Tiivits-Puttonen, Marika Jõeleht, Jolan Henriette Koduvere, Mirell Merirand, Kristiin Bauer, Helena Reinhold, Erle Raudsepp, Riina Eedra

Sündmuse galerii – https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Tekst: Kai Klein, EENA Roheklubi president

EENA Tallinna klubi naised külastasid võluvat ehtepoodi Tallinna südalinnas.

Kaks õde, Mairi ja Marika asutasid ehtepoe WildWoman, kuid kahjuks sulgesid nad oma poe eelmisel aastal. Põhjuseks majanduslikud väljakutsed, mis said alguse COVID-pandeemiaga.

Tore uudis on, et õed on ehteäris tagasi ja tegutsevad nüüd pop-up ehtepoena.

Pood pakub muu hulgas ka ühe õe – Mairi loodud ja käsitsi valmistatud ehtekollektsioon, mis on poolteist aastat oma aega oodanud.

Õdede armas butiikpood on meeldejääv elamus.

Ehete valmimine on kunst, mis ühendab endas loovuse, käsitööoskusi ja loomingulisuse. Meil oli võimalus sukelduda sügavamale ehete valmimisprotsessi ja saime teada põnevatest seiklustest, mis peituvad iga kauni ehte taga.

Ehtedisainer reisib ka sageli eksootilistesse paikadesse, et leida unikaalseid ja kvaliteetseid materjale. Olgu selleks siis haruldased vääriskivid või looduslikud kivid. Iga materjal kannab endas oma lugu ja iseloomu.

Iga ehe on midagi enamat kui lihtsalt ehe. See on kunstiteos, mis kannab endas loovuse, unistuste ja seikluste lugu. Iga ehe on unikaalne ja eriline, peegeldades selle looja visiooni ja pühendumust

WildGems ehted on loodud naistele, kes hindavad autentsust, julgust ja enesekindlust.

Ehtepoe kaunis atmosfäär, muljetavaldav kollektsioon ja õdede põnevad lood ehete valmimisest jätsid külaskäigust ereda mälestuse.

Aitäh õed Mairi ja Marika meid oma pop-up ehtepoes võõrustamast!

Tallinn, 21.11.2024

Kohtumine 1997. aastal EENA aasta naise tiitli pälvinud Ivi Eenmaaga

5. novembril, vahetult enne 2024. aasta naise väljakuulutamist, avanes meil erakordne võimalus kohtuda ja vestelda 1997. aastal EENA aasta naise tiitli pälvinud Ivi Eenmaaga – vägeva ja mitmekülge naisega, kelle panus Eesti kultuuri ja ühiskonna arengusse on olnud hindamatu. Ivi saavutused on jätkuvalt inspiratsiooniks nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele.

Ivi on mitmel rindel tõeline esireanaine – ta on olnud nii Tallinna kui ka Võru linnapea ning Riigikogu liige. Hetkel on ta aktiivne Tallinna Linnavolikogus, kuid tema panus kultuurihoidjana on olnud palju laiem. Just tänu Ivi eestvedamisele sai valmis Eesti Rahvusraamatukogu hoone Tõnismäel. See ikooniline hoone on üks Eesti rahvusidentiteedi ja kulutuuripärandi kandja ning selle valmimine poleks ilma Ivi visiooni, pühendumuse ja sihikindlusete võimalik olnud. Ivi rõhutas, et edu võti peitus suhete loomises ja pidevas suhtlemises. Taasiseseisvunud Eesti jaoks oli rahvusraamatukogu rajamine märgilise tähendusega – see oli oluline samm iseseisva kultuuri- ja teadmusruumi kujundamisel, kus eestlased saavad mälu ja teadmisi hoida ja säilitada. Rahvusraamatukogu ei olnud pelgalt hoone, vaid sümbol uuele, avatud ja iseseisvale Eestile. Tänu Ivi oskusele tegevaid ja kestvaid suhteid luua, leiti rahvusraamatukogule mitmeid sõpru ja teotajaid üle maailma, kes selle arendamisse nii nõu kui ka nõuga panustasid.

Ivi edu aluseks on tema pidev õppimis- ja arenemistahe. “Kui tahad olla hauakaevaja, siis ole Eesti parim hauakaevaja”, märgib ta, viidates vajadusele olla oma valdkonnas parim ja pidevalt arenenda, sõltumata ametist või rollist. Ivi julgustab kõiki pingutama ja endast parima andma, sest vaid püsiva arengu ja õppimise kaudu on võimalik elus tõelisi eesmärke saavutada. Ivi usub, et inimene peab pidevalt arenema, kuna see avaneb uusi võimalusi ja viib elus edasi.

Ivi mõju ulatub kaugele – teda hinnatakse nii poliitikas kui ka kultuurielus kui autoriteeti, kelle arvamust kuulatakse ja respekteeritakse. “Mälu maksab”, võtab Ivi kokku, rõhutades ajaloo ja kollektiivse mälu tähtsust ühiskonna arengus. Tema hinnangul on poliitikas aastate jooksul palju saavutatud, eriti Eesti lähiajalugu ja keerulist minevikku arvestades. Elukvaliteet on paranenud ja riik on turvalisemaks muutunud, kui inimesed tihtipeale ei väärtusta seda, mis neil juba olemas on. See tõdemus peegeldab vajadust hinnata minevikus tehtud pingutusi ja olla tänulik saavutuste eest, mis on meie tänapäevasele heaolule aluse pannud.

Ivi on eriti tänulik oma kogukonnale, sest just kogukond on see, kes pakub tuge, ootab ja hoiab. Kogukonnal on suur jõud ja just koos on võimalik suuri tegusid korda saata. Ivi panus ei piirdu pelgalt suurte institutsioonide või poliitikaga – tema tegevus on olnud oluline ka rohujuuretasandil, kogukondade toetamisel ja nende hääle kuuldavaks tegemisel.

Ivi inspireerib oma lugude, sihikindluse ja pühendumusega. Ta on näide sellest, kuidas üks naine saab oma südame ja visiooniga jätta jälje terve riigi kultuurilukku ja arengusse. Tema panus ei kao ja jääb eeskujuks paljudele, kes soovivad oma töö ja tegevusega Eesti ühiskonda edendada ja kultuuri hoida.

Oli igati südamlik kohtumine – suur tänu, Ivi Eenmaa, lugusid jagamast!

Suur tänu, Virve Poom ja Riina Kitt, korraldamast!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooni- ja noortejuht

EENA volikogu 12.10.2024

12.10.2024 toimus EENA volikogu Tallinnas, EBS-is. Volikogul arutati traditisioonilisi ja olulisi teemasid: 2025. aasta suursündmused, klubide aastaplaanid ja anti ülevaade projektide jätkumisest.

Seekordsel volikogul esines külalisena EENA Tartu klubi liige Ave-Gail Kaskla-Kuprys, “Sinu võõras sõber” nõustamisformaadi looja, kes rääkis vaimsest tervisest tööohutuse vaatest. Igati oluline ja vajalik teema tänases muutlikus maailmas.

On suur rõõm tõdeda, et meid ootab ees sündmusterohke aasta!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooni- ja noortejuht

EENA naised käisid külas personaaltreener Susie-Ann Palmrel 24. oktoobril.

Susie-Ann Palmre on tuntud personaaltreener, Eesti tugevaim naiskäesuruja ja bikiinifitnessi võistleja. Käesurumisega on ta tegelenud juba 11 aastat ja toonud selle aja jooksul koju kümme Eesti meistritiitlit.

Susie-Ann rääkis EENA naistele võimalustest igapäevaseks tervislikuks liikumiseks, tervisest üldisemalt ja eesmärkide seadmisest. Siit koorus ka üks mõte, et EENA üheks tegevussuunaks võiks olla muu hulgas ka füüsilise liikumise ja tervisliku toitumise väärtustamine ning selle teema edendamine läbi tegevuste ja sündmuste.

Külaskäigul osalejad said Susie-Annelt soovitusi, kuidas ennast füüsilise liikumise ja õige toitumise abil paremini. Samuti saime lihtsaid nippe, kuidas endale seatud eesmärke täita.

Kõik algab miniotsustest

Susie-Ann ütleb, et kõik algab väikestest nö miniotsustest. Miniotsusteks on kõik väikesena näivad otsused, mille teeme tavaliselt ära vähem kui minutiga ja mis aitavad meil eesmärke saavutada.

Need on väikesed, kuid võimsad sammud õiges suunas. Nendeks on näiteks otsus kindlal kellaajal üles ärgata või otsus kindlal kellaajal telekas kinni panna ja minna näiteks välja ja loodusesse või magama.

Tähista oma väikeseid võitusid

Oma väikeste võitude tähistamine annab meile jätkamiseks rohkem jõudu. Tähistamiseks aga peame esmalt jälgima oma kõiki edusamme, ka väikeseid – kogemus näitab, et kipume just neid ära unustama või pidama väheolulisteks. See pole nii.

Kui keha liigub, siis aju puhkab

Oled kuulnud ütlemist, et kui keha liigub, siis aju puhkab. See ei ole vaid sõnakõlks ja peab 100% paika. Paraku seisame täna silmitsi probleemiga, et inimesed ei liiguta end nii palju kui vaja oleks. Mure on selles, et me istume liiga palju, sest meie töö on sageli just selline.

Ja põhjuseid mitte liigutamiseks leiame ju alati 🙂

Pole piisavalt aega, jaksu ega viitsimist, et pärast töö- või koolipäeva liikuma minna. Tihti ununeb meil seos füüsilise aktiivsuse ja vaimse heaolu vahel.

Inimene on tervik, jättes unarusse füüsise, kannatab ka vaimne ja vastupidi.

Tekst: Teele Palmre, EENA Tallinna klubi president

Tallinn, 5.11.2024

Aastate naine 2024 on Reet Linna, aasta naine 2024 Anna-Kaisa Oidermaa ja noor naisettevõtja 2024 Ilona Tint.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) andis oma 32. sünnipäeva pidulikul tähistamisel välja tiitli aasta naine 2024, kelleks on Anna-Kaisa Oidermaa (Peaasi.ee looja ja tegevjuht. Aasta nooreks naisettevõtjaks valiti Ilona Tint (ettevõtja, noorsootöötaja, rahatarkuse entusiast). Aastate naiseks valiti Reet Linna.

„See on minu jaoks suur au, kuna kogukond on alles väga värske. Samas tean, kui oluline kogukonnatunne on ja olen liikmetele tänulik. Loodan, et Eesti ettevõtlike naiste kogukonnatunne kasvab veelgi,” sõnas aasta noor naisettevõtja Ilona Tint. 

Reet Linna jaoks oli tegemist tohutu üllatusega „Viimane pool aastat on olnud pöörane, aga olen õnnelik, et saan teha seda, mida armastan. Suurim tänu on see, et olen inimeste seas oodatud. Loodan, et suudan veel imelisi elamusi pakkuda – elame veel”. 

EENA kutsub igal aastal üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valib EENA juhatus välja kolm tähelepanuväärset naist aasta naise nominentideks. Aasta naise tiitlile kandideerisid Kaja Kallas (poliitiik ja endine peaminister), Anna-Kaisa Oidermaa (Peaasi.ee looja ja tegevjuht) ning Anna Hints (filmirežissöör).

Aasta noore naisettevõtja tiitlile kandideerisid Kristina Mering (MTÜ Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht), Ilona Tint (ettevõtja, noorsootöötaja, rahatarkuse entusiast) ning Mai-Liis Kivistik (elustiilibrändi MaiWistik looja).

Aastate naise tiitli annab EENA välja naisele, kes on tubli äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal, kes on ettevõtja või ametinaine. Ta on Eesti Vabariigi kodanik, ühiskonnaelu aktiivne mõjutaja ning on kogu oma elu jooksul korda saatnud midagi eriti tähelepanuväärset.

Aasta naine ja aasta noor naisettevõtja 2024 selguvad juba homme!

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulutab reedel, 08. novembril Tallinnas välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja.

Aasta naise tiitli hääletuse lõppvooru jõudsid Kaja Kallas (poliitik ja endine peaminister), Anna Hints (filmirežissöör) ja Anna-Kaisa Oidermaa (Peaasi.ee looja ja tegevjuht).

Aasta naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes.

Lisaks kuulutab EENA välja aasta noore naisettevõtja. Tänavused kandidaadid on Kristina Mering (MTÜ Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht), Ilona Tint (ettevõtja, noorsootöötaja, rahatarkuse entusiast) ja Mai-Liis Kivistik (elustiilibrändi MaiWistik looja).

Tiitliga tunnustatakse kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud konkreetses tegevusvaldkonnas ning leidnud märkimisväärse klientide poolehoiu või esiletõstmise koostööpartnerite poolt.

Eriüllatusena kuulutatakse välja ka aastate naine 2024. Aastate naise tiitli annab EENA välja naisele, kes on tubli äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal, kes on ettevõtja või ametinaine. Ta on Eesti Vabariigi kodanik, ühiskonnaelu aktiivne mõjutaja ning on kogu oma elu jooksul korda saatnud midagi eriti tähelepanuväärset.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlikandjad tehakse teatavaks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 32. sünnipäeval, mida tähistatakse 08. novembril Tallinnas, Kaja Kultuurikeskuses algusega kl 19.00.

