Rannamõisa klubi väikesed kingitused Harku valla koduhooldusel olevatele eakatele

BPW Estonia Rannamõisa klubi tegi varakult valmis väikesed jõulukingitused Harku valla koduhooldusel olevatele eakatele.
Kingituse koos südamlike pühadesoovidega toimetavad koduhooldusel klientidele valla hooldustöötajad. Kui eelmisel aastal olid kingiks piparkoogid ja maasikamoos, siis sel aastal šokolaad ning musta sõstra ja piparmündiga Tervise Väe tee.

BPW Rannamõisa klubi soovib kingisaajatele head tervist, rahulikke pühi ja toredat uut aastat.

Harku Valla Teataja 24.11.2022

EENA juubelisündmustel osalesid väliskülalised kümnest riigist

EENA 30. juubeli pidustuste eelõhtul saabusid Tallinna väliskülalised kümnest riigist. EENA president Ester Eomois ja Tallinna klubi liige Virve Poom tervitasid delegatsioone nii Iirimaalt, Islandilt, Leedust, Lätist, Maltalt, Norrast, Singapurist, Soomest, Šveitsist ja Ukrainast.

Oma õnnitluse saatis EENAle ka BPW ülemaailmse organisatsiooni president dr Catherine Bosshart. EENA juubeli puhul võttis nii konverentsil kui galal sõna BPW Euroopa koordinaator Anu Viks.

Kohal olid ka BPW Euroopa koordineerimiskomitee liikmed Gudrun Jakobsdottir Islandilt ja finantsjuht Carmen Taheny Iirimaalt ja Sheeran Kim Šveitsist.

EENA 30. juubelipeo eelõhtul, 11. novembril toimus ühine õhtusöök restoranis Dominic, kus lisaks väliskülalistele osalesid ka meie noorima klubi EENA Saaremaa ja nende mentorklubi EENA Äriklubi liikmed.

EENA 30. juubelile pühendatud konverentsi 12. novembril avas Ukraina suursaadik Eestis Mariana Betsa, kes tunnustas meie organisatsiooni tööd Ukraina abistamisel ning soovis edu edaspidiseks.

Konverentsi kolmas paneel oli pühendatud rahvusvahelistele kogemusele. Elavas diskussioonis osalesid Ester Eomois (EENA president) Anu Viks (BPW Euroopa koordinaator ja EENA Tallinna klubi liige), Mariella Camilleri (BPW Malta president), Jóhanna Kristín Tómasdóttir (BPW Reykjavík president, Island), Sheerah Kim (BPW Euroopa & Noorte BPW kommunikatsioonijuht ja BPW Šveitsi esindaja).

Vaata ka meeleolukat fotogaleriid siin postituse all.

Tekst: Külli Kodasmaa, EENA Pärnu klubi liige ja EENA kommunikatsioonijuht

EENA juubeliks valmis raamat „30 aastat esireas“

Meie juubeliks valmis värske raamat, kust leiab tegusate EENA naiste lood läbi 30 aasta. Raamatu idee autorid on Ester Eomois ja Liina Helstein. Kirjutise kaante vahel avavad ennast ja oma rolli organisatsiooni asutajaliikmed, presidendid, klubide loojad ja aktiivsed liikmed.

Raamat toob lugejani säravate naiste karjäärilood ja olulised sõnumid, aga ka nõuanded, mida nad annaksid nüüd – küpsemate ja targematena – oma 30-aastasele minale. Kogutud lood on südamlikud, personaalsed ja väga avatud. Eraldi on raamatus välja toodud Aasta naise, Aastate naise ja Aasta noore naisettevõtja tiitli saanute nimed.

Äramärkimist väärib ka raamatu särav ja meeldejääv kujundus. Kõik kujundustööd, nagu ka EENA juubelilogo ja -graafika, on teinud andekas Võru klubi president Merle Koop. Raamatu toimetamisele aitasid lisaks Estrile, Liinale ja Merlele kaasa veel Siiri Tiivits-Puttonen, Algi Sinisalu, Virve Poom ja Reet Villig. Keeletoimetamise tegi BPW Malta juhatuse liige Ingrid Eomois. Korrektuuriga aitas Jolan Henriette Koduvere ning fotod jäädvustas Diana Ruitlane-Rüütli.

„Pikk ja külm kevad kippus nurjama plaane teha kõigist naistest suvevallatuid pilte. Siiski jõudis kevadsoojus just õigeks ajaks ja fotod said kenasti Tallinnas EBS-i hoones ja kõrval asuvas kevadises pargis päevaga tehtud. Ka Tartu päev sai Võrust pärit fotograafi Diana Ruitlane-Rüütli abiga selleks hetkeks kohale jõudnud suvekuumuses ERMi hoonete kõrval jäädvustatud,“ rääkis Liina Helstein raamatu koostamisest.

Juubeliraamatut käes hoides on tore vastu võtta külalisi, samuti sobib see kingiks EENA partneritele või uute klubiliikmete tervitamiseks. Raamat on tunnustus kõigile neile naistele, kes oma vaba aega, oskusi ja teadmisi, teinekord ka perekonna arvelt võetud aega, on EENAga jaganud. Köidet on hea aeg-ajalt oma raamaturiiulilt kätte võtta, lugedes ajas tagasi minna ja jälgida, kuidas on toimunud Eesti ettevõtlike naiste areng ning mil viisil on EENA väärtused ühiskonda muutmas ja juba muutnud.

Juubelraamat trükiti Tallinna Raamatutrükikojas ja selle tiraaž oli 400 eksemplari. Kuna raamatuid on piiratud koguses, tasuks klubidel endale mõned eksemplarid varuks soetada, et mitte ilma jääda.

EENA 30. sünnipäevale pühendatud inspiratsioonikonverents „Naine kui tuleviku looja“ toimus 12. novembril Radisson Collection hotellis

Konverentsi avamisel ütles soojad tervitussõnad Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis, Mariana Betsa. Kohal oli üle 100 naise ning sisukas päevakava pakkus palju põnevaid vestluspaneele.

Päev koosnes kolmest vestluspaneelist ning toimus ka praktiline töötuba, kus oli võimalik kõiki kuuldud mõtteid koondada ja tulevikku planeerida.

Esimene vestluspaneel kandis nime „Kogemusest õppimine“.

Selle eesmärk oli jagada elulisi kogemusi ja nõuandeid, millest on võimalik õppida ja inspiratsiooni ammutada. Paneelis osalesid aasta naise tiitli laureaadid Katri Raik (Narva linnapea), Emöke Sogenbits (Hanza Mechanicsi Balti klastri juht), Mariliis Lill (näitleja ja lavastaja) ning Marina Kaljurand (Euroopa Parlamendi liige).

Paneeli juhtis Külli Meister, EENA/ BPW Estonia Ettevõtlusklubi liige ja president 2020/21, Antalis AS personalidirektor.

Esimese paneeli üks põhiküsimus oli: „Mida ütleksid oma 25-aastasele minale?“

Kõigi osalejate lugudest käis läbi juhtmõte usaldada oma vaistu, olla enesekindel, julge ning alati härjal sarvist haarata, sest sa ei tea kunagi, millega see lõpeb ja kuhu see sind viia võib. Alati tuleb järgida oma rada. Teiste arvamust on oluline kuulata, kuid otsused tuleb ikkagi enda sisetunde järgi teha.

Teise paneeli teema oli „Tuleviku kujundajad ettevõtluses“.

Selle eesmärk oli anda naistele julgust ettevõtlusega alustamiseks. Tihti oodatakse sobivat hetke või kui on olemas piisavad ressursid või plaanid. Aga sageli juhtub hoopis nii, et parimad otsused sünnivad spontaanselt.

Paneelis osalesid aasta noore naisettevõtja tiitliga pärjatud Marion Teder (CareMate), Mari-Liis Lind (Vivita), Kadri Tuisk (Clanbeat), Katriin Jüriska (Uuskasutuskeskuse juhatuse liige) ning Teele Saarma, Luminor Grupi juhtimise arendamise valdkonna- ja koolitusosakonna juht.

Teist paneeli juhtis Karin Madisson, EENA/ BPW Estonia Ettevõtlusklubi liige ja Advokaadibüroo Sorainen partner.

Kõlas palju inspireerivaid mõtteid ja julgustavaid sõnumeid alles alustavatele ettevõtlikele naistele. Kõige olulisem on see, et kui sa midagi tahad, siis ära oota kõige paremat või sobivamat hetke, vaid tee seda kohe ning isegi kui kõik kohe ei õnnestu, siis on sellest võimalik õppida ja edasi saab ainult paremaks minna.

Kolmas ja viimane vestluspaneel oli teemal „Rahvusvaheline koostöö ja naiste roll selles“.

Paneel käsitles naiste rolli ühiskonnas ja eri riikide spetsiifilisi murekohti. Paneelis osalesid Anu Viks (BPW Euroopa koordinaator), Mariella Camilleri (BPW Malta president), Jóhanna Kristín Tómasdóttir (BPW Reykjavík president, Island), Sheerah Kim (BPW Euroopa & Noorte BPW kommunikatsioonijuht ja BPW Šveitsi esindaja). Paneeli juhtis Ester Eomois (EENA/ BPW Estonia president).

Paneeli peamisteks aruteluteemadeks olid välisriikides levinud ema- ja isapuhkus, pikalt kõneainet pakkuv palgalõhe ning meeste ja naiste võrdsus juhtpositsioonidel.

Sisukatele ja inspireerivatele arutelupaneelidele järgnes praktiline töötuba „Tuleviku disainimine“.

Selle eesmärk oli teha laudkonniti kokkuvõtted arutelupaneelides räägitust ning üheskoos mõelda, mida tahetakse koos tulevikus ära teha. Kõlas palju lennukaid ja inspireerivaid mõtteid, kuid mis kõige tähtsam, naised, toetagem ja inspireerigem üksteist, sest just see annab meile julgust kõik mõtted teoks teha ning kõrgele ja kaugele jõuda.

Täname suursponsoreid, tänu kellele üritus võimalikuks sai: Luminor Bank AS ja Sorainen Advokaadibüroo. Suur kummardus Teele Saarmale ja Karin Madissonile.

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi liige 

Fotod: Diana Ruitlane-Rüütli

EENA 30 sünnipäeva tähistamine oli väga edukas ja värvikad muljed jäävad südamesse alatiseks.

Tänan Estrit, Mari ja kogu EENA korraldustiimi suurepärase korralduse ja unustamatute hetkede eest, mida konverents “Naine kui tuleviku looja” ja EENA 30 pidulik galaõhtu 12.novembril meile pakkusid.

