Kolmandat aastat toetab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) koosöös The Coca-Cola Fondiga Ukraina sõjapõgenikke Eestis, programmi koostööpartner on Ukraina naisi ühendav organisatsioon MTÜ Divergent Women. 2025. aastal ootame osalema ca 250 eesti ja ukraina naist.

Meie eesmärk on kokku tuua eesti ja ukraina naised Eesti regionaalsetes kogukondades, edendades naiste ettevõtlusoskusi, kultuurilist lõimumist Eesti ühiskonda ning isiklikku arengut.

Loe muljeid 2023. a detsembris toimunud inspiratsiooniseminarist: https://bpw-estonia.ee/ukraina-eesti-naiste-toeatusprojekti-inspiratsiooniseminar-10-12-tallinnas/.

Eesti naine, tule liitu programmiga, täites osalemisankeedi hiljemalt 15.01.2025.

PEAMISED TEGEVUSED

Eesti ja ukraina naiste ühised coachingu-metoodikal põhinevad arenguringid – väikesed piirkondlikud grupid eesti ja ukraina naistest, kes kohtuvad regulaarselt coachingu põhimõtetel, et toetada üksteise eesmärkide saavutamist ja väljakutsete lahendamist.

Mentorlustoetus potentsiaalsetele ja aktiivselt tegutsevatele ettevõtjatele – ukraina naistel, kes on huvitatud ettevõtluse alustamisest või arendamisest Eestis, on võimalik saada mentorlust ja laiendada oma professionaalseid võrgustikke. Korraldame veebiseminare ja võrgustikusündmusi, et aidata osalejatel edukalt orienteeruda ja Eesti ettevõtlusökosüsteemi lõimuda.

Ukraina naiste ettevõtlusprogramm koostöös Garage48 ja teiste partneritega – programm juba käib. Loe huvi korral lähemalt: https://garage48.org/events/empowering-women-ettevotlusprogramm.

Kultuurisündmused üle Eesti – tutvustame ukrainlastele Eesti kultuuri ja eestlastele Ukraina kultuuri, edendame seeläbi vastastikust mõistmist ja lugupidamist. Suurimad sündmused: suvepäev (Tallinn), inspiratsioonikonverents (Tallinn). Lisaks piirkondlikud üritused- jagame tegevusi jooksvalt. 

Programm järgib hübriidmudelit. Avasündmused, kultuurisündmused ja arenguringide kohtumised toimuvad peamiselt kohapeal, samas kui veebiseminarid ja mentorlus toimuvad veebi vahendusel.

Programmi suhtluskeeled: vene keel, eesti keel ja ukraina keel. Vajadusel ka inglise keel. 

TULEVASED SÜNDMUSED

08.01.2025: Ava- ja tutvustav veebiseminar kõikidele osalejatele (18.00–19.00)

25.01.2025 – Programmi avapäev Tallinna ja Läänemaa osalejatele Tallinnas (Estonian Business School, A. Lauteri 3, 10.00–16.00)

08.02.2025 – Programmi avapäev Lõuna-Eesti (Võru, Viljandi, Tartu) osalejatele Tartus (Tartu Loomemajanduskeskus, Kalevi 13, 10.00–16.00)

22.02.2025 – Programmi avapäev Ida-Virumaa (Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve) osalejatele Kohtla-Järvel (Kohvik Croissant, Järveküla 79a, 10.00–16.00)

29.06.2025 – Suvesündmus Tallinnas

18.10.2025 – Inspiratsioonikonverents Tallinnas

Tutvu meie programmi Facebooki lehega. 

Lisainfo: Ester Eomois, programmi eestvedaja, ester.eomois@ebs.ee, 5649 1188 

—————————-

Вже третій рік поспіль Асоціація Підприємливих Жінок Естонії (EENA) у співпраці з Фондом Coca-Cola підтримує українських біженців в Естонії. Партнером програми є організація Divergent Women, яка об’єднує українських жінок. У 2025 році ми очікуємо участі близько 250 естонських та українських жінок.

Наша мета — об’єднати естонських та українських жінок у регіональних громадах Естонії, сприяючи розвитку підприємницьких навичок, культурній інтеграції в естонське суспільство та особистісному розвитку.

Yкраїнська жінка, приєднуйтеся до програми, заповнивши заявку на участь до 15.01.2025.

ОСНОВНІ ЗАХОДИ ПРОГРАМИ

Спільні групи розвитку для естонських та українських жінок на основі коучингової методології — це невеликі регіональні групи, що складаються з естонських та українських жінок, які регулярно зустрічаються для підтримки одна одної у досягненні цілей та вирішенні викликів. 

Менторська підтримка для підприємниць. Українські жінки, які зацікавлені у започаткуванні чи розвитку бізнесу в Естонії, зможуть отримати менторську підтримку та розширити свої професійні мережі. Ми організовуємо вебінари та мережеві заходи для допомоги учасницям в орієнтації та інтеграції в естонську бізнес-екосистему.

Підприємницька програма для українських жінок у співпраці з Garage48 та іншими партнерами — програма вже триває. Зацікавлені можуть дізнатися більше за посиланням: https://garage48.org/events/empowering-women-ettevotlusprogramm.

Культурні заходи по всій Естонії, щоб познайомити українців з естонською культурою та представити українську культуру естонцям, сприяючи взаєморозумінню та повазі. Однією з найважливіших подій буде літній захід у Таллінні та конференція натхнення у Таллінні.

Програма дотримується гібридної моделі. Урочисті події, культурні заходи та зустрічі груп розвитку відбуватимуться в очному форматі, тоді як вебінари та менторство — онлайн.

Мови програми: російська, естонська та українська. За необхідності — також англійська.

ВАЖЛИВІ ДАТИ ПРОГРАМ

08.01.2025 – Вступний та ознайомчий вебінар для всіх учасниць (18.00–19.00)

25.01.2025 – Відкриття програми для учасниць з Таллінна та Ляенемаа (Estonian Business School, A. Lauteri 3, 10.00–16.00)

08.02.2025 – Відкриття програми для учасниць з Південної Естонії (Виру, Вільянді, Тарту) у Тарту (Tartu Loomemajanduskeskus, Kalevi 13, 10.00–16.00)

22.02.2025 – Відкриття програми для учасниць з Іда-Вірумаа (Нарва, Йихві, Кохтла-Ярве) у Кохтла-Ярве ((kohvik Croissant, Järveküla 79a, 10.00–16.00)

29.06.2025 – Літній захід у Таллінні

18.10.2025 – Конференція натхнення у Таллінні

Підписуйтесь на нашу сторінку Facebook та будьте в курсі всіх новин.

Додаткова інформація: Єлизавета Пузиревська (україномовний контакт), puzirevskaia@gmail.com

Eesti ettevõtlikud naised kuulutavad välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulutab rõõmuga taaskord välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised.  

EENA juhatus kutsub ka tänavu üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. 

Aasta naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes.

Samuti oodatakse aasta noore naisettevõtja kandidaate. Tiitel antakse naisele vanuses kuni 40 aastat, kes on viimase kolme-nelja aasta jooksul loonud ettevõtte, mis on omanäoline ja eristuv konkreetses valdkonnas ning tõstetud esile nii klientide kui ka kaubaturu teiste osaliste poolt.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlid kuulutatakse välja ja antakse üle 10. novembril Pärnus toimuval pidulikul galal.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja kandidaate saab esitada 11. septembrist kuni 12. oktoobrini k.a Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni kodulehel: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Lisainfo

Merle Saviauk

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) president

Tel: +372 516 5051, e-post: president@bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

Pildil: (vasakult) aasta noor naisettevõtja 2020 Marion Teder, aasta noor naisettevõtja 2021 Kadri Tuisk, aasta naine 2021 Katrina Lehis, aasta naine 2020 Irja Lutsar, EENA president 2018-2022 Ester Eomois. Foto: Tiina Männe

EENA osaleb Ukraina naiste toetusprojekti raames

Empowering Women Ettevõtlusprogrammi elluviimisel

Sellel aastal korraldab  Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Coca Cola fondi toetusel Ukraina naispõgenike  toetusprogrammi, mille eesmärgiks on abistada neid  Eesti piirkondlikes kogukondades ettevõtlikkuse  edendamisel  ning enesearengus.   Meie partneriks on Ukraina naiste organisatsioon Divergent Women.  Tänaseks osaleb Eesti-Ukraina naiste arenguringides Tallinnas, Tartus ja Narvas üle 200 naise. On toimunud ka kolm vaimse tervise teemalist vebinari ja juulis kohtusime Vabaõhumuuseumis suviseks piknikuks. Arenguringide töö jätkub, plaanis  on samuti igapäevase elu nõuandeid puudutavad vebinarid ning detsembris inspiratsioonikonverents. Vaata videot Vabaõhumuuseumis toimunud piknikust SIIT

Oleme lisaks liitunud veel üle-eestilise ettevõtlusprogrammiga Empowering Women, kuhu ootame osalema inimesi, kes on sõja tõttu  oma kodumaalt põgenenud ja soovivad ettevõtluse kaudu oma elu Eestis uuesti üles ehitada. Teeme seda koostöös Garage 48 ja Eesti Pagulasabiga.

Programmis õpivad osalejad tundma Eesti ettevõtlus- ja digikeskkonda, omandavad teadmisi ettevõtlusest laiemalt ning töötavad mentoritega, kes on ettevõtete asutajad ja eksperdid Eestis – kõike seda eesmärgiga luua oma mikroettevõte.

Osalemine on tasuta ning programm on inglise ja vene keeles.

Loe lähemalt siit ning jaga infot oma võrgustikus, et see jõuaks iga võimaliku huviliseni: https://entrepreneur.pagulasabi.ee/estonia/empowering-women-2023

Lisainfo: Ester Eomois

EENA Eesti-Ukraina naiste toetusprojekti juht

Ester.eomois@ebs.ee   +37256 49 1188

2.–3. juunil toimus EENA 2023. aasta volikogu ja aastakoosolek.

Kohale oli tulnud rekordarv klubiliikmeid ja kaunis Saaremaa võttis meid vastu päikesepaistelise ilmaga. Arensburg Spa oli imeline peatuspaik, toad hubased, basseinid ja saunad kodused ja mönusad. Juba 2. juuni õhtul kogunesime Saaremaa klubi liikme Grete Pastaku vaatamisväärses, White Guide pärjatud tuulik-restoranis SAAREMAA VESKI, kus meile esitas muusikalise tervituse EENA Saaremaa klubi liige Annikki Aruväli, andes sealsamas väikese tšellokontserdi. Öhtu jätkuks toimus peremees Kaupo juhendamisel Veskis toodetavate marjanapsude degustatsioon ja igaüks sai tellida maitsvat kehakinnitust Veski kokkadelt. Kes napsu ei vötnud, see nautis seltskonda ☺

Järgmisel hommikul alustasime kell 09.30 volikoguga, kus tuli muuhulgas arutusele ka uute klubide asutamine (Roheklubi, Innovatsiooniklubi) ning noorte toetuseks loodav eelarve. Klubide loomine kinnitati ning 2024. aastast koguneb kogu noorte liikmete tasutud liikmemaks otse noortefondi. Koosoleku avas EENA president, kes andis järgemööda sõna kõikide klubide presidentidele ning ka CC Fondi rahastatud projektide (Roheprojekt ja Ukraina naiste toetamise projekt) juhtidele.

Seejärel vaadati üheskoos läbi 2022. aasta aruanded ning need kinnitati ühehäälselt. Räägiti ka 2023. a eesmärkidest ja teise poolaasta tegemistest. Täpsemalt saab kõigest lugeda aastakoosoleku protokollist. Kes Saaremaale kohale tulla ei saanud, need osalesid veebi teel ZOOM keskkonnas. Osales 105 liiget, neist 63 oli kohal, volitusi 37, Zoomis 5.

Koosoleku lõpetas ühine lõunasöök, mille muutis eriti meeleolukas noorliikmete poolt ja hüveks korraldatud õnneloos. Õnneloosi auhinnad panid välja nii eenakad, kui ka teised meie tegemistest huvitatud ettevõtjad. Õnneloos osutus äärmiselt edukaks – kokku müüdi 84 piletit, millega teeniti 420 eurot. Kokku teenis noortefond päeva jooksul noortefondi 490 eurot. Noortefond on oluline, et noortel oleks oma eelarve ürituste korraldamiseks, transpordikulude tasumiseks või välismaistel konverentsidel osalemiseks. Suur kummardus ja tänu korraldajatele ning osalejatele! Positiivne tagasiside kinnitas, et selline ettevõtmine ei jää kindlasti viimaseks.

Pärast aastakoosoleku löppu oli võimalus külastada Saaremaa klubi liikme Triinu Karolini ettevõtet HOIA homespa, kus toimus kodulöhnastaja töötuba.

Nii mõnedki vapramad naised otsustasid Saaremaal pika nädalavahetuse veeta ja sellest viimast võtta –  tutvuti kohalike vaatamisväärsustega, külastati kohvikuid, kunstigaleriisid, lossipargi kaunist promenaadi ja tehti sisseoste GRETE butiigis. Nüüd jääb üle vaid järgmist üritust oodata, et ostetud uusi ja moekaid rõivaid kanda saaks!

Kokkuvötteks võib öelda, et oli üks äraütlemata sisukas ja tore nädalavahetus täis vöimsat naisenergiat ning imelisi kohtumisi klubiliikmetega!

Tuhat tänu Saaremaa klubi kangetele naistele, kes meile selle suurepärase ürituse korraldasid! Elagu EENA! #köikonvöimalik

Ja enne, kui ületasime Muhu väina tammi, pidime hüvasti jätma „ö“–ga ning ümber häälestuma „õ“-le.

Tekst: Merle Saviauk (EENA president) ja Jolan Henriette Koduvere (EENA Võru klubi liige, EENA kommunikatsioonitiimi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja)

Fotod: Siiri Erala, erakogu

EENA ja AWE 

Kaunil teisipäeval, 27.juunil kohtus EENA president, Merle Saviauk Gruusia Naisettevõtjate Liidu AWE (Association of Women Entrepreneurs) esindajate, Tamar Kobakhidze, Mariam Chikopaidze, Liliana Maisuradze´ga.  Liliana Maisuradze  on organisatsiooni rahvusvaheliste suhete juht ja Tamar tegeleb lastele arendavate mänguasjade arendamise ja tootmisega.

AWE on 2022. aastal loodud organisatsioon, kus on juba 170 liiget. Organisatsiooni esmane eesmärk on toetada naisettevõtjate isiklikku ja ametialast arengut ning julgustada rohkem naisi ärimaailma sisenema. Mittetulundusühinguna keskendub Naisettevõtjate Liit propageerimisele, kogukonna loomisele ja ressursside pakkumisele, et aidata naisettevõtjatel oma ettevõttes edu saavutada.

Külastuse eesmärgiks oli leida ka Eestist koostööpartnereid ja võimalusi oma toodete müügiks. Kohtumisel tutvustasid ühingu esindajad Gruusia ettevõtjate töid ning arutasid edaspidise koostöö ja potentsiaalse partnerluse võimalusi. Sõbraliku kohtumise tulemusena saadi paremini tuttavaks ja lepiti kokku, et 2024. aastal külastavad EENA naised AWE naisi ja vastupidi.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kutsub ka sel aastal kõiki Maa päeva tähistama.

Kogu aprilli jooksul ja eriti Maa päeval, 22.aprillil kutsume üles rohkem mõtlema oma igapäeva tegevustele keskkonnahoiu võtmes ja andma nii endale kui Maaemale keskkonna- ja looduse hoidmisest lähtuvaid lubadusi.

• tee endast foto või video, kus “hoiad maailma” hellalt käes. Seda võib teha erinevalt, näiteks joonistades peopesale planeedi kuju, hoides maakera või maakera kujutist.

• kirjuta pildi juurde oma lubadus. Lubadus võib puudutada igapäevaelu või ettevõtluspraktikat ning olla just nii suur või väike, et seda on järjepidevalt võimalik järgida terve aasta vältel ning samas peitub selles siiski ka väljakutse. Näiteks võib lubada, et kuni järgmise Maa päevani, aastal 2024, tarbitakse vähem kilekotte või sõidetakse rohkem jalgrattaga ja vähem autoga või sorteeritakse senisest hoolsamalt prügi jne jne.

• Jaga lubadusi sotsiaalmeedias kasutades #greenbpw #earthday ja tagides @greenbpw

Liitu meie sündmusega üle ilma!

22.aprillil kell 16 liitu meiega zoomis, et laulda koos Maa päevaks tehtud laulu “Ma olen maa”, autorid Marii Väljataga ja Birgid Täht.

Make your pledges and join the action of BPW Estonia.

A special chant was created and released on Earth Day 2021, which can be shared on social media and other channels: “I am the Earth” https://www.youtube.com/watch?v=0bx3Oo9CYZk.

• “I am the Earth”

Link liitumiseks ühislaulmisega: Earth Day joint singing Time:

Apr 22, 2023 16:00 Helsinki

Join Zoom Meeting
https://us02web.zoom.us/j/87050807695?pwd=Ni83K083eWJ5UlU4ekxpdEMyVW41dz09Meeting ID: 870 5080 7695
Passcode: 299439

Birgid Täht ja Marii Väljataga kirjutasid 2021. aastal laulu ”Ma olen Maa”, mida laulame igal maapäeval. See laul on tõlgitud ja lauldud lisaks inglise, ukraina, soome keelde ja sel aastal lauldakse seda ka prantsuse ja saksa keeles.

Meie liikumisega on ühinenud maailma naised Business Professional Women – BPW International. Koos nendega laulme seda laulu 22.aprillil ühiselt eesti aja järgi kell 16.00. Eelmine aasta laulis 16 riiki.

Link ühislaulmisega liitumiseks on SIIN

2. märtsil 2023 toimus veebiseminar „ESG ja jätkusuutlikkuse teadlik juhtimine ettevõttes – praktiliselt ja lihtsalt“, mida viis läbi Maris Ojamuru. 

Maris Ojamuru on Sustinere asutaja ja ESG ekspert-nõustaja. Keskkonna väärtustamise pisiku sai Maris külge juba lapsepõlves oma vanaemalt, kes oli kohaliku aiandi juhendaja. Just vanaema õpetas talle, kui oluline on hinnata ja väärtustada maad, loodust ja keskkonda. Nüüdseks on Maris keskkonna ja ESG teemadega tegelenud juba enam kui 15 aastat. Kuus aastat tagasi asutas Maris Baltikumi suurima ja kogenuma jätkusuutlikkuse nõustamiagentuuri Sustinere.

Sustinere aitab ettevõtetel rakendada jätkusuutliku arengu ja vastutustundliku juhtimise põhimõtteid ärimudelis, strateegias ja igapäevatöö protsessides. Klientidele pakutakse nii nõustamist kui digilahendusi. Muutuste aluseks on süvenemine ja põhjalikkus. Alustuseks tuleb välja selgitada, mida ESG ettevõtte jaoks eelkõige tähendab, millises valdkonnas on mõju keskkonnale kõige suurem ja kuidas seda mõõta. Peale seda saab juba paika panna juhtimisplaani ja edasised eesmärgid.

ESG (environmental, social, governance) teemade ulatus ja olulisus

Keskkonnateemad on olulised väga erinevate valdkondade ettevõttetele. ESG teemad on varieeruvad ja puudutavad mitmeid punkte: keskkonnamõju, toote ja teenuse vastutus, töötajad ja töökeskkond, kogukond ja juhtimine.

ESG on viimase viie aastaga tõusnud strateegilisele positsioonile. 2015. aastal lepiti ÜRO tasandil kokku kestliku arengu eesmärgid. Tegemist oli jõulise ühise kokkuleppega riikide üleselt, mille eesmärk on inimeste ja riikide koostöö globaalsete probleemide lahendamiseks. Praeguseks on raamistikke ja kokkuleppeid veelgi rohkem ja see survestab ettevõtteid aina rohkem ja sügavuti jätkusuutlikkuse teemadega tegelema.

5 põhjust, miks ESG ärisektorit kõnetab

Riskid on suurenemas. Maailma liidrite arvates on ühiskonna olulisemad riskid seotud keskkonnateemadega. Oluline on sealjuures meeles pidada, et tegelikult on suur- ja väikeettevõtjate murekohad ja riskid samad.

Turul on kõrged ootused. Finantssektor arvestab otsuste tegemisel aina enam ESG punkte, sest kapital on rohelisemaks muutumas. Seega peavad pangad hoolega oma portfelle vaatama ja mõtlema, kellele laenu anda ja keda finantseerida. Samuti on teema aina enam aktuaalne nii investorite, partnerite kui ka tarbijate seas. Lisaks võtavad huvigrupid aina jõulisemalt sõna ja nõuavad ettevõtetelt aktiivsemat panust kriitiliste teemadega tegelemisel ja lahenduste otsimisel.

Seadus nõuab. ESG regulatsioonide arv on pidevalt kasvanud. Euroopa Roheleppega on seotud mitmed regulatsioonid, direktiivid ja strateegiad. Eriti oluline on taksonoomia regulatsioon, mis reguleerib, milline majandusharu mil viisil võib roheline olla, mida võib roheliseks nimetada ja mida mitte, kuidas roheteemadel rääkida, mida eriti välja tuua ja kajastada. Kõik see survestab ettevõtjaid ja seetõttu on suurenenud ka rohelise värvi kasutamine disainides.

Jätkusuutlikkuse regulatsioonide hulk on aina kasvamas. 

Tarbijad ja töötajad ootavad, et ärijuhid võtaksid initsiatiivi. Vastutustundliku äritegevuse põhimõtetega vastuollu minek mõjutab mainet tööandjana, kuid maine taastamine on pikk protsess. Seetõttu on oluline räägitut ja lubatut ka reaalselt tegudes kajastada. Juhid peavad olema kriitilisemad ja nad peavad oskama küsida õigeid küsimusi, et taaskasutuse ja jätkusuutlikkusega jõutaks baasfaasist (prügi sorteerimine, plastiku vähendamine) sügavamale ja kaugemale. 

Kuidas ESG teemadele läheneda ja reaalse tulemuseni jõuda?

ESG jätkusuutlikkuse temaatika lahti mõtestamine: kontekst, olulisus, raamistikud põhimõtted. Sealjuures on oluline keskenduda just punktidele, mida sa ise päriselt oluliseks pead ja mis sinu põhimõtetega kokku lähevad. Seejärel saab juba neist lähtudest konkreetse tegevuskava ja eesmärgid paika panna.

Juhtimisplaan – kuidas midagi konkreetselt teha ja muuta.

Mõõdikute seadmine – kuidas protsessi mõõta, erinevate valdkondade mõõdikute kasutamine, parima struktuuri ja lahenduse leidmine. Mõõdikuid on väga palju ja alati on võimalik mingi valdkonnaga tegeleda. Igat liigutust või otsust on võimalik mõõta ja seeläbi saab tulevikus keskkonnasõbralikumaid lahendusi kasutada.

Kommunikatsioon ja aruandlus. ESG teemade puhul on kõige olulisem läbipaistvus ja aruandlus. Seega peavad tegevused ja pingutused kajastatud olema.

5 soovitust alustavale ettevõtjale

Ära teeskle, ole tegudes läbipaistev. Käitu oma sõnade ja lubaduste järgi.

Sinu ettevõte on rohkem kui toode. Selle taga on lugu, võimalused, inimesed, motivatsioon ja potentsiaal. Igal ettevõttel on võimalik ühiskonnale midagi lisaks tagasi anda.

Kasuta oma mõjuvõimu. Ole loov, anna sõnumit edasi ja aita seeläbi maailma mõjutada ning probleeme lahendada.

Aita kliendil tema väärtuste järgi elada.

Tee õigeid asju. Räägi sellest. Ja ära aja nende järjekorda sassi.

Aitäh, Maris Ojamuru, sisuka ja inspireeriva vestluse eest!

Vestlust modereeris programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen.

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Oled oodatud osalema projektis  „Naised toetavad naisi – Eesti ja Ukraina“ 

Projekti eesmärk on viia Eesti ettevõtlikud naised kokku Ukraina pagulastega, toetamaks ukrainlannasid oma elu ja tööalase karjääri alustamisel Eestis. Projekt teeb koostööd Ukraina pagulasi toetavate ühenduste, sotsiaalabikeskuste ja naisorganisatsioonidega.

Projekti põhipartner on MTÜ Divergent Women. Projekt toimub läbi 2023. aasta.

Projekt toetab täielikult läänelikke väärtushoiakuid, mis ühendavad inimesi, integreerivad ukrainlasi meie ühiskonda ning järgivad mitmekesisuse ja kaasamise põhimõtteid, et seeläbi toetada neid, kes on palju kannatanud ning võitlevad samal ajal keele- ja majanduslike barjääridega.

Projekti käigus luuakse võrgustik Ukraina ja Eesti naiste vahel, kes kohtuvad regulaarselt läbi piirkondlike arenguringide, et üksteist julgustada ja tuge pakkuda. Viime aasta jooksul ka läbi veebiseminare psühholoogide juhtimisel, et Ukraina naisi Eestis ja Ukrainas toetada. Koostöös Garage 49 toetame 50 Ukraina naist oma ettevõtete loomisel. Võrgustik läbi erinevate koostöö vormide hõlmab 500 Ukraina naist.

Täpsem info projekti sündmuste kohta https://bpw-estonia.ee/sundmused/

Ukraina naiste jaoks on loodud projekti FB leht Women support Women. Estonia and Ukraine

https://www.facebook.com/search/top?q=women%20support%20women%20estonia%20%26%20ukraine

Projekti toetab Coca Cola Fond. EENA projekti juht on Ester Eomois ja Ukraina poolelt Divergent Women ja Eesti piirkonna juht Elisaveta Puzirevskaja.

“Naised eesliinil”

Eesti Naisliidu ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni korraldatud  IX kongress „Naised eesliinil“ toimus 21.veebruaril 2023. Tallinna Ülikooli aulas.

Eesti naised on oma õiguste ja veendumiste eest seisnud juba üle 100 aasta. Esimene Eestimaa naiste kongress peeti 27. mail 1917.a. Tartus.

Konverents oli jaotatud nelja paneeli:

Esimene osa keskendus perekonnaseaduse muudatustele ja elatise määramise korrale ning suurusele, kus oluliseks küsimuseks oli leida lahendusi laste toimetulekuks praegu muutuvas ühiskonnas.

Teine osa keskendus eakate inimestega seotud hooldusreformile, kuidas leida lahendus naiste jaoks tekkiva topelt hoolduskoormuse vältimiseks.