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooni- ja noortejuht

24. oktoobril toimus Narva linnuses noorte projekti „Edukad noored – hea tuleviku loojad” avamine.

EENA Narva klubi ärinaised ja erinevate aastate Narva Aasta naised alustavad koostöös Narva Keskraamatukogu ja Ameerika keskusega Narvas täiesti uut projekti.

Projekti tegevus aitab noortel panustada Narva linna kuvandi arendamisse.

Projektis osalejaid tulid tervitama Narva abilinnapea Messurme Pissareva ning Narva Linnavalitsuse Arendus- ja Ökonoomika Ameti osakonna juhataja Olga Smirnova.

Olga rääkis üksikasjalikult olukorrast linnas suveniiridega. Lapsed said teada linnabrändist, kuidas kujuneb linna sümboolika, millised on võimalused ja probleemid. Ja probleem on just nimelt noortele mõeldud suveniiride puuduses!

EENA Narva klubi asutaja Ljubov Fomina tutvustas osalejatele EENA BPW Estonia tegemisi ja EENA Narva klubi traditsioone.

Sel aastal saab klubi 5 aastaseks ja juba neljandat korda kuulutati välja konkurss Narva Aasta naise tiitlile. Just Narva Aasta naised mõtlesid välja, et kaasata noori projekti uute Narva suveniiride leidmiseks!

Narva koolidest registreerus projekti 19 noort tüdrukut ja poissi ning moodustati 5 võistkonda. Iga meeskond valis endale juhi, kes loosis, kellest saab tema mentor.

Narva Meremeeste klubi meeskond liitus mentoriga, kes on kultuuriosakonna spetsialist – Irina Panfilov.

Narva Kesklinna koolist tuli meeskonda toetama ka nende tööõpetuse õpetaja. Narva Täiskasvanute kool registreeris kaks võistkonda korraga. Ühe meeskonna moodustasid erinevate koolide ja kutsekeskuse õpilased.

Kohtumise lõpus rääkisid SA Narva Muuseumi direktor Maria Smorževskihh-Smirnova ja Darja Bojarova, kuidas nende organisatsioon suveniire otsib ja müüb. Muuseumis on pood, kus on uskumatult palju suveniire. Meened ise inspireerisid noori ideid pakkuma ja kujunesid pildistamisel omamoodi #hashtagid!

Avamine lõppes kohvipausi, omavaheliste ja mentoritega suhtlemise ning ekskursiooniga suveniiripoodi.

Ja projekt jätkub: meeskonnad said ülesande kätte, lõid suhtlusvõrgustikes suhtlusvõimalused!

Terve novembri jooksul saavad meeskonnad külastada linna paiku, kust suveniire võib saada!

Nad saavad kogenud mentorite juhendamisel välja töötada ideid suveniirtoodete jaoks:

– Maria Smorževskihh-Smirnova – Narva Aasta Aaine 2021.

– Anna Farafonova – Narva Aasta Naine 2022, Eesti Keele Maja direktor.

– Ljubov Fomina – Narva Aasta naine 2023, EENA Narva klubi asutaja ja selle esimene president (2020–2023).

– Larissa Shabunova  – Narva Aastate naine, Fortaco Eestonia tehase direktor.

Finaalis ootavad korraldajad uut toodet Narva-teemaliste meenete näol. Sellest saame teada 7. detsembril Narva Aasta naise 2024 väljakuulutamise tseremoonial, kuhu saavad tulla ka projektis osalejad!

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

Ukraina naiste ettevõtlikkuse projekt sai avapaugu – ootame ettevõtlikke EENA naisi projektiga liituma!

Eesti ja Ukraina naiste ühise ettevõtlikkuse projekt – toetame koos arengut ja koostööd!

Eesti ja Ukraina naiste ühisprojekti eesmärk on toetada Eestis elavaid Ukraina naisi, aidates neil arendada ettevõtlikkust, integreeruda Eesti ühiskonda ning panustada enesearengusse. Programmi rahastab The Coca-Cola Foundation ning elluviijaks on EENA naiskond koostöös Ukraina naisteorganisatsiooniga Divergent Women. Meie eesmärk on kaasata aasta jooksul kokku ligi 500 Ukraina ja Eesti naist. Usume, et parimad lahendused sünnivad koostöös!

Programmi struktuur
Projekt koosneb kolmest suunast ning ootame EENA naisi liituma projekti tiimiga.

Ettevõtlusprogramm koostöös Garage48 ja MTÜ Eesti Pagulasabiga
Avasündmus toimus 19. oktoobril Jõhvis, kus osales ligi 100 naist. Eesti ja Ukraina naised töötavad ühiselt ettevõtete loomisel. Lisaks mitmekuulisele ettevõtluskiirendile on kavas EENA ettevõtlusveebinarid ja ärimentorlus.

Piirkondlikud arenguringid
Tallinnas, Tartus ja Narvas toimuvad ühised Ukraina ja Eesti naiste arenguringid, kus kasutatakse EENA liikme ja coachingu eksperdi Signe Vesso grupicoachingu kaarte. Ootame EENA naisi liituma arenguringi juhina või osalejana. Arenguringid alustavad jaanuaris 2025.

Kultuuri- ja keelekohvikud
Eesti piirkondades toimuvad kultuuri- ja keelekohvikud, kus jagatakse Eesti ja Ukraina kultuurikogemusi ning räägitakse eesti keelt. Kõik ideed ja ettepanekud on väga oodatud!

Ootame naiskonda liituma piirkondlikke juhte Tallinnas, Tartus/Võrus ja Narvas/Ida-Virumaal.

Projekti juhid: Ester Eomois (EENA) ja Elizaveta Puzirevska (Divergent Women). Täpsem info ester.eomois@ebs.ee

Tekst: Ester Eomois, EENA Ettevõtlusklubi liige

17. oktoobril 2024 alustas Eesti Loodusmuuseumis viiendat hooaega üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM”.

Sel aastal on naistel võimalik osaleda roheettevõtluse äriarendusprogrammis, mille raames saadakse praktilisi oskusi ja mentorite tuge toote/teenuse arendamise erinevates etappides. Programm koosneb nii registreerunutele mõeldud 10-kuusest äriarendusprogrammist, kui ka harivatest veebinaridest. Lisaks keskendutakse sel hooajal rohesaadikute koolitamisele, toetamisele ja inspireerimisele. Programmi toetab Coca-Cola Fond ja läbiviijaks on EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon). 

Loe lähemalt ja registreeru!

Kestliku tegevuse alus on kestlik mõtteviis

Oma rohelise ettevõtluse teekonda ja lugu jagas Kristiina Dreimann, TVO (Tootjavastutusorganisatsioon) juhatuse liige, kes teadis juba varakult, et tema soov on tegutseda valdkonnas, mis aitab ühiskonnal edasi areneda. TVO on taaskasutusorganisatsioon, kes tegeleb pakendijäätmete kogumise ja ringlussevõtu korraldamisega Eestis. Jäätmekäitlusvaldkonnas on protsessid muutumises ja väljakutsetega tuleb hakkama saada ning nendega kaasas püsida. Kristiina tõi välja, et TVO pole kunagi mõeldnud endast kui roheettevõttest, aga nad on pidevalt püüelnud selle poole, et kasutatud ressursse väärindatakse ja uusi ressursse võimalikult vähe kasutusele võetakse. Küllap on selline käitmumismuster omane paljudele roheettevõtjatele, kelle jaoks on jätkusuutlik käitumine ja mõtlemisviis iseenesest mõistetav. Kristiina leiab, et iga loodava ettevõtte eesmärk võiks olla maailma kuidagi paremaks muuta, kui teeme seda väikse jalajäljega ja kestlikult, siis on iga ettevõte roheettevõte. Kuidas edukaks roheettevõtjaks saada? Kristiina lähtub kolmest alustalast. Alati tuleb püüelda selle poole, kuidas saaks midagi veel paremini teha. Koostöös peitub võlu ja koos jõuame kaugemale. Tuleb olla julge – julgus uskuda, et paremini on võimalik, julgus olls eeskuju, julgus käia oma rada.

Naised on muutuste loojad

Programmi algataja ja eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen tõi välja tõsiasja, et vaid 30% kõikidest ettevõtjatest on naised ja just naised on roheettevõtete loojad ning seega suures plaanis ka muutuste loojad ja edasikandjad. Millised on väljakutsed ja kuidas programm neid lahendada aitab? 2023. aastal viidi programmi raames läbi uuring „Rohepööre ja naisettevõtjad”, milles selgus, et üks suurimaid väljakutseid nii Eestis kui ka kogu maailmas on roheettevõtluse konseptsiooni tõlgendamine. Roheettevõtluse konseptsiooni ümber valitsev segadus ja laiem roheülemineku teemade kommunikeerimine Eestis vajab selget ja läbipaistvat kommunikeerimist, kuna tarbijad ja ettevõtjad, kes ei ole selle teemaga sügavuti kursis, näevad selles pelgalt bürokraatiat ja rahaliste ressursside raiskamist. Programmi eesmärk on laiendada naisettevõtjate kogukonda, kes loovad rohelisi ettevõtteid või muudavad olemasolevad ärimudelid rohelisemaks. Lisaks inspireerida naisettevõtjaid olema oma kogukonnas rohelise mõtteviisi eestvedajad.

Kuidas seda teeme? Programmi raames toimub rohesaadikute koolitusprogramm, mille eesmärk on kogukonnaliikmetele ja tulevastele roheettevõtluse mõjuisikutele anda oskused ja juhised, kuidas oma mõju, eeskuju, näiteid ja kaasuseid edendada ja seeläbi positiivseid muutusi ellu viia. Rohesaadikute programmi eestvedaja Ester Eomois rõhutas, et programmi lõppedes on meil palju esirea naisi, kes on eestkõnelejad ja julgevad oma ideid välja öelda ja ka ellu viia.

Edulood

2024. aasta programmi patroon on Janet Väärtnõu – inspireeriv naisettevõtja, kes juhib Saaremaal asuvat Pidula Wakeparki – Eesti esimest Green Key sertifikaadiga turismiatraktsiooni, mis pakub jätkusuutlikke ja keskkonnasõbralikke vaba aja veetmise võimalusi. Janet osales programmis 2023. aastal ja lisaks oli ta Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni aasta naine 2023 tiitli nominent. Janet leiab, et sellist programmi on ammu vaja olnud, sest naised saavad koos töötates niivõrd palju tuge ja jõudu. Iga muutus võtab aega – naised on roheteemade eestvedajad ja 10 kuu tulemus on kindlasti ootamist väärt.

Oma lugu programmis osalemisest jagas ka 2023. aastal programmis osalenud Erle Raudsepp, IT ettevõtte Devdelux asutaja ja juht. Erle tõdeb, et IT sektoril on väga suur jalajälg, mida võrreldakse lausa lennundusega. Seega on äärmiselt oluline mõelda läbi konkreetsed sammud, mida teha ja kuidas seda jätkusuutlikult teha. Erle jaoks on ettevõtluses olulised inimesed, keskkond ja väärtus. Inimesed, kellega me koos töötame, kellel on ühine eesmärk ja mõtteviis. Millist mõju me keskkonnale avaldame ja millist väärtust maailma loome.

Kui naised üksteist toetavad, siis imed juhtuvad – tõestame koos, et roheliselt on võimalik!

Täname ettevõtet, tänu kellele sündmus võimalikuks sai: Eesti Loodusmuuseum.

VAATA AVASÜNDMUST JÄRGI

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

Fotod: Mitro Puttonen

EENA Narva klubi korraldas 12. oktoobril Narvas Fama Keskuses traditsioonilise naiste ilulaada

Naiste ilulaad avas Narva linnapea nõunik ja linna populaarse kohviku Valge kõrvits omanik Natalja Vovdenko! Tervituseks esinesid andekad lapsed Vokaalistuudiost „VIA Magic Land”, mida juhendab Julia Kuzmina Rugodivi kultuurimajast.

Narva klubi asutaja Ljubov Fomina rääkis külastajatele EENA BPW Estonia ärinaiste ja ettevõtlike naiste ühingu tegevusest, kus naised saavad jalutada kontsakingades, kleitides ja kübarates ning olla ilusad – seda eelkõige aasta aaise kuulutamise tseremoonial ja Tallinna klubi naiste korraldatud heategevuslikul kübarapeol. Narva naised osalevad neil üritustel meelsasti ja korraldavad oma linnas ka sellist konkurssi, kus nad 2020. aastal klubi avamisel Narvas kübarates ringi jalutasid!