Soovin omalt poolt BPW Euroopa koordinaatorina edasi anda õnnesoovid Euroopa Föderatsioonidelt ja klubidelt, mis edastati mulle teile üle andmiseks. Andsin õnnesoovid üle kõigile konverentsi ja galaõhtu külalistele ning siinkohal annan õnnitlused üle ka kõikidele nendele EENA liikmetele, kes ei saanud osaleda.

Euroopas on meil klubid 31 riigis ja kokku on üle Euroopa pea 18 000 liiget, oleme üks suur pere. Edastan teile kõigile õnnitlused ka BPW International presidendilt Dr. Catherine Bosshart`ilt.

Peomeeleolu ja põnevat lugemist jätkub siiani. Suur tänu EENA 30 raamatu koostajatele ja 30 naisele, kes oma lugusid selles raamatus jagasid. Nii palju tegusaid naisi võimsate edulugudega jagamas oma elutarkusi.
Püsime EENA-na ikka esireas!

Heade soovidega,
Anu Viks
BPW Euroopa koordinaator ja EENA Tallinna klubi liige

Executive Member of BPW International
Regional Coordinator BPW Europe
2021 – 2024

18.november 2022, Tallinn

EENA kuulutas 12. novembril oma 30. juubeli pidulikul galal välja aasta naise, aastate naise ja aasta noore naisettevõtja.

Aasta naine 2022 on Johanna Maria Lehtme, aasta noor naisettevõtja 2022 on Kerli Ats ning aastate naine on Kersti Kaljulaid.

Aasta naine 2022 Johanna Maria Lehtme on MTÜ Slava Ukraini asutaja ja sellega paljudele inimestele võimaluste looja, et aidata sõjas hätta sattunud Ukraina inimesi.

Aasta naise tiitliga tunnustab EENA Eesti Vabariigi kodanikku, ühiskonnaelu aktiivset mõjutajat ja oma ametis pädevat naist äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Tiitlisaaja valimisel peame oluliseks, et ta on viimase aasta jooksul paistnud silma oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ja on Eesti naistele eeskujuks.

Johanna Maria Lehtme ütles tunnustust vastu võttes:
“Suur aitäh teile selle tunnustuse eest, see on tunnustus kogu minu meeskonnale. Mul on päris raske siin praegu olla, sest ootan luba Ukrainasse Herzoni piirkonda sisenemiseks, et aidata sealseid abivajajaid. Tunnistan, et ma ei ole juba üheksa kuud teinud nö normaalse elu asju, seetõttu olen tänulik, et saan siin täna teie keskel olla ja astuda korraks sellest sõjaolukorrast välja. See on mulle väga-väga suureks abiks”.

Aasta noor naisettevõtja 2022 on Kerli Ats, kes juhib Luigeveski Agro farmi ning on Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht, seistes nii ka teiste talunike huvide eest.

Aasta noore naisettevõtja tiitliga tunnustab EENA kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud oma tegevusvaldkonnas ning saanud klientidelt märkimisväärse poolehoiu või on esile tõstetud koostööpartnerite poolt.

Kerli Ats ütles tunnustust vastu võttes:

“Mul on suur rõõm ja au seda tunnustust vastu võtta, kuid tunnistan, et tiitlit “Aasta naine 2022″ vastu võttes tundsin ennast üsna ootamatult, sest minu igapäevane töö möödub meeste seltskonnas.  Ettevõtjana olen üsna oma tee alguses, aga oma ettevõttes lähtun samadest väärtustes, mis on mulle olulised Talupidajate Keskliidus tegutsedes ehk puhta eestimaise toidu tootmine. Mul on siiralt hea meel, et mulle antud aasta naise tunnustusega tunnustab EENA tegelikult Eesti talupidajaid, kes toodavad puhast ja Eestimaist toitu”.

Aastate naise tiitlisaaja on president Kersti Kaljulaid.

Aastate naise tiitli annab EENA välja naisele, kes on tubli äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal, kes on ettevõtja või ametinaine. Ta on Eesti Vabariigi kodanik, ühiskonnaelu aktiivne mõjutaja ning on kogu oma elu jooksul korda saatnud midagi eriti tähelepanuväärset.

President Kersti Kaljulaid ütles tunnustust vastu võttes:

Aitäh selle tunnustuse eest! Tunnen aukartust seda tiitlit vastu võttes ja tervitan kõiki neid naisi, kes on varasemalt selle väärika tiitli saanud – Anu Raud, Reet Laja, Siiri Oviir, Ita Ever, Marju Lauristin. Meil naistel on võrdsete võimaluste teemadel veel palju ära teha ka siin Eestis, kus arengud, erinevalt paljudest teistest riikidest, on positiivses suunas. Edu meile kõigile! Ma olen uhke EENA naiste ja meie Eesti noorte naiste põlvkonna üle”. 

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon kutsus üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valis EENA juhatus välja kolm kandidaati: Kristi Klaos, Põltsamaa valla abivallavanem; Johanna Maria Lehtme, MTÜ Slava Ukraini asutaja ja Ukraina abistamise korraldaja ning Ave-Gail Kaskla-Kurpys, uudse nõustamise formaadi Võõras Sõber autor ja eestvedaja.

Tänavused noore naisettevõtja kandidaadid olid Kadri Haljas, Triumf.Health tervisetehnoloogia ettevõtte looja; Kerli Ats, Luigeveski Agro farmi juht ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht ning Berit Joosep, Berrichi Skincare brändi looja ja Eesti looduskosmeetika valdkonna arendaja.

Tekst: Mare Timian, EENA Tallinna klubi juhatuse liige ja kommunikatsioonijuht

Fotod: Diana Ruitlane-Rüütli

Tallinn, 12.november 2022 

EENA 30.juubeliaasta kulmineerub 12. novembril naiste inspiratsiooni konverentsiga „Naine kui tuleviku looja“ ning EENA 30 piduliku galaga Tallinnas, kus kuulutame välja aasta naise, aastate naise ja aasta noore naisettevõtja.

Aasta naise tiitlile kandideerivad Kristi Klaos, kes panustab Põltsamaa valla tegevusse 200% ning on toonud kohaliku omavalitsuse valdkonda ettevõtja mõtlemise; Johanna Maria Lehtme, kes kohe Ukraina sõja alguses lõi MTÜ Slava Ukraini ja on nii toonud Ukrainat aitama väga paljud ning on ka ise korduvalt Ukrainasse abi viinud; Ave-Gail Kaskla-Kurpys on uudse nõustamise formaadi Võõras Sõber autor ja eestvedaja. Võõras Sõber ennetab tööstressi ja läbipõlemist, pakkudes inimestele võimalust saada ära kuulatud ning mõistetud.

Aasta naise tiitliga tunnustab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon Eesti Vabariigi kodanikku, ühiskonnaelu aktiivset mõjutajat ja oma ametis pädevat naist äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Tiitlisaaja valimisel peame oluliseks, et ta on viimase aasta jooksul paistnud silma oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ja on Eesti naistele eeskujuks.

EENA kuulutab välja ka aasta noore naisettevõtja 2022. Kandidaadid on Kadri Haljas, kes Triumf.Health tervisetehnoloogia ettevõtte looja ja juhina panustab teaduspõhisesse laste vaimset tervist turgutava mängu arendamisse; Kerli Ats juhib Luigeveski Agro farmi, kus kasvatatakse 100% puhtatõulisi Aberdeen-Anguse veiseid. Kerli on ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht, seistes ka teiste talunike huvide eest; Berit Joosep on Berrichi Skincare brändi loojana andnud olulise panuse Eesti looduskosmeetika valdkonda. Ta on üles ehitanud jätkusuutlikult majandava tootmisettevõtte.

Aasta noore naisettevõtja tiitliga tunnustame kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud oma tegevusvaldkonnas ning saanud klientidelt märkimisväärse poolehoiu või on esile tõstetud koostööpartnerite poolt.

EENA 30. sünnipäeva tähistame 12. novembril naiste inspiratsiooni konverentsiga „Naine kui tuleviku looja“ kell 10.00-14.30 ning samal õhtul EENA 30 piduliku galaga algusega kell 19.00. Sündmus toimub Radisson Collection hotelli konverentsikeskuses aadressil Rävala pst 3, Tallinn.

Rohkem infot meie kodulehelt https://bpw-estonia.ee/sundmused/
Eelmiste aastate (1993-2021) tiitlikandjad https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Lisainfo:
Ester Eomois
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) president
tel: +372 56 49 11 88; e-post: ester.eomois@ebs.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

Võrdse palga päev 2022 tähistamine juhatab sisse EENA30 juubelinädala

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) koostöös Sotsiaalministeeriumiga korraldab 7. novembril 2022 kell 11-12 Zoomis võrdse palga päeva tähistamisest inspireeritud arutelu „Noored naised juhtimise poole“.

Mida saavad erineva valdkonna ettevõtted teha, et naisi juhtivatele kohtadele suunata ja valida? Arutelus osalevad Soraineni vandeadvokaat ja partner Karin Madisson ning VIVITA kaasasutaja, tegevjuht ja produtsent Mari-Liis Lind. Vestlust modereerib EENA president Ester Eomois.

Registreeru eelnevalt: https://us02web.zoom.us/…/tZUqdu…

2022 aastal on tööajafond (tööpäevi) 255. Sooline palgalõhe on Statistikaameti 2021. a andmete kohaselt 14,9%. Arvutusharjutus näitab, et naised peaksid töötama meestest kauem 38 päeva (255×14,9/100≈38), et meestega võrdne aasta palk välja teenida.

Novembri II nädalal jääb 38 täistööpäeva aasta lõpuni ning oleme otsustanud 7. novembril tähistada päeva, mil naised enam tööd tegema ei peaks (aasta palk on välja teenitud).

Virtuaalne sündmus juhatab sisse EENA30 juubelinädala. Pidulik nädal kulmineerub laupäeval, 12. novembril Radisson Collection hotellis EENA30 inspiratsioonikonverentsiga „NAINE KUI TULEVIKU LOOJA“ ja piduliku galaga, kus 30. korda valitakse aasta naist ja 12. korda aasta noort naisettevõtjat.

Taustast:

EENA on võrdse palga päeva kampaaniat eestvedanud 2010. aastast. Esimestel aastatel toimus meeleolukas kampaania “Tilliga ja tillita”. Paar viimast aastat on toimunud Sotsiaalministeeriumiga koostöös avalikud diskussioonid või sotsiaalmeedia ülekanded, mis uurinud palgalõhe juurpõhjusi ja kannustasid mõtlema, mida naised majandusliku iseseisvuse heaks teha saavad. Hea uudis ongi see, et kui vaatame 15a tagust aega (aastat 2007), on palgalõhe praeguseks vähenenud rohkem kui poole võrra.