Kolmas osa keskendus ühiskonna soolise stereotüüpide ja parima tasakaalu leidmisele.

Neljandas osas said sõna 2023 aasta parlamendi valimistel Riigikokku kandideerivad naised.

Kongressi eestvedajateks olid Monika Haukanõmm (ENL)  ja Ester Eomois (EENA president 2018-2022). Paneele juhtisid  endine minister ja advokaat Liisa Oviir ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske.

Panelistideks olid:  kohtunik Leanika Tamm, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, Lastekaitse Liidu esindaja Helika Saar, Harku abivallavanem Piret Zahkna, Töötukassa juhatuse liige Sirlis Sõmer-Kull, Tabasalu Pihlakodu juhataja Aule Kikas, Swedbank personalidirektor Ülle Pind, Tallinna Ülikooli käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson, EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Renzer Uudla.

Erakondasid esindasid Signe Riisalo (Refermierakond), Merike Värik (Isamaa), Triin Toomesaar (Sotsiaaldemokraadid), Helve Särgava (Keskerakond), Lavly Perling (Parempoolsed), Evelyn Sepp (Rohelised) ja Kristina Kallas (Eesti 200).

Muusikalise vahepala esitasid Tallinna Muusikakooli õpilased Ott Kase juhtimisel. Kongressi modereeris Eesti Naisliidu juhatuse liige Kristiina Heinmets.
Võeti vastu Eesti naiste IX kongressi Manifest.

Kokkuvõtte kirjutas Merle Saviauk

Tutvu manifestiga!

EESTI NAISTE IX KONGRESSI “NAISED EESLIINIL” MANIFEST

17. veebruaril 2023. aastal sai jätku eelmisel aastal väga populaarseks osutunud üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Sel aastal keskendutakse roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Kas rohejuttu on juba liiga palju?

Ürituse avas EENA president Merle Saviauk, kelle sõnavõtust jäi eelkõige kõlama mõte, et kuigi roheteemadest räägitakse viimasel ajal juba suhteliselt palju, siis on siiski oluline, et ka EENA programmiga jätkaks, sest probleemid on ikka veel aktuaalsed ja seega tuleb jõuda võimalikult paljude inimesteni, sest igaühe, ka väike, panus loeb. Teekond rohelise maailmani on alles alguses ja selleks tuleb roheteemadega ülemaailmselt tegeleda. EENA aitab naistel üle maailma häält ja julgust leida, et juhtpositsioonidel ja otsustavates rollides meestele tervislikku konkurentsi pakkuda, sest naiste mõtteviis on tihtipeale leidlikum ja jätkusuutlikum.

Lihtsuses peitub võlu

Seejärel sai sõna projekti patroon ja roheettevõtja Stella Soomlais, kelle loost toon välja mõtte: lihtsuses peitub taaskasutus. Mida lihtsamad disainitud tooted on, seda tõenäolisem on nende taaskasutus ka tulevikus, sest neid on lihtsam parandada ja vajadusel ka ümber teha. Ettevõte on justkui laps, kelle jaoks tuleb teha ainult parimaid ja jätkusuutlikumaid otsuseid. Stella pakub klientidele võimalust tooteid nii parandada, rentida kui ka müüki tagasi tuua. Loovad lahendused on ta leidnud ka materjalijääkide kasutamiseks, millest saavad töötoas osalejad näiteks piitsasid valmistada.

3 jalaga taburet = meeskond, keskkond, kogukond

Ürituse toimumiskoht oli valitud põhjusega. Tegemist on keskkonnasõbraliku toitlustusettevõttega, mille omanik Kristjan Peäske näitab ülimat hoolivust nii oma töötajate kui ka keskkonna suhtes. Lisaks Lore Bistroole on Kristjan ka Lee restorani ja Freya foodbari omanik. Tegemist on suure südamega mehega, kes hindab nii kohaliku tooraine väärtustamist kui ka oma meeskonda. Kristjan lähtub oma töös kolme jalaga tabureti põhimõttest, kus meeskond, keskkond ja kogukond on võrdselt olulised. Kui meeskond ei tunne ennast päriselt väärtustatu ja hinnatuna, ei saa ka laiemalt keskkonnale ega ka kogukonnale pühenduda. Tihtipeale öeldakse, et töö- ja eraelu tuleb lahus hoida, kuid tegelikult on need tänapäeval aina enam põimunud ning kui eraelulisi asjaolusid ei teata, siis on raske ka tööelulisi probleeme päriselt lahendada. Oluline on nii paindlikkus, vaimse tervise eest hoolitsemine kui ka päriselt inimeste vastu huvi tundmine ja neist hoolimine, sest toetav keskkond on kõige alus. Näiteks viib Kristjan meeskonna taluperemeeste ja nende maadega tutvuma, kust neile toorained tulevad. See väärtustab kogukonnatunnet, kasvatab usaldust ja näitab hoolivust.

Koostöö

Soojad tervitussõnad ütles ka programmi partneri EVEA (Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon) asepresident Marina Kaas. EENA-l ja EVEA-l on tegelikult laias laastus sama eesmärk – rohepisiku populariseerimine. Kui EVEA kaitseb ettevõtjate huve laiemalt, siis tänu EENA-le on võimalik saada ettevõtjatelt otse praktilist tagasisidet ja kuulda murekohtadest, mida on tänu koostööle võimalik reaalselt lahendama hakata.

Edutiimid

Ka sel aastal on osalejatel võimalik edutiimidega liituda. Edutiimid moodustatakse igas linnas toimuva roheettevõtluse seminari käigus. Edukast osalemisest rääkis eelmise aasta osaleja Mirell Merirand. Kui alguses oli Mirell tiimi edus pigem skeptiline, siis tegelikult aitavad erinevate inimeste nägemus ja nõuanded väga palju, sest teemat vaadeldakse värske pilguga ja seetõttu võivad tekkida täiesti uudsed küsimused, mis aitavad ideed veelgi paremaks muuta.

Ideed lendu

Päeva teises pooles tutvustas programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen juba lähemalt nii programmi kui ka eesootavaid üritusi. Programmi eesmärk on iga üritusega aina rohkem südameid roheliseks muuta, sest see on reaalsete muutuste aluseks. Päeva lõpus toimus disainispurt, mille viisid läbi Ester Eomois (EBS) ja Madeleine Tults (FutuHub). Gruppides otsiti vasutseid ja lahendusi olulistele roheteemasid puudutavatele küsimustele. Kuna sel aastal on programmi rõhk praktilisusel, siis tuli eelkõige mõelda just konkreetsele tegevuskavale, kuidas ettepanekuid ellu viia. Kõiki vastuseid arvestades valmib kokkuvõte, mis esitatakse Eesti poliitilistele parteidele ning ettevõtlusorganisatsioonidele. 

Tegemist oli väga inspireeriva päevaga ja mõtteid elluviimiseks oli küllaga. Naised on loovad ja koostöös suudame kindlasti näidata, et roheliselt on võimalik!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele üritus võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS, Lore Bistroo.

Loe lähemalt ja registreeru sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Fotod: Anastassia Lysenko

Kõige kogukam daam Pärnus näitas oma argipäeva.

Pärnu talvine asukas Eva ei jää jõe kaldal kellelegi märkamata ning temata oleksid pärnakad külmal ajal plindris. Eva päästab, tõrjub, murrab ja seab paika märgid turvaliseks liiklemiseks. 1980. aastal Soomes ilmavalgust näinud Eva on pisut vähem kui 60 meetrit pikk ja tal on klassi: 1A Super. Teised strateegilised mõõdud: laius pea 13 meetrit ja süvis ca 4 meetrit. Pärnu klubi naised uurisid jäämurdja Eva-316 pardal nii generaatoreid, jahutusseadmeid, ajameid, kambüüsi, kaptenisilda, juhtarvuteid, kajuteid ja saunagi. Meeskonnalt anti kaasa sõnum: merenduses on ka naistele tööd, olge aga julged mereakadeemia erialadega tutvuma.

Tekst: Siiri Erala

Eesti-Ukraina naiste arenguringid

EENA ettevõtlikud naised alustavad projektiga, mille eesmärgiks on pakkuda tuge põgenikest ukrainlannadele Eestis ettevõtlikkuse ja eneseteostuse arendamisel.

Eesti-Ukraina projekt toob kokku meie endi kohalike klubide naised, Ukraina naised antud piirkondades ning ka videosildade vahendusel meie partnerorganisatsioonide BPW Ukraine ja Divergent Women naised.

Projekti tegevused:

1. teemakohased veebiseminarid, ca 10 tk 2023. aasta jooksul
2. piirkondlikud arenguringid läbi 2023, kuhu on kaasatud 100- 150 ukraina naist üle Eesti. Arenguringides arendame edasi BPW edutiimide metoodikat, koolitame EENA naiste hulgast arenguringide juhid ja määrame piirkondlikud juhid, kes viivad läbi kohtumised oma kodukohas.
3. ukraina naiste toetamine uute ettevõtete loomisel koostöös Garage 48 ja MTÜ Pagulasabiga.

Ootame kõiki liituma arenguringide juhtidena, koolitus toimub zoomis 7. ja 8. märtsi õhtul.  Koolituse viib läbi Signe Vesso.

Koolitusele saab registreeruda https://bpw-estonia.ee/event/eesti-ukraina-naiste-arenguringide-juhtide-koolitus/  

Küsi lähemalt ester.eomois@ebs.ee  või oma piirkonna juhilt.

Projekti avaüritus toimub 20.veebruaril restoranis Slava Ukraina.

Registreeruda saab SIIN

Projekti naiskond:

Projekti eestvedaja  EENA poolt Ester Eomois

Ukraina poolne projektijuht Yelyzaveta Puzyrevskaya, Divergent Women Ukraina Eesti rühma juht

Kujundused ja reklaammaterjalid Merle Koop

PR, meedia, kommunikatsioon- EENA kommunikatsiooni meeskond+ Ukraina naiskond

Projekti veebiseminaride naiskond: Leena K, Anu Ruut, Riina Piigli, Reet Villig

Projekti arenguringide ideestik ja koolitajad:  Signe Vesso ja Mari Kooskora

EENA Äriklubi korraldas ajaloolise esimese Naisettevõtjate Ärihommiku

Bolti kontor 14. detsembril, 2022. aastal kell 08.00. Ruum on täis naisi, nende sigimist ja sagimist, sekka naeru ja uusi tutvusi – see on avaakord EENA Äriklubi kvartaalsetele Naisettevõtjate Ärihommikute sarjale.

Tegusatele naistele omaselt alustati kolmapäevast varahommikut ühise hommikusöögi ja networkinguga. Just see – networking – saigi Ärihommikute sarja esimese sündmuse läbivaks teemaks. Ei ole ju kellelegi uudis, et eestlane on küll kõva töötegija, kuid uute inimestega kergekäeline tutvuse loomine on vähestele meist loomuomane. Selleks, et naisi networkingu avamerele mitte aerudeta hulpima jätta, anti kõikidele osalejatele jäämurdmiseks kätte bingo-mäng, kus vajalike ruutude täitmiseks sai mõnusalt juttu ajada ja eesmärgipäraselt uusi tutvusi luua. Kõige kiiremal naisel jäi viimaseks täidetavaks ruuduks „Leia keegi, kes on läinud pankrotti“ vaid pelga pooletunnise mänguaja möödudes. Õnneks märkas ta selle kohutava protsessi läbinu kohta mõtteid pärida just õigelt inimeselt ning esimese bingo-täitja auhind oligi auga välja teenitud. Palju õnne veelkord, Tiina Mitt! 

Seejärel suunduti saali ning alati särav ja energiline hommikujuht Katrin Hinrikus (Täitsa Pekkis Akadeemia ja podcast) juhatas sisse networkinguteemalise paneeli.

Paneelvestluses puuriti nii vestlust juhtinud EENA Äriklubi presidendi Kris Leinatamme (Inspiratsiooniraamatukogu OÜ asutaja) kui ka osalejate endi küsimustega networkingu kogemuste kohta sellistelt ägedatelt naistelt, kes ei ole võõrale ligi astumisest iial numbrit teinud ja seetõttu võib neid õigustatult sarinetworkijateks nimetada.

Nimelt on Kadri Tuisk (Clanbeat OÜ, Aasta Noor Naisettevõtja 2021) oma startupile rahastust otsides pidanud häbita ligi astuma igasuguse staatusega investoritele; ka Kirke Leinatamm (Scopus OÜ) ja Signe Ventsel (Brandmoon OÜ) ei ole saanud endale lubada mitte mingit tagasihoidlikkust ei siin- ega sealpool riigipiiri.

Kris Leinatamm alustas paneeli sissejuhatava mõttega networkingu kohta: “Networking on kunst luua ühisosa enda ja oma vestluspartnerite vahel.” Sellest mõttest kantuna hakkas saalis kunstiloome ja läbi paneelvestluste lendas õhku rohkelt häid mõtteid, ideid ja inspiratsiooni.

Mõned nopped, mis networkimise puhul esile toodi:

• Networkimine on teadlik edu pant – põhjalik eeltöö ja enda eesmärgi püstitus on väga olulised, et saada vestlustest ja kontaktidest maksimum
• Tee ennast nähtavaks
• Jää alati ausaks ja siiraks, võlts nähakse läbi
• Osalemine networking-üritusel ei ole ainult uute kontaktide leidmine, vaid ka kohtumine iseendaga leidmaks uusi ideid ja mõtteid ka enda jaoks
• Nimede meeldejätmisel kasuta nutikaid nippe, mis Sinu enda jaoks töötavad ja kasuta neid teadlikult – näiteks tabeli koostamine, kuhu lisaks nimele ja ettevõttele lisad ka muid detaile, mida hiljem oleks hea kasutada sama inimesega uuesti kontakti võttes
• Silmas-silma kohtumiste mõjuefekt on tugevam kui online-kontaktid – võimalusel kohtu inimestega ja suhtle otse
• Mis on sinu kiiks, millega sa meelde jääd? Mõtle sellele ja too see välja, kasuta teadlikult. Kui Signe näiteks on spordifanatt ja piparkookide armastaja, siis Kadri toob alati välja enda tugeva sümpaatia pandade vastu
• Kas sul on liftikõne? Mis see on ja mida sisaldab? Ideaalis sisaldab see Sinu tegevusvaldkonda, mõnda huvitavat nüanss Sinu isiku kohta ja kuidas saad kasulik olla ning millega lood väärtust. Kui valmis mõeldud, siis ainult harjuta, harjuta, harjuta ning kasuta!
• Networkimisel investoritega ära võta neid kui liikuvaid rahapakke, kõik me oleme inimesed, ole ehe ja inimlik kõigiga samamoodi
• Naisena kasuta oma ehedust ja siirust, see mõjub loomulikult ja tekitab usalduse – usaldus on aga eduka koostöö aluseks
• Ära pelga komplimente teha! Ütleme teineteisele hästi, kui märkame ilu
• Kui märkad, et mehed pidevalt näevad sind networkimise ajal natuke muud moodi, kui ärikontakti, oli Kadri nõuanne väga lihtne – osta endale kihlasõrmus! Lisaks sellele, et mehed saavad konkreetse sõnumi, sõlmid ka iseendaga väga ilusa kokkuleppe – olen abielus iseendaga 

Lisaks paneelile oli avatud networkimis- ja hommikusöögiala, inspiratsiooni- ja hea enesetunde ala, kus sai näha Äriklubi liikmete ettevõtete stende. Lisaks osutus ka äärmiselt populaarseks kaks tahvlit – ühele sai kirjutada, mida ise pakud ja teisele sai kirjutada, millist koostööpartnerit otsid. Järgmine kord on kindlasti vaja suuremaid tahvleid! Kuid õnneks ei mõjutanud see midagi, kuna igaüks sai registreerides ligipääsu kõigele, mis tahvlile oli kirjutatud. Seega jätkus paljudel ka kodutöö pärast üritust – käia kõik kontaktid uuesti läbi ning vaadata, ehk veel klapib kellegi pakutu või on võimalus uueks koostööks!

Just see viimane ilus sõna – koostöö – saab olema järgmise ürituse põhiteemaks. Seda sai mainitud ka ärihommikul ning Kris oli leidnud järjekordse ilusa definitsiooni koostöö mõistele. Igatsugu definitsioonid tunduvad küll väga koolilikud ja kuivad oma olemuselt, kuid sealt võib välja noppida väga häid ideid! Nii, nagu andis definitsioon networkimisest mõtte-ja kõneainet paneelis osalenutele sel korral, ehk annab ka koostöö definitsioon mõtteainet juba ette järgmiseks äriklubi ürituseks. Mis tuleb Sinu jaoks siit mõistest väga olulisena välja?

Koostöö on järk-järgult arenev protsess, mille käigus kaks või enam osapoolt panustavad ühistegevusse, seejuures teineteist täiendades ja vastastikku rikastades eesmärgiga saavutada saavutada vähemalt üks jagatud eesmärk.

Selleks, et seda omakeskis jälle arutada ning loodetavasti targemaks saada ning inspiratsiooni leida, kutsume teid kõiki osalema 8. märtsil juba teisel Naisettevõtjate Ärihommikule, mis saab toimuma samuti Bolti kontoris.

Leia infot ja osta pilet märtsikuu üritusele – https://fienta.com/et/s/naisettevotjate-arihommik-by-eena-ariklubi

Ürituse fotogaleriid saab vaadata SIIT.

Täname kõiki esinejaid, korraldajaid ja osalejaid! Oli igati kontaktiderohke ja inspiratsiooni täis hommik.

Tekst: Maris Kaer (Profee OÜ asutaja), Kris Leinatamm, Kirke Leinatamm

Fotod: Gertrud Alatare 

Tartu klubi alustas uut aastat

EENA Tartu klubi uue aasta alguse pidu toimus 5. jaanuaril väljasõiduga Viljandimaale, Kolga Jaani.

Ürituse korraldajateks olid Kärt, Ülle ja Merle, võõrustajaks oli Reimani kohvik ja tema lahke pererahvas.

Õhtu oli meeleolukas, kandidaatliikme staatusest sai täieõiguslikuks klubiliikmeks Ly Kubenko, edastati uudiseid ja teateid ning edasine õhtu jätkus juba meeldivas seltskonnas gurmee toitu nautides.

Õhtut aitas sisustada showbaarman ja kokteilimeister Tarmo Piir, nippe piparkookide kaunistamiseks suhkruglasuuriga jagas Ülle Järv, tuntud filmide ja teleseriaalide teemalise muusikaviktoriini viis läbi Kärt Pedoksaar.

Kokkuvõtte tegi Merle Saviauk Tartu klubist

BPW Tartu naised otsisid Tartu Ülikooli muuseumist õnne valemit

13. detsembril 2022 veetsid Tartu naised talvise õhtupooliku Tartu Ülikooli Muuseumis, et mõtiskleda õnne erinevate tahkude üle. Näitus “Palju õnne!?” jutustab heaolust, vaimsest tervisest ja tasakaalust nii inimeste endi sees kui ka omavahelistes suhetes erinevatel tasanditel.

Muuseumi juht ja BPW pikaajalise liikme Jaanika Andersoni eestvedamisel tutvuti näituse interaktiivsete teostega ning tehti läbi kaks mängu, mis aitasid mõista teineteise erinevusi ja tekitasid huvitava diskussiooni koosviibijate seas.

Kui esimeses mängus pidid naised vaid viiest legoklotsist ehitama pardi, said kõik positiivse üllatuse osaliseks, et nii väheste vahenditega on võimalik mitmeid versioone ellu kutsuda – lähenemised olid väga erinevad, aga lõpptulemused huvitavad ja kõik omamoodi täiuslikud. Mängu sügavama tähenduse võttis kokku külalistemaja perenaine Ülle: “Kui palun oma toateenindajatel toad ära koristada, ei peaks ma neile mitte ette näitama, kuidas seda teha, vaid julgustama neid ise otsustama, kuidas ülesandele läheneda soovivad. Tähtis on ju vaid tulemus.”

Teises mängus valisid kõik endale ühe emotsiooni ning järjestasid end teiste sõnu teadmata ühte ritta. Ootuspäraselt olid positiivse alatooniga sõnad eespool ning negatiivsed viimaste seas, kuid omaette diskussioon tekkis sõnade tähenduse üle, sest iga inimene tajus emotsioonide tähendust veidi erinevalt. Taaskord saime kinnituse, et nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja tunnetusi.

Täname Jaanikat ja Tartu Ülikooli muuseumi, et saatsite meid jõuluajale vastu õnnelikumate ja mõistvamatena ning soovime palju edu Euroopa Aasta Muuseumi auhinnale kandideerimisel.

Pärnu klubi õppis vaimu toitmist ja võttis aasta kokku

Detsembri alguses võõrustas EENA Pärnu klubi Endla Teatrikohvikus toimunud kohtumisõhtul “Terves kehas terve vaim”nii klubikaaslasi, meie edutiimide liikmeid kui huvilisi väljastpoolt organisatsiooni.

Oma teadmisi jagas toitumisnõustaja Triin Muiste, kes keskendus oma ettekandes sellele, milline mõju on toiduvalikutel meie vaimsele tervisele. See, mida ja kuidas süüa, mõjutab meie tervist, sealhulgas vaimset tervist, aga ka vastupidi – vaimne tervis mõjutab seda, kuidas ja mida me sööme.

Kohtumisõhtul saime teada, kuidas vältida keskmise eestlase kombel enese haigeks söömist ja muuta vaimset tervist toetava toidu tarbimine oma igapäevaelu normaalseks osaks.

Triin Muiste on toitumisterapeut ja elamuskoolitaja, kes usub, et tervislik toitumine peab olema nauditav! Igapäevaselt toimetab Triin oma ettevõttes Triinu toidumaailm, kus tegeleb kokkamiskoolituste korraldamise ja läbiviimisega, toitumisalaste loengute pidamise ning toitumisteraapia-alaste nõustamistega. Lisaks oma igapäevatööle on Triin juba pea kümme aastat lektoriks Annely Sootsi Koolituse Tervisekoolis, tegutseb Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuses ning on mentoriks lastele suunatud programmis Meelte kool.

Triin on välja andnud ka mitu retseptiraamatut. Viimane neist “Nauding köögiviljadest” ilmus 2022. aastal ja kohtumisõhtu lõpuks leidis toidutarkusi täis teos tee nii mõnegi jõuluvana kingikotti. Raamat on praegu müügil Apollo raamatupoes, Rahva Raamatus ja Selverites.

Retseptid raamatus “Nauding köögiviljadest” on põnevad, lihtsad ja äärmiselt maitsvad ning olles sealt juba mitut rooga ka ise proovinud, julgen kinnitada, et rõõm köögiviljadest jõudis nii keha kui vaimuni.

Et hoida toituteemat fookuses, möödus söögilaua taga ka Pärnu klubi jõuluõhtu, mil võtsime 2022. aasta kokku ja tegime plaane uueks aastaks. Meie võõrustajaks oli Pärnu klubile juba armsaks saanud restoran Mon Ami, kus aja jooksul oleme korraldanud nii mõnegi avatud kohtumisõhtu ja võõrustanud aktiivseid ning ettevõtlikke Pärnumaa naisi.

Tekst: Pärnu klubi

Foto: Kadrin Kahu

Rannamõisa klubi võttis aasta kokku

Rannamõisa naised valisid kõige tuisusema päeva detsembris ja kogunesid aastalõpu pidulikule õhtusöögile 12.detsembril sündmuskeskuses Vatican, et Merle Palmiste monoetenduse saatel “Ala(s)ti Palmiste” nautida head seltskonda ja panna punkt 2022 aastale.

Hilisem kohtumine meie teatridiiva Merle Palmistega andis vastused kõige põletavamatele küsimustele, mis etenduses veel vastuseta jäid. Kolme roosiga proua Palmistele soovisime jätkuvaid loomingulisi ideid, mängukirge ning palju armastust.

Ühtlasi tänasime meie eelmiste hooaegade presidenti Inge Strahovit ja tervitasime Rannamõisa rinnarosetiga uusi klubiliikmeid.

Uus aasta toob uued väljakutsed. Kaunist jõuluaega ja meeleolukat aastavahetust ning toredate kohtumisteni uuel aastal!

Tekst: Elina Konsa, Rannamõisa klubi 

EENA juubelisündmustel osalesid väliskülalised kümnest riigist

EENA 30. juubeli pidustuste eelõhtul saabusid Tallinna väliskülalised kümnest riigist. EENA president Ester Eomois ja Tallinna klubi liige Virve Poom tervitasid delegatsioone nii Iirimaalt, Islandilt, Leedust, Lätist, Maltalt, Norrast, Singapurist, Soomest, Šveitsist ja Ukrainast.

Oma õnnitluse saatis EENAle ka BPW ülemaailmse organisatsiooni president dr Catherine Bosshart. EENA juubeli puhul võttis nii konverentsil kui galal sõna BPW Euroopa koordinaator Anu Viks.

Kohal olid ka BPW Euroopa koordineerimiskomitee liikmed Gudrun Jakobsdottir Islandilt ja finantsjuht Carmen Taheny Iirimaalt ja Sheeran Kim Šveitsist.

EENA 30. juubelipeo eelõhtul, 11. novembril toimus ühine õhtusöök restoranis Dominic, kus lisaks väliskülalistele osalesid ka meie noorima klubi EENA Saaremaa ja nende mentorklubi EENA Äriklubi liikmed.

EENA 30. juubelile pühendatud konverentsi 12. novembril avas Ukraina suursaadik Eestis Mariana Betsa, kes tunnustas meie organisatsiooni tööd Ukraina abistamisel ning soovis edu edaspidiseks.

Konverentsi kolmas paneel oli pühendatud rahvusvahelistele kogemusele. Elavas diskussioonis osalesid Ester Eomois (EENA president) Anu Viks (BPW Euroopa koordinaator ja EENA Tallinna klubi liige), Mariella Camilleri (BPW Malta president), Jóhanna Kristín Tómasdóttir (BPW Reykjavík president, Island), Sheerah Kim (BPW Euroopa & Noorte BPW kommunikatsioonijuht ja BPW Šveitsi esindaja).

Vaata ka meeleolukat fotogaleriid siin postituse all.

Tekst: Külli Kodasmaa, EENA Pärnu klubi liige ja EENA kommunikatsioonijuht

Mõeldes neile, keda me ei ole kohanud

Käes on hingedeaeg, aeg, mis viib mõtted neile, kes meie seast lahkunud, tuues kaasa erinevaid tundeid, aga ka tänulikkust, et need lähedased on meie eludes olnud.