Naiste ilulaadal toimus kolm ümarlauavestlust, kus võtsid sõna ilutööstuse spetsialistid ja organisatsioonide esindajad, kelle tegevus on huvitav ja naiste auditooriumiga seotud. Ümarlauavestlusi juhtisid Narva klubi naised Ljubov Fomina, Irina Balabanova ja Svetlana Šeršun. Narva klubi liikmed osalesid aktiivselt kõigis ümarlauades ja me oleme uhked, et nad on meie seas:

Natalja Metelitsa, Narva Haigla SA esindaja, rääkis, kuidas naine peaks oma tervise eest hoolitsema ja kuidas nende asutus neid aidata saab.

Jelena Uljanenok, kvalifitseeritud aednik, psühholoog ja mahepõllumajanduse mentor, ütles, et kui hinges on sügis, siis on aiateraapia tee hinge ja looduse harmooniasse!

Svetlana Šeršun, rahvusvahelise haridusfirma asutaja, kes on sageli lennureisidel riikide vahel, jagas nõu, kuidas sellise elutempoga tervist hoida.

Olga Tšupova – rehabilitatsioonikeskuse asutaja, psühholoog ja coach, jagas kogemusi, kuidas naine saab kunsti, muusika ja hääle kaudu ilu ja harmooniat luua.

Interjööridisaini stuudio „Avers studio” esindajad Marina Fomina ja Marina Buhharova rääkisid ilusa kodu disainist ja kuidas see naist inspireerib. Nad kutsusid naisi oma disainikooli!

Personaalse stiili nõustaja Julia Fedotova jagas, kuidas kuue lihtsa sammuga individuaalne garderoob luua ning pakkus messil riideid oma showroomist JuliaShop.

Perefotograaf Maria Buhharova, kes võitis Narva konkursi „Aasta noor ettevõtja 2022”, jagas nõuandeid, kuidas fotodel iseendaks jääda ja kuidas kaamerahirmust üle saada.

Natalja Verbitskaja ja tema pereettevõte „Mereline Bee” esitlesid ilulaadal oma tooteid – mett ja mesindussaadusi, mis toetavad naise tervist.

Nad on kõik Narva klubi naised!

Kohal olid ka kvalifitseeritud külalised kunstiteraapia alal, kunstnik ja disainer Tatjana Sonina. Avati isegi kunstiteraapia tööde näitus.

Muusikateraapia toimus Jelena Malkova ja Jelena KAVA laulude saatel.

Jõhvi linna esindaja, psühholoogilise klubi „Uus tunne” asutaja Marina Vorobjova esitles autori treeninguid, milles on kunstiteraapia elemente. Koos sertifitseeritud toitumisspetsialisti Arina Moskaltšukiga arutleti toitumisprobleemide ja ülekaalu teemadel.

Narva-Jõesuu Medical Spa juhataja Karina Küppas rääkis stressist ja selle mõjust meie tervisele ning kuidas end selle juures toetada.

„IDA Spa & Saun” esindaja Anton Šamov kinnitas, et nende spaa hotell NARVA on ideaalne koht puhkuseks ja tervise tugevdamiseks just Narvas!

Narva ilusalongide võrgustik tutvustas külastajatele oma teenuseid, et naised saaksid end kaunimaks muuta!

Loominguline ettevõtja Aleksandra Leštšuk, kes on ka aroomapsühholoog ja uue aja haistmistaju teraapia spetsialist, rääkis individuaalsetest parfüümilahendustest kui kestva tuleviku alustalast.

Meigikunstnik-stilist Darja Fedotova, kes on ka akvagrimeerija, tegi otse laval modellile sügismeigi.

Kolmandas paneelis arutleti trendide üle (Fashion Zone, Oksana Morenko, stilist moemaailmast), kuidas lilled võivad fotoseansse ja interjööri kaunistada (Repp Decor, Jelena Repp) ja kuidas saab keskkonnasäästlikult tarbetutest asjadest vabaneda ning neile uus elu anda (Kirbubutiik, Svetlana Gulenok).

Lisaks ümarlauale toimus Fama Keskuses palju kasulikku ja huvitavat!

Traditsiooniline partner Narva keskraamatukogu tõi Fama Keskusesse raamatuid ilu, moe ja naiste tervise teemal.

Kaupluste esindused pakkusid sel päeval oma kaubale allahindlusi ning korraldasid tasuta lisateenuseid, näiteks tasuta nahaanalüüsi (kosmeetikakaupluste kett Douglas)!

Huvitav rändur, hõbeehete disainer, treener ja ajakirjanik-kirjanik, Tallinna klubi EENA BPW naine Katrin Aedma tõi iluturule ainulaadsed disaintooted looduslikest kividest otse Indiast!

Piirkonna käsitöömeistrid tutvustasid oma ainulaadset toodangut, mis kahtlemata kaunistab naist ja toetab tema tervist!

Võimalik oli isegi osaleda sõbralikul jooga-kohtumisel MTÜ Narva Yoga Shala juhendajaga – Katia Ivanova!

Messi lõpus ootas kõiki üllatus: Dary Pole Studio asutaja Darja Novozhilova ja tema akrobaatikakool „Õhuakrobaatika kangaste ja rõngastega” koos oma akrobaatidega demonstreerisid oma meisterlikkust ja kutsusid naisi ka ise kaasa lööma!

Sündmust toetasid Narva keskraamatukogu Ameerika keskus ja Fama Kaubanduskeskus.

Ja peamised korraldajad olid Narva klubi naised: Sofja Homjakova, Olga Voronkova ja Ljubov Fomina. 

Nagu alati – ilusad, terved ja eesliinil!

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

EENA korraldas koostöös mõttekoda Praxisega naisjuhtide uuringu tutvustuse erasektori tippjuhtidele

EENA liikmed Ester Eomois ja Terje Eichelmann juhtisid kohtumist „Naised ja mehed võrdselt juhtimas“, kus Mõttekoda Praxis uurijad tutvustasid hiljutise uuringu tulemusi, mis viidi läbi projekti „Power of Women Leaders“ raames. Selle eesmärgiks on toetada Eesti organisatsioonikultuuri arengut, et rohkem naisi jõuaks ja püsiks tippjuhtide positsioonidel võrdselt meestega. Uuring ise on kättesaadav https://www.praxis.ee/uudised/power-tippjuhtide-uuring.

Juhtide arutelu paneelis osalesid:

– Jana Budkvoskaja, Beamline Accelerator CEO ja The Better Fund Partner

– ​Merle Saviauk, PepsiCo Estonia OÜ Baltikumi turundusjuht/juhatuse liige ja BPW Estonia President

– ​Külli Meister, Antalis Põhjamaade ja Baltikumi personalijuht

– Mart Mägi, Ominva CEO ja juhatuse liige

– Kaidi Ruusalepp, Eesti Asutajate Seltsi President, Eesti Vabariigi Presidendi Digitaalse Nõukogu liige ja Venturebeam (ex-Funderbeam) asutaja

– ​Mart Espenberg, Telema CTO

– ​Jani Kiljala, ex-Motherson Euroopa ja Lõuna-Ameerika President

Osales 35 erasektori juhti ning arutati teemadel: Mis on see, mis eristab naiste ja meeste teekondi tippjuhiks saamisel? Mis toetab ja mis takistab inimest tippjuhiks saamisel – kas need tegurid on sooti erinevad? Kuidas kajastatakse nais- ja meesjuhte meedias? Kuidas tippjuhid sotsiaalmeediat kasutavad ja oma kuvandit loovad?

Tekst: Ester Eomois, EENA Ettevõtlusklubi liige

Ettevõtlusklubi naised külastasid taas Nordic Business Forumit

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tallinna klubi naised kogunesid 1. oktoobri õhtul klubi iga-aastasele aastakoosolekule. Kohtusime Nordic Hotel Forumi kenas Vega konverentsisaalis. Õhtusse jätkus inspireerivaid vestlusi olnust ja tehtust, tulevikuplaanide arutelu ja mõnusat klubilist õhkkonda.

Klubi president Maie Mängel avas koosoleku südamliku tervitusega, rõhutades meie liikmete pühendumuse ja koostöö olulisust klubi edukas tegevuses. Järgnes ülevaade 2023. aasta tegemistest ja sündmustest, kus tõime esile meie klubi mitmekülgsed sündmused ja tegevused.

Üks olulistest teemadest oli 2023-2024 toimunud klubi sündmuste ülevaade ja põhjalik analüüs, mille jaoks klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian oli pannud kokku hästi meeleoluka esitluse, kus kasutasime meie klubi sündmuste ägedaid fotosid.

Mare selgitas sündmuste info põhjal koostatud ülevaadet ja olulisi näitajaid. Arutelus sündmuste teemal ja uue hooaja plaanide osas oli tunda liikmete huvi ja kaasaelamist – ideid ja mõtteid jagus!

Klubi finantsid ja eelarve järgmiseks perioodiks

Klubi finantsidest tegi ülevaate president Maie Mängel, kes andis täpse pildi klubi rahalisest olukorrast tegevuste ja kulu-ning tuluridade lõikes.

Järgnes arutelu kulude-tulude ja klubi aastamaksu teemal – liikmed arutasid klubi jätkusuutlikkuse teemasid ning tõdeti, et klubi rahaline seis on rahuldav. Maie jagas infot ka EENA suurelt juhatuselt, sh ka rahastuse teemade ja projektide osas.

Õhtu tähtsündmus oli Tallinna klubi juhatuse uute liikmete valimine

Soovime südamest õnne, jõudu ja söakat pealehakkamist klubi uuele presidendile, kelleks sai järgmiseks kaheks aastaks Teele Palmre. Õnnitleme ka klubi uut juhatust, kus on nii uusi liikmeid kui ka neid, kes jätkavad juhatuses: Merike Värik, Mare Timian, Santa Zukker, Maie Mängel, Riina Kitt, Heidi Heddy Aljas, Gretel Heinmets.

Täname siiralt aktiivse ja pühendunud panuse eest lahkuvaid juhatuse liikmeid: Eda Holmberg, Merike Paasalu, Riina Pihlakas, Katrin Aedma. Teie pühendumus ja töö on olnud hindamatu väärtusega meie klubi tegemistes.

Avatud arutelus tulevikuplaanide teemal kõlas ideid alates uutest põnevatest sündmustest kuni rahvusvaheliste projektideni.

Meil seisab ees põnev ja tegus hooaeg!

Täname kõiki osalejaid aktiivse panuse eest. Teie entusiasm ja ideed on meie klubi edu alus. Koos oleme tugevamad ja saavutame rohkem! Jääme põnevusega ootama uue hooaja tegevusi ja kohtumisi.

Hoidke silm peal meie kodulehel ja sotsiaalmeedia kanalitel, et olla kursis tulevaste sündmuste ja ettevõtmistega.

Postituse kirjutas Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian

2. oktoober, Tallinn

EENA traditsiooniline heategevuslik kübarapidu – maagiline õhtu Maarjamäe lossis

EENA Tallinna klubi korraldatav traditisooniline heategevuslik kübarapidu on sündmus, mida igal aastal suure põnevusega oodatakse. Selle aasta teema “Muinasjutt” muutis Maarjamäe lossi tõeliseks maagiliseks paigaks, kus kohtusid glamuur ja heategevus.

Kübarapidu tähistab eenalannade jaoks uue hooaja algust ja annab võimaluse stiilselt head teha. Osa piletitulust annetab EENA igal aastal ühele organisatsioonile või algatusele. Sellel aastal toetasime heategevusliku kübarapeoga MTÜ-d Lapsed Lähisuhtevägivallas, kellele kogusime piletitulu ja heategevusliku õnneloosiga 1600 eurot. MTÜ kaitseb lähisuhtevägivallas kasvavate laste õigusi ja huve läbi selle, et toetab lastega töötavaid spetsialiste teaduspõhiste teadmistega lähisuhtevägivalla ja selle mõju kohta lastele.

Õhtu muutis eriliseks heategevuslik õnneloos, kuhu andsid vingeid ja vägevaid auhindu nii EENA liikmed kui ka mitmed ettevõtted ja eraisikud. Oleme tänulikud, et saame koos head teha: African Tusker Coffee, e-pood kortsud.ee, Ingrid Saks/Spa Sanitaartehnika, Mustamäe Elamus Spa, Stebby, Tanel Veenre, Aira Meos, Katrin Aedma/Idamaa Rändkauplus, Kairi Himma, Maie ja Ülo Mängel/Mingelston OÜ, Gretel Heinmets, Eda Holmberg, Teele Palmre/Õmblusingel, Merike ja Priit Paasalu!

Kübarapidu poleks ilma glamuuri ja stiilita täiuslik. Traditsiooniliselt toimus kübarapeol ka moeshow, kus tuntud Eesti moeloojate loomingus säravad meie imelised eenalannad. Sel aastal oli meil au Tanel Veenre imelist loomingut kanda. Oli näha ja tunda, kuidas Tanel Veenre looming meie naisi võimestas ja ka publiku kaasa elama pani. Pildid ütlevad rohkem kui tuhat sõna! EENA kommunikatsioonijuht Jolan Henriette Koduvere ja EENA Tallinna klubi liige Teele Palmre jagasid oma kogemust ka Taneli blogis. On suur au ja rõõm tõdeda, et oleme Taneli muusad!