Varasemalt on tähistatud päeva pigem kevadel märtsis-aprillis, kui naised eelmise kalendriaasta palga välja teenivad. Euroopas on aga mitmel pool praktika juhtida teemale tähelepanu just sügiseti – kui naised võiksid teatud kuupäeval töötegemise lõpetada.

FB event link: https://fb.me/e/3WeD2QG4a

—

Lisanna Elm

5345 0975

lisanna.elm@gmail.com

.

Tallinna klubi pikaaegne liige, EENA president 2015-18 ja tänane BPW Euroopa koordinaator Anu Viks räägib oma loo – kuidas pere ja töö kõrvalt aega leides maailma paremaks ja huvitavamaks muuta.

EENA liige 20 aastat

Otsisin väljundit väljaspool kodu ja tööd. Mul on 3 last. Kui liitusin EENAga, siis olid lapsed varateismelised. Tahtsin nii väga teha muid tegevusi ja omada põnevat ringkonda ka väljaspool kodu ja tööd.

Olen pikalt töötanud rahvusvahelises autotranspordis, juba 25 aastat. Paistab, et pikaajalised protsessid mulle sobivad.

Olin perekondlike sidemete kaudu tuttav Reet Lajaga. Mentorprogrammi kaudu kohtusin Virve Poomiga, olin tema mentii. 2000. aastal korraldas EENA BPW Euroopa regiooni konverentsi Tallinnas. Aitasin Virve Poomi mentiina konverentsi korraldada, tegelesin välisdelegatsioonidega ja osalesin ka ise konverentsil. Sel hetkel ei osanud ma veel aimatagi, et mõne aja pärast olen ise koordinaatorina ühe suure BPW Euroopa konverentsi peakorraldaja Islandil.

Tol ajal sai EENAga liituda vaid juhul, kui sul oli 2 liikme soovituskiri. Reet Laja lubas vaatamata meie pikaajalisele tutvusele soovituse anda alles siis, kui lähen vahepeal Mõõdukatesse. Olin siis Mõõdukates – 1999. aastal astusin liikmeks, 2000. aastal kandideerisin Riigikokku -, kuid tundsin, et see pole minu jaoks. Läksin uuesti Reedaga rääkima ja 2002. aastal sain EENA liikmeks. 2004. aastal kutsuti mind juba Tallinna klubi juhatusse, 2006. aastal sain Tallinna klubi presidendiks ja olin president 3 aastat.

Sel ajal oli väga tihe elu – iga nädal oli üritus. Minu ülesandeks sai korraldada ettevõtlusklubi, mis sel ajal tähendas ürituste sarja, kus käisime oma ettevõtjatest klubiliikmetel külas. See andis võimaluse käia sellistes asutustes, mille kohta ma isegi ei teadnud, et need eksisteerivad. Saime ülevaate oma liikmetest, nende ettevõtete töökorraldusest, personalipoliitikast jne. See kõik oli väga huvitav. Kord aastas korraldasime ka ettevõtluslaata, kus kõik liikmed tutvustasid ja müüsid oma tooteid.

Elu presidendina ja rahvusvahelised suhted

2011. aastal sain EENA suure juhatuse liikmeks Eva Truuverki kutsel. 2015. aastal sain EENA presidendiks ja tegin seda vabatahtlikku tööd 3 aastat. Minu soovitus uutele liikmetele on järgmine: minge kindlasti juhatusse, kui teil on soov midagi korda saata ja ärge kahelge, kui teid sinna kutsutakse! Juhatuses olemine annab hoopis teise kogemuse ja perspektiivi kui olla lihtliige.

2013. aastal kutsus tollane EENA president Riina Piigli mind esimest korda kaasa BPW Euroopa presidentide kohtumisele. Esimesed rahvusvahelised kontaktid ja suhted tekkisid juba seal. BPW kui organisatsioon on üles ehitatud põhikirja järgi ja iga riigi klubi on üles ehitatud rahvusvahelise organisatsiooniga sarnaselt. Kuna EENA 25 konverentsi korraldamine 2017. aasta novembris jäi minu presidentuuri aega, siis kasutasin rahvusvahelisi kontakte ja kutsusin hästi palju erinevate riikide liikmeid meie sünnipäevale. Kohale tulid liikmed kaheksat riigist, ka Peterburi ja Moskva klubid, kellega polnud isegi tollane BPW Euroopa koordinaator mitte kunagi kohtunud. Saime näidata väliskülalistele kui tegus on EENA. Kontaktide loomine on üks osa BPW organisatsioonist. Soovitan kõigile, kes reisima lähevad võtke ühendust kohalike klubidega ja te leiate põnevaid inimesi üle maailma ja kuulete nende klubide tegemistest.

3 aastat organisatsiooni presidendina möödusid intensiivselt – esimesed 2 aastat oli palju energiat, lisaks juubelikonverentsi korraldamine, aga kolmanda aasta lõpu poole tundsin, et olen mõnevõrra väsinud. Oma presidentuuri saavutuseks loen just rahvusvaheliste kontaktide loomist ja võrgustiku ülesehitamist. 2018. aastal tõsteti rahvusvahelisel presidentide kohtumisel EENA esile just oma projektide poolest. Esitlesin Moldova projekti ja Coca-Cola projekti, kus osalesin ka ise.

Avastasin, et meil kui eenakatel on võimalus osaleda Eesti delegatsiooni koosseisus ÜROs New Yorgis. Igal aastal on märtsi 2 keskmist nädalat Commission of the Status of Women (CSW). Eesti delegatsioonis osalemine annab meile võimaluse ÜROs pääseda igale üritusele – plenaarüritustele, kõrvalüritustele, ilma piiranguteta liikuda ÜRO majas. Kokku tulevad naised üle maailma ja igal aastal on uus teema. Osalemine on tasuta, aga lennupiletid ja hotell on EENA liikmel vaja ise maksta ning see on kallis. Kui aga rahaline olukord võimaldab, siis soovitan kindlasti osaleda. Samuti on võimalus kohtuda Eesti ÜRO esinduse juhiga ja töötajatega, kes Eesti delegatsiooni võõrustavad.

Lapsepõlv Aafrikas

Põhjus, miks just rahvusvahelised suhted mu trump on, peitub ilmselt lapsepõlves. Elasin lapsena 4 aastat Nigeeria pealinnas Lagoses, Aafrikas. Minu isa on tunnustatud autosportlane Uno Aava. Nõukogude Liidu autoeksport oli suunatud ka Aafrikasse ja minu isa lähetati Nigeeriasse, et peainsenerina ehitada välja Kesk-Aafrikat teenindav autoteenindus. Sel ajal ei olnud Aafrikas ühtegi nõukogude autode teenindust ja autod lagunesid tänavate ja teede ääres. Kohalik autoteenindus nägi isa kohale jõudes välja nii, et bambuslehtedest katuse all olid tagavararehvid, midagi enamat polnudki. 4 aastaga ehitati välja uhke ja tollal kaasaegne autoteenindus. Mis sellest tänaseks saanud on, ma kahjuks ei tea, Google näitab, et hoone seisab ja tegevus toimub.

Kui sinna läksime, oli Nigeerias kodusõda. Olin kõigest 4aastane. Käisin Lagoses lasteaias ja kohalike diplomaatide laste koolis. Sellest ajast on mul inglise ja vene keel suus.

Lapsepõlv rahvusvahelises keskkonnas ja kaugel riigis on julgustanud mind avatud pilguga teisi kultuure vaatama ning võõramaalastega suhtlema. Paljud eestlased on selles osas minust ehk tagasihoidlikumad.

Esimese eestlasena Euroopa koordinaatoriks

Käisin 2018. aastal BPW Euroopa presidentide koosolekul Viinis pakuti esimest korda välja mõte, et võiksin kandideerida BPW Euroopa koordinaatoriks. Kahtlesin, sest teadsin, kui ajamahukas selline töö on, lisaks on see kõik ju vabatahtlik, mis on vaja päevaplaani mahutada kõigi teiste tööde ja tegemiste kõrvale. Kõige enam võtab koordinaatori töös aega just meili teel suhtlemine, kuna kõik on rahvusvaheline ja inimesed erinevates riikides laiali. Pärast mõningast veenmist rahvusvaheliste sõprade ehk teiste riikide klubide liikmete poolt kandideerisin 2019. aasta lõpus. Kandidaate oli 2 ja osutusin valituks. Märtsis 2021 kinnitati mind ametlikult ametisse – ajal, kui kõik koosolekud toimusid veebis.

Maailma 5 regiooni koordinaatorite kohad loodi 1980ndatel, kui organisatsioon kasvas nii suureks, et rahvusvahelisel presidendil oli keeruline kõiki klubisid hallata ja nende tegemistega end kursis hoida. BPW Euroopa koordinaatori roll on sisuliselt sama, mis föderatsiooni või klubi presidendil – koordineerid riikide klubide tegevust, paned paika igal aastal organisatsiooni sihid, millest riikide presidendid oma töös juhinduvad. BPW International’i 5 regiooni koordinaatorid kuuluvad organisatsiooni juhatusse ning töötavad kooskõlas BPW rahvusvahelise presidendiga, suuniseid anname edasi oma piirkondade klubide presidentidele.

Mina olen esimene eestlane, kes on saanud Euroopa regiooni koordinaatoriks. Sirje Küttis, samuti endine EENA president, oli Euroopa koordinatsiooni komitee sekretär 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses, mis on samuti väga auväärne ja vastutusrikas roll. Seesama komitee on BPW Euroopa juhatus. Minul on sekretär Iirimaalt, finantsjuht Islandilt, noortejuht Itaaliast ja eelmisest aastast ka kommunikatsioonijuht, kes tuleb Šveitsist. Tänu meie tegusale kommunikatsioonijuhile oleme hakanud silma paistma nii BPW liikmete seas kui Euroopas laiemalt. Eesmärk on laiendada BPW rolli naiste teemade eestkõnelejana Euroopas. Rohkem oleks vaja Euroopa Liidu tasandil lobby tööd teha, tõstatada naiste õiguste teemat Brüsselis, leida rohkem rahastust meie projektidele, laiendada. Meil on oma esindaja Brüsselis European Women’s Lobby-s ja WeGate nimelises organisatsioonis. Oma esindaja Euroopa Nõukogu juures ja ÜRO-s.

Muljed BPW Euroopa konverentsilt Islandil – rohkem naisi otsustajateks!

