2. märtsil 2023 toimus veebiseminar „ESG ja jätkusuutlikkuse teadlik juhtimine ettevõttes – praktiliselt ja lihtsalt“, mida viis läbi Maris Ojamuru. 

Maris Ojamuru on Sustinere asutaja ja ESG ekspert-nõustaja. Keskkonna väärtustamise pisiku sai Maris külge juba lapsepõlves oma vanaemalt, kes oli kohaliku aiandi juhendaja. Just vanaema õpetas talle, kui oluline on hinnata ja väärtustada maad, loodust ja keskkonda. Nüüdseks on Maris keskkonna ja ESG teemadega tegelenud juba enam kui 15 aastat. Kuus aastat tagasi asutas Maris Baltikumi suurima ja kogenuma jätkusuutlikkuse nõustamiagentuuri Sustinere.

Sustinere aitab ettevõtetel rakendada jätkusuutliku arengu ja vastutustundliku juhtimise põhimõtteid ärimudelis, strateegias ja igapäevatöö protsessides. Klientidele pakutakse nii nõustamist kui digilahendusi. Muutuste aluseks on süvenemine ja põhjalikkus. Alustuseks tuleb välja selgitada, mida ESG ettevõtte jaoks eelkõige tähendab, millises valdkonnas on mõju keskkonnale kõige suurem ja kuidas seda mõõta. Peale seda saab juba paika panna juhtimisplaani ja edasised eesmärgid.

ESG (environmental, social, governance) teemade ulatus ja olulisus

Keskkonnateemad on olulised väga erinevate valdkondade ettevõttetele. ESG teemad on varieeruvad ja puudutavad mitmeid punkte: keskkonnamõju, toote ja teenuse vastutus, töötajad ja töökeskkond, kogukond ja juhtimine.

ESG on viimase viie aastaga tõusnud strateegilisele positsioonile. 2015. aastal lepiti ÜRO tasandil kokku kestliku arengu eesmärgid. Tegemist oli jõulise ühise kokkuleppega riikide üleselt, mille eesmärk on inimeste ja riikide koostöö globaalsete probleemide lahendamiseks. Praeguseks on raamistikke ja kokkuleppeid veelgi rohkem ja see survestab ettevõtteid aina rohkem ja sügavuti jätkusuutlikkuse teemadega tegelema.

5 põhjust, miks ESG ärisektorit kõnetab

Riskid on suurenemas. Maailma liidrite arvates on ühiskonna olulisemad riskid seotud keskkonnateemadega. Oluline on sealjuures meeles pidada, et tegelikult on suur- ja väikeettevõtjate murekohad ja riskid samad.

Turul on kõrged ootused. Finantssektor arvestab otsuste tegemisel aina enam ESG punkte, sest kapital on rohelisemaks muutumas. Seega peavad pangad hoolega oma portfelle vaatama ja mõtlema, kellele laenu anda ja keda finantseerida. Samuti on teema aina enam aktuaalne nii investorite, partnerite kui ka tarbijate seas. Lisaks võtavad huvigrupid aina jõulisemalt sõna ja nõuavad ettevõtetelt aktiivsemat panust kriitiliste teemadega tegelemisel ja lahenduste otsimisel.

Seadus nõuab. ESG regulatsioonide arv on pidevalt kasvanud. Euroopa Roheleppega on seotud mitmed regulatsioonid, direktiivid ja strateegiad. Eriti oluline on taksonoomia regulatsioon, mis reguleerib, milline majandusharu mil viisil võib roheline olla, mida võib roheliseks nimetada ja mida mitte, kuidas roheteemadel rääkida, mida eriti välja tuua ja kajastada. Kõik see survestab ettevõtjaid ja seetõttu on suurenenud ka rohelise värvi kasutamine disainides.

Jätkusuutlikkuse regulatsioonide hulk on aina kasvamas. 

Tarbijad ja töötajad ootavad, et ärijuhid võtaksid initsiatiivi. Vastutustundliku äritegevuse põhimõtetega vastuollu minek mõjutab mainet tööandjana, kuid maine taastamine on pikk protsess. Seetõttu on oluline räägitut ja lubatut ka reaalselt tegudes kajastada. Juhid peavad olema kriitilisemad ja nad peavad oskama küsida õigeid küsimusi, et taaskasutuse ja jätkusuutlikkusega jõutaks baasfaasist (prügi sorteerimine, plastiku vähendamine) sügavamale ja kaugemale. 

Kuidas ESG teemadele läheneda ja reaalse tulemuseni jõuda?

ESG jätkusuutlikkuse temaatika lahti mõtestamine: kontekst, olulisus, raamistikud põhimõtted. Sealjuures on oluline keskenduda just punktidele, mida sa ise päriselt oluliseks pead ja mis sinu põhimõtetega kokku lähevad. Seejärel saab juba neist lähtudest konkreetse tegevuskava ja eesmärgid paika panna.

Juhtimisplaan – kuidas midagi konkreetselt teha ja muuta.

Mõõdikute seadmine – kuidas protsessi mõõta, erinevate valdkondade mõõdikute kasutamine, parima struktuuri ja lahenduse leidmine. Mõõdikuid on väga palju ja alati on võimalik mingi valdkonnaga tegeleda. Igat liigutust või otsust on võimalik mõõta ja seeläbi saab tulevikus keskkonnasõbralikumaid lahendusi kasutada.

Kommunikatsioon ja aruandlus. ESG teemade puhul on kõige olulisem läbipaistvus ja aruandlus. Seega peavad tegevused ja pingutused kajastatud olema.

5 soovitust alustavale ettevõtjale

Ära teeskle, ole tegudes läbipaistev. Käitu oma sõnade ja lubaduste järgi.

Sinu ettevõte on rohkem kui toode. Selle taga on lugu, võimalused, inimesed, motivatsioon ja potentsiaal. Igal ettevõttel on võimalik ühiskonnale midagi lisaks tagasi anda.

Kasuta oma mõjuvõimu. Ole loov, anna sõnumit edasi ja aita seeläbi maailma mõjutada ning probleeme lahendada.

Aita kliendil tema väärtuste järgi elada.

Tee õigeid asju. Räägi sellest. Ja ära aja nende järjekorda sassi.

Aitäh, Maris Ojamuru, sisuka ja inspireeriva vestluse eest!

Vestlust modereeris programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen.

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Selle hooaja viimane veebiseminar „Kas jätkusuutlik turism on võimalik?” toimus 19.mail. Teemat käsitles Triin Talk, kes on  EKA teadur ja doktorant ning uurimustöö „Tallinna vanalinna jätkusuutlik hooldamine ja eksponeerimine” peamine läbiviija.

Veebiseminari jälgijatele sai selgeks, mis vahe on väliskülastajal ja turistil. Väliskülastaja erinevalt turistist sihtkohas ei ööbi, olles seega jätkusuutlikuse vaatest suurema süsinikjalajäljega.

Turismi jätkusuutlikkust vaadeldakse kahest aspektist: sihtkoha vaatest ning planeedi vaatest üldisemalt.

Teatud sihtkohtades tunnevad kohalikud, et neile muutub turism koormavaks ning tehakse uuringuid ja arvutusi, milline oleks optimaalne turistide arv sihtkohas. See, kuidas seda arvestada, sõltub ka turistide käitumisest (nt. Maasturite safari vs jalgrattamatkad). Jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline ka see, kuidas turism mõjutab kogukonda ja sealset pärandilt. Turisti panus võib olla nii negatiivne kui positiivne (nt. Pompeist kaasa võetud kivim vs annetus kohalikule kirikule renoveerimistöödeks). Samuti on oluline, kas turism toob sihtkohas kasu ja väärtust kõigile või vaid kitsalt ühele või paarile ettevõttele.

Planeedi seisukohast on oluline süsiniku jalajälg ja võimalik reostuse tekitamine. Turismi süsiniku jalajäljest moodustab ligi 1/2 transport. Mida rohkem me oleme nõus maksma jätkusuutlike (transpordi)vahendite eest, seda jätkusuutlikkumalt saame me reisida. Uuringutest selgub, et reisidel kõige populaarsemaks tegevuseks on jalutamine uues keskkonnas, eesmärgiga kogeda ja näha midagi uut ja põnevat ning tegelikult ei ole oluline, kui kaugel me oma kodust oleme. Argipäevast puhkuseni jõudmine võimalikult väikese süsinikjalajäljega on võimalik, tehes seda lähipiirkonnas. Me vajame seda uues keskkonnas olemmise tunnet. Siitkohalt tuli ettepanek ettevõtjatele: võibolla tasuks pakkuda rohkem reise, mis ei viiks inimesi mitte kaugele sihtkohta, vaid hoopis kohalikesse hoonetesse või objektidesse sisse (nt ekskursioon Linnahalli hoonesse). Samuti võiksid olla süsinikneutraalsed reisid ka kaugematesse sihtkohtadesse (rong vs lennuk). Pakkumisi on hetkel vähe. Väärtust sellistele reisidele võiks lisada huvitav giid.

Statistika näitab, et reisid jäävad järjest lühemaks. Samas soovitavad sotsioloogid puhkamiseks valida pikem periood, isegi 3 nädalat. Jätkusuutlikkuse sesiukohalt oleks ka mõistlik viibida sihtkohas pikemalt ning vältida rohkeid reise erinevatesse piirkondadesse. Kahjuks paralleelselt keskkonna teadlikkusega tõuseb ka tarbimine. Keskklass kasvab ning reisimisel valitakse mugav ja võimalikult odav pakkumine. Tarbimise tõus vähendab ka tehnoloogia arengust tuleneva edu CO2 emissiooni vähendamisel. Seega muutus jätkusuutliku turismi ja elustiili poole saab tulla ainult meie väärtuste muutusest.

Kokkuvõtte kirjutas: Merle Koop

14.aprillil 2022 toimus veebiseminar “Miks me peame rääkima ringsest majandusest ja kuidas sellest mõelda.”  Teema üle arutles Mihkel Kangur, kes on  Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht ja Tallinna Ülikooli vanemteadur ökoloogia ja jätkusuutliku arengu valdkonnas.

Praeguse dekaadi keskmes on rohelise mõtteviisiga seotud muutuste arenguga toime tulemise küsimused ja kuidas mõelda ühiskonna toimimisest kooskõlas loodusega. Suure loodusressursside  tarbimise tulemusena on praegune aineringlus läinud katki ning muutunud on elussüsteemide areng.  Muutunud on pinnakate, veeringlus, biokeemiline kooslus, vesi. Kahanenud on bioloogiline mitmekesisus (nt. metsade ökosüsteemid on kahanenud). Kasvanud on ravimite jäägid keskkonnas, plastireostus, põllumajanduses kasutatavad mürgid, GMO. Viimase sajandiga on drastiliselt kasvanud rahvastiku arv. Kas Maa ökosüsteem suudab hoida inimese toimimist?  Seniste muutuste taga on olnud inimtegevuse tulemus-  uute tehnoloogiate kasutuselevõtt.

Siinkohal tekivad uued küsimused- kas saame välja tulla praegusest kriisist tehnoloogia abil? Milliseid uusi arenguid ja probleeme võivad endaga kaasa tuua uute tehnoloogiate kasutusele võtud? Senine keskkonna ressursside ära kasutamine on pannud vastutuse koorma tulevastele põlvedele.

Senine  mudel on põhinenud tarbimisel ja konkurentsil.  Kasvav trend on teadlik ringmajandus, sh jätkusuutlik tootmine, koostööle orienteeritus.  Suund on mõtlemisel ja mõtestamisel. Üksikisiku tasandil, nt kas mingit uut kingapaari on ikka vaja?

Suuremas pildis keskenduti varasemalt tarneahelas ühele etapile, st toodetud asja lühikesele kasutuseale. Uus suund tarneahelas on jätkusuutlikkus, mitte enam konkreetse ühe ahela  lühikesele kasutusele, vaid komplekssus ja ringlus ehk kuhu ahelasse jõuab toode edasi.  Võtmeküsimus- kust tuleb aine ja toore?  Kuidas toorainet ja toodet efektiivselt kasutada? Milline on   tootmise kompleksne süsteem? Kuidas ruumiliselt planeerida ressursside kasutamist ja kuidas saab ressursside ja jäätmete jagamisel suhestuda naabritega? Muutuv mõtteviis on konkurentsilt koostöö edendamisele, et tagada keskkonnas tasakaal.

Üksikisiku tasandil mõtestamise küsimused- kuidas luua üles iseenda aastane toiduga varustatus? Milline peaks olema elukorralduse muutus?

Kuidas haridus saab keskkonnasäästlikku arengut toetada? Praegune haridussüsteem baseerub eraldi õppeainete käsitlusel, mis piirab terviklikku, kompleksset nägemust.  Haridussüsteemi suund võiks olla  teadmiste konstrueerimise läbi tegevuste ja projektõppe. Märgata kogukonnas aspekte, mida parendada. Õpilastele luua tähenduslik õppeviis, st tegevuste planeerimine ja  tegevuste mõtestamine.

Käimas ökosüsteemide taastamise dekaad. Majandussüsteemid on suunatud ökosüsteemide taastamisele.  Hoiame keskkonda ja loodusressursse!