24. oktoobril oli võimalus teha üks heategu ja mõelda neile, keda me ei ole kohanud. BPW Rannamõisa klubi liikmed Kristi, Inge, Signe, Algi, Kerti ja Carmen meisterdasid MTÜ Vaikuse Lapsed töötoas mälestuskarpe. Karbid meisterdati papist, mis kaeti dekoratiivse paberiga (tapeediga) ja varustati kaane sidumiseks paelaga. Viimane lihv anti karpidele väikeste armsate detailidega.

Südamega valmistatud karpidesse pannakse küünal, väike mänguasi ja soe käsitööna valminud tekike. Mälestusesemed kingitakse haiglas või sünnitusmajas lapse kaotanud vanematele aitamaks neil oma beebit mälestada.

Nii mõnigi osaleja on öelnud, et karbi valmistamise protsess on olnud omamoodi teraapilise iseloomuga!

Töötuba juhendas Ave Liiv.

Tekst: Signe Tamm, Rannamõisa klubi 

Rannamõisa klubi rahvusvahelisel muusikapäeval MUBAs

1.septembril 2022 avati Tallinna Muusika- ja Balletikool ehk MUBA. Rahvusvahelise muusikapäeva raames võtsid Rannamõisa Ettevõtlikud Naised ette külaskäigu unikaalse arhitektuuri ja sisekujundusega MUBAasse.

Koolis õpib ligi 700 õpilast, kelle käsutuses on 120 muusikaklassi, 6 tantsustuudiot, suur 450 istekohaga saal, 2 kammersaali ja blackbox, 2 foonikaga helistuudiot, õpilaskodu, ujula, imeline sisehoov. Muidugi on koolis söökla, sh võimalus õpilastel endil süüa teha, raamatukogu ja veel palju põnevat. Kõik on tehnika viimase sõnaga sisustatud. Ruumide topeltuksed ei lase muusikal klassist välja kosta. Põnevad olid koridoris puhkenurgad ja seintes olevad joogiveevõtu kohad.

Sisehoovis oli  mõnus vaikus. MUBA maja “Vaikuse aia” projekti autor on Austria arhitektifirma Atelier Thomas Pucher. Hoovi kaunistas kunstiteos HELIX. Saime teada, et alustati traditsiooniga, kus uute õpilaste kooli vastuvõtmise tseremoonia toimub just  kunstiteose sees. See moodustab nagu kaitse uutele õpilastele.

1,5 tunnine ekskursioon möödus kiiresti ja oli ääretult põnev.

Igal reedel kell 13:30, v.a koolivaheaegadel, ootab aga MUBA külla – toimuvad õpilaste kontserdid. Kõik on oodatud!

Samuti on võimalik soovi korral majaga tutvuda, registreeri end kirjutades sooviavaldus muba@muba.edu.ee

Tekst: Sirje Lehtmaa, Rannamõisa klubi 

Fotod: Kaie Sestverk ja Kerti Einberg, Rannamõisa klubi

Ettevõtlusnädalal startis Pärnus kolm edutiimi

Pärnu klubi korraldas ettevõtlusnädala raames edutiimi kontseptsiooni tutvustava ürituse, mille eesmärgiks oli kohale tulnud naistest kohe ka edutiimid moodustada.

Suur rõõm oli näha, et kokku tuli veid üle 20 aktiivse ja ettevõtliku naise, kes ledsid edutiimi idee hea ja kasuliku olevat ning suur osa neist liitus kohe ka edutiimiga. Esimesed kohtumised on tänaseks juba peetud, ning pakatavat energiat, uusi äriideid ja toetavat suhtumist omavahel jagatud.

Suur tänu Pärnu klubi uuele presidendile Riina Tomastile, kes üritust vedas. Tänud kuuluvad ka Tartu klubi liikmele Riina Piiglile, kes sõitis isiklikult Pärnusse kohale ja tutvustas edutiimide kontseptsiooni. Aitäh Äriklubi liige Ebe-Liis Rattasepp, et jagasid meiega video vahendusel Äriklubi tegemisi ja rääkisid sellest, kuidas Äriklubi on edutiimi meetodi oma liikmete kasuks tööle pannud.

Viimasena rääkis oma edutiimi kogemusest ja sealt saadud kasust ning tugimisest Kadri Manilets, kes osales Pärnu edutiimis eelmisel hooajal. Kadri lööb kaasa ka sel hooajal, sest ta teab, et edutiim aitab teda edasi ning seekord on tal eesmärgiks oma toimivat ettevõtet suuremaks kasvatada.

Tekst: Pärnu klubi

Foto: Riina Tomast

Väärtuspõhine ettevõtlus ehk Äriklubi naised Tallinna Ettevõtluspäeval

Eelmise nädala teisipäeval, 27. septembril toimus Viru Konverentsikeskuses Tallinna Ettevõtluspäev ja selle aasta teemafookus oli väärtuspõhisel ettevõtlusel.

EENA Äriklubi naised Signe Ventsel (Brandmoon OÜ), Katrin Hinrikus (Täitsa Pekkis Akadeemia ja podcast), Kirti Kooser (Be More Superfood) ja Kris Leinatamm (Inspiratsiooniraamatukogu OÜ, EENA Äriklubi president) arutlesid, mis saab siis, kui ideest väärtust luua kasvab välja äri.

Taust

Jutuks tuli väärtuspõhine ettevõtlus, kuidas koostööst tekib sünergia ja mida see ärile finantsiliselt juurde annab; miks suundumine kvantiteedilt kvaliteedile on tee, mida tasub jalge alla võtta; kuidas hoida väärtust jätkuvalt oma äriidee fookuses; mida teha, kui väärtusfookus kipub kaduma ja paljust muust.

Milline roll on väärtustel oma ettevõtluse loomes ehk kuidas kõik alguse sai?

Signe: Koolitades ettevõtteid ja meeskondi ja juhtides tööandjabrändi projekte toon arengupartnerina läbi enda teadmiste ja kogemuste organisatsioonidesse muutusi. Saan öelda, et meil kõigil on hirmud ja seda ka tippjuhtidel, kuid hirmule vastu saab vaid teadlikkusega. Pannes kirja just need väärtused, millest ise juhindud, muutub nii äri kui ka ettevõtluses tegutsemine selgemaks – klientide ja koostööpartnerite valik lähtubki juba sinu kirjapandud väärtustest. Olles tegutsenud viimased 15 aastat ühes kõrgharidusasutuses, tõukas minu tollane juht heas mõttes mind liikvele ja ma hakkasin ettevõtjaks. Unistus ja mõte oli alati olemas olnud, aga tegudeni polnud seni jõudnud. Ühel hetkel aga elu ise müksas mind ja olen selle eest enam kui tänulik. Kuid miks? Tahan ise mõelda, olla loov, teha täpselt nii nagu mina näen, et on parim – ja seda kõike ettevõtjaelu mulle ka pakub.

Raamatusoovitus: Brené Brown „Dear to lead“

Katrin: Täitsa Pekkis podcasti ja Akadeemia juhtides loon täna läbi enda julguse ja autentsuse muutust inimestes. Ühel hetkel olin kohas, kus tundsin, et kõik läheb pekki. Mul tekkis aga küsimus, et kas ma tõesti olen ainus, kellel kõik pidevalt pekki läheb? Äkki on veel selliseid inimesi ja kuidas nad olukordadest välja tulevad? Seda uurides nägin, et muidugi on ja nii liikus mõte edasi telesaate loomisele. Kunagisele teletöö kogemusele tuginedes mõistsin, et see on üsna suur amps, kuid siis avastasin podcasti võimalused. Ma soovisin siiralt teha midagi, mis oleks endale lahe ja huvitav, looks väärtust ning meeldiks ehk paarile inimesele veel. Täna on meil aga üle mitme miljoni kuulamise ja üle 4 aasta on kestnud selline vinge sõit, millist ei oleks enne alustamist iial uskunud. Huvitav fakt: Kris Leinatamm oli üks esimesi saatekülalisi, ja teadmatusest, et podcast on videopildita helifail, saabus salvestusele täismeigis 🙂

Kirti: Muutused, ja sellest johtuvalt ka tõuked ettevõtlusega alustamiseks said alguse 2014. aastal koos poja sünniga. Teadsin, et endisel viisil ma enam jätkata ei saa. 2017. aastal asutasin ettevõtte Be More, mis tõusis sügavast soovist ise tervisevaldkonnas midagi ära teha: tõsta inimeste teadlikkust ja pakkuda väärtust ka väga heade tervisetoodete näol. Väärtustel on minu ettevõttes väga suur roll ja mul on hea meel tõdeda, et meie meeskonnaga on liitunud inimesed, kes neid jagavad, ehk on tasakaalukad ja hindavad tervislikke eluviise. Olen selle eest siiralt tänulik. Aga ma ei saakski teisiti, sest vastasel juhul tekiks väärtuste konflikt.

Jälgi südant ja raha tuleb?

Katrin: Ettevõtjana tuleb raha enda põhiväärtuste hulka lisada, siis muidugi tuleb 🙂 Samas on tähtis ennast ja oma ettevõtet näha eraldiseisvatena – mina ise, näiteks, taipasin üsna hiljuti, et „Täitsa Pekkis“ ei olegi minu „laps“, vaid lihtsalt ettevõte, mida ma arendan.

Signe: Kui sa ennast tunned ja väärtustad, siis väärtustavad sind ka sinu kliendid. Nad näevad ja tajuvad seda ning tulemusena soovivad sinuga koostööd teha. Nii tuleb ka raha.

Palgatöö vs ettevõtlus …

Signe: Mõte sellest, et mul oleks aastas vaid 28 päeva puhkust, tundub täna juba liialt ulmeline. Ma tahan olla iseenda boss: valida töötegemiseks nii aja, koha kui inimesed. Siinkohal on tähtis hoida fookust, sest keegi ei tule ettevõtjale ütlema, mida ta peaks tegema. Seega fookus, fookus, fookus – liigu edasi oma rajal ja enda väärtustele tuginedes, loo seda, mida sina tahad luua ja ära muretse, mida teised mõtlevad. Oluline on meeles pidada ka kuldsed sõnad, mis aitavad vältida läbipõlemist: efektiivne tegutsemise vajab tarka taastumist ja teadlikku enesehoolt! Seega tehkem ettevõtlust tervislikult!

Kirti: Ettevõtluses on peamine säilitada enda sees rahu ja tegutsemistahe! Järjekindlus on see, mis viib edasi – kui sulgub uks, siis lähed aknast! Ole järjepidev ja enda eesmärkides kindel. Ust kinni panna on alati lihtsam, kui edasi tegutseda. Mina püüan näha alati ka pigem koostöövõimalusi mitte rivaalitsemist – Be More on väga heades koostöösuhetes ka oma konkurentidega.

Katrin: Kindlasti on ettevõtlus minu elu üks parimaid arenguprogramme. See toob nähtavale varjatud väljakutsed ja paneb sind igal sammul proovile. Sina ise pead võtma täisvastutuse. Fookuse hoidmine on tähtis, kuid mulle meeldib ka Kaido Kubri vaatenurk, et fookust ei saa hoida, vaid fookus tuleb igal ajahetkel uuesti ja uuesti teadlikult valida ja see on mind viimasel ajal väga hästi kandnud.

Tekst: Maris Kaer, Kris Leinatamm, Äriklubi 

Rannamõisa klubi Raplamaa rabade päeval päikesetõusu nautimas

Rannamõisa eenakad alustasid hoogsalt uut hooaega Raplamaa rabade päeval matkaga Mukri rabasse.

24. septembri varahommikul kogunesime RMK Mukri raba lõkkeplatsile, et sealt üheskoos alustada räätsadel Sooserva Retkede matkajuhi Anu Kaarega päikesetõusu matka üle raba. Elamus oli räätsadel kõndida üle lainetava ja õõtsuva maa, lisaks varahommikune temperatuur vaid 2 kraadi plusspoolel ja läbi udu kerkiv päikesekera.

On maa – aga ei kanna, on vesi – aga sõuda ei saa …

Raba on liigivaene, kuid stabiilne kooslus, mis on tingitud tema suurest isereguleeruvusest ja suhtelisest autonoomsusest ümbritsevate alade aine- ja energiaringi suhtes. Raba on suur veereservuaar, mis sisaldab vähe mineraalaineid ja hapnikku. Vesi ei kustuta hästi janu, on pruunikas ja happelise reaktsiooniga, kuid on puhas ja seda võib juua. Need ja mitmed teised tarkused said sel hommikul koos päikesetõusuga selgeks.

Rabasse tasub minna mõtteid puhastama ja jõudu koguma – just seal sünnivad head mõtted.

Aitäh Sooserva Retkedele ja matkajuht Anu Kaarele, kes on oma ala professionaal ja kellega julgeb iga hetk “luurele minna”.

Tekst: Elina Konsa, Rannamõisa klubi 

Foorum “Koostöös muudame maailma” 15.september 2022.

Foorum „ Koostöös muudame maailma“ toimus Ahvenamaa kruiisil ning seda korraldas ühendus „ Naised igast ilmakaarest“ koos EENAga. Foorumi eesmärgiks oli  tuua kokku erinevate naisorganisatsioonide esindajad, luua kontakte ja leida koostöökohti.

Foorumi eesmärk on leida Eesti naisorganisatsioonide ülesed koostöökohad, luua uusi kontakte ning arutada ühiskonna valupunktide üle.

             Teemad, mida foorumil käsitleti:

1. Kuidas hoida ja suurendada organisatsioonide aktiivset
ja tegutsevat liikmeskonda?

2. Millised on naisorganisatsioonide ülesed koostööteemad
ja võimalused koostööks? Kuidas seda teha?

3. Millised teemad ühiskonnas seoses naistega vajaks
suuremat tähelepanu?

4. Kuidas julgustada naisi meestekeskses ja
stereotüüpidest kubisevas ühiskonnas/organisatsioonis
võtma vastutust ja asuma juhtivatele kohtadele?

5. Kuidas motiveerida, inspireerida noorte liikmete
juurdekasvu ja osalust?

Maailmakohviku arutelu tulemusel toodi välja järgnevad
mõtted.

Foorumi „ Koostöös muudame maailma“ KOKKUVÕTE

1.Kuidas hoida ja suurendada aktiivset liikmeskonda

Tugeva liikmeskonna aluseks on oma liikmete usaldamine ja inspireerimine ning võimaluse andmine organisatsiooni arengusse panustada.
Liikmeskonda hoiab koos hea mainega organisatsioon, kus on värsked mõtted, samas on hoitud järjepidevuse traditsioonid. Organisatsiooni juhtnaiskond uueneb kindla perioodi järel.
Tugevate liikmetega organisatsioon on avatud, korraldab ka laiemale avalikkusele sündmusi, räägib oma lugudest ja on ühiskonnas eeskujuks.

2.Millised on naisorganisatsioonide ülesed koostööteemad ja võimalused koostööks? Kuidas seda teha?

Ühise koostöö jaoks on vaja esmalt kaardistada Eestis tegutsevad naisorganisatsioonid, nende peamised tegevusvaldkonnad ja eesmärgid. Täna tundub, et organisatsioonid tegutsevad veidi omaette. Koostöös on energia ja tugevus. Oluline on võrgustiku loomine, naiste kõrval ka meeste kaasamine ning ühise regulaarse tegevuse ( nagu näiteks koostöökogu) loomine.

Ühiste teemadena toodi välja peamised suunad:
• Naised juhtimises (ettevõttes, poliitika, ettevõtluses, muudes tööalastes tegemistes)
• Naiste probleemid ( vägivald, rõhutus, palgalõhe, madalad palgad nt õpetajad, sotsiaaltöö, 50+ tööhõive)
• Naiste enesearengu toetamine (eneseareng, julgustamine, naised erinevates vanuserühmades, uued oskused (nt investeerimine)

3.Millised teemad ühiskonnas seoses naistega vajaks suuremat tähelepanu?

Teemasid toodi välja palju, lähemalt on kõik ära toodud esitluse slaididel. Antud teemad on leidnud tähelepanu, kuid mitte piisavalt.
Pikemalt arutleti teema üle- üksikvanema hakkama saamine- see teema puudutab väga suurt osa naistest ning ka sellega haakuvad probleemid on seotud erinevate naisorganisatsioonide peateemadega. Toodi esile ka naistega seotud teemade käsitlemine ja sisu, vaja on muuta meediat, mis on nn meeste poole kaldu- nii teemade käsitluse hulga kui sisu osas.

4. Kuidas julgustada naisi meestekeskses ja stereotüüpidest kubisevas ühiskonnas/organisatsioonis võtma vastutust ja asuma juhtivatele kohtadele?

Oluline on teemasse kaasata praegused edukad naisjuhid ja ka poliitikud, kes oma kogemust jagavad. Juhtide järelkasvu koolitamine ja mentorlus toetab naiste rolli kasvu.
Meedia roll naiste esiletoomisel, stereotüüpidele tähelepanu juhtimine, nende ümberlükkamine ning positiivsetele lahendustele keskendumine.
Kandideerimistingimuste muutmine, personalijuhtide ja tippjuhtide koolitamine kaasavast organisatsiooni arendamisest.

5.Kuidas motiveerida, inspireerida noorte liikmete juurdekasvu ja osalust?

Noortele tuleb läheneda noortele oluluste teemadega ning noori endid kuulates ja kaasates, andes vastutust ning koostööd. Organisatsioonidesse tuleks hoida aktiivsena ja tegutsemises nn. Noorte sektsioonid. Liikmeskonna kasvatamine võiks alata juba varem, organisatsioonid saavad oma teemasid tutvustada põhi-ja keskkoolis. Toetavad erineva formaadiga tegemised nagu suvelaagrid, öö-ülikoolid, EL toetatud noorte projektid. Kaasata noori vabatahtlikena sündmusi, konverentse korraldama aga ka strateegiat arutlema. Kaasata ka neid noori, kes veel organisatsioonide liikmed ei ole.

Põhjaliku kokkuvõtte leiad SIIT

Kokkuvõtte koostas: Ester Eomois, EENA president

Eesti ettevõtlikud naised kuulutavad välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) tähistab sel aastal oma kolmekümnendat tegevusaastat ning  on taaskord hea meel välja kuulutada aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised.

Aasta naise tiitli kandjaks valib EENA igal aastal naise, kes on tubli äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal, kes on ettevõtja või ametinaine.

Möödunud aastal kuulutati aasta naiseks  olümpiavõitja Katrina Lehis ja  aasta nooreks naisettevõtjaks  noorte heaolu parendava startup ettevõtte Clanbeat asutaja ja tegevjuht Kadri Tuisk.

EENA juhatus kutsub ka tänavu üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi. Aasta naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes.

Samuti oodatakse aasta noore naisettevõtja kandidaate. Tiitel antakse naisele vanuses kuni 40 aastat, kes on viimase kolme-nelja aasta jooksul loonud ettevõtte, mis on omanäoline ja eristuv konkreetses valdkonnas ning tõstetud esile nii klientide kui ka kaubaturu teiste osaliste poolt.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlid kuulutatakse välja ja antakse üle 12. novembril hotell Radisson Collection konverentsikeskuses

toimuval  EENA 30 juubeliaastale pühendatud pidulikul galal.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja kandidaate saab  esitada                         

26. septembrist kuni 10. oktoobrini k.a Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni kodulehel  https://bpw-estonia.ee/esita-oma-aasta-naise-kandidaat/ .

Aasta naine

Lisainfo: Ester Eomois

EENA president 2018-2022

Ester.eomois@ebs.ee

Pärnu klubi sai hooaja alguses uue presidendi

Pärnu klubi alustas uut hooaega juba augustis. Kohtusime oma uue liikme Kristel Ollino juures – imelises Raeküla linnaosas asuvas mõnusas tagahoovis õunapuude all, kus vaatasime tagasi möödunud hooajale ja tegime juba usinasti plaane sügis-talveks.

Kristel on meie klubi aktiivne liige, kes tööalaselt tegutseb personalivaldkonnas. Lisaks sellele on tal coach. Jagasime kohtumisel sügiseootusi ja rääkisime teineteisele, kes millises koolis või koolitusel septembrist alustab. Ka Kristel suundus taas koolipinki ja alustas õpinguid Tallinna tehnikaülikoolis, valdkonnaks ikka personalitöö.

Katrin Kuntus, kes on Pärnu klubi president olnud juba enam kui 1,5 aastat, andis ameti üle Riina Tomastile. Oma ametiaega kokku võttes tänas Katrin sõna otses mõttes iga kokkusaamisele kohale tulnud klubiliiget personaalselt ja rääkis enesearengust, mida presidendiks olemine on talle pakkunud.

Soovime edu Pärnu klubi uuele presidendile Riinale, kes juba usinasti toimetab ja võttis oma esimeseks ülesandeks korraldada septembris avatud üritus minimalismi teemal. Esinejaks sedapuhku insvestor ja minimalistliku elustiili praktiseerija Liisi Kirch.

Liisi tegemiste kohta saab rohkem teada näiteks siit: https://investeerimisklubi.ee/minimalistlik-elustiil-praktikas-liisi-kirch/

Rannamõisa klubi alustab uut hooaega uue presidendiga

12.09.22 kogunes Rannamõisa klubi uue hooaja avakoosolekule Tabasalu kohvikusse Neiborhuud. Paberile sai hulgaliselt ideid ja mõttevälgatusi mida edasi arendada, et meil ikka huvitav oleks. Ja mis peamine, klubi valis endale uue presidendi – Algi Sinisalu. Alati särav ja energiline Algi oli klubiliikmete üksmeelne kandidaat. Palju õnne talle!

Rannamõisa klubi tänab Inge Strahovit, kes kandis klubi presidendi rolli 2019-2022. Aitäh, Inge!

Tekst: EENA Rannamõisa klubi 

4.juunil toimus Viljandimaal Lusika talus koos EENA Aastakoosolekuga erandkorras ka EENA volikogu. Kaunis, ehkki väga tiheda päevakavaga laupäev pakkus põnevaid hetki, mõnusat koosolemist ning rõõmu taaskohtumisest.

EENA väljasõidul Viljandimaale ja koosolekutel osales 116 EENA liiget, neist 57 oli kohal, volitusi oli 37 ja zoomis osales 22 naist.

Olulisemad teemad aastakoosolekul:

• EENA Saaremaa klubi loomine ja vastuvõtmine
• EENA klubide ja noorte tegevusaruanded 2021 (klubide presidendid), plaanid 2021-2022
• Projekti „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kokkuvõte
• EENA 2021. aasta aruanded:
  a. 2021. aasta tegevusaruanne – president Ester Eomois
  b. 2021. aasta finantsaruanne – juhatuse liige Maie Mängel
  c. Revisjonikomisjoni aruanne – Eda Holmberg
  d. 2021. aasta majandusaruande (sisaldab tegevusaruannet ja revisjonikomisjoni aruannet) kinnitamine.
• Liikmekandidaadi sisseastumistasu muutmine
• Presidendi roll, uute juhatuse liikmete lühike enesetutvustus ja uue juhatuse valimine. Uute revisjonikomisjoni liikmete tutvustus ja liikmete valimine
• Aktiivsete eenalannade tunnustamine (täpsemalt saab lugeda blogist https://bpw-estonia.ee/eena-tanab-2022-aasta-jooksul-enim-silma-paistnud-ettevotlikud-naised/)

EENA uus juhatus jätkab 12-liikmelisena. Uued juhatuse liikmed / EENA klubide esindajad on:
1. Tallinna klubi liige Eda Holmberg
2. Tallina klubi liige Kaire Luuk
3. Saarema klubi liige Grete Pastak
4. Pärnu klubi liige Külli Kodasmaa
5. Narva klubi liige Tatjana Stepanova
6. Rannamõisa klubi liige Carmen Soo
7. Võru klubi liige Merle Koop
8. EENA presidendist vabanenud kohale toimus hääletus. Oli 2 kandidaati, osalejad said valida ühe isiku vakantsele juhatuse liikme kohale.
▪ Otsus: juhatuse liige on EENA Tartu klubi liige Merle Saviauk

Juhatuses jätkavad (volitused kehtivad)
9. Tartu klubi liige Liina Helstein
10. EENA noorte esindaja Lisanna Elm
11. Äriklubi liige Reet Villing
12. Ettevõtlusklubi president Külli Meister

Aastakoosoleku protokoll on täismahus leitav SIIT

04.06.2022 toimus EENA väljasõit Viljandimaale. Lusika talus pidasime nii EENA volikogu koosolekut kui ka EENA aastakoosolekut ning valisime ka EENA-le uue juhatuse.

EENA juhatus jätkab tegevust 12-liikmelisena. Juhatuses jätkavad senised juhatuse liikmed EENA Äriklubi liige Reet Villig, EENA Ettevõtlusklubi president Külli Meister ja EENA noortejuht Lisanna Elm.

Uute liikmetena kuuluvad juhatusse EENA Tallinna klubi liikmed Eda Holmberg ja Kaire Luuk, EENA Saarema klubi liige Grete Pastak, EENA Pärnu klubi liige Külli Kodasmaa, EENA Narva klubi liige Tatjana Stepanova, EENA Rannamõisa klubi liige Carmen Soo, EENA Võru klubi liige Merle Koop, EENA Tartu klubi liige Merle Saviauk ja Liina Helstein.

Saame lähemalt tuttavaks nende mitmekülgsete esirea naistega.

Reet Villig

Olen EENA Äriklubi asutajaliige. Hariduselt ajaloolane, kuid viimased 25 a enne pensionile jäämist töötasin turismi- ja hotellimajanduse õppejõuna. Minu suureks kireks on aiandus ja reisimine. Olen 3 tubli lapse ema ja 4 lapselapse vanaema.

Eda Holmberg

Olen EENA Tallinna klubi liige, liitusin 5 aastat tagasi sooviga leida uusi väljakutseid ja panustada klubi tegevusse. Olen 2 aastat olnud Tallinna klubi juhtimise juures ja tegelenud ürituste korraldamisega. Jätkan Tallinna klubi juhatuses ja hakkan nüüd tegelema finantsilise poolega.

Igapäevaselt tegutsen ka  finants valdkonnas, olen osanik raamatupidamisteenuste firmas.  Vabaaja hobiks võib nimetada kultuurihuvi, armastan väga käia teatris, kontserdil, näitustel, muuseumides.

Külli Meister

Olen olnud EENA liige alates 1996 aasta. Vahepeal peatasin oma osaluse ja kui Lee Murrand jagas minuga ideed asutada ettevõtlusklubi, siis olin üks esimesi selle klubi liikmetest.