Konverentsi korraldasin Euroopa koordinaatorina koostöös Islandi klubiga Reykjavikis. Otsustasime vaatamata Covidile korraldada konverentsi füüsiliselt, mitte hübriidversioonina. Osalejaid oli kokku 250 inimest 26 riigist üle maailma, ehkki plaanisime 400. Olukord maailmas ei võimaldanud paljudel liikmetel reisida. Konverentsi peateema oli „Võrdsus“. Islandi naised on tuntud oma tugeva natuuri poolest ja Island on üks riike, kus suurem võrdsus on saavutatud tänu naiste pealehakkamisele, kuigi Islandi naised tunnistavad, et neil on veel palju vaja tööd teha, et saavutada täielik võrdsus. Avavastuvõtt toimus Reykjaviki raekojas, konverentsi toimumise kohta oli Hilton Reykjavik Nordica hotell, kus toimus ka galaõhtusöök. Kõige põnevam oli konverentsi lõpupäev, mil toimus hüvastijätu õhtusöök koos väljasõiduga Islandi peamiste vaatamisväärsuste juurde – Pingeviler, Gulfoss, keisrid.

Korraldasin konverentsil töötoa Inclusive Leadership in Teams. Olen koolitustiimi liige ja koolitame naisi olema paremad liidrid, meie online koolitused on väga populaarsed. 2019. aasta BPW Euroopa konverentsil Iirimaal oli minu töötoa teemaks läbirääkimised ehk kuidas olla edukam läbirääkimistes, et saavutada soovitud tulemus. Mõlemal korral on meie koolitustiimi töötoad osutunud väga populaarseteks.

Islandil jäid kõlama eeskätt mõtted, et meil on vaja rohkem naisi juhatustesse, rohkem naisi otsustustasandile. Loodi ka uus töögrupp Women Empowering Principles (https://www.weps.org), mis on sarnane Peresõbraliku tööandja tiitliga Eestis. Algne initsiatiiv on pärit ÜROlt ja USAs on see algatus eriti populaarne. Euroopas on liitunud näiteks Malta ja Hispaania klubid, kes oma riikides juba juurutavad seda põhimõtet. BPW uue töögrupi juhid on Leedu klubi naised, kes hakkavad seda märgist Euroopa klubides edendama. Märgisega on oodatud liituma ka kõik Eesti ettevõtted; samuti on oodatud BPW töörühmaga liituma kõik organisatsiooni liikmed, ka eesti naised.

Tekst: Eva Ladva, Ettevõtlusklubi kommunikatsioonijuht

4.juunil toimus Viljandimaal Lusika talus koos EENA Aastakoosolekuga erandkorras ka EENA volikogu. Kaunis, ehkki väga tiheda päevakavaga laupäev pakkus põnevaid hetki, mõnusat koosolemist ning rõõmu taaskohtumisest.

EENA väljasõidul Viljandimaale ja koosolekutel osales 116 EENA liiget, neist 57 oli kohal, volitusi oli 37 ja zoomis osales 22 naist.

Olulisemad teemad aastakoosolekul:

• EENA Saaremaa klubi loomine ja vastuvõtmine
• EENA klubide ja noorte tegevusaruanded 2021 (klubide presidendid), plaanid 2021-2022
• Projekti „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kokkuvõte
• EENA 2021. aasta aruanded:
  a. 2021. aasta tegevusaruanne – president Ester Eomois
  b. 2021. aasta finantsaruanne – juhatuse liige Maie Mängel
  c. Revisjonikomisjoni aruanne – Eda Holmberg
  d. 2021. aasta majandusaruande (sisaldab tegevusaruannet ja revisjonikomisjoni aruannet) kinnitamine.
• Liikmekandidaadi sisseastumistasu muutmine
• Presidendi roll, uute juhatuse liikmete lühike enesetutvustus ja uue juhatuse valimine. Uute revisjonikomisjoni liikmete tutvustus ja liikmete valimine
• Aktiivsete eenalannade tunnustamine (täpsemalt saab lugeda blogist https://bpw-estonia.ee/eena-tanab-2022-aasta-jooksul-enim-silma-paistnud-ettevotlikud-naised/)

EENA uus juhatus jätkab 12-liikmelisena. Uued juhatuse liikmed / EENA klubide esindajad on:
1. Tallinna klubi liige Eda Holmberg
2. Tallina klubi liige Kaire Luuk
3. Saarema klubi liige Grete Pastak
4. Pärnu klubi liige Külli Kodasmaa
5. Narva klubi liige Tatjana Stepanova
6. Rannamõisa klubi liige Carmen Soo
7. Võru klubi liige Merle Koop
8. EENA presidendist vabanenud kohale toimus hääletus. Oli 2 kandidaati, osalejad said valida ühe isiku vakantsele juhatuse liikme kohale.
▪ Otsus: juhatuse liige on EENA Tartu klubi liige Merle Saviauk

Juhatuses jätkavad (volitused kehtivad)
9. Tartu klubi liige Liina Helstein
10. EENA noorte esindaja Lisanna Elm
11. Äriklubi liige Reet Villing
12. Ettevõtlusklubi president Külli Meister

Aastakoosoleku protokoll on täismahus leitav SIIT

04.06.2022 toimus EENA väljasõit Viljandimaale. Lusika talus pidasime nii EENA volikogu koosolekut kui ka EENA aastakoosolekut ning valisime ka EENA-le uue juhatuse.

EENA juhatus jätkab tegevust 12-liikmelisena. Juhatuses jätkavad senised juhatuse liikmed EENA Äriklubi liige Reet Villig, EENA Ettevõtlusklubi president Külli Meister ja EENA noortejuht Lisanna Elm.

Uute liikmetena kuuluvad juhatusse EENA Tallinna klubi liikmed Eda Holmberg ja Kaire Luuk, EENA Saarema klubi liige Grete Pastak, EENA Pärnu klubi liige Külli Kodasmaa, EENA Narva klubi liige Tatjana Stepanova, EENA Rannamõisa klubi liige Carmen Soo, EENA Võru klubi liige Merle Koop, EENA Tartu klubi liige Merle Saviauk ja Liina Helstein.

Saame lähemalt tuttavaks nende mitmekülgsete esirea naistega.

Reet Villig

Olen EENA Äriklubi asutajaliige. Hariduselt ajaloolane, kuid viimased 25 a enne pensionile jäämist töötasin turismi- ja hotellimajanduse õppejõuna. Minu suureks kireks on aiandus ja reisimine. Olen 3 tubli lapse ema ja 4 lapselapse vanaema.

Eda Holmberg

Olen EENA Tallinna klubi liige, liitusin 5 aastat tagasi sooviga leida uusi väljakutseid ja panustada klubi tegevusse. Olen 2 aastat olnud Tallinna klubi juhtimise juures ja tegelenud ürituste korraldamisega. Jätkan Tallinna klubi juhatuses ja hakkan nüüd tegelema finantsilise poolega.

Igapäevaselt tegutsen ka  finants valdkonnas, olen osanik raamatupidamisteenuste firmas.  Vabaaja hobiks võib nimetada kultuurihuvi, armastan väga käia teatris, kontserdil, näitustel, muuseumides.

Külli Meister

Olen olnud EENA liige alates 1996 aasta. Vahepeal peatasin oma osaluse ja kui Lee Murrand jagas minuga ideed asutada ettevõtlusklubi, siis olin üks esimesi selle klubi liikmetest.

2020/2021 olin Ettevõtlusklubi president. Igapäeva tööna olen viimased 10 aastat olnud rahvusvahelises firmas Antalis regiooni Nordic & Baltics personalidirektor. Enne seda töötasin samas firmas Eesti ettevõtte tegevjuhina 17 aastat.

Mul on 2 täiskasvanud last, tütar ja poeg. Lapselapsi veel pole. Armastan teatrit, reisimist, merd  ja põnevaid seiklusi. Minu moto on: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ei ole lahendamatuid probleeme.

Merle Koop

Olen EENA liige alates 2019.a. maikuust, minu peamine panus klubisse on visuaalide kujundamine (aasta naise logo, juubelilogo, kutsed, tänukirjad, Rohejuhend, ajaloo raamat jms). Tegutsen graafika disainerina Vòrus oma ettevõttes GekoWeb ning olen alates 2021.a. sügisest ka Vòru klubi president. Olen kolme poja ema, (vanuses 14 -19), armastan uusi kogemusi ning leian end tihti uutes põnevates kohtades, seltskondades, tegevustes. Koos EENAga olen saanud teha palju seda, mida armastan.

Carmen Soo

Olen EENA Rannamõisa klubi liige. Igapäevaselt tegutsen haridusvaldkonnas koolieelse lasteasutuse juhina. Olen aktiivse  eluviisiga. Vabal ajal naudin looduses liikumist, tervisesporti ja teatris  käimist. Oma tegemistes lähtun põhimõttest, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.  

Kaire Luuk

Käisin oma esimesel BPW/ESTONIA EENA üritusel augustis 2017. See oli Kübarapidu, kuhu olid tulnud säravad naised Eesti eri paigust. Mulle tohutult meeldis, kuidas erinevate generatsioonide naised omavahel suhtlesid ning milline sünergia ruumis tekkis. Samal aastal ühinesin EENA Tallinna klubiga ja aastal 2021 olin ma ise kübarapeo korraldustiimis peakorraldaja. Olen siiralt tänulik selle kogemuse eest, mis EENA`s kaasa lüües olen saanud. Hea tunne on kuuluda organisatsiooni, kus kõigil on sarnased eesmärgid ja väärtused ja kus saan panustada oma õpitu ja kogemustega organisatsiooni tegevusse.

Olen kasvanud ja koolis käinud Ida-Virumaal Jõhvi külje all. Gümnaasiumis käies sain ma kiiresti aru, et õppides selgeks erinevad keeled ja minnes tööle turismisektorisse saan võimaluse avastada maailma suuremalt.

Rohkem kui 15 aastat oma elust olen elanud ja töötanud välismaal erinevates riikides. Töötasin külalissuhete ohvitserina kruiisilaevadel Ameerikas ning seilasin Bahama ja Kariibi saarte vahel mööda Kariibi merd. Õppisin Taanis, Aalborgi ülikoolis turismi ja ürituste ettevõtlust ning tulin Hollandis maailmameistriks doominode kukutamises.

Igapäevaselt töötan reisifirmas Kon Tiki reisijuhina ja Lääne-Harju Koostöökogus koostööprojektide koordinaatorina. Olen õnnelik sest saan teha tööd, mis paneb mul silma särama kuna reiside ja ürituste korraldamine on see mida olen õppinud ja naudin täiega ning reisimine on mul lapsest saati veres.

Puhkehetkedel meeldib mulle mere ääres ja metsas matkata, tantsimas käia, jalgrattaga sõita, tegeleda lilleseadega või nautida sõpradega head toitu ning veini.

Merle Saviauk

Tatjana Stepanova

EENA Narva klubi liige ja juba 22 aastat Narva Vanalinna Riigikooli direktor. Enne riigikooli asutamist juhatas ta üht teist Narva linna kooli ja oli sel ajal  kõige noorem koolidirektor.