Suur südamlik tänu korraldajatele, esinejatele, külalistele ja panustajatele! Oli igati maagiline ja muinasjutuline õhtu!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere

Fotod: Jelizaveta Gross

Fotosein: Heidi Aljas/Funrent Deco

Ettevõtlusklubi alustas hooaega strateegiaseminariga

EENA jagas Ukraina naiste toetamise kogemust Arvamusfestivalil

Ettevõtlusklubi liige Ester Eomois jagas MONDO poolt korraldatud paneelis Ukraina põgenike toetamise ja samuti EENA ettevõtlusklubi Gruusia õppereisi kogemust. Koos Estriga olid paneelis Maiko Kesküla – Arvamusfestivali nõukoja liige, Marina Kaljurand – Euroopa Parlamendi liige ja Triinu Ossinovski – Mondo humanitaarabi ja arengukoostöö suuna juht. Paneel keskendus arutelus võimalustele, kuidas Ukrainat ja Gruusiat demokraatia arengus toetada ja seda just nn rohujuure tasandilt. Ester tutvustas Coca-Cola Fondi poolt toetatud EENA naiste ja Ukraina põgenike arenguringide läbiviimist ja nende mõju Ukraina naiste  enesekindlusele ja ettevõtlikkusele keerulises olukorras.

Tekst: Ester Eomois, EENA Ettevõtlusklubi liige

24.–25. mail toimus EENA 2024. aasta volikogu ja aastakoosolek.

Aastakoosolekuks oli ilm justkui tellitud – kuurortlinn Narva-Jõesuu võttis meid vastu suvise päikesepaistelise ilmaga. Eenalannadele kohaselt algas programm ja muljetamine juba 24. mai õhtul, kui Narva-Jõesuu teejuhi autor Madis Tuuder meile imelist Narva-Jõesuud ja selle ajalugu tutvustas. Kuigi Narva-Jõesuu kuurortlinna hiilgepäevad jäävad pigem aastakümnete taha, siis on kuurortlinnale omast õhkkonda siiani näha ja tunda. Huvitava faktina selgus, et Eesti pikim mereäärne supelrand ei asu mitte suvepealinnas Pärnus, vaid just Narva-Jõesuus ja selle pikkus on 7,5 km.

Peale ekskursiooni oli aeg end pisut turgutada ja õhtust süüa. Õhtusöögile järgnes aastakoosoleku korraldusklubi, EENA Kultuuriklubi, üllatusprogramm, mille raames Aleksandra Leštšuk ja Jelena Špakovskaja tutvustasid meile lillede ja lõhnade imelist maailma. Iga eenalanna sai endale uhke lilleprossi valmistada ja lisaks sellele sai igaüks kaasa ka Aleksandra loodud unikaalse “I love Ida-Viru” lõhnakese, mis ühtlasi Narva kunstiresidentuuri loomemajanduse häkatonil esikoha võitis.

Järgmisel hommikul kell 09.30 alustasime volikoguga, kus arutati EENA sotsiaalmeedia keelekasutust, klubide sotsiaalmeedia kontodega seotud küsimusi ja projektide kirjutamise korra uuendamist.

Aastakoosoleku avas EENA president, kes andis järgemööda sõna kõikidele klubide presidentidele ning ka Coca-Cola Fondi rahastatud projektide (Roheprojekt ja Ukraine naiste toetamise projekt) juhtidele.

Seejärel vaadati üheskoos läbi 2023. aasta aruanded ja need kinnitati ühehäälselt. Räägiti ka 2024. a eesmärkidest ja teise poolaasta tegemistest. Täpsemalt saab kõigest räägitust lugeda aastakoosoleku protokollist. Kes Narva-Jõesuusse kohale ei saanud tulla, osalesid ZOOM-is. Aastakoosolekul osales 119 liiget, neist kohal oli 53, volitusi 41 ja Zoomis 25.

Lisaks valiti EENA juhatusse uued liikmed. Ka uute liikmete kandidatuurid kinnitati ühehäälselt. Palju õnne, edu ja jaksu kõikidele värsketele juhatuse liikmetele!

Aastakoosleku tipphetkeks oli eenalannade tunnustamine ja tänamine hooaja jooksul tehtud pingutuste eest. Suur kummardus ja tänu kõikidele ning jaksu ja lennukaid ideid algavaks hooajaks!

Kui juba oli põhjust sellisesse imelisse kohta kokku tulla, siis ei saanud ju võimalust ja ilma kasutamata jätta ning nii mõnedki vapramad naised otsustasid Narva-Jõesuus pika nädalavahetuse veeta ja kuurortlinnast viimast võtta – tutvuti linnaga, nauditi spaamõnusid, jalutati rannas.

Oli sisukas ja tore nädalavahetus täis võimsat naisenrgiat ja imelisi kohtumisi klubikaaslastega!

Suur-suur tänu ja kummardus Kultuuriklubi imelistele naistele, kes värske klubina väljakutse vastu võtsid ja sellega nii imeliselt hakkama said!

Save the date – järgmine aastakoosolek toimub 25.–26. aprillil, korraldajaks EENA Äriklubi.

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

Fotod: Anastassia Kivistik, EENA Kultuuriklubi kandidaatliige

7. juunil kogunesid EENA Võru klubi naised Plaksi külas – selleks, et saunateadmisi hankida ja EENA savvusanna sõsarateks saada.

Saunanaiseks oli lahke Tuulepesa talu perenaine Maire Eiche. Maire jagas õhtu niivõrd huvitavateks osadeks, et märkamatult avastasime, et olime koos 7 tundi! Oli aiaretk – mõnus ja kasulik on teiste aedades uudistada – leiab mõne põneva taime, mida on kindlasti ka oma aeda vaja. Oli viharetk – ikka selleks, et metsas kõndides õige kask leida. Vihtade valmistamine – ummamuudu paigale kohaselt lisasime vihtadesse juurde ka mõned mündioksad. Jätkus aega juttudeks enne sauna ja sauna ajal. Maire haris meid saunatamise ajaloo teemal pikkides vahele Plaksi küla juhtumisi. See kõik oli justkui foto, mis on tehtud filtriteta – ehe. Just see oligi meie naiste saunapäeva kokkuvõttev sõna.

Saunaõhtu lõpuks sai Võru klubi endale ka uue liikme. Maira Venkov tutvustas saunaõhtul ilutooteid, mida nii enne kui ka pärast saunatamist kasutada. Tere tulemast EENAsse, Maira!

Tekst: Piret Haljend, EENA Võru klubi president, ja Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

2023. aasta lõpus sai otsustatud, et Saaremaa EENA üheks tegevussuunaks võiks olla ka liikumine ja tervislik toitumine. Eesmärk on käsitleda süstemaatilise füüsilise aktiivsuse ning tervisliku toitumise osatähtsust ikka ja jälle. Enne suurt suve on veel igati paslik teha tehtust kokkuvõte.

Koostöös Kuressaare Rahvaülikooli (meie klubi esindajana Krista Hallik) ja FitLife Kuressaare spordiklubiga (meie klubi esindajana Liis Ojasaar) sai algatatud loengute sari. 14. veebruaril kutsuti külla tippsportlane ja (hobi)kokk Kaur Kivistik, et rääkida liikumisest, tervisest ja toitumisest. Osalejad said teada, kuidas ennast läbi liikumise ja toitumise paremini tunda ning milliste lihtsate nippidega oma toitumist parandada. Kaur Kivistik, Jooksusöber Saaremaal treeninggrupi eestvedaja ja treener on alates 2021. aasta sügisest Saaremaa alaline elanik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis kehakultuuri teaduskonna ja õppinud Tartu kutsehariduskeskuses kokaks.

Oleme EENA Saaremaa Klubiga juba paar aastat korraldanud koostöös NOM Festivaliga vaid naistele suunatud konverentsi. 2024. aasta konverentsi teemapüstitus sai tõuget müütidest ja reeglitest meie, eelkõige naiste ümber. Piirangud, millest tegelikult ühelgi meist kasu ei ole, et teostada oma unistusi.. „Kena tüdruk nii ei tee!“ Või siiski just teeb?! Arutlesimegi, et kuis siis on kombeks. 9. märtsil toimunud traditsioonilisel NOM konverentsil vastutas liikumispauside eest klubiliige Liis Ojasaar.

Koostöös restoraniga Saaremaa Veski (meie klubi esindajana Grete Pastak) ning tervist ja liikumist edendava spordiklubiga FitLife Kuressaare (meie klubi esindajana Liis Ojasaar) sai algatatud JUTUVESKI sari, kus 17. aprillil jagas oma inspireerivaid lugusid Kertu Jukkum. Kertu Jukkum on meediategelane, raadioajakirjanik, saatejuht, kirglik tervisesportlane, maailmarändur ja matkaja ning suur loomasõber. „Aga maratonid, triatlonid ja mäetipud teevad mind õnnelikuks! Paremaks inimeseks. Iga suurem eneseületus kinnistab veendumust, et suudan kõigega siin elus toime tulla – võistlusrajal ja mujal tandril.“

Kuressaare Tänavafestivalil, 25. mail oli esimest korda Jooga-ala. Selle lõid kolmekesi meie klubiliige Liis Ingalt koos Saaremaa joogaõpetajate Liudmyla Dobrotenko ja Kadri Tarusega. Eesmärk oli tuua jooga tänavale. Jooga on igaühe jaoks erinev ja seda saab teha igal pool igal hetkel. Oli vahva näha joogatundides lapsi, täiskasvanuid ja eakaid. Väga soe ja tore olemine oli. Korraldajate jaoks oli võit see, et õpetajad tulid koos välja ja järgmistel aastatel kaasame rohkem joogaõpetajaid, joogahuvilisi ja muid Saaremaa vaimse tervise edendajaid.

Liis Ojasaar ja Liis Ingalt on pool aastat hea seisnud et Kuressaare Hariduse koolis toimuksid liikumist edendavad vahetunnid ehk aktiivsed vahetunnid. Liis Ingalti liikumisminutid kannavad nime “Liigu ja lõdvestu Kuressaare Hariduse Kooli vahetundides.”

Tekst: Liis Ojasaar

EENA Pärnu klubi eestvedamisel läbiti tükike Jaakobiteest.

15. juunil kell 10 alustas kaheksaliikmeline seltskond (pluss koer Viki) Kristel Ollino eestvedamisel Pärnu Eliisabeti kiriku juurest pisikest palverännakut Jaakobitee radadel. Eesmärgiks oli panna end proovile ca 15 km rajal ja jõuda oma rännakul Uulu kiriku juurde.

Eesti Jaakobitee on rahvusvaheline palverännutee Eestis, mis suundub Santiago de Compostelasse ja on osa üleeuroopalisest võrgustikust. Öeldakse, et palverännutee algab koduukselt. Nüüd on see võimalik. Eesti Jaakobitee suundub Riiga, ühineb Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Prantsuse ja Hispaania teedega ning jõuab Santiago de Compostelasse. Palverändur võib olla igaüks. Palveränduriks loetakse isikuid jalgsi või jalgrattaga. Teed võib läbida tervikuna või osade kaupa. Eesti Jaakobitee suundub maamärgist maamärgini, ühest kihelkonnakirikust teiseni. https://caminoestonia.com/

Matkamas käisid Pärnu klubi naised Riina, Siiri, Kristel ja Külli ning Maili Võru klubist. Lisaks olid kaasas tublid lapsed ja vapper koer. Kohtasime oma teel vahvaid tervisesportlasi ja puhkajaid. Avastasime uusi ilusaid paiku nii Raekülas kui linnast väljas mere ääres. Päev oli päikeseline ja soosi igati meie matka. Päeva lõpetasime Kristeli armsas koduaias oma väsinud kehasid söögi ja joogiga turgutades. Kõik olid ühel meelel, et sellest võiks saada traditsioon ja uued rajad Jaakobiteel ootavad meid.

Tekst: Külli Kodasmaa

Pildid: Kristel Ollino

BPW Soome valib igal kuul tunnustust vääriva naise, kes on oma tegemistega silma jäänud. Juunikuu naine on Siiri Tiivits-Puttonen.

Siiri Tiivits-Puttonen on aktiivne EENA liige alates 2017. aastast, kui ta alustas EENA uue veebilehe loomisega ning töötas välja kommunikatsioonistrateegia ja -meeskonna. Professionaalselt on Siiri palju saavutanud e-äri ja digitaalkanalite strateegina, olles kirglik rohelise ja jätkusuutliku äriarenduse suhtes. Seetõttu alustas ta 2020. aastal BPW Europe Green and Sustainable töörühma loomist Euroopa koordinaatori toetusel ning on ka selle eestvedaja. Alates 2021. aastast on grupp laienenud ja kasvanud BPW Internationali rohelise ja jätkusuutliku töörühmaks. Siiri aitab kaasa ühisele missioonile, et võimestada naisi töökohal ja ühiskonnas, edendades eelkõige keskkonnaalaseid algatusi. Siiri on abielus imelise soomlasest mehega ja neil on 3 koera.