2020/2021 olin Ettevõtlusklubi president. Igapäeva tööna olen viimased 10 aastat olnud rahvusvahelises firmas Antalis regiooni Nordic & Baltics personalidirektor. Enne seda töötasin samas firmas Eesti ettevõtte tegevjuhina 17 aastat.

Mul on 2 täiskasvanud last, tütar ja poeg. Lapselapsi veel pole. Armastan teatrit, reisimist, merd  ja põnevaid seiklusi. Minu moto on: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ei ole lahendamatuid probleeme.

Merle Koop

Olen EENA liige alates 2019.a. maikuust, minu peamine panus klubisse on visuaalide kujundamine (aasta naise logo, juubelilogo, kutsed, tänukirjad, Rohejuhend, ajaloo raamat jms). Tegutsen graafika disainerina Vòrus oma ettevõttes GekoWeb ning olen alates 2021.a. sügisest ka Vòru klubi president. Olen kolme poja ema, (vanuses 14 -19), armastan uusi kogemusi ning leian end tihti uutes põnevates kohtades, seltskondades, tegevustes. Koos EENAga olen saanud teha palju seda, mida armastan.

Carmen Soo

Olen EENA Rannamõisa klubi liige. Igapäevaselt tegutsen haridusvaldkonnas koolieelse lasteasutuse juhina. Olen aktiivse  eluviisiga. Vabal ajal naudin looduses liikumist, tervisesporti ja teatris  käimist. Oma tegemistes lähtun põhimõttest, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.  

Kaire Luuk

Käisin oma esimesel BPW/ESTONIA EENA üritusel augustis 2017. See oli Kübarapidu, kuhu olid tulnud säravad naised Eesti eri paigust. Mulle tohutult meeldis, kuidas erinevate generatsioonide naised omavahel suhtlesid ning milline sünergia ruumis tekkis. Samal aastal ühinesin EENA Tallinna klubiga ja aastal 2021 olin ma ise kübarapeo korraldustiimis peakorraldaja. Olen siiralt tänulik selle kogemuse eest, mis EENA`s kaasa lüües olen saanud. Hea tunne on kuuluda organisatsiooni, kus kõigil on sarnased eesmärgid ja väärtused ja kus saan panustada oma õpitu ja kogemustega organisatsiooni tegevusse.

Olen kasvanud ja koolis käinud Ida-Virumaal Jõhvi külje all. Gümnaasiumis käies sain ma kiiresti aru, et õppides selgeks erinevad keeled ja minnes tööle turismisektorisse saan võimaluse avastada maailma suuremalt.

Rohkem kui 15 aastat oma elust olen elanud ja töötanud välismaal erinevates riikides. Töötasin külalissuhete ohvitserina kruiisilaevadel Ameerikas ning seilasin Bahama ja Kariibi saarte vahel mööda Kariibi merd. Õppisin Taanis, Aalborgi ülikoolis turismi ja ürituste ettevõtlust ning tulin Hollandis maailmameistriks doominode kukutamises.

Igapäevaselt töötan reisifirmas Kon Tiki reisijuhina ja Lääne-Harju Koostöökogus koostööprojektide koordinaatorina. Olen õnnelik sest saan teha tööd, mis paneb mul silma särama kuna reiside ja ürituste korraldamine on see mida olen õppinud ja naudin täiega ning reisimine on mul lapsest saati veres.

Puhkehetkedel meeldib mulle mere ääres ja metsas matkata, tantsimas käia, jalgrattaga sõita, tegeleda lilleseadega või nautida sõpradega head toitu ning veini.

Merle Saviauk

Tatjana Stepanova

EENA Narva klubi liige ja juba 22 aastat Narva Vanalinna Riigikooli direktor. Enne riigikooli asutamist juhatas ta üht teist Narva linna kooli ja oli sel ajal  kõige noorem koolidirektor.

Tal on oskus ajaga kaasas käia, ära tunda talle pakutud võimalused ning  realiseerida püstitatud eesmärgid, kaasates selleks oskuslikult inimesi ja vajalikke ressursse.

Tatjana loomuses on võtta ette ja pakkuda töötajatele  uut, põnevat ning isiklikuks ja kollektiivseks arenguks kasulikku. Ta ei pelga uusi väljakutseid, mis viivad ta mugavustsoonist välja, aitavad jõuda uute kõrgusteni ning saavutada tavapärasest rohkem.

Tatjana leidis endas julguse liituda SEB Eestiga 2022. aasta veebruaris ja osales Haridusjuhtide Praktikaprogrammis uute kogemuste ja teadmiste saamiseks.

Talle meeldib suhelda ja tänu sellele on koolil ka palju partnereid- olgu need siis koolid lähedalt või kaugelt, ülikoolid, kultuuri või mitteformaalse õppe* asutused ning organisatsioonid. Suheldes tulevad head ideed ja sõlmitakse vajalikud kontaktid, püstitatakse uusi eesmärke ning tekivad uued motivatsiooni- ja inspiratsioonivõimalused.

Tatjana eriline poolehoid ja armastus kuulub meie neljajalgsetele sõpradele.  Koerad on tema erilised lemmikud ja nende eest hoolitseb ta suure pühendumusega.

Tekst: Irina Bahramova

Grete Pastak

Olen Saaremaa Klubi asutaja ja liige alates juunist 2022, mil meid EENA seltskonda vastu võeti. Olen Saaremaal üles kasvanud, vahepeal mujal rännanud ja 7 aastat tagasi oma perega Saaremaa kadakate vahele elama naasnud.
Haridustee viis mind Tartu Ülikooli ja omandasin seal teadmised nii turunduses kui välismajanduses.

Enamus minu tööalasest tegevusest on seotud olnud turismivaldkonnaga juba 90.-ndate lõpust. Meie pereäril on olnud aastate jooksul mitmeid erineva kontseptsiooniga restorane, baare, kiirtoidukohti ja samuti spaa-hotell Kuressaare südames.
Hetkel minu igapäevane tegevus koos abikaasaga on seotud Kuressaare kesklinnas asuva, legendaarse tuulik-restorani Saaremaa Veski, saaremaiste marjanapsude tootmise ja Kuressaare keskplatsil asuva restoran-baariga NABA baar&köök. Peatselt avame Kuressaare südames residents-hotelli Güldenstubbe.

Kogukonnategevustes korraldame naistega juba 4.ndat aastat Eesti suurimat šampanja- ja vahuveinifestivali Saaremaa Mullifestivali aprillikuus ja EENA Saaremaa Klubiga oleme nüüdsest kaasatud ka NOM (Naised Omas Mullis) Festivali konverentsi korraldusse märtsikuus.

Armastan head veini, mistõttu kuulun ka Eesti ühte suurimasse ja vanimasse Veiniklubisse Saaremaal. Klubiga korraldame iga-aastaselt veinist inspireeritud reise.
Armastan head kultuuri, tervisesporti, merd, talisuplust, kuuma sauna, karget ilma, inspireerivaid inimesi ja maid.

Olen kolme ägeda põnni ema ja armastatud abikaasa 🙂

Liina Helstein

Olen oma tegevustes ettevõtjatega tihedalt seotud olnud alates 2016 aastast, olles Tartu Teaduspargis ettevõtlussuhete spetsialist ja käivitades Lõuna-Eesti ettevõtluskeskuse SPARK Demo tegevused.

Täna juhatan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindust, julgustan naisi ja noori ettevõtlusega tegelema. Seisan erametsaomanike hea käekäigu eest, olles tegev Võrumaa Metsaühistu ja Eesti Erametsaliidu juhatuses.

Lisanna Elm

Olen Tallinnas sündinud, aga Võrumaal üles kasvanud naine. Praeguseks 15 aastat abielus ja kolme lapse ema. Hariduselt andragoogika bakalaureusekraadiga ja rahvatervishoiu magistrikraadiga.

Igapäevaselt tegelen brändi Kupland projektijuhina, mis tutvustab Kagu-Eestit kui suurepärast tööturismisihtkohta. Nädalavahetustel on minu professionaalseks hobiks jumestamine, oman kutsetunnistust. EENAsse olen kuulunud kuus aastat, kolmandat aastat EENA noortejuht.

Külli Kodasmaa

Olen Tallinnas sündinud ja kasvanud kolme lapse ema ja ühe väikese armsa poisi vanaema. Ameti poolest olen proviisor, töötanud nii suuremates kui väiksemates apteekides ning ravimfirmades. Mulle meeldib väga apteekri elukutse ja inimestega töötamine aga pikapeale tekib ikkagi rutiin. Nii juhtuski, et võtsin 2019. aastal sõbranna julgustamisel taas ette koolitee ja astusin Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžisse ettevõtluse ja projektijuhtimise erialale.

Ettevõtlusega seotud üritustel Pärnus kohtusin Kadrin Kahuga, kes rääkis mulle EENAst ja kutsus Pärnu klubi kohtumistele. Kuna selleks ajaks oli mul tekkinud ka oma ettevõtte loomise soov, siis ei oleks saanud EENA klubiga liitumiseks sobivamat aega ollagi.

EENAs olles olen tundnud igal sammul toetust ja saanud osa paljudest innustavatest üritustest. Esimesest päevast peale olen tundnud end teretulnu ja oodatuna. Suur rõõm on olnud osaleda nii roheprogrammis kui kommunikatsioonitiimis, nüüd siis ka juhatuses.

Rannamõisa klubi hooaja lõpetamine toimus 01.-03.07.2022 Vormsi saarel

Vormsi, see on Eesti suurim väikesaar pindalaga umbes 100 km², suuruselt neljas saar Eestis. Ajalooline rannarootslaste asula. 1989. aastast kuulub Vormsi koos ümbritseva merealaga UNESCO tunnustatud Lääne-Eesti saarestiku biosfääriprogrammiala koosseisu.

Vormsi võttis Rannamõisa naised vastu lõõskava päikese ja kauni loodusega. Ööbisime Rumpo külas Mäe talus. Vaikus, ainult linnulaul ja õhtul sääskede pinin oli meie ümber.

Peale kosutavat hommikusööki oli ekskursioon giidiga. Giidiks oli saarel koolijuhi ja vallavanema ametit pidanud Meeme Veisson. Põneva jutu ja lugudega pikitud tutvustus saare elust-olust. Esimesena külastasime saare keskust Hullot ja siis edasi Suuremõisa, Sviby … saarele sai ring peale tehtud. Põnevust pakkusid rõngasristid kalmistul, prügimajad saare igas külas ja muidugi külaskäik Meeme Veissoni enda tallu. Nelja tunnise ekskursiooni järel sai selgeks, et Vormsil on väga hea ja turvaline elukeskkond.

Juhuslik kohtumine rannas oli 2001. aasta naise Leida Kikkaga (AS Samelin tegevjuhiga).

Ja oligi käes kolmas reisipäev. Enne praamile minekut külastasime veel Saxby tuletorni.

Imeliste klubikaaslastega kolm toredat päeva sai läbi.

Tekst: Sirje Lehtmaa, EENA Rannamõisa klubi liige

Ettevõtlusklubi tutvus ettevõtlike naistega päikeselisel Maltal

Kui 11. mai hilisõhtul Maltal maandusime, võttis meid vastu soe suveöö. Paarikümneminutilise taksosõidu järel jõudsime Zabbari nimelisse linnakesse oma peatuspaika Lemon Tree Villa, mille perenaine on eestlanna Birgit Oidram.

Järgmisel päeval ootas meid ees tempokas ja põnev kava. Ennelõunal külastasime plastitootmisettevõtte Idroplast tegevjuhti ja ühte omanikest Doreen Cutrona‘t, kes impordib oma kaupu ka väljapoole Maltat. Seejärel saime tuttavaks kohaliku start-up inkubaatoriga FirstBridge. Malta ettevõtjad imetlevad Eestit, kuna meil on juba 11 ükssarvikut, Maltal pole veel mitte ühtegi. Pärastlõunal suundusime  The Chamber of Malta vastuvõtule, kus meid tervitasid kaubanduskoja president Marisa Xuereb ja Malta BPW president Mariella Camilleri. Ettevõtlusklubi ja EENA tegemisi tutvustas üks meie klubi staažikamaid liikmeid Ester Eomois. Seejärel saime kokkutulnud Malta ettevõtjatega lähemalt tuttavaks, jõime kohvi ja ajasime omavahel juttu. Õhtu lõpetas külaskäik inspireeriva naise Krystle Penza loodud ehetepoodi MVintage, misjärel suundusime juba restorani kohalikku hõrgutist – hautatud jänesepraadi – sööma.

Uus hommik tervitas meid taas sooja päikesepaistega. Päev möödus kui linnutiivul vaatamisväärsusi avastades, giidiks 22 aastat Maltal elanud eestlanna Ingrid Eomois, jäätist süües ja imeilusat kohalikku käsitööd osteldes. Malta on kuulus nii hõbeehete kui klaasikunsti poolest. Ehkki kvaliteet on meistrite oma, olid hinnad meie jaoks sõbralikud ja iga soovija sai kauni kingituse – või mitme – jagu rikkamaks. Jalutasime Malta esimeses pealinnas Mdinas, ronisime katakombides, mida kasutati kunagi ammusel ajal matmispaikadena, ning külastasime maailmakuulsaid Malta templeid, mis on ehitatud umbes 3600 aastat e Kr ja mille loojad kadusid saarelt mõni aeg hiljem jäljetult. Soovijad tegid paadisõidu kaunites sinistes grottides (koobastes) ning õhtu lõppes Meridiana veiniistanduses kohalikke kvaliteetveine degusteerides. Saime vabas õhkkonnas lähemalt tuttavaks ka BPW Malta klubi naistega.

Reisi eelviimane päev oli puhkuse ja päikese nautimise päralt. Viimased suveniiriostud tehtud, sõitsime kalurikülast Marsaxlokk väikese paadiga kaljusele plaažile mõned kilomeetrid eemal. Vapramad meist võtsid selle teekonna ette aga maad mööda matkates. Karastav suplus erksinises Vahemeres tehtud, asutasime end aegsasti koduteele, et nautida kohaliku meisterkoka Karl Mallia käe all valminud pidulikku õhtusööki, pidutseda basseini veerel ja vaadata Eurovisiooni finaali.

Pärast paari tundi und leidsid pühapäevahommikused esimesed päikesekiired meid Malta lennujaamast, et suunduda tagasi kodusesse põhjamaa kevadesse.

Tekst: Eva Ladva

Fotod: The Malta Chamber, Ester Eomois, Lee Murrand, Karin Madisson, Annely Aer ja Eva Ladva

Esiplaanil EENA Pärnu klubi naised ja putukahuvilised: Gerlika, Katrin, Külli, Evelin ja Riina. Tagumsies lauas: Erika, Külli kaaslasega, saabumata on veel Eda, Maie ja Ülo. Pilti teeb Eveli.

EENA Tallinna klubi külaskäik EENA Pärnu klubile 6-7 mail.

Kohtumine algas Pärnu Endla teatri kohvikus, kus loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes rääkis  putukate maailmast, samuti oli kohal etenduse “Noor jää” (autor Nikolai Baturin) lavastaja Kaili Viidas.

„Noor jää“ on psühholoogiline sisevaatlus ühe väikese kogukonna elust ja tegemistest. Loo sündmustik kulgeb maalilises maamõisas, mesitarude vahel. Valdholmid on mesinikud. Amet on liikunud põlvest põlve, aegade hämarusest, kuni hetkeni, mil kaua kestnud harmooniasse tekivad mõrad. Mehe ja tema võõrastütre vastastikune kiindumus areneb millekski enamaks: kireks, armastuseks, lammutades hingetu loodusjõuna enese ümber kõik, mis näis vankumatu ja igavene.
Autori sõnade järgi on armastusest olulisem veelgi inimmoraal, ilma milleta ei saa armastus mitte kuidagi kuuluda inimtunnete valda, vaid on animaalne. Ilma moraalita olemine on ego-eksistents – mitteelu. Lähtudes vaid tundeloogikast, kaotavad mõisted moraal, eetika ja usaldus oma tähenduse: südameteleastuja leiab oma õnne tipult tühja koha.

Oli väga huvitav ja hea sissejuhatus etendusele, saime teada palju mesilaste elust, et nende käitumist paremini mõista ja lavastaja seletas lahti kujundeid, mida ta etenduses kasutas. Väga kaasa haarav ja mõtlemapanev etendus, mis jäi mõtetesse veel pikaks ajaks. Päeva lõpetasime Pärnu Jahtklubis ühise õhtusöögi ja teatrimuljete vahetamisega.

Laupäeva hommikul olime kõik siis TRE raadios, kus särav ja energiline Katrin tutvustas raadio maailma. Edasi läksime Pernova Loodusmajja, kus giid tegi meile põhjaliku ringkäigu majas tutvustades erinevaid töötubasid ja ekspositsioone. Loodusmaja püsinäitus tutvustab nii Eestimaa kui maailma looduse elurikkust. Keskuse esimene korrus on pühendatud Pärnumaa loodusele: siit leiab linnu- ja loomatopiseid, linnumunade, pesade, sammalde ja samblike näidiseid, võib uurida loomajälgi, kuulata loodushääli helide koopas ja vaadata videosid Eesti metsloomadest filmipesas. Eksootiliste külalistena ujuvad basseinis kuld- ja koikalad. Lapsed saavad mängida interaktiivses liivakastis ning oma teadmised proovile panna majamängus.

Teisel korrusel saab metsatoas lähemalt tutvuda Eesti puudega. Lopsakas talveaias on mõnus nautida troopika- ja kõrbekliimat ning akvaariumid pakuvad võimalust jälgida nii Eesti kui troopikast pärit kalade elu. Elevust tekitasid kaunid liblikad, kes küll olid nats unised, kuna ilm oli pilvine ja päike ei säranud.

Lõpuks vaatasime kerakinos filmi avastusretk korallidele.

Pernova Loodusmaja kerakino-planetaariumi mugavas toolis istudes saime 360⁰ ekraanivaate abil sukelduda veealuses korallide maailma.  Kuppelekraanil näitab filme kaasaegne Digistar laserprojektsiooni- ja helisüsteem, videoprojektsioon kuvatakse saali poolkerakujulisele laele ning vaataja saab realistliku filmi sees asumise tunde.

Külaskäigu lõpetasime väikese kohvi- ja suupistepausiga Redwell Eesti salongis, kus perenaine, Külli, tutvustas einestamise kõrvale ka lühidalt infrapuna kütte suurepäraseid võimalusi. Juttu oleks jätkunud hommikuni aga nagu ettevõtlikel naistel ikka, siis uued tegevused ja kohtumised juba ootasid ja jätsime selleks korraks hüvasti.

Oli väga hariv ja südantsoojendav kahe klubi kohtumine – tihe programm koos suurepäraste inimestega!

Suured tänud Tallinna ja Pärnu klubile.

Tekst: Külli Veebel, Külli Kodasmaa

Loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes räägib sellest, millised on putukate maailmas (mh mesilaste näitel, kes on ka lavastuses “Noor jää” teema keskmes) nö reeglid, kuidas kogukonda/perekonda kuulumist väljendatakse, mis põhjusel sealt välja arvatakse ja üldse, kuidas lülijalgsete maailmas tunnete väljendamine käib.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) korraldab laupäeval 23, aprillil Laulasmaal LaSpa hotelli konverentsikeskuses jätkusuutliku ja rohelise ettevõtluse teemasid käsitleva ettevõtluskonverentsi “Roheliselt on võimalik”, mis on osa aastasest programmist „Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm“.

Konverentsilt saab oskusi ja teadmisi roheettevõtlusest ja sellest, kuidas muuta teenused ja tooted rohelisemaks ning luua uusi roheettevõtteid. Kõikidele osalejatele jagatakse praktiline “Ettevõtja rohejuhend”, mille on koostanud programmi rohementorid. Ja loomulikult ei ole vähem oluline ka võimalus konverentsil uusi kontakte luua ja oma suhtlusvõrgustikku laiendada. Rohkem infot ja konverentsi programmi leiad siit: https://www.roheettevotlus.ee/

“Juba pea aasta kestnud programm, samuti konverentsile registreerunute arv on väga selgelt näidanud Eesti naiste suurt huvi rohelisema ettevõtluse vastu,” ütles “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” idee autori ja projektijuht Siiri Puttonen. „Meie eesmärk on tõsta naiste teadlikkust rohelisemast ettevõtlusest, aga anda alustamiseks ja ettevõtete ümberkujundamiseks vajalikud teadmised ja oskused.“ Puttoneni sõnul on programmis osalenute jaoks suureks väärtuseks ka eri Eesti paigus toimetavad edutiimid, kus väikeses ja toetavas seltskonnas liigutakse järjekindlalt uute roheideede elluviimise ja uute rohettevõtete loomise ja arendamise suunas.

Ettevõtluskonverents pakub inspiratsiooni tuntud roheliselt tegutsevatelt teadlastelt ja ettevõtjatelt: Tulevikuühiskonna ja rohelisest ettevõtluskeskkonna teemadel arutavad näiteks Single Earth asutaja Merit Valdsalu ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukas ning rohevaldkonnas alustamiseks sobivaid äriideid aitavad otsida ökoloog Mihkel Kangur, merebioloog Jonne Kotta ja bioloog ning looduskaitseteadlane Aveliina Helm.

Oma eduloo ja õppetunnid laotab teie ette RingKarbi tegevjuht Katarina Papp, moe ja tarbija teadlikkuse teemal saavad sõna näitleja ja moeettevõtja Karin Rask ja Villapai omanikud Kadri Viirand ja Iti Aavik ning Kadrian Jaagund Lindströmist jpt.

Konverentsipäeva juhib Ester Eomois, EENA President ja programmi “Roheliselt on võimalik” partnersuhete juht.

Päev varem ehk 22. aprillil toimub samuti Laulasmaal, Arvo Pärdi Keskuses Maa päeva tähistamine, mis kujutab endast muusikaliste ja sõnaliste etteastetega päeva, mille tähtsündmuseks on keskonnahoidlike lubaduste andmine maaemale. Antud lubadusi järgitakse kuni järgmise Maa päeva toimumiseni. Rohkem infot Maa päeva kohta leiab siit: https://www.roheettevotlus.ee/maapaev

Maa päeva ja ettevõtluskonverentsi “Roheliselt on võimalik” saab otseülekandes jälgida ka Delfi TV vahendusel.

Konverents on osa üle-eestilisest naisettevõtjatele suunatud programmist “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm”. Programmi „Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm“ kohta leiab rohkem infot EENA kodulehelt https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/. Jälgi meid Naised ettevõtluses ​Facebookis​ ja ​Instagramis. Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Lisainfo:

Siiri Puttonen, “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” projekti juht ja idee autor

+372 5189501 või siiri@siromo.ee

EENA Pärnu klubi väljasõit Tartusse, teatrikülastus ja muud vahvad elamused

19. märtsil võtsime suuna Tartu poole. Vahepeatuse tegime Viljandis, kus külastasime suurepärast Kodukohvikut, maitsesime kohapeal valmistatud värskeid saiakesi ja kooke ning nautisime hõrgutavat kohvi. Meile meeldis Kodukohviku väga hubane ja omanäoliselt sisustatud interjöör ning  personaalne ja meeldiv teenindus.

Tartus peatusime vanalinnas paiknevas uues hotellis Soho. Külalislahke hotell oli meid oodanud ja hubases hotellitoas tervitas meid pokaal vahuveini.

Edasi suundusime õhtusöögile kohvikusse GMP Patisserie, mis reklaamib end kui väike Pariis Tartu südalinnas. Kohvikut iseloomustas maitsev prantsusepärane toit ja olustik modernses võtmes.

Peale kehakinnitamist liikusime Vanemuise teatrisse, kus etendus Vana Baskini Teatri lavastus ”Uus peatükk”. “Uus peatükk” on kuulsa USA näitekirjaniku Neil Simoni üks enimmängitav näidend. Etenduse sisu on tugevalt autobiograafiliste sugemetega romantiline komöödia. Pole vahet millises riigis, või mis ajal inimesed elavad. Neil Simoni “Uus peatükk” näitab, et me kõik vajame armastust ja inimlikku lähedust. Ainult nii saame aidata iseennast ja ainult seeläbi muutub meie elu õnnelikumaks.

Järgmisel päeval, 20. märtsil suunasime bussirattad Rõngu poole.
Päikeselise märtsikuu pühapäeva nautimiseks pole paremat viisi, kui tuisata mootorsaaniga üle lumiste põldude. Kuna Pärnu EENA vaprad naised oskavad hinnata uusi ja põnevaid väljakutseid, siis panime end proovile ning saime vahva kogemuse. Mootorsaani puhul on tegemist ühe kõige paremini kiirust võtva sõidukiga, mille kiirusomadused on võrreldavad vaid võimsate mootorrataste omadega. Mootorsaani sõit pakkus meile erakordset adrenaliinielamust.

Rõngus tutvusime ka kohalike ettevõtjatega alustades Rõngu pagari imelisest poest, kohalikust vorstimüüjast ja lõpetades suurärimees Mardiga, kelle ettevõte on olnud paljude Tartumaa kaasaegsete ehitiste sünni juures.

Reisi õnnestumisele andis oma panuse Pärnu EENA klubi liige, Go Takso Pärnu omanik Iti Sipelgas, kes andis meile kasutada toreda bussi. Saime nautida mugavat ja turvalist bussisõitu Külli Kodasmaa juhtimisel.

Oli meeliülendav nädalavahetus, mis jääb meile positiivsete emotsioonidega kauaks meelde.

Osalejad: Külli, Kairit, Riina, Katrin, Siiri, Kadrin, Kristel ja Eveli.

Kirjutas Eveli Semelson

EENA Pärnu klubi ajaloorännak

7. märtsi õhtul kogunes Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatori ruumides rõõmsameelne naiste seltskond, et üheskoos kuulata ja meenutada EENA klubi tegemisi Pärnus läbi erinevate aastakümnete – 1993-2022.

Pärnu klubi liikmed, Katrin, Eveli, Kadrin ja Külli olid teinud väikese uurimistöö ja paigutanud olulisima info erinevate aastate kohta slaididele. Juttu olid vestma tulnud ja oma EENA kogemusest rääkima endised eenalannad Riina Müürisepp, Rita Kaas ja Pärnu klubi liige Siiri Erala.

