Veebiseminar "Töösuse vaade: kuidas ESG nõudeid oma ettevõtte kasuks pöörata"

20. veebruaril toimus veebinar „Tööstuse vaade: kuidas ESG nõudeid oma ettevõtte kasuks pöörata”, mida viis läbi EENA Roheklubi kandidaatliige Kristiin Bauer.

Kristiin Bauer avas veebinaril “Tööstuse vaade: kuidas ESG nõudeid oma ettevõtte kasuks pöörata” oma arusaama ESG-st ja sellest, miks jätkusuutlikud muutused just tootmissektoris eriti tähendusrikkad on. Lisaks pakkus Kristiin välja ka võimalikke lahendusi, mis aitaksid ESG eesmärke täita. 

Tootmissektor on üks maailma suurima keskkonnamõjuga sektoreid, kus jätkusuutlik mõtteviis loob võimalusi riskide haldamiseks, usaldusväärsete suhete tugevdamiseks, kulude vähendamiseks, tulude kasvatamiseks ja konkurentsieeliseks.

ESG on investeerimisstrateegia, mis võtab arvesse keskkonnaalast vastutust, sotsiaalset mõju ja juhtimistavasid. ESG ei ole vaid aruandlus, see on on eetikast lähtuvalt õigete asjade tegemine, vastutustundlikkus ja suhtumine austusega oma töötajatesse, äripartneritesse, ühiskonda ja keskkonda. Õigete asjade tegemine nõuab aga pühendumist, struktuuri ja strateegilist lähenemist. 

Keskkonnaalane vastutus (E) tööstuses hõlmab nt õhu- ja veekvaliteeti, jäätmeid ja ringmajandust, energiakulusid ja taastuvate energiaallikate kasutamist, kliimariske, kasvuhoonegaaside emissioone ja bioloogilist mitmekesisust.

Võimalike lahendustena pakkus Kristiin välja taastuvenergiasse ja energiatõhususse investeerimise, tarnijate keskkonnamõju jälgimise, rohelise tarneahela põhimõtete kehtestamise ja materjalide ringluses hoidmise.

Sotsiaalne vastutus (S) hõlmab töötingimusi, töötajate mitmekesisust, võrdsust, tervist ja ohutust ning kogukonna mõju.

Võimalikud lahendused: tagada töötajate õiglased töötingimused ja arenguvõimalused, edendada mitmekesisust ja kaasatust organisatsioonis, toetada kogukondade heaolu ja osaleda sotsiaalsetes algatustes, külastada oma tootmist ning suhelda töötajatega.

Ettevõtte juhtimine (G) hõlmab ettevõtte juhtimisstruktuuri tugevdamist, läbipaistvuse suurendamist, eetikastandardite kehtestamist, sidusrühmade kaasamist ja riskijuhtimist. 

Lahendustena tõi Kristiin välja ettevõtte juhtimisstruktuuride tugevdamise, läbipaistvuse suurendamise, eetikakoodeksi kujundamise, hea juhtimistava järgimise ja koostöö sidususrühmadega.

Kuidas alustada?

– Teadlikkuse tõstmine ja koolitused

– Juhtimine ja ressursid

– Topeltolulisuse analüüs

– Hetkeolukorra kirjeldamine

– Strateegia ja tegevuskava paikapanek

– Rakendamine ja järjepidev andmehaldus

– Aruande koostamine

– Säilitamine ja parendamine

Teadlikkuse suurendamiseks lõi Kristiin ka podcasti ESG Impulss, mis annab kogemuslugude abil tõuke ettevõtjatele, kes on oma ettevõtte juba jätkusuutlikumaks muutnud. Kristiin jagab podcastis nõuandeid, kuidas alustada, milliseid eesmärke seada ning milliseid väljakutseid kestlikuks saamise teel on juba ette tulnud. Kui soovid oma lugu teistega jagada, siis kirjuta kristiin@productionesg.ee!

Aitäh, Kristiin Bauer, inspireeriva loengu eest ja teretulemast EENA liikmete sekka!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooniijuht, EENA Roheklubi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja

EENA VOLIKOGU 10.02.2024

10.02.2022 toimus EENA volikogu Põltsamaal, Pajusis, restoranis Von Wahl. Volikogul arutati traditsioonilisi ja olulisi teemasid: 2024. aasta suursündmused, klubide aastaplaanid ja anti ülevaade roheprogrammi “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” jätkumisest. Suur rõõm on tõdeda, et EENA algatatud programm on võtnud rahvusvahelise suuna. Koostöös on kõik võimalik, kui on vaid tahtmist ja soovi kaugemale pürgida!

Seekordsel volikogul esines külalisena Marina Kaljurand, kes andis ülevaate naiste olukorrast nii Eestis kui ka Euroopas. Oli igati huvitav ja vajalik kuulamine.

Volikogu oli väga sisukas ning meid ootab ees väga põnev ja sündmusterohke aasta!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

EENA Roheklubi esimene strateegiapäev toimus 3. veebruaril Aegviidus.

Strateegiapäeva eesmärk oli üksteisega paremini tuttavaks saada ja koos klubi tegevusi planeerida.

Tutvumisringis jagas iga osaleja ka oma eesmärke ja ootusi klubile. Enim rõhutati soovi korraldada toredeid sündmusi, luua uusi traditsioone ning mõnusalt koos aega veeta.

Ootused täitusid suurepäraselt, sest kalender täitus põnevate sündmustega kiiresti. Nende seast leidub kindlasti kõigile midagi, seega tasub kindlasti sündmuste kalendril pilk peal hoida.

Tulemas on põnev ja meeldejääv aasta!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht, Roheklubi liige

EENA Roheklubi raamatuklubi teine kohtumine toimus 25. jaanuaril Zoomis.

 

Roheklubil on hea meel kõiki keskkonnast ja rohemajandusest huvitunuid kutsuda igal kuul toimuvasse raamatuklubisse. Igaks kohtumiseks loeme kindlat raamatut, et seda seejärel koos analüüsida ja mõtteid vahetada. Sest päris tihti tuleb ette, et inimesed, kes küll loevad sama teost, märkavad erinevaid detaile ja tunnevad erinevaid emotsioone. On ka juhtunud, et pärast arutelu tekib soov raamat uuesti läbi lugeda, nö teise perspektiiviga.

 

Jaanuarikuu raamatuklubi keskmeks oli Toomas Trapido poolt kirja pandud rännaku lugu „Lood, mis loovad.”

Seal kutsub Toomas meid rännakule, kus kohtume Maaema Gaiaga, käime suitsusaunas ja visiooniotsingul. Liigume ka varjudemaal ja jõuame ilusamasse ning maailma lootust andvate praktikateni. Selle rännaku jooksul jõuame jalutada läbi evolutsiooni ja kohtuda taipamistega.

 

Väga huvitavaks muutsid seekordse kohtumise ka Toomase enda selgitused ja sügavam lugu nende tekstide taga. Loomulikult jäime pikemalt pidama draakoniunistamise juurde, sest algamas on ju draakoni aasta. Kuid muidugi pani silmad särama ka teadmine, et antud metoodika aitab enda idee tasandil olevaid projekte ellu kutsuda ja neid edukalt teostada.

 

Vestluse käigus kerkisid ka küsimused, mida igaüks võib ka täna mõelda:

„Mismoodi me elaks, kui me tunneks vähem hirmu? Või ei tunnekski hirmu.“;

„Kuidas oma meeli teravamaks treenida, saada hea tunnetus ennast ümbritsevaga, loodusega, et kogeda tervlikkust?“;

„Milline sa oleks, kui sind poleks kunagi midagi tegema sunnitud?“.

 

Võib tõesti öelda, et antud raamat on nagu elamise õpik. Sealt leiab huvitavaid metoodikaid ja elamise vorme, mida maailmas juba aastaid (kui mitte sadu) tehakse ja mis tunduvad nii inimlikud ja loomulikud. Rännak missugune!

 

Kel tekkis raamatu vastu suurem huvi, siis võib julgelt Toomase poole pöörduda: toomas.trapido@gmail.com

 

Raamatuklubi järgmine kohtumine toimub 27. märtsil ja raamatuks valisime Valdur Mikita “Mõtterändur”.

 

Tekst: Mirell Merirand, EENA Roheklubi liige ja raamatuklubi eestvedaja

Toomas Trapido "Lood, mis loovad"

EENA Tallinna klubi tähistas 30. sünnipäeva näituse ja tordiga.

 

30. sünnipäevale kohaselt külastati vägagi eksklusiivset näitust. Keila-Joa lossis on kuni 30. juunini avatud Christian Diori näitus “The Elegancy of Dior Women”.

Christian Diori moemaja esimesest kollektsioonist on möödunud juba kuus aastakümmet. Ei ole just palju moemajasid, millel on õnnestunud tõusta klassiku staatusesse. Dioril on see õnnestunud ning Diori nimi seostub moemaailmas kõrgklassi elegantsiga. Praeguseks on paljud Diori kleidid jõudnud Prantsusmaa ja Ühendriikide muuseumidesse ning erakätes olevatesse kollektsioonidesse.

Eestis korraldab esimese Christian Diori moemaja unustamatut loomingut tutvustava näituse Aleksander Vassiljevi fond. Aleksander Vassiljev on vene ja prantsuse moeajaloolane, kollektsionäär, sisekujundaja, teatrikunstnik, kirjanik, lektor ja telesaatejuht. Aleksander Vassiljev omab üht suuremat vanade kostüümide erakogu, mida ta on täiendanud aastast 1985. See sisaldab mitukümmend tuhat eksponaati.

Seda võrratut näitust tutvustas meile rahvusvaheliselt tunnustatud pitsi-, disaini- ja ehtekunstnik Piret Kartus. Piret tegi eenalannadele suurepärase ekskursiooni, tutvustades põhjalikult nii Diori elulugu kui ka näituse eksponaate.

Sünnipäev jätkus Laulasmaa spaa restoranis õnnitluste, tordi söömise ja klubi algusaegade meenutamisega. Väga tore oli näha, et kohal olid nii mõnedki asutajaliikmed kui ka klubi presidendid.

 

Oli väga mõnus ja südamlik pärastlõuna!

 

Aitäh, Virve Poom ja Krista Laanet, korraldamast!

 

Suur tänu Piretile põhjaliku ja huvitava ekskursiooni eest!

 

Suur tänu ja kummardus asutajaliikmetele ning presidentidele, sest ilma Tallinna klubita ei oleks ka EENA-t!

 

Soovime teile pikka iga, rõõmu ja edu! Olete tõelised esirea naised!

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

 

Tallinna klubi asutajaliikmed sünnipäevatorti lahti lõikamas

Traditsiooniline Tallinna klubi korraldatav uue aasta alguse pidu toimus 12. jaanuaril restoranis Maikrahv.

Avasõnad ütles Tallinna klubi president Maie Mängel. Glitrisäras uue aasta pidu aitas korraldada Tallinna klubi kandidaatliige Gretel Heinmets, kes peol õnnitluste saatel klubi liikmeks sai. Palju õnne, Gretel!

Õhtu kulges tempokalt, pakkudes nii suurepäraseid maitseelamusi kui ka seltskonda. Õhtusöögi vahele pakkus elamusi tantsugrupp Rosa Negra, kus säras ka Tallina klubi liige Merike Värik.

Kirsiks tordil astus õhtu lõpuks laval üles show-saksofonist Henry Aruküla.

Taaskord sai kinnitust tõsiasi, et eenalannad armastavad tantsida, sest tantsuplats täitus juba esimese loo ajal naeratuste ja energiaga.

Oli äärmiselt mõnus, meeleolukas ja lõbus õhtu.

Suur tänu kõikidele korraldajatele ja osalejatele!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

EENA tutvustas oma projekte rahvusvahelisel konverentsil

EENA endine president Ester Eomois esines Loov Eesti rahvusvahelisel konverentsil, kus jagas kogemusi naisi toetavate projektide kirjutamisest, meeskonna loomisest ja projektide läbiviimisest. Oma esitluses selgitas ta lähemalt naiste toetamise tähtsust ühiskondlike muutuste ellu viimisel.

Viimase viie aasta jooksul on EENA toetanud naisi ja ettevõtlikkust mitme suure projekti raames – seda noorte naiste ettevõtlikkuse arendamisel, roheettevõtluse loomisel kui  ukraina naiste integreerumisel meie ühiskonda. Projektide elluviijaks on olnud alati EENA naised kõikidest EENA klubidest. Suur aitäh, kõigile! EENA partneriteks on olnud EBS, EVEA, Garage 48, Junior Achievement, StartUp Estonia ja Ukraina naiste organisatsioon Divergent Women. Kõikide projektide rahaline toetaja on olnud Coca-Cola Foundation.

Tekst: Ester Eomois, EENA Ettevõtlusklubi liige

EENA Pärnu klubi naised oma esimest zentanglit joonistamas

EENA Pärnu klubi alustas aastat 10.jaanuaril inspireeriva töötoaga, kus õpiti zentangleid joonistama. Infot ja nõuandeid uudse meetodi kohta jagas Gerda Mihhailova, kes on eksperimenteerinud erinevate kunstivormidega oma vaimse tervise hoidmiseks ja nimetab üheks väga oluliseks vaimse tervise vitamiiniks kunsti.

Kes poleks omal nahal kogenud ärevust, et hunnik töid on kuhjunud ja mõtted on kogu aeg töö juures ning ei suuda end isegi uneajaks välja lülitada? Ärevushäireid kogevad erinevate uuringute andmetel maailmas 10%–28% inimestes. Zentangle tehnikas joonistamine on erinevate mustrite kombinatsioonid, mis ei ole mõeldud midagi kindlat kujutama.

Zentangle on meditatiivne mustrite joonistamine, millega igaüks saab hakkama ja mille tegemiseks pole vaja erilisi oskusi ega abivahendeid – piisab harilikust pliiatsist, paberist ja tintenpenist.

Gerda jagas mõned näpunäited zentangliga alustamiseks ja järgmised tund aega oli ruumis kuulda vaikset nohistamist, kus igaüks keskendus oma tööle ja paberile tasapisi ilmuvale mustrile.

Kui mustrid juba enam-vähem kuju hakkasid võtma, siis hakati ka rohkem omavahel vestlema ja kogemusi jagama. Tõesti, igaüks võib olla kunstnik ja luua kauneid asju lihtsate vahenditega ning samas anda puhkust oma meeltele.

Kadrin igatahes ütles, et temal on nüüd unetu öö kindlustatud, sest uus meetod on nii inspireeriv ja sooviks üha uusi mustreid luua 🙂

EENA Pärnu klubi naised ja juhendaja Gerda Mihhailova

Rannamõisa naistelt väikesed jõulukingitused

Juba mitmendat aastat on Rannamõisa klubi teinud Harku valla koduhooldusteenusel olevatele klientidele väikesed jõulukingitused.

Kingitused koos südamlike pühadesoovidega toimetati eakateni juba varakult – detsembrikuu esimesel ja teisel nädalal. Abiks kingituste kättetoimetamisel olid valla hooldustöötajad. Sellel aastal oli kingituseks ligi viiekümnele kingisaajale šokolaad ja piparkoogid.

Rannamõisa naised soovivad kõigile kauneid jõulupühi!

 

Tekst: Harku Valla Teataja, vt ka Harku Valla Teataja 21.12.2023

Fotod: Algi Sinisalu

EENA Võru klubi tähistas 9. detsembril suurejoonelise peo ja inspireerivate vestlustega 10. tegutsemisaastat.

 

Pidu toimus klubi loomise päeval ja tähendusrikkas kohas – samas majas, kus klubi 10 aastat tagasi alguse sai. Võru klubi liige Piret Haljend veab seal nüüd eest kogukonnakeskust Saagu Parem. Lisaks EENA liikmetele olid peole kutsutud ka kaks erilist külalist – Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand, kes on ühtlasi ka EENA aasta naine 2015, ja ettevõtja ning poliitik Kristiina Ojuland.

 

Pidulik õhtu algas õnnistluste ja heade soovidega nii EENA presidendi kui ka teiste klubide liikmete poolt.

 

EENA Võru klubi president Merle Koop meenutas avasõnavõtus, et EENA Võru klubi loodi 2013. aasta detsembris, mil kohalikud ettevõtlikud naised peale ettevõtlusseminaril osalemist sellise otsuse tegid.

 

Edasine vestlus toimus vabas ja hubases õhkkonnas, kus oli põnev kahe endise välisministri inspireerivaid lugusid kuulata. Nad tõid esile, et rahvusvaheliste uuringute järgi on Eesti võrdõiguslikkuse küsimustes teistes riikidest maas nii naiste palga, naiste poliitikas osaluse kui ka naisjuhtide poolest. On kurb tõdeda, et ka 21. sajandil on paljudel meestel arusaam, et naise koht on kodus ja ülesanne lapsi kasvatada. Mees on perepea ja toob leiva lauale. Tundub nagu oleksime ajas kõvasti tagasi läinud ja ponnistused pole piisavat muutust loonud.

 

“Midagi rõõmustavat neis näitajates pole, aga on super, et on EENA” sõnas Marina Kaljurand. On, mille poole püüelda ja koostöös jõuame kaugemale!

 

Pärast Marina Kaljuranna ja Kristiina Ojulandi motiveerivaid sõnavõtte võttis külaliste palvel sõna ka Saagu Parem kogukonnakeskuse asutaja, eestvedaja ja EENA Võru klubi liige Piret Haljend – naine nagu orkester ja tõeline näide sellest, kes teeb, see jõuab. Piret jutustas peokülalistele, miks ja kuidas Saagu Parem alguse sai, millege tegeletakse ja kuidas maailma püütakse koos paremaks muuta.

 

Lõuna-Eesti traditsioonidele kohaselt oli pidulaud heast-paremast lookas. Ja mis kõige tähtsam – peaaegu kõik pärines just Võrumaa tootjatelt. Õhtu lõpuks muutus peosaal tantsuplatsiks ja oli võimalik jalga keerutada nii kaua, kui süda lustis.

 

Järgmisel hommikul korraldasid Võru klubi liikmed Piret Haljend ja Ingrid Pilt Rannamõisa klubile linnatuuri. Sai nii kunstigaleriisid kui ka talve Võrumaad nauditud.

 

Oli äärmiselt meeldejääv ja mõnus õhtu täis inspiratsiooni ja meenutusi!

 

Aitäh, Võru klubi, Võru linnale kohaselt üte ummamuudu pido kõrraldamisõ iist! Võrus on kõik võimalik ja saab ka keldikorruse keskuse hubaseks peoruumiks muuta!

 

Suur aitäh ka Saagu Parem vabatahtlikele, kes peolauale imemaitsvad toidud valmistasid ja peokülaliste eest hoolt kandsid!

 

Soovime teile pikka iga! Olgu Võru klubi tugev ja edukas ka tulevikus!

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

Fotod: Tiina Männe

 

 

 

EENA Võru klubi peomeeleolus

EENA Tartu klubi

Linnaekskursioon

17. detsembril käis EENA Kultuuriklubi koos eenalannadega eksursioonil Eesti Kunstimuuseumis näitlejanna ja muuseumipedagoogi Jekaterina Linnamäe juhtimisel.

Külastasime koos kahte inspireerivat näitust: “Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė” ja Melanie Bonajo isikunäitust “Kui keha ütleb jah+”.

Näitus “Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė” keskendub kolme Balti erandliku naiskunstniku – Malle Leisi (1940–2017), Maija Tabaka (1939) ja Marija Terese Rožanskaite (1933–2007) 1970.–1980. aastate loomingule hilisnõukogude keskkonnas. Kunstnikel oli oma ideoloogiliste ja esteetiliste põhimõtete poolest sarnane kunstiharidus, kuid vaatamata sellele liikusid kõik kolm 1950.–1960. aastatel Tallinna, Riia ja Vilniuse kunstiinstituutidest saadud põhimõtetest eemale ja olid mitte ainult tavapärasest erineva eneseesitlusega, kuid ka ruumiloome viiside ja kunstnikuks olemise väga eristuva peegeldustega. Kõik nad lõhkusid lubatavuse piire, astusid kindlalt tabudest üle ning läksid vaatamata rasketele aegadele oma erilist kunstiteed. Julged värvid ja kujundid maalidel viivad vaatajat naiskunstnikute intiimsuse maailma, mis on täis traumeerivat ja valusat kogemust, ning paneb mõtisklema isiklikule vabadusele ja sellele hinnale, mida igaüks meist maksab oma elus iseendaks jäämise eest.

Melanie Bonajo isikunäituse “Kui keha ütleb jah+” keskseks teemaks on puudutus ja selle koht meie tänapäevases maailmas. Vaatajale esitatakse küsimust, kas üha enam kommertsialiseerivas ja tehnoloogilises maailmas on veel kohta intiimsusel või mitte, kuid sellele küsimusele vastamine ei ole nii lihtne nagu esmapilgul paistab. Igaüks peab võtma näitusel aega endasse süvenemiseks ja oma sisehääle kuulmiseks. Kunstniku arvates puudutus on just see, millega saab ravida üksildust. Kas on iga näituse vaataja sellega nõus? Hollandist pärit Melanie Bonajo teos “Kui keha ütleb jah” esindas Hollandit 2022. aastal Veneetsia kunstibiennaalil ja teeb nüüd ringreisi mööda Euroopa muuseume.

Kindlasti on need mõlemad näitused vaatamist väärt ja soovitame neid külastada kõikidele, kes pole veel jõudnud!

Täname Jekaterinat meeldejääva ekskursiooni ja elava suhtluse eest tundlikel teemadel! Meie klubiga just hiljuti liitus andekas florist Jelena Špakovkaja, kes saatis Jekaterinale oma ainulaadse Jõulude lilletervituse (Flowers by Jelena Shpakovskaja). Meie aga nautisime õhtu jätku Narva-Jõesuu kohviku Albatross ja meie klubi liikme Natalja Pessotšinsja poolt küpsetatud maitsva kringliga!

Soojad tervitused ja ka tänusõnad kõikidele, kes leidis aega ja tuli meie klubi toetama. Hindame kõrgelt Teie sooja tagadisidet ja püüame leida võimalusi tihedamini kultuuriüritustel kohtumiseks. Kultuur ühendab ja inspireerib!

Rahulikku detsembrikuud ja imelist meeleolu pühadeks valmistamisel!

Tekst ja fotod: Jelena Pazilina, EENA Kultuuriklubi president

EENA Kultuuriklubi KUMUs

Rannamõisa naised võtsid aasta kokku

Rannamõisa eenalannad pidasid 6.detsembril oma varase jõulupeo ENSV kohvikus. Huumoriteater ENSV kohvik viib külastajad 35 aastat tagasi 1988. aastasse, kus pidulauda ehtisid kartulisalat ning keeduviinerid ja telekast tuli Vremja. Põnevat meenutamist jätkus terveks õhtuks miilitsatar Larissa ja meditsiiniõde imeilus Vassilissa juhtimisel.
Õhtu lõpetuseks sõime Lenini pildiga sefiiritorti ja nautisime vene kombe kohaselt tšaikuud.
Oleme ka tänulikud, et nüüdsest on meil klubis oma “spioon”, kelle ajupilt vastas nõuetele ning kes ka edukalt kõik vastavad katsed läbis. Palju õnne, Kerti!
Rannamõisa klubile on ka iseloomulik just aastalõpuüritusel uusi liikmeid “pühitseda”. Meil on hea meel teatada, et Rannamõisa klubiga liitus Anne-ly Evestus.
Tere tulemast!

 

Tekst: Elina Konsa, Algi Sinisalu Rannamõisa klubi

Fotod: Elina Konsa, Algi Sinisalu

2. detsembril toimus programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik”.

 

Päeva alustasime programmi tunnuslaulu “Ma olen maa” ühislaulmisega, mis andis päevale väe ja energia. Konverentsi avasõnad ütles EENA aasta noor naisettevõtja 2022 ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats: “Toidu tootmine on igapäevaelust eraldunud. Minu unistus on, et lapsed saaksid kohalikku toitu”.

 

Seejärel tutvustas programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” idee algataja ja eestvedaja Siiri-Tiivits Puttonen programmi eesmärke ja tulemusi: “Naine peab maaema hoidma ja järgmistele põlvkondadele mõtlema”.

 

Konverentsil toimus kolm igati inspireerivat paneeli. Esimene paneelarutelu kandis nime “Naisettevõtjate lood – kuidas minu roheettevõte alguse sai”. Paneeli juhatas Katarina Papp (RingKarp asutaja, EENA Roheklubi liige) ning paneelis osalesid Ines-Issa Villido (Filaret asutaja), Berit Joosep (Berrichi asutaja, EENA Roheklubi liige) ja Marian Nummert (Mariani Permakultuur asutaja). Ettekande tegi KIUDI tegevjuht Kaie Kaas-Ojavere. KIUD oli konverentsi toimumispäevaks ühtlasi ka värske Ajujaht 2023 võitja, seega oli tegemist eriti oodatud ettekandega. Ettekandest jäi kõlama mõte, et valukoht võib olla edu alus, sest meil kõigil on võimalik häirivaid asjaolusid ja probleeme ise muuta. Koostöö ja partnerid on olulised ning koostöös jõuame eesmärgini ja veelgi kaugemale.