Tal on oskus ajaga kaasas käia, ära tunda talle pakutud võimalused ning  realiseerida püstitatud eesmärgid, kaasates selleks oskuslikult inimesi ja vajalikke ressursse.

Tatjana loomuses on võtta ette ja pakkuda töötajatele  uut, põnevat ning isiklikuks ja kollektiivseks arenguks kasulikku. Ta ei pelga uusi väljakutseid, mis viivad ta mugavustsoonist välja, aitavad jõuda uute kõrgusteni ning saavutada tavapärasest rohkem.

Tatjana leidis endas julguse liituda SEB Eestiga 2022. aasta veebruaris ja osales Haridusjuhtide Praktikaprogrammis uute kogemuste ja teadmiste saamiseks.

Talle meeldib suhelda ja tänu sellele on koolil ka palju partnereid- olgu need siis koolid lähedalt või kaugelt, ülikoolid, kultuuri või mitteformaalse õppe* asutused ning organisatsioonid. Suheldes tulevad head ideed ja sõlmitakse vajalikud kontaktid, püstitatakse uusi eesmärke ning tekivad uued motivatsiooni- ja inspiratsioonivõimalused.

Tatjana eriline poolehoid ja armastus kuulub meie neljajalgsetele sõpradele.  Koerad on tema erilised lemmikud ja nende eest hoolitseb ta suure pühendumusega.

Tekst: Irina Bahramova

Grete Pastak

Olen Saaremaa Klubi asutaja ja liige alates juunist 2022, mil meid EENA seltskonda vastu võeti. Olen Saaremaal üles kasvanud, vahepeal mujal rännanud ja 7 aastat tagasi oma perega Saaremaa kadakate vahele elama naasnud.
Haridustee viis mind Tartu Ülikooli ja omandasin seal teadmised nii turunduses kui välismajanduses.

Enamus minu tööalasest tegevusest on seotud olnud turismivaldkonnaga juba 90.-ndate lõpust. Meie pereäril on olnud aastate jooksul mitmeid erineva kontseptsiooniga restorane, baare, kiirtoidukohti ja samuti spaa-hotell Kuressaare südames.
Hetkel minu igapäevane tegevus koos abikaasaga on seotud Kuressaare kesklinnas asuva, legendaarse tuulik-restorani Saaremaa Veski, saaremaiste marjanapsude tootmise ja Kuressaare keskplatsil asuva restoran-baariga NABA baar&köök. Peatselt avame Kuressaare südames residents-hotelli Güldenstubbe.

Kogukonnategevustes korraldame naistega juba 4.ndat aastat Eesti suurimat šampanja- ja vahuveinifestivali Saaremaa Mullifestivali aprillikuus ja EENA Saaremaa Klubiga oleme nüüdsest kaasatud ka NOM (Naised Omas Mullis) Festivali konverentsi korraldusse märtsikuus.

Armastan head veini, mistõttu kuulun ka Eesti ühte suurimasse ja vanimasse Veiniklubisse Saaremaal. Klubiga korraldame iga-aastaselt veinist inspireeritud reise.
Armastan head kultuuri, tervisesporti, merd, talisuplust, kuuma sauna, karget ilma, inspireerivaid inimesi ja maid.

Olen kolme ägeda põnni ema ja armastatud abikaasa 🙂

Liina Helstein

Olen oma tegevustes ettevõtjatega tihedalt seotud olnud alates 2016 aastast, olles Tartu Teaduspargis ettevõtlussuhete spetsialist ja käivitades Lõuna-Eesti ettevõtluskeskuse SPARK Demo tegevused.

Täna juhatan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindust, julgustan naisi ja noori ettevõtlusega tegelema. Seisan erametsaomanike hea käekäigu eest, olles tegev Võrumaa Metsaühistu ja Eesti Erametsaliidu juhatuses.

Lisanna Elm

Olen Tallinnas sündinud, aga Võrumaal üles kasvanud naine. Praeguseks 15 aastat abielus ja kolme lapse ema. Hariduselt andragoogika bakalaureusekraadiga ja rahvatervishoiu magistrikraadiga.

Igapäevaselt tegelen brändi Kupland projektijuhina, mis tutvustab Kagu-Eestit kui suurepärast tööturismisihtkohta. Nädalavahetustel on minu professionaalseks hobiks jumestamine, oman kutsetunnistust. EENAsse olen kuulunud kuus aastat, kolmandat aastat EENA noortejuht.

Külli Kodasmaa

Olen Tallinnas sündinud ja kasvanud kolme lapse ema ja ühe väikese armsa poisi vanaema. Ameti poolest olen proviisor, töötanud nii suuremates kui väiksemates apteekides ning ravimfirmades. Mulle meeldib väga apteekri elukutse ja inimestega töötamine aga pikapeale tekib ikkagi rutiin. Nii juhtuski, et võtsin 2019. aastal sõbranna julgustamisel taas ette koolitee ja astusin Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžisse ettevõtluse ja projektijuhtimise erialale.

Ettevõtlusega seotud üritustel Pärnus kohtusin Kadrin Kahuga, kes rääkis mulle EENAst ja kutsus Pärnu klubi kohtumistele. Kuna selleks ajaks oli mul tekkinud ka oma ettevõtte loomise soov, siis ei oleks saanud EENA klubiga liitumiseks sobivamat aega ollagi.

EENAs olles olen tundnud igal sammul toetust ja saanud osa paljudest innustavatest üritustest. Esimesest päevast peale olen tundnud end teretulnu ja oodatuna. Suur rõõm on olnud osaleda nii roheprogrammis kui kommunikatsioonitiimis, nüüd siis ka juhatuses.

Tähelepanu, võte! Ester Eomois, EENA president, EBS õppejõud ja juhtimisvaldkonna ekspert, poseerimas raamatu tarbeks.

Suvi on käes aga see ei tähenda, et EENAs midagi ei toimu. Käivad vilkad ettevalmistused EENA 30.tegutsemisaasta tähistamiseks ja EENA30 raamatu välja andmiseks.

Kaunil suvepäeval, 6.juunil, kogunes hulk ettevõtlikke naisi sireliõites parki ja mitte ainult päikest nautima vaid alustati EENA30 raamatu jaoks fotode tegemist. Raamatus räägivad oma loo säravad naised, kes on pälvinud tunnustuse panuse tõttu EENA organisatsiooni töösse või  muul moel ühiskonnas naiste eneseteadvust tõstnud ja olnud eeskujuks teistele naistele.

Päev oli küll pikk, aga kohtumised sedavõrd emotsiooniderohked ja põnevad, et pikk tee kodulinnadesse tagasi kulges mõnusa rahulolutundega. Liina, kes on projekti üks juhtidest oli kohale tulnud Tartust ja fotograaf Diana Ruitlane-Rüütli elab Võrus aga väsitavast päevast hoolimata aitas kohtumistel saadud hea energia hiliste õhtutundideni vastu pidada. Kui Sa veel ei tea Diana tegemistest, siis mine vaata tema FB kontole https://www.facebook.com/auh27

Tekst: Liina Helstein

Väike pilguheit raamatu tarbeks tehtud fotodele, millised täpselt trükivalgust näevad on üllatus!

Konverentsil inspireerisid osalejaid tuntud roheliselt tegutsevad teadlased ja ettevõtjad:

Tulevikuühiskonna ja rohelisest ettevõtluskeskkonna teemadel arutasid Single Earth asutaja Merit Valdsalu ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukas ning rohevaldkonnas alustamiseks sobivaid äriideid aitasid otsida ökoloog Mihkel Kangur, merebioloog Jonne Kotta ja bioloog ning looduskaitseteadlane Aveliina Helm. Oma eduloo ja õppetunnid laotas kuulajate ette RingKarbi tegevjuht Katarina Papp, moe ja tarbija teadlikkuse teemal said sõna näitleja ja moeettevõtja Karin Rask,  Villapai omanikud Kadri Viirand ja Iti Aavik ning Kadrian Jaagund Lindströmist. 

Tähelepanu, tähelepanu! Palume teil kõigil anda oma hääl!

EENA programm “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” on nomineeritud Keskkonnakäpale.

Keskkonnakäpa konkurss on keskkonnasõbraliku haridustegevuse tunnustus. Selle tunnustusega soovitakse tõsta esile kõiki, kes on jätnud oma positiivse jälje mõne keskkonnateadliku algatusega või panustanud keskkonnasõbraliku haridustegevuse edendamisse.

Palume Teid kõiki hääletada meie programmi poolt kuni 31. mai alloleval lingil.
https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnakapp/lasteaed/796

Oma hääle andmiseks tuleb lehele sisse logida!

ROHELISELT ON VÕIMALIK!

Programmi eesmärk oli luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad said oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Unistame, et meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Programmi raames viisime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, kes julgustavad naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimusid roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022 jagasid naised üle maailma Eesti naiste eestvedamisel lubadusi Maaemale. 23.aprillil viisime läbi ettevõtluskonverentsi “Roheliselt on võimalik”.

Meie sotsiaalmeediavõrgustiku ja uudiskirja vahendusel jagame infot üle 3000 naisega igapäevaselt. Perioodi jooksul viisime ellu ka pea 20 veebiseminari oma valdkonna parimate spetsialistidega, mis on EENA Youtube kanalis nähtavad kõikidele soovijatele. Lisaks valmis memorandum riigi lauale ning alustavale ettevõtjale loodud Rohejuhend.

Lisinfo https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/ .

Konverentsipäeva juhtis Ester Eomois, EENA President, Programmi “Roheliselt on võimalik” partnersuhete juht.

Konverentsi avasõnad ja avaettekande tegi Aveliina Helm, PhD, ökoloog ja looduskaitseteadlane.

Esiplaanil EENA Pärnu klubi naised ja putukahuvilised: Gerlika, Katrin, Külli, Evelin ja Riina. Tagumsies lauas: Erika, Külli kaaslasega, saabumata on veel Eda, Maie ja Ülo. Pilti teeb Eveli.

EENA Tallinna klubi külaskäik EENA Pärnu klubile 6-7 mail.

Kohtumine algas Pärnu Endla teatri kohvikus, kus loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes rääkis  putukate maailmast, samuti oli kohal etenduse “Noor jää” (autor Nikolai Baturin) lavastaja Kaili Viidas.

„Noor jää“ on psühholoogiline sisevaatlus ühe väikese kogukonna elust ja tegemistest. Loo sündmustik kulgeb maalilises maamõisas, mesitarude vahel. Valdholmid on mesinikud. Amet on liikunud põlvest põlve, aegade hämarusest, kuni hetkeni, mil kaua kestnud harmooniasse tekivad mõrad. Mehe ja tema võõrastütre vastastikune kiindumus areneb millekski enamaks: kireks, armastuseks, lammutades hingetu loodusjõuna enese ümber kõik, mis näis vankumatu ja igavene.
Autori sõnade järgi on armastusest olulisem veelgi inimmoraal, ilma milleta ei saa armastus mitte kuidagi kuuluda inimtunnete valda, vaid on animaalne. Ilma moraalita olemine on ego-eksistents – mitteelu. Lähtudes vaid tundeloogikast, kaotavad mõisted moraal, eetika ja usaldus oma tähenduse: südameteleastuja leiab oma õnne tipult tühja koha.