Mis ajendas sind BPW-ga liituma? Mida see sulle andnud on?

Minu teekond BPW-s algas sügava kirega soolise võrdõiguslikkuse ja naiste võimestamise vastu. Mind inspireeris organisatsiooni pühendumus luua naistele võrdsed võimalused äri- ja kutsekeskkonnas. BPW on andnud mulle hindamatuid võimalusi suhelda sarnase mõtteviisiga naistega, õppida nende kogemustest ja saada enesekindlust, et muutuste eest seista. See on laiendanud minu silmaringi, rikastanud minu professionaalset elu ja pakkunud toetavat kogukonda, mis soodustab kasvu ja juhtimist.

Kes või mis on sind toetanud?

Kogu minu tegevuse jooksul BPW-s on mind toetanud uskumatu naiste võrgustik, kes on oma tarkust ja kogemusi jaganud. Organisatsiooni sees olevad mentorid on mänginud minu arengus keskset rolli, pakkudes juhendamist ja julgustust igal sammul. Lisaks on BPW liikmete koostöövaim loonud keskkonna, kus me kõik üksteist tõstame ja võimestame. Olen eriti tänulik kolmele naisele:

– Ester Eomois (EENA president 2018–2022) – minu mentor ja partner Eesti rohelise ja jätkusuutlikkuse programmis, mida on kaks aastat toetanud Coca-Cola Fond.

– Anu Viks (BPW Euroopa koordinaator 2020-…) – aitamaks ja toetades unistust “naised Emakese Maa eest”.

– Jo Kinsey (BPW Ühendkuningriigi president) – uskumast rohelisse tulevikku ja toetades ettevõtmisi rahvusvaheliselt, eriti koos PIP Sylvia Perryga, valmistades ette ülemaailmset rohelise resolutsiooni BPW jaoks.

Ma usun, et üksi saab midagi teha, aga koos lendame! Olen väga tänulik BPW Soome rohelise meeskonna liikmetele: Kukka Lehmusvirta, Päivi Isotalo, Lahja Laitinen ja Eeva Peltonen, kes on olnud selliseks toeks nelja aasta pikkuse seikluse jooksul, tõstes teadlikkust rohelisusest ja keskkonnast.

Soovin südamest tänada ka EENA Roheklubi naisi ja rohetiimi, kes on mind innustanud, toetanud ja aidanud südameid roheliseks muuta.

Kuidas näed võrdsust Euroopas? Milliseid positiivseid muutusi märkad? Mida tuleks arendada?

Euroopas oleme saavutanud märkimisväärseid edusamme soolise võrdõiguslikkuse suunas, eriti seoses seadusandlusega, mis toetab naiste õigusi ja töökoha võrdsust. Positiivsete muutuste hulka kuuluvad naiste suurenev esindatus juhtivatel ametikohtadel ja tugevamad õigusraamistikud diskrimineerimise ja ahistamise vastu võitlemiseks. Kuid veel on palju teha. Peame tõhusamalt tegelema soolise palgalõhega, tagama naistele võrdsed võimalused STEM-valdkondades ja jätkama ühiskondlike normide väljakutsetega, mis takistavad tõelist võrdsust.

Aga pean ütlema – kui pole planeeti, pole ka naiste õigusi, ja seetõttu peaksid naised looduse kaitsmise eest igal võimalikul moel seisma.

Kuidas saab rahvusvaheline koostöö toetada naiste positsiooni, võimestamist ja kogukonnatunde loomist?

Rahvusvaheline koostöö on oluline naiste võimestamise toetamisel ja globaalse kogukonnatunde loomisel. Jagades parimaid tavasid, ressursse ja kogemusi, saame ehitada tugevamaid võrgustikke ja tõhusamalt poliitilisi muutusi edendada. Rahvusvahelised foorumid pakuvad platvorme, kus naised saavad oma muresid väljendada, saavutusi tähistada ja teha koostööd algatustes, mis toovad kaasa muutusi. See kollektiivne pingutus võimendab meie mõju ja tagab, et meie hääled on ülemaailmselt kuuldavad. Peame looma BPW rahvusvahelise rohesaadikute liikumise, et kõik oleksid teadlikud oma jalajäljest ja teeksid suurema käejälje.

Kuidas julgustaksid noori naisi BPW-s osalema?

Noortele naistele, kes kaaluvad BPW-s osalemist, ütleksin: kasutage seda võimalust liituda dünaamilise ja toetava kogukonnaga, mis on pühendunud teie kasvule ja võimestamisele. BPW pakub ainulaadset platvormi juhtimisoskuste arendamiseks, professionaalse võrgustiku laiendamiseks ja käegakatsutava erinevuse loomiseks soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Teie hääl ja teod on võimsad – osaledes saate aidata kujundada õiglasemat tulevikku kõigile naistele. Kui te ei usu, siis vaadake minu kogemust – missioon inimeste südamete roheliseks muutmiseks levib ja saan toetust üle kogu maailma. Eelmisel aastal ulatus meie Maa päeva kampaania 600 000 inimeseni.

Minu missioon ja visioon roheliste ja jätkusuutlike tavade jaoks

Sel aastal võeti töörühma poolt ette valmistatud roheline resolutsioon vastu ja see esitatakse ülemaailmselt BPW rahvusvahelisel kongressil St. Kittsis, olles regionaalselt heaks kiidetud 2024. aasta märtsis. Minu visioon on rakendada roheline ja jätkusuutlik resolutsioon kõigi BPW liikmete seas. Maailm, kus me elame, on pidevas muutumises. Üha kiiremini peame tehnoloogiliste uuendustega sammu pidama, aegunud tegevused jätkusuutlike mõtteviisidega asendama ja kasvava infovooluga toime tulema.

Meie, naised, saame luua muutust ja rohelise ja jätkusuutliku maailma kujundada ainult siis, kui tegutseme. Kui tahame, et naised juhiksid tulevikus jätkusuutlikult, vajame naisi, kes on Emakese Maa probleemidest täna teadlikud. Teadmised sellest määravad, kes on tulevane juht ja kes mitte. Meie eesmärk on kujundada jätkusuutlikkust naise vaatenurgast. Seetõttu peame korraldama loenguid, sündmusi, töötubasid ja häkatone järgmistes valdkondades:

– jätkusuutlikkus poliitikas;

– jätkusuutlik majandus ja tööstused;

– jätkusuutlik teadlikkus ja elustiil.

Allikas: bit.ly/3wY5R2A

Tõlge: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

EENA Ettevõtlusklubi eestvedamisel toimus Europarlamendi Eesti naiskandidaatide valimisdebatt.

Osalesid:

Reformierakond – Yoko Alender
Keskerakond – Jana Toom
Sotsiaaldemokraadid – Marina Kaljurand
Eesti 200 – Kadri Tali
Isamaa – Urve Paris Palo
Parempoolsed – Lavly Perling
EKRE – Merle Kivest
Eestimaa Rohelised – Evelyn Sepp

Debatti modereerisid EENA Ettevõtlusklubi liikmed Karin Madisson ja Ester Eomois. Arutati järgmistel teemadel:

Kuidas võidelda Euroopa Liidu sees leviva soolise diskrimineerimise vastu? Kuidas ja mida annab ära teha naiste õiguste osas Euroopas? Mida päriselt saab palgalõhe vähendamiseks ja ära hoidmiseks Euroopa tasandil ära teha?

Kuidas saad kaasa aidata Eesti konkurentsivõime säilitamise ja parendamisele Euroopas? Mida saame teha, et suurendada investorite ( nii Eesti kui teised riigid) usku investeerida Eestisse ja kindlust, et oleme õigel teel?

Miks naiste kaasamine nii ettevõtluses, poliitikas kui ka ühiskonnas üldse on nagu ta hetkel on? Kuidas kavatsete võidelda naiste esindatuse suurendamiseks Euroopa poliitikas ja äris?

Vaata debatti: https://www.youtube.com/watch?v=n7qO8cFu4Bw

Tekst: EENA Ettevõtlusklubi liige, Ester Eomois

EENA Narva klubi naised kohtusid Narva abilinnapeaga. 

EENA Narva Klubil on saanud heaks tavaks kohtuda linnajuhtidega arutlemaks Narva jaoks olulisi teemasid. Nii toimus märtsi lõpus esimene kohtumine Narva linnapeaga. Ja täna istuti koos ümarlauas haridusvaldkonna abilinnapea Messurme Pissarevaga. Klubi naised tunnevad muret eestikeelsele õppele ülemineku pärast. Klubi liikmeteks on nii koolijuhid kui ka koolilaste emad. Messurme andis ülevaade Narvas tekkinud olukorrast. Naised esitasid konkreetseid küsimusi ja dialoogi käigus tõstatati olulisi teemasid. Kõik saavad aru keeleoskuse vajadusest, kuid küsimused tekivad otseselt juba ülemineku rakendamisest. Klubi naised on valmis andma oma panuse selle keerulise olukorra lahendamiseks. Paljudel on koolijuhtidena ja lapsevanematena oma kogemus keelekümblusprogrammi rakendamisest. Leppisime kokku, et järgmisel õppeaastal korraldame koos lapsevanematele ülelinnalise ürituse! Ümarlauas puudutati ka aktuaalset keskkonna teemat. Õppeasutustel on kohustus sorteerida prügi ja õpetada seda ka lastele, kuid vajaliku varustuse soetamisel vajatakse keskkonnaameti abi. Paljud koolid viivad läbi ja osalevad keskkonnaprojektides ning loodavad linna toetusele! Õnnitlesime sõbralikus õhkkonnas klubis sünnipäevanaisi! Ja kohtumispaik polnud juhuslikult valitud. Just Nobeli kohvikus toimusid kohtumised peaaegu kõigi klubi uute kandidaatidega. Klubi on juba suureks kasvanud, meid on kokku 24 ettevõtlikku naist, kes oma valdkonna juhtivad spetsialistid.

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

EENA ja Coca-Cola Fondi toetatud Empowering Women ettevõtlusprogrammis osalenud ukrainlannad avavad ettevõtteid Tallinnas, Tartus, Raplas, Viljandis ja Rõuges.

Aprilliga lõppes Eestis ettevõtlusprogramm Empowering Women, mis on teist aastat toetanud Ukrainast sõja tõttu lahkunud ja ettevõtluse huviga naisi Eestis. Demopäeval esitlesid osalejad 8 kuu pikkuse ettevõtlusprogrammi progressi ning ukrainlannade loodud ettevõtteid Tallinnas, Tartus, Raplas, Rõuges ja Viljandis.

Ester Eomois, EENA programmi juht: „Hea meel on olnud kaasas ja toetamas ukraina naiste sisseelamisel Eestisse nii kultuurililiselt kui töö alaselt. Kui alguses suhtlesime omavahel vene või inglise keeles, siis projekti lõpuüritusel juba mitmetega eesti keeles. Julgustan kõiki ukraina naiste ettevõtteid külastama ja tooteid ostma.”

Kuuri Kohvik asub tegutsema Rõuge südames asuva Kunstikuuri osana. Peretiim taotles edukalt Töötukassa alustava ettevõtja toetuse ning avab uksed 16. mail.

SKARB on pop-up käsitööpood, mis koondab Ukraina käsitöömeistrite loomingu ajutiste müügikohtadena kultuurisündmustel. Virtuaalne platvorm pakub käsitöömeistritele lisatuge. SKARB pop-up käsitööpood on järgmisena avatud Rahvustikand ühendab 2024 festivalil, Eesti vabaõhumuuseumis 19. mail 2024: https://www.facebook.com/events/373913258957546. SKARB pop-up pood veebis: https://www.instagram.com/skarb.popupshop/.

SOIHA looduslikud seebid ja näomaskid on valmistatud Viljandimaal Olga poolt. Empowering Women programmi jooksul on Olga üles seadnud veebipoe, kus saab tutvuda laia valikuga: https://www.soiha.store/.

Fruitiki suhkru- ja säilitusainete vabad puuviljasnäkid valmivad Tallinnas ning tänaseks on ettevõtte taga olev peretiim loonud  esmase püsikliendibaasi. Tellida saab Instagrami vahendusel: https://www.instagram.com/fruitiki.est/. Hetkel on käimas Hooandja kampaania, et laiendada müügitegevust Euroopasse ning selleks tootmisprotsessi automatiseerida: https://www.hooandja.ee/projekt/fruitiki.

Aquarellegant tiim tegutseb Tartus, luues siidimaale ja pakkudes siidimaali kursusi. Ettevõtlusprogrammi jooksul on olnud fookus tootearendusel.
Lisainfo: https://www.instagram.com/nadja_karpenkova/.

Maasika Baari looja Yevheniia osales Empowering Women ettevõtlusprogrammis teist korda, soovides oma senist käsitöömaiustuste valmistamise tegevust laiendada. Hetkel on käimas Hooandja kampaania, et avada käsitöömaiustuste kohvik Tartus: https://www.hooandja.ee/projekt/maasika-baar.