Paneelis arutleti muuhulgas ka selle üle, kas ja kui valmis on turg roheettevõtluseks. Arutelu käigus sai selgeks, et ajast tuleb ees olla, sest muidu ei saa keegi järgi tulla. Inimesed on küll on eriti hinnatundlikud, kuid hind näitab kvaliteeti. Tihtipeale on inimesed sõnades rohelised, kuid neil on mugavustsoonist raske välja tulla ja ka oma harjumusi muuta. Kui juba aga ollakse rohelise mõtteviisiga, siis väärtustatakse ka rohelisi teenuseid ja tooteid rohkem. Seega tuleb jätkata inspireerimist ja südamete roheliseks muutmist!

 

Teises paneelis arutleti roheettevõtja tagala üle – kuidas vaimset tervist, töö- ja pereelu tasakaalus hoida. Paneeli juhatas Katrin Tõnismäe (Voogav Meel OÜ asutaja, EENA Pärnu klubi liige) ja paneelis osalesid Eda Veeroja (Mooska suitsusauna asutaja, väenaine), Triinu Karolin (HOIA Homespa asutaja) ja Janet Väärtnõu (Pidula Wakepark asutaja). Ettekande tegi pereterapeut Katrin Saali Saul. Ettekandest õppisime, et õnnetunde alus on tervis, eneseteostus, turvatunne ja suhted. Vaimse tervise tasakaaluks on uni, toitumine, liikumine, head suhted ja positiivsus. Samuti on oluline mõelda sellele, kas positiivsus on õnnega võrdväärne.

Kuidas siis ikkagi leida tasakaal töö- ja eraelu vahel? Karjääri ja pereelu vahel ei pea valima, vaid oma toimetustesse võib ka pereliikmeid kaasta. Emotsioone ja vajadusi tuleb jagada ja kommunikeerida. Jagatud mure on pool muret. Usalda intuitsiooni ning ole paindlik. Sea prioriteedid paika. Märka muutusi endas ja teadvusta neid. Tee seda, mis paneb su hinge helisema. Kõike ei saa üksinda teha – usalda ja delegeeri. Ja mis peamine – ettevõtlust tehakse inimesena. Hoiame end tervena ja hoolitseme oma hinge eest.

 

Kolmas paneel kandis nime “Rohetiimide edulood”, kus meie programmi rohetiimides osalenud naised oma edu- ja arengulugusid jagasid. Paneeli sissejuhatuseks tegi programmi partnersuhtete juht ja EENA Ettevõtlusklubi liige Ester Eomois kokkuvõtte roheküsitlusest, millest selgus, et kõige valusamad keskkonnaprobleemid on ühiskonna jaoks jäätmed, ülepakendamine ja plastik ookeanis.

Paneeli juhatas Riina Piigli (rohetiimide koordinaator, EENA Tartu klubi liige) ja paneelis osalesid Ly Kubenko (EENA Tartu klubi liige), Ulvi Kark-Jaarma (Jaagor Desire OÜ asutaja), Nois Niin (Joyous OÜ asutaja) ja Miina Pruuli (Pruuli Plant Projects OÜ asutaja, EENA Ettevõtlusklubi liige).

Paneelist jäid kõlama lihtsad, kuid vajalikud mõtted. Elu toob ise õiged võimalused sinuni. Tegele sellega, milles sa tugev oled. Lihtsalt alusta ja vaata, kuhu välja jõuad. Ära oota täiuslikkust. Jälgi intuitsiooni – usalda, aga mitte pimesi. Ära pane endale lisapinget, ole paindlik ja mine vooluga kaasa. Kui olukord ei hirmuta, siis see ka ei arenda.

 

Konverentsi vahepauside ajal oli võimalik külastada ettevõtjate messi ja kohtuda erinevate valdkondade mentoritega: Helen Orav-Kotta (rohejuhend), Kai Klein(kemikaalid), Mirell Merirand (ringsed ärimudelid), Katarina Papp (rohelise ettevõtlusega alustamine), Maie Mängel (finantsid), Reet Laja (juhtimine), Mari Kooskora (jätkusuutlik juhtimine), Maarja Kalmet (roheline personalijuhtimine), Siiri Tiivits-Puttonen (digitaliseerimine, e-kaubandus, automaatturundus), Riina Piigli(ettevõtlusega alustamine ja toetavad võrgustikud), Anneli Andersen (eksportmüük), Kristiin Bauer (ESG ja jätkusuutlikkus).

Roheettevõtjate messil osales 19 ettevõtet: Multilingua Keeltekool ja Kompetentsikeskus, Piesta Kuusikaru talu, Mariani Permakultuur, Joyous OÜ, Kujundlik OÜ, Berrichi, Blackbird Eesti, Tridream OÜ, Väike Päike, HOIA Homespa, KIUD, Russow Trade OÜ, Naturalinda, Piret Reinson, Trinidad Wiseman OÜ, Karukella puhkemaja, Elurõõm MTÜ, CompAct ja LMK Talent Group.

 

Oli äärmiselt sisukas, inspireeriv ja mõnus päev!

Suur aitäh kõikidele korraldajatele, osalejatele, mentoritele ja messilistele!

Tõestasime taaskord, et koostöös jõuame kaugemale ja roheliselt on võimalik! Hoiame endid tasakaalus – terves mullas terve taim!

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht, EENA Roheklubi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja

Fotod: Mitro Puttonen

 

 

Roheklubi naised jõulupärgasid meisterdamas

 

Detsembri alguses käisid Roheklubi naised jõulupärgasid ja/või lauakaunistusi meisterdamas. Juhendajaks oli särtsakas ja energiline EENA Võru klubi liige Kati Lõhmus.

 

Kohe töötoa alguses uurisid Roheklubi naised materjalide koostise ja päritolu kohta. Roheklubi naised lähtusid pärja tegemisel sellest, et lõpptulemus oleks võimalikult naturaalne.

 

Kõigepealt kaeti õlgedest toorik kuuse, männi, kadaka okstega, mis Kati oli kõik ise metsa alt kokku korjanud. Oksad olid lausa nii värsked, et lumi ja jää olid veel küljeski. Kui pärjad olid roheliste okastega kaetud, siis sai kaunistuseks lisada käbisid, kuivatatud õunu, apelsine jne.

 

Valminud pärgasid on nutikas hoida õues jahedas, et okkad kiiresti maha ei pudeneks. Eriti ei meeldi soe kuusele. Kui pärg kaotab oma kena välimuse, siis tasub kaunistused ja toorik alles hoida, et uuel aastal värskeid oksi kasutades uus pärg meisterdada. Oskused on nüüd igaljuhul olemas.

 

Tekst: Katarina Papp, EENA Roheklubi liige

 

Kõik algab usaldusest. Kui naised toetavad naisi, siis imed juhtuvad. Ukraina – Eesti naiste toetusprojekti inspiratsiooniseminar 10.12 Tallinnas, EBSi aulas.

10.12 kohtusime Eesti ja Ukraina naistega inspiratsioonipäevaks. Meie eesmärk on olnud selle projekti raames toetada Ukraina põgenikest naisi Eesti piirkondlikes kogukondades naiste ettevõtlikkuse arendamisel ja enesearengus.

Aasta vältel toimusid piirkondlikud Ukraina ja Eesti naiste arenguringid – kokku alustas 22 arenguringi Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Narvas, kus osales ca 200 Eesti ja Ukraina naist. Metoodikaks kasutasime Signe Vesso coaching kaarte. Palju head kogemust, mida ka inspiratsioonipäeval jagasime.

Suvel toimus Vabaõhumuuseumis piknik koos Eesti ja Ukraina naiste ühislaulmisega, kus osales ligi 100 naist.

Ettevõtlikkuse arendamiseks korraldasime vaimse tervise teemadel veebinare. Kokku osales ca 150 naist, programmi juhtis Leena Kivisild. Lisaks toimusid ettevõtluse veebinarid, mida viis läbi Jelena Žovnikova, ettevõtja, mentor, ühe arenguringi juht. Kokku osales 85 naist.

Meie suunaks on olnud Ukraina naiste toetamine uute ettevõtete loomisel – koostöös Garage 48 ja MTÜ Pagulasabiga. Ukraine Women Empowering Entrepreneurship Programme, kus ligi 100 Ukraina naist sai tuule ettevõtjana tiibadesse. Inspiratsioonipäeval jagasid oma kogemust Maasikabaar, Futiki, Numi, GrowUp ja Croissant. Uued ettevõtted üle Eesti, edu neile!

Täname oma partnerit Coca-Cola Fondi! Ja kõikide arenguringide juhte, arenguringides osalejaid, koostööpartnereid, EENA liikmeid, kes olid arenguringide juhid ja liikmed, ja EBSi, kes andis meile võimaluse oma ruumides kohtuda!

Kui naised kohtuvad, siis imed juhtuvad!

Ilusat jõuluaega! Ja ikka meile aega ja energiat panustada abivajajate toetamiseks. Kui ise annad, siis saad palju vastu, oleme esireanaised!

Tekst: Ester Eomois, Ukraina naiste projekti juht, EENA Ettevõtlusklubi liige

Ukraina-Eesti naiste toetusprojekti inspiratsiooniseminar

Novembris algas Thule Kinos filmiprogramm “Naised Kinos”. Nimi viitab sellele, et külastajateks oodatakse enamasti naisi ning ka filmid on peamiselt persoonilood inspireerivate eluteedega naistest. Ikka selleks, et inspireerida, innustada ja julgustada naisi, kes praegu oma eesmärkide poole liiguvad või enda väärtust avastavad. Iga kuu esimesel kolmapäeval uus film!

Thule Koda ja Thule Kino on EENA Saaremaa klubi liikme Kristi Porila ettevõte ja filmiprogramm on osaliselt koos EENA naistega loodud. Koos mõtleme, mis filmid võiksid linastuda ning mida enne filmi naistele tervituseks pakkuda.

Praeguseks on juba linastunud film “Naine” ja Ruth Bader Ginsburgi eluloofilm “Sest ta on naine” (“On the basis of sex”). Jaanuaris saab näha Whitney Houstoni filmi “I Wanna Dance With Somebody” ja veebruari jaoks on varuks Eesti režissööri Anna Hintsi film “Savusanna Sõsarad”, mis hetkel suuri tunnustusi pälvib.

Tervituseks oleme pakkunud vahuveini ning Veski Napsu ja Saaremaa piimatööstuse uut juustu. Enne filmi tekib ka mõnus sumin ja koosolemise tunne, mis tavapäeval filmi vaatama tulles külastajate vahel ei teki.

Ka tagasiside on olnud iga kord väga positiivne, kuna naised samastuvad ja leiavad inspiratsiooni oma igapäevaväljakutsete ületamiseks. On käinud ka teismelisi külastajaid, kellele on filmid ka väga innustavalt mõjunud. Näeme, kuidas ka nii on võimalik naisi väga edukalt inspireerida ja julgustada.

Märtsis, kui toimub Naised Omas Mullis e NOM Festival, toome naised kinno lausa neljal järjestikusel päeval – 4.-7.03. Nii saab lahti rullitud punane vaip, ms viib 8.-10. märtsil toimuva NOM Festivali üritusteni.
Vaata NOM Konverentsist lähemalt siit ja kogu festivalist siit.

Naised Kinos üritusi jagame EENA Saaremaa Klubi Facebooki ja Instagrami lehtedel ja pileteid saab osta Thule Kino veebilehelt.

Olete meitele oodatud!

Tekst Liis Järvamägi.

naised kinos

2023. NARVA AASTA NAINE ON LJUBOV FOMINA, EENA Narva klubi president.

 

NARVA AASTATE NAINE ON LARISSA SHABUNOVA, Fortaco Estonia direktor.

 

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Narva klubi (EENA Narva klubi) andis oma 4. sünnipäeva pidulikul tähistamisel välja tiitli Narva aasta naine 2023, kelleks on Ljubov Fomina, klubi asutaja ja esimene president. Narva aastate naiseks valiti esimest korda Larissa Shabunova, Fortaco Estonia direktor.

 

“Seda väärilist tunnustust jagan kõigi klubi liikmetega! Igas vanuses tuleb endale eesmärke seada ja neid ellu viia! Loo endale meeskond ja liigu edasi, inspireerides ennast ja teisi!”, ütleb Narva Aasta naine 2023 Ljubov Fomina.

 

“Aitäh, et tunnustate minu tööd! Kannatlikkus, sihikindlus ja enesedistsipliin on minu edu võti! Eriti värisev on tõdeda, et sellise edu pälvis lihtsast töölis perekonnast pärit lihtne Narva elanik, kes õppis tavalises Narva koolis ega paistnud teiste seast millegi poolest silma. Soovin kõikidele naistele olla elus aktiivne, märgata võimalusi ja kasutada neid, olla julge ja otsustav. Oleme palju tugevamad ja võimekamad, kui endale mõnikord au anname! Aitäh veel kord”, ütleb Larissa Shabunova.

 

EENA Narva klubi kutsub igal aastal üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama Narva aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valib EENA Narva klubi juhatus välja Narva aasta naise nominentideks kolm tunnustamisväärt naist. Narva aasta naise tiitlile olid sel aastal esitatud Julia Viirsalu (Narva Eesti Keele maja eesti keele õpetaja), Ljubov Fomina (EENA Narva klubi asutaja ja president) ning Natalja Vovdenko (Valge Kõrvits kohviku omanik).

 

NARVA AASTA NAINE pidulik tseremoonia toimus Narvas 2. detsembril renoveeritud Raekojas.

 

Raekotta kogunenud ettevõtlikke naisi tervitas EENA president Merle Saviauk.

Üritusele andis avapaugu Marina Tee ja Svetlana Charlet korraldatud vintage-show.

Moeetendusest võtsid osa nii Narva klubi liikmed kui ka teised naiskülalised.

Muusikaline tervitus aitas kaasa piduliku meeleolu loomisele.

Naiskujud Narva kunstnike portreedel võlusid publikut!

Kirsiks tordil oli rikkalik suupistete valik ja naise kujuga tort.

Ürituse peasponsorid – EENA Narva klubi naised, Narva Astri  keskus, Fortaco Estonia, Aasia restoran MONK, Lazerzone keskus.

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

Toimetas: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

EENA president Merle Saviauk, Narva aasta naine 2023 Ljubov Fomina ja Narva aastate naine Larissa Shabunova

EENA Roheklubi käis külas looduskosmeetika ettevõttel Berrichi

 

6. novembril käisid EENA rohelannad külas oma tegusal ja ettevõtlikul klubikaaslasel Berit Joosepil, kes lubas neil piiluda oma ettevõtte tagatubadesse ning jagas oma kogemusi alates ettevõtte sünniloost, kuni täna kvaliteetset looduskosmeetikat hindavate naiste seas juba nii kodumaal kui mitmetes välisriikides tuntud kaubamärgini jõudmiseni. Berit on looduskosmeetikabrändi Berrichi (nimi tuletatud tema enda eesnimest) looja, mis tähistas 13. oktoobril oma 6. sünnipäeva, mil nad tulid ametlikult turule. Berit asutas ettevõtte koos oma abikaasa Janno Joosepiga, kuid täna veab naine seda juba pea täielikult iseseisvalt koostöös oma tubli väikese tiimiga. Mõnusalt teetassi taga juttu vesteldes sai seltskond teada, et oma isikliku kosmeetikabrändi käivitamise protsess ei olnud alguses sugugi lihtne ning asutamiseni jõuti alles pea kolmeaastase põhjaliku ettevalmistusperioodi tulemusena.

Ettevõtte asutamise idee sündis Beritil isiklikust murest, kuna tal oli väga kuiv ja allergiline nahk, mis vajas erihoolt. Selleks, et jõuda lahenduseni, mis päriselt töötaks, tuli läbi käia kurviline ning rohkelt väljakutseid pakkunud tee, kuid tänu õnnelikele juhustele ja kohtumistele, viis elu Beriti kokku õigete inimestega. Just suhtlemist ja ideede ning murede jagamist peab Berit oma õnnestumiste võtmesõnaks: „Mida rohkem sa räägid, seda enam õiged inimesed Sinu teele jõuavad“, on Berit veendunud. Tänu nendele õigetele kaaslastele, kellega elu teda kokku viis, jõudis Berrichi tegevust toona käima lükanud tiim täiesti uue ja maailmas ainulaadse tooraineni – kuningliku nimega vetikani Furcellaria lumbricalis. Tegemist on Läänemere punavetikast saadud antioksüdandiga, mille toimeained said teaduslikult tõestatud ja testitud nii Tallinna Ülikooli teadlaste kui kogenud nahaspetsialistide poolt. Nimelt on vetikal omadus hoida vett ja rasva omavahel paremini koos, mistõttu suudavad kreemid  säilitada paremini niiskust just naha pinnakihtides, mistõttu head looduslikud toimeained saavad oma tööd nahal teha pikemalt, vähendades kortse ning leevendades põletikke. Muuhulgas oli huvitav teada saada, millisel maagilisel moel Berrichi kreemid oma kauni flamingokarva värvuse saavad.

Berrichi missiooniks on hoida oma tegevusest tekkivat ökoloogilist jalajälge võimalikult väiksena.  Täna on nende pakendid disainitud viisil, mis võimaldab kreemi ostjatel neid korduvalt kasutada. Berrichi kreemide pakend koosneb korduvkasutatavast klaaspudelist ja pumpsüsteemist, mille sees olev vahetatav täitepudel on toodetud samuti ümbertöödeldud plastikust. Põhus, miks Berrichi kreemide pakendite puhul sai välja valitud just pumpsüsteem, oli see, et pumbaga kreemipudelisse ei pääse õhk sisse ning kreem säilib nii kauem kvaliteetsena. Tühjad Berrichi pakendid (sh üksikdetailid nt pumpsüsteemid) saavad kliendid ettevõttele tagastada. Kogu plastik kogutakse kokku ja saadetakse ümbertöötlemisse Neular OÜ-sse, kus nendest valmistatakse terrassilaudu. Vana klaas kogutakse samuti kokku ja viiakse jäätmekäitlusesse. Sellise uuendusliku kreemipakendite taas- ja ümberkäitlemisega süsteemiga võiks Berrichi olla täna eeskujuks paljudele kosmeetika suur- ja väiketootjatele. Salaja unistab Berit sellest, et Berrichi vetikakreemid võiksid tulevikus olla lisaks ka vetikatest toodetud pakenditesse pakendatud.

Tänaseks on Berrichi välja töötanud 12 erinevat nahasõbralikku toodet ning peagi on tulemas lisa. Berrichi tootevalikuga saab tutvuda siin: https://berrichi.ee/.

 

Tekst: Maarja Kalmet, EENA Roheklubi liige

11. novembril toimus EENA noorte korraldatud inspiratsioonipäev Pärnus.

Peale suurejoonelist aasta naise galat oli huvilistel võimalik osaleda EENA noorte korraldataval inspiratsioonipäeval, kuhu olid lisaks noortele liikmetele oodatud ka kõik hingelt noored.

Päev algas EENA noorte koosolekuga, kus arutati EENA noorte eesseisvaid ja korraldatavaid sündmusi, mh võrdse palga päeva tähistamine. Kuna probleem ja teema kiskus kõiki väga kirglikult kaasa, ja tekitas ka palju kõneainet ning küsimusi, siis on noorte plaan kevadel võrdse palga päeval teemast huvitatud inimesed põneva sündmuse näol ühte ruumi kokku tuua. Püsige lainel, sest tulemas on midagi väga lahedat ja harivat!

Seejärel suunduti Sonne kohvikusse ettevõtluskoolitusele “Hirmudega sõbraks”, mida viis läbi kogukonna Hingelt Vaba looja ja mentor ning Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ettevõtluse, turunduse ja teenuste disaini õppejõud Grete Männikus. Koolituse käigus said kõik endale praktilise töövihiku, kus oli võimalik oma hirme avada ning analüüsida. Lisaks õppisime, kuidas hirmudes võib peituda tugevus ja edu saladus. Hirmudega tuleb vaid sõbraks saada ja siis on tõesti kõik võimalik! Töötuba oli ühendatud mõnusa aruteluringiga, kus kõikidel soovijatel oli võimalik ka oma hirme avada ja teistelt nõu saada. Sonne kohvik oli selleks väga sobiv koht – mõnus ja hubane. Kui Pärnusse satute, siis soovitame kindlasti läbi astuda.

Peale seda oli plaanis külastada aasta noort naisettevõtjat 2022 Kerli Atsi, kuid elu tegi omad korrektuurid ning sattusime hoopis EENA Pärnu klubi liikme Külli Kodasmaa ettevõttesse Redwell. Redwell müüb stiilseid ja vaevumärgatavaid küttepaneele, võimalik on ka enda disainiga paneele tellida ja võimalused on pea piiritud. Olime õigel ajal õiges kohas, sest juttu ja küsimusi jätkus kauemaks ja olen kindel, et Redwell saab lähiajal palju uusi tellimusi.

EENA noored tahavad muutust luua ja aktiivsemalt pildis olla. Kuna esimene suurem inspiratsioonipäev läks edukalt ja tundus, et mõne teise EENA sündmusega ühildamine sai head tagasisidet, siis pange endale kirja kuupäev 13.01, mil peale uusaastapidu toimub järgmine EENA noorte inspiratsioonipäev Tallinnas! Loe lähemalt siit

Suur aitäh korraldajatele, külalistele ja osalejatele!

Kohtume juba 13.01 Tallinnas ja inspireerume koos!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

Rannamõisa naised jõuluks valmis

Ootamatult kiiresti jõudis sel aastal kohale advendiaja algus ja EENA Rannamõisa klubi kandidaatliige Anne-ly Evestus kutsus laupäeval, 2.detsembril naised enda juurde jõulukaunistuste valmistamise töötuppa. Võimalus oli teha lauakaunistus, istutus või jõulupärg uksele. Töö käigus valmisid omanäolised kaunistused, mis toovad palju rõõmu meie kõigi kodudesse. Täname Anne-Lyt inspiratsiooni ja heade nõuannete eest!

 

Tekst: Elina Konsa, Rannamõisa klubi

Fotod: Elina Konsa, Algi Sinisalu

Veebiseminar "Muutus algab Sinust: kestlikud valikud ja jätkusuutlik juhtimine"

8. novembril toimus veebinar „Muutus algab Sinust: kestlikud valikud ja inspireeriv juhtimine”, mida viis läbi PSLifestyle.ee koordinaator Jannus Jaska.

 

Jannus Jaska veebinar “Muutus algab Sinust: kestlikud valikud ja inspireeriv juhtimine” keskendus mitmele huvitavale teemale, alustades muutustest indiviidi tasandil kuni suuremate ühiskondlike muutusteni.

Alustuseks rääkis Jannus inspireeriva loo Sir Nicholas Wintonist, kelle julge tegutsemine päästis II maailmasõja eel arvukate juudi laste elusid. Jannus rõhutas sealjuures isikliku vastutuse ja heategevuse tähtsust ning mõtet, et iga inimene saab maailma paremaks muutmisesse panustada.

Kõne all oli ka keskkonnasõbralikkus ja selle propageerimine. Näidetena toodi kliimastreigid ja organisatsioonid nagu Rohetiiger, kes tasakaalustatud majandust ja kestlikke valikuid tutvustab. Lisaks tutvustas Jannus ka Sustaxo tööriista, mis aitab väikeettevõtetel oma keskkonnamõju mõõta.

Veebinar käsitles ka rohepööret, tuues näiteks Soome institutsiooni Sitra, mis tegeleb rakendusuuringutega, kuidas Soome ühiskonda jätkusuutlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks muuta. Jannus rõhutas, et muutuste edendamisel tuleks arvestada inimeste eluga rahulolu alustaladega nagu seotus, autonoomia, arendamisvajadus, tähenduslikkus ja üldine tervis.

Sitra lähenemist tutvustati mitmete punktide kaudu, sealhulgas headuse kasvatamine, erinevate isiklike motiivide rõhutamine, sõnumi levitamine sõprade ja kaaslaste vahel ning huumori kasutamine. Esile toodi ka lihtne tõsiasi, et kestlike valikute eestkõnelejaks võib olla igaüks, ja täiuslikkusele pretendeerimine pole vajalik.

Lõpuks tutvustas Jannus värskelt valminud Lifestyle Testi, mis võimaldab inimestel oma eluviisi mõju keskkonnale mõõta. Veebinari lõpus julgustas Jannus inimesi olema lahked nii enda kui teiste vastu ning jagama rohelise mõtteviisi edendamiseks ideid ja kogemusi.

 

Aitäh, Jannus Jaska, inspireeriva loengu eest!

 

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooniijuht, EENA Roheklubi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja

EENA Tallinna Klubi naised käisid uudistamas sel sügisel avatud Pelgulinna riigigümnaasiumit

2023. aasta sügisel avati Tallinnas kolm uut kooli, sealhulgas ka Pelgulinna riigigümnaasium. Kooli nimest on kujunenud lühend PERG, nii koolipere oma kooli ka kutsub.

Külaskäigul võõrustas meid ja tutvustas koolimaja ning kooli väärtusi kooli kogukonnajuht Laura Toots.

Koolimaja loomisel on silmas peetud jätkusuutliku arhitektuuri põhimõtteid ning peamiseks ehitusmaterjaliks on kohalik puit. Kooli siseilme on loomulik ja looduslik, fuajees, aulas ja raamatukogus kasvavad päris puud.