Oli väga huvitav ja hea sissejuhatus etendusele, saime teada palju mesilaste elust, et nende käitumist paremini mõista ja lavastaja seletas lahti kujundeid, mida ta etenduses kasutas. Väga kaasa haarav ja mõtlemapanev etendus, mis jäi mõtetesse veel pikaks ajaks. Päeva lõpetasime Pärnu Jahtklubis ühise õhtusöögi ja teatrimuljete vahetamisega.

Laupäeva hommikul olime kõik siis TRE raadios, kus särav ja energiline Katrin tutvustas raadio maailma. Edasi läksime Pernova Loodusmajja, kus giid tegi meile põhjaliku ringkäigu majas tutvustades erinevaid töötubasid ja ekspositsioone. Loodusmaja püsinäitus tutvustab nii Eestimaa kui maailma looduse elurikkust. Keskuse esimene korrus on pühendatud Pärnumaa loodusele: siit leiab linnu- ja loomatopiseid, linnumunade, pesade, sammalde ja samblike näidiseid, võib uurida loomajälgi, kuulata loodushääli helide koopas ja vaadata videosid Eesti metsloomadest filmipesas. Eksootiliste külalistena ujuvad basseinis kuld- ja koikalad. Lapsed saavad mängida interaktiivses liivakastis ning oma teadmised proovile panna majamängus.

Teisel korrusel saab metsatoas lähemalt tutvuda Eesti puudega. Lopsakas talveaias on mõnus nautida troopika- ja kõrbekliimat ning akvaariumid pakuvad võimalust jälgida nii Eesti kui troopikast pärit kalade elu. Elevust tekitasid kaunid liblikad, kes küll olid nats unised, kuna ilm oli pilvine ja päike ei säranud.

Lõpuks vaatasime kerakinos filmi avastusretk korallidele.

Pernova Loodusmaja kerakino-planetaariumi mugavas toolis istudes saime 360⁰ ekraanivaate abil sukelduda veealuses korallide maailma.  Kuppelekraanil näitab filme kaasaegne Digistar laserprojektsiooni- ja helisüsteem, videoprojektsioon kuvatakse saali poolkerakujulisele laele ning vaataja saab realistliku filmi sees asumise tunde.

Külaskäigu lõpetasime väikese kohvi- ja suupistepausiga Redwell Eesti salongis, kus perenaine, Külli, tutvustas einestamise kõrvale ka lühidalt infrapuna kütte suurepäraseid võimalusi. Juttu oleks jätkunud hommikuni aga nagu ettevõtlikel naistel ikka, siis uued tegevused ja kohtumised juba ootasid ja jätsime selleks korraks hüvasti.

Oli väga hariv ja südantsoojendav kahe klubi kohtumine – tihe programm koos suurepäraste inimestega!

Suured tänud Tallinna ja Pärnu klubile.

Tekst: Külli Veebel, Külli Kodasmaa

Loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes räägib sellest, millised on putukate maailmas (mh mesilaste näitel, kes on ka lavastuses “Noor jää” teema keskmes) nö reeglid, kuidas kogukonda/perekonda kuulumist väljendatakse, mis põhjusel sealt välja arvatakse ja üldse, kuidas lülijalgsete maailmas tunnete väljendamine käib.

EENA Pärnu klubi väljasõit Tartusse, teatrikülastus ja muud vahvad elamused

19. märtsil võtsime suuna Tartu poole. Vahepeatuse tegime Viljandis, kus külastasime suurepärast Kodukohvikut, maitsesime kohapeal valmistatud värskeid saiakesi ja kooke ning nautisime hõrgutavat kohvi. Meile meeldis Kodukohviku väga hubane ja omanäoliselt sisustatud interjöör ning  personaalne ja meeldiv teenindus.

Tartus peatusime vanalinnas paiknevas uues hotellis Soho. Külalislahke hotell oli meid oodanud ja hubases hotellitoas tervitas meid pokaal vahuveini.

Edasi suundusime õhtusöögile kohvikusse GMP Patisserie, mis reklaamib end kui väike Pariis Tartu südalinnas. Kohvikut iseloomustas maitsev prantsusepärane toit ja olustik modernses võtmes.

Peale kehakinnitamist liikusime Vanemuise teatrisse, kus etendus Vana Baskini Teatri lavastus ”Uus peatükk”. “Uus peatükk” on kuulsa USA näitekirjaniku Neil Simoni üks enimmängitav näidend. Etenduse sisu on tugevalt autobiograafiliste sugemetega romantiline komöödia. Pole vahet millises riigis, või mis ajal inimesed elavad. Neil Simoni “Uus peatükk” näitab, et me kõik vajame armastust ja inimlikku lähedust. Ainult nii saame aidata iseennast ja ainult seeläbi muutub meie elu õnnelikumaks.

Järgmisel päeval, 20. märtsil suunasime bussirattad Rõngu poole.
Päikeselise märtsikuu pühapäeva nautimiseks pole paremat viisi, kui tuisata mootorsaaniga üle lumiste põldude. Kuna Pärnu EENA vaprad naised oskavad hinnata uusi ja põnevaid väljakutseid, siis panime end proovile ning saime vahva kogemuse. Mootorsaani puhul on tegemist ühe kõige paremini kiirust võtva sõidukiga, mille kiirusomadused on võrreldavad vaid võimsate mootorrataste omadega. Mootorsaani sõit pakkus meile erakordset adrenaliinielamust.

Rõngus tutvusime ka kohalike ettevõtjatega alustades Rõngu pagari imelisest poest, kohalikust vorstimüüjast ja lõpetades suurärimees Mardiga, kelle ettevõte on olnud paljude Tartumaa kaasaegsete ehitiste sünni juures.

Reisi õnnestumisele andis oma panuse Pärnu EENA klubi liige, Go Takso Pärnu omanik Iti Sipelgas, kes andis meile kasutada toreda bussi. Saime nautida mugavat ja turvalist bussisõitu Külli Kodasmaa juhtimisel.

Oli meeliülendav nädalavahetus, mis jääb meile positiivsete emotsioonidega kauaks meelde.

Osalejad: Külli, Kairit, Riina, Katrin, Siiri, Kadrin, Kristel ja Eveli.

Kirjutas Eveli Semelson

14.aprillil 2022 toimus veebiseminar “Miks me peame rääkima ringsest majandusest ja kuidas sellest mõelda.”  Teema üle arutles Mihkel Kangur, kes on  Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht ja Tallinna Ülikooli vanemteadur ökoloogia ja jätkusuutliku arengu valdkonnas.

Praeguse dekaadi keskmes on rohelise mõtteviisiga seotud muutuste arenguga toime tulemise küsimused ja kuidas mõelda ühiskonna toimimisest kooskõlas loodusega. Suure loodusressursside  tarbimise tulemusena on praegune aineringlus läinud katki ning muutunud on elussüsteemide areng.  Muutunud on pinnakate, veeringlus, biokeemiline kooslus, vesi. Kahanenud on bioloogiline mitmekesisus (nt. metsade ökosüsteemid on kahanenud). Kasvanud on ravimite jäägid keskkonnas, plastireostus, põllumajanduses kasutatavad mürgid, GMO. Viimase sajandiga on drastiliselt kasvanud rahvastiku arv. Kas Maa ökosüsteem suudab hoida inimese toimimist?  Seniste muutuste taga on olnud inimtegevuse tulemus-  uute tehnoloogiate kasutuselevõtt.

Siinkohal tekivad uued küsimused- kas saame välja tulla praegusest kriisist tehnoloogia abil? Milliseid uusi arenguid ja probleeme võivad endaga kaasa tuua uute tehnoloogiate kasutusele võtud? Senine keskkonna ressursside ära kasutamine on pannud vastutuse koorma tulevastele põlvedele.

Senine  mudel on põhinenud tarbimisel ja konkurentsil.  Kasvav trend on teadlik ringmajandus, sh jätkusuutlik tootmine, koostööle orienteeritus.  Suund on mõtlemisel ja mõtestamisel. Üksikisiku tasandil, nt kas mingit uut kingapaari on ikka vaja?

Suuremas pildis keskenduti varasemalt tarneahelas ühele etapile, st toodetud asja lühikesele kasutuseale. Uus suund tarneahelas on jätkusuutlikkus, mitte enam konkreetse ühe ahela  lühikesele kasutusele, vaid komplekssus ja ringlus ehk kuhu ahelasse jõuab toode edasi.  Võtmeküsimus- kust tuleb aine ja toore?  Kuidas toorainet ja toodet efektiivselt kasutada? Milline on   tootmise kompleksne süsteem? Kuidas ruumiliselt planeerida ressursside kasutamist ja kuidas saab ressursside ja jäätmete jagamisel suhestuda naabritega? Muutuv mõtteviis on konkurentsilt koostöö edendamisele, et tagada keskkonnas tasakaal.

Üksikisiku tasandil mõtestamise küsimused- kuidas luua üles iseenda aastane toiduga varustatus? Milline peaks olema elukorralduse muutus?

Kuidas haridus saab keskkonnasäästlikku arengut toetada? Praegune haridussüsteem baseerub eraldi õppeainete käsitlusel, mis piirab terviklikku, kompleksset nägemust.  Haridussüsteemi suund võiks olla  teadmiste konstrueerimise läbi tegevuste ja projektõppe. Märgata kogukonnas aspekte, mida parendada. Õpilastele luua tähenduslik õppeviis, st tegevuste planeerimine ja  tegevuste mõtestamine.

Käimas ökosüsteemide taastamise dekaad. Majandussüsteemid on suunatud ökosüsteemide taastamisele.  Hoiame keskkonda ja loodusressursse!

Me ei pärinud maad oma esivanematelt, me laename seda oma lastelt. (Põlisameerika vanasõna)

Kokkuvõtte kirjutas: Nele Münter-Trušin

EENA Pärnu klubi ajaloorännak

7. märtsi õhtul kogunes Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatori ruumides rõõmsameelne naiste seltskond, et üheskoos kuulata ja meenutada EENA klubi tegemisi Pärnus läbi erinevate aastakümnete – 1993-2022.

Pärnu klubi liikmed, Katrin, Eveli, Kadrin ja Külli olid teinud väikese uurimistöö ja paigutanud olulisima info erinevate aastate kohta slaididele. Juttu olid vestma tulnud ja oma EENA kogemusest rääkima endised eenalannad Riina Müürisepp, Rita Kaas ja Pärnu klubi liige Siiri Erala.