EENA Pärnu klubi loodi 1. juunil 1993. aastal Rannahotellis. Asutajaliikmed olid Malle Paalberg, Kristi Väljak, Anni Sibrik, Jane Allika, Anne Jakobson, Ester Preimann, Maie Rebane, Tiiu Saare, Ingrid Lepp. Ilmselt ei ole nimekiri lõplik kuna info vajab veel täpsustamist. EENA Pärnu klubi esimeseks presidendiks sai Anne Jakobson, AS Vanavara juht. Klubi presidendid on ajavahemikul 1993-2010 olnud veel Malle Paalberg, Kristi Väljak, Katrin Mõts, Riina Müürsepp ja Ingrid Lepp. Klubi esimese koosseisu põhilised tegevused olid:

• Õppeseminarid naisettevõtjatele, müügi- ja turunduskoolitused ning tugi ettevõtlusega alustamisel.
• Klubiliikmete ettevõtete ja tegevustega tutvumine.
• EENA klubide külastamine nii Eestis kui teistes riikides.
• Välisreisid – Ungari, Norra, Peterburg, Läti (Riia) jne. 
• Heategevus puudustkannatavate laste ja üksikvanemate toetuseks.
• Aktiivne osavõtt spordiüritustest.
• Oskuste arendamine – maaliõpe, vitraazitöötuba, klaasi graveerimine, lihavõttemunade värvimine.

Pärnu klubi pälvis tiitli Aasta tegu 2004. aastal Ermistu järvel kaladele tehtud õhutusaukude eest.

Peale väikest pausi taasloodi EENA klubi Pärnus 6.septembril 2011. aastal.

Asutajaliikmed: Irina Talviste, Regina Gololob, Eveli Loorents, Margit Eichen, Marika Valter. 28. septembril 2011 anti Pärnu klubile Tallinnas pidulikult üle asutamisleping. 09. oktoobril 2011 toimus esimene koosolek Pärnu Jahtklubis. Külaliseks oli endine Pärnu EENA klubi liige pr Marika Priske.

Aastate jooksul tegutseti väga aktiivselt, toimusid erinevad koolitused, kutsuti külla põnevaid esinejaid (Kaja Kallas, prokurör Kristine Tamm, Kristiina Ojuland jt), jätkati heategevusega ning oldi osaline erinevatel spordiüritustel. Lisaks koolitused – näiteks Pärnu Haigla psühhiaatri dr Raine Pilli loeng teemal “Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel”, veinikoolitus Piccadilly vinoteegis Ivo Luige juhtimisel, aga külastati ka põnevaid asutusi nagu Kohtuekspertiisi instituut ja Justiitsministeerium.

Alates 2010. aastast tähistab EENA rahvusvahelist Võrdse Palga Päeva (Equal Pay Day). 19.aprillil 2012 toimus Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja Pärnu klubi toetusel “Palgalõhe infopäev” ka Pärnus. 

Jätkus ka Pärnu klubi heategevuslik tegevus. Näiteks osaleti Augustiunetusel kohvikuga “Mehed ei nuta”, mille müügitulu annetati Pärnu Naiste Varjupaigale ning korraldati Naiste Varjupaiga lastele jõuluetendus Tuisuliiva puhkekeskuses.

13.augustil 2012 loodi Pärnu klubi Facebooki fännileht. EENA Pärnu klubi on aastaid olnud ka aktiivne ettevõtlusnädala raames. Oktoobris 2012 korraldati ettevõtlusnädala puhul koostöös PEAK`iga naisettevõtjate seminari “Loovalt ettevõtlik”.

Külastati ka teiste maakondade aktiivseid ja ettevõtlikke naisi. 2014. hooaja lõpetamisega tekkis Pärnu klubi tegemistesse väike paus.

Pärnu klubi kolmas tulemine:

8. veebruar 2016- ….

Pärnu klubi taasasutajad ja koosseis: Siiri Erala, Tiina Erala, Karin Panksepp, Evelin Laanesaar, Gätlin Roots, Diana Gurimski, Eneli Jõeäär, Kadrin Karner (Kahu). 

Hoogsalt alustati uue koosseisuga palgalõhe kampaaniat, püstitati Mai randa veeohutusstend ja tegeleti vaimse tervisega. Vaimne tervis oli 2016. aastal ka EENA aasta teemaks valitud. 17. augustil 2017 sõitis Pärnu klubi esimest korda kübarapeole. 2017. aastal kevadel valiti Kadrin Karner Pärnu klubi esindaja EENA üle-Eestilisse juhatusse. 2018. aasta oktoobris andis Pärnu klubi mitu hooaega tüürinud president Siiri Erala ameti üle Kadrinile. 

Oleme korraldanud avalikke, Pärnumaa naistele suunatud kohtumisõhtuid põnevate persoonidega nagu näiteks Errit Kuldkepp või Merit Raju.

Oleme aidanud tuua Pärnumaale alustavatele naisettevõtjatele suunatud koolituse “Kõik on võimalik” ja “Kõik on võimalik” 2, mis keskendus juba oma ettevõtte kasvatamisele.

2021. aasta sügisel osalesime taaskord Ettevõtlusnädalal, lisaks sellele korraldasime Pärnus praktilise roheettevõtluse töötoa, mis oli osa EENA projektist Naised ettevõtluses “Roheline ja hooliv maailm”.

Pärnu klubi liikmete arv hakkab kasvama, sest seame 2020. aastal fookuse uute, aktiivsete ja teotahteliste klubikaaslaste leidmisele.

2019. aastal liituvad meiega Gerlika Ree ja Katrin Saare, Inger Lilles-Nestor.

2020. aasta teises pooles liitusid klubiga praegune president Katrin Kuntus, Külli Kodasmaa, Nele Münter-Trušin, Iti Sipelgas. 2021. aastal liitus meiega Riina Tomast ja Tartu klubist tuli Pärnu klubisse üle Mari Aasmäe.

Pärnu klubi 2022. aasta alguses

Katrin Kuntus (president)

Külli Kodasmaa (Pärnu klubi juhatuse liige ja EENA kommunikatsioonitiimi juht)

Nele Münter-Trušin (Pärnu klubi juhatuse liige)

Siiri Erala, Kadrin Kahu, Evelin Laanesaar, Eveli Semelson, Gerlika Ree, Inger Lilles-Nestor, Iti Sipelgas, Liis Kasekänd, Riina Tomast.

Kirjutas: Külli Kodasmaa

PILDID: Vasakul pildil (vasakult) Katrin Kuntus, Rita Kaas, Siiri Erala ja Kadrin Kahu. Parempoolsel pildil (vasakult) Rita Kaas, Riina Müürsepp ja Kadrin Kahu.

EENA klubi tähistas teatrikuud etendusega “Samad sõnad, teine viis” Draamateatris 24.märtsil 2022.

EENA klubi naised käisid kaaslaste ja sõpradega 24.märtsil vaatamas Draamateatris väga hoogsat ja samas mõtlema panevat etendust “Samad sõnad, teine viis”, autorid Mari-Liis Lill ja Piret Jaaks, lavastaja Mari-Liis Lill. Mängisid Teele Pärn ja Mari-Liis Lill.

Etendusele eelnes kiire ajaloorännak Draamateatri üle 100-aastasesse tegutsemisaega. Palju põnevaid fakte ja toredaid juhtumisi tõi meieni Draamateatri kirjandusala juhataja, Ene Paaver ja ühtlasi juhatas sisse ka õhtuse lavastuse.

Lugu on saanud inspiratsiooni intervjuudest, mis on tehtud naistega, kes aitasid kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele. Autorite sõnul ajendas lugu kirjutama ka tõsiasi, et naised kipuvad oma suurtest tegudest vähem rääkima ja järeltulevad põlved ei pruugi neid vääriliselt mäletada. Samuti seetõttu, et inimesed mäletavad ja meenutavad neid ärevaid päevi väga erinevalt aga kõikides lugudes kordub tõdemus, et kriitilisel hetkel oli üks või teine naine see, kes oskas osapooli lepitada ja aitas kirjutada eelnõu riiklikust iseseisvusest lõpuni.

Lavastuse ette valmistamisel vesteldi selliste suurepäraste naistega:

Marju Lauristin, Liia Hänni, Sirje Endre, Lagle Parek, Lehte Hainsalu, Mari-Ann Kelam, Mai Kolossova.

Usun, et äratundmist ja mälestusi äratas hoogsalt üles ehitatud lavastus kõigis vaatajais, sümboolne ehitustöö kahe hapra naise juhtimisel oli nii võimas ja samas sügavalt liigutav.

Aitäh Estrile soovituse ja Katrinile organiseerimise eest! Tänud kõigile, kes sel neljapäeva õhtul leidsid aega ja võimaluse üheskoos Draamateatrit külastada ja hiljem muljeid jagada Cafè Opera`s.

Kirjutas Külli Kodasmaa

Pildid: Maie Mängel, Külli Kodasmaa

Maitseelamused Maarja Jahikojas.

10. märtsi tööpäeva lõppedes startis Tartust buss, et viia naised tummisele õhtusöögile Maarja Jahikotta. Põnevad elamused algasid juba enne saabumist, kui kaardirakendus bussijuhi ootamatult valele teele juhatas. See aga seltskonda ei morjendanud, sest sõitu saatis lummav päikeseloojang koos sillerdava lumevaiba ja kitsekestega taamal metsatukas.

Saabudes ootas naiskonda sõbralik pererahvas koos grillil särisevate lihahõrgutistega. Otsemaid seati sammud juba tarre ning istuti lauda. Kui peremees Priit Jahikoja saamislugu ja tulevikuplaane tutvustas, hoolitsesid grillmeister Marko ja perenaine Mandi selle eest, et külaliste suud värskelt valminud delikatessidega magusaks saaksid. Eelroogade valik oli lai ning lauale toodi teiste seas näiteks põdravasika kotlet punapeediga ja faasani rind mangokastmes. Pearoaks serveeriti suussulavat sokupada, mis on saanud Jahikoja firmaroaks. Toiduelamuse lõpetas hõrk kamavaht astelpajudega ning keelekastmeks pakuti Järiste veinitalu Duende võlujooki.

Õhtu lõppes ekskursiooniga pidevalt arenevas Jahikojas. Positiivne üllatus oli, et maja ehitades on mõtteis hoitud taaskasutust ning keskkonnasõbralikkust. Peremehe sõnul on paljud kasutatud materjalid teiste projektide ülejäägid, mis planeeriti prügimäele saata. Tänu lahtistele silmadele ja kikkis kõrvadele on suudetud need päästa ning Jahikojas uuele elule aidata.

Maitseelamuste nautimise ja Jahikojaga tutvumise kõrval vahetati palju mõtteid nii Tartu klubi kui EENA arendamise suunas ning pakuti välja lahendusi, kuidas saaksime anda kollektiivse panuse saabunud sõjapõgenike toetamiseks. Tõsisemate juttude sekka mahtus ka muljetamist ning ühiselt tõdeti, et igatsus reaalsete kohtumiste järele on kõigil suur. Õnneks sammuvad päevad juba pikemaid samme ning kevadega koos jõuavad kätte mitmed vinged ühisüritused, mida klubilised pikisilmi ootavad.

Kirjutas Angela Korela

Kes on need 10 ettevõtlikku ja mõjukat naist?

Naistepäeva auks pani Financer.com kokku loendi kümnest mõjukast ja ettevõtlikust Eesti naisest, kes tegutsevad kas ise aktiivselt ettevõtlusega igapäevaselt, on loonud mõne ettevõtte või mõjutavad ärimaailma teistel viisidel. Suur rõõm on tõdeda, et paljud esikümnesse jõudnud naised on ka aktiivsed EENA liikmed.

Lühike ülevaade, kes on valitud mõjukate ja ettevõtlike naiste hulka.

Tiina Mõis on investeerimisfirma AS Genteel omanik ja juhataja, investeerides suurel määral erinevatesse Eesti firmadesse (nagu LHV).

Kristel Kruustük –  ettevõtte Testlio looja, tegeleb lihtsalt selgitades tarkvaratestimisega, aidates ettevõtetel oma tarkvara paremaks teha.

Kaidi Ruusalepp – Eesti esimene IT-õiguse jurist, on töötanud Tallinna Börsi ja Eesti Väärtpaberikeskuse juhina. Selle aasta jaanuarist alates on Kaidi ka Eesti Asutajate Liidu President.

Karoli Hindriks – ettevõtte Jobbatical looja ja tegevjuht. Mitmeid aastaid järjest on nimetatud EU-Startupsi poolt üheks 50 kõige mõjukamast naisest Euroopa idufirmade maastikul.

Kadri Tuisk on ettevõtte Clanbeat asutaja ja tegevjuht. Aasta noor naisettevõtja 2021.

Ann Runnel – ettevõtte Reverse Resources asutaja. Reverse Resources on iduettevõte, mis võitleb rõivatööstuse jääkidega.

Ester Eomois – EBSi juhtimise ja tulevikutöö õppejõud, EENA president ning  globaalse telemeditsiiniplatvormi Viveo üks arendajaid.

Liina Vettik – coach, kes aitab inimestel leida rahulolu, suunates neid karjääriteel ning aidates inimestel saavutada edu valdkonnas, mis neid õnnelikuks teeb.

Angela Ventsel – firma SuccessHub rajaja,  moebrändi Birkenthal looja.

Anneli Simm – Hepsori investorsuhete juht ja lisaks ettevõtte Ansim konsultatsioonid OÜ omanik.

Usun, et tekkis huvi lähemalt nende naistega tuttavaks saada.

Loe tervet artiklit 10 Eesti mõjukat ja ettevõtlikku naist (financer.com)

Lühiülevaade Viktoria Krusenvald artikli põhjal (financer.com)

Energia teekaart 2020/2031/2040.

Energia teekaart kirjeldab ära tasakaalus majandusele vastava Eesti sisese energia tarbimise, tootmise ja jagamise soovid, vajadused ja võimalused perspektiivis 2020/2031/2040. Arvesse võetakse teadaolevad ja mõistlikult prognoositavad muutused tarbimiskäitumises, tehnoloogia arengus ja innovatsioonis ning regulatsioonides.

Tasakaalus majandus on ühiskonna toimimise viis, milles majandustegevuse tulemusena looduskeskkonna üldine seisund paraneb või vähemalt säilib. Panustamine majandustegevuse sellisesse korraldamisse – rohepöördesse – õigeaegselt ja mõistlikul moel on nii üksikisiku, ettevõtte kui riigi jaoks tulus tegevus.

Teekaardi aluspõhimõtteks on tagada Eesti siseriiklik energiavajadus elektri- ja soojuse baastarbimise osas kohaliku taastuvenergia tootmisega. Transpordikütuste vajadused kaetakse kodumaise biometaani, elektri, vesiniku ja sisseveetavate kütuste kombinatsioonina.

Teekaardis toodud tegevuste tulemusena on Eesti energiamajanduses võimalik saavutada tasakaal looduskeskkonna seisundi ja inimese ning kogukonna heaolu vahel.

Veebiseminaril püüti leida vastused järgmistele küsimustele:

1. Kas ja kuidas muutub minu heaolu energiamajanduse ümberkorralduse tulemusena?
2. Kas ja kuidas vähendab energiamajanduse ümberkorraldus summaarset keskkonnamõju?
3. Kui palju energiat me soovime Eestis tarbida?
4. Millistest allikatest energia tuleb?
5. Kui palju tootmisvõimsust ja salvestusvõimekust on selleks vaja?
6. Kas energia on tulevikus kallim kui praegu?

Veebiseminari lektor Jaanus Purga on Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonna tehnoloog. Ta on töötanud keemiatööstuses üle 25 aasta alates projektijuhist kuni tootmisdirektorini (Velsicol Eesti AS) ja juhatuse liikmeni (VKG). Jaanus Purga on tegutsenud 16 aastat põlevkivitööstuses, rajanud Ojamaa kaevanduse nullist ja mõned õlitehased. Viimased 5 aastat on ta konsulteerinud erinevaid tootmisettevõtted ja viimased 1,5 aastat vedanud ka Rohetiigri majandustoimkonda.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi kohta saad rohkem teada siit. 

EENA toetab Ukrainat rahaliselt ning klubide liikmed on asunud vabatahtlikena tegutsema

EENA esimene rahaline toetus Ukrainale kogunes 8.märtsiks 1535 EUR, millest 500 EUR on organisatsiooni poolt ja ülejäänud liikmete annetused.

EENA tegi oma esimese toetuse läbi  ühenduse MTÜ Saagu Parem, mis tegeleb aktiivse kogumiskampaaniaga ning transpordib kogutu Poola piirile. Toetust kasutatakse ka esimeste Võrru saabunud põgenike abistamiseks. Meie oma EENA organisatsiooni Võru klubi liige, Piret Haljend on Võrus üks aktiivsetest vabatahtlikest ja abi organiseerijatest. Piret kinnitas, et toetus on suure väärtusega. Summast kaetakse ravimite ostu ja busside transpordi kulu, et tuua sõjapõgenikud Eestisse ja pakkuda neile esmast abi (nt bussi saatmine Ukraina piirile ja tagasi maksumus on ca 3000 eurot).

Toetuskonto on jätkuvalt avatud. Toetame, mõtleme ja oleme Ukrainaga.

Mittetulundusühing BPW ESTONIA eraldi nn projektikonto Ukraina toetuseks on: EE341010220217780226

Mitmed teisedki EENA klubid on abis vabatahtlikena. Ester Eomois, klubi presidendina on pidevas kontaktis Ukraina koostööorganisatsiooni  MTÜ Divergent Women presidendiga. Täpne abikava on koostamisel.

Lisaks rahalisele toetusele panustavad EENA liikmed Ukraina toetamisse vastavalt võimalustele nii abipakkidega kui vabatahtlikena aidates Eestisse saabunud sõjapõgenikke erinevais paigus.

MTÜ Saagu Parem kohta leiab infot ja saab kontakti:

https://www.facebook.com/Saagu-Parem-630918770327848/

19.02.2022 toimus EENA volikogu

Päev peale meeleolukat Sõbrapäevapidu toimus Tallinnas EENA volikogu. Mõlemad üritused toimusid hubases Centennial hotellis. Volikogust oli võimalus osa saada ka  zoom´i vahendusel.

Volikogu päevakord

1. EENA president Ester Eomois ülevaade 2022 tegemistest ja EENA 30 juubeliprogramm (online)
2. Siiri Tiivits-Puttonen, Roheline ja Hooliv Maailm. Marii Väljataga, Maaema päev 2022
3. Liina Helstein mentorlusest ja kandidaatliikme staatusest
4. Töötoad ja arutelud: kuidas suurendada kaasata klubide tegemistesse kõik klubide liikmed; kuidas leida klubidele uusi ja aktiivseid liikmeid; uute liikmete sisseelamine ja mentorluse programm
5. Euroopa koordinaator Anu Viks Rahvusvahelise BPW uudised (online)
6. Ühine lõunasöök, arutelu jätkub

SAVE the DATE!

• 5.märts 2022 – roheettevõtluse töötuba Tallinnas EBS ruumides;
• 27.-29. Mai 2022 Euroopa kongress Islandil;
• 4. juunil 2022  kl 11:00-14:00 Aastakoosolek Viljandimaal, Lusika talus.
• 18. august 2022 EENA Kübarapidu 25. aastapäeva tähistamine;
• 12. novembril 2022  10-15 Radisson Collection hotell, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA/ BPW Estonia) 30. aastapäevale pühendatud inspiratsioonikonverents “Naine kui tuleviku looja”;
• 12. novembril 2022 19.00- 23.00 EENA 30 Gala Radisson Collection hotell.

EENA 30 tegemised:

• EENA 30 alamleht
• Videopodcast läbi aasta (12 tk) EENA säravate naistega, ringkäik ajaloos ja tulevikuvaade.
• EENA 30 raamat. “ Säravad EENA naised läbi aegade”*
• EENA 25 ajalooraamatule kirjutame juurde 5 aastat ja ilmub digiraamat.
• Klubide ajaloo vebinarid ( koordineerib Virve Poom)
• Klubide eelmiste presidentide kohtumised klubidega
• Eelmiste Euroopa konverentside tutvustamine (kick off for Island:)
• EENA sümboolika oluline täiendamine

Siiri Tiivits-Puttonen, Roheline ja Hooliv Maailm. Marii Väljataga, Maaema päev 2022

Tulemas on veebiseminarid:

17.märts 2022 “ Kuidas luua ja edastada rohesõnumit?”, Siiri Tiivits-Puttonen, Eva Truuverk, Helin Vaher.
14.aprill 2022  –  “Miks me peame rääkima ringsest majandusest ja kuidas sellest mõelda?”, Mihkel Kangur.

15.mai 2022 – “Kas turism saab olla jätkusuutlik?”, Triin Talk

Roheideede häkk- tule ja testi oma roheideed ja hakka seda ellu viima.

2. aprill 2022 – Suunatud naisettevõtjatele ja neile, kes unistavad oma ettevõttest ja soovivad hakata rohelist ettevõtlust arendama. Ärimudel, mentorid. 50 osalejat. Tule kohale!

Maa päev

22.aprill 2022 10:00-16:30 Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses Maa päeva tähistamine. Sündmuse keskmes on iseendale ja Maaemale keskkonnahoidlike lubaduste andmine terveks aastaks

23. aprill 2022 9:00-17:30 Laulasmaa LA Spa-s Ettevõtluskonverents         „Roheliselt on võimalik”.

Liina Helstein mentorlusest ja kandidaatliikme staatusest

Liina esitles vahetulemit EENA mentorlusest. Dokument vajab veel täiendamist.

Väikestes rühmades toimusid põnevad arutelud teemadel:

• Kuidas suurendada klubide liikmete kaasatust klubide tegemistesse 
• Uute liikmete sisseelamine ja mentorluse programm
• Kuidas leida klubidele uusi ja aktiivseid liikmeid

Töötubades tehtud arvukate ettepanekutega saab tutvuda protokollis. Samuti on oodatud kõik mõtted, mis veel kirja pole saanud aga võiksid abiks olla tõstatatud murekohtade lahendamiseks.

Rahvusvahelise BPW uudised – Euroopa koordinaator 2021-2024 Anu Viks

EENA üks eesmärke on toetada oma liikmeid ja edendada ettevõtlust. Kõige paremini saame üksteist toetada kasutades oma liikmete teenuseid ja toodangut. Sama eesmärk on ka rahvusvahelisel tasandil.

Palun liituge BPW International uudiskirjaga, kust saab lähemalt aimu rahvusvahelise Business and Service Directory`ga (bpw.directory) ja registreerida ennast andmebaasi. See on BPW liikmete ettevõtluse andmebaas üle 5 kontinendi ja suurepärane võimalus teha ennast ja oma ettevõte nähtavaks!

Link BPW Euroopa Newsletter lugemiseks. Palun registreerige ennast uudiskirja saajaks, et lugeda Euroopa tegemistest otseallikast. Newsletter (bpw-europe.org)

Kõige rohkem informatsiooni BPW Euroopa tegemiste kohta leiate BPW Europe kodulehelt, kus on ka sündmuste kalender: https://www.bpw-europe.org

BPW Europe Meta (Facebook) leht annab suurepärase ülevaate, Euroopa koordinaatori tegevusest, Euroopa klubide üritustest ja tegemistest, Islandi konverentsi sündmustest ja CSW66 webinaridest ning muust (3) BPW Europe | Facebook

Teksti pani kokku volikogu protokolli alusel Külli Kodasmaa.

Rannamõisa klubi sai Chocolalas suu magusaks

15.veebruaril veetsime  BPW Rannamõisa klubiga suurepärase õhtupooliku Chocolalas https://chocolala.ee/, mille eest oleme südamest tänulikud Kristi Lehtisele ja töötoa läbiviijale Jaan Habichtile, kes pakkusid meile õnne ja rõõmu läbi šokolaadi.

Saime teada palju huvitavat šokolaadi ajaloost, geograafiast ja ka näiteks seda, et Eesti oli 2020. aastal maailmas kolmas riik, kus armastakse kõige enam šokolaadi süüa. Kas teadsid, et Elevandiluurannikul kasvab rohkem kakaopuid kui Brasiilias? Osalesime töötoas, kus esmalt Jaan jagas meile õpetusi, mis on oluline šokolaadikommide valmistamise juures ja seejärel sai igaüks meist lasta oma fantaasial lennata ja valmistada oma esimesed Chocolala käsitöökommid. Šokolaadi põhjakreemid oli Jaan juba varem valmis meisterdanud, aga lisandid sai igaüks ise valida ja nii valmisid meil väga erilised šokolaadikommid vaarikate, maasikate, kama, mustikate, kookose ning erinevate pähklitega. Loomulikult tegid enamus meist ka likööri, konjaki ja mõni isegi džinni maitselisi šokolaadikomme. Kommid meisterdasime spetsiaalsetesse erineva kujuga vormidesse, kus valmisid südame, roosi, ruudu, teokarbi ja isegi teemanti kujulised kommid. Seejärel andis Jaan meie maiustele viimase lihvi ja pani nad paarikümneks minutiks külmkappi tahenema.

Kuni meie kommid valmisid degusteerisime šokolaade. Chocolala käsitööšokolaadide valikus on väga põnevaid maitseid ja nende toodete perre kuulub unikaalne šokolaadiraamatute seeria.

Lõpuks saime oma kommidele anda nii öelda viimase lihvi ja nad kuldsete -hõbedaste värvidega kaunistada. Lõbus ja naljakas, et nii mõnigi meist oli ka ise peale kommide kaunistamist hõbedase või kuldse säraga kaunistatud.

Lahkusime Chocolalast sooja südame ning omatehtud imeliste käsitöökommide karbikesega.

Tänud meie klubi liikmele Carmenile ürituse korraldamise eest!

Tekst: Kerti Einberg, EENA Rannamõisa klubi liige

BPW Euroopa regiooni koordinaatori, Anu Viksi pöördumine.

General goal setting for 2022

Dear Presidents,

Year 2022 will be the year of possibilities as the societies will be
step by step opening after the Covid-19 crises and people are resuming
the enthusiasm of meeting each other in person.
The general strategic direction for BPW Europe in 2022 will be
increasing the visibility of BPW on the national and European level.
Visibility is the key to the healthy organization and increasing of the
membership. Through visibility we attract active women who are willing
to contribute to the key topics in Europe – Equal Pay Day, WEPs, Green
and Sustainable life.

BPW Europe has gained a great amount of visibility through our social
media channels – Meta (Facebook), webpage, Newsletter, Linkedin. Last
week the Meta posts reached 7470 members in the Europe and International
BPW. Through visibility, we can make the impact on the lives of women
and influence the societies.

Generating visibility, we can grow membership and retain members in
these Clubs who have been suffering during Covid time. Our biggest
strength are our members. The Calendar of Events on BPW Europe webpage
is a good tool to keep your members engaged and active by joining
virtual events carried out throughout Europe. Please keep sending the
dates of your webinars, seminars, conferences, and other activities to
the Communication Officer Sheerah Kim.