Majas on loodusteaduste laborid, muusikaklass, projektitööklassid ja suuremad auditooriumid, sportimiseks on koolimajas nii võimla, jõusaal kui ka joogasaal.

Pelgulinna riigigümnaasiumis õpitakse muu hulgas lahendama suure mõjuga ühiskondlikke probleeme, kool on võtnud enda fookusesse jätkusuutlikkusega seotud teemad (keskkonna- ja kliimaprobleemid, demokraatia jätkusuutlikkus, jätkusuutlik disain ja kvaliteetne linnaruum).

Lisaks riikliku õppekava kursustele läbib iga õpilane ka maailmahariduse, ennast juhtiva õppija ning teadmiste teooria kursused. Koolis õpivad praegu 10.-12. klasside 360 õpilast ja samm-sammult on nad kasvamas 1080 õppijaga gümnaasiumiks.

Kool pakub laiapõhjalist gümnaasiumiharidust ja iga õpilane saab kokku panna oma õpitee ning minna soovi korral süvitsi reaal-, sotsiaal- või humanitaaralal või põimida eri valdkondi.

Lisaks põhiõppekavale on PERGis ka eesti keele kui teise keele õppekava ja kuulmispuudega õpilaste õpperühm. Koolipere usub, et mitmekesisus on väärtus ja nad seisavad selle eest, et PERGis ja perglane võib olla omamoodi ning mitut moodi. Nad on paindlikud ja loovad kooli, kus igaüks on toetatud ja leiab oma tee.

Kogukonnajuhilt kuulsime muu hulgas, et kogu koolis töötav personal on välja valitud lähtuvalt kooli väärtustest – kõik õpetajad ja teised koolitöötajad peavad kandma neid väärtusi, mis on koos kooli juhtkonnaga seatud. Samuti on kõik kooli õppima pääsenud lapsed läbinud vestlused, mille keskmes on samuti kooli põhiväärtused.

Koolihoone valmis arhitektuuribüroo Arhitekt Must ideekavandi “Seitse venda” järgi, mille autoriteks on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Laurimäe, Karoliine Kuus ja Kaire Koidu.

Pikemalt saab kooli arhitektuuri ja ehituse kohta lugeda siit.

 

Tuhat tänu Laura Tootsile koolimaja ringkäigu ja toredate lugude eest.

Soovime kooliperele jõudu ja rõõmu 🙂

Tallinnas, 15.11.2023

Kirja pani EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian

Külas Pelgulinna Riigigümnaasiumis

ETTEVÕTLUSKLUBI FILOSOFEERIS KOOS KALEV RAJANGUGA

Kalev Rajangut võib nimetada ausaks mõtisklejaks, karismaatiliseks isiksuseks ja erudeeritud filosoofiks. Kutsusime ta ettevõtlusklubi klubiõhtule ajendatuna Ööülikooli saatest Alasti tõde, kus ta väidab, et teaduslik tõde põeb, kannatab ise raske naistevihkamise misogüünia ja ideoloogilise seksismi all. Meie klubiõhtu vestlusteemaks pakkusime välja: „Meeste domineerimisneedus, kas igavene? Kas tasakaal ja harmooniline koosloomine on üldse võimalik?“. Kuulasime huviga tema mitmetahulist loengut ning koos arutledes jõudsime järeldusele, et tasakaalu maailmas, sh riigi- ja kodutasandil ei ole võimalik luua, kui puudub intelligentne partnerlus ning nii meeste kui naiste potentsiaali heas mõttes ärakasutamine. Võimuga pole midagi peale hakata, sest see ruineerib nii allutajat kui allujat. Mõnu ja jagamine hoiab võimutut maailma koos. Samuti võrdsus, mitmekesisus, koostöö on harmoonilise koosloomise võtmesõnad.

2023. AASTA NAINE ON ASTRID KANNEL, NOOR NAISETTEVÕTJA KEE ABEL

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) andis oma 31. sünnipäeva pidulikul tähistamisel välja tiitli aasta naine 2023, kelleks on Astrid Kannel, Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik, välistoimetaja ja julge rindereporter. Aasta nooreks naisettevõtjaks valiti Kee Abel, ülemaailmse frantsiisiketi Beautiful Me looja.

 

„See on suur au ja ma olen väga rõõmus, et selline tiitel tuleb ühiskondlikult ja maailma mõistes nii keerulisel ajal. Pean naiste esiletõstmist väga oluliseks just põhjusel, et meie ühiskonnas on palju võimekaid naisi, kes vajavad julgustamist, aga ka toetamist, sest nad on liiga tagasihoidliku, et end ise esiplaanile tõsta,“ sõnas aasta naine 2023 Astrid Kannel.

 

Tema sõnum Eesti inimestele, aga ka inimestele laias maailmas on järgmine: „Kõik need sündmused, millega olen välistoimetajana kokku puutunud, on pannud mind mõtlema, et me ei tohiks karta. Kartmine on just see, mida vaenlane tahabki. Kuna elu nii Eestis kui maailmas, on viimastel aastatel näinud välja nagu suur kõrtsikaklus, siis sellisel puhul on eriti hinnatud just inimesed, kes suudavad lepitada. Ja naised suudavad seda tihtipeale paremini kui mehed. Kasutagem siis seda võimalust.“

 

Aasta noore naisettevõtja tiitli pälvinud Kee Abeli Beautiful Me salongid pakuvad kogu keha rullmassaaži. “Pean tunnistama, et olen sellest tiitlist unistanud 33 aastat ja üsna hiljuti loobusin, kuna elu on pannud paika tõelised väärtused. Seda naljakam on, et tiitel jõudis minuni nüüd,” märkis Abel. „See, et mind on märgatud ja minu mõtted on inimesi kõnetanud, on mulle suurim au. Loomulikult kuulub see tiitel nii minu meeskonnale kui lähedastele, minu kahele imelisele tütrele ning kahele erilisele inimesele minu hinges. Ilma nendeta ma nii kaugele jõudnud ei oleks.“ Abeli sõnul on äärmiselt oluline väärtustada teadlikult iga inimest meie elus, sest tänu neile on meil olnud võimalus saavutada seda, mida oleme saavutanud.

EENA kutsub igal aastal üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valib EENA juhatus välja kolm tähelepanuväärset naist aasta naise nominentideks. Aasta naise tiitlile kandideerisid Pille Kaisel (Metsküla kooli direktor, väikeste maakoolide säilimise eest seisja), Astrid Kannel (ERR-i ajakirjanik, julge rindereporter) ning Janet Väärtnõu (Pidula Wakepargi ülesehitaja ja Kuressaare Tänavafestivali eestvedaja).

Aasta noore naisettevõtja tiitlile kandideerisid Elis Püvi (Baltika Grupi e-kaubanduse juht), Stiina Kristal (Näkid Metsa juht, OÜ Matkameel ja OÜ Mountain Bound juhatuse liige) ja Kee Abel (Beautiful Me ülemaailmse frantsiisketi looja).

„Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon on juba enam kui kolmkümmend aastat järjest tõstnud esile tublisid naisi ja naisettevõtjaid, kelle edulood on andnud innustust paljudele meie ümber,“ ütles EENA president Merle Saviauk. „Oleme alati rõhutanud, et kala asemel anname õnge ja õpetame, kuidas sellega ümber käia. Motiveerime naisi ennast arendama ja soovitud elustandardi suunas liikuma, aga ka jätma selja taha eelnevate põlvkondade iganenud stereotüüpe, mille kohaselt oli naise koht kodus ja tema kuningriigiks köök.“

Ameerika diplomaat ja poliitikateadlane Madeline Albright on öelnud: „Põrgus on spetsiaalne koht nendele naistele, kes teisi naisi ei aita!“. See mõttetera peidab endas sügavat sisu, õpetab naisi kokku hoidma ja vastutust võtma, tõdes EENA president.

VAATA AASTA NAISE GALA PILDIGALERIID SIIT

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

Aasta naine 2023, Pärnu

Aasta naine ja aasta noor naisettevõtja selguvad juba sel reedel

 

Eesti ettevõtlikud naised (EENA) kuulutavad reedel, 10. novembril Pärnus välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja.

 

Aasta naise tiitlile kandideerivad Pille Kaisel (Metsküla kooli direktor, väikeste maakoolide säilimise eest seisja), Astrid Kannel (ERR-i ajakirjanik,

julge rindereporter ja presidendi Valgetähe V klassi teenetemärgi omanik) ning Janet Väärtnõu (Pidula Wakepargi ülesehitaja ja Kuressaare Tänavafestivali eestvedaja).

 

Aasta naise tiitliga tunnustab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Eesti Vabariigi kodanikku, ühiskonnaelu aktiivset mõjutajat ja oma ametis pädevat naist äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Tiitlisaaja valimisel peetakse oluliseks, et ta on viimase aasta jooksul paistnud silma oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ja on Eesti naistele eeskujuks.

 

Lisaks kuulutab EENA välja aasta noore naisettevõtja. Tänavused kandidaadid on Elis Püvi (Baltika Grupi e-kaubanduse juht), Stiina Kristal (Näkid Metsa juht, OÜ Matkameel ja OÜ Mountain Bound juhatuse liige) ja Kee Abel (Beautiful Me ülemaailmse frantsiisketi looja).

 

Tiitliga tunnustatakse kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud konkreetses tegevusvaldkonnas ning leidnud märkimisväärse klientide poolehoiu või esiletõstmise koostööpartnerite poolt.

 

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlikandjad tehakse teatavaks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 31. sünnipäeval,

mida tähistatakse 10. novembril Pärnus, restoranis MUM Cafe algusega kell 19.00.

 

 

 

 

 

Tekst: Kadrin Kahu, Pärnu EENA klubi liige

AN 2021 Katrina Lehis, EENA Tartu klubi liige Liina Helstein, aastate naine Kersti Kaljulaid ja BPW Euroopa regiooni koordinaator Anu Viks aasta naise galal 2022. aastal

Küünlatseremoonial osalejad, aasta naise gala 2022 Tallinnas. Fotograaf Diana Ruitlane-Rüütli

Eenalannad külastasid oktoobri lõpus Läti naisorganisatsiooni Lidere.

 

20. oktoobril alustas grupp eenalannasid teekonda Riia suunas. Reisi põhieesmärk oli tutvuda Läti naisorganisatsiooniga Lidere, mille nimi tähendab tõlkes “juhti” või “liidrit”.

Lidere asutati 3. veebruaril 2003. aastal ja selle eesmärk on ühendada Läti naisettevõtjaid ja kõrgema taseme juhte. Lidere laiem eesmärk on julgustada naisi osalema avalikus elus ja sotsiaalselt vastutustundlikus äris, arendada ja populariseerida mentorluse liikumist Lätis ja Euroopas, edendada kodanikuühiskonna kujunemist, panustada sotsiaalsesse integratsiooni Lätis ja Euroopas ning arutada ja lahendada ühiskonna sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi probleeme.

Reedel külastasime Lidere asutaja ja juhi Aiva Viksna eestvedamisel Läti parlamenti. Aiva on muuhulgas ka Läti parlamendi liige. Läti parlament asutati 7. novembril 1992. aastal ja sinna kuulub 100 liiget.

Mõned eenalannad võtsid Riiast viimast ja veetsid reede õhtu kultuurselt. Nii nagu Riias olles peabki tegema, sest Läti Rahvusooperis käimine on juba omaette elamus. Koos käidi vaatamas Francesco Tšiili ooperit “Adriana Lekuvrera”, mis põhineb tõestisündinud lool. Kuigi lavakujundus oli pigem kaasaegne, oli sisu traditsiooniline – suhtesasipuntraga kaasnev südamevalu.

Laupäeval külastasime kolme kohalikku ettevõtet. Alustasime ettevõtluskeskusest, kus tegutsevad mitmed väiksed ettevõtjad. Tutvusime lähemalt Lidere ajaloo, tegemiste ja liikmetega ning tutvustasime ka EENA tegevust ja ennast. Seejärel suundusime ettevõttesse Dabas Gardumi, kus marjadest erinevaid hõrgutisi valmistatakse. Lisaks toimus töötuba, mille käigus saime kaasa ka väikese kingikoti. Suur osa riiulitel olevast kaubast tuli meiega bussi kaasa. Viimaks jõudsime pererestorani Hercogs Marupe, kus nautisime ühist lõunat.

Sellega lõppes reisi ametlik osa ja ülejäänud aja saime enda soovide järgi täita. Kuna laupäeva õhtu oli vihmane, eelistasime pigem tubaseid tegevusi. Viimased mõnusad jalutuskäigud Riia vanalinnas tegime ka pühapäeva hommikupoolikul.

 

See oli tõeliselt mõnus, inspireeriv ja mitmekülgne reis! 

 

Suur aitäh Virve Poomile ja Aiva Viksnale korraldamise eest! 

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

Fotod: Virve Poom ja Jolan Henriette Koduvere

EENA naised Läti parlamendis

Selle aasta viimane roheideede töötuba toimus Saaremaa klubi kutsel Kuressaares Saaremaa Veskis. 

 

Eeltööd sai uues EENA klubis ettevalmistamisega kõvasti tehtud. Sündmust tutvustavad plakatid said üles pandud nii paberkandjatel üle Saaremaa kui ka Kuressaare elektroonilistele ekraanidele, info saadeti koolidesse ja ettevõtetesse ning suur osa info levitamisel oli ka sotsiaalmeedial. Saaremaa EENA klubist sai lugeda ka 10.10 paberlehest ning digiväljaandest ja 03.11 käisid Saaremaa EENA klubi liikmed Liis Järvamägi ja Grete Pastak koos programmi idee autori ja eestvedaja Siiri Tiivits-Puttoneniga Kadi Raadios antud teemal vestlemas. Saadet saad järgi kuulata https://kadi.ee/jarelkuulamine/keskpaev-03-11-23/

 

Sündmus algas laupäeval kl 10.00! Kohale oli tulnud üle 20 avatud meelega naise. Üritust vedasid eest programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen; EBSi õppejõud, ettevõtja ja podcasti „Naised tipus“ juht Ester Eomois. Edutiimide loomist koordineeris ettevõtja Riina Piigli ning rohementorina oli kohapeal Helen Orav-Kotta.

 

Päeva alustas Ester EENA tutvustamisega ning Grete ja Liis rääkisid kohaliku Saaremaa klubi saamisloost, tegemistest ja plaanidest. Seejärel rääkis Siiri laiemalt kogu projektist ning tehti tutvustusring. Äge oli näha, et igas naises kasvas mingisugune ettevõtlikkuse pisik. Kõrvuti oli ideega naisi ja juba väga suuri roheliselt tegutsejaid. Kõik said endale selle, mida nendel täpselt vaja oli.

 

Helen ja Siiri tutvustasid laiemalt roheettevõtluse nüansse, etappe ja võimalusi ning oli tore näha ja kuulda, kuidas inimesed ka oma küsimuste, kogemustega ja mõtetega kaasa tulid. Oli kuulda, et saarlased mõtlevad ja ka tegutsevad väga eesrindlikult, säästlikult ja mõtlevad keskkonnahoiule.

 

Kuna istuti laudkondadena, siis sai viimaks ka koos üht äriideed Canvas meetodil hinnatud ja teistele osalejatele ette kantud. Riina juhendamisel moodustati ka rohetiimid, kes hakkavad koos käima mõnenädalaste vahedega, et oma ideedele ja tegevustele hoogu juurde saada. See on üks selliste töötubade suur võlu, et see ei jää ainult ühekordseks motivatsioonisutsakaks.

 

 

Tekst: Liis Järvamägi, EENA Saaremaa klubi liige

EENA roheideede töötoas osalejad Saaremaa Veskis

EENA volikogu 07.10.2023

 

07.10.2023 toimus EENA volikogu koosolek Tallinna Teletorni vitraažisaalis. Volikogul osales 44 liiget ning arutati oluliste teemade osas: 2023. aasta tegevused, klubide hooaja tähtsündmused ja anti ülevaade Coca-Cola Fondi toetusel läbiviidavatest projektides – roheprogramm “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” ja Eesti-Ukraina koostööprojekt “Naised toetavad naisi”.

 

Oli sisukas volikogu ja tulevikuplaanid on ambitsioonikad!

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

EENA volikogu 07.10.2023

Innovtasiooniklubi üritus Mootorispordi Muuseumis

26. oktoobril toimus Eena Innovatsiooniklubi kandidaadiüritus Turbas Ellamaa elektrijaamas. Ühte õhtusse mahtus väga põnev ülevaade 100-aastase Ellamaa elektrijaama ja selle kauni hoone ajaloost arhitektuuriajaloolase Carl-Dag Lige poolt; kiire pilguheit Eesti mootorispordi ajalukku, mille kodumuuseumiks on täna Ellamaa elektrijaam ning häid maitseid piirkonnanna toidutootjatelt. Inspireeriv õhtu oli suurepäraseks näiteks sellest, kuidas eri valdkondade ettevõtmistega koostöös pakkuda meeldejäävat ja harivat elamust.  

Tekst: Marju Randlepp, Innovatsiooniklubi

EENA Tallinna klubi huvitiim käis külas klubiliikmel Krista Laanetil 23.oktoobril.

Krista on ettevõtlik naine ja ettevõtja, ta peab Tallinna külje all Peetri külas salongi MeliorBeauty. Salong pakub tervishoiuteenuseid.

Krista on põline Assaku elanik ja teab sealse lähiümbruse ajalugu ning on näinud Peetri küla kiiret arengut: rajatud on teed, ehitatud elumajad, koolid, lasteaiad, kauplused jm. Kõik see näeb väga eeskujulik välja.

Krista Laanet on EENA pikaajaline liige, ta liitus EENA-ga aasta peale EENA asutamist.

Külaskäigul Krista juurde tulid jutuks EENA algusaastad, mil polnud veel mobiiltelefone ega arvuteid. Täna on nendeta elu võimatu, kuid tol ajal said kõik kohtumised, koolitused ja koosolekud peetud ja väljasõidud nii Eestis kui ka naabrite juurde tehtud. Samuti võeti osa rahvusvahelistest
konverentsidest ja kongressidest. Oli suurte muudatuste ja arengute aeg, EENA naiste roll tookordsetesse arengutesse oli hindamatu.

Krista on naine nagu orkester.

Krista tegeleb paralleelselt ja väga edukalt mitmes vallas. Ta on läbinud mitmeid meditsiinialaseid koolitusi ja
kursuseid ning õpetab nüüd ka teisi. Tema tegevusalade nimekiri on pikk. Krista on kõige pikemalt tegelenud n Flare brändi pealisrõivaste hulgimüügiga Eestis, Lätis ja Leedus.

Krista teine suur kirg on väikesed tõukoerad. Ta on Eesti Chihuahua Klubi juhatuse esimees ja juba 14 aastat Chihuahua Sõprade Liidu esimees. Koeri on tal endal mitu ja need on nii hästi kasvatatud, et Krista saab
neid igale poole kaasa võtta.

Krista on avaldanud palju artikleid ajakirjades, esinenud televisioonis, temalt on ilmunud raamat koeratrikkidest, mis on maailmas ainulaadne maailmas. Ettevõtlik naine korraldab regulaarselt ka koerte koolitusi.

Teenused tervise alal. Kõige enam nõutud teenused on Kristal aga seotud tervisevaldkonnaga, nende hulgas on näiteks ravimassaaž, erinevad teraapiad ja kuputeraapia koolitused.

Külaskäik Krista Laaneti juurde oli meeleolukas ja juttu jätkus kauemaks. Ja Krista koerakesed keerasid muidugi nunnumeetri põhja – neid on ta mitu.

EENA traditsioonide kohaselt kinkisime Kristale kollased roosid kolme hea sooviga.

Aitäh Kristale inspireeriva kohtumise eest!
Jääme ootama järgmiseid inspireerivaid kohtumisi EENA edukate naistega.

 

TEKST: sündmuse pani kirja Tiiu Sepp, huvitiimi koordinaator ja toimetas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Fotod: huvitiimi liikmed

23.oktoober 2023, Tallinn

Külas Krista Laanetil 23.10.2023

Külas Krista Laanetil 23.10.2023

Külas Krista Laanetil 23.10.2023

Külas Krista Laanetil 23.10.2023

Külas Krista Laanetil 23.10.2023

Narva klubi korraldas Ettevõtlusnädala raames ökolaada.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Narva Klubi korraldas Ettevõtlusnädala raames 7. oktoobril Narva Astri keskuses ökolaada.

Ökolaadal osales 35 käsitöömeistrit Ida-Virumaalt ja Tallinnast. Nad jagasid nippe, kuidas kasutada keskkonnasõbralikke materjale ja/või taaskasutatavaid tooteid/kaupu.

Keskkonnamessi raames toimus keskkonnateemadel ka ümarlaud.

Ümarlaua viis läbi Viktoria Kaju ja see oli tema kandidaadiüritus. Ümarlauas toimus kolm paneeldiskussiooni huvitatud ja asjatundlike spetsialistide osavõtul.

Esimese arutelu ajal tegi Narva klubi president Ljubov Fomina programmi „Naised ettevõltluses – roheline ja hooliv maailm“ esitluse. Samuti rääkis ta ilmekalt paljudest tegevustest ja aktsioonidest, mida klubi naised selle projekti raames korraldasid. Eriti meeldejääv oli Maa päev, mille eest klubi sai assatsiooni juhtkonnalt tänukirja. Kõige hiljutisem tore üritus oli 30. septembril toimunud roheettevõtluse töötuba, mille raames tutvusid osalejad Fortaco Eestonia rohelise ettevõttega ning said seda ettevõtet tehase direktori Larissa Shabunova juhtimisel külastada. See oli tema kandidaadiüritus.

Olga Voronkova, Astri Grupp turundusjuht ja „Astri Pärl“ turundusjuht, rääkis ümarlaual Astri Grupi rohelisest mõtlemisest ja Narva Uuskasutuskeskuse tegevuspõhimõtetest. Galina Siniorg, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, rääkis Narva jäätmehoolduseeskirjast. Anastassia Yakovleva, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet, rääkis linnast ja keskkonnast. Kirill Averin, Narva Jäätmekäitluskeskus, rääkis prügi taaskasutamise ja sorteerimise võimalustest Narvas. Küsimusi jagus kõigile arutelus osalejatele!

Teisel paneeldiskussioonil osalesid lasteaedade ja koolide, Ida-Virumaa Kutsekeskuse, Tartu Ülikooli ja mitteformaalsete ühenduste esindajad. Nad jagasid oma kogemusi materjalide taaskasutamisest ja keskkonnateemade propageerimisest oma tegevustes!

Kolmandal arutelupaneelil osalesid inimesed, kes kasutavad praktikas ja oma äritegevuses keskkonnateadmisi. Messi lõpus toimus moeetendus „Asjadele teine elu”, kus demonstreeriti taaskasutatud materjalidest valmistatud riideid. Etendus oli väga kaasahaarav ja meie mess lõppes võimsa aplausi saatel!

Sündmuse lõpetas lilletseremoonia Viktoria Kajule ja Olga Voronkovale, kelle jaoks oli see suurüritus nende kandidaadiüritus. Kõik õnnitlesid klubi täieõiguslikke liikmeid ja kogu ürituse peakorraldajat Sofja Homjakovat, kes kaasas messi korraldamisse ka vabatahtlikke kutseõppekeskusest. Suur tänu kõigile teadmiste, emotsioonide ja positiivsuse eest!

Kohapealset infotuge pakkusid messi ajal infoportaal tema.ee, Raadio Narva ja ajaleht Нарвский рабочий.

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

Teksti toimetas: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht ja EENA Roheklubi liige

Veebineminar "Taastav majandus ja jätkusuutlik tulevik"

12. oktoobril toimus veebinar „Taastav majandus ja jätkusuutlik tulevik”, mida viis läbi Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht Mihkel Kangur.

 

Ökoloogiline nišš on mõiste, mis viitab liigi spetsiifilistele keskkonnatingimustele ja eluviisile. See hõlmab kõiki tegureid, mis mõjutavad liigi ellujäämist ja arengut. Inimese kui liigi ökoloogiline nišš on aga erakordne ja keeruline. Meie nišš on laienenud tehnoloogia, teaduse ja kultuuri kaudu, mis võimaldab meil eksisteerida erinevates keskkondades ja kohaneda väga erinevate tingimustega.

 

Keskkonnategurid on inimese niši määratlemisel vägagi olulised. Meie liik on kohanenud mitmesuguste keskkonnateguritega, alates temperatuuri ja niiskuse tasemest kuni päikesekiirguse hulga ja geograafilise laiuseni. Inimesed on suutnud oma niši laiendada, luues tehnoloogiaid, mis võimaldavad meil elada ka ekstreemsetes tingimustes, kus bioloogiliselt meie eksistents võimalik ei oleks.

 

Siiski on oluline mõista, et inimese ökoloogiline nišš ei ole eraldiseisev. Me sõltume teistest liikidest ja ökosüsteemidest, mis pakuvad meile toitu, õhku, vett ja paljusid muid ressursse. Seega on meie niši seisund seotud otseselt kogu planeedi ökosüsteemi tervisega.

 

Maa planetaarsed piirid on üks viis mõista, kuidas meie tegevus planeeti mõjutab. Elurikkus on üks neist piiridest, mis määrab teiste liikide seisundi ja selle, kuidas nad meie ümber eksisteerivad. Meie tegevus on toonud kaasa mitmeid negatiivseid mõjusid teistele liikidele, mis on kaasa aidanud massilistele väljasuremistele.