EENA Pärnu klubi loodi 1. juunil 1993. aastal Rannahotellis. Asutajaliikmed olid Malle Paalberg, Kristi Väljak, Anni Sibrik, Jane Allika, Anne Jakobson, Ester Preimann, Maie Rebane, Tiiu Saare, Ingrid Lepp. Ilmselt ei ole nimekiri lõplik kuna info vajab veel täpsustamist. EENA Pärnu klubi esimeseks presidendiks sai Anne Jakobson, AS Vanavara juht. Klubi presidendid on ajavahemikul 1993-2010 olnud veel Malle Paalberg, Kristi Väljak, Katrin Mõts, Riina Müürsepp ja Ingrid Lepp. Klubi esimese koosseisu põhilised tegevused olid:

• Õppeseminarid naisettevõtjatele, müügi- ja turunduskoolitused ning tugi ettevõtlusega alustamisel.
• Klubiliikmete ettevõtete ja tegevustega tutvumine.
• EENA klubide külastamine nii Eestis kui teistes riikides.
• Välisreisid – Ungari, Norra, Peterburg, Läti (Riia) jne. 
• Heategevus puudustkannatavate laste ja üksikvanemate toetuseks.
• Aktiivne osavõtt spordiüritustest.
• Oskuste arendamine – maaliõpe, vitraazitöötuba, klaasi graveerimine, lihavõttemunade värvimine.

Pärnu klubi pälvis tiitli Aasta tegu 2004. aastal Ermistu järvel kaladele tehtud õhutusaukude eest.

Peale väikest pausi taasloodi EENA klubi Pärnus 6.septembril 2011. aastal.

Asutajaliikmed: Irina Talviste, Regina Gololob, Eveli Loorents, Margit Eichen, Marika Valter. 28. septembril 2011 anti Pärnu klubile Tallinnas pidulikult üle asutamisleping. 09. oktoobril 2011 toimus esimene koosolek Pärnu Jahtklubis. Külaliseks oli endine Pärnu EENA klubi liige pr Marika Priske.

Aastate jooksul tegutseti väga aktiivselt, toimusid erinevad koolitused, kutsuti külla põnevaid esinejaid (Kaja Kallas, prokurör Kristine Tamm, Kristiina Ojuland jt), jätkati heategevusega ning oldi osaline erinevatel spordiüritustel. Lisaks koolitused – näiteks Pärnu Haigla psühhiaatri dr Raine Pilli loeng teemal “Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel”, veinikoolitus Piccadilly vinoteegis Ivo Luige juhtimisel, aga külastati ka põnevaid asutusi nagu Kohtuekspertiisi instituut ja Justiitsministeerium.

Alates 2010. aastast tähistab EENA rahvusvahelist Võrdse Palga Päeva (Equal Pay Day). 19.aprillil 2012 toimus Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja Pärnu klubi toetusel “Palgalõhe infopäev” ka Pärnus. 

Jätkus ka Pärnu klubi heategevuslik tegevus. Näiteks osaleti Augustiunetusel kohvikuga “Mehed ei nuta”, mille müügitulu annetati Pärnu Naiste Varjupaigale ning korraldati Naiste Varjupaiga lastele jõuluetendus Tuisuliiva puhkekeskuses.

13.augustil 2012 loodi Pärnu klubi Facebooki fännileht. EENA Pärnu klubi on aastaid olnud ka aktiivne ettevõtlusnädala raames. Oktoobris 2012 korraldati ettevõtlusnädala puhul koostöös PEAK`iga naisettevõtjate seminari “Loovalt ettevõtlik”.

Külastati ka teiste maakondade aktiivseid ja ettevõtlikke naisi. 2014. hooaja lõpetamisega tekkis Pärnu klubi tegemistesse väike paus.

Pärnu klubi kolmas tulemine:

8. veebruar 2016- ….

Pärnu klubi taasasutajad ja koosseis: Siiri Erala, Tiina Erala, Karin Panksepp, Evelin Laanesaar, Gätlin Roots, Diana Gurimski, Eneli Jõeäär, Kadrin Karner (Kahu). 

Hoogsalt alustati uue koosseisuga palgalõhe kampaaniat, püstitati Mai randa veeohutusstend ja tegeleti vaimse tervisega. Vaimne tervis oli 2016. aastal ka EENA aasta teemaks valitud. 17. augustil 2017 sõitis Pärnu klubi esimest korda kübarapeole. 2017. aastal kevadel valiti Kadrin Karner Pärnu klubi esindaja EENA üle-Eestilisse juhatusse. 2018. aasta oktoobris andis Pärnu klubi mitu hooaega tüürinud president Siiri Erala ameti üle Kadrinile. 

Oleme korraldanud avalikke, Pärnumaa naistele suunatud kohtumisõhtuid põnevate persoonidega nagu näiteks Errit Kuldkepp või Merit Raju.

Oleme aidanud tuua Pärnumaale alustavatele naisettevõtjatele suunatud koolituse “Kõik on võimalik” ja “Kõik on võimalik” 2, mis keskendus juba oma ettevõtte kasvatamisele.

2021. aasta sügisel osalesime taaskord Ettevõtlusnädalal, lisaks sellele korraldasime Pärnus praktilise roheettevõtluse töötoa, mis oli osa EENA projektist Naised ettevõtluses “Roheline ja hooliv maailm”.

Pärnu klubi liikmete arv hakkab kasvama, sest seame 2020. aastal fookuse uute, aktiivsete ja teotahteliste klubikaaslaste leidmisele.

2019. aastal liituvad meiega Gerlika Ree ja Katrin Saare, Inger Lilles-Nestor.

2020. aasta teises pooles liitusid klubiga praegune president Katrin Kuntus, Külli Kodasmaa, Nele Münter-Trušin, Iti Sipelgas. 2021. aastal liitus meiega Riina Tomast ja Tartu klubist tuli Pärnu klubisse üle Mari Aasmäe.

Pärnu klubi 2022. aasta alguses

Katrin Kuntus (president)

Külli Kodasmaa (Pärnu klubi juhatuse liige ja EENA kommunikatsioonitiimi juht)

Nele Münter-Trušin (Pärnu klubi juhatuse liige)

Siiri Erala, Kadrin Kahu, Evelin Laanesaar, Eveli Semelson, Gerlika Ree, Inger Lilles-Nestor, Iti Sipelgas, Liis Kasekänd, Riina Tomast.

Kirjutas: Külli Kodasmaa

PILDID: Vasakul pildil (vasakult) Katrin Kuntus, Rita Kaas, Siiri Erala ja Kadrin Kahu. Parempoolsel pildil (vasakult) Rita Kaas, Riina Müürsepp ja Kadrin Kahu.

Kuidas luua ja edastada rohesõnumeid?

Seekord kogunes arvutiekraani taha veebiseminari kuulama ca 150 teemast huvitatut.  Kommunikatsiooni valdkonna asjatundjad Siiri Tiivits-Puttonen, Eva Truuverk, Helin Vaher ja Kadrin Kahu jagasid oma mõtteid ja kogemust teemal “KUIDAS LUUA JA EDASTADA ROHESÕNUMEID”. Järjekordse EENA korraldatud veebiseminari teema tõstatati üles praktilistes rohetöötubades, mis toimusid Võrus, Pärnus, Tartus, Narvas ja Tallinnas, kus selgus, et paljud soovivad sügavuti uurida, mis on rohesõnum ja -kommunikatsioon, kuidas seda teha ettevõtte sees ja väljapoole. Uuringud näitavad , et tarbijate teadlikkus on tõusuteel ja nad üha rohkem hoolivad sellest,  millele nad oma raha kulutavad ning ettevõtjad on sunnitud mõtlema selle peale, kuivõrd nende teenused ja tooted vastavad teadliku tarbija ootustele ja aitavad kaasa keskkonna säästmisele. Seega räägiti seminaril rohekommunikatsiooni alustest ja mõtestamisest, rohesõnumite loomisest ja edastamisest sh digikanalites. 

Rõhutati, et rohesõnumi loomine algab vastusest kolmele küsimusele: miks? mida? kuidas? Alustav ettevõtja peaks analüüsima oma teenust või tooteid, mis jalajäljega toode on ja mis on selle toote teekond ja alles siis ta räägib erinevates meediakanalites oma toote lugu ja eeliseid. 

Kõik seminari esinejad juhtisid üheselt tähelepanu sellele, et me peame kõik koos lõpetama reostamise ja raiskamise meie planeedil. Paljud ettevõtted juba järgivad neid rohepõhimõtteid, kuid nad ei tea kuidas endast rääkida. Siin on väga tähtis meeles pidada, kes on ettevõte klient ja mis on ettevõte eesmärk, mida tahetakse selle kommunikatsiooniga saavutada. 

Arutlusele tuli ka teema, kuidas jõuda rohesõnumiga erinevate vanus- ja keelerühmadeni. Siin on esmatähtis teada oma sihtgruppe, õppida kliente tundma ja selle järgi siis otsustada, milliseid suhtluskanaleid kasutada. Kas eelistada uudiskirju e-mailile, korraldada aktsioone ja üritusi või hoopis kutsuda raamatukokku?

Hästi selgelt defineeriti veebiseminaril ka rohepesu mõiste, anti soovitusi ja nõuandeid, mida teha, kui oled ära märganud, et sinu ettevõte otsene konkurent tegeleb rohepesuga –  “värvib” ennast roheliseks ja teenib sellega tulu. Kas sildistada ja süüdistada või hoopis selgeks omavahel rääkida  ja näidata positiivset eeskuju? Kahtlemata tekitavad huvi ja rõõmu ka edulood, kus jagatakse nippe kuidas igapäevaelus säästa loodust, vähendada jääkide hulka ja mida teevad selleks oma äri roheliselt ajavad  ettevõtjad (LHV, Ringkarp).

Lisaks kõikidele praktilistele nõuannetele jagati veebiseminaril kasulikke soovitusi tegijatele kultuurivaldkonnast – kuidas kommunikeerida rohepööret, kui ei toodeta konkreetseid tooteid, kuidas muuta oma üritusi roheliseks. Esinejad tõid välja näited rohelistest ettevõtmistest. Kuulajat pandi mõtlema, et miks tasub üldse mõõta rohekommunikatsiooni mõju.  Kui teatakse oma kommunikatsiooni eesmärki, siis mõõdikud aitavad mõista ja mõõta hoiakute muutust. Mõõtmise tööriistad on erinevad: uuringud, digikanalid, sotsiaalmeedia ja päris väärtuslik on see, kui sinust räägitakse laiemalt ja see kõnetab teisi. Nagu  elu on näidanud, siis positiivse sõnumiga on raskem jõuda inimesteni, seega tuleb kõigepealt olla aus ja uskuda sellesse, mida sa teed. 