Unique Titanium Art tiim loob unikaalseid käsitööehteid Raplas, ning ettevõtlusprogrammis osalemise eesmärgiks on olnud taastada ettevõtte tegevus, mis Ukrainas sõja tõttu pooleli jäi. Lisainfo: https://www.instagram.com/uniquetitaniumart/.

EENA osales Empowering Women ettevõtlusprogrammi läbiviimisel koos  Garage48 ja Eesti Pagulasabiga. Programm kestis kaks aastat. Rahaliselt toetas programmi Coca-Cola Fond.

Empowering Women ettevõtlusprogramm algas Garage ideehäkatoniga, kus alustas enam kui 50 ettevõtlikku ukrainlannat, kellest enamik liikus edasi programmi ärimudeli ja äriplaani disainimise faasi. 6-kuulise mentorprogrammi vältel said osalejad lisatuge oma äriideede edendamiseks vajaduspõhise mentorluse, naisettevõtjate külastamise ning Eesti Pagulasabi MindSpring vaimse tervise programmi läbi.

EENA toetas ettevõtjaid arenguringudega ning avas programmi laiemale hulgale naistele. EENA programmis osales naisi kokku rohkem ligi 200, kes osalesid piirkondlikes arenguringides koos eesti naistega. Kogu programmi vältel on alustavatele naisettevõtjatele mentoritena toeks olnud enam kui 20 kohalikku ettevõtjat ja eksperti.

Tekst: Ester Eomois, EENA Ettevõtlusklubi liige, EENA programmi juht

EENA Ettevõtlusklubi delegatsioon külastas aprillis Tbilisit.

Gruusia Women For Tomorrow kutsel osalevad mõlema organisatsiooni esindajad Women Leadership foorumil, külastatakse Eesti saatkonda ja Gruusia naisettevõtjate ärisid. Samuti on kavas mitmed kultuurialased tegemised.

Women For Future delegatsioon plaanib külastada Tallinna järgmisel aastal.

10. aprillil toimus veebinar „Digikommunikatsiooni lahendused rohelises võtmes”, mida viisid läbi Siiri Tiivits-Puttonen ja Merle Koop.

Siiri tutvustas veebinari alguses turunduse aluseid rohekommunikatsioonis. Selleks, et saaks üldse kommunikatsioonist rääkida, tuleb kõigepealt sõnastada, miks me äri teeme, mida öelda tahame, mis on meie väärtused ja kuidas me äri teeme. Eduka kommunikatsiooni aluseks on missioon, visioon, eesmärgid ja väärtused.

Kuidas luua keskkonnasõbralikku brändi?

– Defineeri, kas ja kuidas on ettevõte rohelise ettevõtluse tavadega kooskõlas.

– Mõista klientide ootusi.

– Hinda hetkeseisu, kavanda tegevusplaan ja vii see ellu.

– Jaga oma lugu siiralt ja veenvalt.

– Anna sõnumit lugude abil edasi.

– Ole klientidega pidevas dialoogis.

– Mõõda ja analüüsi tulemusi.

Loe lähemalt

Mida teha, kui vajad oma ettevõtmisele kujundust?

– Kaardista oma vajadused ja ideed.

– Kaalu, kas saad ise hakkama või vajad abi.

– Pane kokku pakett vajaminevast: tähtaeg, idee lühikirjeldus, mõõdud digimaailmas, mõõdud trükistele, fotod, illustratsionid või idee nendest, keeletoimetatud tekstid, kontaktandmed, üleskutse tegevusele, ettevõtmise, partnerite ja sponsorite logod ning võimaluse korral värvikoodid, fondinimetused ja CVI ehk stiiliraamat.

Mida trükiste puhul jälgida?

Parim lahendus on digitaalne, kuid kui trükised või pakendid on siiski vajalikud, siis:

– vali loodust säästev materjal;

– kaalu templi kasutamist logo peale kandmisel;

– kasuta puidust silte;

– leia jätkusuutlikkust väärtustav trükikoda;

– telli optimaalne kogus ja formaat;

– ole loov taaskasutatud materjalidega. Inspireeri teisi oma nutikate lahendustega.

Aitäh, Siiri ja Merle, inspireeriva ja praktilise veebinari eest!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooniijuht, EENA Roheklubi liige

EENA Roheklubi raamatuklubi kolmas kohtumine toimus 27. märtsil Zoomis.

Roheklubil on hea meel kõiki keskkonnast ja rohemajandusest huvitunuid kutsuda igal kuul toimuvasse raamatuklubisse. Igaks kohtumiseks loeme kindlat raamatut, et seda seejärel koos analüüsida ja mõtteid vahetada. Sest päris tihti tuleb ette, et inimesed, kes küll loevad sama teost, märkavad erinevaid detaile ja tunnevad erinevaid emotsioone. On ka juhtunud, et pärast arutelu tekib soov raamat uuesti läbi lugeda, nö teise perspektiiviga. 

Märtsis kohtusime Valdur Mikita ja tema raamatuga „Mõtterändur“. 

“Mõtterändur” on tiivustav ja lootusrikas mõtterännak elu suurte küsimuste juurde.  

Mis on kodu? See on paik, kust algavad ja lõpevad kõik ajalood. Väike majake metsa ääres, mis mahutab endasse terve maailma. Nõiutud ait, kuhu universum heidab puhkama.  

Kui oleks olemas Eesti filosoofia, siis see võiks rännata mööda hingemaastikke. 

Suur rõõm oli seekord kohtuda Valdur Mikitaga, kelle raamatud on paljude südameid puudutanud. Ja minu arvates on Mõtterännak just selline teos, kust igaüks ennast ära tunneb. Meie vestluses tulid pinnale mõtted kodust ja koduhoovist, jumalast, surmast ja elu eesmärkidest. Need on suured küsimused mis võivad sind ummikusse ajada, kuid samal ajal on vastused tegelikult lihtsad ja südames olemas. “Ja siis ongi see tunne, et ma ju teadsin seda, aga see rabas mind ikkagi – nagu valendav kasetüvi”.  

Ühine vestlus kulges mööda meie hingemaastikke, kus igaüks enda mõtteid jagas ja Valdur neile vastu peegeldas. Ja kuigi “eestlane tahab siin maailmas kõik põhjalikult läbi mõelda, valgustada oma suhteid iseenda, teiste inimeste ja maailmaga (tehes seda rõhutatult omamoodi)”, siis “lahendus võib olla hoopis selles, et peaksime otsima õiget liikumise tunnet”.  

Suured tänud kõigile väga armsa kohtumise eest. Rändame edasi!  

Raamatuklubi järgmine kohtumine toimub 09. mail ja raamatuks valisime Kristiina Ehini “Janu on kõikidel kaks”.

Tekst: Mirell Merirand, EENA Roheklubi liige ja raamatuklubi eestvedaja

23. märtsil toimus Roomas BPW Euroopa presidentide kohtumine ja 11. noorte sümpoosium.

23. märtsil 2024 Roomas toimunud BPW Euroopa presidentide koosolekul ja noorte sümpoosiumil tehti kokkuvõtteid eelmisest perioodist ja plaane 2024. aastaks. Koosolekul osalesid BPW Euroopa klubide presidendid 23 riigist, jagati kogemusi ning tehti ülevaade BPW Euroopa esindajate tegevustest. Töörühmade juhid andsid ülevaate oma tegemistest.

Kohtumisele eelneval päeval oli kõikidel huvilistel võimalik tutvuda BPW Itaalia ettevõtlike naiste ja nende ettevõtetega. Lisaks külastasime Itaalia senatit, kus BPW esindajad ja Itaalia senaator vestlesid naistega seotud teemadel Itaalia näitel.

Traditsiooniliselt jagas iga riigi president presidentide kohtumisel oma riigi parimaid praktikaid ja saavutusi. EENA juhatus valis parimaks praktikaks programmi “Naised toetavad naisi – Eesti ja Ukraina”, mis vääris Euroopa presidentide arvates teist kohta. Esikoha pälvis Soome ja noorte parim praktika pärines Rootsist. On suur rõõm tõdeda, et Põhjamaad nii tugevalt esindatud olid.

Meie eesmärk oli programmi raames toetada ukraina põgenikest naisi Eesti piirkondlikes kogukondades naiste ettevõtlikkuse arendamisel ja enesearengus.

Programmi raames toimusid piirkondlikud ukraina ja eesti naiste arenguringid läbi 2023. aasta – moodustasime 22 arenguringi Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Narvas, kus osales ca 200 Eesti ja Ukraina naist. Metoodikaks kasutasime Signe Vesso coaching kaarte. Suvel toimus Vabaõhumuuseumis piknik koos eesti-ukraina naiste ühislaulmisega, kus osales ligi 100 naist. Ettevõtlikkuse arendamiseks korraldasime vaimse tervise teemalisi veebinare, kus osales kokku ca 150 naist ja lisaks ettevõtluse veebinare, mida viis läbi Jelena Žovnikova, ettevõtja, mentor, arenguringi juht. Ettevõtluse veebinarides osales kokku 85 naist.

Lisaks andsid oma tegevustest ülevaate BPW töörühmade juhid. Green and Suistainable töörühma tööst andis ülevaate töörühma eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen. Töörühma kuuluvad lisaks BPW Suurbritannia, Soome, Austria, Hispaania, Itaalia, Türgi ja Florida esindajad.

Töörühma suurim saavutus on BPW-ülese roheresolutsiooni koostamine. Resolutsioon käsitleb, kuidas BPW-s jätkusuutlikult ja roheliselt tegutseda ning hõlmab järgmisi teemasid:

– piirkondlike BPW klubide ja nende liikmete roheline ja jätkusuutlik mõtteviis;

– kuidas BPW-s sündmusi korraldada;

– millised on rohekontori suunised;

– reisimise viisid.

Resolutsioon näeb ette, et iga piirkond ja BPW klubi kehtestab endale suunised ja tegevuskava, kuidas järgmiste põlvkondade heaks loodust ja maailma päästa, mis sisaldavad järgmisi punkte:

– vastutav isik, kes on igal aastal juhatuses, osaleb igakuistel jätkusuutlikkuse töögrupi koosolekutel ja on organisatsiooni rohesaadik;

– organisatsioon aitab igal aastal teadlikkuse suurendamiseks korraldada vähemalt ühte suuremat jätkusuutlikkuse sündmust;

– organisatsioon kommunikeerib töörühma tegevused nii tegev- kui ka uutele liikmetele.

On suur rõõm teatada, et BPW Euroopa presidendid võtsid roheresolutsiooni vastu. See tähendab, et töörühma koostatud ja välja pakutud ettepanekuid hakatakse Euroopa-siseselt rakendama. Maailmatasemel hääletatakse roheresolutsiooni vastuvõtmist BPW maailmakongressil 17.–21. novembril St. Kitss´il. Tutvu resolutsiooniga

Presidentide kohtumisel valiti BPW Euroopale ka uus juhatus. Esimest korda BPW ajaloos valiti 2021. a BPW Euroopa koordinaator Eestist, Anu Viks Tallinna klubist. On suur rõõm ja au, et Anu valiti uuesti järgnevaks kolmeks aastaks BPW koordinaatoriks. Siirad õnnesoovid meie kõigi poolt! Aplaus oli lõputu!

11. noorte sümpoosiumi keskmeks oli koostöös parema tuleviku loomine. Sümpoosiumi raames toimus paneelarutelu teemal “Naiste olukord Euroopas”, kus naiste ja meeste võrdsusest ning naiste olukorrast rääkisid oma riigi näitel Itaalia, Malta, Prantsusmaa, Saksamaa ja Eesti noored naised. Kõige suuremaks probleemiks on palgalõhe. Välja toodi ka asjaolu, et isegi, kui naised rohkem pingutavad ja ennast rohkem harivad, siis hoolimata selleks valitakse kõrgematele ametikohtadele siiski mehed, sest jätkuvalt usutakse, et mehed on pädevamad juhid. Seega on ka teistes riikides soorollidesse traditsiooniline suhtumine – on meeste- ja naistetööd ja naiste ülesanne on kodu korras hoida ning lapsi kasvatada. Soorollid ja stereotüübid kinnistuvad juba lapsepõlvest, seega on muutuseks vajalik, et vanemad lapsi avatult kasvataksid. Kuigi murekohad on sarnased, siis usume, et koostöös on muutused võimalikud!

Lisaks paneelile toimus maailmakohvik, kus arutleti noorte jaoks oluliste teemad üle ja valiti tulevikuks tegevussuunad, mida BPW toel parandada ja millele tähelepanu pöörata – vaimne tervis, jätkusuutlikus, mentorlus, interaktiivsus, tehisintellekti ebaselged mõjud inimkonnale, majanduse ja geopoliitika ebastabiilsus, võrdsus.

Eestit esindas paneelis ja korraldustiimi töössse panustas EENA kommunikatsioonijuht Jolan Henriette Koduvere.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegemist oli väga sisukate ja inspireerivate päevadega. Tegutsemiseks on võimalusi ja uusi ideid küllaga. Nüüd tuleb need vaid teoks teha! On suur rõõm näha, et meie pingutused ja tegevused on teistele silma jäänud – oleme õigel kursil!