 

Samuti mõjutavad meie ökoloogilist nišši kliimamuutused. Temperatuuri tõus, CO2 kontsentratsiooni muutused ja muud kliimamuutused avaldavad mõju nii meie kui ka teiste liikide võimele kohaneda. See võib viia liikide väljasuremiseni ja muutusteni ökosüsteemides.

 

Samuti tuleb arvestada uute ainete mõjuga, mida inimene on loonud. Plastikud, GMO-d ja muud ained võivad avaldada negatiivset mõju keskkonnale ja ka inimtervisele. Me ei tea alati, kuidas need ained koos toimivad ja millised on nende pikaajalised mõjud.

 

Kuid meil on võimalus liikuda lahenduste poole. Me saame teha teadlikke valikuid ja vähendada oma keskkonnamõju. See hõlmab tarbimise vähendamist, jätkusuutlike tehnoloogiate kasutamist ja loodusvarade säästlikku kasutamist.

 

Lisaks on oluline mõista, et otsuste tegemine ja vastutuse võtmine on vajalik. Rahvusvaheline koostöö on hädavajalik, et lahendada planeedi ees seisvaid keskkonnaprobleeme. Kliimamuutustega tegelemine ja teiste liikide kaitsmine nõuab ülemaailmset pingutust.

 

Iga otsus, mille me teeme, loeb. Meie käitumine ja valikud mõjutavad tulevikku. Seega peaksime mõtlema oma tarbimisele, kliimamuutuste leevendamisele ja teiste liikide kaitsmisele.

 

Lõpetuseks – tuleks meeles pidada, et me ei tohi keskkonnamuutusi vaadelda ainult kulude, vaid ka tulude vaatenurgast. Meie tegevus peaks hõlmama nii keskkonnakaitset kui ka jätkusuutlikku tulevikku. Ainult nii saame säilitada meie ökoloogilise niši ja tagada, et planeet jääb elamiskõlblikuks nii meile kui ka kõigile teistele liikidele.

 

Aitäh, Mihkel Kangur, mõtlemapaneva loengu eest!

 

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

 

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooniijuht, EENA Roheklubi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja

EENA Saidafarmis külas

 

Ühel sügisesel vihmasel ja tuulisel sügispäeval, 11. oktoobril, kogunes väike grupp eenalannasid väikebussi eesmärgiga teha külaskäik Saidafarmi. Põhjuseks soov tutvuda lähemalt Eesti mahepõllumajanduse toodanguga. Samas oli see hea võimalus külastada 2016. aastal EENA aasta naise tiitli saanud Helve Särgavat. Huvitusime väga pikka aega kohtunikuametit pidanud Helve Särgava tänastest toimetustest – väljaspool Eesti piire tunnustust leidnud mahetoodangut tootva põllumajandusliku farmi tegemistest.

 

1992. aastal asutati Saue vallas Lehetu külas Saidafarmi OÜ, mis oli üks esimestest mahefarmidest, kes taasiseseisvunud Eestis alustas.

 

Tutvusmistuuri farmiga alustasime giidi – osaühingu juhataja asetäitja Helve Särgava – eestvõtmisel meiereist. Ta selgitas, et kogu piim töödeldakse alates 1994. aastast oma meiereis. Valmistatakse erinevaid juustusid, kohupiimasid, kohupiimakreeme, jogurteid, külmkuivatatud juustukrõpse. Kokku 19 erinevat toodet, millest paljud tooted on pälvinud „Tunnustatud Eesti Maitse” kvaliteedimärgi. Valmistooted jõuavad tarbijateni viiel päeval nädalas. Tooteid turustatakse suurtes kaubanduskettides, aga varustatakse ka koole ja lasteaedu. Samuti toimub eksport Soome.

 

Helve Särgava meenutas algusaegu, märkides, et algus oli suhteliselt keeruline. Eesti iseseisvumisega kaasnes põllumajandusreform. Endine Saida sovhoos jaotati väiksemateks üksuseks. Varad müüdi oksjonitel, kuid kohustused piimakarja pidamise jätkamiseks jäid. Esialgu puudusid nii oskused kui ka piimast toodetavate toiduainete tegemiseks vajalikud vahendid, sh riistvara. Õnneliku juhuse tahtel leiti Saksamaalt toredad abistajad. Eestisse toodi Saida farmi jaoks ajaloolise väärtusega piimatank ning abistava käe andis Saksamaalt pärit piimameister. Nii pandi alus maitsvate piimatoodete tootmisele. Hämmastavat kogust piimatooteid aitab valmistada väike arv töötajaid, kelle tööpäev algab hommikul kell 4! Nii seitse päeva nädalas.

Tutvumisreis jätkus laudas, mis on koduks 150 lehmale – „piimariiulile“ – nagu Helve naljatades nimetas. Saidafarm on alates 1992. aastast mahefarm. Farmi algusest kuni tänaseni ei ole Helve Särgava sõnutsi kasutatud ei mürkkemikaale ega keemilisi väetisi, loomad on vabapidamisel. Erinevalt paljudest teistest Eesti piimakarjadest, ei ole Saidafarmi lehmadel sarvi eemaldatud. Giidi värvika kirjelduse järgi oli karjas ka üks pull, kuid tema „teenetest“ loobuti põhjusel, et ta muutus liialt ainuvalitsejaks. Loomasööta – vilja, heina ja silo kasvatatakse farmis ise. Olenevalt ilmastiku tingimustest on selle kogumine aeg-ajalt problemaatiline.

 

Tehes ülevaadet farmi töötajatest märkis Helve Särgava, et paaril viimasel aastal on Saidafarm ka palganud ukrainlasi, keda tippajal oli üheksa, nüüd kuus. Kokku töötab farmis 26 inimest.

 

Tutvumisreis lõppes võõrustajate poolt kaetud mõnusas kohvilauas. Saime maitsta ja degusteerida farmi toodangut – juustu, krõpse, kohupiima, jogurtit, suupisteid jt. Kõik tooted leidsid külaliste heakskiitvaid hinnanguid. Sellest annab tunnistust farmi väikesest poest kaasa ostetud toodang. Tänati lahkeid võõrustajaid farmi tegevusest ülevaate andmisel ja tõdeti üksmeelselt, et mahetootmine ja -turundamine ei kuulu just kergete tegevuste hulka. Sellest johtuvalt sooviti Helve ja Juhan Särgavale palju jõudu, kannatust ja edu jätkamaks eestlaste toidualaua rikastamisel kodumaise maitsva mahetoodanguga.

 

Aitäh, Helve Särgava, huvitava külaskäigu eest ja aitäh, Virve Poom, korraldamast!

 

Tekst: Kaie Masing, EENA Tallinna klubi liige

Säravate mõtetega EENA noored heade mõtete linnas

Tarkusekuu lõpusirgel said EENA noored Emajõe ääres kokku, et uuele EENA-aastale hoog sisse tõmmata. Õhk oli heade mõtete linnale kohaselt ideedest ja tegutsemistahtest paks ning iga korraga saab järjest selgemaks, et noored pulbitsevad ülevoolavast energiast midagi korda saata. Seekord osalesid Tartu, Saaremaa, Tallinna ja Roheklubi liikmed.

Eriliselt tasub oodata novembri teist nädalavahetust, sest lisaks pidulikule Aasta Naise Galale, ootab EENA noori 11. novembril ees inspiratsioonipäev koos koolituse ja põneva külaskäiguga Pärnumaa ettevõttesse. Silmad-kõrvad tasub lahti hoida ka EENA hingelt noortel liikmetel, sest lõunasse lendavad linnud siristavad, et õnnelikumad saavad võimaluse koos noortega Pärnus inspireeruda. Kuulda on, et erinevad klubid on soovi avaldanud noortega kohtumiseks – see võib olla ideaalne võimalus selleks! Kellel juba isu tekkis, võib endast märku anda noortejuhile Angelale.

Kuigi keegi kala ei tellinud, siis lõhe jõudis ometigi lauale – seekord palgalõhe. Kuna põletav ühiskondlik probleem kiskus kõiki väga kirglikult kaasa, sai otsustatud, et ainuõige viis seda tuleval kevadel rambivalgusesse tõsta, on teemast huvitatud inimesed põneva sündmuse näol ühte ruumi kokku tuua. Püsige lainel, sest esimene lumi annab endast juba märku, mis tähendab, et liiga kaua ei tule ka selle sulamist enam oodata.

Võimalike parendusettepanekutena toodi välja peamiselt mitmeid kommunikatsiooniküsimusi. Nenditi, et klubide kodukorrad võiksid olla selgemad ja lihtsamini leitavad. Eeskujuliku näitena tõi noorte hulka kuuluv Roheklubi liige ja EENA kommunikatsioonijuht Jolan Henriette välja kevadel võrsunud koduklubi, mis oma värskuses on piisavalt konkreetne. Lisaks mainiti, et koduleht vajaks tänapäevastamist, et see oleks kasutajasõbralikum olemasolevatele liikmetele ning meelitaks ligi uusi ettevõtlikke naisi.

Kõige rohkem ihaldatakse kogeda veel enam klubideüleseid sündmusi, mille rõhk on suunatud puhtalt ettevõtlusega seotud teemadele ning mille käigus õpitakse tundma eenalannade professionaalseid taustasid. Noored näevad, et võrgustikul on veel kasutamata potentsiaali äriliste partnerite, mentorite ja koostööde leidmiseks, kuid mõnikord on teineteist keeruline üles leida.

EENA-juttude vahele mahtus ka lihtsalt teineteise era- ja ärielude tundmaõppimist. Kuna EENA noored ei ole eraldiseisev klubi, vaid koondab enda alla kõik noored vanuseni 35 (k.a.), on alati huvitav saada teada, milliseid pärleid teised klubid endas peidavad. Ja kuna järelkasvu peab looma juba maast madalast, veetis meiega pika päeva ka üks vapper mini-eenalanna, tänu millele sündis eesmärk muuta kohtumised võimalusel ema-sõbralikeks.

Tekst: Angela Korela, EENA noortejuht

 

EENA Roheklubi raamatuklubi esimene kohtumine

28. septembril toimus esimene Roheklubi raamatuklubi kohtumine. Esimeseks raamatuks sai valitud Lucy Jonesi „Paradiisi kaotades. Miks meie meeled vajavad loodust.“. Tegemist on raamatuga, mis kinnitab looduse (ja rohelisuse) tähtsust meie igapäevasele toimimisele ning seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Esimesel kohtumisel ei olnud meid palju, aga kõigil oli raamatust märkmeid ja väljakirjutusi. Kuna mina lugesin raamatukogu raamatut, siis märkisin väljakirjutused ära ning kirjutasin pärast märkmikku. Aga kohati tekkis tunne, et pool raamatut võiks välja kirjutada.

„Planeet Maa on imeline auhind, aga meie silmi on pimestanud õgardlik tarbimiskultuur, salakaval reklaam ja meedia, mis veenavad meid, et me ei saa ilma selle või tolleta õnnelikud olla.“ (lk 179)

Klubilised nõustusid, et tegemist on vägagi mõtlemapaneva raamatuga. Tegemist ei ole ilukirjandusega, vaid populaarteadusliku raamatuga ning suur osa on erinevatel viidetel ning teadusartiklitel. Ehk kui on soovi ja huvi, võib mõne teemaga veel omakorda süvitsi minna.

Raamatu teemal arutledes puudutasid klubilised teemasid, millega ise on kokku puutunud – miks roheluses on hea ja „patareisid“ täitev olla, miks pärast vihma on mõnus hingata ja miks näpud mullas on rahustav. Arutleda jõudsime nii tarbimisest, oma käitumise muutmisest ning selle keerukusest aga ka hoidistamisest. Tänapäeval on hoidistamine vist kaduv kunst – kuigi sügiseti on sotsiaalmeedia täis seente, õunte ja kõige muu hoidiste pilte, siis mingil põhjusel kipub see ikkagi kaduma. Ei tea kas põhjuseks on vajaduse kadumine – saame poodi minna ja osta – või oskuste hääbumine, seda lõpuni ei teagi. Aga see väärib säilitamist, sest see toob kaasa oskuse armastada ja väärtustada seda, kes meile neid ande annab – loodust.

Kohtumise lõpus andsime igaüks endale lubaduse, mida tahame ära teha. Kes lubas alustada digiasjade korrastamisega, kes lubas käia rohkem paljajalu murul/mullal ning kes tahab alustada hoidistamisega.

Kuigi raamat algab pessimistliku tulevikuvaatega, siis lõpus on ikkagi pisukene positiivne noot – meil siiski on veel võimalus (või vähemalt me ikkagi loodame nii), kui me ise seda tahame.

„Ülejäänud looduse tsüklitesse süvenemine võib pakkuda kindlat tempot ja rütmi tihtipeale juhitamatus tänapäevases maailmas. Rändlindude tagasitulek. Tähtkujud taevas. Tammelehe kuju. Mägra triibud. Loodus pakub meile lohutavat järjepidevust. Ja muidugi võib aastaaegade mööduv loomus – muutuvad puud, lindude ja loomade käitumine, maakera pöörlemine, aastane elutsükkel – samuti toimida meeldetuletusena, et aeg läheb edasi ja asjad paranevad. Veel.“ (lk 186)

Järgmine raamatuklubi kohtumine toimub 23. novembril ning raamatuks valisime Toomas Trapido „Lood, mis loovad“.

Aitäh, Mirell Merirand, raamatuklubi loomast!

Tekst: Kai Klein, EENA Roheklubi liige

Raamatuklubi kohtumine

EENA Roheklubi ja Tartu klubi kinnitasid Tartu ettevõtlusnädala raames, et roheliselt on võimalik!

 

Siiri Tiivits-Puttonen EENA Roheklubist selgitas 3. oktoobril Tartu ettevõtlusnädala raames huvilistele, kuidas kõndida ettevõtluses jätkusuutlikku teed. Vastlust modereeris EENA Tartu klubi liige Liina Helstein.

 

Siiri rääkis, mis on roheettevõtlus ja et ainult ökoloogilises ja elurikkusega arvestavas keskkonnas toimub ettevõtte sotsiaalne ja majanduslik areng ning on võimalik oma äri ajada jätkusuutlikult.

 

Kuulajaid julgustati rohevõtmes vaatama, millised probleemid vajavad täna lahendamist, millised tooted või teenused tuleks ümber disanida, et olla kestliku arengu eesmärke toetav, kliimaneutraalne, ressursse taaskasutav ja ringmajanduse põhimõttel toimiv ettevõte. Sest just sellistel ettevõtetel on täna konkurentsieelis nii krediidi kättesaadavuses ja hinnas, tarneahelates kui tarbijate eelistuses. Aga ka teadlikud töötajad oskavad selliseid ettevõtteid väärtustada ja omakorda pakuvad roheliselt jätkusuutlikud ettevõtted töötajasõbralikku töökeskkonda. Ole ainult teadlik ja loov ning sa leiad roheettevõtluse võimalusi igas valdkonnas.

 

Siiri tõi oma ettekandes välja ka mõningad Euroopa roheleppe ja ringmajanduse tegevuskava märksõnad:

kasvuhoonegaaside heite vähendamine aastaks 2030 70%; aastaks 2050 80%;

transpordist pärineva heite vähendamine aastaks 2050 90%;

aastaks 2030 peavad kõik pakendid olema korduvkasutatavad või ringlusse võetavad.

 

Kuulajad said ligipääsu rohejuhendile, kus selle koostajad Erika Pihl, Helen Orav-Kotta, Siiri Puttonen ja Ester Eomois kirjutavad lahti tegevuskava äriideest, strateegia valikutest, kommunikatsioonist protsesside mõõtmise ja ettevõtte roheanalüüsini.

 

Ja see polnud veel kõik – Siiri kuulutas esinemise käigus pidulikult avatuks verivärske roheettevõtluse portaali roheettevotlus.ee. Portaal liidab roheettevõtjate kogukonna, kus saab avastada, õppida ja jagada teadmisi roheettevõtluse kohta.

 

Seminariruumis istujad said Siiri ja Liina esinemist ja arutelu kuulates julgustust ning inspiratsiooni, et selliste liidritega ei ole roheliselt mitte võimalik, vaid ainuvõimalik!

 

Tekst: Riina Piigli, EENA Tartu klubi liige

Kiirkohting Pärnu moodi

Ettevõtlusnädala raames korraldas Pärnu klubi Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis ettevõtluskogemuste jagamiseks kohtumise, kuhu olime kutsunud kaks ettevõtlusega tegelevat Pärnu naist. Sündmus sai pealkirjaks “Kursimuutus algab esimesest sammust” ja julgustava alguse õhtule tegi Grete Männikus, kes on samas koolis õppejõud. Grete on hetkel pisikese pojaga beebipuhkusel aga ikka leiab aega, et inspireerida naisi alustama ettevõtlusega ajal, mil riik tagab majandusliku kindluse. Aeg mõelda läbi oma oskused ja unistused ja alustada sellega, mille vastu kirg kõige suurem. Grete on üles ehitanud virtuaalse naiste grupi “Hingelt vaba kogukond” , kus on liikmeid peaaegu 700 ja tema soov on inspireerida naisi olema rohkem ja uskuma endasse.

Teise külalisesinejana astus üles Katrin Sumberg, kes on treenerihingega hakkamist täis naine, ta teab kindlalt, et ta on piisav ja julgeb suurelt unistada. Tema on üles ehitanud virtuaalse treeningvideode programmi, mille kaudu on treeninud üle 10000 naise üle maailma. Enne treeningvideode juurde jõudmist ja on enne Covidi lockdown’i töötas Katrin treenerite koolitajana, lõi treenerite võrgustiku maapiirkondades, et lisaks suurtele keskustele oleks võimalik sobiv trenn ja treener leida ka maakonnas.

Uus inspiratsioonilaine on teda tabanud ja soovib kõik uuesti üles ehitada, olles nüüd targem ja kogenum. Katrin julgustab naisi omavahel suhtlema, kuna kõigilt on midagi õppida ja ütleb, et äri ehitamise üks tähtsamaid märksõnu on fookus.

Tänasime ettevõtjaid kombekohaselt kollaste roosidega ning peale ettekandeid said osalejad omavahel suhelda ja kogemusi jagada.

 

Tekst: Gerlika Ree, EENA Pärnu klubi liige

02. oktoobril käis Roheklubi külas Chocokoos.

 

Oktoobrikuu esimesel esmaspäeval külastas Roheklubi EENA Äriklubi liikme ja kirgliku šokolaadiarmastaja Kristel Lankotsa ettevõtet Chocokoo. Kes veel mäletab laupäevaseid Muhu Pagarite küpsetatud leiva järjekordi Telliskivis, leiab lihtsasti üles ka Chocokoo. Šokolaadimeister Kristel valmistab Valrhona kuvertüüršokolaadist maitseküllaseid käsitöökomme ja -trühvleid ning toodab šokolaaditahvleid kakaoubadest, mis on pärit maailma erinevatest piirkondadest ja farmidest.

Alustuseks viis Kristel meid kakaomaailma piltide vahendusel seiklema. Saime aimu kakaokasvatuse piirkondadest, elust Costa Rica kakaofarmis ja kakao tootmisest. Seejärel andis Kristel meile maitsta mitmeid kakaoube ja šokolaade. Tundsime omal nahal – või õigemini suus – erinevates maailma paikades kasvanud kakaoubade ja sellest valmistatud šokolaadide maitsete mitmekesisust. Kakaopuu kasvukoht ja alustaimestik lisavad värvikaid maitsenüansse. Näiteks suitsumaitseline Indoneesia päritolu kakaooast valmistatud šokolaad seostub suitsumaitselise teega Lapsang Souchong. El Salvadori šokolaadil on hoopis rosinane maitse. Terroir  – ütlevad veinimeistrid. Kristel eelistab väiketootjaid ja nii kasvatavad Chocokoos kasutatavaid kakaoubasid väikefarmerid Costa Ricas, Guatemalas, Haitil jne. Imelised maitsed on toonud Chocokoo toodetele mitmeid kõrgeid auhindu.

Põnevast kakaomaailmast lummatud, alustasime trühvlite valmistamise töötoaga, mis hõlmas endas trühvlitäidise segamist, šokolaadi tempereerimist, trühvlite veeretamist, kaunistamist ning lõpuks ka pakkimist. Trühvlitäidise valmistamiseks andis Kristel igale osalejale kausikese vedela šokolaadi ja spaatliga. Nüüd järgnes fantaasiavoor – kui palju ja milliseid maitseid oma trühvlitäidisesse valida. Milliseid lisandeid keegi valis jääb valmistajate saladuseks.

Kuniks valmissegatud trühvlitäidised külmas jahtusid, vaatasime ja ka proovisime šokolaadi tempereerimist, st sulatatud šokolaadi viimist õigele temperatuurile, et  trühvli ümber olev šokolaad oleks kaunilt läikiv. Kui trühvlitäidis oli piisavalt tahenenud, siis algas trühvlite veeretamine, tempereeritud šokolaadi kastmine ning kaunistamine.  Kes trühvlitäidisesse liiga palju vedelikke lisas, omandas kohe õppetunni – täidise tahenemine võttis kauem aega ning muutis veeretamise keerulisemaks. Trühvlite suuruse ja kaunistused valis iga osaleja oma soovi ja eelistuste järgi. Töötoa lõpuks pakiti kätetöö koju kaasa.

Killuke kirgliku šokolaadimeistri Kristeli loomingut lisab soojust ja vürtsi Eestimaa pimedasse sügisõhtusse. Teadke, et Chocokoo lihtne ja tagasihoidlik pakend peidab imelist sisu.  Less is more ja Chocokoo puhul kehtib see kindlasti. Igal juhul mina tean, kust leida killuke lõunamaist maitset jõulukotti.

 

Aitäh, Kristel, meeleoluka ja mõnusa töötoa eest! Tore on näha, et Äriklubis on ka roheline ettevõtlus esindatud.

 

Aitäh, Siiri, korraldamast!

 

Tekst: Marika Jõeleht, EENA Roheklubi liige

 

30. septembril toimus Narva Loomeinkubaatoris „Objekt“ programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ roheideede töötuba. Seminari käigus saime häid näpunäiteid ja praktilisi nõuandeid, kuidas on võimalik oma ettevõttes roheliselt toimetada.

 

Töötuba juhtis programmi idee autor ja eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen. Lisaks Siirile osalesid töötoas rohementorid Mirell Merirand (ringmajanduse mudel) ja Külliki Kesa (rohepakendid). Edutiimide loomist koordineeris ettevõtja Riina Piigli.

 

Sissejuhatuseks pani Siiri osalejatele südamele, et me kõik peaksime vaatama, mida saame ära teha oma kodudes ja planeedil laiemalt, kus suure tarbimise tõttu on tasakaal paigast ära. Siiri ja Mirell tutvustasid juhendit „Praktilised rohetööriistad väikeettevõtjale“, mis aitab ettevõttel kaardistada, milline on ettevõtte tänane olukord ja millised on ärilised võimalused. Mis on roheettevõtlus? Mis on roheettevõtte teekaart? Miks üldse peaks ettevõte roheliselt tegutsema? Siiri ja Mirell julgustasid osalejaid olema esimeste seas ja leidma lahendusi nii Eesti-sisestele kui ka globaalsetele probleemidele. Siiri ja Mirell tutvustasid ka rohejuhendit „Roheliselt on võimalik!“, mille autorid on Erika Pihl, Helen
Orav-Kotta, Siiri Tiivits-Puttonen ja Ester Eomois. Juhendile toetudes said seminaril osalejad oma äriideed kirja panna, neid tutvustada ja rohementoritelt otsest tagasisidet saada.

 

Ettevõtte kogemuslugu

 

Rohelise ettevõtluse töötoa lõpus tutvustas Fortaco tehase direktor Larissa Shabunova osalejatele ettevõtlust rohelise lähenemise vaatenurgast. Tootmisprotsess on sellele teemale keskendunud juba aastaid. Ettevõtte naisjuht läks aga veel kaugemale – töökeskkonnas pööratakse suurt tähelepanu töötajate tervisele! Pole juhus, et tehas on nomineeritud Ida-Virumaa parimaks roheliseks ettevõtteks! Kuidas see kõik tegelikult toimib, sellega tutvusid osalejad juba ettevõttes kohapeal. Lisaks metallile nägime töökojas väga suurt puud! Keegi ei tahtnud tehasest lahkuda ja me läksime isegi programmi raamest välja!

See oli Larissa kandidaadiüritus klubisse astumiseks. Lilletseremoonia viisid läbi EENA Narva klubi president Ljubov Fomina ja klubi juhatuse liige Sofja Homjakova. Traditsiooniliste kollaste lillede asemel kingiti talle looduslikust samblast valmistatud pannoo, sest oleme, projektis „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM”,  rohelised naised!

Õnnitleme Larissa Shabunovat – Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiooni Narva klubi värske liige! Fortaco Estonia OÜ-s korraldatakse ka ekskursioone (Linda 20, Narva). Vaata lähemalt: https://www.facebook.com/FortacoEstonia

Projekti üks eesmärk on naisettevõtjate võrgustiku moodustamine, kus üksteise äriideid ja ettevõtete arendamist terve aasta jooksul toetatakse. Narvas moodustati neli edutiimi, mida juhivad Oksana Razuk, Tatjana Amerhanova, Jelena Golubeva ja Jelena Lutsezarnaja. Edutiimide tööd koordineerib Riina Piigli.

Eelmisel aastal osales edutiimides ca 30 roheettevõtjat või rohelise mõtteviisi edasikandjat, kellele väljastati ka sertifikaadid. Osalejate tagasiside edutiimidest on, et see formaat toetab tegutsemist ja hoiab tempot, tiimikaaslased aitavad tõsta enesekindlust ja julgustavad vastu võtma väljakutseid.

 

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele üritus võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

 

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

Teksti toimetas: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht ja EENA Roheklubi liige

Fotod: Sofja Homjakova ja teised

Rannamõisa naised tühja kõhuga keskaegses Tallinna vanalinnas

Rannamõisa klubi tähistas muinsuskaitsepäevi orienteerumismänguga “Tühja kõhuga keskaegses Tallinnas”. Tegemist oli kaasahaarava ja hariva interaktiivse ajaloomänguga vanalinna tänavail.

Mäng algas Tallinna linnaelumuuseumi juurest, Vene tänav 17. Seiklesime keskaegses vanalinna miljöös ca 2 tundi, saades uusi teadmisi keskaegse elu-olu kohta ning põliste tallinlastena märkasime ka tänases linnaruumis asju, millest siiani olime “pimedatena” mööda kõndinud.

 

Tekst: Algi Sinisalu ja Kerti Einberg, Rannamõisa klubi

Fotod: Kaie Sestverk, Algi Sinisalu

Vestlusaken "Kuidas rohelisest eluviisist võib saada roheline ettevõtlus"

27. septembril toimus vestlusaken „Kuidas rohelisest eluviisist võib saada roheline ettevõtlus”, mida viis läbi RingKarbi asutaja Katarina Papp.

 

Katarina Papp on naine, kelle jaoks keskkonnasõbralikkus ja prügisorteerimine on olnud norm juba lapsepõlvest saati. Tema rohelise ettevõtluse teekond on täis pühendumust ja kirge keskkonnateemade vastu.

 

Lapsevanemaks saades pööras Katarina erilist tähelepanu just prügi sorteerimisele. Ta õpetas oma lastele, millistesse konteineritesse tuleb prügi visata. Kuid ta ei piirdunud ainult selgitamisega. Katarina uuris ka, mis iga prügiosaga täpselt juhtub ja kas seda saab ümber töödelda.

 

Üllataval kombel avastas ta, et kõiki pakendiliike ei ole võimalik ümber töödelda. Näiteks kommipabereid põletatakse, kuna need koosnevad mitmest erinevast materjalist. See mõistmine tõi kaasa olulise järelduse – prügi tekitamist tuleb vältida.

 

Katarina otsustas oma keskkonnateadlikkust laiemalt jagada ning asutas ökopere blogi. Alguses oli see mõeldud lähedastele, kuid kiiresti kasvas see mahukaks projektiks. Blogi pidamise käigus pidi Katarina endale erinevad teemad selgeks tegema ja oma teadmisi keskkonnasõbralike valikute kohta süvendama.

 

Katarina teekond sai uue hoo sisse umbes 3,5 aastat tagasi, kui ta asutas koos õe ja emaga RingKarbi. Nad lahendasid olukorra, kus restoranides oli raske toitu kaasa osta, kui oma karbi koju unustasid või ei soovinud ühekordseid plastiknõusid kasutada.

 

Ringkarbi idee oli luua toidukohtadele korduskasutussüsteem. Toidukohtadest on võimalik seotada RingKarbi pakend, mida saab tagastada RingKarbiga liitunud toidukohasse, saades pandiraha tagasi või uue toidu uues karbis.

 

Kuigi idee oli suurepärane, tekkisid praktilised väljakutsed. Toidukohad pidid uue süsteemiga harjuma ja teenindajad pidid jälgima, kas inimesed võtavad kaasa oma nõud või kasutavad RingKarpi. Siiski oli see tugev algus ning Ringkarbi idee hakkas levima.

 

Täna teeb Ringkarp koostööd umbes 30–40 Eesti restoraniga ning nõusid on võimalik ka teistes riikides tagastada.

 

Kuid Katarina tunnistab, et roheideede elluviimine ei ole alati lihtne. Kuigi inimesed väljendavad sõnades keskkonnasõbralikele ideedele toetust, võib nende tarbimisharjumuste muutmine keeruline olla. Tiimi leidmine ja ettevõtte käivitamine nõuavad samuti palju pingutust.

 

Katarina soovitab alustavatel ettevõtjatel moodustada tugeva tiimi, hankida finantsnõustaja ja pühendada ettevõtte arendamisele piisavalt aega. Samuti rõhutab ta koostöö olulisust ning võimalust püsida paindlikuna ja kohaneda muutuvate tingimustega.

 

Katarina Papi lugu on inspireeriv näide sellest, kuidas üks inimene saab oma kirglikkuse ja pühendumisega maailma keskkonnasõbralikumaks muuta. Tema panus teadlikkuse suurendamisse ning korduskasutussüsteemi loomisesse on märkimisväärne. Loodame, et tema kogemused ja julgus innustavad ka teisi keskkonnasõbralikku eluviisi järgima.

 

Aitäh, Katarina, inspireerimast ja oma lugu jagamast!

 

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

 

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooniijuht, EENA Roheklubi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja

26. septembril toimus Tallinna Loomaaia kompostimiskeskuse külastus.

 

Kes ei armastaks loomaaedu? Need on kohad, kus saame imetleda looduse mitmekesisust ning õppida loomade ja taimede kohta. Kuid Tallinna loomaaed pakub midagi enamat, kui pelgalt loomade vaatlemine. Siin asub üks eriline koht, mis mängib olulist rolli keskkonnahoidlikkuse strateegias ja jäätmete käitlemisel – see on Tallinna Loomaaia kompostimiskeskus.

Iga päev saabub kompostimiskeskusesse 30–40 kantmeetrit loomade sõnnikut ja toidujäätmeid. Need jäätmed ei lähe mitte prügilasse, vaid muutuvad väärtuslikuks ressursiks. Kuidas see kõik käib? Seda näitas ja selgitas meile loomaaia heakorra ja aianduse osakonna juhataja Hannes Maripuu.

Kõik algab jäätmete peenestamisest ja nende ladustamisest erilistesse “aunadesse”. Ühe aastaga toodetakse sellest pruunikast massist kvaliteetset komposti, mida ei kasutata mitte ainult loomaaias, vaid seda saavad kõik huvilised ka osta.

Kuid kompostimine pole lihtsalt jäätmete käitlemise viis. See on keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik lähenemine, mis aitab loomaaias loodust tasakaalus hoida. Komposti abil kasvatatakse ka köögivilju, mis lähevad loomaaia elanikele toiduks.

Tallinna Loomaaia kompostimiskeskus on imeline näide sellest, kuidas lihtsate sammude abil saab meie planeedi heaks väga palju head teha. Kompostimiskeskuses saab jäätmetest väärtuslik ressurss. Jätkusuutlikkus on lõbus ja hariv! See koht inspireerib meid mõtlema oma ökoloogilise jalajälje vähendamisele ja puhtama keskkonna loomisele.

Kui sa pole veel Tallinna Loomaaia kompostimiskeskust külastanud, siis soovitame seda kindlasti teha. Tule avasta rohelist imekeskust Tallinna loomaaia südames!

 

Aitäh, Hannes Maripuu, et meiega huvitavaid lugusid jagasid, kompostimiskeskuse toimimist tutvustasid ja häid nippe jagasid!

 

Aitäh, Virve Poom, korraldamast!

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht, EENA Roheklubi liige, EENA noorte roheliikumise eestvedaja

3. septembril avati EENA Roheklubi liikme Katarina Papi eestvedamisel keskkonnateemaline näitus „Lähme nulli”, mille eesmärk on näidata prügi olemust, probleemi suurust ja pakkuda lahendusi. Kalmistuprügi teemaline installatsioon avati 15. septembril Telliskivi Kuppel Galeriis.

Näituse idee sündis umbes 2 aastat tagasi. Tänu Tallinn – Euroopa roheline pealinn toetusele sai ideest teostus. Teekond ideest näituse avamiseni oli täis väljakutseid, põnevust ja rohket enesearengut.

Viimased nädalad enne avamist olid äärmiselt pingelised. Meie meeskond andis endast kõik, et kõik eksponaadid saaksid õigel ajal valmis. Kuna kunstnikud olid kõik heas mõttes perfektsionistid, siis viimastel öödel keskenduti magamise asemel eksponaatide loomisele. Viimane eksponaat sai valmis 1 tund enne avamist.

Sellise näituse korraldamine oli paljudele meist esmakordne. Eneseareng oli tohutu. Arvan, et saime kõik ka keskkonnateemades targemaks ja ettevalmistuse protsessis nägime, kui mastaapne prügiprobleem on. Külastused jäätmejaamades, kalmistuprügi vaheladustamisplatsidel tuletavad meelde, miks meil kõigil on vaja prügi näha. Enam ei piisa prügi sorteerimisest. Vaja on tegeleda prügitekke ennetamisega.

Oleme väga tänulikud Salme Kultuurikeskuse juhtkonnale, kes meid usaldas. Eks see oli ju esmakordne, kui prügi teatrisse tuuakse. Näituse asukoht on osutunud suurepäraseks, sest see võimaldab meil jõuda erinevate sihtrühmadeni – nii kooli- ja lasteaialapsed päevasel ajal kui ka teatrikülastajad õhtuti.

Kuigi me ei teinud palju reklaami, tundub, et inimesed on näituse üles leidnud ja me oleme saanud ainult positiivset tagasisidet. See näitab, et keskkonnateemad puudutavad paljusid ja meie sõnum on leidnud vastukaja. Salme Kultuurikeskuses on näitus avatud novembri lõpuni, kalmistuprügi installatsioon on Telliskivi Loomelinnakus avatud 16. novembrini. Korraldame ekskursioone ja nullkulu õpitube nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Hiljuti saime veel ühe toreda uudise – KIK-ilt saadud toetus võimaldab meil viia näitus 2024. aastal üle Eesti rändama. See on tõeliselt põnev võimalus, mis aitab meie sõnumit veelgi laiemalt levitada ja keskkonnateadlikkust suurendada.

„Lähme nulli” näitusel saab külastaja tõepoolest muljetavaldava ja silmiavardava kogemuse, mis pakub sügavat teadlikkust keskkonnaprobleemide kohta ning innustab inimesi oma käitumist säästvamaks ja loodussõbralikumaks muutma. See näitus toob esile mitmeid olulisi probleeme, mis meie planeeti mõjutavad ning pakub samal ajal ka praktilisi lahendusi ja loodussõbralikke alternatiive, mida igaüks meist saaks rakendada.

Näitus keskendub keskkonnakahjustustele ja sellele, kuidas meie igapäevased tegevused neid mõjutavad. Oluline on see, et näitus ei jää pelgalt probleemide esitamise juurde, vaid annab konkreetseid juhiseid ja ideid, kuidas igaüks saaks keskkonna kaitsmiseks oma panuse anda. See on väga kiiduväärt, sest see näitab, et meil kõigil on võimalik midagi positiivset ja olulist teha.

Lisaks on „Lähme nulli” näitus ka suure mõjuga, sest see suudab publikut tõeliselt innustada ja mõtlema panna. See aitab meil mõista, kui oluline on meie igapäevaste valikute mõju keskkonnale ning julgustab meid teadlikumaid valikuid tegema. Näitus annab lootust ja näitab, et ühiselt saame keskkonna heaks suuri asju teha.

„Lähme nulli” näitus on väärtuslik ressurss keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ja keskkonnasõbralike eluviiside propageerimiseks. See näitab, et meil kõigil on vastutus meie planeedi tuleviku eest ning innustab meid tegutsema selle nimel, et luua kestlikum ja loodussõbralikum tulevik.

Tekst: Katarina Papp (näituse eestvedaja ja EENA Roheklubi liige) ja Jolan Henriette Koduvere (EENA kommunikatsioonijuht, EENA Roheklubi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja)

Fotod: Priit Grepp

"Lähme nulli" eestvedaja Katarina Papp näitust avamas

 

Ringmajanduse ärimudelite vestlusaken

20. SEPTEMBRIL TOIMUS RINGMAJANDUSE ÄRIMUDELITE VESTLUSAKEN, MIDA VIIS LÄBI RINGMAJANDUSE JA ÄRIMUDELITE MENTOR NING ZERO WASTE KOOLITAJA JA ÕPETAJA MIRELL MERIRAND.

 

Mirell Merirand tutvustas vestlusaknas erinevaid jätkusuutlikku arengut toetavaid ärimudeleid, mis arvestaksid ettevõtjate ideede eripäradega ning tagaksid pikemaajalise edu ja positiivse mõju keskkonnale.

 

Ringmajandus (ing k circular economy) on kontseptsioon, mis kujutab endast suletud ahelatega süsteemide kujundamist ja ressursside ringluse juhtimist sellisel viisil, et tooted, komponendid ja materjalid kaotaksid võimalikult vähe oma väärtusest (nn ringi sulgemine). Ringmajandus minimeerib jäätmeid vastutustundliku disaini ja taaskasutuse kaudu ning sellisel viisil, et tekkivad jäätmed oleksid võimalikult kvaliteetsed ja taaskasutatavad.

 

Üks tuntumaid ringmajanduse mudeleid on hällist-hällini (ingl k Cradle-to-Cradle) tootmismudel. See põhimõte näeb ette, et kõik tooted tuleb lahti võtta erinevateks komponentideks ja kasutada neid uute toodete loomisel. See tähendab seda, et toote valmistamiseks kasutatavad materjalid ei muutu enam jäätmeteks, vaid kõikidest komponentidest saavad pärast kasutamist jälle toorained.

 

Jäätmeteta majandamine (ingk k zero waste) on ringmajanduse väike osa. See on selline toodete tootmine ja tarbimine, mis minimeerib jäätmeid ja taaskasutab võimalikult palju ressursse, hoides samal ajal ära ka ohtlike ainete sattumise keskkonda.

 

On täiesti selge, et jäätmevabalt elada ei ole võimalik, kuid see võiks olla miski, mille poole nii ettevõtjad kui tavatarbijad võiksid püüelda. Ettevõtjatel on oluline läbi mõelda, kuidas toota vastutustundlikult ja ja mõtestada, mis nende tootest lõpuks edasi saab, samuti leida nutikaid alternatiive jääkidest uute toodete valmistamiseks.

 

Roheliselt on võimalik!

 

Aitäh, Mirell Merirand, inspireeriva ja mõtlemapaneva vestlusakna eest!

 

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

 

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

 

Tekst: Maarja Kalmet, EENA roheklubi liige

21. septembril toimus EENA Narva klubi traditsiooniks kujunenud „Raamatu neljapäev”.

„Raamatud, mis inspireerivad naisi edu saavutama” – sellise nime sai juba traditsiooniks kujunenud EENA Narva klubi naiste „Raamatu neljapäev”. Sündmus korraldati koostöös Narva Keskraamatukoguga.

Kohtusime mõnusas kohvikus nimega Valge Kõrvits, kus tutvusime uute raamatutega ning võisime huvipakkumavamad ka koju kaasa võtta. Arutelu muutis veelgi nauditavamaks aromaatse tee lõhn.

Täname Narva Keskraamatukogu imelise ja informatiivse õhtu eest ning Valge Kõrvits kohvikut sooja vastuvõtu eest!

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

Teksti toimetas: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht ja EENA Roheklubi liige

Veebiseminar „Rohelise personalijuhtimise rakendamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes: võimalused ja väljakutsed"

14. septembril toimus veebiseminar „Rohelise personalijuhtimise rakendamine väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes: võimalused ja väljakutsed”, mida viis läbi Riigikantselei personalinõunik Maarja Kalmet.

 

Maarja Kalmet tutvustas oma ettekandes rohelise personalijuhtimise kontseptsiooni, tegi sissevaate rohelise personalijuhtimise praktikatesse, vaatles rohelise personalijuhtimise võimalusi ja väljakutseid ning tutvustas praktilisi näiteid.

 

Tänapäeva maailmas muutub keskkonnasäästlikkus üha olulisemaks. Ettevõtted, olenemata nende suurusest, seisavad silmitsi kasvava survega oma tegevus keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks muuta. Üks võimalus selle saavutamiseks on rohelise personalijuhtimise rakendamine.

 

Mis on roheline personalijuhtimine?

 

Roheline personalijuhtimine (green human resource management) on kontseptsioon, mis ühendab keskkonnahoidlikud juhtimistavad ja personalijuhtimise protsessid. Selle eesmärk on luua ettevõttes teadlik ja strateegiline kultuur, mis propageerib keskkonnasõbralikke väärtusi, tavasid ja algatusi. Keskne idee on, et töötajad mõistaksid ja väärtustaksid keskkonnasäästlikkust ning rakendaksid seda oma igapäevatöös ja elus.

 

Rohelise personalijuhtimise võimalused

 

Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele on oluline rohelise tegevuskava väljatöötamisega juba varakult alustada. Selline kava hõlmab organisatsiooni, töötajatevahelist ja ametlikku käitumist, mis aitab ettevõttel keskkonnasäästlikke eesmärke saavutada.

 

Organisatsioonilise käitumise osas võivad ettevõtted julgustada töötajaid näiteks ühistransporti kasutama, jäätmeid vähendama ning energiat ja ressursse säästlikult kasutama.

 

Töötajatevahelise käitumise kaudu saavad töötajad üksteist motiveerida keskkonnasõbralikumalt tegutsema, teadmisi jagada ja rohelist töökäitumist õpetada.

 

Ametliku käitumise osas võib juhtkond tööülesannetele konkreetseid keskkonnasäästlikke nõudeid seada, mis aitab töötajatel keskkonnasõbralikke otsuseid teha.

Ettevõtte brändi atraktiivsuse suurendamine: roheline personalijuhtimine aitab ettevõtetel tööandja brändi atraktiivsemaks muuta. Töötajad ja klientid eelistavad sageli ettevõtteid, mis panustavad keskkonnasäästlikkusse. Roheline personalijuhtimine aitab seega ettevõtetel talente meelitada ja klientide lojaalsust säilitada.

 

Kulude kokkuhoid: rohelise tegevuskava rakendamisega kaasneb kulude kokkuhoid. Vähesem ressursside kasutamine ja jäätmete vähendamine aitavad ettevõttel pikemas perspektiivis raha säästa.

 

Töörahulolu tõstmine: keskkonnasõbralikumad töökeskkonnad loovad sageli parema töörahulolu. Töötajad tunnevad end hästi, kui nad teavad, et nende tööandja hoolib keskkonnast ja toetab keskkonnasõbralikke algatusi.

 

Rohelise personalijuhtimise väljakutsed

 

Teavitamine ja harimine: väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks võib olla keeruline luua piisavalt ressursse, et töötajaid keskkonnasäästlikkusest teavitada ja harida ning neid rohelise käitumise edendamisel toetada.

 

Kultuuri muutmine: kultuuri muutmine võtab aega ja nõuab pühendumist. Väiksemates ettevõtetes võib see olla eriti väljakutsuv, kuna igal töötajal on ettevõtte kultuurile suur mõju.

 

Ressursside piiratus: väikestel ettevõtetel võivad olla piiratud ressursid keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate rakendamiseks.

 

Roheline personalijuhtimine on väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võimalus teha samm jätkusuutlikkuse poole. Kuigi see võib kaasa tuua väljakutseid, nagu teavitamine ja kultuuri muutmine, on sellel ka palju potentsiaali, sealhulgas ettevõtte brändi atraktiivsuse suurendamine, kulude kokkuhoid ja töötajate rahulolu tõstmine.

 

Kui soovid oma ettevõtet keskkonnasäästlikumaks ja jätkusuutlikumaks muuta, kasuta rohelise personalijuhtimise võimalusi! See on samm õiges suunas nii keskkonna kui ka ettevõtte tuleviku jaoks.

 

Roheliselt on võimalik!

 

Aitäh, Maarja Kalmet, põhjaliku ülevaate ja praktiliste suuniste eest!

 

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

 

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht ja EENA Roheklubi liige

 

Huvitiim Botaanikaaias 12.09.2023

Botaanikaaed kui meelte aed – vaata, puuduta, nuusuta, maitse ja kuula

12. septembri imeilusal pealelõunal kogunesid EENA Tallinna klubi Huvitiimi liikmed
Tallinna botaanikaaia külastusele. Giidi juhtimisel algas jalutuskäik imeilusasse botaanikaaeda –
teemaks „Meelte Aed ja sügisesed õitsejad“.

Botaanikaaia rosaarium on praegu renoveerimisel ja kasvuhooned ning ka palmimaja on hooldustöö tõttu suletud, seega külastasime Samblike, sammalde ja puuseente püsinäitust, Mägiaeda, Meelte aeda ja Dendraariumit.

Kas teadsid, et „taevamanna“ ja põdrasammal on hoopiski samblikud?

Samblike, sammalde ja puuseente püsinäitusega me oma tuuri alustamegi. Näitusel on esindatud üle 200 Eestis enim levinu samblike, sammalde ja puuseente liigi. Need kõik on varustatud põhjalike teabetahvlitega ja see osa botaanikaaiast on vaadeldav aasta ringi. Kas teadsite, et „taevamanna“ ja põdrasammal on hoopiski samblikud? Meie ka ei teadnud, aga nüüd oleme taas sutsu targemad.

Mägiaed – õied ja värviküllus

Mägiaed on varakevadest hilissügiseni botaanikaaia üks õie- ja värviküllasemaid
paiku. See on koht, kus tasub korraks aeg maha võtta ning nautida kauneid vaateid.
Taimedeks on peamiselt Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika mäestikes ja arktilistel
aladel kasvavad püsikud (sh sibultaimed) või poolpõõsad.

Sinine sügislill – paraku väga mürgine

Meid üllatas rohkelt õitsev sinine lill, mida paljud tunnevad sügiskrookuse nime all. Selgus, et see on tegelikult sügislill ja tal ei ole krookusega midagi ühist, lisaks on ta väga mürgine. Taim kuulub Eesti kõige mürgisemate lillede esikolmikusse – sinine käoking, surmaputk ja sügislill.

Meelte aed – vaata, puuduta, nuusuta, maitse ja kuula

Meelte Aias kasvavad peamiselt tarbetaimed, nii tuntud kui ka uued ja põnevad liigid.
Suure osa kollektsioonist moodustavad maitse- ja ravimtaimed, aga tutvustatakse ka
teravilju ning kiu- ja õlitaim, samuti mitmesuguseid köögi- ja juurvilju. Siin saab taimi
kogeda kõikide meeltega: vaadata, puudutada, nuusutada, vahel ka maitsta ja isegi
kuulata.

Dendraarium – 1747 liiki puittaimi

Dendraarium katab botaanikaaias 20 hektarit ja on Eestis liigirikkaim teaduslik puittaimede kollektsioon, siin kasvab 1747 liiki puittaimi. Aga neid peab igaüks ise vaatama tulema. Neid on palju, nad on väga erinevad ja praegu vahvalt värvilised.

Üllatuspiknik kohvi ja pirukatega

Ekskursioon Botaanikaaias sai kena punkti üllatuspiknikuga. Üllatajaks oli EENA Tallinna klubi Huvitiimi eestvedaja Tiiu Sepp, kelle kotist ilmusid justkui võluväel päevavalgele mitut sorti pirukad ja kohvi. Tiiu Reinbuch lisas põdrakanepi teed (nn Ivan tšai ravitee). Ülimalt sobiv kooslus väga toreda päeva lõpetuseks. Tänutäheks tegi Tiiu R. sügislehtedest pärja, mis imehästi sobis Tiiu Sepa sügisvärvides kleidiga.

 

Kõigilt osalejatelt suur tänu Tiiule korraldamise eest!

 

Tekst: Karin Juhat
Fotod: Anne Lindma, Imbi Viisma, Karin Juhat

Tallinn, 18.september 2023

9. septembril viis Narva aasta naine 2021 Maria Smorževskihh-Smirnova (filosoofiadoktor, kulturoloog) EENA Narva klubi liikmed ekskursioonile 1000 aastat vana Tartu – kultuuripealinn 2024″

Liikumise aastal kõndisid naised jalgsi mööda Emajõe kahte kallast ja üle kaunimate sildade, mis ei ulatu mitte ainult üle vee, vaid ka üle iidsete küngaste. Ekskursandid said akadeemilisest elust osa Tartu Ülikooli vanimas majas ja tutvudes ka ülikooli uuemate hoonetega.

Reisi üks eesmärke oli külastada ülikooli botaanikaaeda, kus erilist tähelepanu pöörati erinevatest ajastutest pärit linnaskulptuuridele.

Maria Smorževskihh-Smirnova rääkis Tartu linna ajaloost, kultuurist, teadusest ja kunstist ning tutvustas seda läbi silmapaistvate teadlaste ja haridustöötajate, kes muutsid Tartu Eesti vaimseks ja intellektuaalseks pealinnaks.

Täname Mariat suurepärase ajalooteabe esitamise eest ja loodame, et Narva klubi naised külastavad koos Mariaga peagi Narva muuseumi!

Inspireerime koos!

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

Teksti toimetas: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht ja EENA Roheklubi liige

Eesti ettevõtlikud naised kuulutavad välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised

 

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulutab rõõmuga taaskord välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised.  

EENA juhatus kutsub ka tänavu üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. 

Aasta naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes.

Samuti oodatakse aasta noore naisettevõtja kandidaate. Tiitel antakse naisele vanuses kuni 40 aastat, kes on viimase kolme-nelja aasta jooksul loonud ettevõtte, mis on omanäoline ja eristuv konkreetses valdkonnas ning tõstetud esile nii klientide kui ka kaubaturu teiste osaliste poolt.

 

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlid kuulutatakse välja ja antakse üle 10. novembril Pärnus toimuval pidulikul galal.

 

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja kandidaate saab esitada 11. septembrist kuni 12. oktoobrini k.a Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni kodulehel: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

 

Lisainfo

Merle Saviauk

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) president

Tel: +372 516 5051, e-post: president@bpw-estonia.ee

 

 

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

 

Pildil: (vasakult) aasta noor naisettevõtja 2020 Marion Teder, aasta noor naisettevõtja 2021 Kadri Tuisk, aasta naine 2021 Katrina Lehis, aasta naine 2020 Irja Lutsar, EENA president 2018-2022 Ester Eomois. Foto: Tiina Männe

Meenutus aasta naise galalt, mis toimus Võrus - Marion Teder, Kadri Tuisk, Katrina Lehis, Irja Lutsar, Ester Eomois. Fotograaf Tiina Männe

Katrina Lehis, Kadri Tuisk, Irja Lutsar, Ester Eomois

EENA Heategevuslik Kübarapidu – teema “Lilleline” toimus Botaanikaaias 17.08.

Toetame igal aastal oma heategevusliku kübarapeoga ühte Eestimaa laste või naistega seotud ühendust või asutust.

Sellel aastal toetasime SA Eesti Lastefondi ATH tugirühmade tegevust.

Peame väga oluliseks, et aktiivsus-ja tähelepanuhäirega (ATH) lapse kõrval oleksid sellest häirest teadlikud täiskasvanud. ATH tugirühmast saadud teadmised aitavad täiskasvanul kohendada oma käitumist nii, et ATH laps tuleks toime kodus, koolis ja lasteaias.

EENA Heategevuslikul Kübarapeol on pikaajalised traditsioonid – seekordne pidu toimus juba 26. korda.

👉Fotod tegi Anastasia Lysenko
👉Õhtut juhtis: Riho Rõõmus
👉Muusika: pilli mängis Kaido Kodumäe ja laulis Kadi Toom

👉 Pildigalerii asub SIIN

 

Pidu peetud, tuhat tänu kõikidele stiilsetele osalejatele, armsatele külalistele, esinejatele ja korraldajatele!

Tekst: kirjutas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

24.08.2023 Tallinn

#eena #ettevõtlikudnaised #innustame #inspireerime

12.–13. augustil toimus Sagadi mõisas rohetiimide suvepäev, kus osalesid programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” töötubades moodustatud rohetiimide juhid ja liikmed.

 

Sagadi mõisa mõnusas õhkkonnas toimus rohetiimide suvepäev, mis ühendas meeldivalt puhkuse ja mõttetöö. Selleaastase suvepäeva teema oli Eelarvamusfestival”, mille eesmärk oli vaadelda barjääre, mis takistavad ettevõtlusega alustamist, kummutada takistavaid uskumusi ja avastada oma varjatud andeid. Eriti tore oli see, et festivalil jagasid oma teadmisi ja kogemusi eenalannad Ly Kubenko ja Liina Helstein.

 

Kas minust võiks saada ettevõtja?

 

Ettevõtlus pole midagi üleliia keerulist – pole vaja uuesti jalgratast leiutada. Oluline on leida midagi, mis sind ja sinu ideed teiste hulgast eristaks.

 

Sageli tullakse oma toote või teenusega turule alles siis, kui kõik on täiuslikult välja töötatud ja ettevõtja ise rahul on. Tegelikult peaks aga alustama võimalikult vara ning küsima klientidelt kohe ka tagasisidet, et sa saaksid oma toodet või teenust klientide soovide järgi kohandada.

 

Edukaks ettevõtjaks saamise võti peitub põhjalikus ettevalmistuses – ettevõtja peab teadma, mida tal alustamiseks vaja läheb, millised on tema eesmärgid ning milline on tema roll ettevõttes. Kuigi ettevõtjad võivad alguses arvata, et ise tegemine on lihtsam ja kokkuhoidlikum, võib mitme asja korraga tegemine tegelikult võtta palju rohkem aega. Ettevõtja peab oskama ülesandeid delegeerida.

 

Ettevõtte asutamine lükatakse sageli hirmude tõttu edasi. Mõeldakse, mis juhtub siis, kui ebaõnnestutakse. Tegelikult tasub mõelda sellele, mis saab siis, kui õnnestutakse. Unistustel on kombeks tõeks saada!

 

Kas mul on andeid?

 

Liina jagas festivalil värvikaid elulisi lugusid, mille kokkuvõtteks võib öelda nii: kui sa keskendud sellele, mida soovid, siis see võibki teoks saada.

 

Meil kõigil on varjatud andeid, mida me ise tihti ei märka. Üheks selliseks andeks on positiivsus. Kui edastad oma soove negatiivselt, võivadki negatiivsed olukorrad juhtuda. Seetõttu on oluline leida igas hetkes midagi positiivset, sest iga olukord õpetab meile midagi kasulikku.

 

Sageli arvame, et juhime ise oma elu, kuid tegelikult toimub see tihtipeale vastupidi. Seega, kui soovid midagi saavutada, ära oota õiget hetke, vaid alusta kohe ning head asjad hakkavad iseenesest juhtuma.

 

Teine varjatud anne on tänulikkus. Iga pisiasja eest tuleb tänulik olla, sest elu võib kiiresti muutuda.

 

Sageli tehakse otsuseid emotsioonide või kõhutunde põhjal, kuid tegelikult tuleb ennast kuulama õppida ning ümbritsevat energiat kasutada. See aitab õigeid otsuseid langetada.

 

Lõpetuseks – me oleme iseenda suurimad kriitikud. Tihti näevad teised meie andeid ja potentsiaali paremini kui me ise. Nüüd tuleb see miski eriline vaid üles leida ja see aitab sul tulevikus olla nii julgem ja enesekindlam isiksus kui ka ettevõtja.

 

Sündmus toimus imelise asukohaga Sagadi mõisas. Enne festivali oli meil võimalus nautida mõisahoone ja -aia ilu. Eriti meeldejääv oli imekaunis lilleaed. Päike paistis eredalt ja ilm oli soe, luues suurepärase meeleolu. Maaema hoiab oma rohenaisi!

 

Eriti tublid eenalannad alustasid pühapäeva hommikut virgutusvõimlemisega mõisa aias. Välijõusaalis olid infotahvlid, kus loomad näitasid harjutusi ette. Väga loov lahendus ja imeline keskkond päeva alustuseks. Siinkohal suured tänusõnad mõisa giidile suurepärase soovituse eest! Päevaks hea energia olemas, külastasime Sagadi mõisa juurde kuuluvat uuenenud RMK metsamuuseumi, mis pälvis Eesti suurimal loovusfestivalil Kuldmuna keskkonnadisaini kategoorias hõbemuna. See on hubane ja interaktiivne muuseum, kus nii suured kui väikesed külastajad saavad oma teadmisi metsast proovile panna ja täiendada. Eenalannad soovitavad soojalt!

 

Olid ülimalt mõnusa energiaga päevad ja kui naised kokku saavad ning koos pead tööle panevad, siis tekitavad muidugi ainult imelised ideed!

Suur aitäh korraldajatele (Siiri Tiivits-Puttonen, Virve Poom, Riina Piigli, Maarja Kalmet, Külli Kodasmaa, Jolan Henriette Koduvere), esinejatele (Ly Kubenko, Liina Helstein) ja osalejatele! Koos jõuame kaugele!

Täname oma partnerit Coca-Cola Fondi, tänu kellele sündmus võimalikuks sai.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA noorte roheliikumise eestvedaja ja roheprogrammi kommunikatsioonitiimi liige

EENA osaleb Ukraina naiste toetusprojekti raames

Empowering Women Ettevõtlusprogrammi elluviimisel

 

 

Sellel aastal korraldab  Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Coca Cola fondi toetusel Ukraina naispõgenike  toetusprogrammi, mille eesmärgiks on abistada neid  Eesti piirkondlikes kogukondades ettevõtlikkuse  edendamisel  ning enesearengus.   Meie partneriks on Ukraina naiste organisatsioon Divergent Women.  Tänaseks osaleb Eesti-Ukraina naiste arenguringides Tallinnas, Tartus ja Narvas üle 200 naise. On toimunud ka kolm vaimse tervise teemalist vebinari ja juulis kohtusime Vabaõhumuuseumis suviseks piknikuks. Arenguringide töö jätkub, plaanis  on samuti igapäevase elu nõuandeid puudutavad vebinarid ning detsembris inspiratsioonikonverents. Vaata videot Vabaõhumuuseumis toimunud piknikust SIIT

 

Oleme lisaks liitunud veel üle-eestilise ettevõtlusprogrammiga Empowering Women, kuhu ootame osalema inimesi, kes on sõja tõttu  oma kodumaalt põgenenud ja soovivad ettevõtluse kaudu oma elu Eestis uuesti üles ehitada. Teeme seda koostöös Garage 48 ja Eesti Pagulasabiga.

 

Programmis õpivad osalejad tundma Eesti ettevõtlus- ja digikeskkonda, omandavad teadmisi ettevõtlusest laiemalt ning töötavad mentoritega, kes on ettevõtete asutajad ja eksperdid Eestis – kõike seda eesmärgiga luua oma mikroettevõte.

Osalemine on tasuta ning programm on inglise ja vene keeles.

Loe lähemalt siit ning jaga infot oma võrgustikus, et see jõuaks iga võimaliku huviliseni: https://entrepreneur.pagulasabi.ee/estonia/empowering-women-2023

 

Lisainfo: Ester Eomois

EENA Eesti-Ukraina naiste toetusprojekti juht

Ester.eomois@ebs.ee   +37256 49 1188

Eesti ja Ukraina naised Vabaõhumuuseumis toimunud suvisel piknikul

Rannamõisa naised hooaja lõpureisil Mulgimaal

Rannamõisa klubi hooaja lõpetamine venis sel aastal niivõrd, et seda võiks sama hästi nimetada ka uue hooaja alustamiseks. Kuid traditsiooniline reis sai tehtud, seekord Mulgimaale.

Alustasime Võhma küünlavabriku poekesest, peab ju omati ka midagi kotti pistma ja kaugel need jõuludki enam on! Ja Võhmast saab küünlaid suisa kiloga!

Jätkasime Olustverega, kus ootamatult sattusime klaasi- ja puutöökoja õpitubade külalisteks. Saime meiegi uusi nippe. Ja kui mugav ka kontoritooliks võib olla üks pealtnäha tavaline puust tool … Linnakärast taastusime Raudnaela kõrtsis, une saime silmale Kivi turismitalus.

Teisel päeval osalesime Heimtali mõisa 6. suvepeol, kus puu- ja sepitöökoja õpitubades üllatasid õpilasfirmade noormehed oma asjalikkusega. Ettevõtlikke noori meil jagub!

ERMi Heimtali muuseumis oli tore äratundmine Anu Raua algatusel ühistööna valminud EV 100. juubeliks kootud 100 meetrine vaip. Mitmed meist olid seda ju samuti kudumas käinud.

Jätkasime oma reisi Õisu mõisa, Halliste kiriku ja Karksi linnuse varemetega – igal neist oma lugu rääkida. Kõik me teame soovitust: „Enne, kui lähed Pariisi, käi ära Nuustakul!“, kuid saime ka uue soovituse „Enne kui lähed Pisa torni vaatama, tutvu Karksi Peetri kirikuga!“. Selgus, et kiriku torn, mis sarnaselt Pisale hakkas vajuma pea kohe peale ehitamise lõppu, on kaldu ca 2 m, Pisa torni kalle on teatavasti ca 3,9 m. Kirikuaed koos päikesevarjuga kuvas meile ka maagilist numbrit 777, vaid hetk ja läinud see ilmutus oligi.

Suurima elamuse saime aga uhiuuest Mulgi elamuskeskusest, avati 31.05.2023, elevust ja uudistamist jagus seal tükiks ajaks.

Võrtsu sahvris õhtusöök ja Võrtsu äärde Vaiblasse puhkama, elamused jätkusid küll vikerkaare, küll  päikeseloojangu näol.

Viimane hommik oli oi kui vihmane, esialgne plaan oli otse Tallinna sõita. Kuid vaikselt jäi ette Oiu sadamaala oma puust jalutussillaga, sealt ootamatult Meleski klaasivabriku erakogu. Ja ega ilma angerjata ei saa ju Võrtsu äärest koju tulla.

Oli meeleolukas reis, pildid räägivad aga sõnadest kordades rohkem.

Rannamõisa alustab hooaega juba augustis. Seniks veel väike hingetõmbepaus.

 

Mulgi elamuskeskus: Mulgi Elamuskeskus

Meleski klaasivabriku galerii: Meleski klaasimuuseum – erakogu (puhkaeestis.ee)

 

Tekst: Kaie Sestverk, Rannamõisa klubi

Fotod: Ülo Sakala, Elina Konsa, Sirje Lehtmaa, Kaie Sestverk, Kerti Einberg

29. juunil lõpetas BPW Tartu klubi oma hooaja Murimäel. Sellega tähistas Tartu klubi ka oma 30-ndat sünnipäeva.

Murimäe veinikelder on maailma põhjapoolseim terrassidel asuv viinamägi maaliliste Otepää kuplite vahel. Murimäe Veinikeldri veinimeister Janika on eestimaistest saadustest veini teinud üle viie aasta. Esimesed viinapuud istutati 2015. aasta kevadel, hetkel on terrassil 800 istikut ja kiletunnelis 200 taime. Aias kasvab 100 arooniapõõsast ja 30 õunapuud, veidi musta leedrit, kirssi, rabarberit ja astelpaju. Kõiki Murimäe veine valmistatakse käsitööna ning võimalikult naturaalselt, igal aastal toodetakse ligikaudu 5000-6000 liitrit erinevaid veine, sellest 10-15% viinamarjadest. Hästi valitud viinamarjasordid, põhjamaine kliima, päikseline mäenõlv ning veinivalmistamise kirg muudavad Murimäe veinid erakordseks.

Saime meiegi maitsta neid erakordseid veine koos veinide juurde sobitatud suupistetega. Muusikalist meeleolu lõi meie klubi liige Birgid. Peale kolmekäigulist õhtusööki imelise vaatega terrassil, ning mõningaid veinipokaale, andis väikese ülevaate Tartu klubi algusaastatest Sirje, kes on meie klubi asutajaliige. Läbilõike klubi tegemistest andsid veel Tea ja Riina. Seda kõike selleks, et ka värsked klubiliikmed teaksid tükikest klubi ajaloost. Õhtu lõpus võtsime klubisse vastu 5 uut liiget: Birgid Täht, Evelin Virnas, Kristiina Kuik-Tõnissoo, Marian Magerin ja Moonika Orasson. Iga liige on klubile omaette väärtuseks. Seda kinnitas ka see, et kõik said tunnustuse ja kollase roosi. Tänasime ka klubi eelmist presidenti, kes oli klubi eesotsas kuni jaanuari lõpuni.

Tartu klubis on käesoleval hooajal 30 liiget, neist 5 liikmekandidaati. Hooaja lõpetamisel osales rekordarv liikmeid ehk 23.

 

2.–3. juunil toimus EENA 2023. aasta volikogu ja aastakoosolek.

 

Kohale oli tulnud rekordarv klubiliikmeid ja kaunis Saaremaa võttis meid vastu päikesepaistelise ilmaga. Arensburg Spa oli imeline peatuspaik, toad hubased, basseinid ja saunad kodused ja mönusad. Juba 2. juuni õhtul kogunesime Saaremaa klubi liikme Grete Pastaku vaatamisväärses, White Guide pärjatud tuulik-restoranis SAAREMAA VESKI, kus meile esitas muusikalise tervituse EENA Saaremaa klubi liige Annikki Aruväli, andes sealsamas väikese tšellokontserdi. Öhtu jätkuks toimus peremees Kaupo juhendamisel Veskis toodetavate marjanapsude degustatsioon ja igaüks sai tellida maitsvat kehakinnitust Veski kokkadelt. Kes napsu ei vötnud, see nautis seltskonda ☺

 

Järgmisel hommikul alustasime kell 09.30 volikoguga, kus tuli muuhulgas arutusele ka uute klubide asutamine (Roheklubi, Innovatsiooniklubi) ning noorte toetuseks loodav eelarve. Klubide loomine kinnitati ning 2024. aastast koguneb kogu noorte liikmete tasutud liikmemaks otse noortefondi. Koosoleku avas EENA president, kes andis järgemööda sõna kõikide klubide presidentidele ning ka CC Fondi rahastatud projektide (Roheprojekt ja Ukraina naiste toetamise projekt) juhtidele.

Seejärel vaadati üheskoos läbi 2022. aasta aruanded ning need kinnitati ühehäälselt. Räägiti ka 2023. a eesmärkidest ja teise poolaasta tegemistest. Täpsemalt saab kõigest lugeda aastakoosoleku protokollist. Kes Saaremaale kohale tulla ei saanud, need osalesid veebi teel ZOOM keskkonnas. Osales 105 liiget, neist 63 oli kohal, volitusi 37, Zoomis 5.

Koosoleku lõpetas ühine lõunasöök, mille muutis eriti meeleolukas noorliikmete poolt ja hüveks korraldatud õnneloos. Õnneloosi auhinnad panid välja nii eenakad, kui ka teised meie tegemistest huvitatud ettevõtjad. Õnneloos osutus äärmiselt edukaks – kokku müüdi 84 piletit, millega teeniti 420 eurot. Kokku teenis noortefond päeva jooksul noortefondi 490 eurot. Noortefond on oluline, et noortel oleks oma eelarve ürituste korraldamiseks, transpordikulude tasumiseks või välismaistel konverentsidel osalemiseks. Suur kummardus ja tänu korraldajatele ning osalejatele! Positiivne tagasiside kinnitas, et selline ettevõtmine ei jää kindlasti viimaseks.

Pärast aastakoosoleku löppu oli võimalus külastada Saaremaa klubi liikme Triinu Karolini ettevõtet HOIA homespa, kus toimus kodulöhnastaja töötuba.

 

Nii mõnedki vapramad naised otsustasid Saaremaal pika nädalavahetuse veeta ja sellest viimast võtta –  tutvuti kohalike vaatamisväärsustega, külastati kohvikuid, kunstigaleriisid, lossipargi kaunist promenaadi ja tehti sisseoste GRETE butiigis. Nüüd jääb üle vaid järgmist üritust oodata, et ostetud uusi ja moekaid rõivaid kanda saaks!

 

Kokkuvötteks võib öelda, et oli üks äraütlemata sisukas ja tore nädalavahetus täis vöimsat naisenergiat ning imelisi kohtumisi klubiliikmetega!

 

Tuhat tänu Saaremaa klubi kangetele naistele, kes meile selle suurepärase ürituse korraldasid! Elagu EENA! #köikonvöimalik

 

Ja enne, kui ületasime Muhu väina tammi, pidime hüvasti jätma „ö“–ga ning ümber häälestuma „õ“-le.

 

 

Tekst: Merle Saviauk (EENA president) ja Jolan Henriette Koduvere (EENA Võru klubi liige, EENA kommunikatsioonitiimi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja)

Fotod: Siiri Erala, erakogu

 

EENA ja AWE 

Kaunil teisipäeval, 27.juunil kohtus EENA president, Merle Saviauk Gruusia Naisettevõtjate Liidu AWE (Association of Women Entrepreneurs) esindajate, Tamar Kobakhidze, Mariam Chikopaidze, Liliana Maisuradze´ga.  Liliana Maisuradze  on organisatsiooni rahvusvaheliste suhete juht ja Tamar tegeleb lastele arendavate mänguasjade arendamise ja tootmisega.

AWE on 2022. aastal loodud organisatsioon, kus on juba 170 liiget. Organisatsiooni esmane eesmärk on toetada naisettevõtjate isiklikku ja ametialast arengut ning julgustada rohkem naisi ärimaailma sisenema. Mittetulundusühinguna keskendub Naisettevõtjate Liit propageerimisele, kogukonna loomisele ja ressursside pakkumisele, et aidata naisettevõtjatel oma ettevõttes edu saavutada.

Külastuse eesmärgiks oli leida ka Eestist koostööpartnereid ja võimalusi oma toodete müügiks. Kohtumisel tutvustasid ühingu esindajad Gruusia ettevõtjate töid ning arutasid edaspidise koostöö ja potentsiaalse partnerluse võimalusi. Sõbraliku kohtumise tulemusena saadi paremini tuttavaks ja lepiti kokku, et 2024. aastal külastavad EENA naised AWE naisi ja vastupidi.

You are required to login to view this page.

Rannamõisa klubi ERRis Kaja Kärneriga kohtumas

Ühe soojal esmaspäeva hommikul oli Rannamõisa klubil kokkulepitud kohtumine ERRi tuntud raadiohääle, saatejuhi ja imelist eesti keelt kõneleva Kaja Kärneriga. Et seltsis segasem oleks, kaasasime ka Tallinna klubi naisi.

Mõnusas vestluses Raadiomaja ühes koosolekute ruumis rääkis Kaja oma tööst ja kiindumusest selle töö vastu. Meie vestlusega ühines tuntud muusik ja saadete autor Jansa ehk Jaan Elgula. Jansa viis meid Vikerraadio avatud kontorisse, edasi Tallinna raadiosse Maian Kärmase juurde ja piilusime ka Klassikaraadio foonikasse.

Jaan Elgula esmaspäevane saade Kauamängiv sai koostatud meie naiste pakutud lauludest.

Kohtumise lõpetasime Raadiomaja katusel, kust avanes imeline vaade linnale ja merele.

Kolm tundi kadus märkamatult. Vikerraadio sai juurde uusi fänne.

 

Tekst: Sirje Lehtmaa, Rannamõisa klubi

Rohetiimi väljasõit Üvasi tallu

 

Ja saigi teoks rohetiimi liikmete väljasõit Üvasi tallu Rasinal, külla Anne Grünbergi ja Lenno koju, et tutvuda kaevamisvaba aia põhimõtetega.

Olgu öeldud, et inspiratsiooni sai Anne, sattudes juhuslikult internetis ühe sellise aiandusmeetodi suurima eestvedaja Charles Dowdingi kirjutisi ja videoid vaatama. Õnneks oli talv ja aega selleks jagus.

Kes arvab, et köögiviljanduse jaoks ei ole tema koduaia pinnas soodne, siis just Charles Dowding jõudis pärast aastatepikkust katsetamist ja viljelemist järeldusele, et sellist meetodit kasutades saab edukalt köögivilja kasvatada igasugusel pinnasel.

Kuidas siis?

Esmalt tuleb muru madalaks niita.

Seejärel panna paar kihti pappi ja sellele umbes 15 cm komposti. Või kõdusõnnikut  rohu lämmatamiseks ja peale 15 cm kotimulda.

Anne jagab veel nippe:

Kaks põhilist võtet kaevamisvabas aias saagi maksimeerimiseks on taimede varajane kimpudes ettekasvatamine koos peenarde eelsoojendamisega.

Mis on kimpudes ettekasvatamine?

Külva seemneid mitmekaupa – punapeet 4-5 seemet, sibul 5-6 seemet või pane kolm mugulat korraga, porrut ka 5-6 seemet kokku.

Aga ette kasvatada ei saa porgandit ja pastinaaki. Neid tuleb otse peenrale külvata.

Ja porgandipeenrale istuta kivikilbikut – näeb välja ilus, lõhnab hästi ja ajab kahjuritel pea hulluks, nii et porgand jääb puutumata.

Veel üks nipp:

Kui peet on juba mõnusas beebieas ja kolmekesi kimpus, siis võid sealt juba tasakesi maiustama hakata. Aga ära sealt kimbust ühte välja sikuta, vaid keera – nii saavad teised rahulikult edasi kasvada.

Ja mis see peenarde ülessoojendamine siis on?

See kõdusõnnik juba ise soojendab, aga kevadel võib mullapinna kaheks – kolmeks nädalaks katta musta kilega ja selle all soojeneb muld ka nii üles, et kassettides ette kasvatatud taimed saavad rahulikult edasi areneda.

Muidugi on hea, kui esialgu katteloori all.

Ja tark on katteloori all kasutada metallist või plastist tugikaart – saavad taimed vabamalt laiutada.

Nippe ja mõtteid Annelt oli veel, aga jälgige FB

https://www.facebook.com/yvasitalu/?locale=et_EE

või otsige ajakirjast Maakodu, kus Anne jagab, kuidas neil kaevamisvaba aiaga läinud on.

Ja sügisel on oodata kaevamisvaba aia kohta raamatut, mis on Lenno poolt toimetatud, nende peres läbi katsetatud!

Lenno küpsetatud grilljuust maitses imeliselt, eriti koos värske võilillemeega. Inspireerituna Anne peenardest saime kõik indu juurde, et teha oma kodus midagi sarnast, katsetada uusi kooslusi, rajada aeda, mis oleks samas hooldusvaba ja elurikkust täis.

Aitäh, et projekt Roheline ja Hooliv Maailm meile sellise kogemuse võimaldas.

Muljed pani kirja Riina Piigli

Pildid: Jelena Pazilina

Imeliselt soojal 14.juuni õhtul sai Pärnu klubi kokku Kadrin Karneri hubases aias, et panna sümboolne punkt möödunud hooajale ja teha plaane tulevikuks. Suur rõõm oli, et kohale olid tulnud enamus aktiivsetest liikmetest ja ka kaks külalist, kes tunnevad huvi EENA tegevuse vastu.

Kadrin tegi ülevaate oma mitu kuud kestnud perereisist Assooridele. Ahhetasime ja imestasime sealse looduse ja olustiku üle. Paljudel tekkis huvi ka ise neid põnevaid radu avastama minna ja kuna hea nõu on varnast (loe: Kadrini käest) võtta, siis saab see ilmselt ka peagi teoks.

Egle tutvustamas spritz kokteile

Kosutavaid ja jahutavaid naudinguid pakkusid põnevad kokteilid, mida oli valmistama tulnud restoran Oregano juhataja Egle, kel on imeline oskus maitseid kokku segada ja põnevaid lahendusi leida. Egle on jõudnud oma noorest east hoolimata teha hoogsa arengu karjääriredelil, kokana alustanud, vahepeal klienditeenindajana töötanud ja lõpuks kuulates oma südamekutset jõudnud kreeka restorani juhatajaks, kus ta saab arendada ka oma kokteilide valmistamise kunsti. Nautisime jahutavaid jooke nii alkoholiga kui ilma ja saime kodus kokteilide valmistamiseks häid näpunäiteid.

Pärnu klubi naised soovivad kõigile mõnusat suve!

 

Tekst: Külli Kodasmaa

Suviste Spritz kokteilide retseptid

Oled oodatud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Eelarvamusfestivalile ja rohetiimide suvepäevale, mis toimub 12.-13. augustil Sagadi mõisas.

Eelarvamusfestivali eesmärk on vaadelda barjääre, mis takistavad ettevõtlusega alustamist ja kummutada takistavaid uskumusi. Koos leitakse vastused küsimustele:

– kas ma sobin ettevõtjaks;

– mis toetab või takistab mind ettevõtjaks saamisel või muudatuste elluviimisel;

– mis teeb ideest hea äriidee ja kas ning kellega seda testida;

– ettevõtluse riskid ja plussid (valud ja võlud);

– kas minus on isikuomadused, mis toetavad ettevõtluses tegutsemist?

Koolitaja Ly Kubenko, Töötukassa karjäärinõustaja 

Inimeste kuulamine, mõistmine ja toetamine on minu igapäevane töö karjäärinõustajana Eesti Töötukassas. Mulle meeldib mu töö, sest inimesed on põnevad. Igaühel on oma lugu ja neid lugusid olen ma seitsme nõustamise aasta jooksul kuulnud erinevaid- kurbi, rõõmsaid, õpetavaid, innustavaid, motiveerivaid, imestama panevaid, ettevõtlikke ja edasi viivaid. Paigal seismine ei ole mulle omane, kuid vahel on vaja seisatada, järele mõelda ja küsida endalt, miks me teeme seda, mida me teeme. Mis on see, mida ma tegelikult tahan? Kõik, mida Sa edasi liikumiseks vajad, peitub Sinu enda sees.

Festivali teine pool – minu varjatud anded – keskendub inimeste unikaalsusele ja annete leidmisele. Tihtipeale näevad teised inimesed sinu andeid ja potentsiaali paremini, kui sina ise. Nüüd tuleb see miski eriline vaid üles leida ja see aitab sul tulevikus olla nii julgem ja enesekindlam isiksus kui ka ettevõtja. Toetame sind sinu teekonnal igati ja aitame sul särada!

Andeid aitab avastada Liina Helstein, kes on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esinduse juht, mikroettevõtja, naiste ettevõtlikkuse toetaja, ratsaspordi huviline, elunautija ja poja ema.

Liina kirjeldab ennast nii:

Võimalused, kus ma saan luua ühendusi inimeste ja organisatsioonide vahel, on minu tugevus. Seetõttu meeldib mulle minu töö, mida igapäevaselt teen. Sellest arusaamine ja sinna jõudmine on tegelikult viinud mind elus läbi mitmete pöörete ja uuestialustamiste. Ka see on minu tugevus: alustada otsast ja olla võimalustele avatud.

Olen üdini meeskonna inimene. Koos olles tekib võimas nähtamatu jõud, kus ühest õhkuvisatud mõttest võib areneda ettearvamatu tulemus.

Kõik meie ümber ja sees olevad teemad köidavad mind. Kuidas luua tasakaal, et nautida oma tööd, suhteid, toitu, elu tervikuna. Millest sõltuvad meie valikud, kuidas me neid teeme ja millele toetume? Kui palju võtame aega endale ja kui teadlikud me oleme sellest, mis meile päriselt hea on?

Päevakava:

12.08

13.00–14.00 lõunasöök

14.00–15.30 giidituur Sagadi mõisas ja aias

16.00–19.00 Eelarvamusfestival

19.00-20.00 õhtusöök

Pühapäeval, 13.08, on pärast hommikusööki võimalus tutvuda RMK Metsamuuseumiga, kus näituse „Metsane teekond” kuraator juhendab teid sellel teekonnal ja räägib taustainfot juurde. Palun anna meile oma osalussoovist teada, et saaksime kuraatorit teavitada. Tutvu näituse infoga siin: https://sagadi.ee/muuseum/metsamuuseum.

Osalustasu: koolitus ja toitlustus on Sulle tasuta – aitäh, et oled meiega!

Kes soovib jääda ööseks, siis palun broneeriga tuba  Sagadis ise nii varakult kui võimalik!

Toa broneerimine: tel 676 7888 või sagadi@rmk.ee.

 

Registreeri oma osalus hiljemalt 12. juuliks siin

Pakutavad toidud on võimalikult taimsed ja jalajälje vähendamiseks loome autojagamise süsteemi, mis aitab ka juba esimesi tutvusi luua.

ROHELISELT ON VÕIMALIK!

 

  • Kas sa soovid, et meie Eesti ettevõtlus keskkond arvestaks looduse ja keskkonnaga?
  • Mida tähendab roheline ettevõtlus Sinu jaoks?
  • Kas keskkonnahoid on Sinu ettevõttes oluline teema?
  • Mida vajad, et olla senisest veelgi rohelisem ettevõtja?
Sinu vastused päriselt mõjutavad ja aitavad. Nii sind kui meid. Kui need teemad on olulised, siis palun anna oma panus ja vasta küsimustikule.
Küsimustiku eesmärk on koguda kokku väikeettevõtjate soovid ja need eesmärgistada, et saaksime teada milliseid samme on vaja astuda, et sind veel rohkem toetada.
Küsimustiku tulemusi jagame kõikide vastajatega ning need on aluseks sügisese programmi kokkupanemisel.

Vastamine võtab maksimum 13 minutit ja kõigi vastajate vahel loosime välja 3 x 1 tundi rohementorlust (väärtus 75.- tund).

https://forms.gle/6tXPBiZq8vNrQRsz9

Luban, et töötame päriselt kõik antud vastused läbi. Me hoolime sinu panusest!
Kui vähegi võimalik, siis palun vasta kohe (muidu ununeb), aga hiljemalt 22.juunil.

Aitäh sulle selle aja ja vastuste eest ette!

Ette tänades,

Programmi “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” naiskond

“Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” programmi leiad siit

27.–28. aprillil toimus Brüsselis BPW Euroopa klubidele Euroopa päev, presidentide koosolek ja 10. noorte sümpoosium.

 

Euroopa päeva peamine eesmärk oli tuua ümarlaua taha kokku Brüsselis registreeritud naisühendused ja panna paika edasise koostöö punktid 2024. aastal toimuva Euroopa Parlamendi valimiste valguses. Arutleti selle üle, mida saavad naised ja naisorganisatsioonid koos ära teha, et naiste osakaalu kandideerimisel suurendada ja tegutseda selle nimel, et naised valiks ja toetaks naisi.

 

Oma kogemusest Euroopa Parlamendis rääkis väga avatud ja innustav naine Sylvie Brunet. Kui ta poliitikaga tegelema asus, siis puutus ta tihti kokku olukordadega, kus teda alaväärtustati ja tema arvamust ei kuulatud puhtalt sellepärast, et ta oli naine. Euroopa Parlamendis on aga olukord teine. Ta võib julgelt sõna võtta ja poliitilistes gruppides on tunda ka kokkukuuluvust ja toetust.

Ta tõi välja aktuaalse probleemi, et tihti pannakse naiskandidaadid valmisnimekirjade lõppu, mis näitab, et ühiskonnad on ikka veel arvamusel, et naiste koht ei ole poliitikas. Teatud riikides on aga märgata võrdsust ja nais- ning meeskandidaadid pannakse valmisnimekirja vaheldumisi. Täieliku võrdse kohtlemiseni on veel pikk maa, kuid järjepidevus ja läbipaistvus viib sihile.

Sylvie lõpetas sõnavõtu tugeva ja innustava mõttega – naised, valigem naisi ja näidakem, milleks me võimelised oleme, kui meile võimalus anda!

 

Päeva olulisemaks osaks oli naisühenduste ümarlaud, kus osalesid BPW Euroopa koordinaator ja Euroopa päeva korraldaja Anu Viks, Laura Kaun, Nanditha Vijayaraghavan, Carolien Demey ja Annemie Drieskens. Vestlust modereeris Sheerah Kim (BWP Euroopa kommunikatsioonitiimi liige).

 

Eelkõige arutleti ikkagi naiste ja meeste võrdususe üle. Kuigi teatud valdkonades on olukord paranenud, siis on palgalõhe ikka veel suur probleem. On küll teada, et palgalõhe eksisteerib, kuid oluline on sealjuures ka palga läbipaistvus ja naised peaksid teadma, kui palju nad siis ikkagi meestest vähem palka saavad.

Naistel peab olema võimalik ise otsustada ja valida, mida nad teha soovivad. Tihtipeale on aga naised oma otsustes ja valikutes liiga ettevaatlikud. Siin saavadki erinevad naisühendused ja sarnaste põhimõtete eest võitlevad ettevõtted aidata, sest koostöös on kõik võimalik. Lisaks on oluline ka üksteise toetamine ja võimestamine, sest teiste naiste toetamine tuleb üksnes kasuks. Oluline on meeles pidada, et naised peavad end igas vanuses võimestatuna ja julgena tundma!

Lisaks jõuti arusaamale, et alustavatele ettevõtjatele ja noortele on vaja pigem investoreid, kui mentoreid. Kui mentorite all peetakse silmas pigem juhendamist, siis investorid pühendavad tegevusse nii rohkem aega kui ka oma ressursse. Nad kaasavad juhendamisse ka oma kontaktvõrgustikud, mis võimaldavad juhendatavale rohkem uksi avada ja vajalikke tutvusi saada. Investor aitab samme põhjalikult analüüsida ja hinnata.

 

10. noorte sümpoosiumil arutleti mitmeid erinevaid teemasid – motivatsioon vabatahtlikutöös, haridus, soopõhine vägivald, naisõigused ja poliitika, BPW esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövõimalused.

 

Kõige huvitavam oli aga kuulata, mida teised klubid on aasta jooksul teinud ja millised teemad nende jaoks aktuaalsed on. Tutvustati ka klubidesiseseid eesmärke järgmiseks aastaks ja enim maiti märksõnasid – üksteise võimestamine, noorteklubide nähtavuse tõstmine, koostöö teiste naisühendustega.

 

Oluline on ka noortele suunatud ürituste korraldamine, kuid samas ei tohi noori ja “täiskasvanuid” siiski täielikult eraldada, sest generatsioonide sidumine on organisatsiooni jätkusuutlikuseks äärmiselt vajalik. Generatsioonidevahelise lõhe vähendamiseks võib teatud ürituste korraldamise noorte hoolde usaldada, et uusi ideid ja lähenemisi katsetada.

 

Teine aktuaalne teema oli noorteklubidele antava eelarve suurus. Tihtipeale on see liiga väike, kuid tegelikult on mõned riigid seda summat suurendanud ja noortel on võimalik endale ka ise eelarvet on tekitada. Näiteks saab korraldada üritusi, mille osalustasude tulu läheb noortefondi või loteriisid ning oksjone, millega saab samuti noortefondi raha koguda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegemist oli väga sisukate, kuid huvitavate päevadega. Tegutsemiseks on võimalusi ja uusi ideid küllaga. Nüüd tuleb need vaid koos teoks teha!
Aitäh, Anu Viks, suurepärase korralduse ja panuse eest!
Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja kommunikatsioonitiimi liige
Fotod: Sheerah Kim, erakogu

EENA esindus Euroopa Parlamendis

EENA esindus Euroopa Parlamendis

VEEBISEMINAR „ROHELINE KONTOR ON MIDAGI ENAMAT KUI KESKKONNASÕBARLIK TÖÖKOHT“


4. MAIL
2023 TOIMUS VEEBISEMINAR „ROHELINE KONTOR ON MIDAGI ENAMAT KUI KESKKONNASÕBRALIK TÖÖKOHT“, MIDA VIIS LÄBI MIRELL MERIRAND.

 

Mirell Merirand on ringsete ärimudelite koolitaja, Zero waste koolituste koordinaator ja ettevõtja.

 

Roheline kontor – miks?

 

Piirid tööelu ja isikliku elu vahel on hägustunud.

Üha rohkem inimesi töötab kontoripõhises töökeskkonnas.

Kontorites veedab suurema osa oma tööajast juba rohkem kui kaks kolmandikku Euroopa Liidu töötajatest.

Kontorid tarbivad kuni 40% maailma toorainest ja ressurssidest.

 

Kuidas? 

 

Kõik muutused saavad alguse teadlikkusest. Oluline on teadlikkust nii kaastöötajate kui ka juhatuse seas tõsta, sest muutuse läbiviimiseks on oluline tihe koostöö ja igaühe panus. Juhtkond peab ideega kaasas olema, sest rohelise kontori jõustumine võtab aega. Samas säästab rohelisele kontorile üleminek ettevõttele lõppkokkuvõttes suure hulga raha.

 

10 sammu rohelise kontori loomiseks

 

Selgita välja/vaata üle kontori keskkonnaaspektid ja -mõjud

Otsi parenduseks võimalusi

Vajadusel täiusta keskkonnategevust

Vali rohelise kontori koordinaator ja töörühm

Koosta keskkonnapoliitika

Püstita keskkonnaeesmärgid ja koosta tegevuskava

Leppige  süsteemi toimivana hoidmiseks kokku käitumisreeglid

Koolita ja kaasa kõiki töötajaid

Mõõda ja hinda kontori keskkonnategevuse tulemuslikkust

Kontrolli kokkulepitud reeglite täitmist

 

Rohelise kontori peamised valdkonnad

 

Jätkusuutlikkuse planeerimine ja juhtimine

Energia- ja veekasutus

Paber ja kontoritarbed

Jäätmed, liigiti kogumine

Üritused, toitlustus

Koristamine

Transport

Praktilised näpunäited

 

Mõtle enne kui prindid

 

Prindi dokumente ainult äärmise vajaduse korral, eelista ekraanidelt lugemist

Tee dokumendid internetis kättesaadavaks

Jaga prinditud dokumente teistega

Edasta teavet elektroonsel kujul

 

Keskkonnahoidlik printimine

 

Printimisel vali formaat, mis aitab paberit säästa

Väldi tühjade lehtede printimist (eelvaate funktsioon)

Prindi kahepoolselt ja must-valgelt

Prindi ainult vajaminevad dokumendid

Eelista keskkonnahoidlikku pabertoodet

 

Jäätmed, liigiti kogumine

 

Enne tegutsemist mõtle hoolega läbi!

Kus jäätmed tekivad?

Milliseid jäätmeliike tekib?

Kas ja kuidas on korraldatud jäätmete (liigiti) kogumine?

Kas kontoris on paika pandud ühtsed reeglid jäätmete liigiti kogumiseks?

Kas ja millisel tasemel on tarvitusele võetud jäätmeteket vältivaid meetmeid?

Milline on töötajate teadlikkus jäätmetekke vältimise ja jäätmete liigiti kogumise osas?

Kas on olemas andmed, kui palju jäätmeid tekib?

 

Energiakasutus

 

Kontori energiatarbest kulub ligikaudu 60–70% valgustusele, küttele ja soojale veele.

Lülita seadmed välja, kui sa neid ei kasuta

Kasuta energiatõhusaid valgusteid

Kasuta ja tooda taastuvenergiat

 

Lae slaidid alla siit

Aitäh, Mirell Merirand, praktiliste suuniste ja näpunäidete eest!

 

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

 

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA noorte roheliikumise eestvedaja ja roheprogrammi kommunikatsioonitiimi liige

Kohtumine: Liis Klaar ja Angela Ventsel

Saime mõnusalt positiivse emotsiooni osaliseks!

EENA Tallinna klubi korraldas kohtumisürituste sarjas ’Tunne oma klubi liikmeid läbi aegade’ kevadise sündmuse. EENA ettevõtlikud naised kogunesid 3. mail 2023 Tallinnas Maiasmoka kohvikus.

Kohtusime kahte põlvkonda esindavate tegusate naistega – Liis Klaari ja Angela Ventseliga.

Liis Klaar, kunagine EENA liige, annab oma elujõu ja energiaga ka paljudele noortele silmad ette.

Liis valiti  EENA Aasta Naiseks 1998. aastal ja äsja tähistas ta oma 85. juubelit. 6-aastaselt Eestist perekonnaga sõja jalust põgenenuna on Liis elanud nii Saksamaal, Rootsis, Šveitsis kui Kanadas.

Eesti iseseisvuse taastamisel langetas aga pere otsuse turvalisest heaoluriigist Kanadast perekonnaga tagasi kolida ja panustada taas vaba Eesti arengusse. Eestit, eesti keelt ja kultuuri südames kandes oli selline valik pere jaoks ainuvõimalik.

Ja Liis on silmapaistvalt panustanud: ta on olnud Riigikogu liige, Tallinna Lastehaigla toetusfondi asutaja, heategevuse maaletooja, Eesti Lionsite eestvedaja ja olnud ka seal juht (kuberner) jne. Seega kohtumisõhtul oli külluslikult teemasid, mida kõike Liisilt küsida ja millest omavahel rääkida!

Teine külaline Angela Ventsel sai järgmisena sõnajärje.

Angela on ülimalt ettevõtlik EENA noorema põlvkonna  üks liikmetest. Tema teadlikud ja julged karjääripöörded ning praegune rahvusvaheline tegevusampluaa nõuaks omaette sündmust. Seekord jõudsime vaid üsna põgusalt peatuda Angela säravatel tegemistel ja näiteks Jaapaniga seotud põnevatel tulevikuplaanidel.

Põnevatele vestlusele pani punkti force majeure – saabus kohviku sulgemise kellaaeg. Tahtnuksime veel pikemalt rääkida, aga võta näpust…

EENA traditsioonilised kollased lilled esinejaile tänutäheks ja kolm head soovi kaasa! Selliste inspireerivate lugude ja kohtumiste järel hakkame kohe muidugi ootama ja korraldama uusi ’Tunne oma klubi liikmeid läbi aegade’ kohtumisõhtuid.

EENA naised on tõeliselt inspireerivad, nii noored kui vanad.

Uute kohtumisteni juba peagi!

 

Teksti koostasid EENA naised Viive Poom ja Mare Timian EENA Tallinna klubist

Fotod: erakogu

3.mai 2023 Tallinnas

EENA naised kohtumisõhtul 3.mail 2023

EENA naised

EENA naised Maiasmoka kohvikus

Ettevõtlusliit “Women for Tomorrow” ja Business Professional Women Eesti allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi.

 

Osapooled leppisid kokku, et teevad heas usus koostööd, et saavutada ühised eesmärgid naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise ja arengu valdkonnas. Need eesmärgid on välja toodud vastastikuse mõistmise memorandumis ja hõlmavad järgmist:

• üksteisele võimaluste pakkumine B2B partnerlussuhete loomiseks ja võrgustike loomiseks organisatsiooni ja üksikisiku tasandil.

• Uute kahepoolse ärikoostöö valdkondade uurimine, sealhulgas STEM ja IT, ning partnerlussuhete edendamine, toetades naiste omanduses/juhitud ettevõtetele suunatud äriteid, õppevisiite ja kogemuste jagamist.

• Koolitusprogrammi pakkumine noortele naistele oskuste arendamiseks ja juhtivatele ametikohtadele tõusmiseks, mis hõlmab koolitusi, juhendamist, edumeeskondi, külastusi ja võrgustike loomise võimalusi.

• Noortele naistele ettevõtjaks hakkamise koolitusprogrammi pakkumine, mis hõlmab koolitusi, juhendamist, edumeeskondi, külastusi ja võrgustike loomise võimalusi.

• Jätkusuutlike ja keskkonnahoidlike VKEde loomine teadlikkuse tõstmise ja rakendamiseks praktilise tööriistaraamatu pakkumise kaudu.

Kahepoolsele vastastikuse mõistmise memorandumile kirjutasid alla Ettevõtlusliidu “Women for Tomorrow” juhatuse esimees Nino Kobakhidze ja Business Professional Women Eesti president Merle Saviauk. “Women for Tomorrow” asutati 2014. aastal eesmärgiga ühendada tugevad, edukad naised erinevatest valdkondadest ühise missiooni alla – võimendada naisi, edendada nende rolli ning kaasata neid majandus- ja ühiskondlikesse tegevustesse. Ettevõtlusliit toetab algatusi, mis tagavad naiste majanduslike õiguste kaitse ja parandamise riigis. Business Professional Women Eesti asutati 1992. aastal, mille missiooniks on anda naistele võimalus jõuda juhtivatele kohtadele, edendada soolist võrdõiguslikkust, võidelda soolise palgalõhe vastu ning korraldada algatusi naisettevõtjate arvu suurendamiseks.

Nino Kobakhidze

The Business Federation “Women for Tomorrow” and Business Professional Women Estonia signed a Memorandum of Understanding

 

The Business Federation “Women for Tomorrow” and Business Professional Women Estonia signed a memorandum of understanding.

The parties agreed to work together in good faith to achieve their shared objectives in the field of Women’s Economic Empowerment and Development.

These objectives are outlined in the memorandum of understanding and include the following:

  • Providing opportunities for each other to establish B2B partnerships and networking at the organizational and individual level.
  • Exploring new fields of bilateral business cooperation, including STEM and IT, and promoting partnerships by supporting business roadshows, study visits, and experience sharing for Women owned/managed companies.
  • Providing a training program for young women to develop skills and advance to leadership positions, which includes trainings, coaching, success teams, visits, and networking opportunities.
  • Providing a training program for young women to become entrepreneurs, which includes trainings, coaching, success teams, visits, and networking opportunities.
  • Building sustainable and green SMEs by raising awareness and providing a practical toolbook for implementation.

The bilateral memorandum of understanding was signed by Nino Kobakhidze, Chair of the Board of Business Federation “Women for Tomorrow,” and Merle Saviauk, President of Business Professional Women Estonia.

“Women for Tomorrow” was founded in 2014 with the goal of uniting strong, successful women from different fields under a common mission – to empower women, promote their role, and involve them in economic and social activities. The business federation supports initiatives that ensure the protection and improvement of women’s economic rights in the country.

Business Professional Women Estonia was founded in 1992 with a mission to empower women to reach leadership positions, promote gender equality, fight against the gender pay gap, and organize initiatives aimed at increasing the number of female entrepreneurs.

 

 

 

 

ბიზნესფედერაციას „ქალები მომავლისთვის“ და Business Professional Women Estonia-ს შორის ურთიერთგაგების მემორანდუმს მოეწერა ხელი

 

ბიზნესლიდერთა ფედერაციას – „ქალები მომავლისთვის“ და  ესტონეთის ბიზნესპროფესიონალ ქალებს  (Business Professional Women Estonia) შორის ურთიერთგაგების მემორანდუმი გაფორმდა.

მხარეები ქალთა ეკონომიკური გაძლიერებისა და განვითარების მიმართულებით ურთიერთთანამშრომლობაზე შეთანხმდნენ.

მემორანდუმი ითვალისწინებს შემდეგ პუნქტებს:

  • ბიზნეს პარტნიორობის დასამყარებლად შესაბამისი შესაძლებლობების შექმნა ერთმანეთისთვის (განსაკუთრებით ტექნოლოგიების მიმართულებით)
  • ბიზნეს კომპანიების მხარდაჭერა სასწავლო ვიზიტებში მონაწილეობისა და გამოცდილების გაზიარების საშუალებით;
  • ახალგაზრდა ქალებისთვის შესაბამისი სასწავლო პროგრამების (მენტორინგი, ქოუჩინგი, ტრენინგები, ვორქშოპები და ა.შ.) განხორციელება, რაც მათ პროფესიულ განვითარებას და ლიდერულ პოზიციებზე დასაქმებას უზრუნველყოფს;
  • მდგრადი და მწვანე მცირე და საშუალო მეწარმეობის მშენებლობაში თანამონაწილეობა ცნობიერების ამაღლებისა და შესაბამისი პრაქტიკული ინსტრუმენტების გამოყენებით.

ორმხრივ მემორანდუმს ბიზნესლიდერთა ფედერაციის „ქალების მომავლისთვის“ სამეთვალყურეო საბჭოს თავმჯდომარემ – ნინო კობახიძემ და Business Professional Women Estonia-ს პრეზიდენტმა – მერლე სავიაუკმა მოაწერეს ხელი.

„ქალები მომავლისთვის”  2014 წელს დაფუძნდა და საერთო მიზნის გარშემო აერთიანებს ძლიერ, წარმატებულ ქალებს სხვადასხვა სფეროდან. ასოციაციის მისიაა  ქალთა გაძლიერება, მათი როლის წინ წამოწევა და ჩართვა ეკონომიკურ და სოციალურ აქტივობებში. ბიზნესფედერაცია მხარს უჭერს ინიციატივებს, რომლებიც ქვეყანაში ქალთა უფლებების დაცვასა და გაუმჯობესებას უზრუნველყოფს.

Business Professional Women Estonia 1992 წლიდან მუშაობს ქალთა გაძლიერების საკითხებზე, რათა მათ ლიდერული პოზიციების დაკავება შეძლონ. გარდა ამისა, მნიშვნელოვან სამუშაო საკითხებს წარმოადგენს გენდერული თანასწორობისთვის ბრძოლა და ქალი მეწარმეების წასახალისებლად შესაბამისი ინიციატივების შემუშავება

EENA noored pidasid tulevikuplaane

7. aprillil kohtusid EENA noored Võrumaal Suure Muna kohvikus, et omavahel paremini tuttavaks saada ja tulevikuplaane pidada. Õdusalt soe atmosfäär ja kohevad vanaema pannukad aitasid käima tõmmata asjaliku ja südamest südamesse arutelu üles kerkinud murekohtade üle, millele ka juba esimesed lahendused välja käidi.

Näiteks toodi välja, et soovitakse suuremat (omaealiste) tuge oma ettevõtete loomisel ja ülesehitamisel, sest kuigi ühiskondlikud projektid on olulised, ei pruugi karjääri ehitamise, kodude soetamise, haridustee, perede ja muude toimetuste kõrvalt nende jaoks piisavalt aega jääda. Igatsetakse tihedamat suhtlust nendega, kes samuti praeguste kriiside keerises alles oma teerada sisse tammuvad ning kes õlg õla kõrval aitaksid läbi raskuste sammuda. Otsustasime seada esmase fookuse olemasolevate noorliikmete aktiveerimiseks ja omavahelise suhtluse kasvatamiseks. Lauale pandi ka huvitavaid ideid tulevikuks, kuidas uusi noori ühingusse juurde tuua. Lisaks pakuti ajurünnakus välja, kuidas noortefondi rahakotti täita, et ühiselt veelgi lahedamaid tegevusi ellu viia.

Kiire lahendusena tuldi välja konkreetse ettepanekuga, kuidas juba olemasolev EENA värvikirev seltskond saaks noori rohkem toetada. Selleks on nõudluspõhised mentorid meie enda “täiskasvanud” naiste seast, kellel on aega ja soovi noori nende karjääriredelil toetada. Sel viisil on noortel liikmetel rohkem julgust omadelt nõu küsida, sest teavad, kelle poole pöörduda, aga viisil, mis ei pane liigset koormust neile liikmetele, kellel vaba aega mentorluseks pole. Ning kes teab – võib-olla tulevikus leidub meie seas ka innukaid investor-mentoreid, kes noorte arengusse eriliselt panustada soovivad. Konkreetne süsteem on veel loomisel, kuid juba üsna pea räägime sellest lähemalt.

Järgmisena kohtume juba 2.-3. juunil Saaremaal aastakoosolekul.

Tekst: EENA noortejuht Angela Korela.

Rannamõisa klubi tähistas Maa päeva

Maapäeva eel kogunesid Rannamõisa eenalannad Tiskres klubikaaslase aeda, et koos oma panus anda ning istutada üks väike pereõunapuu tulevastele põlvedele rõõmuks. Üheskoos anti lubadusi, vesteldi päevakajalistel teemadel ja jäädvustati kogu protsess.

Kasutan vähem pakendeid, hoian loodust, teadvustan oma valikute tagajärgi, sorteerin prügi jne – igaüks meist saab hoida keskkonda ja mõelda rohelisemalt, sest iga päev on Maa päev.

 

Tekst: Elina Konsa, Rannamõisa klubi

 

 

22. aprillil 2023 tähistasid ettevõtlikud naised üle maailma Maa päeva.

 

Kogu aprilli jooksul ja eriti Maa päeval, 22. aprillil, kutsus Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) naisi üle maailma oma igapäeva tegevustes jätkusuutlikumad olema ja nii endale kui Maaemale keskkonna- ja looduse hoidmisest lähtuvaid lubadusi andma.

 

1970. aastast alates on Maa päev tõstnud keskkonnateadlikkust ja juhtinud tähelepanu meie planeedi heaoluga seotud probleemidele. Igal aastal, üks kuu pärast kevadist pööripäeva, tähistatakse Maa päeva – tänapäevase keskkonnateadlikkuse ja planeedi eest hoolitsemise aastapäeva.

 

Maa päeva tähistamine on üks osa Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) üle-eestilisest naisettevõtjatele suunatud programmist „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ ja traditsiooniliselt teeb iga klubi sel päeval looduse heaks koos midagi ära, nt istutatakse puid, korjatakse prügi või veedetakse lihtsalt koos looduses aega.

 

Programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen kutsus sel aastal eenakad oma koduaeda, Õiela tallu, lubadusi andma ja loodust ning õite ilu nautima. Eenakaid said taas kokku, et omavahel paremini tuttavaks saada ja lubadusi jagada. Kadi Toom laulis Maa päevale ja naistele pühendatud laule ning JAHH Catering pakkus maitsvat vegan toitu.

 

2021. aasta Maa päevaks kirjutasid EENA liikmed Birgid Täht ja Marii Väljataga laulu „Ma olen Maa”. Sellest ajast lauldakse seda laulu igal Maa päeval. Kell 16.00 toimus Maa päeva laulu ühislaulmine. Sel aastal lauldi laulu eesti, võro, inglise, soome, saksa ja prantsuse keeles. Lubadusi jagati lisaks Eestile nii New Yorgis, Colorados, Nepaalis, Brasiilias, Hispaanias, Soomes, Itaalias, Iirimal, Suurbritannias, Prantsusmaal, Kanaaridel, Türgis, Austrias, Maltal, Saksamaal kui ka Austrias.

 

Tegelikult on oluline aga meeles pidada, et iga päev on Maa päev!

 

Oli väga meeleolukas õhtu. Sai nii jutustada, muljetada, laulda kui ka jalga keerutada!

 

Aitäh korraldajatele ja panustajatele – Siiri Tiivits-Puttonen võõrustamast, Virve Poom korraldamast, JAHH Catering toitlustamast ja Kadi Toom meeleolu loomast!

 

Täname kõiki meeldejääva ja meeleoluka õhtu eest!

 

Täname programmi partnereid – Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

 

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

 

15. aprillil 2023. aastal toimus Tallinnas EBS-is programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” roheettevõtluse töötuba, kus oli rõhk praktiliste oskuste ja ideede arendamisel.

 

Töötuba viisid läbi Siiri Tiivits-Puttonen (programmi eestvedaja, rohementor) ja Ester Eomois (EBS-i õppejõud, ettevõtja, taskuhäälingu „Naised tipus” juht, rohementor). Lisaks tutvustasid oma tegevusi ka kõik teised rohementorid – Mirell Merirand, Helen Orav-Kotta, Külliki Kesa, Maie Mängel ja Katarina Papp. Edutiimide loomist koordineeris ettevõtja Riina Piigli.

 

Miks roheliselt?

 

Päeva esimeses pooles tutvustasid Siiri ja Mirell rohejuhendit „Praktilised rohetööriistad ettevõtjale”, mis aitab ettevõtetel samm-sammult rohelisemaks muutuda. Juhendi abil oli osalejatel võimalik praktilisi ülesandeid lahendada ja mentoritelt nõu küsida ning otsest tagasisidet saada.

 

Siiri selgitas, et programmi eesmärk on iga üritusega aina rohkem südameid roheliseks muuta, sest see on reaalsete muutuste aluseks ja igaühe panus aitab planeedi heaolu parandada ning jätkusuutlikkust arendada.

 

Hetkel me kasutame maavarasid selleks, et toota, kuid kui tooteid pole enam vaja või need meile huvi ei paku, siis visatakse need lihtsalt ära. Selline tegevus pole aga kindlasti jätkusuutlik ja seega on oluline ühiskonna teadlikkust pidevalt tõsta.

 

Kuidas?

 

Rohejuhendis on välja toodud, mida rohelist ettevõtet luues silmas pidada ja kuidas rohelist äriplaani kirjutada. Kui nendele aspektidele juba alguses mõelda, siis on ka Euroopa Liidu regulatsioonide jõustumisel lihtsam toimetada, vajadusel muudatusi teha ning aruandlust ja analüüsi koostada.

 

Kõige olulisem on mõelda, miks toodet või teenust vaja on ja mis probleemi see ühiskonnas laiemalt lahendab, sest roheettevõtluse valdkondi ja võimalusi tegutsemiseks on tegelikult väga palju. Lisaks tuleb arvestada sellega, kui palju hakkab ettevõte keskkonnast sõltuma, seda mõjutama, millist rolli mängib ümbritsev loodus ja kas ettevõttel on keskkonnale positiivne mõju.

 

Seejärel tuleb keskenduda ettevõtte mõjualadele. Tuleb läbi mõelda, mis energiat kasutada, milline on vee- ja jäätmekäitlus ning milliseid pakendeid kasutada.

 

Ringmajanduse peamine põhimõte on, et toote eluiga oleks võimalikult pikk. Seetõttu tuleb keskenduda ka sellele, kas toodet on võimalik tulevikus parandada, detaile välja vahetada või ümber disainida ja uuesti ringlusesse saata.

 

Tänapäeval on väga suur roll ka Internetil. Seega on oluline ka digisüsteemide rohelisus.

 

Ettevõtte kogemuslugu – Mulieres

 

Mulierese kogemuslugu jagas Merylin Rüütli. Mulierese lugu on hea näide sellest, kuidas äriidee võib sündida enda isiklikust vajadusest ja kui sobivat toodet veel turul pole, siis tuleb see ise luua.

 

Mulieres sai alguse sellest, kui perre sündisid lapsed, kelle nahk oli keemiliste pesuvahendite suhtes allergiline. Vajadus loodusliku ja allergilisele nahale sobiva pesuvahendi järgi kannustas ettevõtjaid katsetama vanaema sahtlist leitud seebiretseptidega.

 

Mulierese esimeseks tooteks oli oliiviõli baasil pesugeel. Tänaseks on tegemist pesu- ja puhastusvahendite sarjaga, mida müüakse 15 riigis. Kõik pakendid on taaskasutatavad ja täidetavad.

 

Kui seni oli Mulierese eesmärk muuta kodud roheliseks, siis nüüd on nende eesmärk teha sama ka kontoritega. Tutvu Mulierese loo ja toodetega siin: https://mulieres.eu.

 

 

Päeva teises pooles tutvustas Ester ärimudelit Canvas, mille põhjal meeskonnad hakkasid äriideesid genereerima ja analüüsima. Hiljem andsid mentorid igale tiimile tagasisidet ja nõuandeid, et ideed oleks võimalik ka päriselt ellu viia. Samadest meeskondadest moodustati päeva lõpus edutiimid, kes hakkavad süstemaatiliselt kohtuma ja äriideid arendama ning realiseerima.

 

Osaleja kogemus ja tagasiside:

 

15. aprillil toimus EBS-is Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ roheideede häkaton.

 

Päev möödus töises ja toredas õhkkonnas. Eenakad andsid ülevaate sellest, et roheliselt on võimalik ja et kogu maailm, sh seadusandlus, liigub aina enam selle poole, et kõikidel ettevõtetel oleks olemas rohemõõdikud ja nad oma tegevusega maailmas ümbritsevale ökosüsteemile, mida aastasadu on piinatud, midagi head teeksid.

 

Mitmed äriideed said jätkusuutlikke põhimõtteid arvestades analüüsitud, sh olid loomulikult teemaks kõik olulised faktorid – kellele, miks, kuidas asja tehakse, kuidas turundada ja digitaliseerida, kulud, tulud, finantsid jne.

 

Abiks olid oma ala spetsialistid, meie oma eenakad, mentorid, kes toetavad teisi näitamaks – roheliselt on võimalik!

 

Minulgi tekkis küsimus, kuidas saaksin oma hobi rohelisemaks muuta – hõbe ja naturaalsed kivid – need kõik saab ümber töödelda ja vanale või katkisele ehtele saab anda uue elu. Kuidas? Sellest kirjutan siin: https://goablogi.wordpress.com/…/anna-vanale-ehtele…/

 

Kuid mida veel teha? Milline pakend disainida ja millest, et see toetaks ringmajandust? Hetkel on mul erinevaid pakendeid, sh kasutatud saridest õmmeldud kotikesed. Mida veel kasutada?

 

Tänini kasutan vanade meistrite iidseid teadmisi eelistades hinge ja südamega tehtud käsitööd masinatega vorbitud perfektsionismile. Aga mida veel? Eestimaist panen sisse nii palju kui võimalik, nii kohalike kunstnike loomingut miksides, fusiooni kunsti tehes kui ka ideid kogudes. Mida veel?

 

Kindlasti annaks enam koostööd teha sama sihtgrupiga – naised, kes armastavad ehteid, Eesti ettevõtetega, kes disainivad näiteks rõivaid…käekotte? Kingi? Mida veel?

 

Riputasin rohelise päeva puhul endale külge toredad rohelise jadeiidiga ehted. Jadeiit on kaunis, kuid lisaks toetab küllust ja kasvu, põllumehi ja aiaharijaid. Valiku tegin alateadlikult ja alles kohapeal märkasin, et nii õige valik.

 

Ei, see ei ole rohepesu!

 

Kui huvi, küsi rohkem, kui ei ole huvi, siis võta lihtsalt hetk ja mõtle sellele, mida Sina oma igapäevastes tegevustes saad ära teha selleks, et planeet Maa kestaks.

 

Tore on teada, et noored peavad juba loomulikuks, et vähem on parem – soovivad vähem asju omada, eelistavad neid rentida… kas peaks hakkama lisaks India kulinatele ka kividega hõbeehteid rentima?

 

Tore on teada, et noortele ei pea koolitustel rääkima, kuidas prügi sorteerida, vaid nende jaoks on huvitav kuulata, kuidas kunagi elati nii, et prügi ei sorteeritud! Elu muutub, meie koos eluga ja õnneks ka positiivsemas suunas.

 

Tundub, et roheliselt on tõesti võimalik!

 

 

Töötuba tõestas taaskord, kui loovad ja innovaatilised naised tegelikult on, kui neile pisut tuge anda. Koostöös suudame kindlasti näidata, et roheliselt on võimalik!

 

Aitäh, EENA Tallinna klubi, sisuka ja inspireeriva päeva korraldamise eest!

 

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele töötuba võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

 

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Osaleja kogemus: Katrin Aedma, EENA Tallinna klubi liige, ettevõtja, toimetas Jolan Henriette Koduvere

 

Fotod: Anastassia Lysenko

Galerii: https://bpw-estonia.ee/naised-ettevotluses-roheline-ja-hooliv-maailm-galerii-15-04-2023-tallinna-roheettevotluse-tootuba-fotograaf-anastasiia-lysenko/.

VEEBISEMINAR „JÄTKUSUUTLIK ETTEVÕTLUS“


13. APRILLIL
 2023 TOIMUS VEEBISEMINAR „JÄTKUSUUTLIK ETTEVÕTLUS“, MIDA VIIS LÄBI KRISTIINA KERGE.

 

Kristiina tegeleb igapäevaselt keskkonnaandmetega, veab eest ettevõtete kliimamõju hindamise teenuse Sustaxo arendust ning on Teeme Ära tehnoloogia ja innovatsiooni arendusjuht. Muuhulgas on Kristiina loonud andmepõhise rakenduse Kuhuviia.ee ja uurib praegu Eesti Maaülikooli doktorantuuris ringmajanduse teemasid. Keskkonna väärtustamise pisiku sai Kristiina külge juba lapsepõlves vanavanemate kodust, mis asus järve ääres ja kus tal oli võimalik looduse muutumist vaadelda. Kristiina ema tegeleb linnuvaatlusega, mis aitas samuti kaasa tema oskusele ja huvile muutusi märgata.

 

Jätkusuutlik ettevõtlus – mida see tähendab?

 

Jätkusuutlik, säästev ja kestlik areng tähendab eelkõige tasakaalu majanduse ja looduse vahel. See on areng, mis rahuldab praeguste põlvede vajadused, kahjustamata sealjuures tulevaste põlvede võimet oma vajadusi rahuldada. Oluline on meeles pidada, et inimeste elukvaliteeti parandades tuleb siiski elada toetavate ökosüsteemide kandevõime piires.

Eesti on koos teiste Euroopa riikidega võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks säilenõtke ühiskond, mis põhineb solidaarsusel ja tagab kõigile tervisliku elukeskkonna. Muutuste saavutamiseks on vaja igal ettevõtte omanikul juba täna otsustada:

 

  • kuidas see eesmärk on seotud minu eesmärkidega;
  • kus meie ettevõte selle eesmärgi suhtes asub;
  • millised etapid tuleb eesmärgini jõudmiseks läbida?

 

 

Mis on jätkusuutliku arengu puhul oluline?

 

Ühiskonna mõju loodusele peab olema väiksem. See tähendab, et tuleb tekitada vähem reostust, kasutada materjale võimalikult säästlikult ja kaua, kasutada taastuvaid ressursse nende taastumise piires ning luua tegevusi, mis taastavad ökosüsteeme.

 

Kõigil inimestel on hea ja elamisväärne elu ehk tuleb tagada võrdsed võimalused nii hariduses, ühiskonnaelus osalemisel, tervise kaitses kui ka eneseteostuses.

 

Selle saavutamiseks tuleb praegused majandusmudelid, ühiskonnakorraldus ja tarbimisharjumused ümber kujundada. Tuleb mõelda millest ja kuidas toota, kui palju on toodet võimalik parandada ja kasutada ning kuidas on seda võimalik ringlusesse tagasi suunata.

 

Loomisel on Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse standardid (ESRS), mille väljatöötamisel võetakse arvesse laialt levinud ESG aruandluse põhimõtteid ja raamistikke. See tähendab, et ettevõtted peavad hakkama hindama oma tegevuse kaudset ja otsest mõju.

 

Kaudseteks mõjudeks nimetatakse tootmiseks või teenuse pakkumiseks vajalike tegevuste mõju ja müüdud toodete või teenuste kasutamise ning edasimüügiga kaasnevaid mõjusid. Otsesed mõjud on ettevõtte opereerimisega seotud mõjud.

 

Seega peab ettevõte teadma, millised on tema mõjud ning mida ja kuidas mõõta.

 

 

Miks on ESG põhimõtted ärisektoris olulised?

 

  • Koostööpartnereid valitakse aina rohkem kliimamõju näitajate järgi.
  • Kliendid teevad teadlikumaid valikuid.
  • Töötajad on nõudlikumad ja nad hoolivad ettevõtte vastutustundlikkusest. Tegemist on nö topeltolulisuse põhimõttega, sest ettevõtte juhtimise stiil mõjutab töötajate rahulolu.

 

 

Kõige olulisem on meeles pidada, et ettevõte peab lisaks tooraine saamisele mõtlema sellele, kuidas tootmine laiemalt ettevõtet keskkonnaaspektist mõjutab. Ettevõtte tegevus tuleb mõtestada. Sealjuures tuleb jälgida, et ei tegeletaks rohepesuga ning kõik tegevused oleks läbipaistvad ja teod sõnadega kooskõlas. Oluline on vähendada riske otseses mõjus ja mitte juhtida tähelepanu vähetähtsamatele faktoritele ja mõjudele.

 

 

Jätkusuutliku arengu sammud

 

  • Mõju ulatuse hindamine
  • Eesmärkide seadmine
  • Mõõdikute seadmine
  • Tegeviskava koostamine
  • Aruandlus ja analüüs

 

 

Sustaxo aitab nii kaudseid kui otseseid kliimamõjusid mõõta ja kaardistada. See on arengu kõige olulisem etapp, sest kui mõju ulatus on hinnatud, siis saab juba alustada eesmärkide ja mõõdikute seadmisega ning tegevuskava koostamisega. Põhjalik eeltöö aitab ka regulatsioonidest tulenevat aruandlust ja analüüsi lihtsamalt ning efektiivsemalt teha.

 

Mõjusid on võimalik ka SWOT analüüsi kaudu hinnata. Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel on jalajälje hindamise juhend ning nimekiri konsultantidest, kellega on võimalik küsimuste korral ühendust võtta.

 

 

Aitäh, Kristiina Kerge, huvitava ja mõtlemapaneva arutelu eest!

 

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

 

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

 

 

Merle Saviauk ja Pärnu klubi naised papa Jannseni juures peale tegusat aprillikuist kohtumist

Merle Saviauk käis külas Pärnu klubil.

12.aprillil toimus EENA Pärnu klubi aprillikuine kokkusaamine, millest võttis osa ka EENA värske president Merle Saviauk. Sel korral saadi kokku Pärnu Postimehe ruumides, kus töötab igapäevasel ka Pärnu klubile 2016. aastal uue hingamise andnud ja pikalt klubi presidendina tegutsenud, Siiri Erala.

Õhtu veeres tegusalt. Esimene tund kulus omavahel tutvumiseks, iga osaleja sai rääkida oma elust ja teekonnast EENA`sse. Teise tunni kasutasime hoogsaks mõttevahetuseks, et teha plaane ja korraldada kevadisi üritusi. Paika said nii Maa päeva tegevuskava kui ka edutiimide suvepäevad kalurikülas ja rohelise ettevõtluse töötuba 13.mail.

Olete alati oodatud Pärnusse, siin igav ei hakka!

Kokkuvõtte kirjutas Külli Kodasmaa

 

Eesti-Ukraina arenguringid.

Sel varakevadel alustas EENA Ukraina naiste ettevõtlikkust toetavate arenguringidega Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kokku sai loodud 25 arenguringi, kus osaleb kokku 200 eesti ja ukraina naist. Naised kohtuvad regulaarselt ja toetavad üksteist seatud eesmärkide täitmisel.

Varsti on tulemas vaimsele tervisele pühendatud veebiseminarid ja suur suvine kooslaulmine.

Projekti toetab Coca Cola Fond ja EENA teeb projekti koos Ukraina naiste organisatsiooniga Divergent Women.

Kel huvi osaleda, palun võtta ühendust ester.eomois@ebs,ee

EENA president, Merle Saviauk, kutsub üles kõiki andma keskkonnahoidlik lubadus!

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kutsub ka sel aastal kõiki Maa päeva tähistama.

Kogu aprilli jooksul ja eriti Maa päeval, 22.aprillil kutsume üles rohkem mõtlema oma igapäeva tegevustele keskkonnahoiu võtmes ja andma nii endale kui Maaemale keskkonna- ja looduse hoidmisest lähtuvaid lubadusi.

Alates 1970. aastast on Maa päev olnud võimalus tõsta keskkonnateadlikkust ja juhtida tähelepanu meie planeedi heaoluga seotud probleemidele. Igal aastal, üks kuu pärast kevadist pööripäeva, tähistatakse Maa päeva – tänapäevase keskkonnateadlikkuse ja planeedi eest hoolitsemise aastapäeva.

Anname oma võrgustike kaudu panuse, et juhtida tähelepanu pakilisematele keskkonnaprobleemidele, otsida lahendusi olles ise teadlikum ja muutes oma harjumusi ning kutsume naisi kõikjal meiega ühinema eelseisvaks aastaks jätkusuutlikkuse lubaduste andmisel.

Aprillis algas EENA ja BPW International Maa päeva kampaania, mille põhitegevus on järgmine: naised annavad Maaemale tõotuse, mida nad kavatsevad järgida aasta jooksul järgmise Maapäevani.

 

Osalemiseks tee nii:
  • tee endast foto või video, kus “hoiad maailma” hellalt käes. Seda võib teha erinevalt, näiteks joonistades peopesale planeedi kuju, hoides maakera või maakera kujutist.

 

  • kirjuta pildi juurde oma lubadus. Lubadus võib puudutada igapäevaelu või ettevõtluspraktikat ning olla just nii suur või väike, et seda on järjepidevalt võimalik järgida terve aasta vältel ning samas peitub selles siiski ka väljakutse. Näiteks võib lubada, et kuni järgmise Maa päevani, aastal 2024, tarbitakse vähem kilekotte või sõidetakse rohkem jalgrattaga ja vähem autoga või sorteeritakse senisest hoolsamalt prügi jne jne.

 

Liitu meie sündmusega üle ilma!

2021. aasta Maa päevaks loodud laul "Ma olen maa", autorid Birgid Täht ja Marii Väljataga