Sel korral jagasid oma mõtteid ja kogemust ning andsid soovitusi: 

Siiri Tiivits – Puttonen – “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” programmi juht ja idee autor, EENA Tallinna klubi president. Tema sõnum avalikkusele: “Kõigest mida sa teed, räägi lugusid ja jaga õppetunde, siis teadlikkus tõuseb!”

Eva Truuverk – EENA aasta naine 2018, EENA liige, “Teeme ära” projekti eestvedaja,  Rohetiigri asutaja ja eestvedaja. Tema sõnum avalikkusele: “Toetame väikeseid muutusi õiges suunas  ja oleme ise eeskujuks!” 

Helin Vaher – kommunikatsioonibüroo Agenda asutaja ja partner ning Rohetiigri kommunikatsioonijuht. Tema sõnum avalikkusele: “Teeme asju hea tujuga, siis nad levivad paremini!” 

Kirjutas: Irina Bahramova

EENA klubi tähistas teatrikuud etendusega “Samad sõnad, teine viis” Draamateatris 24.märtsil 2022.

EENA klubi naised käisid kaaslaste ja sõpradega 24.märtsil vaatamas Draamateatris väga hoogsat ja samas mõtlema panevat etendust “Samad sõnad, teine viis”, autorid Mari-Liis Lill ja Piret Jaaks, lavastaja Mari-Liis Lill. Mängisid Teele Pärn ja Mari-Liis Lill.

Etendusele eelnes kiire ajaloorännak Draamateatri üle 100-aastasesse tegutsemisaega. Palju põnevaid fakte ja toredaid juhtumisi tõi meieni Draamateatri kirjandusala juhataja, Ene Paaver ja ühtlasi juhatas sisse ka õhtuse lavastuse.

Lugu on saanud inspiratsiooni intervjuudest, mis on tehtud naistega, kes aitasid kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele. Autorite sõnul ajendas lugu kirjutama ka tõsiasi, et naised kipuvad oma suurtest tegudest vähem rääkima ja järeltulevad põlved ei pruugi neid vääriliselt mäletada. Samuti seetõttu, et inimesed mäletavad ja meenutavad neid ärevaid päevi väga erinevalt aga kõikides lugudes kordub tõdemus, et kriitilisel hetkel oli üks või teine naine see, kes oskas osapooli lepitada ja aitas kirjutada eelnõu riiklikust iseseisvusest lõpuni.

Lavastuse ette valmistamisel vesteldi selliste suurepäraste naistega:

Marju Lauristin, Liia Hänni, Sirje Endre, Lagle Parek, Lehte Hainsalu, Mari-Ann Kelam, Mai Kolossova.

Usun, et äratundmist ja mälestusi äratas hoogsalt üles ehitatud lavastus kõigis vaatajais, sümboolne ehitustöö kahe hapra naise juhtimisel oli nii võimas ja samas sügavalt liigutav.

Aitäh Estrile soovituse ja Katrinile organiseerimise eest! Tänud kõigile, kes sel neljapäeva õhtul leidsid aega ja võimaluse üheskoos Draamateatrit külastada ja hiljem muljeid jagada Cafè Opera`s.

Kirjutas Külli Kodasmaa

Pildid: Maie Mängel, Külli Kodasmaa

Maitseelamused Maarja Jahikojas.

10. märtsi tööpäeva lõppedes startis Tartust buss, et viia naised tummisele õhtusöögile Maarja Jahikotta. Põnevad elamused algasid juba enne saabumist, kui kaardirakendus bussijuhi ootamatult valele teele juhatas. See aga seltskonda ei morjendanud, sest sõitu saatis lummav päikeseloojang koos sillerdava lumevaiba ja kitsekestega taamal metsatukas.

Saabudes ootas naiskonda sõbralik pererahvas koos grillil särisevate lihahõrgutistega. Otsemaid seati sammud juba tarre ning istuti lauda. Kui peremees Priit Jahikoja saamislugu ja tulevikuplaane tutvustas, hoolitsesid grillmeister Marko ja perenaine Mandi selle eest, et külaliste suud värskelt valminud delikatessidega magusaks saaksid. Eelroogade valik oli lai ning lauale toodi teiste seas näiteks põdravasika kotlet punapeediga ja faasani rind mangokastmes. Pearoaks serveeriti suussulavat sokupada, mis on saanud Jahikoja firmaroaks. Toiduelamuse lõpetas hõrk kamavaht astelpajudega ning keelekastmeks pakuti Järiste veinitalu Duende võlujooki.

Õhtu lõppes ekskursiooniga pidevalt arenevas Jahikojas. Positiivne üllatus oli, et maja ehitades on mõtteis hoitud taaskasutust ning keskkonnasõbralikkust. Peremehe sõnul on paljud kasutatud materjalid teiste projektide ülejäägid, mis planeeriti prügimäele saata. Tänu lahtistele silmadele ja kikkis kõrvadele on suudetud need päästa ning Jahikojas uuele elule aidata.

Maitseelamuste nautimise ja Jahikojaga tutvumise kõrval vahetati palju mõtteid nii Tartu klubi kui EENA arendamise suunas ning pakuti välja lahendusi, kuidas saaksime anda kollektiivse panuse saabunud sõjapõgenike toetamiseks. Tõsisemate juttude sekka mahtus ka muljetamist ning ühiselt tõdeti, et igatsus reaalsete kohtumiste järele on kõigil suur. Õnneks sammuvad päevad juba pikemaid samme ning kevadega koos jõuavad kätte mitmed vinged ühisüritused, mida klubilised pikisilmi ootavad.

Kirjutas Angela Korela

Kes on need 10 ettevõtlikku ja mõjukat naist?

Naistepäeva auks pani Financer.com kokku loendi kümnest mõjukast ja ettevõtlikust Eesti naisest, kes tegutsevad kas ise aktiivselt ettevõtlusega igapäevaselt, on loonud mõne ettevõtte või mõjutavad ärimaailma teistel viisidel. Suur rõõm on tõdeda, et paljud esikümnesse jõudnud naised on ka aktiivsed EENA liikmed.

Lühike ülevaade, kes on valitud mõjukate ja ettevõtlike naiste hulka.

Tiina Mõis on investeerimisfirma AS Genteel omanik ja juhataja, investeerides suurel määral erinevatesse Eesti firmadesse (nagu LHV).

Kristel Kruustük –  ettevõtte Testlio looja, tegeleb lihtsalt selgitades tarkvaratestimisega, aidates ettevõtetel oma tarkvara paremaks teha.

Kaidi Ruusalepp – Eesti esimene IT-õiguse jurist, on töötanud Tallinna Börsi ja Eesti Väärtpaberikeskuse juhina. Selle aasta jaanuarist alates on Kaidi ka Eesti Asutajate Liidu President.

Karoli Hindriks – ettevõtte Jobbatical looja ja tegevjuht. Mitmeid aastaid järjest on nimetatud EU-Startupsi poolt üheks 50 kõige mõjukamast naisest Euroopa idufirmade maastikul.

Kadri Tuisk on ettevõtte Clanbeat asutaja ja tegevjuht. Aasta noor naisettevõtja 2021.

Ann Runnel – ettevõtte Reverse Resources asutaja. Reverse Resources on iduettevõte, mis võitleb rõivatööstuse jääkidega.

Ester Eomois – EBSi juhtimise ja tulevikutöö õppejõud, EENA president ning  globaalse telemeditsiiniplatvormi Viveo üks arendajaid.

Liina Vettik – coach, kes aitab inimestel leida rahulolu, suunates neid karjääriteel ning aidates inimestel saavutada edu valdkonnas, mis neid õnnelikuks teeb.

Angela Ventsel – firma SuccessHub rajaja,  moebrändi Birkenthal looja.

Anneli Simm – Hepsori investorsuhete juht ja lisaks ettevõtte Ansim konsultatsioonid OÜ omanik.

Usun, et tekkis huvi lähemalt nende naistega tuttavaks saada.

Loe tervet artiklit 10 Eesti mõjukat ja ettevõtlikku naist (financer.com)

Lühiülevaade Viktoria Krusenvald artikli põhjal (financer.com)

Vestlusring EENA Rannamõisa klubi loomisest ja ajaloost

Kõik sai alguse 1992. aastal, kui Kaja Sakala luges lehest „Noorte Hääl“ Reet Laja kuulutust ettevõtlike naiste kokkukutsumisest ja otsustas nendega liituda. Järgnesid teguderohked ajad, mis kulmineerusid saduderohke 2004. aasta sügisel, mil Rannamõisa klubi sai alguse kaheksa ettevõtliku naise kohtumisest.

…ja nii see kõik algas. Edasi tuleb igal ühel vaadata videot ning mõista seda sünergiat, mis hoiab naisi Rannamõisa klubis koos ja paneb tegutsema juba 17 aastat.

Vestlusõhtu Rannamõisa klubi loomisest ja ajaloost toimus 11.10.2021.

Vestlust juhtis Algi Sinisalu, oma meenutusi jagasid Rannamõisa klubi asutajaliikmed Kaja Sakala ja Sirje Lehtmaa.

Tekst: Sirje Lehtmaa, Rannamõisa klubi asutajaliige

EENA presidendid said kokku

Järgmisel aastal saabuva EENA 30 aasta juubeli raames kohtusid varasemad EENA presidendid 19. oktoobril 2021 Tallinnas. Kohtumise initsiaator oli Virve Poom Tallinna klubist.

Meenutati igaühe olulisemaid ja säravamaid hetki ja nende presidendiaastatel. Üks tähtsündmus oli 2000. a toimunud Tallinnas BPW Euroopa kongress, kus oli 400 külalist üle maailma Eestisse kokku tulnud. Mõeldi ka EENA tuleviku peale ja arutati eelseisva juubeli tähistamist. EENA esimene president Reet Laja andis praegusele presidendile Ester Eomoisile üle ametliku dokumendi EENA vastuvõtmise kohta 1995. a ülemaailmse ettevõtjate ja ametnaiste organisatsioon Business and Professional Women (BPW.)

Presidendid ja nende tegevusaastad:
Reet Laja (1992 – 1998)
Sirje Küttis (1999 – 2005)
Pille Ruul (2010 – 2013)
Riina Piigli (2013 – 2015)
Anu Viks (2015 – 2018)
Ester Eomois (2018 – …)

Oma meenutusi ja ettepanekuid saatis ka Kersti Kurre (1998–1999).

Fotol vasakult: Ester Eomois, Riina Piigli, Reet Laja, Anu Viks, Sirje Küttis ja Pille Ruul.

Tekst ja foto: Virve Poom