Järgmine BPW Euroopa presidentide kohtumine ja 12. noorte sümpoosium toimub 23.–25. mail 2025 – pange kalendrisse kirja ja esindame seal EENA-t sama edukalt ja mõnusas koosseisus kui Roomas!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

Fotod: Sheerah Kim, erakogu

Märts on naistekuu. Ja nii see juhtuski, et Narva naisteklubi EENA tähistas 8. märtsi veidi hiljem – 21. märtsil inspiratsiooniõhtuga naistele…. ja mitte ainult naistele… 

Sündmus toimus äsja avatud Narva Eesti Gümnaasiumis. Väärib märkimist, et sündmusel osales rekordarv inimesi – 47 – mis näitab külaliste väga suurt huvi õhtu teemade vastu.

Kohtumise peaesinejaks oli ainulaadne Kirsti Narinen, Soome suursaadik Eestis aastatel 2014–2018, kes tunneb Narvat väga hästi alates 1996. aastast. Praegu on ta Soome suursaadik Gruusias, Aserbaidžaanis ja Armeenias. Kirsti on naisjuhiks saamisel käinud pika tee, ta jagas seda oma loos. 

Naiste juhtimise teemalisel paneeldiskussioonis osalesid Soome Instituudi direktor Hannele Valkeeniemi, Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Irene Käosaar, Larisa Shabunova, Fortaco Eestonia peadirektor, Narva Aastate Naine, Ljubov Fomina, Narva Naisteklubi asutaja, Narva Aasta Naine 2023, Anna Farafonova, Eesti Keele Maja direktor, Narva Aasta Naine 2022, Maria Smorževskihh-Smirnova, Narva Muuseumi direktor, Narva Aasta Naine 2021.

Mis olid need inspireerivad teemad? Kuidas naiste juhtimine erineb meeste juhtimisest, mis mõjutab naisjuhi kujunemist, kuidas vastu pidada eluraskustele ja tulla toime elu väljakutsetega, mis inspireerib otsima uusi ideid ja mis aitab leida eesmärgi ja meeskonna, et see igas vanuses ellu viia. Ja muidugi paljastasid nad saladusi, kuidas naisjuht saab säilitada naiselikkust, ilu ja meelerahu, leida tasakaalu köögi ja karjääri vahel!

Õhtu viimases osas, mitteametliku suhtluse ajal, süttisid koosolekul osalejate ja külaliste silmad ning oli selge, et kõik vestlused olid õhtu helgete mõtete ümber, Kirsti kõne tsitaatidest ja  kõnelejate elukogemusest.  Ja see pikendas sündmust veel ühe tunni võrra. Inspiratsioon töötas! Lisaks inspireerisid toreda saatejuhi Karina Küppase improvisatsioon, Rafaeli muusikaline tervitus, õhtust osavõtjate omavaheline suhtlus ja muidugi maitsvad suupisted kohvikust Alex Kohvik! 

Sündmuse idee autoriks oli meie klubi liige ja Narva Aastate naine Larisa Šabunova. Ja idee viis ellu Narva klubi ärinaiste meeskond! Kõik, mis oli planeeritud, sai tehtud! Selliste sündmustega muudame ennast ja ümbritsevat maailma paremaks!

Tekst: Larissa Shabunova, Narva klubi

EENA Saaremaa klubi inspireerib naisi läbi filmide. Tavaliselt toimub filmiseanss korra kuus, kuid märtsis e naistekuul korraldasime Naised Kinos Festivali, mis koosnes viiest filmist. Meie klubiliige Liis Järvamägi käis kõiki filme vaatamas ja jagab oma kogemust filmifestivalist!

Otsustasin, et soovin filmifestivalist maksimaalselt osa saada. Ostsin festivali passi ja jäin esmaspäeva ootama. Ma valisin kõik filmid vaadata samal toolil ja see tekitas festivalist väga hubase tunde.

Festival algas esmaspäeval ja filme oli nädala jooksul kokku viis. Esimene film oli Barbie ja selle tarbeks olime klubiga organiseerinud ka elusuuruses nukukarbi, kuhu kõik naised said soovil sisse minna ja lasta endast pilti teha.

Filmi helgusega oli hea naiste nädalat alustada, sest teisipäeva filmiks oli Vaesekesed (Poor things). Ma imetlesin selle mitmekülgsust ja värvilisust.

Kolmapäeval näidati eestimaist, lausa Saaremaist filmi Mo mamma, millel oli kohal ka režissöör Eva Mägi ja tema ema, kellest inspireerituna olid loodud filmi peategelased. See film tõstatas palju teemasid eri põlvkondade naiste vahel ning aitas aru saada ema-tütre ja vanaema-laselapse suhetest. Eva rääkis ka filmi loomisest ja mamma mõjust tema režissööri karjäärile.

Pärast filmi jäime ka arutlema nii tolle kui eelmise filmi üle. See ongi selliste ühisvaatamiste võlu, et on rohkem grupi tunne ja on ka julgem nähtust arutada.

Neljas festivali film oli 1966. a klassik, Mees ja naine. Mina polnud seda näinud, kuid nautisin huviga tolleaegse kinokunsti tempot, sisu ja nüansse. Ilus film! Soovitan väga.

Viies ehk boonusfilm rullus lahti pühapäeval, mil esilinastus Saaremaal Eesti film Biva järve 8 nägu. Kohal oli ka režissöör Marko Raat. Ma olin treilerit mitu korda näinud ja see oli huvi tekitanud. Ma olin väga õnnelik, et filmi vaatama läksin, kuna see oli väga äge segu eesti ja jaapani kultuuridest ja omapäradest. Marko aitas lõpus küsimustele vastamisega ka mõned filmis segaseks jäänud teemad lahti selgitada.

Mis aga tekitas filmidest festivali? Thule kinos näidatakse ju filme iga päev! Valisime EENA Saaremaa klubiliikmetega need filmid, et luua nädala jooksul läbilõige naise elust ja rollidest ühiskonnas. Tavapärastele Naised Kinos igakuistele eluloofilmidele oli see just teise nurga alt naistele lähenemine. Ka sisuliselt tekkis mõnus pidulik tunne. Igale filmile sai Thule kinosse sammuda mööda punast kaunist vaipa, mis oli väljas ainult festivali filmide õhtutel. Lisaks sai enne seansse mekkida saaremaiseid ja ka kaugema nurga jooke! See tekitas mõnusa koosolemise ja organiseeritud sündmuse tunde. Aitäh, Liviko, Öun Drinks, Wösel ja IdeaFarm! Igat filmi avas Thule kino juht Kristi Porila tervitussõnade ja huvitavate faktidega filmist. Ägeda lisana oli kahel filmil võimalik vestelda ka režissööriga.

Jätkame igakuiste Naised Kinos filmidega iga kuu esimesel kolmapäeval kl 19. Ka siis on tasuta tervitusjook, kino juhi ja EENA Saaremaa klubiliikme Kristi Porila tervitussõnad ning võimalus pärast muljetama jääda. Kõik on oodatud!

7. märtsil toimus Butterfly Lounge´is EENA noorte korraldatud võrdse palga päeva vestlusõhtu “Hammustuskindel euro – tean oma väärtust palgaturul”.

Vestlusõhtu esimeses osas avas soolise palgalõhe teemat Bolti Mitmekesisuse ja Kaasamise juht Mare Heinluht.

Alustuseks selgitas Mare, mille poolest erinevad terminid sooline palgalõhe ja võrdne palk võrdse töö eest. Kui sooline palgalõhe arvutatakse meeste ja naiste keskmise tunnitasu põhjal, võtmata arvesse konkreetset tööd, siis võrdne palk võrdse töö eest võrdleb omavahel vaid sama või sarnast tööd tegevate meeste ja naiste palkasid.

Faktid palgalõhe kohta Eestis:

– Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2022. aastal 17,7% väiksem kui meestel;

– kõige suurem on meeste ja naiste palkade lõhe finants- ja kindlustustegevuses (32,9%), kaubanduses (31,6%), muudes teenindavates tegevustes (27,8%) ja tööstuses (25,8%);

– naisjuhtide osakaal tõusis Eestis 2021. aastal esmakordselt üle 40%;

– palgalõhe ei mõjuta ainult praegust töist sissetulekut, tulevikus kandub sooline palgalõhe üle pensionilõheks;

– palgalõhet põhjustavad eelkõige soostereotüübid.

Mida teha?

– Tea oma väärtust – vii ennast palgatasemega oma valdkonnas ja sarnastel positsioonidel kurssi;

– vii end kurssi läbirääkimisstrateegiatega.

Mida toob tulevik?

2026. a juunist hakkab kehtima EL-i Palgaläbipaistvuse direktiiv, mille peamine eesmärk on soolise palgalõhega võitlemine. Direktiivi eesmärk on tugevdada meestele ja naistele võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet ja diskrimineerimise kaitset. Alates 100 töötajaga organisatsioonidele hakkab kehtima aruandluskohustus, mis tähendab, et tööandjad peavad soolist palgalõhet hakkama mõõtma. Järelevalvet hakkab teostama Tööinspektsioon.

Õhtu sissejuhatusele järgnes vestlusring, kus lisaks Marele osalesid Mari-Leen Albers ja Meelis Tomson aka marimell. Mari-Leen ja Meelis rääkisid, kuidas nemad tunnetavad soolist palgalõhe kui probleemi, kuidas soorollid nende pereelus kajastuvad ning millist eeskuju nad oma lastele annavad.

Saime ka vastuse ka põletavale küsimusele – mida mehed päriselt soolisest palgalõhest arvavad ja omavahel räägivad?

Kõlama jäi mõte, et seni, kuni on naisi, kes eeldavad, et mees peab kõige eest maksma, ei muutu ka meeste suhtumine naistesse, kui endaga võrdsesse partnerisse. Seega naised loovad ise oma standardid. Eneseväärtustamine on naise esmane töö!

Kirsiks tordil lõpetas õhtu koomiliste eluliste seikadega stand-up koomik Ann Vaida.

Oli väga sisukas, tore ja mõnus õhtu!

Suur aitäh kõikidele korraldajatele, esinejatele ja osalejatele!

Fotogalerii (Jelizaveta Gross)

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

EENA kandidaatliikme Margit Saarnaki õmbluskoolitus

EENA Tallinna klubi kandidaatliige Margit Saarnak korraldas naistele õmbluskoolituse 11. märtsil. Osaleda said kõik EENA naised, kes soovisid teha tutvust õmblusmaailmaga ja oma riietele kohendusi teha.

Sündmus oli ühtlasi kantud ka säästvast ja rohelisest maailmavaatest, sest Margitiga kohtumise teemaks oli rõivaste parandamine ja kohendamine. Need on oskused, mis olid olemas meie emadel ja vanaemadel, kuid peale kasvavad põlvkonnad on neid juba unustamas või ei teagi enam.

Kirg ja kutsumus juba lapsepõlvest

Margiti õmblemise kirg on tema südames elanud juba lapsepõlvest. Esialgsed teadmised ja oskused tulid vanaema ja ema kõrval õmmeldes.

Edasised õpingud ja kogemused tulid Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, õmbluskoondises Lembitu ja
täienduskoolitustelt  Tallinna Tööstushariduskeskuses, Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis.

Soov jagada oma teadmisi

Teine kutsumus, mis Margitit sütitab, on soov jagada oma teadmisi. Tänaseks on ta olnud koolitaja rollis olnud juba 13 aastat. Õpetajana on ta eesmärgiks aidata õpilasel leida see teema, mis teda kõnetab ja inspireerib.

Margitit rõõmustab väga, kui õpilane saab õpetustest julgustust ning jätkab oma teekonda enesekindluse ja tegutsemissooviga.

Margiti koolitus oli väga inspireeriv ja meil on hea meel tervitada uut liiget EENA Tallinna klubis.

Aitäh Margitile külaskäigu eest ja täname kõiki osalejaid.

Tallinn, 11. märts 2024

EENA on EVEA konkursi “Eesti Ettevõtlik vaim 2023” “Koostöö Vedur” kategooria võitja.

EENA pälvis tunnustuse alates 2020. aastast korraldatava üle-Eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” eest, mille eesmärk on üle-Eestilise, enam kui 2000 naisettevõtjat ühendava võrgustiku loomine ja laiendamine. Võrgustiku liikmetest saavad rohelise äritegevuse eestvedajad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt.

Kui esimestel aastatel tõstsime oma programmi kaudu roheteadlikkust, siis 2023. aastal keskendusime praktiliste oskuste arendamisele – kuidas teenused ja tooted roheliseks muuta ning kuidas uusi roheettevõtteid luua. Programmi toetas Coca-Cola Fond ning partnerid olid EBS ja EVEA.

Programmi raames toimusid roheettevõtluse häkatonid üle Eesti, veebinarid, mida vedasid eest oma valdkonna parimad spetsialistid, ning ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik”. Alates 2020. aastast korraldab EENA üleilmset Maapäeva, mille raames 16 riigi ettevõtlikud naised Maaemale keskkonda hoidva lubaduse andsid.