Me ei pärinud maad oma esivanematelt, me laename seda oma lastelt. (Põlisameerika vanasõna)

Kokkuvõtte kirjutas: Nele Münter-Trušin

EENA Pärnu klubi ajaloorännak

7. märtsi õhtul kogunes Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatori ruumides rõõmsameelne naiste seltskond, et üheskoos kuulata ja meenutada EENA klubi tegemisi Pärnus läbi erinevate aastakümnete – 1993-2022.

Pärnu klubi liikmed, Katrin, Eveli, Kadrin ja Külli olid teinud väikese uurimistöö ja paigutanud olulisima info erinevate aastate kohta slaididele. Juttu olid vestma tulnud ja oma EENA kogemusest rääkima endised eenalannad Riina Müürisepp, Rita Kaas ja Pärnu klubi liige Siiri Erala.

EENA Pärnu klubi loodi 1. juunil 1993. aastal Rannahotellis. Asutajaliikmed olid Malle Paalberg, Kristi Väljak, Anni Sibrik, Jane Allika, Anne Jakobson, Ester Preimann, Maie Rebane, Tiiu Saare, Ingrid Lepp. Ilmselt ei ole nimekiri lõplik kuna info vajab veel täpsustamist. EENA Pärnu klubi esimeseks presidendiks sai Anne Jakobson, AS Vanavara juht. Klubi presidendid on ajavahemikul 1993-2010 olnud veel Malle Paalberg, Kristi Väljak, Katrin Mõts, Riina Müürsepp ja Ingrid Lepp. Klubi esimese koosseisu põhilised tegevused olid:

• Õppeseminarid naisettevõtjatele, müügi- ja turunduskoolitused ning tugi ettevõtlusega alustamisel.
• Klubiliikmete ettevõtete ja tegevustega tutvumine.
• EENA klubide külastamine nii Eestis kui teistes riikides.
• Välisreisid – Ungari, Norra, Peterburg, Läti (Riia) jne. 
• Heategevus puudustkannatavate laste ja üksikvanemate toetuseks.
• Aktiivne osavõtt spordiüritustest.
• Oskuste arendamine – maaliõpe, vitraazitöötuba, klaasi graveerimine, lihavõttemunade värvimine.

Pärnu klubi pälvis tiitli Aasta tegu 2004. aastal Ermistu järvel kaladele tehtud õhutusaukude eest.

Peale väikest pausi taasloodi EENA klubi Pärnus 6.septembril 2011. aastal.

Asutajaliikmed: Irina Talviste, Regina Gololob, Eveli Loorents, Margit Eichen, Marika Valter. 28. septembril 2011 anti Pärnu klubile Tallinnas pidulikult üle asutamisleping. 09. oktoobril 2011 toimus esimene koosolek Pärnu Jahtklubis. Külaliseks oli endine Pärnu EENA klubi liige pr Marika Priske.

Aastate jooksul tegutseti väga aktiivselt, toimusid erinevad koolitused, kutsuti külla põnevaid esinejaid (Kaja Kallas, prokurör Kristine Tamm, Kristiina Ojuland jt), jätkati heategevusega ning oldi osaline erinevatel spordiüritustel. Lisaks koolitused – näiteks Pärnu Haigla psühhiaatri dr Raine Pilli loeng teemal “Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel”, veinikoolitus Piccadilly vinoteegis Ivo Luige juhtimisel, aga külastati ka põnevaid asutusi nagu Kohtuekspertiisi instituut ja Justiitsministeerium.

Alates 2010. aastast tähistab EENA rahvusvahelist Võrdse Palga Päeva (Equal Pay Day). 19.aprillil 2012 toimus Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja Pärnu klubi toetusel “Palgalõhe infopäev” ka Pärnus. 

Jätkus ka Pärnu klubi heategevuslik tegevus. Näiteks osaleti Augustiunetusel kohvikuga “Mehed ei nuta”, mille müügitulu annetati Pärnu Naiste Varjupaigale ning korraldati Naiste Varjupaiga lastele jõuluetendus Tuisuliiva puhkekeskuses.

13.augustil 2012 loodi Pärnu klubi Facebooki fännileht. EENA Pärnu klubi on aastaid olnud ka aktiivne ettevõtlusnädala raames. Oktoobris 2012 korraldati ettevõtlusnädala puhul koostöös PEAK`iga naisettevõtjate seminari “Loovalt ettevõtlik”.

Külastati ka teiste maakondade aktiivseid ja ettevõtlikke naisi. 2014. hooaja lõpetamisega tekkis Pärnu klubi tegemistesse väike paus.

Pärnu klubi kolmas tulemine:

8. veebruar 2016- ….

Pärnu klubi taasasutajad ja koosseis: Siiri Erala, Tiina Erala, Karin Panksepp, Evelin Laanesaar, Gätlin Roots, Diana Gurimski, Eneli Jõeäär, Kadrin Karner (Kahu). 

Hoogsalt alustati uue koosseisuga palgalõhe kampaaniat, püstitati Mai randa veeohutusstend ja tegeleti vaimse tervisega. Vaimne tervis oli 2016. aastal ka EENA aasta teemaks valitud. 17. augustil 2017 sõitis Pärnu klubi esimest korda kübarapeole. 2017. aastal kevadel valiti Kadrin Karner Pärnu klubi esindaja EENA üle-Eestilisse juhatusse. 2018. aasta oktoobris andis Pärnu klubi mitu hooaega tüürinud president Siiri Erala ameti üle Kadrinile. 

Oleme korraldanud avalikke, Pärnumaa naistele suunatud kohtumisõhtuid põnevate persoonidega nagu näiteks Errit Kuldkepp või Merit Raju.

Oleme aidanud tuua Pärnumaale alustavatele naisettevõtjatele suunatud koolituse “Kõik on võimalik” ja “Kõik on võimalik” 2, mis keskendus juba oma ettevõtte kasvatamisele.

2021. aasta sügisel osalesime taaskord Ettevõtlusnädalal, lisaks sellele korraldasime Pärnus praktilise roheettevõtluse töötoa, mis oli osa EENA projektist Naised ettevõtluses “Roheline ja hooliv maailm”.

Pärnu klubi liikmete arv hakkab kasvama, sest seame 2020. aastal fookuse uute, aktiivsete ja teotahteliste klubikaaslaste leidmisele.

2019. aastal liituvad meiega Gerlika Ree ja Katrin Saare, Inger Lilles-Nestor.

2020. aasta teises pooles liitusid klubiga praegune president Katrin Kuntus, Külli Kodasmaa, Nele Münter-Trušin, Iti Sipelgas. 2021. aastal liitus meiega Riina Tomast ja Tartu klubist tuli Pärnu klubisse üle Mari Aasmäe.

Pärnu klubi 2022. aasta alguses

Katrin Kuntus (president)

Külli Kodasmaa (Pärnu klubi juhatuse liige ja EENA kommunikatsioonitiimi juht)

Nele Münter-Trušin (Pärnu klubi juhatuse liige)

Siiri Erala, Kadrin Kahu, Evelin Laanesaar, Eveli Semelson, Gerlika Ree, Inger Lilles-Nestor, Iti Sipelgas, Liis Kasekänd, Riina Tomast.

Kirjutas: Külli Kodasmaa

PILDID: Vasakul pildil (vasakult) Katrin Kuntus, Rita Kaas, Siiri Erala ja Kadrin Kahu. Parempoolsel pildil (vasakult) Rita Kaas, Riina Müürsepp ja Kadrin Kahu.

Kuidas luua ja edastada rohesõnumeid?

Seekord kogunes arvutiekraani taha veebiseminari kuulama ca 150 teemast huvitatut.  Kommunikatsiooni valdkonna asjatundjad Siiri Tiivits-Puttonen, Eva Truuverk, Helin Vaher ja Kadrin Kahu jagasid oma mõtteid ja kogemust teemal “KUIDAS LUUA JA EDASTADA ROHESÕNUMEID”. Järjekordse EENA korraldatud veebiseminari teema tõstatati üles praktilistes rohetöötubades, mis toimusid Võrus, Pärnus, Tartus, Narvas ja Tallinnas, kus selgus, et paljud soovivad sügavuti uurida, mis on rohesõnum ja -kommunikatsioon, kuidas seda teha ettevõtte sees ja väljapoole. Uuringud näitavad , et tarbijate teadlikkus on tõusuteel ja nad üha rohkem hoolivad sellest,  millele nad oma raha kulutavad ning ettevõtjad on sunnitud mõtlema selle peale, kuivõrd nende teenused ja tooted vastavad teadliku tarbija ootustele ja aitavad kaasa keskkonna säästmisele. Seega räägiti seminaril rohekommunikatsiooni alustest ja mõtestamisest, rohesõnumite loomisest ja edastamisest sh digikanalites. 

Rõhutati, et rohesõnumi loomine algab vastusest kolmele küsimusele: miks? mida? kuidas? Alustav ettevõtja peaks analüüsima oma teenust või tooteid, mis jalajäljega toode on ja mis on selle toote teekond ja alles siis ta räägib erinevates meediakanalites oma toote lugu ja eeliseid. 

Kõik seminari esinejad juhtisid üheselt tähelepanu sellele, et me peame kõik koos lõpetama reostamise ja raiskamise meie planeedil. Paljud ettevõtted juba järgivad neid rohepõhimõtteid, kuid nad ei tea kuidas endast rääkida. Siin on väga tähtis meeles pidada, kes on ettevõte klient ja mis on ettevõte eesmärk, mida tahetakse selle kommunikatsiooniga saavutada. 

Arutlusele tuli ka teema, kuidas jõuda rohesõnumiga erinevate vanus- ja keelerühmadeni. Siin on esmatähtis teada oma sihtgruppe, õppida kliente tundma ja selle järgi siis otsustada, milliseid suhtluskanaleid kasutada. Kas eelistada uudiskirju e-mailile, korraldada aktsioone ja üritusi või hoopis kutsuda raamatukokku?

Hästi selgelt defineeriti veebiseminaril ka rohepesu mõiste, anti soovitusi ja nõuandeid, mida teha, kui oled ära märganud, et sinu ettevõte otsene konkurent tegeleb rohepesuga –  “värvib” ennast roheliseks ja teenib sellega tulu. Kas sildistada ja süüdistada või hoopis selgeks omavahel rääkida  ja näidata positiivset eeskuju? Kahtlemata tekitavad huvi ja rõõmu ka edulood, kus jagatakse nippe kuidas igapäevaelus säästa loodust, vähendada jääkide hulka ja mida teevad selleks oma äri roheliselt ajavad  ettevõtjad (LHV, Ringkarp).

Lisaks kõikidele praktilistele nõuannetele jagati veebiseminaril kasulikke soovitusi tegijatele kultuurivaldkonnast – kuidas kommunikeerida rohepööret, kui ei toodeta konkreetseid tooteid, kuidas muuta oma üritusi roheliseks. Esinejad tõid välja näited rohelistest ettevõtmistest. Kuulajat pandi mõtlema, et miks tasub üldse mõõta rohekommunikatsiooni mõju.  Kui teatakse oma kommunikatsiooni eesmärki, siis mõõdikud aitavad mõista ja mõõta hoiakute muutust. Mõõtmise tööriistad on erinevad: uuringud, digikanalid, sotsiaalmeedia ja päris väärtuslik on see, kui sinust räägitakse laiemalt ja see kõnetab teisi. Nagu  elu on näidanud, siis positiivse sõnumiga on raskem jõuda inimesteni, seega tuleb kõigepealt olla aus ja uskuda sellesse, mida sa teed. 

Sel korral jagasid oma mõtteid ja kogemust ning andsid soovitusi: 

Siiri Tiivits – Puttonen – “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” programmi juht ja idee autor, EENA Tallinna klubi president. Tema sõnum avalikkusele: “Kõigest mida sa teed, räägi lugusid ja jaga õppetunde, siis teadlikkus tõuseb!”

Eva Truuverk – EENA aasta naine 2018, EENA liige, “Teeme ära” projekti eestvedaja,  Rohetiigri asutaja ja eestvedaja. Tema sõnum avalikkusele: “Toetame väikeseid muutusi õiges suunas  ja oleme ise eeskujuks!” 

Helin Vaher – kommunikatsioonibüroo Agenda asutaja ja partner ning Rohetiigri kommunikatsioonijuht. Tema sõnum avalikkusele: “Teeme asju hea tujuga, siis nad levivad paremini!” 

Kirjutas: Irina Bahramova

Energia teekaart 2020/2031/2040.

Energia teekaart kirjeldab ära tasakaalus majandusele vastava Eesti sisese energia tarbimise, tootmise ja jagamise soovid, vajadused ja võimalused perspektiivis 2020/2031/2040. Arvesse võetakse teadaolevad ja mõistlikult prognoositavad muutused tarbimiskäitumises, tehnoloogia arengus ja innovatsioonis ning regulatsioonides.

Tasakaalus majandus on ühiskonna toimimise viis, milles majandustegevuse tulemusena looduskeskkonna üldine seisund paraneb või vähemalt säilib. Panustamine majandustegevuse sellisesse korraldamisse – rohepöördesse – õigeaegselt ja mõistlikul moel on nii üksikisiku, ettevõtte kui riigi jaoks tulus tegevus.

Teekaardi aluspõhimõtteks on tagada Eesti siseriiklik energiavajadus elektri- ja soojuse baastarbimise osas kohaliku taastuvenergia tootmisega. Transpordikütuste vajadused kaetakse kodumaise biometaani, elektri, vesiniku ja sisseveetavate kütuste kombinatsioonina.

Teekaardis toodud tegevuste tulemusena on Eesti energiamajanduses võimalik saavutada tasakaal looduskeskkonna seisundi ja inimese ning kogukonna heaolu vahel.

Veebiseminaril püüti leida vastused järgmistele küsimustele:

1. Kas ja kuidas muutub minu heaolu energiamajanduse ümberkorralduse tulemusena?
2. Kas ja kuidas vähendab energiamajanduse ümberkorraldus summaarset keskkonnamõju?
3. Kui palju energiat me soovime Eestis tarbida?
4. Millistest allikatest energia tuleb?
5. Kui palju tootmisvõimsust ja salvestusvõimekust on selleks vaja?
6. Kas energia on tulevikus kallim kui praegu?

Veebiseminari lektor Jaanus Purga on Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonna tehnoloog. Ta on töötanud keemiatööstuses üle 25 aasta alates projektijuhist kuni tootmisdirektorini (Velsicol Eesti AS) ja juhatuse liikmeni (VKG). Jaanus Purga on tegutsenud 16 aastat põlevkivitööstuses, rajanud Ojamaa kaevanduse nullist ja mõned õlitehased. Viimased 5 aastat on ta konsulteerinud erinevaid tootmisettevõtted ja viimased 1,5 aastat vedanud ka Rohetiigri majandustoimkonda.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi kohta saad rohkem teada siit. 

19.02.2022 toimus EENA volikogu

Päev peale meeleolukat Sõbrapäevapidu toimus Tallinnas EENA volikogu. Mõlemad üritused toimusid hubases Centennial hotellis. Volikogust oli võimalus osa saada ka  zoom´i vahendusel.

Volikogu päevakord

1. EENA president Ester Eomois ülevaade 2022 tegemistest ja EENA 30 juubeliprogramm (online)
2. Siiri Tiivits-Puttonen, Roheline ja Hooliv Maailm. Marii Väljataga, Maaema päev 2022
3. Liina Helstein mentorlusest ja kandidaatliikme staatusest
4. Töötoad ja arutelud: kuidas suurendada kaasata klubide tegemistesse kõik klubide liikmed; kuidas leida klubidele uusi ja aktiivseid liikmeid; uute liikmete sisseelamine ja mentorluse programm
5. Euroopa koordinaator Anu Viks Rahvusvahelise BPW uudised (online)
6. Ühine lõunasöök, arutelu jätkub

SAVE the DATE!

• 5.märts 2022 – roheettevõtluse töötuba Tallinnas EBS ruumides;
• 27.-29. Mai 2022 Euroopa kongress Islandil;
• 4. juunil 2022  kl 11:00-14:00 Aastakoosolek Viljandimaal, Lusika talus.
• 18. august 2022 EENA Kübarapidu 25. aastapäeva tähistamine;
• 12. novembril 2022  10-15 Radisson Collection hotell, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA/ BPW Estonia) 30. aastapäevale pühendatud inspiratsioonikonverents “Naine kui tuleviku looja”;
• 12. novembril 2022 19.00- 23.00 EENA 30 Gala Radisson Collection hotell.

EENA 30 tegemised:

• EENA 30 alamleht
• Videopodcast läbi aasta (12 tk) EENA säravate naistega, ringkäik ajaloos ja tulevikuvaade.
• EENA 30 raamat. “ Säravad EENA naised läbi aegade”*
• EENA 25 ajalooraamatule kirjutame juurde 5 aastat ja ilmub digiraamat.
• Klubide ajaloo vebinarid ( koordineerib Virve Poom)
• Klubide eelmiste presidentide kohtumised klubidega
• Eelmiste Euroopa konverentside tutvustamine (kick off for Island:)
• EENA sümboolika oluline täiendamine

Siiri Tiivits-Puttonen, Roheline ja Hooliv Maailm. Marii Väljataga, Maaema päev 2022

Tulemas on veebiseminarid:

17.märts 2022 “ Kuidas luua ja edastada rohesõnumit?”, Siiri Tiivits-Puttonen, Eva Truuverk, Helin Vaher.
14.aprill 2022  –  “Miks me peame rääkima ringsest majandusest ja kuidas sellest mõelda?”, Mihkel Kangur.

15.mai 2022 – “Kas turism saab olla jätkusuutlik?”, Triin Talk

Roheideede häkk- tule ja testi oma roheideed ja hakka seda ellu viima.

2. aprill 2022 – Suunatud naisettevõtjatele ja neile, kes unistavad oma ettevõttest ja soovivad hakata rohelist ettevõtlust arendama. Ärimudel, mentorid. 50 osalejat. Tule kohale!

Maa päev

22.aprill 2022 10:00-16:30 Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses Maa päeva tähistamine. Sündmuse keskmes on iseendale ja Maaemale keskkonnahoidlike lubaduste andmine terveks aastaks

23. aprill 2022 9:00-17:30 Laulasmaa LA Spa-s Ettevõtluskonverents         „Roheliselt on võimalik”.

Liina Helstein mentorlusest ja kandidaatliikme staatusest

Liina esitles vahetulemit EENA mentorlusest. Dokument vajab veel täiendamist.

Väikestes rühmades toimusid põnevad arutelud teemadel:

• Kuidas suurendada klubide liikmete kaasatust klubide tegemistesse 
• Uute liikmete sisseelamine ja mentorluse programm
• Kuidas leida klubidele uusi ja aktiivseid liikmeid

Töötubades tehtud arvukate ettepanekutega saab tutvuda protokollis. Samuti on oodatud kõik mõtted, mis veel kirja pole saanud aga võiksid abiks olla tõstatatud murekohtade lahendamiseks.

Rahvusvahelise BPW uudised – Euroopa koordinaator 2021-2024 Anu Viks

EENA üks eesmärke on toetada oma liikmeid ja edendada ettevõtlust. Kõige paremini saame üksteist toetada kasutades oma liikmete teenuseid ja toodangut. Sama eesmärk on ka rahvusvahelisel tasandil.

Palun liituge BPW International uudiskirjaga, kust saab lähemalt aimu rahvusvahelise Business and Service Directory`ga (bpw.directory) ja registreerida ennast andmebaasi. See on BPW liikmete ettevõtluse andmebaas üle 5 kontinendi ja suurepärane võimalus teha ennast ja oma ettevõte nähtavaks!

Link BPW Euroopa Newsletter lugemiseks. Palun registreerige ennast uudiskirja saajaks, et lugeda Euroopa tegemistest otseallikast. Newsletter (bpw-europe.org)

Kõige rohkem informatsiooni BPW Euroopa tegemiste kohta leiate BPW Europe kodulehelt, kus on ka sündmuste kalender: https://www.bpw-europe.org

BPW Europe Meta (Facebook) leht annab suurepärase ülevaate, Euroopa koordinaatori tegevusest, Euroopa klubide üritustest ja tegemistest, Islandi konverentsi sündmustest ja CSW66 webinaridest ning muust (3) BPW Europe | Facebook

Teksti pani kokku volikogu protokolli alusel Külli Kodasmaa.

Rohe-ettevõtluse töötuba-seminar tõi kokku Narva ettevõtlikud naised 

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni – EENA nais-ettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ raames toimuvad roheettevõtluse töötoad-seminarid üle Eesti. 12. veebruaril jõudis rohetöötuba-seminar Ida-Virumaale, kus sealsed ärksad ja ettevõtlikud EENA naised korraldasid rohetöötoa Narva ettevõtlikele naistele. Kohtumispaik oli Narva Muuseumi hubane restoran Rondeel.

Rohe-ettvõtluse seminaril osalesid aktiivsed naised, kellel on oma ettevõte ja kes soovivad oma teenuseid või tooteid kujundada keskkonnasõbralikumaks. Osalesid ka need naisi, kes alles plaanivad oma ettevõtet luua ja unistavad eduka äriidee väljatöötamisest.

Narva rohe-töötoas osales ligi 25 naist, kes kõik näitasid üles huvi ja avatust uute teadmiste saamiseks. Naised jagunesid kohe töötoa alguses laudkondadesse ning nii moodustus neli edutiimi. Ühe edutiimis töökeel oli eesti keel, teistel vene keel. Iga edutiim sai endale juhi EENA Narva klubi liikmete hulgast. Edutiimid alustasid oma äriideede arendamist või väljatöötamist sealsamas rohe-seminaril ning nad kõik tegutsevad kuni rohe-programmi lõpuni.

Rohelisest ettevõtlusest jagasid Narva rohe-töötoas oma teadmisi ja praktilist nõu Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta. Rohekommunikatsiooni teadmisi andis edasi Siiri Tiivits-Puttonen, kes on programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht. Edutiimide loomist juhendas ja koordineeris EENA Tartu klubi liige Riina Piigli.

Video vahendusel jagasid osalejatele oma praktilisi kogemusi keskkonnateemadest huvitatud ja roheettevõtlust edendavad  ärinaised: Katarina Papp (RingKarp), Karin Rask (Karin Rask Design), Pille Lengi (Tilk! Bio), Mayri Tiido (Material Flow), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, Noor Ettevõtja 2018). Osalejatele jagati ka rohe-temaatilisi koolitusmaterjale.

EENA Narva klubi oli kutsunud oma kogemusi jagama Narva muuseumi müügijuhi Natalia Vovdenko. Oma säravas ja inspireerivas ettekandes rääkis Natalia, kuidas restoran Rondeel on juba mitu aastat oma ettevõtmist keskkonnasõbralikumaks kujundanud.

Restoran Rondeel on jõudnud Põhja- ja Baltimaade toidukohti hindavasse White Guide’i restoranigiidi nii 2018., 2019., 2020. kui ka 2021. aastal. Tänavu on juba viies kord olla selles auväärses seltskonnas.

Järgmine „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ praktiline roheettevõtluse töötuba toimub 5.märtsil  2022 Tallinnas. Töötuppa saab registreerida  siit!

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Aitäh kõigile, kes sellel rohe-töötuba-seminaril osalesid ja kaasa elasid!

20.02.2022, Narva

Tekst: Irina Bahramova, EENA Narva klubi kommunikatsioonijuht; toimetas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

BPW Euroopa regiooni koordinaatori, Anu Viksi pöördumine.

General goal setting for 2022

Dear Presidents,

Year 2022 will be the year of possibilities as the societies will be
step by step opening after the Covid-19 crises and people are resuming
the enthusiasm of meeting each other in person.
The general strategic direction for BPW Europe in 2022 will be
increasing the visibility of BPW on the national and European level.
Visibility is the key to the healthy organization and increasing of the
membership. Through visibility we attract active women who are willing
to contribute to the key topics in Europe – Equal Pay Day, WEPs, Green
and Sustainable life.

BPW Europe has gained a great amount of visibility through our social
media channels – Meta (Facebook), webpage, Newsletter, Linkedin. Last
week the Meta posts reached 7470 members in the Europe and International
BPW. Through visibility, we can make the impact on the lives of women
and influence the societies.

Generating visibility, we can grow membership and retain members in
these Clubs who have been suffering during Covid time. Our biggest
strength are our members. The Calendar of Events on BPW Europe webpage
is a good tool to keep your members engaged and active by joining
virtual events carried out throughout Europe. Please keep sending the
dates of your webinars, seminars, conferences, and other activities to
the Communication Officer Sheerah Kim.

The main event of BPW Europe in 2022 in the 17th Regional Conference and
9th Young BPW Symposium in Reykjavik Iceland 27-29 May. BPW Iceland`s
Organization Committee and ECC are working hard to make it the
unforgettable event for all participants., The Conference will be set in
the mystic surrounding of Icelandic life and sagas, the wonders of the
nature and mysterious people of Iceland.

Come and participate in the Conference! https://bpwiceland2022.is/

The key speakers of the Conference are:

Helena Dalli – Equality Commissioner of European Commission and

the First Lady of Iceland Eliza Jane Reid.

The general goals for BPW Europe in 2022:

1.      Being the forefront in advocating and empowering women
2.      Successful Equal Pay Day campaigns in all member countries
3.      Well operating Working Groups and Networks of BPW Europe
4.      Gaining new active members through visibility and retaining existing
members
5.      Accessing new age groups through social media channels
6.      Using media to bring attention to BPW and women in Europe, their
visions and goals for future
7.      Developing projects on empowerment of women and funding possibilities
from EU Funds
8.      Creating eClubs, where members can join the events in the common
suitable time
9.      Reviewing, connecting, and updating the cooperation with other NGOs
in Europe
10.     Boosting the use and visibility BPW Europe website, Newsletter,
Event Calendar through key topics and messages.

Looking forward for your active participation in the work of BPW Europe!

With best wishes,
Anu Viks

Executive Member of BPW International
Regional Coordinator BPW Europe
2021 – 2024

Business Professional Women (BPW Europe aisbl)
EU Transparency Register: 836392015840-91

“Inclusion – Innovation – Inspiration”
through Commitment

Ülevaade 21.02.2022 toimuva  BPW Europe Presidentide miitingu päevakorrast:

Agenda:

1. Overview from the Regional Coordinator – Anu Viks – 10 min
2. Communication in BPW Europe – Communication Officer Sheerah Kim – 10
min
3. Updates to the 17th Regional Conference – Johanna Kristin Tomasdottir
-10 min
4. Updates to the 9th Young BPW Symposium – Sheerah Kim and Julia
Klausen -10 min
5. Introduction to the new Working Group – WEPs – Jurga Rimke President
of BPW Vilnius Chamber and Dovile Koncak Young BPW Member – 10 min
6. Overview of Equal Pay Day activities – EPD Working Group Chair Karine
Babule – 10 min
7. Introduction to the Earth Day Campaign on 22 April – Green and
Sustainable Working Group Chair – Siiri Tiivits-Puttonen – 10 min
8. Leadership and Lifelong Learning Task Force to become the BPW Europe
Working Group – introduction from the Chair Conny Montague
9. Introduction of possibilities to apply for project funding from
European Union institutions – Carlos Franco Uliaque the CEO and Founder
of Gestión Estratégica e Innovación (Spain)
10. Sharing best practice of an e-Club – BPW Germany
11. Open microphone

Kutsun kõiki EENA liikmeid liituma BPW Europe uudiskirjaga,

et olla kursis kõigi põnevate tegemiste ja projektidega.

Liituda saab järgmise lingi kaudu:

https://www.bpw-europe.org/newsletter-registration/

Tekst: Anu Viks

.

EENA Tartu klubi kogunes EscapeTartu ruumides.

EENA Tartu klubi pidas oma veebruari kohtumise EscapeTartu ruumides 8.02.2022

Alustuseks tehti meile ekskursioon põgenemistubades.

Meie klubi liige Angela rääkis diabeedist. Saime teada, et on olemas väga erinevaid diabeedi vorme – kõige levinumad I ja II tüübi diabeet, aga ka harvemad, nagu rasedusaegne diabeet või muudest tervislikest põhjustest tulenev diabeet.

Enim on levinud esimese maailma haiguseks tituleeritud II tüübi diabeet.

Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab pidevat enesejälgimist ja -ravi. Peale diagnoosi saamist muutub haige (perekonna) elu kardinaalselt. Haiguse tõttu tuleb jälgida kõiki oma tegevusi ja käitumist: liikumist, magamist, toitumist, meelemürkide tarbimist, stressi- ja veresuhkru taset. Igaüks neist tegevustest (aga ka nende tegevuste omavaheline koosmõju) mõjutab veresuhkru taset ühele või teisele poole normist ning nõuab reageerimist ehk lühi- või pika toimega insuliini koguse süstimist õigel ajal.

Angela sõnul on diabeedihaigel vaja igapäevaselt teha mitusada kiiret raviotsust, millest iga vale otsus võib tähendada, et ta halvemal juhul kaotab elu, kergemal juhul võivad tekkida tõsised tervisehäired, millest üks tõsisemaid on näiteks pimedaks jäämine.

Selline pidev jälgimine ja kalkuleerimine ei ole vaimule lihtne taluda, mistõttu on ümberolijate teadlikkus ja moraalne tugi hädavajalik.

Kui teame, et me sõber või tuttav on selle haigusega ja tal tekib ootamatu terviserike, siis meie kõrvalseisjatena saame kõige paremini aidata ikkagi hädaabinumbrile helistades. Kui ta on meid eelnevalt juhendanud, mida kiirabi oodates talle pakkuda, võime seda teha, aga ikkagi selliselt, et teda mitte rohkem ohtu seada.

Vaatamata sellele, et Angela on mõned aastad elanud koos diabeediga, on ta suurepärane näide sellest, et kooselu diabeediga saab olla sama täiuslik, mitmekülgne ja lõbus – peaasi, et su ümber on hoolivad inimesed. Vt lähemalt tema blogist https://www.anxidiabeedijutud.com/

Aitäh, Angela, et teed väga tänuväärset teavitustööd!

Kirja pani Pille Tsopp-Pagan

Tule koos EENA delegatsiooniga Islandile Euroopa konverentsile

On alanud organisatsiooni Euroopa konverentsile registreerumine. Soodushinnad kuni 15.02

BPW Euroopa 17. ja 9. noorte liikmete sümpoosiumile on registreerimine avatud. Konverents toimub 27. – 29. maini 2022

Reykjavikis. Palun vaadake informatsiooni BPW Iceland kodulehelt https://bpwiceland2022.is/ ja registreeruge konverentsile.

Soodushinnad kehtivad kuni 15. veebruarini. Kodulehel info ka hotellide ja ekskursioonide kohta.

Sellelt lingilt leiate informatsiooni esinejate kohta. Töötubade läbiviijate seas on Eestist Ester Eomois, Siiri

Tiivits-Puttonen koos Rohetiimiga ja Euroopa koordinaator Anu Viks.

Veebruari alguse seisuga on huvi Islandile minemise vastu üles näidanud umbes 15 eenalannat. Täpsem info Eesti delegatsioonijuhilt Ester Eomoisilt.

Võru roheettevõtluse töötoast kasvas välja neli edutiimi

22. jaanuari hommikul, peale suurejoonelist galat Võru Kandles, kus kuulutati välja Aasta naine 2021 ning Aasta noor naisettevõtja, kogunes seltskond rohehuvilisi Kubija hotelli seminariruumi.

Päevakavas oli “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” praktiline töötuba. Lähemalt ja kaugemalt tulnud huvilisi sai kokku 27. Kõik osalejad jaotati kohe laudkondadesse, millest moodustusid edutiimid, mida sai kokku neli ja need jäävad toimetama ning kokku käima peale seminarigi.

Töötoas jagas veebi vahendusel oma teadmisi roheettevõtlusest EENA liige ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, tänu kellele saime ülevaate rohemajanduses kasutatavatest teadmistest, mõistetest ja märgistest. Tuleb välja, et mõned märgised on devalveerunud, kuna kohati on soovituslikud loodushoiumeetmed jõudnud juba seadustesse. Tuleb ette sedagi, et ettevõtlusmaastikul on osalisi, kes varjavad oma loodust mitte säästvaid tegusid rohemärgiste taha, seega tasub alati toodete sisulist poolt uurida, enne kui lõplikult usaldada.

Järgnevalt valgustas EENA Tallinna klubi president ja programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ning projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen kuulajaid rohekommunikatsiooni eripäradest. Ta ärgitas ka väikeettevõtjaid mõtlema sellele, kas tasuks oma ettevõtte turunduses ära kasutada mõnda märgist.

Võru klubi oli kutsunud oma kogemusi jagama Võru Instituudi direktor, looduskaitsja, metsateadlase Rainer Kuuba, kes rääkis säästlikust metsamajandamisest, ettevõtlusest ja keskkonnaga arvestamisest. Kuuba tõdes, et ta ei ole otseselt lageraiete vastane, kuna saab aru, et teatud mahus on see mõistlik teguviis.

Järgmisena jagas oma kogemusi Siidrikoja KODAS perenaine Tea Nõmmann, kelle ettevõttes mõeldakse looduslähedusele ja -säästlikkusele igas tootmisprotsessi faasis. Nõmmannide aias kasvab 9000 õunapuud, millest valmimad erinevad joovastavad ja karastavad joogid. Tootearendus käib praegu kiudaineterikaste smuutidega, mis sobivad mõnusaks ja tervislikuks vahepalaks kiire elutempoga inimestele.

Järgmine „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ praktiline roheettevõtluse töötuba toimub 12. veebruaril 2022 Narvas. Töötuppa saab registreerida 👉 siit!

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Tekst: Võru klubi, fotod Merle Koop

Maailm vajab positiivse jalajäljega taastavat ja kogukondlikku ettevõtlust

Kestliku majanduse ja ettevõtluse koolitaja Riinu Lepa alustas 20. jaanuaril toimunud veebiseminari põneva mõttega või ahhaa momendiga, mis temal sotsiaalseid ettevõtteid uurides tekkinud on. “Kas pole mitte huvitav mõelda, et sotsiaalsed ettevõtted on loodud selleks, et neid enam vaja ei läheks?”, küsis ta ja arutles: “See tähendab, et nad on loodud, et lahendada mingi probleem ja kui see probleem saab kõrvaldatud, siis ei ole enam ka vaja ettevõtet.” Seda mõtet edasi arendades saab öelda, et sotsiaalsetel ettevõtetel ei saa olla ka konkurente. Saavad olla nt koostööpartnerid, sest eesmärk on ju ära lahendada mingi probleem.

Kas me aga kujutame tänases ühiskonnas ette ettevõtlust, mis ei ole orienteeritud kasumlikkusele, kiirele kasvule, konkurentide võitmisele, ekspordile ja omanikutulule? Kirjeldatud mõtteviis ettevõtluses näeb Riinu sõnul loodust kui masinavärki – kui midagi ei tööta, siis vahetame selle lihtsalt välja. Näiteks, kui põllumajanduses üks kemikaal on ohtlikuks kuulutatud, siis vahetame selle lihtsalt natuke rohelisema vastu välja ja ongi korras.

Loodus aga ei toimi kui masin. Loodust „parandama“ minnes tuleb enne aru saada nendest väga paljudest ja keerulistest protsessidest, mida me ei pruugi kohe mõista.

Riinu Lepa sõnul on meil vaja uut moodi ettevõtlust – sellist ettevõtlust, kus õnn tekib teadmisest, et teed õiget asja! Kui üritame rohepööret teha olukorras, kus mõtteviis on endiselt konkurents-maine-võim-raha, siis saavad lahendusteks puupõld metsad, GMO muundatud taimed jne.

Nii Eestis kui ka maailmas on erinevaid näiteid ettevõtetest, kelle tegevuse tulemusel toimub ühel või teisel moel looduskeskkonna taastamine. Palju näiteid on ka sellest, kui ettevõtte on põhjalikult uurinud looduses toimivaid protsesse ja neid edukalt looduskeskkonna taastamise eesmärgil rakendab. Näiteks Novobiom aitab seeneniidistiku abil taastada mullastikku, mis on saanud erinevate kemikaalidega kahjustada. Teatud tüüpi seened suudavad kemikaalijääke mullas ohutuks lagundada.

Veel näiteid Eestis tegutsevatest sotsiaalsetest ettevõtetest:

Eesti OTT. Väiketalunikele iseseisva sissetuleku võimaldamine

Eesti Pimemassööride Ühing.

Pahkla Camphilli Küla.

Seminari jooksul tekkis osalejate vahel elav arutelu, milliseid n-ö taastamisi Eesti vajab. Kõige rohkem on osalejate sõnul probleemiks pakendiprügi, toiduraiskamine, muldade vaesustumine, metsade raiumine, energeetika valdkond ja turvas.

Riinu Lepa on seisukohal, et taastamine on alati lokaalne ja seetõttu mängivad kogukonnad selles väga suurt rolli. Tasapisi hakkavad inimesed tegema teadlikumaid valikuid oma töö ja eraelu tasakaalus hoidmisel. Kui varem oli palju hoiakut stiilis „Kui töö saab tehtud ja aega jääb, siis mängin lastega, lähen puhkusele, tegelen hobidega jne“, siis järjest enam valitakse teha tööd vähem, et veeta rohkem aega perega, et tegeleda sellega, mis päriselt rõõmu pakub.

Teadlikes kogukondades on kasutusel ka kodanikupalgad igale inimesele. Kodanikupalga eesmärk on võtta pinge maha ja see omakorda võimaldab inimeste sisemisel loovusel esile tulla ja neil kogukonda panustama hakata. Kogukonnad võimaldavad inimesteni viia arusaamu, et olulisi väärtusi saab enda ellu tuua ilma tarbimiseta. Kogukondades, kus kõiki inimesi tunned ja tahad, et neil hästi läheks, konkurents – võim -raha ei toimi. See toimib ainult anonüümsetes tingimustes.

Seminar lõppeb üleskutsega. Võta hetk aega, rahune ja mõtle, mis on sinu jaoks päriselt oluline!

Riinu Lepa on tegutsenud säästva arengu koolitusi pakkuvas Gaia Akadeemias üle kümne aasta. Ta õpetab majandust ja ettevõtlust ka gümnaasiumi astmes õpilastele Märjamaal ja Raplas.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi kohta saad rohkem teada siit. 

Tekst: Katarina Papp

Pärnu klubi detsembrikuu kohtumine kandidaatliikme Liisiga

Detsemberi algus tõi Pärnu klubi liikmed kokku jõuluhõngulises Pärnu vanalinnas. Klubi kuukohtumine leidis aset meie kandidaatliikme Liis Kasekännu väikeses ja hubases Mirtelle butiigis, mis on nüüdseks tegutsenud pea paar aastat Maarja-Magdaleena Gildis ehk kohalike käsitöömeistrite majas. Väikeste laste kasvatamise kõrvalt on ettevõtlik naine leidnud kutsumuse tegutseda käsitööasjade meisterdaja, massööri ja kogemusnõustajana.

Liis on läbinud massaažikoolitused Eesti Massaaži- ja Teraapiakoolis. Mirtelle butiigis pakub Liis klassikalist-, kupu- ja šokolaadimassaaži, kasutades nii looduslikke massaažiõlisid kui kreeme. Massöörina jagas Liis klubikaaslastele praktilisi näpunäiteid massaaživõtetest, millega saab igaüks ise ennast või oma lähedast aidata, leevendades näiteks arvuti taga sundasendis töötamisest tekkivaid õlavöötme, kaela ja ülajäsemete pingeid. Massaaž on iidne meetod nii lihaspingete vähendamiseks, kui üldise enesetunde  parandamiseks.

Kogemusnõustajana praktiseerib Liis Sindi Noortekeskuses, kus kogemusnõustamise sihtgrupiks on teismelised. Läbi isikliku kogemuse ja kogemusnõustaja väljaõppest tulenevalt, on Liisi südamesoov aidata teismelisi läbi tema enda väärtusliku taastusmiskogemuse, pakkudes noorele emotsionaalset, sotsiaalset ja/või praktilist tuge.

Kogemusnõustamine on Eestis arenev suund. Alates 2014-st aastast on Eestis kogemusnõustamist tunnustatud, kui üht ametlikku meedet inimeste aitamiseks. Ka kogemusnõustamise teaduslikud uuringud on kinnitanud, et kogemusnõustaja kaasamine tõstab rehabilitatsiooni tulemuslikkust. Kogemusnõustamine on ka üks viis panustada kogukonda.

Täname Liisi korraldatud ürituse ja huvitava ning silmaringi laiendavate teemade käsitlemise eest. Traditsioonilise kolme kollase roosi kinkimise järel on Liis ametlikult vastu võetud Pärnu klubi liikmeks ja soovime talle tuult tiibadesse!

Tekst: Nele Münter-Trušin, fotod: Eveli Semelson

Pärnakad uudistasid prügimajandust

24. novembril käis BPW Pärnu klubi naiskond külas Paikuse Jäätmekäitluskeskuses OÜ Paikre, kus operatsioonide juht, Keit Nestor meile 2006. aastal avatud prügilas ja jäätmete sorteerimiskeskuses ringkäigu tegi.

Esimese asjana prügila hoovialale jõudes märkasime viimased kaks suve Pärnu rannas peesitanud Pernova hariduskeskuse projekti, hiiglaslikku metallvõrestikust kala kujutist, mis on täis prügi. See olevat ühe suvega Pärnu rannast (rannaalalt, liivalt ja prügikastidest) koguneva prügi hulk, mida on kokku 4 tonni. See on tohutu hulk jäätmeid, mis suvitavatest inimestest randa maha jääb.

Kokku on selles prügilas alates avamise aastast ladestatud umbes pool miljonit tonni jäätmeid – peamiselt segaolme- ja ehitusjäätmeid. Aastas tuuakse Paikre jäätmejaama 70 – 80 tuhat tonni jäätmeid, millest kolmandik lõpetab kahjuks ladealal. Üks tõsine probleem on nii eratarbijatelt kui ka jäätmete veoteenust tellivatelt ettevõtetelt tulevad segaolmejäätmed, mis on biojäätmetega kokku puutumisest rikutud ja seetõttu ringlusse saatmiseks sobimatud. Papp- ja paberpakend, mis on koos toidujäätmetega ära visatud, ei jõua taaskasutusse. Kuidas on korrektne jäätmeid sorteerida, selle kohta leiab hea ülevaate Paikre veebilehelt.

Kuulsime, et Paikre on eesmärgiks võtnud nii palju kui võimalik jäätmetest taaskasutada, sh korduvkasutada, ringlusse võtta ja suunata võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Selleks, et ladestatava prügi hulka võimalikult väiksena hoida on soovitus koguda jäätmeid liigiti. Siis on neid lihtsam taaskasutusse suunata ja samuti on jäätmetest vabanemine inimese jaoks soodsam.

Utiliseerimisteenust valides on oluline tähelepanu pöörata ka sellele, et jäätmekäitlejal oleksid kõik vajalikud load olemas, sh ka ohtlike jäätmete käitlemiseks vajalik luba, kui sedasorti kasutuskõlbmatut prügi on tekkinud (lakid, värvid, meditisiinitooted, akud, patareid, eterniit jm). Ohtlike ja elektroonikajäätmetest vabanemine on elanikule tasuta. Rohkem infot leiad siit.

Fakt on see, et jäätmeid sorteerides parandad elukeskkonda ja säästad energiat ning tegelikult ka olmejäätmete äraveokuludelt (sest pakendiprügi kogumiskonteinerid on igal pool üle Eesti leitavad), samuti panustad nõnda loodusressursside säästmisse. Taaskasutuseks sobilikel pakenditel on pea alati peal ka vastav märge. Ringnoolega „rohelise punkti märk“ või taaskasutust illustreerivad noolekesed. Taaskasutuseks sobib ka puhas pakkekile ja kilekotid, samuti kommipakikile, kus märge peal ja puhtad kommipaberid. Seega kõige tähtsam on pakendi materjal ja puhtus (veega loputatud puhtus on piisav).

Arvestatav loodussääst on see, mida silmas pidades on äärmiselt oluline, et jäätmeid kogutaks liigiti. Ühe tonni klaasi tootmine algsest toorainest vajab ligi kolm korda enam energiat, kui klaasi tootmine jäätmetena kogutud klaasist. Metalli osas on vahed keskmiselt 5–10 korda (terasel) ja isegi kuni 20 korda (alumiiniumil).

Parim lahendus ja teene tuleviku heaks, mida me kõik teha saame, on vähem tarbida ehk siis mitte püüda iga uue trendiga kooskõlas olla, sest see ei ole jätkusuutlik, arvestades maamunal elavate inimeste koguhulka ja meile kambapeale kasutada olevate ressursside vähesust/piiratust.

Tekst ja pildid: Inger Lilles-Nestor

Stella Runnel paneb ringdisaini oma hinge ja räägib, miks on olulised 7 R-i

25. novembril kõneles programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLV MAAILM” veebiseminaride sarjas tunnustatud nahktoodete disainer Stella Runnel ringmajandusest.

Stella Runnel on oma neiupõlvenimega brändi Stella Soomlais looja ja eestvedaja. Stuudio koos nahktoodete poega asub Telliskivi Loomelinnakus nn Depoo alal. Stuudios toimuvad lisaks nahktoodete valmistamisele ja kaasamüügile ka töötoad, kus iga huviline saab valmistada endale meelepärase taimparknahast aksessuaari. Lisaks panustab stuudio teadlikult kogukonna loomisesse ja hoidmisesse – iga kuu korraldatakse kunstinäitusi, toimuvad loengud harivatel teemadel. Lisategevuste eesmärk on panustada kultuurilisse mitmekesisusse.

Veebiloengus “Ringdisain – olulisus ja võimalused” kõneles Stella avatult ja lihtsalt oma teekonnast ettevõtjana ja disainerina. Ta õppis nahakunsti esmalt Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, seejärel kaitses magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Stella kõneles sellest, kuidas alguses valmistas ta hästi keerulise disainiga kotte, kuid neid oli pea võimatu parandada. Ta tunnistas, et vahel olid pisarad silmas, kui klient tuli rikutud kotiga ja soovis seda taastada, sest töö nõudis suurt täpsust ja nõudlikkust, aga disainer sai hakkama. Soov liikuda lihtsama ja praktilise disaini suunas ning kasutada tootmisprotsessis ära kogu materjal innustaski Stellat ringmajaduse põhimõtetega tutvuma ja neid loomeprotsessis kasutama.

Stella Runnel kinnitas, et kõige olulisemad märksõnad tema igapäevatöös ringmajandust praktiseeriva disainerina ja ettevõtjana on järgmised:

rethink, refuse, reduce, reuse, repair, redesign, recycle or rot

Viimase märksõna puhul on mõeldud materjali, mis komposteerub, kui seda on õigesti töödeldud. Just sel põhjusel on Stella valinud oma toodete loomiseks kvaliteetse taimparknaha, mida ostab sisse erinevatelt tootjatelt Euroopas, nt Rootsist, Hispaaniast, Itaaliast, Belgiast ja Taanist. Eestis toodetud nahka pole ta siiani kasutanud tarnete ebakindluse tõttu. Eestis on vaid kaks parkimistehast ja ainult üks neist pakub sobivat taimparknahka.

Samuti rõhutas disainer loengus, et erinevast nahast saab väga erinevaid tooteid, seetõttu on oluline ka tarnijate laiem ring ja toormaterjali varieeruvus. Vähem oluline ei ole tema jaoks koostööpartnerite valikul see, kuidas nahka täpselt töödeldakse ja millised (öko)sertifikaadid on tootjal, kuskohast materjal pärineb ja milline on selle süsinikujalajälg. Ta tõdes loengus, et hea meelega kasutaks tulevikus ka Eestis toodetud taimparknahka, kui seda püsivalt ja piisavas koguses saada on.

Peamiselt kottide tootmisele keskendunud disainer kõneles, et tema stuudios valmivad tooted nn avatud köögi põhimõttel – tootmisprotsess on läbipaistev, selge on see, kes toote valmistas, kui palju selleks aega kulus ja millisest materjalist toode täpselt tehtud on. Keskmiselt kulub meistril juba väljamõeldud disainiga koti loomiseks aega järgmiselt: käekotile 3- 5 tundi, seljakotile üks päev, reisikotile mitu päeva. Toote disaini väljamõtlemine on aga protsess, mis võtab mitu kuud. Stella rõhutas, et kott peab olema valmistatud väga heast materjalist ja vastupidav, nii et õige hoolduse korral kestab see aastakümneid. Kotte on võimalik stuudiosse hooldusesse tuua ja kui klient mingil põhjusel enam toodet kasutada ei soovi, kas siis funktsionaalsest väsimusest (nt arst keelab suure õlakoti kandmise) või emotsionaalsest väsimusest (sooviks midagi uut ja huvitavat kanda), siis saab selle stuudios uue meelepärase toote vastu vahetada.

Kui Stella asub uut toodet disainima, siis mõtleb ta sellele, et jääks võimalikult vähe jääke. Kottide loomisest ülejäävad naharibad saavad väikesteks aksessuaarideks, nagu visiitkaarditaskud, juhtmehoidjad, võtmehoidjad, järjehoidjad jms. Ta rõhutas, et stuudios tekib jääke 2-4% ja needki annetatakse hobiringidele, kus lapsed meisterdavad ehteid ja muud põnevat. Oluline on, et iga nahalible saaks funktsionaalseks tooteks ja ei raisataks asjatult materjali.

Ehkki karjakasvatus on üks suurimaid keskkonnaprobleeme maailmas – ja nahk tuleb sealt – leiab Stella Runnel, et lahendus pole selle probleemi asendamine teisega ehk plastikuga prügimäel. Kuni toimub karjakasvatus, on nahk selle kõrvalprodukt ja mõistlik on kasutada ära kõik kaasnevad hüved.

Vaata ka Stella Soomlais Stuudio kodulehte: https://www.stellasoomlais.com

Programmi järgmine veebiseminar toimub 20. jaanuaril 2022. Loe lisa ja registreeru siin.

Veebiseminarid on osa üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ veebiseminaride sarjast, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal. Loe rohkem programmi kohta siin.

Tekst: Eva Ladva, EENA Ettevõtlusklubi kommunikatsioonijuht

Kuidas elada nii, et endal ja teistel oleks ka homme hea?

Programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” novembrikuu esimese veebiseminari lektor oli hariduspsühholoog Grete Arro (PhD). Veebiseminar oli erakordselt kõnekas: korraga osales veebiseminaril ligi 380 kuulajat.

Grete Arro töötab Tallinna Ülikoolis teaduri ja õppejõuna ning toetab jõudumööda ka teisi institutsioone, kes on õppimise toetamisest huvitatud. Tema uurimishuvid keskenduvad õpistrateegiatele, mõtlemise arengule, õpimotivatsioonile jm. Keskkonnapsühholoogia, mille üks alateema on keskkonnateadlikkus, on tema teine keskne fookusteema.

Veebiseminaril käsitles Arro komplekssetest süsteemidest mõtlemist ja arutles koos osalejatega selle üle, kuidas seda toetada.

Veebiseminaril arutleti järgmistel teemadel:
• Millises keskkonnakriisis me praegu oleme? Millised keskkonnaprobleemid ja kriisid meid ähvardavad?
• Millised pakutud lahendused on nn pärislahendused ja millised pseudolahendused?
• Kuidas mõelda suurelt? Et otsides ühele probleemile lahendust, ei tekitaks me taustal teist (suuremat) probleemi.
• Kas tehnoloogia päästab maailma või on midagi veel vaja teha?
• Miks me ületarbime? Miks mõned inimesed-inimgrupid-rahvused suudavad ületarbimist takistada ja teised mitte?
• Kuidas õppida tõhusalt?

Mis oleks, kui me täna ei panustaks mitte niivõrd sellesse, kuidas tuumajäätmeid ohutu(ma)lt matta või rohepööret ellu viia, mis võimaldab meil jätkata tänast eluviisi ja tarbimist, vaid panustaks inimeste „innoveerimisse“? Mis oleks, kui koolitaksime inimesi, kuidas süsteemsemalt ja komplekssemalt mõelda, maailmast aru saada, põhjus-tagajärg seoseid tuvastada? Alustades inimeste mõttemaailma muutmisest, mida on kordades odavam ellu viia, jõuame kiiremini ja ilmselt ka odavamalt kestvama maailmani. Ajalugu on näidanud, et see on võimalik, nt kirjasõna massidesse viimine ja sealt kasuteguri saavutamine. Miks mitte seda taas teha?

Kui ütleme, et inimene ei muutu, ta on oma loomult laisk ja mugav, siis me justkui ütleme, et inimene ei ole võimeline muutuma. Aga me ju õpime ja teeme seda iga päev. Pigem tekitab muutumise soovi selle mõttekuse, tähenduse tuvastamine.

Et maailma „muuta“, peame muutma seda, kuidas probleem inimesteni viiakse. Kui meis tekib süvaarusaam, kuidas mingi (oluline) süsteem toimib, saab tekkida motivatsioon seda mitte lõhkuda (ma tean, kuidas see katki läheb, aga ma ei taha, et läheks) ja seejärel oleme võimelised süsteemi kahjustavate käitumiste vabatahtlikuks ja rahuolevaks isepidurdamiseks.

Mõned kasulikud lingid, millele seminaril viidati:
• Will roots save the world DW Documentary: Will roots save the world DW Documentary – YouTube
• Well-To-Wheels report: (PDF) Well-To-Wheels report (researchgate.net)
• Grete Arro – Ettevõtlus- ja karjääriõppe konverents “Edu ja tegu”: https://www.youtube.com/watch?v=m8cVOzbXXPk

Programmi järgmine veebiseminar toimub 25. novembril. Loe lisa ja registreeru siin.

Veebiseminarid on osa üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ veebiseminaride sarjast, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal. Loe rohkem programmi kohta siin.

Tekst: Algi Sinisalu, EENA juhatuse liige, Rannamõisa klubi liige

Pärnus omandati roheteadmisi

30. oktoobri hommikul kogunes Pärnu keskraamatukogu tagumise ukse juures punt rõõmsaid ja tegusaid naisi Pärnust, Tallinnast ja Tartust, kes ootasid põnevusega raamatukokku pääsemist, et teha veel viimased ettevalmistused enne “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” praktilise seminari algust.

Seminaripäevale saali ja paralleelselt toimuvale veebiülekandele oli registreerunud ligi 30 naist, kes kõik näitasid üles uudishimu ja avatud meelt nii uute teadmiste kui teineteisega suhtlemise vastu. Korralikult maskide taha varjununa loosisime välja laudkonnad ja hoolitsesime selle eest, et igas lauas oleks ka üks Pärnu ettevõtlike naiste klubi liige, kellest seminarijärgselt saab edutiimi juht. Edutiime moodustus Pärnu seminaril kolm ning esimese kohtumise kuupäevad ja kohadki said veel samal päeval paika pandud.

Pärnu töötoas  jagasid oma teadmisi  ja praktilist nõu rohelisest ettevõtlusest Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, rohekommunikatsiooni teadmisi andis edasi programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen. Edutiimide loomist juhendas ja koordineeris Tartu klubi liige Riina Piigli. Pärnu töötuppa oli kaasatud ka Blati keskkonnafoorumi keskkonnaekspert Kai Klein, kes rääkis plastist ja kemikaalidest tootmises ja toodetes aga ka plastiringlusest ja -ringmajandusest.

Pärnu klubi kutsel rääkis oma rohelistest tegemistest Pärnu Vabakooli loodussuuna koordinaator ja koolituskeskuse juht Triin Tamme. Tema mitmekülgne tegutsemine roheharijana näitas osalejatele, et kui midagi väga tahta ja sellele pühenduda, on kõik võimalik.

Järgmine „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ praktiline roheettevõtluse töötuba toimub 22. jaanuaril 2022 Võrus. Sinna saab registreerida siit!

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Tekst Pärnu klubi, fotod Siiri Tiivits-Puttonen ja Kadrin Kahu

Kliimariskid: millisteks muutusteks valmis olla?

Programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” oktoobrikuu veebiseminari lektror, Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika kaasprofessor Velle Toll käsitles kliimariskide teemat läbi selle, kuidas kliimamuutus ettevõtteid ja ettevõtjaid võib mõjutada.

Veebiseminar jagunes kolmeks alateemaks:

1. Kuidas kliima muutub?
2. Kuidas muutuva kliimaga kohaneda?
3. KHG emissioonid

Kahtlemata on kliimasoojenemine põhjustatud inimtegevustest, mida on teaduslikult tõestatud. Prognoosid on kurja kuulutavad, kuid kõige halvemat on võimaik veel ära hoida. Palju sõltub inimkonna valikutest. Kliimamuutuste negatiivset mõju saab vähendada muutusteks paremini valmis olles. Kuumalainete sagenemine, mida nägime ka 2021. aasta suvel Eestis, on pilguheit tulevikku, mis meid tasakaalust välja viidud kliima puhul ees ootab.

Inimkonna lähiaja ülesandeks on leevendada kliimamuutusi, kuid samuti tuleb kohaneda kliimamuutustega, kohandades tootmist, ehitisi ja tooteid. Euroopa Liidus on välja töötamisel mehhanism emissioonide impordi vähendamiseks. Arendada tuleb jätkusuutlikkust, samas vähendades fossiilkütuste kasutamist.

Kliimamuutuse otsene mõju majandusele lähematel aastakümnetel ei ole kõige olulisem aspekt: kliimamuutus on kasvamaks suurimaks elurikkust vähendavaks teguriks.

Programmi järgmine veebiseminar toimub 11. novembril. Loe lisa ja registreeru siin.

Veebiseminarid on osa üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ veebiseminaride sarjast, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal. Loe rohkem programmi kohta siin.

Tekst: Merle Koop, EENA Võru klubi liige

Tartus toimus esimene praktiline roheettevõtluse töötuba

9. oktoobril startis Tartus üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ esimene praktiline roheettevõtluse töötuba. Kohal oli pea 30 naist, kes soovivad olla eeskujuks ning aidata kaasa rohelise ja hooliva maailma säilimisele.

Töötoas  jagasid oma teadmisi  ja praktilist nõu rohelisest ettevõtlusest Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, rohekommunikatsiooni teadmisi andis edasi programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen. Tartu töötuppa oli kaasatud ökoloog Aveliina Helm, kes rääkis keskkonna mõtestamisest ning sellest, miks üldse peab ettevõtluses keskkonnaga arvestama ning milliseid võimalusi ja lahendusi looduskeskkond ettevõtjatele pakub.

Osalejatelt kogutud tagasiside oli positiivne. Ühelt poolt avardasid laupäeval peetud ettekanded ja videotena näidatud Eesti naisettevõtjate kogemuslood rohelise maailma mõiste tähendust ja lähenemisvõimalusi, teiselt poolt innustasid mõtlema, mida igaüks meist ise keskkonna hoidmiseks teha saab. Oluliseks peeti ka infot ja argumente, mis aitavad populistlikke väiteid kummutada või uskumatute ja käegalööjatege väidelda. Uue teemana toodi jõuliselt sisse ka rohepesu, et ära tunda „roheline“, mis ei ole „roheline“.

Päeva lõpus moodustati viis edutiimi, kus väikestesse gruppidesse koondunud naised hakkavad üksteise toel arendama oma roheettevõtlusega seotud ideid. Edutiimide loomist koordineerib ettevõtja Riina Piigli.

Järgmine roheettevõtluse töötuba toimub juba 30. oktoobril Pärnus. Registreeru siin.

Töötubasid toetavad keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemalised veebiseminarid. Järgmine veebiseminar toimub 21. oktoobril teemal „Kliimariskid: millisteks muutusteks maailma ja Eesti kliimas peaksime valmis olema?”. Registreeru siin.

Autor: Jaanika Anderson, EENA Tartu klubi kommunikatsioonijuht

EENA rohetiimi liikmed osalesid üle-eestilisel koolinoorte häkatonil

Reedel, 8. oktoobril 2021 toimunud virtuaalses ideelaboris „Missioon Jätkusuutlikkus“ auhinnati parimaks Tallinna 21. Kooli õpilaste idee Cris’is, mis kavatseb toota hädaabinupu abil positsioneeritavaid ehteid.

EENA rohetiimi liikmetest osalesid häkatonil programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ sisukoordinaator ja jätkusuutlikkuse valdkonna spetsialist Erika Pihl ja programmi töötubade juht, bioloog Helen Orav-Kotta.

Erika Pihl astus ideelaboris üles inspireeriva kõnega ja koos keskkonnaspetsialisti Kai Kleiniga aitas mentorina koolinoortel vägevaid ideid välja mõelda. Helen Orav-Kotta kuulus häkatoni ekspertide žüriisse, kes noorte ideid hindasid.

Lisaks peaauhinnale pälvis jätkusuutlikkuse eriauhinna EBS Gümnaasiumi õpilaste idee FlowCard, millega plaanitakse toota õnnitluskaarte, mis sisaldavad külvatavaid lilleseemneid. EENA roheprogrammi poolt on neile auhinnaks kolm tundi programmi rohementori nõustamist.

Kokku osales ideelaboris 150 õpilast 26 koolist üle Eesti, rohkearvuliselt oli tänavu esindatud EBS Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Kuressaare Ametikool ning Rahumäe Põhikool.

Et lennukaid roheideid tekiks Eestis juurde, viib Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ raames 2021.-2022. aastal läbi roheettevõtluse töötubade sarja. Järgmine roheettevõtluse töötuba toimub juba 30. oktoobril Pärnus. Registreeru siin.

Töötubasid toetavad keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemalised veebiseminarid. Järgmine veebiseminar toimub 21. oktoobril teemal „Kliimariskid: millisteks muutusteks maailma ja Eesti kliimas peaksime valmis olema?”. Registreeru siin.

Autor: Siiri Tiivits-Puttonen, programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht

Ettevõtlikud naised andsid avalöögi uute roheettevõtete loomiseks

Reedel, 24. septembril 2021 sai avalöögi üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses — ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Aastapikkuse programmi eesmärk on anda oskusi ja teadmisi vähemalt 100 Eesti naisettevõtjale, kes muudavad teenused ja tooted roheliseks ning loovad uusi roheettevõtteid.

Otselülitust avaüritusele oli võimalik jälgida neil, kes kohapeal ei saanud olla, Delfis Anne & Stiili veebis ning Naised ettevõtluses Facebooki lehel. Vaata järele ja saa osa põhjalikust ülevaatest!

Programmi tutvustava avaürituse avasõnad ütles EENA president Ester Eomois, kes selgitas, miks on programmi rõhuasetus just naistel ja rohelisel mõtteviisil. „Esiteks uuringud on tõestanud ja praktika on kinnitanud, et kui on kriisiolukorrad, siis naised läbi oma otsustamisvõime, kaalutlemise, rahuliku meele ja kaasamise on paremad kui mehed sarnasel ametikohal. On lausa ütlemine, et kui on kriis, mõtle nagu naine,“ sõnas ta. „Kui me räägime rohepöördest, siis me selgelt oleme päris kriisi lävel.“ Teiseks on naised suurel määral need, kes teevad palju otsuseid kodus, keskkonnas, ühiskonnas üldiselt. „Nii et naised kui otsustajad, kui muutuste elluviijad – see on täpselt see, mida me programmiga teha tahame,“ rõhutas Eomois.

See on kolmas EENA naisettevõtjatele suunatud programm, mida toetab Coca-Cola Fond. Coca-Cola Baltikumi valitsussuhete juht Nele Normak kommenteeris, miks Coca-Cola seda teeb: „Coca-Cola Fond on Coca-Cola Company heategevusorganisatsioon. Coca-Cola Company annetab igal aastal 1,5% oma käibest Coca-Cola Fondile selleks, et saaks toetada kolme erinevat valdkonda: naiste võimestamine, keskkond ja vesi.“

Avaürituse avaettekande tegi virtuaalselt otse Brüsselist Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute, kes rääkis põhjalikult Euroopa roheettevõtluse võimalustest – sellest, mis on rohepööre ja kuidas see võiks anda võimalusi nendele, kes juba on ettevõtjad või neile, kes sooviksid oma uue ettevõttega alustada.

Oma lugu keskkonnasõbraliku rõivabrändi loomisest jagas programmi patroon, näitleja ja omanimelise moebrändi looja Karin Rask. Karin hakkas end ettevõtjaks pidama, kui teda hakati kutsuma ettevõtluskonverentsidele esinema. Väikeste laste kõrvalt oli ta mõelnud, et soovib olla vabakutseline näitleja ning teha midagi selle veel lisaks. Lõpuks jõudis ta lasteriietebrändi Kalamaja Printsess loomiseni. Kuna ta soovis, et tema jalajälg ei oleks kunsti luues maailmale liiga suur, lõi ta kaubamärgi koostöös Uuskasutuskeskusega. „Roheline toimetamine oli hügieeniküsimus,“ selgitas ta. Praegu on Karinil ka omanimeline naisteriietebränd Karin Rask Design. Tema kollektsioonide loomist toetavad nii-öelda kolm vaala: Uuskasutuskeskus, eraisikud, kes pakuvad talle kangaülejääke ning Eesti ettevõtted, kes pakuvad tootmisjääke või -praake, kuid mida tema kui väikeettevõtja saab hästi ära kasutada.

„Naised ettevõtluses — ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen tegi aastasest programmist põhjaliku ülevaate. Tutvu programmi ja saabuvate sündmustega EENA kodulehel.

Programmi avaüritus toimus reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Tallinnas Ülemiste City Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika. Ülemiste City tegevjuht Ursel Velve tegi ülevaatliku ettekande, milline on olnud Ülemiste linnaku teekond roheliseks ettevõtteks. Esimene samm on astutud: rohelised eesmärgid on kaardistatud ning nüüd on nad teel nende saavutamise poole.

Programmile on tehtud inspireerivad videolood keskkonnasõbralike ettevõtete asutajatega. Avaüritusel tulid esitlusele Villapai ja RingKarpi kogemuslood.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

#roheliseltonvõimalik #rohelineeena #naisedettevõtluses #bpwestonia

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International, aidates kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

PRESSITEADE
20. september 2021

Ettevõtlikud naised asuvad uusi roheettevõtteid looma

Reedel, 24. septembril 2021 saab avalöögi üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Programmi eesmärk on anda oskusi ja teadmisi vähemalt 100 Eesti naisettevõtjale, kes muudavad teenused ja tooted roheliseks ning loovad uusi roheettevõtteid.

Augustis avaldatud ÜRO kliimaraporti järgi on seis kliimasoojenemisega kriitiline. Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES tunneb tõsist muret elurikkuse hävimise pärast. Kiired sammud mõlema protsessi pidurdamiseks on hädavajalikud. Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autori ja projektijuhi Siiri Tiivits-Puttoneni sõnul vajab maailm muutust tootmises ja teenuste kujundamisel, aga samuti üksikisikute tarbimisharjumustes. „Ka meie ettevõtlike naistena saame seda luua, alustades iseendast,“ sõnab ta. „Soovime sellel hooajal pakkuda kõikidele Eesti ettevõtlikele naistele võimalust laiendada teadlikkust roheteemadest, pakkudes veebiseminare, üle-eestilisi piirkondlikke seminare, podcast’e, rahvusvahelise konverentsi ning genereerides ideid häkatonidel. Kogutud teadmisi saavad naised ühiselt rakendada ettevõtluse edutiimides.“

Siiri Tiivits-Puttonen rõhutab, et programmi eesmärk on kaasata naised teekonnale, kus nad saavad teadmised ja oskused roheliste ettevõtete loomiseks. „Programm on suunatud nii alustavatele kui ka kogenud ettevõtjatele,“ ütleb ta ja lisab, et oodatud on osalema ka naised, kes soovivad ametinaistena oma organisatsioonis muutust ellu viia.

Programmi tutvustava avaürituse avab Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute, kes räägib Euroopa roheettevõtluse võimalustest. Avasõnad ütlevad EENA president Ester Eomois ja Coca-Cola Baltikumi valitsussuhete juht Nele Normak.

Oma lugu keskkonnasõbraliku rõivabrändi loomisest jagab programmi patroon, näitleja ja moedisainer Karin Rask. Ülemiste City tegevjuht Ursel Velve räägib ärilinnaku huviäratavast teekonnast roheliseks ettevõtteks.

Programmi raames avavad oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Programmi avaüritus toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Tallinnas Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika.

Tutvu ajakavaga.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“, on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International, aidates kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen
EENA Tallinna klubi president
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Millised on terved ja jätkusuutlikud linnad?

“Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” veebiseminaride teine hooaeg sai avapaugu möödunud nädalal, kui geograaf, Helsingi Ülikooli järeldoktorantuuri teadur ja Tartu Ülikooli keskkonnakaitse lektor Age Poom kõneles teemal „Terved ja jätkusuutlikud linnad“.

Linnad on koduks aina suuremale osale inimkonnast. Ühtlasi hõlmavad linnad üha ulatuslikumaid maa-alasid ja vajavad toimimiseks järjest enam ressursse. Sellega kaasnevad muutused mõjutavad nii looduskeskkonda kui ka inimese tervist ja heaolu.

Kuidas aga kujundada linnu tervislikumateks ja jätkusuutlikumateks? Millises elukeskkonnas sooviksime ise tegutseda ja kas see on linnas võimalik? Kas meie enda valikud võivad mõjutada linnade toimimist ja linnakogemust?

„Linnastumise kiirus on kõige suurem teatud Aasia ja Aafrika piirkondades,“ tõi Poom välja ja lisas, et ülemaailmselt elab linnades kokku juba ligi 4,5 miljardit inimest. Linnad suurenevad nii territoriaalselt kui ka kõrgustesse, nagu näitkes mitmed linnad Hiinas. See tähendab, et linnade elanikkond suureneb üha uute pilvelõhkujate ehitamise arvelt. Uute kõrghoonete lisandumine toimub aga rohealade ja väiksemate majade arvelt, muuteski linnad üha tihedamaks.

Vastukaaluks aga toimub teistes piirkondades linnade kahanemine. Heaks näiteks on piiriäärne Valga linn, mis on Poomi sõnul väga nutikalt linna kahanemisega tegelenud ja proovinud pöörata seda linnakeskkonna parandamise hüvanguks. „Lammutades vanu või lagunenud ja ohtlikke maju ning ehitades nende asemele kvaliteetset linnakeskkonda, kus inimestel on hea ja turvaline olla,“ täpsustas Poom.

Hea on näha, et peale teist maailmasõda alanud autokeskne linnapaneerimine on muutunud ja muutub edaspidigi aina inimkesksemaks, tuues kaasa mitmeid positiivseid suundumusi. „Linnad muutuvad selle abil kliima seisukohast jätkusuutlikumaks ja väiksemat jalajälge jätvateks ning samal ajal saavad linnad olema hubasemad, võimaldades inimkontakte ehk silmast silma kohtumisi ja luues turvalist linnaruumi, kus ka meie lastel on hea iseseisvalt kooli või huviringi minna,“ selgitas Poom.

Hea raamistik, mis võtab kokku linnade jätkusuutlikkuse ja tervislikkuse teemad on ÜRO säästva arengu eesmärgid ja indikaatorid. 2015. aastal kokku lepitud 17st indikaatorist üks keskendub just kestlikele linnadele ja kogukonnale. ÜROsse kuuluvates riikides pööratakse tähelepanu järgmisele: eluase, liikuvuse aspektid (kui kaugel on lähim ühistranspordipeatus), ressursikasutus, jäätmekäitlus, rohealade olemasolu, avalik ruum, ligipääsetavus, õhukvaliteet, kliimamuutustega kohanemine ja valmisolek hädaolukordadeks ning ruumiline planeerimine. Viimase all peetakse silmas seda, kas linnu peamiselt planeeritakse või on need isetekkelised.

Linnakeskkonna kvaliteet mõjutab meie käitumist, tervist ja heaolu ning seda nii positiivselt kui ka negatiivselt, olenevalt tehtud otsustest ja linnaplaneerimisest. Ja siinkohal on oluline, millised teemad ühiskonnas esile tõusevad, milliseid küsimusi kogukond linnajuhtidelt küsib, selgitas Poom kogukonna rolli. „Linnade õhusaaste on üleilmselt üks peamisi tegureid varasel suremusel.“ Samal ajal on linnakeskkonna tingimused dünaamilised ehk ajas muutuvad, mis tähendabki, et nii õhukvaliteet kui näiteks müra ja muud tegurid muutuvad pidevalt.

Rohkem infot tervete ja jätkusuutlike linnade teemal saab Age Poomi veebiseminarist, mida võimaldame teil peagi järelvaadata.

Juba järgmisel neljapäeval, 23. septembril kell 18.30 ootame kõiki huvilisi kuulama järjekordset veebiseminari, kus teemaks “Toiduraiskamine Eestis”. Kolmandik maailmas toodetud toidust jõuab ühel või teisel põhjusel enne söömist prügikasti. Sellega raiskame tohutult ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu.

Kahjuks raisatakse toitu ka Eestis. Miks ja kui palju Eestis toitu ära visatakse? Mis on selle keskkonnamõju? Mida teha, et toiduraiskamist vältida ja vähendada? Millised võimalused on selleks nii kodudes kui tööstuses, sellest tuleb meile rääkima Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu.

Vaata järgi:

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Kaamera taga vol 2: programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm“ naisettevõtjate videoklippide salvestused jätkuvad

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ ettevalmistused jätkuvad. Möödunud reedel, 3. septembril toimusid rohelise maailmavaatega naisettevõtjate videoklippide teised salvestused. Kaamera ja mikrofon püüdsid kinni Pille Lengi (Tilk!Bio), Mayri Tiido (Materjalivoog) ja Ann Runneli (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja) ideed.

Vaata fotogaleriid all.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi eesmärk on luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad saavad oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest avavad inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Karin Rask (Karin Rask), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Programmi raames viime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, julgustamaks naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimuvad roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022, rahvusvaheline konverents.

Tule programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ tutvustavale ja avalikkusele suunatud avaüritusele, mis toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika! Registreeru EENA kodulehel.

Loe rohkem programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kohta siin.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen,
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Kaamera taga: programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm“ naisettevõtjate videoklippide salvestused on täies hoos

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ ettevalmistused on täies hoos! Sel nädalavahetusel toimuvad rohelise maailmavaatega naisettevõtjate videoklippide esimesed salvestused. Täna kohtusime disaineri Karin Raskiga tema ateljees, Villapai loojate Iti Aaviku ja Kadri Viirandiga ning RingKarpi looja Katarina Papiga. Vaata fotogaleriid all.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi eesmärk on luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad saavad oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest avavad inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Karin Rask (Karin Rask), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Programmi raames viime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, julgustamaks naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimuvad roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022, rahvusvaheline konverents.

Tule programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ tutvustavale ja avalikkusele suunatud avaüritusele, mis toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika! Registreeru EENA kodulehel.

Loe rohkem programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kohta siin.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen,
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Roheline ja hooliv maailm: retk Eesti põhjaranniku kaunitesse koduaedadesse ja tuletornidesse

EENA ettevõtlikud naised võtsid ette “Roheline ja hooliv maailm” projekti töörühma algatusel ühepäevase reisi-retke, et oma silmaga ära vaadata Eesti põhjaranniku imekaunid koduaiad, loodusniidud, joad ja väärika ajalooga tuletornid.

EENA klubidel üle Eesti on sellel aastal käimas projekt ”Roheline ja hooliv maailm”. Selle raames oleme korraldanud juba arvukalt veebiloenguid roheteemadel, maaema päeva, sündis ka võimas naiste loits-laul maaemale.

Lilleniiduga imekaunis koduaed Suurupis

Suurupi alumine tuletorn

Suurupi ülemine tuletorn

Pärast Teist maailmasõda, peale põlengut tornis, jäi püsti ainult tühi tornikest. Suurupi ülemine tuletorn taastati 1951. aastal ja renoveeriti 2004. aastal.

Suurupi ülemine tuletorn on vanuselt teine tuletorn Eestis. Tuletorn on täna kohaliku kogukonna MTÜ omandis ja külastusteks avatud. Tornis on 112 trepiastet ja muidugi hunnitu vaade ümbrusele – Suurupi poolsaarele ja eemal laiuvale merele.

Maastikuaed Kloogaranna külas

Külastusel tutvustas pererahvas meile aias kasvavaid taimi, jagati nippe aedade kavandamisest ja hooldamisest. Kaunis koduaed on  saanud mitmeid auhindu.

Rohe-retke korraldas ja juhtis meie enda pikaaegne EENA Tallinna klubi liige, aiareiside korraldaja ettevõtlik naine Virve Poom. Tuhat tänu Virvele! Oli hunnitu ja elamustest tulvil suvine roheretke päev!

Rohe-retkega lõpetasid EENA naised oma esimese rohe-hooaja 2021. aastal! Suur tänu kõikidele teostajaile, osalejaile ja kaasaelajaile.

EENA Narva klubi lõpetas hooaja: kohtusime Narva klubi päris esimese presidendiga ja osalesime projektis “Roheline ja hooliv maailm” 

Narva klubi ettevõtlikud naised võtsid nõuks ühendada kaks väga tähtsat tegemist. 

EENA Narva klubi naistel oli suur soov kohtuda oma klubi päris esimese presidendi Galina Moldoniga, kes oli president … aastatel. Praegu juhib Galina edukalt Narva Laste Loomemaja. Soovisime uurida ka klubi ajalugu ning meenutada ühtlasi EENA Narva klubi esirea naiste korraldatud aktsioone ja üritusi.  

Teiseks oli meil soov Narva Laste Loomemajast järgi uurida, milliseid loodushoidlikke tegevusi võib leida Narvast ning sealhulgas – mida kasulikku saaksime teha vanapaberist või värvilistest kangatükkidest. 

Kohtumine Galina Moldoniga oli juba mõni aeg tagasi kokku lepitud, kuid õppeaasta lõpp on kibekiire, eriti õppeasutuse juhil. Kuid 10. juunil kokkusaamine Galinaga siiski aset leidis. Sellel tähtsal sündmusel osales ka ajakirjanikuks õppiv Narva Õigeusu Gümnaasiumi õpilane, kes sai tähtsa ülesande – ta intervjueeris meie klubi esimest presidenti.

Südamlikul kohtumisel olid jutuks EENA Narva klubi algaastad, klubi asutamine ja arendamine. Vaatasime koos fotosid tollest ajast ning lisaks oli ka toredaid meenutusi ja mälestuste jagamisi.   Intervjuu täisversiooni loodame lähiajal juba lugeda meediast. Ja muidugi – kinkisime Narva kõige ettevõtlikumale naisele EENA traditsioonilised kolm kollast roosi koos kolme sooviga.

Kuna meie kohtumisüritus oli Narva Laste Loomemajas, siis muidugi oli meil suur huvi teada saada, kuidas selles lasteasutuses kasvatatakse noorte teadlikkust loodussäästlikust eluviisist. Loomemaja ökodisaini pedagoogid Zanna Pantelejeva ja Jekaterina Averko rääkisid ja näitasid meile, mida tehakse vanapaberist, kuidas saab taaskasutada väikeseid kanga- või tüllitükke ja ehtehelmeid. Meil õnnestus ka oma kätega seda meeldivat ja samas loodushoidlikku kunsti katsetada –  teksariide tükkidest õmblesime valmis inglitiibadega väikese mehekuju. 

EENA Narva klubi naistel on kindel soov teha ka edaspidi roheteemadel koostööd ning ühtlasi tutvuda ka huvitavate ja ettevõtlike naistega EENA ellu kutsutud projekti raames “Roheline ja hooliv maailm”.  

Täname Narva Laste Loomemaja naisi koostöö eest!

Artikli kirjutas Irina Bahramova, Narva klubi kommunikatsioonijuht ning  toimetas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

Narva, 10. juuni 2021

PRESSITEADE
22. aprill 2021

Kuula loitsu! Ettevõtlikud naised annavad täna maaemale lubaduse

Täna, Maa päeval kutsub Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) naisi andma üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul järgida. Maa päevaks lõid Birgid Täht ja Marii Väljataga loitsu, mis seob naiste mõtted kokku ja annab ettevõtmisele väge.

EENA kutsub tänavusel rahvusvahelisel Maa päeval kõiki naisi märkama enda harjumusi ning andma üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul uue Maa päevani järgida. Lubadus võib olla suur või väike, just selline, mis endale kõige rohkem korda läheb. Näiteks kilekottidest loobumine, mesilasesõbraliku aia või korterirõdu ülalpidamine, toitumisharjumuste muutus või jätkusuutlikum muusikatarbimine.

Sarnast Maa päeva kampaaniat tehakse Eesti ettevõtlike naiste algatusel üle Euroopa – Leedus, Soomes, Küprosel, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Belgias, Saksamaal –, aga ka USAs Floridas. „Ettevõtlike naistena on meie eesmärk anda ühine panus, et saaksime luua ja taastada rohelist hoolivat maailma läbi oma ettevõtete ja organisatsioonide ning teadlikult rajada keskkonnasäästlikke lahendusi ja protsesse. Oluline on, et meie liikumine ühendab teadlikkust ja loob koostööd. Meie soov on luua ülemaailmne traditsioon, kus Maa päeval annavad naised ühiselt maaemale igaks aastaks oma lubaduse,“ sõnab algatuse eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen.

Naistena seisavad Eesti ettevõtlikud naised maaema eest. Nii valmis tänaseks Maa päevaks laulev loits, mis kannab endas naiste lubadust maaemale. Sõnade autorid on Birgid Täht ja Marii Väljataga, helilooja Birgid Täht, seade on teinud Marii Väljataga. Laulu esitavad Helin-Mari Arder, Kadi Toom ja Marii Väljataga.

Kuula ja vaata loitsu esitust eesti keeles: https://youtu.be/D2RQXaTwPRA
Inglise keeles: https://youtu.be/0bx3Oo9CYZk

Maa päeva rohelises laines saab kaasa lüüa nii:

1. Hoia maakera! Võta kätte maakera kujutis, gloobus, joonista ise peopessa väike maakera või lisa maakera kujutis fotole digitaalselt.
2. Otsusta, millist lubadust soovid Maa päeva puhul maaemale anda.
3. Tee endast pilt, hoides peopesa või maakera kujutist üleval. Postita foto koos lubadusega sotsiaalmeediasse, kasutades teemaviiteid #HoianMaad, #EarthDayPledge, #NaisteltMaaemale, #BPWEstonia. Alusta näiteks nii: „Hoian maad, lubades…“. Oodatud on ka videod sarnase visuaaliga.
4. Vaata antud lubadusi EENA / BPW Estonia Facebooki seinal.
5. Hoia silm peal EENA / BPW Estonia sotsiaalmeedial, sest aasta jooksul tuleb põnevaid postitusi lubaduste teekonna käekäigust ja lugudest.

Loitsu laulavad ettevõtlikud naised kaasa täna õhtul. Samal ajal istutatakse Eesti eri paigus, Harjumaal Kopli ja Rannamõisa külades, Võrus, Pärnus ja Narvas, puid ja lilli.

Rahvusvahelist Maa päeva tähistatakse 1970. aastast 22. aprillil. Sel päeval, kuu aega pärast kevadist pööripäeva juhitakse tähelepanu keskkonnakaitsele ja meie planeedi heaolule.

Eestis tähistatava Maa päeva üritus Facebookis: https://fb.me/e/23L4yF1wa
Euroopas tähistatava Maa päeva üritus Facebookis: https://fb.me/e/dEtViSndA

Foto: EENA liige Marii Väljataga on maaemale pühendatud loitsu üks sõnade autoreid. Ta hoiab käes maakera, näidates ette, kuidas loodushoidlikku lubatust anda. (Foto autor: EENA)

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen, EENA Tallinna klubi president ja algatuse „Roheline ja hooliv maailm“ eestvedaja
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

EENA Tallinna klubi eestvedamisel on sündinud rahvusvaheline liikumine „Roheline ja hooliv maailm“. Algatusega selgitavad ettevõtlikud naised inimestele igapäevaste tarbimisvalikute olulisust ja tagamaid, kõnelevad valehäbita ja ausalt intrigeerivatel päevakajalistel keskkonnateemadel nagu rohepesu, Eesti mets, kliimamuutused ja süsinikujalajälg, mille igaüks meist koduplaneedile jätab.

EENA naised tõstavad keskkonnateadlikkust.

Rohelisel EENA-l on rõõm teatada, et EENA liikmed on ka väljaspool meie organisatsiooni aktiivsed keskkonnateadlikkuse tõstjad.

EENA naised Eva Truuverk ja Krista Laanet panustavad mõlemad 2021. aasta kevadel Eestis käima lükatud kampaaniasse „Pall pole prügi!“. Tenniseklubi Reval Ladies, Eesti Tennise Liidu ja Rohetiigri loodud kampaania eesmärk on teavitada eelkõige tennisemängijaid, aga ka avalikkust tennisepallide keskkonnakahjulikkusest ning leida parimaid mooduseid nende eluea pikendamiseks ja taaskasutamiseks.

Nimelt on keskkonnauuringutest selgunud, et tennis on üks enim keskkonda kahjustav spordiala. Tennise murepunkt on pallid, mida toodetakse hiigelkogustes, mille kasutusiga on lühike ja lõplik lagunemine võtab aega 400 aastat. Ainuüksi Eestis võetakse igal aastal kasutusele umbes 130 000 uut tennisepalli, millest enamust kasutatakse väljakul vaid 4-5 korda ja pärast rändab kolmandik olmeprügisse.

Märtsi alguses paigaldati Eesti suurematesse tennisekeskustesse spetsiaalsed konteinerid, kuhu saavad inimesed kasutatud pallid annetada. Kampaania esimene etapp kestab mai lõpuni ja aitab aimu saada pallide kogusest, mida taaskasutusse suunata.

Kõige rohkem on siiani tennisepallid kasutust leidnud koerte mänguasjadena. Esimesed kogutud pallid on taaskasutusse läinud Chihuahua Sõprade Liidus. Vaata siit, kuidas neljajalgsed rõõmustavad: https://www.facebook.com/pallpoleprugi/videos/1418005441884207

Rohkem infot kampaania „Pall pole prügi!“ kampaania kohta leiab siit: https://pallpoleprugi.revalladies.ee/

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Tallinna klubi eestvedamisel on käivitanud rahvusvahelise liikumise „Roheline ja hooliv maailm“. Selgitame inimestele igapäevaste tarbimisvalikute olulisust ja tagamaid, kõneleme valehäbita ja ausalt intrigeerivatel päevakajalistel keskkonnateemadel nagu rohepesu, Eesti mets, kliimamuutused ja süsinikujalajälg, mille igaüks meist koduplaneedile jätab. Programmi raames tutvustatakse põnevaid teemasid esmalt veebinaride kaudu, hiljem, kui koroonaviiruse levik võimaldab, on plaanis ka erinevate roheettevõtete külastused.

Rohkem infot liikumise „Roheline ja hooliv maailm“ toimunud ja tulevaste loengute kohta leiab siit: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

PRESSITEADE
25.03.2021

Eesti ettevõtlikud naised muudavad maailma, et kliimamuutused tagasi pöörata

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kutsub Zoomi vahendusel osa saama tasuta loengusarjast „Roheline ja hooliv maailm“. Homme, 26. märtsil kõneleb Türgi tunnustatud ärijuht Bahar Özay ÜRO säästva arengu eesmärkidest. Täna õhtul kell 18.30 kõneleb Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaasprofessor, mereökoloog ja keskkonnakoolitaja Helen Orav-Kotta teemal „Meri muutuvas keskkonnas ja tulevikumajandus. Kas rohemajandus või biomajandus on lahendus?“. Loengud on tasuta ja eelregistreerumine on vajalik kodulehel www.bpw-estonia.ee/sundmused.

Idee autori ja algatuse eestvedaja Siiri Tiivits-Puttoneni sõnul on ettevõtlik ja otsusekindel naine see, kes viib ellu vajalikud muudatused iseenda elus ja oma organisatsioonis, et saavutaksime ühise eesmärgi – jätkusuutlik roheline maailm meile endile ja tulevastele põlvkondadele. Ta lisas, et üleeuroopalise liikumisega on loodud rahvusvaheline naiste võrgustik, kus üheskoos jagada teadmisi ning luua jätkusuutlikke lahendusi. „Pakume info virvarris paremate valikute tegemiseks loenguid ja ettevõtete külastusi kaasaegsele naisele, kes soovib võtta vastutuse lisaks enda ja oma pere heaolule meie koduplaneedi Maa hea käekäigu eest, keda kõnetab Eestimaa kaunis loodus ja selle hoidmine, kes naudib metsavaikust ja rabamatku ning kes soovib anda oma panuse kliimamuutuste tagasipööramisse,“ tutvustas loengusarja Tiivits-Puttonen.

Loengusari startis veebruaris ja seni on kuulajate-jälgijate huvi olnud väga suur ning vastukaja positiivne. „Osalejaid on rohkem kui ühelgi varasemal EENA digisündmusel,“ rõõmustas Siiri Tiivits-Puttonen ning avaldas lootust, et inimestele lähevad rohemajanduse ja keskkonna teemad tõepoolest korda, mitte ei otsita meelelahutust ja vaheldust koroonauudistele.

Lisaks veebiseminaridele on plaanis ettevõtete külastused. Sügisel alustavad aga edutiimid, kus naised saavad üksteist toetades ja julgustades ellu viia just need jätkusuutlikud eesmärgid, mida on nende ettevõtetes vaja, näiteks kohandada töökorraldust või tootmist energiasäästlikumaks ja vähem saastavaks, või luua sootuks uusi, roheliselt ja targalt toimivaid organisatsioone. Nõu saab küsida ja häid mõtteid jagada sarnaselt mõtlevate naistega üle Euroopa. Algatuse eesmärk on aidata kaasa üleeuroopalise koostöövõrgustiku sünnile ning võimaluse korral luua ka piirideüleseid lahendusi põletavatele keskkonnaprobleemidele.

Rohkem infot nii algatuse kui ka toimunud ja tulevaste loengute kohta leiab EENA kodulehelt:
https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tegemist on üleeuroopalise BPW Europe algatusega, mille ellukutsujaks on aktiivsed ja ettevõtlikud EENA naised.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen, EENA Tallinna klubi president ja algatuse „Roheline ja hooliv maailm“ eestvedaja
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.