The main event of BPW Europe in 2022 in the 17th Regional Conference and
9th Young BPW Symposium in Reykjavik Iceland 27-29 May. BPW Iceland`s
Organization Committee and ECC are working hard to make it the
unforgettable event for all participants., The Conference will be set in
the mystic surrounding of Icelandic life and sagas, the wonders of the
nature and mysterious people of Iceland.

Come and participate in the Conference! https://bpwiceland2022.is/

The key speakers of the Conference are:

Helena Dalli – Equality Commissioner of European Commission and

the First Lady of Iceland Eliza Jane Reid.

The general goals for BPW Europe in 2022:

1.      Being the forefront in advocating and empowering women
2.      Successful Equal Pay Day campaigns in all member countries
3.      Well operating Working Groups and Networks of BPW Europe
4.      Gaining new active members through visibility and retaining existing
members
5.      Accessing new age groups through social media channels
6.      Using media to bring attention to BPW and women in Europe, their
visions and goals for future
7.      Developing projects on empowerment of women and funding possibilities
from EU Funds
8.      Creating eClubs, where members can join the events in the common
suitable time
9.      Reviewing, connecting, and updating the cooperation with other NGOs
in Europe
10.     Boosting the use and visibility BPW Europe website, Newsletter,
Event Calendar through key topics and messages.

Looking forward for your active participation in the work of BPW Europe!

With best wishes,
Anu Viks

Executive Member of BPW International
Regional Coordinator BPW Europe
2021 – 2024

Business Professional Women (BPW Europe aisbl)
EU Transparency Register: 836392015840-91

“Inclusion – Innovation – Inspiration”
through Commitment

Ülevaade 21.02.2022 toimuva  BPW Europe Presidentide miitingu päevakorrast:

Agenda:

1. Overview from the Regional Coordinator – Anu Viks – 10 min
2. Communication in BPW Europe – Communication Officer Sheerah Kim – 10
min
3. Updates to the 17th Regional Conference – Johanna Kristin Tomasdottir
-10 min
4. Updates to the 9th Young BPW Symposium – Sheerah Kim and Julia
Klausen -10 min
5. Introduction to the new Working Group – WEPs – Jurga Rimke President
of BPW Vilnius Chamber and Dovile Koncak Young BPW Member – 10 min
6. Overview of Equal Pay Day activities – EPD Working Group Chair Karine
Babule – 10 min
7. Introduction to the Earth Day Campaign on 22 April – Green and
Sustainable Working Group Chair – Siiri Tiivits-Puttonen – 10 min
8. Leadership and Lifelong Learning Task Force to become the BPW Europe
Working Group – introduction from the Chair Conny Montague
9. Introduction of possibilities to apply for project funding from
European Union institutions – Carlos Franco Uliaque the CEO and Founder
of Gestión Estratégica e Innovación (Spain)
10. Sharing best practice of an e-Club – BPW Germany
11. Open microphone

Kutsun kõiki EENA liikmeid liituma BPW Europe uudiskirjaga,

et olla kursis kõigi põnevate tegemiste ja projektidega.

Liituda saab järgmise lingi kaudu:

https://www.bpw-europe.org/newsletter-registration/

Tekst: Anu Viks

.

EENA Tartu klubi kogunes EscapeTartu ruumides.

EENA Tartu klubi pidas oma veebruari kohtumise EscapeTartu ruumides 8.02.2022

Alustuseks tehti meile ekskursioon põgenemistubades.

Meie klubi liige Angela rääkis diabeedist. Saime teada, et on olemas väga erinevaid diabeedi vorme – kõige levinumad I ja II tüübi diabeet, aga ka harvemad, nagu rasedusaegne diabeet või muudest tervislikest põhjustest tulenev diabeet.

Enim on levinud esimese maailma haiguseks tituleeritud II tüübi diabeet.

Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab pidevat enesejälgimist ja -ravi. Peale diagnoosi saamist muutub haige (perekonna) elu kardinaalselt. Haiguse tõttu tuleb jälgida kõiki oma tegevusi ja käitumist: liikumist, magamist, toitumist, meelemürkide tarbimist, stressi- ja veresuhkru taset. Igaüks neist tegevustest (aga ka nende tegevuste omavaheline koosmõju) mõjutab veresuhkru taset ühele või teisele poole normist ning nõuab reageerimist ehk lühi- või pika toimega insuliini koguse süstimist õigel ajal.

Angela sõnul on diabeedihaigel vaja igapäevaselt teha mitusada kiiret raviotsust, millest iga vale otsus võib tähendada, et ta halvemal juhul kaotab elu, kergemal juhul võivad tekkida tõsised tervisehäired, millest üks tõsisemaid on näiteks pimedaks jäämine.

Selline pidev jälgimine ja kalkuleerimine ei ole vaimule lihtne taluda, mistõttu on ümberolijate teadlikkus ja moraalne tugi hädavajalik.

Kui teame, et me sõber või tuttav on selle haigusega ja tal tekib ootamatu terviserike, siis meie kõrvalseisjatena saame kõige paremini aidata ikkagi hädaabinumbrile helistades. Kui ta on meid eelnevalt juhendanud, mida kiirabi oodates talle pakkuda, võime seda teha, aga ikkagi selliselt, et teda mitte rohkem ohtu seada.

Vaatamata sellele, et Angela on mõned aastad elanud koos diabeediga, on ta suurepärane näide sellest, et kooselu diabeediga saab olla sama täiuslik, mitmekülgne ja lõbus – peaasi, et su ümber on hoolivad inimesed. Vt lähemalt tema blogist https://www.anxidiabeedijutud.com/

Aitäh, Angela, et teed väga tänuväärset teavitustööd!

Kirja pani Pille Tsopp-Pagan

Tule koos EENA delegatsiooniga Islandile Euroopa konverentsile

On alanud organisatsiooni Euroopa konverentsile registreerumine. Soodushinnad kuni 15.02

BPW Euroopa 17. ja 9. noorte liikmete sümpoosiumile on registreerimine avatud. Konverents toimub 27. – 29. maini 2022

Reykjavikis. Palun vaadake informatsiooni BPW Iceland kodulehelt https://bpwiceland2022.is/ ja registreeruge konverentsile.

Soodushinnad kehtivad kuni 15. veebruarini. Kodulehel info ka hotellide ja ekskursioonide kohta.

Sellelt lingilt leiate informatsiooni esinejate kohta. Töötubade läbiviijate seas on Eestist Ester Eomois, Siiri

Tiivits-Puttonen koos Rohetiimiga ja Euroopa koordinaator Anu Viks.

Veebruari alguse seisuga on huvi Islandile minemise vastu üles näidanud umbes 15 eenalannat. Täpsem info Eesti delegatsioonijuhilt Ester Eomoisilt.

Võru roheettevõtluse töötoast kasvas välja neli edutiimi

22. jaanuari hommikul, peale suurejoonelist galat Võru Kandles, kus kuulutati välja Aasta naine 2021 ning Aasta noor naisettevõtja, kogunes seltskond rohehuvilisi Kubija hotelli seminariruumi.

Päevakavas oli “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” praktiline töötuba. Lähemalt ja kaugemalt tulnud huvilisi sai kokku 27. Kõik osalejad jaotati kohe laudkondadesse, millest moodustusid edutiimid, mida sai kokku neli ja need jäävad toimetama ning kokku käima peale seminarigi.

Töötoas jagas veebi vahendusel oma teadmisi roheettevõtlusest EENA liige ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, tänu kellele saime ülevaate rohemajanduses kasutatavatest teadmistest, mõistetest ja märgistest. Tuleb välja, et mõned märgised on devalveerunud, kuna kohati on soovituslikud loodushoiumeetmed jõudnud juba seadustesse. Tuleb ette sedagi, et ettevõtlusmaastikul on osalisi, kes varjavad oma loodust mitte säästvaid tegusid rohemärgiste taha, seega tasub alati toodete sisulist poolt uurida, enne kui lõplikult usaldada.

Järgnevalt valgustas EENA Tallinna klubi president ja programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ning projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen kuulajaid rohekommunikatsiooni eripäradest. Ta ärgitas ka väikeettevõtjaid mõtlema sellele, kas tasuks oma ettevõtte turunduses ära kasutada mõnda märgist.

Võru klubi oli kutsunud oma kogemusi jagama Võru Instituudi direktor, looduskaitsja, metsateadlase Rainer Kuuba, kes rääkis säästlikust metsamajandamisest, ettevõtlusest ja keskkonnaga arvestamisest. Kuuba tõdes, et ta ei ole otseselt lageraiete vastane, kuna saab aru, et teatud mahus on see mõistlik teguviis.

Järgmisena jagas oma kogemusi Siidrikoja KODAS perenaine Tea Nõmmann, kelle ettevõttes mõeldakse looduslähedusele ja -säästlikkusele igas tootmisprotsessi faasis. Nõmmannide aias kasvab 9000 õunapuud, millest valmimad erinevad joovastavad ja karastavad joogid. Tootearendus käib praegu kiudaineterikaste smuutidega, mis sobivad mõnusaks ja tervislikuks vahepalaks kiire elutempoga inimestele.

Järgmine „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ praktiline roheettevõtluse töötuba toimub 12. veebruaril 2022 Narvas. Töötuppa saab registreerida 👉 siit!

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Tekst: Võru klubi, fotod Merle Koop

Maailm vajab positiivse jalajäljega taastavat ja kogukondlikku ettevõtlust

Kestliku majanduse ja ettevõtluse koolitaja Riinu Lepa alustas 20. jaanuaril toimunud veebiseminari põneva mõttega või ahhaa momendiga, mis temal sotsiaalseid ettevõtteid uurides tekkinud on. “Kas pole mitte huvitav mõelda, et sotsiaalsed ettevõtted on loodud selleks, et neid enam vaja ei läheks?”, küsis ta ja arutles: “See tähendab, et nad on loodud, et lahendada mingi probleem ja kui see probleem saab kõrvaldatud, siis ei ole enam ka vaja ettevõtet.” Seda mõtet edasi arendades saab öelda, et sotsiaalsetel ettevõtetel ei saa olla ka konkurente. Saavad olla nt koostööpartnerid, sest eesmärk on ju ära lahendada mingi probleem.

Kas me aga kujutame tänases ühiskonnas ette ettevõtlust, mis ei ole orienteeritud kasumlikkusele, kiirele kasvule, konkurentide võitmisele, ekspordile ja omanikutulule? Kirjeldatud mõtteviis ettevõtluses näeb Riinu sõnul loodust kui masinavärki – kui midagi ei tööta, siis vahetame selle lihtsalt välja. Näiteks, kui põllumajanduses üks kemikaal on ohtlikuks kuulutatud, siis vahetame selle lihtsalt natuke rohelisema vastu välja ja ongi korras.

Loodus aga ei toimi kui masin. Loodust „parandama“ minnes tuleb enne aru saada nendest väga paljudest ja keerulistest protsessidest, mida me ei pruugi kohe mõista.

Riinu Lepa sõnul on meil vaja uut moodi ettevõtlust – sellist ettevõtlust, kus õnn tekib teadmisest, et teed õiget asja! Kui üritame rohepööret teha olukorras, kus mõtteviis on endiselt konkurents-maine-võim-raha, siis saavad lahendusteks puupõld metsad, GMO muundatud taimed jne.

Nii Eestis kui ka maailmas on erinevaid näiteid ettevõtetest, kelle tegevuse tulemusel toimub ühel või teisel moel looduskeskkonna taastamine. Palju näiteid on ka sellest, kui ettevõtte on põhjalikult uurinud looduses toimivaid protsesse ja neid edukalt looduskeskkonna taastamise eesmärgil rakendab. Näiteks Novobiom aitab seeneniidistiku abil taastada mullastikku, mis on saanud erinevate kemikaalidega kahjustada. Teatud tüüpi seened suudavad kemikaalijääke mullas ohutuks lagundada.

Veel näiteid Eestis tegutsevatest sotsiaalsetest ettevõtetest:

Eesti OTT. Väiketalunikele iseseisva sissetuleku võimaldamine

Eesti Pimemassööride Ühing.

Pahkla Camphilli Küla.

Seminari jooksul tekkis osalejate vahel elav arutelu, milliseid n-ö taastamisi Eesti vajab. Kõige rohkem on osalejate sõnul probleemiks pakendiprügi, toiduraiskamine, muldade vaesustumine, metsade raiumine, energeetika valdkond ja turvas.

Riinu Lepa on seisukohal, et taastamine on alati lokaalne ja seetõttu mängivad kogukonnad selles väga suurt rolli. Tasapisi hakkavad inimesed tegema teadlikumaid valikuid oma töö ja eraelu tasakaalus hoidmisel. Kui varem oli palju hoiakut stiilis „Kui töö saab tehtud ja aega jääb, siis mängin lastega, lähen puhkusele, tegelen hobidega jne“, siis järjest enam valitakse teha tööd vähem, et veeta rohkem aega perega, et tegeleda sellega, mis päriselt rõõmu pakub.

Teadlikes kogukondades on kasutusel ka kodanikupalgad igale inimesele. Kodanikupalga eesmärk on võtta pinge maha ja see omakorda võimaldab inimeste sisemisel loovusel esile tulla ja neil kogukonda panustama hakata. Kogukonnad võimaldavad inimesteni viia arusaamu, et olulisi väärtusi saab enda ellu tuua ilma tarbimiseta. Kogukondades, kus kõiki inimesi tunned ja tahad, et neil hästi läheks, konkurents – võim -raha ei toimi. See toimib ainult anonüümsetes tingimustes.

Seminar lõppeb üleskutsega. Võta hetk aega, rahune ja mõtle, mis on sinu jaoks päriselt oluline!

Riinu Lepa on tegutsenud säästva arengu koolitusi pakkuvas Gaia Akadeemias üle kümne aasta. Ta õpetab majandust ja ettevõtlust ka gümnaasiumi astmes õpilastele Märjamaal ja Raplas.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi kohta saad rohkem teada siit. 

Tekst: Katarina Papp

2021. aasta naine on Katrina Lehis, noor naisettevõtja Kadri Tuisk

PRESSITEADE
21. jaanuar 2022

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 29. sünnipäeva pidulikul galal Võrus kuulutati aasta naiseks 2021 eesti epeevehkleja ja olümpiavõitja Katrina Lehis. Aasta nooreks naisettevõtjaks nimetati haridussüsteemi parendava idufirma Clanbeat asutaja ja tegevjuht Kadri Tuisk.

Aasta naine 2021 Katrina Lehis tunnistas, et tiitel on talle suur tunnustus. „Sportlase jaoks on alati iga tunnustus väga eriline, kuid kui see tuleb ka spordivaldkonnast väljast poolt, siis see näitab, et need tulemused lähevad korda ka spordiga ehk mitte kõige lähemalt seotud inimestele ning lisab omakorda ka kindlasti motivatsiooni,“ sõnas ta.

Mullu Tokyo olümpiamängudel individuaalvõistlusel pronksmedali võitnud ja Eesti naiskonna olümpiakullani aidanud Lehis peab möödunud aastat enda jaoks väga edukaks: „Kaks medalit oma esimestelt olümpiamängudelt oli väga eriline tunne ja mul on siiralt hea meel, et see ka teistele inimestele korda läheb.“

Aasta noor naisettevõtja 2021 Kadri Tuisk on aunimetusest liigutatud. Tema jaoks on see märk sellest, et kui kui luua oma ettevõte lähtudes kirest, on võimalik luua ka maailma muutvaid lahendusi. „Ei pea hakkama juristiks, arstiks või raamatupidajaks, kuna su isa seda tahtis või ühiskond arvas, et see on parim viis elus ennast teostada. Enda tee tuleb leida. Ja see on võimalik,“ usub ta.

2021. aasta oli Tuisu hinnangul Clanbeati jaoks raske. „Tegeleme üheaegselt tarkvara arenduse, teadlikkuse tõstmise, koolitamisega ja tervislike protsesside juurutamisega,“ selgitas ta. „Start-up’ina jookseme võidu ajaga. Samas koolide toimimise mehhanismid on aeglased.“ Aasta jooksul jagus ka hetki, mis tõid tunnustust kirega tehtud raskele tööle: koostöös Accelerate Estoniaga aitavad nad kaasa Eesti noorte vaimse tervise parandamisele, United Nationsi algatus World Summit Awards valis Clanbeati ühe nominendina ühiskonda paremaks tegevate digitaalsete lahenduste hulka.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon kutsus üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valis võrgustiku juhatus välja kolm kandidaati: Mare Mätas (Kihnu pärimuskultuuri hoidja ja edendaja, Kihnu giid, raamatu „Minu Kihnu. Külas või külata“ autor), Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutuse juht, lõimumise ja keelekümbluse edendaja) ning Katrina Lehis.

Tänavused noore naisettevõtja kandidaadid olid Anna-Liisa Palatu (keskkonnasõbraliku pakkematerjali tootja Woola kaasasutaja ja tegevjuht), Kadri Treial (Psühhobussi asutajaliige ja tegevjuht, Võru Gümnaasiumi koolipsühholoog) ja Kadri Tuisk.

Pildil (vasakult): Aasta noor naisettevõtja 2020 Marion Teder, aasta noor naisettevõtja 2021 Kadri Tuisk, aasta naine 2021 Katrina Lehis, aasta naine 2020 Irja Lutsar ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Ester Eomois. / Foto: Tiina Männe

Lisainfo:
Merle Koop
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Võru klubi president
tel: +372 525 3308; e-post: info@gekoweb.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

Rannamõisa klubi traditsiooniline aastaalguse matk Tabasalu Looduspargis

Rannamõisa klubil on uus traditsioon – alustame uut aastat Tabasalu Looduspargi matkaradadel. Alustasime eelmisel aastal, mil otsisime väljundit koroona isolatsioonist ja nüüd ei saa enam pidama! Kuhu siis veel uue aasta jaanuari esimestel nädalatel, kui mitte koduvalla matkarajale.

On suur rõõm klubiliikmetega kohtuda ja ühiselt aega veeta. Kaunis loodus, väike tervislik jõupingutus ning kehakinnituski käib asja juurde.

Tekst: Algi Sinisalu, EENA Rannamõisa klubi liige

Ettevõtlikud naised (EENA) kuulutavad sel reedel välja 2021. aasta naise ja noore naisettevõtja

PRESSITEADE
17. jaanuar 2022

Eesti ettevõtlikud naised kuulutavad reedel, 21. jaanuaril Võrus välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja.

Aasta naise tiitlile kandideerivad Mare Mätas (Kihnu pärimuskultuuri hoidja ja edendaja, Kihnu giid, raamatu „Minu Kihnu. Külas või külata“ autor), Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutuse juht, lõimumise ja keelekümbluse edendaja) ning Katrina Lehis (eesti epeevehkleja, juunioride maailmameister, olümpiavõitja ja 2021. aasta naissportlane).

Aasta naise tiitliga tunnustab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Eesti Vabariigi kodanikku, ühiskonnaelu aktiivset mõjutajat ja oma ametis pädevat naist äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Tiitlisaaja valimisel peetakse oluliseks, et ta on viimase aasta jooksul paistnud silma oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ja on Eesti naistele eeskujuks.

Lisaks kuulutab EENA välja aasta noore naisettevõtja. Tänavused noore naisettevõtja kandidaadid on Anna-Liisa Palatu (keskkonnasõbraliku pakkematerjali tootja Woola kaasasutaja ja tegevjuht), Kadri Treial (Psühhobussi asutajaliige ja tegevjuht, Võru Gümnaasiumi koolipsühholoog) ja Kadri Tuisk (haridussüsteemi parendava idufirma Clanbeat asutaja ja tegevjuht).

Tiitliga tunnustatakse kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud konkreetses tegevusvaldkonnas ning leidnud märkimisväärse klientide poolehoiu või esiletõstmise koostööpartnerite poolt.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlikandjad tehakse teatavaks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 29. sünnipäeval, mida tähistatakse seekord 21. jaanuaril ja esmakordselt Võrus, kultuurikeskuses Kannel algusega kell 19.00. Rohkem infot kodulehel (https://bpw-estonia.ee/sundmused/) või Facebookis (https://www.facebook.com/events/557696492159811).

Eelmisi tiitlikandjaid vaata siit: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Pildil (vasakult): Aasta noor naisettevõtja 2020 Marion Teder ja aasta naine 2020 Irja Lutsar. / Fotograaf: Petri Hütt.

Lisainfo:
Merle Koop
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Võru klubi president
tel: +372 525 3308; e-post: info@gekoweb.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

Rannamõisa klubi jõuluüllatus koduvallas

Sel aastal pidasid Rannamõisa klubi tublid tegijad jõuluüllatusega meeles neid, kes on Harku valla koduhooldusteenusel ja vajavad toetust ning abi. Kaardid ja kingitused koos südamlike pühadesoovidega on juba kätte toimetatud ning inimeste jõululaual on piparkooke ja ehtsat
maasikamoosi.

Allikas: Harku Valla Teataja 08.12.2021

Rannamõisa klubi lasi loovuse valla

Rannamõisa klubi soovis jõulukuul teha midagi uut ja meeleolukat. Oli uus, oli Vein ja pintsel Tallinna kesklinnas ja oli vägagi meeleolukas.  04.12.2021 vabastasime oma loovuse, lõime uued mälestused ja isiklikud meistriteosed. Meie valik oli akrüülvalamine. Põlled ette, värvid/potsikud valitud ja siis see algaski. Ei olnud oluline eelnev kogemus, ei kunstianne….kõik olid võrdsed, lasime aga akrüülil voolata. Et sel päeval oli maha sadanud ilus valge lumekord, jätkasime oma õhtut Raekoja platsil kuusepuud imetledes ja glögi juues. Uued kohtumised juba uuel aastal.

Tekst: Kaie Sestverk, EENA Rannamõisa klubi liige

Pärnu klubi detsembrikuu kohtumine kandidaatliikme Liisiga

Detsemberi algus tõi Pärnu klubi liikmed kokku jõuluhõngulises Pärnu vanalinnas. Klubi kuukohtumine leidis aset meie kandidaatliikme Liis Kasekännu väikeses ja hubases Mirtelle butiigis, mis on nüüdseks tegutsenud pea paar aastat Maarja-Magdaleena Gildis ehk kohalike käsitöömeistrite majas. Väikeste laste kasvatamise kõrvalt on ettevõtlik naine leidnud kutsumuse tegutseda käsitööasjade meisterdaja, massööri ja kogemusnõustajana.

Liis on läbinud massaažikoolitused Eesti Massaaži- ja Teraapiakoolis. Mirtelle butiigis pakub Liis klassikalist-, kupu- ja šokolaadimassaaži, kasutades nii looduslikke massaažiõlisid kui kreeme. Massöörina jagas Liis klubikaaslastele praktilisi näpunäiteid massaaživõtetest, millega saab igaüks ise ennast või oma lähedast aidata, leevendades näiteks arvuti taga sundasendis töötamisest tekkivaid õlavöötme, kaela ja ülajäsemete pingeid. Massaaž on iidne meetod nii lihaspingete vähendamiseks, kui üldise enesetunde  parandamiseks.

Kogemusnõustajana praktiseerib Liis Sindi Noortekeskuses, kus kogemusnõustamise sihtgrupiks on teismelised. Läbi isikliku kogemuse ja kogemusnõustaja väljaõppest tulenevalt, on Liisi südamesoov aidata teismelisi läbi tema enda väärtusliku taastusmiskogemuse, pakkudes noorele emotsionaalset, sotsiaalset ja/või praktilist tuge.

Kogemusnõustamine on Eestis arenev suund. Alates 2014-st aastast on Eestis kogemusnõustamist tunnustatud, kui üht ametlikku meedet inimeste aitamiseks. Ka kogemusnõustamise teaduslikud uuringud on kinnitanud, et kogemusnõustaja kaasamine tõstab rehabilitatsiooni tulemuslikkust. Kogemusnõustamine on ka üks viis panustada kogukonda.

Täname Liisi korraldatud ürituse ja huvitava ning silmaringi laiendavate teemade käsitlemise eest. Traditsioonilise kolme kollase roosi kinkimise järel on Liis ametlikult vastu võetud Pärnu klubi liikmeks ja soovime talle tuult tiibadesse!

Tekst: Nele Münter-Trušin, fotod: Eveli Semelson

Pärnakad uudistasid prügimajandust

24. novembril käis BPW Pärnu klubi naiskond külas Paikuse Jäätmekäitluskeskuses OÜ Paikre, kus operatsioonide juht, Keit Nestor meile 2006. aastal avatud prügilas ja jäätmete sorteerimiskeskuses ringkäigu tegi.

Esimese asjana prügila hoovialale jõudes märkasime viimased kaks suve Pärnu rannas peesitanud Pernova hariduskeskuse projekti, hiiglaslikku metallvõrestikust kala kujutist, mis on täis prügi. See olevat ühe suvega Pärnu rannast (rannaalalt, liivalt ja prügikastidest) koguneva prügi hulk, mida on kokku 4 tonni. See on tohutu hulk jäätmeid, mis suvitavatest inimestest randa maha jääb.

Kokku on selles prügilas alates avamise aastast ladestatud umbes pool miljonit tonni jäätmeid – peamiselt segaolme- ja ehitusjäätmeid. Aastas tuuakse Paikre jäätmejaama 70 – 80 tuhat tonni jäätmeid, millest kolmandik lõpetab kahjuks ladealal. Üks tõsine probleem on nii eratarbijatelt kui ka jäätmete veoteenust tellivatelt ettevõtetelt tulevad segaolmejäätmed, mis on biojäätmetega kokku puutumisest rikutud ja seetõttu ringlusse saatmiseks sobimatud. Papp- ja paberpakend, mis on koos toidujäätmetega ära visatud, ei jõua taaskasutusse. Kuidas on korrektne jäätmeid sorteerida, selle kohta leiab hea ülevaate Paikre veebilehelt.

Kuulsime, et Paikre on eesmärgiks võtnud nii palju kui võimalik jäätmetest taaskasutada, sh korduvkasutada, ringlusse võtta ja suunata võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Selleks, et ladestatava prügi hulka võimalikult väiksena hoida on soovitus koguda jäätmeid liigiti. Siis on neid lihtsam taaskasutusse suunata ja samuti on jäätmetest vabanemine inimese jaoks soodsam.

Utiliseerimisteenust valides on oluline tähelepanu pöörata ka sellele, et jäätmekäitlejal oleksid kõik vajalikud load olemas, sh ka ohtlike jäätmete käitlemiseks vajalik luba, kui sedasorti kasutuskõlbmatut prügi on tekkinud (lakid, värvid, meditisiinitooted, akud, patareid, eterniit jm). Ohtlike ja elektroonikajäätmetest vabanemine on elanikule tasuta. Rohkem infot leiad siit.

Fakt on see, et jäätmeid sorteerides parandad elukeskkonda ja säästad energiat ning tegelikult ka olmejäätmete äraveokuludelt (sest pakendiprügi kogumiskonteinerid on igal pool üle Eesti leitavad), samuti panustad nõnda loodusressursside säästmisse. Taaskasutuseks sobilikel pakenditel on pea alati peal ka vastav märge. Ringnoolega „rohelise punkti märk“ või taaskasutust illustreerivad noolekesed. Taaskasutuseks sobib ka puhas pakkekile ja kilekotid, samuti kommipakikile, kus märge peal ja puhtad kommipaberid. Seega kõige tähtsam on pakendi materjal ja puhtus (veega loputatud puhtus on piisav).

Arvestatav loodussääst on see, mida silmas pidades on äärmiselt oluline, et jäätmeid kogutaks liigiti. Ühe tonni klaasi tootmine algsest toorainest vajab ligi kolm korda enam energiat, kui klaasi tootmine jäätmetena kogutud klaasist. Metalli osas on vahed keskmiselt 5–10 korda (terasel) ja isegi kuni 20 korda (alumiiniumil).

Parim lahendus ja teene tuleviku heaks, mida me kõik teha saame, on vähem tarbida ehk siis mitte püüda iga uue trendiga kooskõlas olla, sest see ei ole jätkusuutlik, arvestades maamunal elavate inimeste koguhulka ja meile kambapeale kasutada olevate ressursside vähesust/piiratust.

Tekst ja pildid: Inger Lilles-Nestor

Kohtumine ehtekunstnik Anneli Tammikuga

Neljapäeval, 11. novembril külastas EENA Rannamõisa klubi naiskond ehtekunstnik Anneli Tammikut. Mõte kohtumiseks tekkis juba aasta tagasi pärast seda, kui Rannamõisa klubi eestvedamisel korraldati EENA Aasta naise 2020 gala ja selle nominendid said traditsioone järgides kingiks ehted, mis tookord valiti just Anneli Tammiku autoriloomingust.

Kunstniku kodulehelt võib lugeda: „Eesti Kunstiakadeemias ehtekunsti eriala lõpetanud Anneli Tammik on Eesti ehtekunstitaeva üks säravamaid tähti, kelle alati värskelt mõjuv ning (mõtte)mänguline looming sünnib looduslike vormide ja joonte põimumisel naiseliku tunnetusega. Tuntuimad ehtekunstniku kollektsioonid on “Lumi”, “Jää”, “Neli aastaaega” ja “Kameeleon”. Anneli Tammiku ehteid kannavad mitmed värvikad ja ühiskonnas lugupeetud naised, sealhulgas Evelin Ilves, kuninganna Silvia, Jaapani keisrinna Michiko jpt.“

Kohtumine möödus õdusas õhkkonnas vastavatud ehtekunstniku ateljee-showroomis aadressil Hobusepea 2. Külastuse raames oli meil võimalus tutvuda autori suurepärase ja huvitava loominguga  ning huvi ja soovi korral ka neid erinevaid ehteid enda peal-küljes proovida. Ateljees õnnestus meil osa saada ja tutvust teha ka ehtekunstniku uue värske autorikollektsiooniga OPERA, mille põhiteemaks ja inspiratsiooniallikaks on Estonia teater.

Kuna igaühes meist on peidus kunstnik, siis läksime ja andsime võimaluse ka meie endi loovusel ennast üllatada. Haarasime kinni suurepärasest võimalusest ja otsustasime lisaks ehete nautimisele osaleda ehte valmistamise töötas. Kuna meil kõigil eelnev kogemus antud valdkonnas puudus, siis sai esimeseks ehteks valitud kõige lihtsam – sõrmuse tegemine ja seda siis kas metallist või hõbedast. Kui idee oli olemas, siis asutigi kohe ka tegudele! Selleks, et meie ettevõtmine ikka õnnestuks, käsitleti enne tegutsema hakkamist järgmisi teemasid: kavandi tegemine, materjali analüüs ning tehnilised võtted ehte valmistamiseks. Juba kahe tunni pärast oligi tulemus meie kõigi jaoks muljetavaldav, kuna igaüks meist sai rõõmustada tõeliselt omanäolise ehte üle.

Tuleb tõdeda, et tundsime taas enda väikeses seltskonnas koostegemise jõudu ja rõõmu ning oleme väärtusliku kohtumise ja kogemuse võrra palju rikkamad.

Tekst: Carmen Soo, EENA Rannamõisa klubi liige

Pärnus omandati roheteadmisi

30. oktoobri hommikul kogunes Pärnu keskraamatukogu tagumise ukse juures punt rõõmsaid ja tegusaid naisi Pärnust, Tallinnast ja Tartust, kes ootasid põnevusega raamatukokku pääsemist, et teha veel viimased ettevalmistused enne “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” praktilise seminari algust.

Seminaripäevale saali ja paralleelselt toimuvale veebiülekandele oli registreerunud ligi 30 naist, kes kõik näitasid üles uudishimu ja avatud meelt nii uute teadmiste kui teineteisega suhtlemise vastu. Korralikult maskide taha varjununa loosisime välja laudkonnad ja hoolitsesime selle eest, et igas lauas oleks ka üks Pärnu ettevõtlike naiste klubi liige, kellest seminarijärgselt saab edutiimi juht. Edutiime moodustus Pärnu seminaril kolm ning esimese kohtumise kuupäevad ja kohadki said veel samal päeval paika pandud.

Pärnu töötoas  jagasid oma teadmisi  ja praktilist nõu rohelisest ettevõtlusest Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, rohekommunikatsiooni teadmisi andis edasi programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen. Edutiimide loomist juhendas ja koordineeris Tartu klubi liige Riina Piigli. Pärnu töötuppa oli kaasatud ka Blati keskkonnafoorumi keskkonnaekspert Kai Klein, kes rääkis plastist ja kemikaalidest tootmises ja toodetes aga ka plastiringlusest ja -ringmajandusest.

Pärnu klubi kutsel rääkis oma rohelistest tegemistest Pärnu Vabakooli loodussuuna koordinaator ja koolituskeskuse juht Triin Tamme. Tema mitmekülgne tegutsemine roheharijana näitas osalejatele, et kui midagi väga tahta ja sellele pühenduda, on kõik võimalik.

Järgmine „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ praktiline roheettevõtluse töötuba toimub 22. jaanuaril 2022 Võrus. Sinna saab registreerida siit!

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Tekst Pärnu klubi, fotod Siiri Tiivits-Puttonen ja Kadrin Kahu

Tartus toimus esimene praktiline roheettevõtluse töötuba

9. oktoobril startis Tartus üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ esimene praktiline roheettevõtluse töötuba. Kohal oli pea 30 naist, kes soovivad olla eeskujuks ning aidata kaasa rohelise ja hooliva maailma säilimisele.

Töötoas  jagasid oma teadmisi  ja praktilist nõu rohelisest ettevõtlusest Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, rohekommunikatsiooni teadmisi andis edasi programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen. Tartu töötuppa oli kaasatud ökoloog Aveliina Helm, kes rääkis keskkonna mõtestamisest ning sellest, miks üldse peab ettevõtluses keskkonnaga arvestama ning milliseid võimalusi ja lahendusi looduskeskkond ettevõtjatele pakub.

Osalejatelt kogutud tagasiside oli positiivne. Ühelt poolt avardasid laupäeval peetud ettekanded ja videotena näidatud Eesti naisettevõtjate kogemuslood rohelise maailma mõiste tähendust ja lähenemisvõimalusi, teiselt poolt innustasid mõtlema, mida igaüks meist ise keskkonna hoidmiseks teha saab. Oluliseks peeti ka infot ja argumente, mis aitavad populistlikke väiteid kummutada või uskumatute ja käegalööjatege väidelda. Uue teemana toodi jõuliselt sisse ka rohepesu, et ära tunda „roheline“, mis ei ole „roheline“.

Päeva lõpus moodustati viis edutiimi, kus väikestesse gruppidesse koondunud naised hakkavad üksteise toel arendama oma roheettevõtlusega seotud ideid. Edutiimide loomist koordineerib ettevõtja Riina Piigli.

Järgmine roheettevõtluse töötuba toimub juba 30. oktoobril Pärnus. Registreeru siin.

Töötubasid toetavad keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemalised veebiseminarid. Järgmine veebiseminar toimub 21. oktoobril teemal „Kliimariskid: millisteks muutusteks maailma ja Eesti kliimas peaksime valmis olema?”. Registreeru siin.

Autor: Jaanika Anderson, EENA Tartu klubi kommunikatsioonijuht

EENA rohetiimi liikmed osalesid üle-eestilisel koolinoorte häkatonil

Reedel, 8. oktoobril 2021 toimunud virtuaalses ideelaboris „Missioon Jätkusuutlikkus“ auhinnati parimaks Tallinna 21. Kooli õpilaste idee Cris’is, mis kavatseb toota hädaabinupu abil positsioneeritavaid ehteid.

EENA rohetiimi liikmetest osalesid häkatonil programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ sisukoordinaator ja jätkusuutlikkuse valdkonna spetsialist Erika Pihl ja programmi töötubade juht, bioloog Helen Orav-Kotta.

Erika Pihl astus ideelaboris üles inspireeriva kõnega ja koos keskkonnaspetsialisti Kai Kleiniga aitas mentorina koolinoortel vägevaid ideid välja mõelda. Helen Orav-Kotta kuulus häkatoni ekspertide žüriisse, kes noorte ideid hindasid.

Lisaks peaauhinnale pälvis jätkusuutlikkuse eriauhinna EBS Gümnaasiumi õpilaste idee FlowCard, millega plaanitakse toota õnnitluskaarte, mis sisaldavad külvatavaid lilleseemneid. EENA roheprogrammi poolt on neile auhinnaks kolm tundi programmi rohementori nõustamist.

Kokku osales ideelaboris 150 õpilast 26 koolist üle Eesti, rohkearvuliselt oli tänavu esindatud EBS Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Kuressaare Ametikool ning Rahumäe Põhikool.

Et lennukaid roheideid tekiks Eestis juurde, viib Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ raames 2021.-2022. aastal läbi roheettevõtluse töötubade sarja. Järgmine roheettevõtluse töötuba toimub juba 30. oktoobril Pärnus. Registreeru siin.

Töötubasid toetavad keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemalised veebiseminarid. Järgmine veebiseminar toimub 21. oktoobril teemal „Kliimariskid: millisteks muutusteks maailma ja Eesti kliimas peaksime valmis olema?”. Registreeru siin.

Autor: Siiri Tiivits-Puttonen, programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht

Ettevõtlikud naised andsid avalöögi uute roheettevõtete loomiseks

Reedel, 24. septembril 2021 sai avalöögi üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses — ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Aastapikkuse programmi eesmärk on anda oskusi ja teadmisi vähemalt 100 Eesti naisettevõtjale, kes muudavad teenused ja tooted roheliseks ning loovad uusi roheettevõtteid.

Otselülitust avaüritusele oli võimalik jälgida neil, kes kohapeal ei saanud olla, Delfis Anne & Stiili veebis ning Naised ettevõtluses Facebooki lehel. Vaata järele ja saa osa põhjalikust ülevaatest!

Programmi tutvustava avaürituse avasõnad ütles EENA president Ester Eomois, kes selgitas, miks on programmi rõhuasetus just naistel ja rohelisel mõtteviisil. „Esiteks uuringud on tõestanud ja praktika on kinnitanud, et kui on kriisiolukorrad, siis naised läbi oma otsustamisvõime, kaalutlemise, rahuliku meele ja kaasamise on paremad kui mehed sarnasel ametikohal. On lausa ütlemine, et kui on kriis, mõtle nagu naine,“ sõnas ta. „Kui me räägime rohepöördest, siis me selgelt oleme päris kriisi lävel.“ Teiseks on naised suurel määral need, kes teevad palju otsuseid kodus, keskkonnas, ühiskonnas üldiselt. „Nii et naised kui otsustajad, kui muutuste elluviijad – see on täpselt see, mida me programmiga teha tahame,“ rõhutas Eomois.

See on kolmas EENA naisettevõtjatele suunatud programm, mida toetab Coca-Cola Fond. Coca-Cola Baltikumi valitsussuhete juht Nele Normak kommenteeris, miks Coca-Cola seda teeb: „Coca-Cola Fond on Coca-Cola Company heategevusorganisatsioon. Coca-Cola Company annetab igal aastal 1,5% oma käibest Coca-Cola Fondile selleks, et saaks toetada kolme erinevat valdkonda: naiste võimestamine, keskkond ja vesi.“

Avaürituse avaettekande tegi virtuaalselt otse Brüsselist Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute, kes rääkis põhjalikult Euroopa roheettevõtluse võimalustest – sellest, mis on rohepööre ja kuidas see võiks anda võimalusi nendele, kes juba on ettevõtjad või neile, kes sooviksid oma uue ettevõttega alustada.

Oma lugu keskkonnasõbraliku rõivabrändi loomisest jagas programmi patroon, näitleja ja omanimelise moebrändi looja Karin Rask. Karin hakkas end ettevõtjaks pidama, kui teda hakati kutsuma ettevõtluskonverentsidele esinema. Väikeste laste kõrvalt oli ta mõelnud, et soovib olla vabakutseline näitleja ning teha midagi selle veel lisaks. Lõpuks jõudis ta lasteriietebrändi Kalamaja Printsess loomiseni. Kuna ta soovis, et tema jalajälg ei oleks kunsti luues maailmale liiga suur, lõi ta kaubamärgi koostöös Uuskasutuskeskusega. „Roheline toimetamine oli hügieeniküsimus,“ selgitas ta. Praegu on Karinil ka omanimeline naisteriietebränd Karin Rask Design. Tema kollektsioonide loomist toetavad nii-öelda kolm vaala: Uuskasutuskeskus, eraisikud, kes pakuvad talle kangaülejääke ning Eesti ettevõtted, kes pakuvad tootmisjääke või -praake, kuid mida tema kui väikeettevõtja saab hästi ära kasutada.

„Naised ettevõtluses — ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen tegi aastasest programmist põhjaliku ülevaate. Tutvu programmi ja saabuvate sündmustega EENA kodulehel.

Programmi avaüritus toimus reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Tallinnas Ülemiste City Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika. Ülemiste City tegevjuht Ursel Velve tegi ülevaatliku ettekande, milline on olnud Ülemiste linnaku teekond roheliseks ettevõtteks. Esimene samm on astutud: rohelised eesmärgid on kaardistatud ning nüüd on nad teel nende saavutamise poole.

Programmile on tehtud inspireerivad videolood keskkonnasõbralike ettevõtete asutajatega. Avaüritusel tulid esitlusele Villapai ja RingKarpi kogemuslood.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

#roheliseltonvõimalik #rohelineeena #naisedettevõtluses #bpwestonia

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International, aidates kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

“Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” veebiseminaride teine hooaeg jätkus käesoleval nädalal.  Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu rääkis teemal „Toiduraiskamine Eestis“. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse tegevusalaks on rakendusuuringute läbiviimine, sidusrühmade kaasamine ja suutlikkuse arendamine Läänemere ja Euroopa Liidu piirkonnas.

Eestis on ka varem uuritud toidujäätmete ja toidukao teket, kuid äsja valminud uuring käsitleb korraga kogu toidutarneahelas tekkivaid toidujäätmeid. Saadud andmed kinnitavad toidujäätmete tekke suurenemist viimase viie aasta jooksul kogu toidutarneahelas.

Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Jagatuna inimese peale võib öelda, et kogu tarneahelas tekib Eestis elaniku kohta 127 kg toidujäätmeid aastas. Piltlikult öeldes on see 33 prügiautotäit toitu päevas.

Ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris. Kõige enam läheb toitu raisku just kodustes majapidamistes, mida võib osaliselt seostada Eesti inimeste elatustaseme tõusuga. Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond aastas ära keskmiselt 180 euro eest toitu. Lastega peredel on toidukadu pisut suurem, kuni 220 euro väärtuses. Kodumajapidamises toidu äraviskamise peamine põhjus on toidu riknemine.

Toitu ära visates ei raiska me ainult raha, vaid ka ohtralt muid ressursse. Toidu tootmisel on väga suur mõju keskkonnale, kuna kasutatakse põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu. Lisaks on toidu tarneahel väga pikk: transport, ladustamine, erinevad vahendajad, lõppkasutaja. Tootmise mõjud on väga ulatusliku, nt väetised voolavad veekogudesse ja tekitavad nende eutrofeerumist, mulla kvaliteet langeb, kui kasvatada sama taime järjepidavalt.

Juttu oli ka sellest, kuidas toiduraiskamist saab vähendada. Näiteks saab annetad Toidupangale, ülejääke saab kasutada loomasöödaks ning mõningaid jäätmeid saab komposteerida. Märkimisväärse kokkuhoiu saab ka sellest, kui valmistada toitu vaid vajalik kogus, osta korraga toitu mõõdukalt, et see läheks halvaks ning kui maitse ja lõhn ei viita riknemisele, siis ei pea ära viskama „parim enne“ kuupäeva ületanud toitu.

Järgmine veebiseminar toimub 21.oktoobril. Registreeru siin.

Et kliimamuutuse kahjulikud mõjud oleks võimalikult väikesed, tuleb lisaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele kliima muutusteks ka paremini valmis olla. Missugused on globaalse soojenemisega kaasnevad muutused maailma ja Eesti kliimas? Kuidas kliimamuutustega kohaneda?

Veebiseminari lektor Velle Toll on Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika kaasprofessor. Ta uurib inimtegevuse mõju Maa kliimale ja milliseks võib kujuneda kliima 21. sajandi lõpuks.

Tutvu programmiga siin

PRESSITEADE
20. september 2021

Ettevõtlikud naised asuvad uusi roheettevõtteid looma

Reedel, 24. septembril 2021 saab avalöögi üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Programmi eesmärk on anda oskusi ja teadmisi vähemalt 100 Eesti naisettevõtjale, kes muudavad teenused ja tooted roheliseks ning loovad uusi roheettevõtteid.

Augustis avaldatud ÜRO kliimaraporti järgi on seis kliimasoojenemisega kriitiline. Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES tunneb tõsist muret elurikkuse hävimise pärast. Kiired sammud mõlema protsessi pidurdamiseks on hädavajalikud. Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autori ja projektijuhi Siiri Tiivits-Puttoneni sõnul vajab maailm muutust tootmises ja teenuste kujundamisel, aga samuti üksikisikute tarbimisharjumustes. „Ka meie ettevõtlike naistena saame seda luua, alustades iseendast,“ sõnab ta. „Soovime sellel hooajal pakkuda kõikidele Eesti ettevõtlikele naistele võimalust laiendada teadlikkust roheteemadest, pakkudes veebiseminare, üle-eestilisi piirkondlikke seminare, podcast’e, rahvusvahelise konverentsi ning genereerides ideid häkatonidel. Kogutud teadmisi saavad naised ühiselt rakendada ettevõtluse edutiimides.“

Siiri Tiivits-Puttonen rõhutab, et programmi eesmärk on kaasata naised teekonnale, kus nad saavad teadmised ja oskused roheliste ettevõtete loomiseks. „Programm on suunatud nii alustavatele kui ka kogenud ettevõtjatele,“ ütleb ta ja lisab, et oodatud on osalema ka naised, kes soovivad ametinaistena oma organisatsioonis muutust ellu viia.

Programmi tutvustava avaürituse avab Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute, kes räägib Euroopa roheettevõtluse võimalustest. Avasõnad ütlevad EENA president Ester Eomois ja Coca-Cola Baltikumi valitsussuhete juht Nele Normak.

Oma lugu keskkonnasõbraliku rõivabrändi loomisest jagab programmi patroon, näitleja ja moedisainer Karin Rask. Ülemiste City tegevjuht Ursel Velve räägib ärilinnaku huviäratavast teekonnast roheliseks ettevõtteks.

Programmi raames avavad oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Programmi avaüritus toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Tallinnas Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika.

Tutvu ajakavaga.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“, on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International, aidates kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen
EENA Tallinna klubi president
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Millised on terved ja jätkusuutlikud linnad?

“Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” veebiseminaride teine hooaeg sai avapaugu möödunud nädalal, kui geograaf, Helsingi Ülikooli järeldoktorantuuri teadur ja Tartu Ülikooli keskkonnakaitse lektor Age Poom kõneles teemal „Terved ja jätkusuutlikud linnad“.

Linnad on koduks aina suuremale osale inimkonnast. Ühtlasi hõlmavad linnad üha ulatuslikumaid maa-alasid ja vajavad toimimiseks järjest enam ressursse. Sellega kaasnevad muutused mõjutavad nii looduskeskkonda kui ka inimese tervist ja heaolu.

Kuidas aga kujundada linnu tervislikumateks ja jätkusuutlikumateks? Millises elukeskkonnas sooviksime ise tegutseda ja kas see on linnas võimalik? Kas meie enda valikud võivad mõjutada linnade toimimist ja linnakogemust?

„Linnastumise kiirus on kõige suurem teatud Aasia ja Aafrika piirkondades,“ tõi Poom välja ja lisas, et ülemaailmselt elab linnades kokku juba ligi 4,5 miljardit inimest. Linnad suurenevad nii territoriaalselt kui ka kõrgustesse, nagu näitkes mitmed linnad Hiinas. See tähendab, et linnade elanikkond suureneb üha uute pilvelõhkujate ehitamise arvelt. Uute kõrghoonete lisandumine toimub aga rohealade ja väiksemate majade arvelt, muuteski linnad üha tihedamaks.

Vastukaaluks aga toimub teistes piirkondades linnade kahanemine. Heaks näiteks on piiriäärne Valga linn, mis on Poomi sõnul väga nutikalt linna kahanemisega tegelenud ja proovinud pöörata seda linnakeskkonna parandamise hüvanguks. „Lammutades vanu või lagunenud ja ohtlikke maju ning ehitades nende asemele kvaliteetset linnakeskkonda, kus inimestel on hea ja turvaline olla,“ täpsustas Poom.

Hea on näha, et peale teist maailmasõda alanud autokeskne linnapaneerimine on muutunud ja muutub edaspidigi aina inimkesksemaks, tuues kaasa mitmeid positiivseid suundumusi. „Linnad muutuvad selle abil kliima seisukohast jätkusuutlikumaks ja väiksemat jalajälge jätvateks ning samal ajal saavad linnad olema hubasemad, võimaldades inimkontakte ehk silmast silma kohtumisi ja luues turvalist linnaruumi, kus ka meie lastel on hea iseseisvalt kooli või huviringi minna,“ selgitas Poom.

Hea raamistik, mis võtab kokku linnade jätkusuutlikkuse ja tervislikkuse teemad on ÜRO säästva arengu eesmärgid ja indikaatorid. 2015. aastal kokku lepitud 17st indikaatorist üks keskendub just kestlikele linnadele ja kogukonnale. ÜROsse kuuluvates riikides pööratakse tähelepanu järgmisele: eluase, liikuvuse aspektid (kui kaugel on lähim ühistranspordipeatus), ressursikasutus, jäätmekäitlus, rohealade olemasolu, avalik ruum, ligipääsetavus, õhukvaliteet, kliimamuutustega kohanemine ja valmisolek hädaolukordadeks ning ruumiline planeerimine. Viimase all peetakse silmas seda, kas linnu peamiselt planeeritakse või on need isetekkelised.

Linnakeskkonna kvaliteet mõjutab meie käitumist, tervist ja heaolu ning seda nii positiivselt kui ka negatiivselt, olenevalt tehtud otsustest ja linnaplaneerimisest. Ja siinkohal on oluline, millised teemad ühiskonnas esile tõusevad, milliseid küsimusi kogukond linnajuhtidelt küsib, selgitas Poom kogukonna rolli. „Linnade õhusaaste on üleilmselt üks peamisi tegureid varasel suremusel.“ Samal ajal on linnakeskkonna tingimused dünaamilised ehk ajas muutuvad, mis tähendabki, et nii õhukvaliteet kui näiteks müra ja muud tegurid muutuvad pidevalt.

Rohkem infot tervete ja jätkusuutlike linnade teemal saab Age Poomi veebiseminarist, mida võimaldame teil peagi järelvaadata.

Juba järgmisel neljapäeval, 23. septembril kell 18.30 ootame kõiki huvilisi kuulama järjekordset veebiseminari, kus teemaks “Toiduraiskamine Eestis”. Kolmandik maailmas toodetud toidust jõuab ühel või teisel põhjusel enne söömist prügikasti. Sellega raiskame tohutult ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu.

Kahjuks raisatakse toitu ka Eestis. Miks ja kui palju Eestis toitu ära visatakse? Mis on selle keskkonnamõju? Mida teha, et toiduraiskamist vältida ja vähendada? Millised võimalused on selleks nii kodudes kui tööstuses, sellest tuleb meile rääkima Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu.

Vaata järgi:

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Kaamera taga vol 2: programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm“ naisettevõtjate videoklippide salvestused jätkuvad

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ ettevalmistused jätkuvad. Möödunud reedel, 3. septembril toimusid rohelise maailmavaatega naisettevõtjate videoklippide teised salvestused. Kaamera ja mikrofon püüdsid kinni Pille Lengi (Tilk!Bio), Mayri Tiido (Materjalivoog) ja Ann Runneli (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja) ideed.

Vaata fotogaleriid all.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi eesmärk on luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad saavad oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest avavad inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Karin Rask (Karin Rask), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Programmi raames viime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, julgustamaks naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimuvad roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022, rahvusvaheline konverents.

Tule programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ tutvustavale ja avalikkusele suunatud avaüritusele, mis toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika! Registreeru EENA kodulehel.

Loe rohkem programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kohta siin.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen,
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Kaamera taga: programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm“ naisettevõtjate videoklippide salvestused on täies hoos

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ ettevalmistused on täies hoos! Sel nädalavahetusel toimuvad rohelise maailmavaatega naisettevõtjate videoklippide esimesed salvestused. Täna kohtusime disaineri Karin Raskiga tema ateljees, Villapai loojate Iti Aaviku ja Kadri Viirandiga ning RingKarpi looja Katarina Papiga. Vaata fotogaleriid all.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi eesmärk on luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad saavad oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest avavad inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Karin Rask (Karin Rask), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Programmi raames viime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, julgustamaks naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimuvad roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022, rahvusvaheline konverents.

Tule programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ tutvustavale ja avalikkusele suunatud avaüritusele, mis toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika! Registreeru EENA kodulehel.

Loe rohkem programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kohta siin.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen,
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm“ on käivitunud

Rõõm on teatada, et programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ esimesed tutvustavad korraldustiimide kohtumised olid sisukad ja andsid selle hooaja ettevõtlike naiste laiaulatuslikule üle-eestilisele projektile indu ja ideid juurde.

Möödunud neljapäeval, 19. augustil toimus korraldustiimi arutelu toetaja Coca-Cola Fondi juures. Eile, 25. augustil said videosilla vahendusel programmi põhjaliku esiteluga tutvuda EENA liikmed. Programmi raames toimuvate sündmuste korraldusest võtavad aktiivselt osa kõik EENA piirkondlikud klubid.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi eesmärk on luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad saavad oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Programmi raames viime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, julgustamaks naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimuvad roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022, rahvusvaheline konverents.

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ tutvustav ja avalikkusele suunatud avaüritus toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.00 Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika.

Avaüritusel ütlevad avasõnad EENA president Ester Eomois ja Coca-Cola Baltikumi valitsussuhete juht Nele Normak. EENA liige, programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen tutvustab aastase üle-eestilise programmi eesmärke ja tegevusi.

Oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest avavad inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Karin Rask (Karin Rask), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik (Villapai) ja Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja). Ülemiste City tegevjuht Ursel Velve räägib ärilinnaku huviäratavast teekonnast roheliseks ettevõtteks.

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Registreeru avaüritusele hiljemalt 17. septembriks EENA kodulehel.

Loe rohkem programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kohta siin.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen,
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

BPW International tähistab 91. sünnipäeva

Täna, 26. augustil tähistab BPW International, mille üleilmsesse võrgustikku EENA kuulub, 91. sünnipäeva! Palju õnne! Happy BPW Anniversary!

Kuula BPW Internationali presidendi dr. Catherine Bossharti tervitust: https://fb.watch/7Cbw8WtbZI/

#BPWDay #bpwinternational

BPW (Federation of Business and Professional Women) ehk rahvusvaheline äri- ja ametinaiste võrgustik loodi 1930. aasta 26. augustil Genfis. Initsiatiiv tuli USA-st Lena Madesin Phillipsilt. Asutajamaadeks olid Austria, Itaalia, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA.

BPW rahvusvahelisse võrgustikku kuulub üle 100 riigi viielt kontinendilt. Rahvusvahelist organisatsiooni BPW Internationali juhib juhatus eesotsas presidendiga. Igal regioonil – Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, Euroopa, Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika on oma koordineerimiskomitee.

BPW International on esindatud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogus (ECOSOC) 1947.aastast, Euroopa Nõukogu juures konsultatiivorganina 1977. aastast ning European Women’s Lobby liige 1990.aastast.

BPW Internationali eesmärk on arendada naiste professionaalseid ja juhtimisalaseid oskusi igal tasandil, sh perekonnas, majanduses ja poliitikas; pakkuda liikmetele, aga ka laiemale ringile isikuarengu programme, nagu mentorlus, juhtimistreeningud jm; olla avatud ja neutraalne, suheldes poliitiliste erakondadega ja teiste naisorganisatsioonidega.

BPW Internationali visioon on saavutada naiste ja meeste võrdne osalemine ühiskonna võtmepositsioonidel ja otsustusprotsessides.

BPW Internationali olulisemad üritused on globaalne kongress, mis toimub iga kolme aasta tagant, iga-aastane Leadership Summit New Yorgis ja osalemine ÜRO korraldataval CSW-l (Commission on the Status of Women).

EENA, asudes Euroopas, kuulub ka BPW Europe koosseisu. BPW Euroopa kujundab Euroopa klubide tegutsemise strateegia ja annab suunised naiste olukorra parandamisele Euroopas. BPW Europe konverentsid toimuvad iga kolme aasta tagant, presidentide kokkusaamine ja noorte (BPW Young) sümpoosion igal aastal. BPW Euroopa kampaaniad on “Võrdse palga päev” (Equal Pay Day) ja “Rohkem naisi ettevõtete juhatustesse” (Women on Boards ja Boards with Women).

Euroopa regioonis tegutsevad ligi pooled kõikidest BPW Internationali liikmetest. Regiooni juhib neljaliikmeline koordineerimiskomitee eesotsas Euroopa koordinaatoriga. BPW Euroopa koordinaator on EENA liige Anu Viks. Riikides juhib BPW klubide tööd juhatus, mille eesotsas on president. Igal aastal kohtuvad presidendid ja Euroopa koordineerimiskomitee, et jagada kogemusi ja seada uusi sihte.

PRESSITEADE
18.10.2021

Ettevõtlikud naised kogusid kübarapeoga noorte vaimse tervise toetuseks ligi 1000 eurot

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kogus heategevusliku kübarapeoga annetuseks kokku ligi 1000 eurot. Toetus läheb mittetulundusühingule Peaasjad, kelle missiooniks on vaimse tervise parendamine.

Kogutud summaga aitab EENA kaasa, et MTÜ Peaasjad saaks pakkuda vaimse tervise nõustamist rohkematele noortele vanuses 16–26. Viimase aasta jooksul on MTÜ Peaasjad saanud pakkuda nõustamist vaid 1/3 nende poole pöördunud noortest. Rohkemate ressurssidega jõuab Peaasjad rohkemate noorteni, et ennetada vaimse tervise murede süvenemist.

Möödunud neljapäeval, 12. augustil 2021 toimunud EENA kübarapeo igast ostetud piletist 5 eurot annetati heategevuseks. Lisaks said soovijad teha annetusi ülekandega ning abikäe ulatamise rõõmu pakkus ka kübarapeo traditsiooniline õnneloos „Iga loos võidab“. Kogutud raha annavad EENA ettevõtlikud naised MTÜ-le Peaasjad üle 26. augustil 2021.

EENA Tallinna klubi president Siiri Tiivits-Puttonen: „EENA kübarapeo traditsioon sai alguse 1997. aastal ning seekordne heategevuslik kübarapidu toimus juba 24. korda. EENA on kübarapeoga viimasel viiel aastal toetanud vaimse tervise portaali Peaasjad.ee, Eesti Vähiliitu uue 3D mammograafi soetamisel, Pärnu Naiste Tugikeskuse emade ja laste laagri 2020. aasta fondi, seksuaalselt väärkoheldud laste Lastemaja mööbli ostu ning EENA 25. juubeli aastaraamatu väljaandmist. Selleks on kogutud kübarapeoga ja annetustena kokku pea 3000 eurot. 2022. aasta sügisel saab EENA 30 aastaseks ja tulemas on EENA 25. heategevuslik kübarapidu.“

Tallinnas Maarjamäe lossipargis Eesti filmimuuseumi elamuskeskuses toimunud glamuurset pidu teemaga „EENA Filmigala“ külastas sel aastal rekordiliselt pea 100 naist.

Õhtut juhtis ja kaunist muusikat pakkus külalistele EENA Tallinna klubi liige, jazzlaulja Marii Väljataga. Kübarapeol astus publiku ette punasele vaibale oma imeliste kleitidega NYMF Fashioni disainer Triin Kärblane, kelle loomingut esitlesid kübarapeol EENA naised.

Vaata fotogaleriid: https://bpw-estonia.ee/ettevotlikud-naised-toetasid-heategevusliku-kubarapeoga-vaimse-tervise-portaali-peaasi-ee/

Lisainfo:
Kaire Luuk,
EENA Tallinna klubi juhatuse liige, EENA heategevusliku kübarapeo korraldustiimi eestvedaja
+372 5665 8865
kaire.luuk@gmail.com
www.bpw-estonia.ee

1992. aastal loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. EENA loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. EENA korraldab heategevuslikku kübarapidu igal aastal. Peole on alati oodatud nii organisatsiooni liikmed kui ka külalised väljastpoolt.

Ettevõtlikud naised toetasid heategevusliku kübarapeoga vaimse tervise portaali Peaasi.ee

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) toetas heategevusliku kübarapeoga mittetulundusühingut Peaasjad, kelle missiooniks on  vaimse tervise parendamine.

EENA heategevuslik kübarapidu leidis aset juba 24. korda. Seekordse kübarapeo teema “EENA Filmigala” oli iseäranis glamuurne ning teemale kohaselt toimus pidu Tallinnas Maarjamäe lossipargis Eesti filmimuuseumi elamuskeskuses 12. augustil 2021.

EENA toetas heategevusliku kübarapeoga MTÜ Peaasjad (https://peaasi.ee/), kelle missiooniks on inimeste vaimse tervise parendamine.

EENA aitab kaasa, et MTÜ Peaasjad saaks pakkuda vaimse tervise nõustamist rohkematele noortele vanuses 16-26. Viimase aasta jooksul on MTÜ Peaasjad saanud pakkuda nõustamist vaid 1/3 nende poole pöördunud noortest. Rohkemate ressurssidega jõuab Peaasjad rohkemate noorteni, et ennetada vaimse tervise murede süvenemist.

Kübarapeo igast ostetud piletist 5 eurot annetati heategevuseks. Lisaks said soovijad teha annetusi ka ülekandega ning abikäe ulatamise rõõmu pakkus muidugi ka kübarapeo traditsiooniline õnneloos “Iga loos võidab”.

Lõpliku kogutud summa saame teada lähipäevil, kuid juba täna on meil suur rõõm teada anda, et EENA kogus kübarapeoga 1000 euro ringis heategevuslikku raha MTÜ-le Peaasjad. Kogutud raha annavad EENA ettevõtlikud naised MTÜ-le Peaasjad pidulikult üle 26. augustil 2021.

EENA glamuurset kübarapeo filmigalat külastas sellel aasta rekordiliselt pea 100 kaunist naist.

Meeleolu loovas filmimuuseumi elamuskeskuses tervitas peolisi punane vaip, glamuurne seltskond, kaunis muusika, maitsvad suupisted, kihisevad joogid, võluvad üllatusesinejad, kaunite kleitide moedemonstratsioon punasel vaibal, fotosein, ehete väljapanek ja erilised elamused.

Kübarapeo õhtut juhtis ja kaunist muusikat pakkus külalistele EENA Tallinna klubi liige Marii Väljataga.

Marii on jazzlaulja. Ta on lauljana, tantsijana, muusikalinäitlejana ja õhtujuhina laval olnud juba aastaid. Praegu on Marii muusikuna tegev peamiselt kolmel suunal: tõlgendab jazztrioga filmimuusikat, loob keskkonnakaitse sõnumit kandvat pop- ja väemuusikat ja esitab ning kirjutab ise jazzlaule ning õpib laululoomet. Marii esitles kübarapeol oma vastilmunud singlit „Put On Your Sunday Clothes“, mis on jazz-töötlus muusikafilmi “Hello Dolly” muusikast ning juhatab sisse Marii 2022. aasta alguses ilmuva filmimuusika töötluste plaadi.

Kübarapeol astus publiku ette punasele vaibale oma imeliste kleitidega NYMF Fashioni disainer Triin Kärblane.

Triin püüab sõnastada oma missiooni nii: “Aitan naistel oma väge üles leida ja teen seda kleitide keeles.” Juba rohkem kui 14 aastat tegutsenud NYMF moebränd ja moestuudio on olnud Triin Kärblasele sügav ja metamorfoosne enesearengu teekond, mille ta on graatsiliste kleitide keelde tõlkinud. Aastate jooksul on valminud pea 40 kollektsiooni, igaüks neist jutustamas erineva naisarhetüübi, ikooni või jumalanna lugu. Triinu imelisi kleite esitlesid galaõhtul EENA kaunid ja graatsilised naised.

Täname kübarapeo korraldustiimi kogu südamest: Kaire Luuk – peakorraldaja, Aira Meos, Eda Holmberg, Christine Savisaar ja Teele Palmre! Aitäh Merle Koop graafiliste lahenduste eest ja Merike Paasalu kohapeal abistamast! Aitäh Marii Väljataga ja Birgid Täht imelise muusika ja õhtujuhtimise eest! Suur tänu Martiina Raudsepp ja Mare Timian kogu sündmuse kommunikatsiooni ja PR-i eest!

Aitäh kõikidele imeliste kleitide ja kübaratega kaunitele külalistele ning täname väga kõiki annetajaid!

PRESSITEADE
9.08.2021

Ettevõtlikud naised toetavad heategevusliku kübarapeoga vaimse tervise portaali Peaasi.ee

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) toetab heategevusliku kübarapeoga mittetulundusühingut Peaasjad, kelle missiooniks on inimeste vaimse tervise parendamine.

EENA aitab kaasa, et MTÜ Peaasjad (https://peaasi.ee/) saaks pakkuda vaimse tervise nõustamist rohkematele noortele vanuses 16–26. Viimase aasta jooksul on MTÜ Peaasjad saanud pakkuda nõustamist vaid ligi kolmandikule nende poole pöördunud noortele. Rohkemate ressurssidega jõuab aga e-nõustamise portaal rohkemate noorte inimesteni, et ennetada vaimse tervise murede süvenemist.

EENA traditsioonilise kübarapeo igast ostetud piletist annetatakse tänavu 5 eurot heategevuseks. Peokülalistel on võimalus soovi korral kohapeal ka lisaannetus teha. Lisaks saab oma heategevusliku abikäe anda iga soovija ülekandega EENA pangakontole EE131010220229216225 selgitusega MTÜ Peaasjad.

EENA heategevuslik kübarapidu teemal „EENA Filmigala“ toimub neljapäeval, 12. augustil 2021 kell 19.00–22.00 Tallinnas Maarjamäe lossipargis Eesti filmimuuseumi elamuskeskuses.

Meeleolu loovas elamuskeskuses ootavad peolisi punane vaip, glamuurne seltskond, isuäratavad suupisted, maitsvad joogid, vahvad üllatusesinejad ja üllatused. Soovitusliku riietusstiili järgi on kübarapeo filmigalale oodatud nii endised kui ka praegused filmistaarid ja filmikunsti toetajad.

Õhtut juhib ja muusikat teeb EENA Tallinna klubi liige Marii Väljataga. Marii on jazzlaulja. Ta on erinevates rollides – lauljana, tantsijana, muusikalinäitlejana ja õhtujuhina – laval toimetanud pisikesest peale. Praegu tegutseb Marii muusikuna peamiselt kolmel suunal: jazztrioga filmimuusikat tõlgendades, keskkonnakaitse sõnumit kandvat pop- ja väemuusikat luues ja esitades ning ise jazzlaule kirjutades ja laululoomet õppides. Marii esitleb kübarapeol oma vastilmunud singlit „Put On Your Sunday Clothes“, mis on jazz-töötlus muusikafilmi „Hello Dolly“ muusikast ning juhatab sisse Marii 2022. aasta alguses ilmuva filmimuusika töötluste plaadi.

EENA kübarapeol astub publiku ette oma imeliste kleitidega NYMF Fashioni disainer Triin Kärblane, kes püüab oma missiooni ühte lausesse kokku tuua: „Aitan naistel oma väge üles leida ja teen seda kleitide keeles.“ Juba rohkem kui 14 aastat tegutsenud NYMF moebränd ja moestuudio on olnud Triin Kärblasele tohutult sügav ja metamorfoosne enesearengu teekond, mille ta on graatsilisse kleitide keelde tõlkinud. Nende aastate jooksul on valminud pea 40 kollektsiooni, iga kollektsioon jutustamas erineva naisarhetüübi, ikooni või jumalanna lugu.

1992. aastal loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. EENA loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. EENA korraldab heategevuslikku kübarapidu igal aastal. Peole on alati oodatud nii organisatsiooni liikmed kui ka külalised väljastpoolt.

Foto: EENA traditsiooniline heategevuslik kübarapidu 2020. aastal Viimsis rannarestoranis Paat.

Lisainfo:
Kaire Luuk,
EENA Tallinna klubi juhatuse liige, EENA heategevusliku kübarapeo korraldustiimi eestvedaja
+372 5665 8865
kaire.luuk@gmail.com
www.bpw-estonia.ee

EENA liikmed Reet Laja, Pille Tsopp-Pagan ja Lisanna Elm esinesid 19. mail noortekonverentsil „Tee soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemiseni“.

Nii Tallinna kui ka Ida-Viru noortele (vanuses 15-26 a.) suunatud konverents toimus hübriidina Tallink Conference & Spa Hotellis ja Zoomis.

Konverentsi eesmärk oli edendada koolinoorte seas teadlikkust sügavalt juurdunud soolisest ebavõrdsusest igapäevases sotsiaalses kontekstis, stereotüüpidest ja eelarvamustest, mis seda toidavad ning kuidas luua vahendeid ebavõrdsuse vähendamiseks.

Konverentsi päevakava
10.00–11.00 Registreerimine ja tervituskohv
11.00–11.10 Sissejuhatus ja tervitussõnad – moderaator
11.10–11.30 Soolise võrdõiguslikkuse olukord Eestis – Sotsiaalministeeriumi esindaja
11.30–11.50 Soolise ebavõrdsuse vähendamine ja noorte roll selles – Soolise võrdõiguslikkuse voliniku esindaja
11.50–12.00 Küsimused ja arutelu
12.00–13.15 Parimate praktikate tutvustused:
• Naiste tugi-ja teabekeskus (Pille Tsopp-Pagan)
• Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (Reet Laja)
• Feminary RY Soome (Maria Laura Rajala)
• Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (Lisanna Elm). Vaata Lisanna ettekannet SIIN.
13.15–14.00 Lõuna
14.00–15.00 Arutelud töörühmades/ juhtumianalüüs:
– Sooline võrdõiguslikkus peres
– Võrdne Kohtlemine tööl ja hariduses (palgalõhe)
– Sooline võrdõiguslikkus poliitikas ja ühiskonnas
15.00–15.15 Töörühmade tulemuste esitlemine
15.15–16.00 Sooline segregatsioon hariduses ja tööturul Soomes – Ekvalita, Soome (Malin Gustavsson)
16.00–16.30 Õppefilm, osalejate tagasiside ja kokkuvõte.

PRESSITEADE
22. aprill 2021

Kuula loitsu! Ettevõtlikud naised annavad täna maaemale lubaduse

Täna, Maa päeval kutsub Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) naisi andma üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul järgida. Maa päevaks lõid Birgid Täht ja Marii Väljataga loitsu, mis seob naiste mõtted kokku ja annab ettevõtmisele väge.

EENA kutsub tänavusel rahvusvahelisel Maa päeval kõiki naisi märkama enda harjumusi ning andma üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul uue Maa päevani järgida. Lubadus võib olla suur või väike, just selline, mis endale kõige rohkem korda läheb. Näiteks kilekottidest loobumine, mesilasesõbraliku aia või korterirõdu ülalpidamine, toitumisharjumuste muutus või jätkusuutlikum muusikatarbimine.

Sarnast Maa päeva kampaaniat tehakse Eesti ettevõtlike naiste algatusel üle Euroopa – Leedus, Soomes, Küprosel, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Belgias, Saksamaal –, aga ka USAs Floridas. „Ettevõtlike naistena on meie eesmärk anda ühine panus, et saaksime luua ja taastada rohelist hoolivat maailma läbi oma ettevõtete ja organisatsioonide ning teadlikult rajada keskkonnasäästlikke lahendusi ja protsesse. Oluline on, et meie liikumine ühendab teadlikkust ja loob koostööd. Meie soov on luua ülemaailmne traditsioon, kus Maa päeval annavad naised ühiselt maaemale igaks aastaks oma lubaduse,“ sõnab algatuse eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen.

Naistena seisavad Eesti ettevõtlikud naised maaema eest. Nii valmis tänaseks Maa päevaks laulev loits, mis kannab endas naiste lubadust maaemale. Sõnade autorid on Birgid Täht ja Marii Väljataga, helilooja Birgid Täht, seade on teinud Marii Väljataga. Laulu esitavad Helin-Mari Arder, Kadi Toom ja Marii Väljataga.

Kuula ja vaata loitsu esitust eesti keeles: https://youtu.be/D2RQXaTwPRA
Inglise keeles: https://youtu.be/0bx3Oo9CYZk

Maa päeva rohelises laines saab kaasa lüüa nii:

1. Hoia maakera! Võta kätte maakera kujutis, gloobus, joonista ise peopessa väike maakera või lisa maakera kujutis fotole digitaalselt.
2. Otsusta, millist lubadust soovid Maa päeva puhul maaemale anda.
3. Tee endast pilt, hoides peopesa või maakera kujutist üleval. Postita foto koos lubadusega sotsiaalmeediasse, kasutades teemaviiteid #HoianMaad, #EarthDayPledge, #NaisteltMaaemale, #BPWEstonia. Alusta näiteks nii: „Hoian maad, lubades…“. Oodatud on ka videod sarnase visuaaliga.
4. Vaata antud lubadusi EENA / BPW Estonia Facebooki seinal.
5. Hoia silm peal EENA / BPW Estonia sotsiaalmeedial, sest aasta jooksul tuleb põnevaid postitusi lubaduste teekonna käekäigust ja lugudest.

Loitsu laulavad ettevõtlikud naised kaasa täna õhtul. Samal ajal istutatakse Eesti eri paigus, Harjumaal Kopli ja Rannamõisa külades, Võrus, Pärnus ja Narvas, puid ja lilli.

Rahvusvahelist Maa päeva tähistatakse 1970. aastast 22. aprillil. Sel päeval, kuu aega pärast kevadist pööripäeva juhitakse tähelepanu keskkonnakaitsele ja meie planeedi heaolule.

Eestis tähistatava Maa päeva üritus Facebookis: https://fb.me/e/23L4yF1wa
Euroopas tähistatava Maa päeva üritus Facebookis: https://fb.me/e/dEtViSndA

Foto: EENA liige Marii Väljataga on maaemale pühendatud loitsu üks sõnade autoreid. Ta hoiab käes maakera, näidates ette, kuidas loodushoidlikku lubatust anda. (Foto autor: EENA)

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen, EENA Tallinna klubi president ja algatuse „Roheline ja hooliv maailm“ eestvedaja
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

EENA Tallinna klubi eestvedamisel on sündinud rahvusvaheline liikumine „Roheline ja hooliv maailm“. Algatusega selgitavad ettevõtlikud naised inimestele igapäevaste tarbimisvalikute olulisust ja tagamaid, kõnelevad valehäbita ja ausalt intrigeerivatel päevakajalistel keskkonnateemadel nagu rohepesu, Eesti mets, kliimamuutused ja süsinikujalajälg, mille igaüks meist koduplaneedile jätab.

Frantsiisist ja Eesti esimesest rahvusvahelisest frantsiisist.

EENA Tallinna klubi korraldas 7. aprillil 2021 veebiseminari „Mis on frantsiis ja kuidas valmis Eesti esimene rahvusvaheline frantsiis?“, kus põnevat kogemuslugu saatis teoreetiline ja hariv mõttevahetus frantsiisist üldiselt.

Dialoogivormis toimunud veebiseminaril jagasid oma teadmisi ja kogemusi Francorp Balticu Eesti esindaja Tambet Made ja Beautiful Me rullmassaaži nutisalongi üks asutajatest ja omanikest Kee Abel.

Tambet Made andis ülevaatlikult vastused järgmistele küsimustele:
• Mis on frantsiis?
• Mis vahe on frantsiisil, litsentsil ja eksklusiivõigusel?
• Milline äri on frantiisitav?
• Millistes valdkondades frantsiisi rohkem kasutatakse?
• Millised on frantsiisimudeli eelised ja puudused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vaatevinklist?

Kee Abel jagas kuulajatega Eesti esimese rahvusvahelise frantsiisi – Beautiful Me rullmassaaži nutisalongide keti – tegemise ja valmimise lugu. Eestisse Beautiful Me frantsiisi ei müü. Nende esimene frantsiisisalong on avatud Rootsis Stockholmi külje all. Edasised maailmavallutusplaanid on suured – Euroopast Ameerika Ühendriikide ja Lähis-Idani. Kuidas aga tuli Keel ja tema tiimil mõte frantsiisi tegema hakata, millised olid sellel teel raskused ja õnnestumised, saab täpsemini teada veebiseminari salvestusest.

Vaata frantsiisiteemalist veebiseminari järele siit:

Narva klubi tänas Narva haigla meditsiinitöötajaid.

7.aprillil 2021 tähistati ülemaailmset tervisepäeva. EENA Narva klubi naised tunnustasid ja tänasid sel päeval Narva haigla meditsiinitöötajaid.

Räägitakse, et häid asju tehakse vaikselt. Nii teevad ka meie arstid ja meditsiiniõed kartmatult oma tööd. EENA Narva klubi naised otsustasid anda oma väikese panuse praeguse ülemaailmse terviseprobleemi lahendamisse, tänades Narva haigla meditsiinitöötajaid enda küpsetatud maiustuste, mooside, pähklite ja kuivatatud õuntega.

Naistele on omane hoolivus ja hoolitsemisvõime ning tahe kinkida rõõmu, kuna kinkimisrõõm on parim rõõm. Narva klubi naised loodavad, et kingitud vitamiinikorv aitab meie elupäästjatel säilitada ja hoida reipust ja teovõimet, annab jõudu ja energiat ning tõstab tuju sel raskel ajal.

Lisaks on EENA naistel traditsioon avaldada tänu kollaste roosidega. Nii kinkisid ka Narva klubi naised meditsiinitöötajatele kimbu kollaseid roose. Kollast värvi peetakse valguse, tarkuse ja hea nõuande sümboliks.

Ülemaailmsel tervisepäeval soovitatakse meeles pidada maailma tervishoiuühingu tegevust. Tervisepäeva eeliseks on anda maailmale võimalus mõelda ja tõsta teadlikkust ühe konkreetse terviseprobleemi kohta ning otsida kõikide rahvaste toetust üleilmsete terviseprobleemide lahendamiseks. Praegu panustavad kõik riigid, hoolimata suurusest, ühise eesmärgi nimel ja võitlevad koroonaviirusega. Võitluse esiliinis on meie arstid ja meditsiiniõed. Nad riskivad iga päev enda eluga, et hoida ja kaitsta teiste inimeste tervist.

EENA naised peavad tähtsaks inimlikku ja toetavat abi. Kas saame olla tänulikud eriti siis, kui olukord on ääretult raske? Jah, saame küll. Toetame, täname ja austame üksteist! Olgem terved!

Tekst: Irina Bahramova, EENA Narva klubi kommunikatsioonijuht

Fotodel: EENA Narva klubi naised Ljubov Fomina ja Tatjana Patsanovskaja ning Narva haigla juhtkonna esindajad Olev Silland ja Natalja Metelitsa.