Programmi partnersuhete juht Ester Eomois rõhutab koostöö olulisust ja mõju: “Usume, et jah, mõnikord jõuad kiiremini edasi, kui tegutsed üksinda. Kui soovid kaugele minna, on vaja tegutseda koos. EENA on roheprojektis sellest lähtunud – rohetiimid, häkatonid, kohtumised mentoritega ja konverents olid need kohad, kus koostegemine andis tulemusi. Meie programmist sai eelmisel aastal tuule tiibadesse 150 naisettevõtjat. Aitäh Coca-Cola Fondile, kes meie programmi EENAs on läbi aastate toetanud!”

2023. aastal valmis programmi raames ettevõtluskogukonna portaal roheettevotlus.ee, mis on mõeldud väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes soovib ettevõtet asutada või oma ettevõtte tegevust rohelisemaks ning keskkonnasäästlikumaks muuta. Portaali eesmärk on tuua kokku rohelise ettevõtluse entusiastid-ettevõtjad, pakkudes neile kogu vajalikku informatsiooni roheettevõtlusest ühest kohast.

Roheettevotlus.ee on eestikeelne portaal, mis annab vastused kõige põletavamatele ning praktilistele küsimustele – roheettevõtja ABC. Portaalis on üle 100 kasuliku ja inspireeriva artikli, mida loeb igakuiselt u 2500 inimest.

Portaali eesmärk on enam kui 1000 ettevõtjat ühendava kogukonna loomine ja soovime ettevõtjaid ka koostööle innustada. Hetkel on kogukonnaga liitunud 500 ettevõtjat.

Oled ootatud liituma

 – kui sul on väike- või keskmise suurusega ettevõte ja soovid seda roheliselt arendada;

 – kui sul on roheteenuseid ja tooteid pakkuv ettevõte;

 – kui soovid luua oma ettevõtet ja teha seda keskkonnasäästlikul moel.

Programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen leiab, et muutused on tõesti võimalikud, kui nendesse ise uskuda: “On väga hea meel näha, kuidas ettevõtjad üha enam pööravad tähelepanu kestlikkusele ja muutusi tõesti südamest teevad. Naised on võtnud juhtrolli jätkusuutlikkuse edendamisel, luues muutusi organisatsioonides, ettevõtetes ja kogukondades. Nende hoolivus ja pühendumine aitavad luua tilkhaaval muutust, mida meie planeet hädasti vajab. Jätkusuutlikkusele keskendumine on mitte ainult eetiline kohustus, vaid ka strateegiline eelis tulevikus.”

Suur aitäh EVEA-le tunnustuse eest! Oleme väga tänulikud ja meil on suur rõõm näha, et roheliselt on tõesti võimalik.

Fotogalerii – Marko Mumm

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

20. veebruaril toimus veebinar „Tööstuse vaade: kuidas ESG nõudeid oma ettevõtte kasuks pöörata”, mida viis läbi EENA Roheklubi kandidaatliige Kristiin Bauer.

Kristiin Bauer avas veebinaril “Tööstuse vaade: kuidas ESG nõudeid oma ettevõtte kasuks pöörata” oma arusaama ESG-st ja sellest, miks jätkusuutlikud muutused just tootmissektoris eriti tähendusrikkad on. Lisaks pakkus Kristiin välja ka võimalikke lahendusi, mis aitaksid ESG eesmärke täita. 

Tootmissektor on üks maailma suurima keskkonnamõjuga sektoreid, kus jätkusuutlik mõtteviis loob võimalusi riskide haldamiseks, usaldusväärsete suhete tugevdamiseks, kulude vähendamiseks, tulude kasvatamiseks ja konkurentsieeliseks.

ESG on investeerimisstrateegia, mis võtab arvesse keskkonnaalast vastutust, sotsiaalset mõju ja juhtimistavasid. ESG ei ole vaid aruandlus, see on on eetikast lähtuvalt õigete asjade tegemine, vastutustundlikkus ja suhtumine austusega oma töötajatesse, äripartneritesse, ühiskonda ja keskkonda. Õigete asjade tegemine nõuab aga pühendumist, struktuuri ja strateegilist lähenemist. 

Keskkonnaalane vastutus (E) tööstuses hõlmab nt õhu- ja veekvaliteeti, jäätmeid ja ringmajandust, energiakulusid ja taastuvate energiaallikate kasutamist, kliimariske, kasvuhoonegaaside emissioone ja bioloogilist mitmekesisust.

Võimalike lahendustena pakkus Kristiin välja taastuvenergiasse ja energiatõhususse investeerimise, tarnijate keskkonnamõju jälgimise, rohelise tarneahela põhimõtete kehtestamise ja materjalide ringluses hoidmise.

Sotsiaalne vastutus (S) hõlmab töötingimusi, töötajate mitmekesisust, võrdsust, tervist ja ohutust ning kogukonna mõju.

Võimalikud lahendused: tagada töötajate õiglased töötingimused ja arenguvõimalused, edendada mitmekesisust ja kaasatust organisatsioonis, toetada kogukondade heaolu ja osaleda sotsiaalsetes algatustes, külastada oma tootmist ning suhelda töötajatega.

Ettevõtte juhtimine (G) hõlmab ettevõtte juhtimisstruktuuri tugevdamist, läbipaistvuse suurendamist, eetikastandardite kehtestamist, sidusrühmade kaasamist ja riskijuhtimist. 

Lahendustena tõi Kristiin välja ettevõtte juhtimisstruktuuride tugevdamise, läbipaistvuse suurendamise, eetikakoodeksi kujundamise, hea juhtimistava järgimise ja koostöö sidususrühmadega.

Kuidas alustada?

– Teadlikkuse tõstmine ja koolitused

– Juhtimine ja ressursid

– Topeltolulisuse analüüs

– Hetkeolukorra kirjeldamine

– Strateegia ja tegevuskava paikapanek

– Rakendamine ja järjepidev andmehaldus

– Aruande koostamine

– Säilitamine ja parendamine

Teadlikkuse suurendamiseks lõi Kristiin ka podcasti ESG Impulss, mis annab kogemuslugude abil tõuke ettevõtjatele, kes on oma ettevõtte juba jätkusuutlikumaks muutnud. Kristiin jagab podcastis nõuandeid, kuidas alustada, milliseid eesmärke seada ning milliseid väljakutseid kestlikuks saamise teel on juba ette tulnud. Kui soovid oma lugu teistega jagada, siis kirjuta kristiin@productionesg.ee!

Aitäh, Kristiin Bauer, inspireeriva loengu eest ja teretulemast EENA liikmete sekka!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooniijuht, EENA Roheklubi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja

EENA VOLIKOGU 10.02.2024

10.02.2022 toimus EENA volikogu Põltsamaal, Pajusis, restoranis Von Wahl. Volikogul arutati traditsioonilisi ja olulisi teemasid: 2024. aasta suursündmused, klubide aastaplaanid ja anti ülevaade roheprogrammi “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” jätkumisest. Suur rõõm on tõdeda, et EENA algatatud programm on võtnud rahvusvahelise suuna. Koostöös on kõik võimalik, kui on vaid tahtmist ja soovi kaugemale pürgida!

Seekordsel volikogul esines külalisena Marina Kaljurand, kes andis ülevaate naiste olukorrast nii Eestis kui ka Euroopas. Oli igati huvitav ja vajalik kuulamine.

Volikogu oli väga sisukas ning meid ootab ees väga põnev ja sündmusterohke aasta!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

EENA Roheklubi esimene strateegiapäev toimus 3. veebruaril Aegviidus.

Strateegiapäeva eesmärk oli üksteisega paremini tuttavaks saada ja koos klubi tegevusi planeerida.

Tutvumisringis jagas iga osaleja ka oma eesmärke ja ootusi klubile. Enim rõhutati soovi korraldada toredeid sündmusi, luua uusi traditsioone ning mõnusalt koos aega veeta.

Ootused täitusid suurepäraselt, sest kalender täitus põnevate sündmustega kiiresti. Nende seast leidub kindlasti kõigile midagi, seega tasub kindlasti sündmuste kalendril pilk peal hoida.

Tulemas on põnev ja meeldejääv aasta!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht, Roheklubi liige

EENA Roheklubi raamatuklubi teine kohtumine toimus 25. jaanuaril Zoomis.

Roheklubil on hea meel kõiki keskkonnast ja rohemajandusest huvitunuid kutsuda igal kuul toimuvasse raamatuklubisse. Igaks kohtumiseks loeme kindlat raamatut, et seda seejärel koos analüüsida ja mõtteid vahetada. Sest päris tihti tuleb ette, et inimesed, kes küll loevad sama teost, märkavad erinevaid detaile ja tunnevad erinevaid emotsioone. On ka juhtunud, et pärast arutelu tekib soov raamat uuesti läbi lugeda, nö teise perspektiiviga.

Jaanuarikuu raamatuklubi keskmeks oli Toomas Trapido poolt kirja pandud rännaku lugu „Lood, mis loovad.”

Seal kutsub Toomas meid rännakule, kus kohtume Maaema Gaiaga, käime suitsusaunas ja visiooniotsingul. Liigume ka varjudemaal ja jõuame ilusamasse ning maailma lootust andvate praktikateni. Selle rännaku jooksul jõuame jalutada läbi evolutsiooni ja kohtuda taipamistega.

Väga huvitavaks muutsid seekordse kohtumise ka Toomase enda selgitused ja sügavam lugu nende tekstide taga. Loomulikult jäime pikemalt pidama draakoniunistamise juurde, sest algamas on ju draakoni aasta. Kuid muidugi pani silmad särama ka teadmine, et antud metoodika aitab enda idee tasandil olevaid projekte ellu kutsuda ja neid edukalt teostada.

Vestluse käigus kerkisid ka küsimused, mida igaüks võib ka täna mõelda:

„Mismoodi me elaks, kui me tunneks vähem hirmu? Või ei tunnekski hirmu.“;

„Kuidas oma meeli teravamaks treenida, saada hea tunnetus ennast ümbritsevaga, loodusega, et kogeda tervlikkust?“;

„Milline sa oleks, kui sind poleks kunagi midagi tegema sunnitud?“.

Võib tõesti öelda, et antud raamat on nagu elamise õpik. Sealt leiab huvitavaid metoodikaid ja elamise vorme, mida maailmas juba aastaid (kui mitte sadu) tehakse ja mis tunduvad nii inimlikud ja loomulikud. Rännak missugune!

Kel tekkis raamatu vastu suurem huvi, siis võib julgelt Toomase poole pöörduda: toomas.trapido@gmail.com

Raamatuklubi järgmine kohtumine toimub 27. märtsil ja raamatuks valisime Valdur Mikita “Mõtterändur”.

Tekst: Mirell Merirand, EENA Roheklubi liige ja raamatuklubi eestvedaja

EENA Tallinna klubi tähistas 30. sünnipäeva näituse ja tordiga.

30. sünnipäevale kohaselt külastati vägagi eksklusiivset näitust. Keila-Joa lossis on kuni 30. juunini avatud Christian Diori näitus “The Elegancy of Dior Women”.

Christian Diori moemaja esimesest kollektsioonist on möödunud juba kuus aastakümmet. Ei ole just palju moemajasid, millel on õnnestunud tõusta klassiku staatusesse. Dioril on see õnnestunud ning Diori nimi seostub moemaailmas kõrgklassi elegantsiga. Praeguseks on paljud Diori kleidid jõudnud Prantsusmaa ja Ühendriikide muuseumidesse ning erakätes olevatesse kollektsioonidesse.

Eestis korraldab esimese Christian Diori moemaja unustamatut loomingut tutvustava näituse Aleksander Vassiljevi fond. Aleksander Vassiljev on vene ja prantsuse moeajaloolane, kollektsionäär, sisekujundaja, teatrikunstnik, kirjanik, lektor ja telesaatejuht. Aleksander Vassiljev omab üht suuremat vanade kostüümide erakogu, mida ta on täiendanud aastast 1985. See sisaldab mitukümmend tuhat eksponaati.

Seda võrratut näitust tutvustas meile rahvusvaheliselt tunnustatud pitsi-, disaini- ja ehtekunstnik Piret Kartus. Piret tegi eenalannadele suurepärase ekskursiooni, tutvustades põhjalikult nii Diori elulugu kui ka näituse eksponaate.

Sünnipäev jätkus Laulasmaa spaa restoranis õnnitluste, tordi söömise ja klubi algusaegade meenutamisega. Väga tore oli näha, et kohal olid nii mõnedki asutajaliikmed kui ka klubi presidendid.

Oli väga mõnus ja südamlik pärastlõuna!

Aitäh, Virve Poom ja Krista Laanet, korraldamast!

Suur tänu Piretile põhjaliku ja huvitava ekskursiooni eest!

Suur tänu ja kummardus asutajaliikmetele ning presidentidele, sest ilma Tallinna klubita ei oleks ka EENA-t!

Soovime teile pikka iga, rõõmu ja edu! Olete tõelised esirea naised!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht