Naine, kas unistad oma ettevõtte loomisest ja soovid seda teha roheliselt? Või Sul on oma ettevõte ja soovid seda muuta roheliseks?

Oled oodatud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ praktilisele roheettevõtluse töötoale laupäeval, 30. oktoobril 2021 Pärnu Keskraamatukogu rippsaalis, aadressil Akadeemia tänav 3.

Registreeru siin

Miks osaleda? 

1. Saad oskusi ja teadmisi roheettevõtlusest – kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid.
2. Saad enda kasutusse praktilise “Ettevõtja rohejuhendi”, mille on koostanud meie rohementorid.
3. Võimalus liituda kohapeal edutiimiga, kus naised toetavad üksteist valitud eesmärgi elluviimisel. Abiks on programmi äri- ja rohementorid.

Keda ootame osalema?

Seminarile ootame osalema nii alustavaid kui ka juba tegutsevaid naisettevõtjaid, kel on oma ettevõte, oma äriideest alles unistajaid ja ettevõtluses tegutsevaid naisi, kes soovivad muuta oma teenused või tooted roheliseks.

Tule kindlasti osalema, kui tunned, et soovid vähendada oma ettevõtte, kus töötad, jalajälge keskkonnale. Sellest, kuidas möödus 9. novembril Tartus toimunud rohetöötuba, saa lugeda siit.

Töötoas saad inspiratsiooni tuntud roheliselt tegutsevatelt naisettevõtjatelt:

Videoklippide vahendusel avavad oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Karin Rask (Karin Rask Design), Pille Lengi (Tilk!Bio), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Töötoa läbiviijad:

Töötoas  jagavad oma teadmisi  ja praktilist nõu rohelisest ettevõtlusest Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, rohekommunikatsiooni teadmisi jagab programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen. Edutiimide loomist koordineerib ettevõtja Riina Piigli. Pärnu töötoas on kaasatud Balti Keskkonnafoorumi keskkonnaekspert Kai Klein, kes räägib plastist ja kemikaalidest toodetes, plastiringlusest ja -ringmajandusest.

Ajakava:

09.45–10.00 Registreerumine.

10.00–10.45 Sissejuhatus ja tutvumisring.

10.45–11.45 Esimene koolitus – ettevõtte loomine. Praktiline ülesanne sinimajandusest, rohepesust ja säästva arengu strateegiast.

11.45–12.45 Rohejuhend alustavatele ja rohepööret sooritavatele ettevõtetele. Rohemõõdikud.

12.45–13.15 LÕUNA.

13.15–14.00 Teine koolitus – ettevõtte kommunikatsiooni kaardistus. Rohekommunikatsioon. Miks? Mida? Kuidas?

14.00–15.00 Kai Klein – Plast ja kemikaalid tootmises ja toodetes. Võimalused ja ohud. Plastiringlus ja -ringmajandus.

15.00–15.15  TURGUTUSPAUS.

15.15–15.45 Kohaliku naise lugu, roheharija Triin Tamme.

15.45–17.30 Edutiimide moodustamine ja edasise tegevuse tutvustus.

Üritusel on võimalik osaleda ka zoomi vahendusel. Zoomi link saadetakse registreerunutele, kel on osalustasu makstud. Kai Kleini loeng salvestatakse ja saadetakse töötoa osalejatele järelvaatamiseks.

Palume registreerida oma osalus hiljemalt 26. oktoobriks 2021  EENA kodulehel.

Osaluspanus 20 eurot (sisaldab lõunat ja kohvipause) palume kanda BPW Estonia MTÜ kontole EE301010220123418019 hiljemalt 26. oktoobril 2021.

Augustis avaldatud ÜRO kliimaraporti järgi on kliimasoojenemine juba kriitiline. Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES tunneb tõsist muret elurikkuse hävimise pärast. Kiired sammud mõlema protsessi pidurdamiseks on hädavajalikud. Maailm vajab muutust tootmises ja teenuste kujundamisel, aga samuti üksikisikute tarbimisharjumustes. Loe rohkem programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kohta siin. Jälgi meid Naised ettevõtluses ​Facebookis​ ja ​Instagramis.

Lisainfo:

Külli Kodasmaa

EENA Pärnu klubi juhatuse liige

programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ Pärnu töötoa korraldustiimi juht

tel: +372 5326 8795; e-post: kylli@redwell.ee

www.bpw-estonia.ee

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

OLULINE INFO!

Tulenevalt valitsuse kehtestatud piirangutest, tuleb programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ osalejatel esitada sissepääsus üks järgmistest tõenditest ja isikut tõendav dokument:

• COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise tõend
• COVID-19 läbipõdemise tõend

Vastavad tõendid on leitavad www.digilugu.ee ja need saab ette näidata paberkandjal või digitaalselt. Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud.

EENA Tartu klubil on pikaajaline sõprussuhe väikese Kammeri kooliga Kambja vallas Tartumaal. Kooliperel käiakse mitu korda aastas külas ning tehakse ühiseid sportlikke tegevusi. Sama kaua kui Tartu klubi on käinud Kammeri Koolis, on ühistel üritustel kaasa löönud ka motomehed MC39 klubist. Tänavune sõpruskohtumine leidis aset 06. oktoobril. Traditsiooniline sügisüritus on jalgpalliturniir koolilaste ja MC39 klubi vahel. Võidukarikas rändas sel korral MC39 kätte.

Tänavune  üritus oli Tartu klubi jaoks eriline, kuna tänu Kammeri koolile nomineeriti klubi Tartumaa hariduse sõber 2021 auhinnale. Klubi oli kohtumisel põhjust tänada ka motomehi, sest neil on aastaid jätkunud tahtmist sõita Kammerisse, et koos eenalannadega  tuua laste ellu põnevust ja elevust. Tartu klubi sai kohtumisel oma tänusõnad partnerluse eest edasi öelda oma heale partneritele MC39-le. Ilma nendeta ei oleks Kammeri üritused pooltki nii põnevad!

EENA Tallinna klubi alustas särtsakalt hooaega aastakoosoleku, tordi ja kollaste roosidega

Möödunud hooaeg oli Tallinna klubil erakordselt tegus – tehti palju, jõuti palju! Tallinna klubi president Siiri Tiivits-Puttonen tegi kokkuvõte Tallinna klubi tegemistest ja projektist „Roheline ja hooliv EENA“ möödunud hooajal.

Tallinna klubi kannab aastatel 2020-2022 kahte põhiväärtust:
Hooliv – me toetame, tunnustame, inspireerime ja hoolime üksteisest
Roheline – me oleme teadlikud keskkonnast ja integreerime seda igapäevaselt oma ellu nii kodus kuid kindlasti oma organisatsioonides.

EENA Tallinna klubi peamised tegevussuunad on olnud 2020-2021:

• Üleeuroopalise “Roheline ja hooliv maailm”töörühma loomine ja eestvedamine – 6 eestikeelset loengut ja 2 rahvusvahelist loengut – 615 osavõtjat + järelvaatamised üle 1000 korra
• Maapäeva aktsioon 22. aprill  osavõtt kõik klubid Eestis, Soome, Leedu, Belgia, Hispaania, Türgi, Colorado, Saksamaa, BPW Noored üle-maailma jt. – Eestis jõudsime 25 000 inimeseni
• Huvitiimi sündmused – 7 üritust ja 73 osavõtjat
• Varia sündmused 10 üritust
• Kokku 30 sündmust ja 335 osavõtjat Tallinna klubist
• 5. Kübarapidu

Tallinna klubi liikmete arv september 2021 seisuga:

75 liiget, 3 kandidaatliiget. 2021 on liitunud 6 uut liiget. Esitatud on 5 uut avaldust.

Tallinna klubi üritustest tegi ülevaate Kaire. Kõige uhkem möödunud hooaja üritus oli kahtlemata EENA traditsiooniline kübarapidu, mis toimus augustikuus imelises Filmimuuseumis ja kus oli osalejaid enam, kui ühelgi teisel aastal. EENA heategevuslik kübarapidu tegi aegade rekordi osalejate arvuga. Annetustena kogutud raha 1000 euri kinkisime sellel aastal MTÜ-le Peaasi.

Huvitiimi tegemistest tegi ülevaate Anne Lindma:

• Korraldasime 7 üritust
• Saime kokku väiksemates gruppides, üritustel osalejaid 7 kuni 13.
• Kokku on huvitiimi üritustel osalenud 24 Tallinna klubi liiget, st kuskil  kolmandik Tallinna klubi liikmetest on osalenud huvitiimi kokkusaamistel (vähemalt ühel või enamal). 
• Lisaks kokkusaamistele oleme jooksvalt uurinud 1993. aastal moodustatud Tallinna klubi ajalugu, otsinud ja uurinud algusaastate dokumente ja materjale, korrastanud arhiivi. 
• Kaardistatud kõik Tallinna klubi presidendid, leitud vastus küsimusele, kes on Tallinna klubi esimene president – Hilja Kuusk. 
• Tallinna klubil on 1993.aastast kuni tänaseni 15 presidenti
• Märtsis ja aprillis kui koguneda ei saanud, siis huvitiimi algatusel üritus Zoomis – vestlusõhtul Tallinna klubi algusaastate kaks presidenti Karin Juhat ja Malle Lind meenutasid EENA asutamist ja Tallinna klubi tegemisi algusaastatel.

Tallinna klubi plaanidest uuel hooajaks tegi ülevaate klubi president Siiri.

Tulemas on palju ja põnevat:

roheline EENA projekti jätkamine, uueaasta pidu, Kübarapidu 25, mentorprogrammi juurutamine – koolitus, huvitiimi sündmused, kohtumised ettevõtlike naistega, EENA endiste presidentidega vestlusõhtud, inspiratsiooni reis Vihulasse, 15-16.10 toimub Tartus EENA Volikogu, Aasta naine on sellel aastal Võru klubi korraldada ja toimub see EENA aasta tähtsündmus muidugi Võrus.

Tallinna klubi finantsidest ja klubimaksust andis lühikese ülevaate Maie, kes on muuhulgas kogu EENA finantsjuht.

Klubisse on tulnud uusi liikmeid: Christine Savisaar, Katarina Papp, Katrin Aedma. Õnnitlesime uusi toredaid ja ettevõtlikke naisi.

Tallinna klubi juhatus sai kaks uut liiget: Martiina asemel liitub juhatusega klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian. Tiiu asemel tuleb juhatusse Teele Palmre.

Juhatus kinnitas ühtlasi ka kõikide juhatuse liikmete kas uued või senised rollid:
Mare – kommunikatsioonijuht
Anne – huvitiimi koordinaator
Siiri – klubi president
Kaire – sündmuste tiimi juht
Aira- liikmete tiimi juht
Eda – sündmuste tiimi liige
Külli – liikmete tiimi liige
Maie – finantsjuht ja liikmete tiimi juht
Teele – sündmuste tiimi liige

Tutvustati ja õnnitleti uusi juhatuse liikmeid ning tänasime lahkunud juhatuse liikmeid tehtud tulemusliku töö eest.

Naine, kas unistad oma ettevõtte loomisest ja soovid seda teha roheliselt? Või Sul on oma ettevõte ja soovid seda muuta roheliseks?

Oled oodatud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ praktilisele roheettevõtluse töötoale laupäeval, 9. oktoobril 2021 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsisaalis, aadressil Kalevi 17.

Registreeru siin

Miks osaleda? 

1. Saad oskusi ja teadmisi roheettevõtlusest – kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid.
2. Saad enda kasutusse praktilise “Ettevõtja rohejuhendi”, mille on koostanud meie rohementorid.
3. Võimalus liituda kohapeal edutiimiga, kus naised toetavad üksteist valitud eesmärgi elluviimisel. Abiks on programmi äri- ja rohementorid.

Keda ootame osalema?

Seminarile ootame osalema nii alustavaid kui ka juba tegutsevaid naisettevõtjaid, kel on oma ettevõte, oma äriideest alles unistajaid ja ettevõtluses tegutsevaid naisi, kes soovivad muuta oma teenused või tooted roheliseks.

Tule kindlasti osalema, kui tunned, et soovid vähendada oma ettevõtte, kus töötad, jalajälge keskkonnale.

Töötoas saad inspiratsiooni tuntud roheliselt tegutsevatelt naisettevõtjatelt:

Videoklippide vahendusel avavad oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Karin Rask (Karin Rask Design), Pille Lengi (Tilk!Bio), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Töötoa läbiviijad:

Töötoas  jagavad oma teadmisi  ja praktilist nõu rohelisest ettevõtlusest Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, rohekommunikatsiooni teadmisi jagab programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen. Edutiimide loomist koordineerib ettevõtja Riina Piigli. Tartu töötoas on kaasatud ökoloog Aveliina Helm, kes räägib keskkonna mõtestamisest ning sellest, miks üldse peab ettevõtluses keskkonnaga arvestama ning milliseid võimalusi ja lahendusi looduskeskkond ettevõtjatele pakub.

Ajakava:

09.45–10.00 Registreerumine.

10.00–10.30 Sissejuhatus ja tutvumisring.

10.30–11.30 Esimene koolitus – ettevõtte loomine. Praktiline ülesanne sinimajandusest, rohepesust ja säästva arengu strateegiast.

11.30–12.30 Rohejuhend alustavatele ja rohepööret sooritavatele ettevõtetele. Rohemõõdikud.

12.30–13.00 LÕUNA.

13.00–13.45 Teine koolitus – ettevõtte kommunikatsiooni kaardistus. Rohekommunikatsioon. Miks? Mida? Kuidas?

13.45–14.45 Aveliina Helm – Keskkonna mõtestamine. Miks üldse peab ettevõtluses keskkonnaga arvestama?

14.45–15.00  TURGUTUSPAUS.

15.00–15.30 Kohaliku ettevõtja kogemuslugu.

15.30–17.00 Edutiimide moodustamine ja edasise tegevuse tutvustus.

Loengud salvestatakse ning jagatakse kõikide programmis osalejatega, praktilisi grupitöid ja nende esitlusi ei salvestata.

Palume registreerida oma osalus hiljemalt 7. oktoobriks 2021  EENA kodulehel.

Osaluspanus 20 eurot (sisaldab lõunat ja kohvipause) palume kanda BPW Estonia MTÜ kontole EE301010220123418019 hiljemalt 7. oktoobril 2021.

Augustis avaldatud ÜRO kliimaraporti järgi on kliimasoojenemine juba kriitiline. Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES tunneb tõsist muret elurikkuse hävimise pärast. Kiired sammud mõlema protsessi pidurdamiseks on hädavajalikud. Maailm vajab muutust tootmises ja teenuste kujundamisel, aga samuti üksikisikute tarbimisharjumustes. Loe rohkem programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kohta siin. Jälgi meid Naised ettevõtluses ​Facebookis​ ja ​Instagramis.

Lisainfo:

Liina Helstein

EENA Tartu klubi liige, EENA juhatuse liige

programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ Tartu töötoa korraldustiimi juht

tel: +372 513 9191; e-post: helekivi@gmail.com

www.bpw-estonia.ee

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

OLULINE INFO!

Tulenevalt valitsuse kehtestatud piirangutest, tuleb programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ osalejatel esitada sissepääsus üks järgmistest tõenditest ja isikut tõendav dokument:

• COVID-19 vaktsineerimiskuuri läbimise tõend
• COVID-19 läbipõdemise tõend
• 72 tundi enne üritusele sisenemist teostatud PCR test (negatiivne)

Vastavad tõendid on leitavad www.digilugu.ee ja need saab ette näidata paberkandjal või digitaalselt. Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud.

NB! Kui osalejal ei ole võimalik neist ühtegi esitada, tuleb kohapeal teostada kiirtestimine. Kiirteste saab osta kohapealt, makstes sularahas või ülekandega. Tooted on tehtud süsinikneutraalseks ja iga müüdud testiga istutatakse üks puu Eesti kohalikesse metsadesse.

Kui test on negatiivne, saab külastaja sissepääsu sündmusele. Positiivse testi korral tuleb lahkuda eneseisolatsiooni ja võtta ühendust perearstiga!

Ettevõtlikud naised andsid avalöögi uute roheettevõtete loomiseks

Reedel, 24. septembril 2021 sai avalöögi üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses — ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Aastapikkuse programmi eesmärk on anda oskusi ja teadmisi vähemalt 100 Eesti naisettevõtjale, kes muudavad teenused ja tooted roheliseks ning loovad uusi roheettevõtteid.

Otselülitust avaüritusele oli võimalik jälgida neil, kes kohapeal ei saanud olla, Delfis Anne & Stiili veebis ning Naised ettevõtluses Facebooki lehel. Vaata järele ja saa osa põhjalikust ülevaatest!

Programmi tutvustava avaürituse avasõnad ütles EENA president Ester Eomois, kes selgitas, miks on programmi rõhuasetus just naistel ja rohelisel mõtteviisil. „Esiteks uuringud on tõestanud ja praktika on kinnitanud, et kui on kriisiolukorrad, siis naised läbi oma otsustamisvõime, kaalutlemise, rahuliku meele ja kaasamise on paremad kui mehed sarnasel ametikohal. On lausa ütlemine, et kui on kriis, mõtle nagu naine,“ sõnas ta. „Kui me räägime rohepöördest, siis me selgelt oleme päris kriisi lävel.“ Teiseks on naised suurel määral need, kes teevad palju otsuseid kodus, keskkonnas, ühiskonnas üldiselt. „Nii et naised kui otsustajad, kui muutuste elluviijad – see on täpselt see, mida me programmiga teha tahame,“ rõhutas Eomois.

See on kolmas EENA naisettevõtjatele suunatud programm, mida toetab Coca-Cola Fond. Coca-Cola Baltikumi valitsussuhete juht Nele Normak kommenteeris, miks Coca-Cola seda teeb: „Coca-Cola Fond on Coca-Cola Company heategevusorganisatsioon. Coca-Cola Company annetab igal aastal 1,5% oma käibest Coca-Cola Fondile selleks, et saaks toetada kolme erinevat valdkonda: naiste võimestamine, keskkond ja vesi.“

Avaürituse avaettekande tegi virtuaalselt otse Brüsselist Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute, kes rääkis põhjalikult Euroopa roheettevõtluse võimalustest – sellest, mis on rohepööre ja kuidas see võiks anda võimalusi nendele, kes juba on ettevõtjad või neile, kes sooviksid oma uue ettevõttega alustada.

Oma lugu keskkonnasõbraliku rõivabrändi loomisest jagas programmi patroon, näitleja ja omanimelise moebrändi looja Karin Rask. Karin hakkas end ettevõtjaks pidama, kui teda hakati kutsuma ettevõtluskonverentsidele esinema. Väikeste laste kõrvalt oli ta mõelnud, et soovib olla vabakutseline näitleja ning teha midagi selle veel lisaks. Lõpuks jõudis ta lasteriietebrändi Kalamaja Printsess loomiseni. Kuna ta soovis, et tema jalajälg ei oleks kunsti luues maailmale liiga suur, lõi ta kaubamärgi koostöös Uuskasutuskeskusega. „Roheline toimetamine oli hügieeniküsimus,“ selgitas ta. Praegu on Karinil ka omanimeline naisteriietebränd Karin Rask Design. Tema kollektsioonide loomist toetavad nii-öelda kolm vaala: Uuskasutuskeskus, eraisikud, kes pakuvad talle kangaülejääke ning Eesti ettevõtted, kes pakuvad tootmisjääke või -praake, kuid mida tema kui väikeettevõtja saab hästi ära kasutada.

„Naised ettevõtluses — ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen tegi aastasest programmist põhjaliku ülevaate. Tutvu programmi ja saabuvate sündmustega EENA kodulehel.

Programmi avaüritus toimus reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Tallinnas Ülemiste City Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika. Ülemiste City tegevjuht Ursel Velve tegi ülevaatliku ettekande, milline on olnud Ülemiste linnaku teekond roheliseks ettevõtteks. Esimene samm on astutud: rohelised eesmärgid on kaardistatud ning nüüd on nad teel nende saavutamise poole.

Programmile on tehtud inspireerivad videolood keskkonnasõbralike ettevõtete asutajatega. Avaüritusel tulid esitlusele Villapai ja RingKarpi kogemuslood.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

#roheliseltonvõimalik #rohelineeena #naisedettevõtluses #bpwestonia

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International, aidates kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

“Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” veebiseminaride teine hooaeg jätkus käesoleval nädalal.  Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu rääkis teemal „Toiduraiskamine Eestis“. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse tegevusalaks on rakendusuuringute läbiviimine, sidusrühmade kaasamine ja suutlikkuse arendamine Läänemere ja Euroopa Liidu piirkonnas.

Eestis on ka varem uuritud toidujäätmete ja toidukao teket, kuid äsja valminud uuring käsitleb korraga kogu toidutarneahelas tekkivaid toidujäätmeid. Saadud andmed kinnitavad toidujäätmete tekke suurenemist viimase viie aasta jooksul kogu toidutarneahelas.

Eestis tekib kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Jagatuna inimese peale võib öelda, et kogu tarneahelas tekib Eestis elaniku kohta 127 kg toidujäätmeid aastas. Piltlikult öeldes on see 33 prügiautotäit toitu päevas.

Ligi pool toidujäätmetest tekib kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris. Kõige enam läheb toitu raisku just kodustes majapidamistes, mida võib osaliselt seostada Eesti inimeste elatustaseme tõusuga. Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond aastas ära keskmiselt 180 euro eest toitu. Lastega peredel on toidukadu pisut suurem, kuni 220 euro väärtuses. Kodumajapidamises toidu äraviskamise peamine põhjus on toidu riknemine.

Toitu ära visates ei raiska me ainult raha, vaid ka ohtralt muid ressursse. Toidu tootmisel on väga suur mõju keskkonnale, kuna kasutatakse põllumaad, vett, energiat ja tööjõudu. Lisaks on toidu tarneahel väga pikk: transport, ladustamine, erinevad vahendajad, lõppkasutaja. Tootmise mõjud on väga ulatusliku, nt väetised voolavad veekogudesse ja tekitavad nende eutrofeerumist, mulla kvaliteet langeb, kui kasvatada sama taime järjepidavalt.

Juttu oli ka sellest, kuidas toiduraiskamist saab vähendada. Näiteks saab annetad Toidupangale, ülejääke saab kasutada loomasöödaks ning mõningaid jäätmeid saab komposteerida. Märkimisväärse kokkuhoiu saab ka sellest, kui valmistada toitu vaid vajalik kogus, osta korraga toitu mõõdukalt, et see läheks halvaks ning kui maitse ja lõhn ei viita riknemisele, siis ei pea ära viskama „parim enne“ kuupäeva ületanud toitu.

Järgmine veebiseminar toimub 21.oktoobril. Registreeru siin.

Et kliimamuutuse kahjulikud mõjud oleks võimalikult väikesed, tuleb lisaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele kliima muutusteks ka paremini valmis olla. Missugused on globaalse soojenemisega kaasnevad muutused maailma ja Eesti kliimas? Kuidas kliimamuutustega kohaneda?

Veebiseminari lektor Velle Toll on Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika kaasprofessor. Ta uurib inimtegevuse mõju Maa kliimale ja milliseks võib kujuneda kliima 21. sajandi lõpuks.

Tutvu programmiga siin

PRESSITEADE
20. september 2021

Ettevõtlikud naised asuvad uusi roheettevõtteid looma

Reedel, 24. septembril 2021 saab avalöögi üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Programmi eesmärk on anda oskusi ja teadmisi vähemalt 100 Eesti naisettevõtjale, kes muudavad teenused ja tooted roheliseks ning loovad uusi roheettevõtteid.

Augustis avaldatud ÜRO kliimaraporti järgi on seis kliimasoojenemisega kriitiline. Elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES tunneb tõsist muret elurikkuse hävimise pärast. Kiired sammud mõlema protsessi pidurdamiseks on hädavajalikud. Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autori ja projektijuhi Siiri Tiivits-Puttoneni sõnul vajab maailm muutust tootmises ja teenuste kujundamisel, aga samuti üksikisikute tarbimisharjumustes. „Ka meie ettevõtlike naistena saame seda luua, alustades iseendast,“ sõnab ta. „Soovime sellel hooajal pakkuda kõikidele Eesti ettevõtlikele naistele võimalust laiendada teadlikkust roheteemadest, pakkudes veebiseminare, üle-eestilisi piirkondlikke seminare, podcast’e, rahvusvahelise konverentsi ning genereerides ideid häkatonidel. Kogutud teadmisi saavad naised ühiselt rakendada ettevõtluse edutiimides.“

Siiri Tiivits-Puttonen rõhutab, et programmi eesmärk on kaasata naised teekonnale, kus nad saavad teadmised ja oskused roheliste ettevõtete loomiseks. „Programm on suunatud nii alustavatele kui ka kogenud ettevõtjatele,“ ütleb ta ja lisab, et oodatud on osalema ka naised, kes soovivad ametinaistena oma organisatsioonis muutust ellu viia.

Programmi tutvustava avaürituse avab Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute, kes räägib Euroopa roheettevõtluse võimalustest. Avasõnad ütlevad EENA president Ester Eomois ja Coca-Cola Baltikumi valitsussuhete juht Nele Normak.

Oma lugu keskkonnasõbraliku rõivabrändi loomisest jagab programmi patroon, näitleja ja moedisainer Karin Rask. Ülemiste City tegevjuht Ursel Velve räägib ärilinnaku huviäratavast teekonnast roheliseks ettevõtteks.

Programmi raames avavad oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Programmi avaüritus toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Tallinnas Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika.

Tutvu ajakavaga.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“, on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International, aidates kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen
EENA Tallinna klubi president
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Millised on terved ja jätkusuutlikud linnad?

“Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” veebiseminaride teine hooaeg sai avapaugu möödunud nädalal, kui geograaf, Helsingi Ülikooli järeldoktorantuuri teadur ja Tartu Ülikooli keskkonnakaitse lektor Age Poom kõneles teemal „Terved ja jätkusuutlikud linnad“.

Linnad on koduks aina suuremale osale inimkonnast. Ühtlasi hõlmavad linnad üha ulatuslikumaid maa-alasid ja vajavad toimimiseks järjest enam ressursse. Sellega kaasnevad muutused mõjutavad nii looduskeskkonda kui ka inimese tervist ja heaolu.

Kuidas aga kujundada linnu tervislikumateks ja jätkusuutlikumateks? Millises elukeskkonnas sooviksime ise tegutseda ja kas see on linnas võimalik? Kas meie enda valikud võivad mõjutada linnade toimimist ja linnakogemust?

„Linnastumise kiirus on kõige suurem teatud Aasia ja Aafrika piirkondades,“ tõi Poom välja ja lisas, et ülemaailmselt elab linnades kokku juba ligi 4,5 miljardit inimest. Linnad suurenevad nii territoriaalselt kui ka kõrgustesse, nagu näitkes mitmed linnad Hiinas. See tähendab, et linnade elanikkond suureneb üha uute pilvelõhkujate ehitamise arvelt. Uute kõrghoonete lisandumine toimub aga rohealade ja väiksemate majade arvelt, muuteski linnad üha tihedamaks.

Vastukaaluks aga toimub teistes piirkondades linnade kahanemine. Heaks näiteks on piiriäärne Valga linn, mis on Poomi sõnul väga nutikalt linna kahanemisega tegelenud ja proovinud pöörata seda linnakeskkonna parandamise hüvanguks. „Lammutades vanu või lagunenud ja ohtlikke maju ning ehitades nende asemele kvaliteetset linnakeskkonda, kus inimestel on hea ja turvaline olla,“ täpsustas Poom.

Hea on näha, et peale teist maailmasõda alanud autokeskne linnapaneerimine on muutunud ja muutub edaspidigi aina inimkesksemaks, tuues kaasa mitmeid positiivseid suundumusi. „Linnad muutuvad selle abil kliima seisukohast jätkusuutlikumaks ja väiksemat jalajälge jätvateks ning samal ajal saavad linnad olema hubasemad, võimaldades inimkontakte ehk silmast silma kohtumisi ja luues turvalist linnaruumi, kus ka meie lastel on hea iseseisvalt kooli või huviringi minna,“ selgitas Poom.

Hea raamistik, mis võtab kokku linnade jätkusuutlikkuse ja tervislikkuse teemad on ÜRO säästva arengu eesmärgid ja indikaatorid. 2015. aastal kokku lepitud 17st indikaatorist üks keskendub just kestlikele linnadele ja kogukonnale. ÜROsse kuuluvates riikides pööratakse tähelepanu järgmisele: eluase, liikuvuse aspektid (kui kaugel on lähim ühistranspordipeatus), ressursikasutus, jäätmekäitlus, rohealade olemasolu, avalik ruum, ligipääsetavus, õhukvaliteet, kliimamuutustega kohanemine ja valmisolek hädaolukordadeks ning ruumiline planeerimine. Viimase all peetakse silmas seda, kas linnu peamiselt planeeritakse või on need isetekkelised.

Linnakeskkonna kvaliteet mõjutab meie käitumist, tervist ja heaolu ning seda nii positiivselt kui ka negatiivselt, olenevalt tehtud otsustest ja linnaplaneerimisest. Ja siinkohal on oluline, millised teemad ühiskonnas esile tõusevad, milliseid küsimusi kogukond linnajuhtidelt küsib, selgitas Poom kogukonna rolli. „Linnade õhusaaste on üleilmselt üks peamisi tegureid varasel suremusel.“ Samal ajal on linnakeskkonna tingimused dünaamilised ehk ajas muutuvad, mis tähendabki, et nii õhukvaliteet kui näiteks müra ja muud tegurid muutuvad pidevalt.

Rohkem infot tervete ja jätkusuutlike linnade teemal saab Age Poomi veebiseminarist, mida võimaldame teil peagi järelvaadata.

Juba järgmisel neljapäeval, 23. septembril kell 18.30 ootame kõiki huvilisi kuulama järjekordset veebiseminari, kus teemaks “Toiduraiskamine Eestis”. Kolmandik maailmas toodetud toidust jõuab ühel või teisel põhjusel enne söömist prügikasti. Sellega raiskame tohutult ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu.

Kahjuks raisatakse toitu ka Eestis. Miks ja kui palju Eestis toitu ära visatakse? Mis on selle keskkonnamõju? Mida teha, et toiduraiskamist vältida ja vähendada? Millised võimalused on selleks nii kodudes kui tööstuses, sellest tuleb meile rääkima Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu.

Vaata järgi:

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Kaamera taga vol 2: programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm“ naisettevõtjate videoklippide salvestused jätkuvad

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ ettevalmistused jätkuvad. Möödunud reedel, 3. septembril toimusid rohelise maailmavaatega naisettevõtjate videoklippide teised salvestused. Kaamera ja mikrofon püüdsid kinni Pille Lengi (Tilk!Bio), Mayri Tiido (Materjalivoog) ja Ann Runneli (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja) ideed.

Vaata fotogaleriid all.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi eesmärk on luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad saavad oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest avavad inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Karin Rask (Karin Rask), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Programmi raames viime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, julgustamaks naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimuvad roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022, rahvusvaheline konverents.

Tule programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ tutvustavale ja avalikkusele suunatud avaüritusele, mis toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika! Registreeru EENA kodulehel.

Loe rohkem programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kohta siin.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen,
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Kaamera taga: programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm“ naisettevõtjate videoklippide salvestused on täies hoos

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ ettevalmistused on täies hoos! Sel nädalavahetusel toimuvad rohelise maailmavaatega naisettevõtjate videoklippide esimesed salvestused. Täna kohtusime disaineri Karin Raskiga tema ateljees, Villapai loojate Iti Aaviku ja Kadri Viirandiga ning RingKarpi looja Katarina Papiga. Vaata fotogaleriid all.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi eesmärk on luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad saavad oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest avavad inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Karin Rask (Karin Rask), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja).

Programmi raames viime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, julgustamaks naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimuvad roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022, rahvusvaheline konverents.

Tule programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ tutvustavale ja avalikkusele suunatud avaüritusele, mis toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.30 Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika! Registreeru EENA kodulehel.

Loe rohkem programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kohta siin.

Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen,
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm“ on käivitunud

Rõõm on teatada, et programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ esimesed tutvustavad korraldustiimide kohtumised olid sisukad ja andsid selle hooaja ettevõtlike naiste laiaulatuslikule üle-eestilisele projektile indu ja ideid juurde.

Möödunud neljapäeval, 19. augustil toimus korraldustiimi arutelu toetaja Coca-Cola Fondi juures. Eile, 25. augustil said videosilla vahendusel programmi põhjaliku esiteluga tutvuda EENA liikmed. Programmi raames toimuvate sündmuste korraldusest võtavad aktiivselt osa kõik EENA piirkondlikud klubid.

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal.

Programmi eesmärk on luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad saavad oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Programmi raames viime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, julgustamaks naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimuvad roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022, rahvusvaheline konverents.

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ tutvustav ja avalikkusele suunatud avaüritus toimub reedel, 24. septembril 2021 kell 11.00–12.00 Ülemiste City’s Öpiku konverentsikeskuses ruumis Universum+Galaktika.

Avaüritusel ütlevad avasõnad EENA president Ester Eomois ja Coca-Cola Baltikumi valitsussuhete juht Nele Normak. EENA liige, programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen tutvustab aastase üle-eestilise programmi eesmärke ja tegevusi.

Oma kogemuslood keskkonnasõbralikust ettevõtlusest avavad inspireerivad naisettevõtjad Katarina Papp (RingKarp), Pille Lengi (Tilk!Bio), Karin Rask (Karin Rask), Mayri Tiido (Materjalivoog), Iti Aavik (Villapai) ja Ann Runnel (Reverse Resources, 2018. aasta noor naisettevõtja). Ülemiste City tegevjuht Ursel Velve räägib ärilinnaku huviäratavast teekonnast roheliseks ettevõtteks.

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Registreeru avaüritusele hiljemalt 17. septembriks EENA kodulehel.

Loe rohkem programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kohta siin.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen,
programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

BPW International tähistab 91. sünnipäeva

Täna, 26. augustil tähistab BPW International, mille üleilmsesse võrgustikku EENA kuulub, 91. sünnipäeva! Palju õnne! Happy BPW Anniversary!

Kuula BPW Internationali presidendi dr. Catherine Bossharti tervitust: https://fb.watch/7Cbw8WtbZI/

#BPWDay #bpwinternational

BPW (Federation of Business and Professional Women) ehk rahvusvaheline äri- ja ametinaiste võrgustik loodi 1930. aasta 26. augustil Genfis. Initsiatiiv tuli USA-st Lena Madesin Phillipsilt. Asutajamaadeks olid Austria, Itaalia, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA.

BPW rahvusvahelisse võrgustikku kuulub üle 100 riigi viielt kontinendilt. Rahvusvahelist organisatsiooni BPW Internationali juhib juhatus eesotsas presidendiga. Igal regioonil – Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani piirkond, Euroopa, Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika on oma koordineerimiskomitee.

BPW International on esindatud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogus (ECOSOC) 1947.aastast, Euroopa Nõukogu juures konsultatiivorganina 1977. aastast ning European Women’s Lobby liige 1990.aastast.

BPW Internationali eesmärk on arendada naiste professionaalseid ja juhtimisalaseid oskusi igal tasandil, sh perekonnas, majanduses ja poliitikas; pakkuda liikmetele, aga ka laiemale ringile isikuarengu programme, nagu mentorlus, juhtimistreeningud jm; olla avatud ja neutraalne, suheldes poliitiliste erakondadega ja teiste naisorganisatsioonidega.

BPW Internationali visioon on saavutada naiste ja meeste võrdne osalemine ühiskonna võtmepositsioonidel ja otsustusprotsessides.

BPW Internationali olulisemad üritused on globaalne kongress, mis toimub iga kolme aasta tagant, iga-aastane Leadership Summit New Yorgis ja osalemine ÜRO korraldataval CSW-l (Commission on the Status of Women).

EENA, asudes Euroopas, kuulub ka BPW Europe koosseisu. BPW Euroopa kujundab Euroopa klubide tegutsemise strateegia ja annab suunised naiste olukorra parandamisele Euroopas. BPW Europe konverentsid toimuvad iga kolme aasta tagant, presidentide kokkusaamine ja noorte (BPW Young) sümpoosion igal aastal. BPW Euroopa kampaaniad on “Võrdse palga päev” (Equal Pay Day) ja “Rohkem naisi ettevõtete juhatustesse” (Women on Boards ja Boards with Women).

Euroopa regioonis tegutsevad ligi pooled kõikidest BPW Internationali liikmetest. Regiooni juhib neljaliikmeline koordineerimiskomitee eesotsas Euroopa koordinaatoriga. BPW Euroopa koordinaator on EENA liige Anu Viks. Riikides juhib BPW klubide tööd juhatus, mille eesotsas on president. Igal aastal kohtuvad presidendid ja Euroopa koordineerimiskomitee, et jagada kogemusi ja seada uusi sihte.

PRESSITEADE
18.10.2021

Ettevõtlikud naised kogusid kübarapeoga noorte vaimse tervise toetuseks ligi 1000 eurot

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kogus heategevusliku kübarapeoga annetuseks kokku ligi 1000 eurot. Toetus läheb mittetulundusühingule Peaasjad, kelle missiooniks on vaimse tervise parendamine.

Kogutud summaga aitab EENA kaasa, et MTÜ Peaasjad saaks pakkuda vaimse tervise nõustamist rohkematele noortele vanuses 16–26. Viimase aasta jooksul on MTÜ Peaasjad saanud pakkuda nõustamist vaid 1/3 nende poole pöördunud noortest. Rohkemate ressurssidega jõuab Peaasjad rohkemate noorteni, et ennetada vaimse tervise murede süvenemist.

Möödunud neljapäeval, 12. augustil 2021 toimunud EENA kübarapeo igast ostetud piletist 5 eurot annetati heategevuseks. Lisaks said soovijad teha annetusi ülekandega ning abikäe ulatamise rõõmu pakkus ka kübarapeo traditsiooniline õnneloos „Iga loos võidab“. Kogutud raha annavad EENA ettevõtlikud naised MTÜ-le Peaasjad üle 26. augustil 2021.

EENA Tallinna klubi president Siiri Tiivits-Puttonen: „EENA kübarapeo traditsioon sai alguse 1997. aastal ning seekordne heategevuslik kübarapidu toimus juba 24. korda. EENA on kübarapeoga viimasel viiel aastal toetanud vaimse tervise portaali Peaasjad.ee, Eesti Vähiliitu uue 3D mammograafi soetamisel, Pärnu Naiste Tugikeskuse emade ja laste laagri 2020. aasta fondi, seksuaalselt väärkoheldud laste Lastemaja mööbli ostu ning EENA 25. juubeli aastaraamatu väljaandmist. Selleks on kogutud kübarapeoga ja annetustena kokku pea 3000 eurot. 2022. aasta sügisel saab EENA 30 aastaseks ja tulemas on EENA 25. heategevuslik kübarapidu.“

Tallinnas Maarjamäe lossipargis Eesti filmimuuseumi elamuskeskuses toimunud glamuurset pidu teemaga „EENA Filmigala“ külastas sel aastal rekordiliselt pea 100 naist.

Õhtut juhtis ja kaunist muusikat pakkus külalistele EENA Tallinna klubi liige, jazzlaulja Marii Väljataga. Kübarapeol astus publiku ette punasele vaibale oma imeliste kleitidega NYMF Fashioni disainer Triin Kärblane, kelle loomingut esitlesid kübarapeol EENA naised.

Vaata fotogaleriid: https://bpw-estonia.ee/ettevotlikud-naised-toetasid-heategevusliku-kubarapeoga-vaimse-tervise-portaali-peaasi-ee/

Lisainfo:
Kaire Luuk,
EENA Tallinna klubi juhatuse liige, EENA heategevusliku kübarapeo korraldustiimi eestvedaja
+372 5665 8865
kaire.luuk@gmail.com
www.bpw-estonia.ee

1992. aastal loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. EENA loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. EENA korraldab heategevuslikku kübarapidu igal aastal. Peole on alati oodatud nii organisatsiooni liikmed kui ka külalised väljastpoolt.

Ettevõtlikud naised toetasid heategevusliku kübarapeoga vaimse tervise portaali Peaasi.ee

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) toetas heategevusliku kübarapeoga mittetulundusühingut Peaasjad, kelle missiooniks on  vaimse tervise parendamine.

EENA heategevuslik kübarapidu leidis aset juba 24. korda. Seekordse kübarapeo teema “EENA Filmigala” oli iseäranis glamuurne ning teemale kohaselt toimus pidu Tallinnas Maarjamäe lossipargis Eesti filmimuuseumi elamuskeskuses 12. augustil 2021.

EENA toetas heategevusliku kübarapeoga MTÜ Peaasjad (https://peaasi.ee/), kelle missiooniks on inimeste vaimse tervise parendamine.

EENA aitab kaasa, et MTÜ Peaasjad saaks pakkuda vaimse tervise nõustamist rohkematele noortele vanuses 16-26. Viimase aasta jooksul on MTÜ Peaasjad saanud pakkuda nõustamist vaid 1/3 nende poole pöördunud noortest. Rohkemate ressurssidega jõuab Peaasjad rohkemate noorteni, et ennetada vaimse tervise murede süvenemist.

Kübarapeo igast ostetud piletist 5 eurot annetati heategevuseks. Lisaks said soovijad teha annetusi ka ülekandega ning abikäe ulatamise rõõmu pakkus muidugi ka kübarapeo traditsiooniline õnneloos “Iga loos võidab”.

Lõpliku kogutud summa saame teada lähipäevil, kuid juba täna on meil suur rõõm teada anda, et EENA kogus kübarapeoga 1000 euro ringis heategevuslikku raha MTÜ-le Peaasjad. Kogutud raha annavad EENA ettevõtlikud naised MTÜ-le Peaasjad pidulikult üle 26. augustil 2021.

EENA glamuurset kübarapeo filmigalat külastas sellel aasta rekordiliselt pea 100 kaunist naist.

Meeleolu loovas filmimuuseumi elamuskeskuses tervitas peolisi punane vaip, glamuurne seltskond, kaunis muusika, maitsvad suupisted, kihisevad joogid, võluvad üllatusesinejad, kaunite kleitide moedemonstratsioon punasel vaibal, fotosein, ehete väljapanek ja erilised elamused.

Kübarapeo õhtut juhtis ja kaunist muusikat pakkus külalistele EENA Tallinna klubi liige Marii Väljataga.

Marii on jazzlaulja. Ta on lauljana, tantsijana, muusikalinäitlejana ja õhtujuhina laval olnud juba aastaid. Praegu on Marii muusikuna tegev peamiselt kolmel suunal: tõlgendab jazztrioga filmimuusikat, loob keskkonnakaitse sõnumit kandvat pop- ja väemuusikat ja esitab ning kirjutab ise jazzlaule ning õpib laululoomet. Marii esitles kübarapeol oma vastilmunud singlit „Put On Your Sunday Clothes“, mis on jazz-töötlus muusikafilmi “Hello Dolly” muusikast ning juhatab sisse Marii 2022. aasta alguses ilmuva filmimuusika töötluste plaadi.

Kübarapeol astus publiku ette punasele vaibale oma imeliste kleitidega NYMF Fashioni disainer Triin Kärblane.

Triin püüab sõnastada oma missiooni nii: “Aitan naistel oma väge üles leida ja teen seda kleitide keeles.” Juba rohkem kui 14 aastat tegutsenud NYMF moebränd ja moestuudio on olnud Triin Kärblasele sügav ja metamorfoosne enesearengu teekond, mille ta on graatsiliste kleitide keelde tõlkinud. Aastate jooksul on valminud pea 40 kollektsiooni, igaüks neist jutustamas erineva naisarhetüübi, ikooni või jumalanna lugu. Triinu imelisi kleite esitlesid galaõhtul EENA kaunid ja graatsilised naised.

Täname kübarapeo korraldustiimi kogu südamest: Kaire Luuk – peakorraldaja, Aira Meos, Eda Holmberg, Christine Savisaar ja Teele Palmre! Aitäh Merle Koop graafiliste lahenduste eest ja Merike Paasalu kohapeal abistamast! Aitäh Marii Väljataga ja Birgid Täht imelise muusika ja õhtujuhtimise eest! Suur tänu Martiina Raudsepp ja Mare Timian kogu sündmuse kommunikatsiooni ja PR-i eest!

Aitäh kõikidele imeliste kleitide ja kübaratega kaunitele külalistele ning täname väga kõiki annetajaid!

PRESSITEADE
9.08.2021

Ettevõtlikud naised toetavad heategevusliku kübarapeoga vaimse tervise portaali Peaasi.ee

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) toetab heategevusliku kübarapeoga mittetulundusühingut Peaasjad, kelle missiooniks on inimeste vaimse tervise parendamine.

EENA aitab kaasa, et MTÜ Peaasjad (https://peaasi.ee/) saaks pakkuda vaimse tervise nõustamist rohkematele noortele vanuses 16–26. Viimase aasta jooksul on MTÜ Peaasjad saanud pakkuda nõustamist vaid ligi kolmandikule nende poole pöördunud noortele. Rohkemate ressurssidega jõuab aga e-nõustamise portaal rohkemate noorte inimesteni, et ennetada vaimse tervise murede süvenemist.

EENA traditsioonilise kübarapeo igast ostetud piletist annetatakse tänavu 5 eurot heategevuseks. Peokülalistel on võimalus soovi korral kohapeal ka lisaannetus teha. Lisaks saab oma heategevusliku abikäe anda iga soovija ülekandega EENA pangakontole EE131010220229216225 selgitusega MTÜ Peaasjad.

EENA heategevuslik kübarapidu teemal „EENA Filmigala“ toimub neljapäeval, 12. augustil 2021 kell 19.00–22.00 Tallinnas Maarjamäe lossipargis Eesti filmimuuseumi elamuskeskuses.

Meeleolu loovas elamuskeskuses ootavad peolisi punane vaip, glamuurne seltskond, isuäratavad suupisted, maitsvad joogid, vahvad üllatusesinejad ja üllatused. Soovitusliku riietusstiili järgi on kübarapeo filmigalale oodatud nii endised kui ka praegused filmistaarid ja filmikunsti toetajad.

Õhtut juhib ja muusikat teeb EENA Tallinna klubi liige Marii Väljataga. Marii on jazzlaulja. Ta on erinevates rollides – lauljana, tantsijana, muusikalinäitlejana ja õhtujuhina – laval toimetanud pisikesest peale. Praegu tegutseb Marii muusikuna peamiselt kolmel suunal: jazztrioga filmimuusikat tõlgendades, keskkonnakaitse sõnumit kandvat pop- ja väemuusikat luues ja esitades ning ise jazzlaule kirjutades ja laululoomet õppides. Marii esitleb kübarapeol oma vastilmunud singlit „Put On Your Sunday Clothes“, mis on jazz-töötlus muusikafilmi „Hello Dolly“ muusikast ning juhatab sisse Marii 2022. aasta alguses ilmuva filmimuusika töötluste plaadi.

EENA kübarapeol astub publiku ette oma imeliste kleitidega NYMF Fashioni disainer Triin Kärblane, kes püüab oma missiooni ühte lausesse kokku tuua: „Aitan naistel oma väge üles leida ja teen seda kleitide keeles.“ Juba rohkem kui 14 aastat tegutsenud NYMF moebränd ja moestuudio on olnud Triin Kärblasele tohutult sügav ja metamorfoosne enesearengu teekond, mille ta on graatsilisse kleitide keelde tõlkinud. Nende aastate jooksul on valminud pea 40 kollektsiooni, iga kollektsioon jutustamas erineva naisarhetüübi, ikooni või jumalanna lugu.

1992. aastal loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. EENA loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. EENA korraldab heategevuslikku kübarapidu igal aastal. Peole on alati oodatud nii organisatsiooni liikmed kui ka külalised väljastpoolt.

Foto: EENA traditsiooniline heategevuslik kübarapidu 2020. aastal Viimsis rannarestoranis Paat.

Lisainfo:
Kaire Luuk,
EENA Tallinna klubi juhatuse liige, EENA heategevusliku kübarapeo korraldustiimi eestvedaja
+372 5665 8865
kaire.luuk@gmail.com
www.bpw-estonia.ee

Raamatuarutelu viis pärnakad liivaluidetele

Juuni keskel kohtus Pärnu klubi juba traditsiooniks saanud raamatuaruteluks. Seekord olime ühiseks lugemiseks valinud Äriklubi liikme Signe Ventseli ja Kristi Jõeorgi kirjutatud ja kogutud inspireerivad Eesti naiste lood ehk raamatu “Julgus luua muutust!”

Püüdsime igaüks valida raamatust välja just meid enim kõnetanud naiste lood, kuigi lihtne see ei olnudki, sest innustavaid lugusid on raamatus nii palju. Siiski oli põnev kogeda ja kuulda, et igat ühte meist puudutas enim just erineva naise lugu. Tõdesime, et on imeline, kui palju ägedaid ja tugevaid naisi elab meie keskel, kellest me varem midagi ei teadnud. Tänu raamatule oskame edasipidigi nende tegemistel silma peal hoida.

Jõudsime raamatu üle mõitiskledes mitmele olulisele järeldusele: et kindlasti soovitame seda ka teistele naistele ja oma tütardele (kes praegu, kes tulevikus) ning kuna suvised tegemised polnud lasknud meil kellelgi lugemisega veel päris lõpuni jõuda, siis kinnitasid kõik, et arutelu järel lugemine ei katke, sest soovime kõikide naiste lood kuni viimseni läbi lugeda. Parem hilja kui mitte kunagi! Otsustasime ka naiste raamatusoovitustest koostada oma klubi liikmete jaoks nimekirja, kust igaüks eraldi ja mõnikord kõik koos, kirjasõnaavastusi teha saame.

Valisime seekord oma võõrustajaks Pärnu rannaliival asuva kokteilibaari Väike Kuuba, mis osutus populaarseks nii suurte kui väikeste seas, sekka neljajalgseidki, kellele baaritöötajad sobilikku keelekastet serveerisid.

Raamatuarutelust võttis osa ka Kadrini peaaegu kolmene tütar Johanna, kes küll enamuse ajast mööda liivaluiteid rõõmsalt ringi rullis, kuid oma lemmikraamat on temalgi olemas. Teda kõnetab praegu enim “Lotte reis lõunamaale” ja oma lemmikust ei ole ta nõus loobuma, mistõttu on raamat juba neljandal järjestikusel lugemisringil. Võimalik, et tuleb enne veel viieski ring, kui saab uute teosteni liikuda.

Roheline ja hooliv maailm: retk Eesti põhjaranniku kaunitesse koduaedadesse ja tuletornidesse

EENA ettevõtlikud naised võtsid ette “Roheline ja hooliv maailm” projekti töörühma algatusel ühepäevase reisi-retke, et oma silmaga ära vaadata Eesti põhjaranniku imekaunid koduaiad, loodusniidud, joad ja väärika ajalooga tuletornid.

EENA klubidel üle Eesti on sellel aastal käimas projekt ”Roheline ja hooliv maailm”. Selle raames oleme korraldanud juba arvukalt veebiloenguid roheteemadel, maaema päeva, sündis ka võimas naiste loits-laul maaemale.

Lilleniiduga imekaunis koduaed Suurupis

Suurupi alumine tuletorn

Suurupi ülemine tuletorn

Pärast Teist maailmasõda, peale põlengut tornis, jäi püsti ainult tühi tornikest. Suurupi ülemine tuletorn taastati 1951. aastal ja renoveeriti 2004. aastal.

Suurupi ülemine tuletorn on vanuselt teine tuletorn Eestis. Tuletorn on täna kohaliku kogukonna MTÜ omandis ja külastusteks avatud. Tornis on 112 trepiastet ja muidugi hunnitu vaade ümbrusele – Suurupi poolsaarele ja eemal laiuvale merele.

Maastikuaed Kloogaranna külas

Külastusel tutvustas pererahvas meile aias kasvavaid taimi, jagati nippe aedade kavandamisest ja hooldamisest. Kaunis koduaed on  saanud mitmeid auhindu.

Rohe-retke korraldas ja juhtis meie enda pikaaegne EENA Tallinna klubi liige, aiareiside korraldaja ettevõtlik naine Virve Poom. Tuhat tänu Virvele! Oli hunnitu ja elamustest tulvil suvine roheretke päev!

Rohe-retkega lõpetasid EENA naised oma esimese rohe-hooaja 2021. aastal! Suur tänu kõikidele teostajaile, osalejaile ja kaasaelajaile.

EENA Narva klubi lõpetas hooaja: kohtusime Narva klubi päris esimese presidendiga ja osalesime projektis “Roheline ja hooliv maailm” 

Narva klubi ettevõtlikud naised võtsid nõuks ühendada kaks väga tähtsat tegemist. 

EENA Narva klubi naistel oli suur soov kohtuda oma klubi päris esimese presidendi Galina Moldoniga, kes oli president … aastatel. Praegu juhib Galina edukalt Narva Laste Loomemaja. Soovisime uurida ka klubi ajalugu ning meenutada ühtlasi EENA Narva klubi esirea naiste korraldatud aktsioone ja üritusi.  

Teiseks oli meil soov Narva Laste Loomemajast järgi uurida, milliseid loodushoidlikke tegevusi võib leida Narvast ning sealhulgas – mida kasulikku saaksime teha vanapaberist või värvilistest kangatükkidest. 

Kohtumine Galina Moldoniga oli juba mõni aeg tagasi kokku lepitud, kuid õppeaasta lõpp on kibekiire, eriti õppeasutuse juhil. Kuid 10. juunil kokkusaamine Galinaga siiski aset leidis. Sellel tähtsal sündmusel osales ka ajakirjanikuks õppiv Narva Õigeusu Gümnaasiumi õpilane, kes sai tähtsa ülesande – ta intervjueeris meie klubi esimest presidenti.

Südamlikul kohtumisel olid jutuks EENA Narva klubi algaastad, klubi asutamine ja arendamine. Vaatasime koos fotosid tollest ajast ning lisaks oli ka toredaid meenutusi ja mälestuste jagamisi.   Intervjuu täisversiooni loodame lähiajal juba lugeda meediast. Ja muidugi – kinkisime Narva kõige ettevõtlikumale naisele EENA traditsioonilised kolm kollast roosi koos kolme sooviga.

Kuna meie kohtumisüritus oli Narva Laste Loomemajas, siis muidugi oli meil suur huvi teada saada, kuidas selles lasteasutuses kasvatatakse noorte teadlikkust loodussäästlikust eluviisist. Loomemaja ökodisaini pedagoogid Zanna Pantelejeva ja Jekaterina Averko rääkisid ja näitasid meile, mida tehakse vanapaberist, kuidas saab taaskasutada väikeseid kanga- või tüllitükke ja ehtehelmeid. Meil õnnestus ka oma kätega seda meeldivat ja samas loodushoidlikku kunsti katsetada –  teksariide tükkidest õmblesime valmis inglitiibadega väikese mehekuju. 

EENA Narva klubi naistel on kindel soov teha ka edaspidi roheteemadel koostööd ning ühtlasi tutvuda ka huvitavate ja ettevõtlike naistega EENA ellu kutsutud projekti raames “Roheline ja hooliv maailm”.  

Täname Narva Laste Loomemaja naisi koostöö eest!

Artikli kirjutas Irina Bahramova, Narva klubi kommunikatsioonijuht ning  toimetas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

Narva, 10. juuni 2021

Pärnu eenalannad Kihnus keretäüt suamas

Meie klubirahva hooaega lõpetav ja suve sissejuhatav meeleolukas ning maitseküllane retk Kihnu kujunes tõeliseks hea tuju festivaliks, sest ilm hellitas, pakkudes külluslikult päikesevanne, erinevad talud kostitasid mokkamööda söögi- ja joogipoolisega ning kõik saarele seilanud külalised ja kohalikud olid konstantselt suunurgad ülespoole moega. Suvised olemised ja käimised võiksid alati sedasorti elu nautimist pakkuda ja rõõmu luua. Oma muljemulle seekordse Kihnus käigu kohta jagasid Katrin, Kadrin, Külli ja Siiri. Aitäh, et head olemist jagama tulite, sest meeldejäävaks aitavad olemise teha just kihvtid inimesed!

Katrin Kuntus: „Minipuhkuse nädalavahetus Kastani majutuses oli tõeliselt hea võimalus peatuda ja nautida hetke. Imeline elu Kihnu paradiisis jääb nende vahvate emotsioonidega kauaks meelde. Südame tegi eriti soojaks lahke pererahvas, vahva autosõit, imeline loodus, maitsvad toidud ja peremees, kes mängis pilli. Oli tunda, et tegutsetakse südamega ja seda tunnet ei saa sõnadesse panna. Aitäh pererahvale selle eest! Soovin palju toredaid külalisi ka edaspidi Kastani majutusse.“

Kadrin Karner: „EENA Pärnu klubi hooaja lõpetamine Kihnus oli suurepärane valik nii asukoha kui söögilaua mõttes. Armastan kala ja sõin seda pea igas kohvikus, mida külastasin. Soe meri ja liivarand olid ainult boonuseks. Eriti hea meel oli mul selle üle, et otsustasime Kihnut nautida jalgratastel ja see ei käinud üle jõu ka pere väiksematele liikmetele. Saadan tervitused Kastani talu pererahvale ja eriti just Ingerile ülimaitsva orsoto eest. Meie ööd tegi mõnusaks võrk kämpingumaja akna ees. Väike detail, aga annab nii palju juurde, lubades putukarünnet pelgamata puhast saareõhku hingata õhtust hommikuni. #uneturistid“

Külli Kodasmaa: „Meeldejääv nädalavahetus ettevõtlike naiste ja oma perega. Mõnus kulgemine jalgratastel ja kuhugi ei olnud kiire. Päev täis külalislahkete kodukohvikute külastamist ja Kihnu hõrgutiste mekkimist. Eriti tore oli, et lapsed said suve algust nautida looduse rüpes ja magada aidas oma pesas. Kastani talus tundsime end oodatud külalistena, lahke pererahvas ja meeleolukad õhtud ühise söögilaua taga, jäävad kauaks meelde. Selliseid elamusi soovin pakkuda oma lastele võimalikult sageli, et nad ei kaotaks sidet päris eluga. Aitäh pererahvale, et saime osa hülgeküti meenutustest ja Kihnu gurmee tegemistest.“

Siiri Erala: „Kinnitan oma ühe ja ainsa Kihnusse sõidu põhjal, et parim viis Pärnust saarele jõudmiseks on jalgratas. Paras teekond – 43 kilomeetrit, mis juuni esimestel nädalatel täis õitsva looduse lõhnu ja vahvaid peatuspaiku (Lindi vana kooli kohvik, Pootsi). Saarel liikudes pole autoga miskit teha (kui just elamuse pärast kastis sõitu ei pakuta), aga päris jalamehena võivad mõned vahvad nurgad jälle vaatamata jääda.

Kihnu gurmeega olin tuttav varasemast vaid piltide, ühe brošüüri mõõtu retseptiraamatu vahendusel. Nüüd, pärast kohvikutepäeva aastal 2021 on maitseelamused meelel tallel. Esikohal troonib Elly kadakamarja käsitööjäätis, edasi Kastani talu taimne orsoto, räimerullivõileib, suitsulest, kosklamuna omlett ja killuke karvakala konservi.

Loodusest jäi meelele meri, õitsvate sirelite lõhn, ülisuur kastan, mille all juttu veeretada. Kusjuures, ka õudusjutte jagub kohalikel. Näiteks õhtuhämaruses välja ilmuvatest karvakiskujatest alias kõrvalõikajatest. Nägin oma silmaga ära ja tuvastasin, kellest jutt – pontsakad pruunid juunipõrnikad. Inimese pähe ja juuksetuttidesse satuvad nood, kuna ei oska kuigi hästi manööverdada ega pidurdada.

Enim jäävad aga meelde inimesed. Kastani talu rahvas, kes võttis meid kui oma külalisi. Perenaise hoolitsus, peretütre meisterdatud road ja temaga kooskulgemine saarel, peremehe lõõtsapalad ja lood meresõitudest.

Meeleolusid kirjeldavad ehk sel reisil kõige paremini paar episoodi.

On laupäeva hommik, Kihnu kohvikutepäevad algavad. Ühes kehakinnitust pakkuvas hoovis teatab peremees, et kui siia jääte, mängin pilli. Jääme. Kitarrikeeled hakkavad helisema ja õige pea liitub lõõtsamängija. Viisid meelitavad tantsuplatsile ennastunustavalt karglema ühe härra, kes võib mandril tagasi olles olla kirurg, ametnik vms ontliku eriala esindaja. Aga seal ta siis on – paljajalu ja vihub viiside saatel mõnuledes tantsu.

Kihnu kohvikutepäevade lõpetuseks mängib ansambel Väliharf. Esimesest noodist alates on tantsuplats täis. Kui kõlab lugu “Lenda vaba lind” ja jõuab kätte viisijupp, milles sõnad: “Näen sinu silmades päikest unistuste maal ja aja möödudes märkad sama sa. Lenda vaba lind, võta kaasa mind…”, laulab tantsurahvas koorina kaasa. Inimeste lemmiklugu ja minu selle suve hümn on nüüd teada.

Lisan lõppu tõdemuse: kihnlased ei võta külalisi iseenesestmõistetavalt, nad pingtavad neile elamuse loomise nimel.“

Kindel on see, et Pärnu lahe väike ja vahva paradiisisaar Kihnu ootab külalisi aastaringselt, suisel aal saab siin meeleolukaid ja rahvarohkemaid olemisi nautida, aga kevad ja sügis on hea ajastus saarele sõitmiseks, et kogeda hingepaitavat rahu ja puutumatu looduse ilu just sellisena, puutumatuna, nagu see seal säilinud on. Toredate taaskohtumisteni Kihnu saarel ja Kastani majutuses!

Kirjutas ja kogus Inger Lilles-Nestor

Pootsi mõis võõrustas eenalannasid õhtusöögi ja veinidega

Aastakoosoleku eelõhtul kogunesid EENA naised Pärnumaal Pootsi mõisas, et tutvuda kohaliku mõisapärli ja seal toodetavate veinidega.

Pootsi mõis on Poola võimu ajal 16. sajandi teisel poolel rajatud rüütlimõis. Järgnevate sajandite jooksul oli mõis mitmete omanike käes. Aastatel 1962 kuni 1997 tegutses mõisa peahoone Pootsi põhikool, hiljem peeti mõisa valitsejatemajas algkooli, mis tänaseks on suletud.

Praegu tegutseb mõisas endine korvpallur Marko Põldsam ja tema abikaasa Anneli, kes mõisa võlvkeldris Eestimaiseid marjaveine toodavad. Marko juhtiski EENA naistele korraldatud mõisatuuri, võõrustas õhtusöögil ja rääkis lugusid nii veinidest kui mõisa ajaloost.

Kuna EENA on kasvav organisatsioon otsustasid Pärnu klubi liikmed just klubide uusi eenalannasid silmas pidades korraldada tutvumisringi. Menukaks osutunud miniülesastumiste käigus kuulsime vahvaid meenutusi organisatsiooni algusaastatest, vahvaid lugusid liikmeks saamisest ja EENAsse astumisest. Kõlama jäid äratundmisrõõmu pakkuvad inspireerivad põhjendused sellest, miks meie liikmed EENAsse kuuluda tahavad ja millised on nende ambitsioonid seoses organisatsiooniga.

Marko üllatas õhtusöögile saabunuid ka Kihnu juurtega meeskondiitri valmistatud ülimaistva tordiga, mille söömise järel tegime tutvust line-tantsuga. Tantsusamme õpetama oli Pärnu klubi kutsunud line-tantsu õpetaja ja Eestisse tooja, maailmameistri ja Pärnu Aasta naise Kaie Segeri, kelle sõnul sobib Ameerikast pärit universaalne tantsustiil absoluutselt kõigile sõltumata vanusest ja tantsimisoskusest.

Meeleoluka õhtu lõpetas viiekilomeetrine jalutuskäik ööbimiskohta Maria talus. Valgel suveõhtul kujunes jalutuskäigust meeldiv võimalus nautida looduse lõhu, saada omavahel veelgi paremini tuttavaks ja noppida linna kaasavõtmiseks mõned kevad-suvised lilleõied.

EENA TÄNAB 2021: aasta jooksul enim silma paistnud ettevõtlikud naised

EENA ettevõtlikud naised pidasid Pärnumaal kaunis Maria talus 29. mail oma aastakoosolekut. Traditsiooniliselt on aastakoosolek muuhulgas ka iga-aastane tänuüritus. EENA president Ester Eomois tänas kõiki EENA ettevõtlikke naisi aasta jooksul tehtu eest.

Kõige enam silma paistnud ettevõtlikke naisi 2020-2021 hooajal tänas ja tunnustas EENA president traditsioonilise tänudiplomiga. Üllatuskingituseks said naised EENA #inspireerime visuaaliga pusad ja äsja valminud EENA stilistikaga joogipudelid.

EENA TÄNAB 2021: “Täname Sind suure panuse eest 2020.-2021. aastal!” tunnustuse said:

EENA rohetiim ja kommunikatsiooni tiim

• Siiri Puttonen – tiimi juht ja idee autor
• Erika Pihl – programmitiimi vedaja ja oma loeng
• Marii Väljataga – Maapäev ja finantstiimi vedaja
• Mari Kooskora – Maapäev
• Helen Orav – programmitiim ja 2 loengut
• Mare Timian – lisaks tublile Tallinna klubi kommunikatsioonile ka roheteemade kajastus
• Liis Järvamägi– roheteemade kokkuvõtvad artiklid
• Riina Piigli – toetus ja tugi finantsis

EENA Narva klubi

• Ljubov Fomina – Narva klubi president
• Irina Bahramova – Narva klubi kommunikatsioonijuht
• Anastasia Motyleva – sotsiaalmeedia toimetaja

EENA Pärnu klubi

• Katrin Kuntus – Pärnu klubi president, Aastakoosoleku 2021 eestvedaja
• Kadrin Karner – klubi väsimatu eestvedaja, Aastakoosoleku 2021 korraldaja
• Siiri Erala – Aastakoosoleku 2021 korraldaja, Aasta naine 2020 esineja, suur panus klubi kasvamisel ja arendamisel
• Evelin Semelson – Aastakoosoleku 2021 korraldaja, teeb alati rohkem kui küsitakse, hoolitseb uute liikmete eest klubis
• Inger Lilles Nestor – Aastakoosoleku 2021 korraldaja, klubis aktiivne ja hea kaasamõtleja

EENA Rannamõisa klubi

• Algi Sinisalu – Aasta naine 2020 gala projektijuht
• Inge Strahov – klubi president ja Aasta naine 2020 tiimi liige
• Elina Konsa – Aasta naine 2020 tiimi liige, EENA disainitiimi liikmena visuaalide loomine projektidele Aasta naine 2020, Roheline EENA, EENA 30
• Kerti Einberg – Aasta naine 2020 tiimi liige
• Siiri Martin – Aasta naine 2020 tiimi liige
• Carmen Soo – Aasta naine 2020 tiimi liige
• Kaie Sestverk – Aasta naine 2020 tiimi liige

EENA Tallinna klubi

• Siiri Tiivits-Puttonen – klubi president
• Maie Mängel – EENA finantsjuht
• Anu Viks – BPW International, Euroopa regiooni koordinaator
• Mare Timian – klubi kommunikatsioonijuhtimine
• Anu Veermäe-Kaldra – Aasta naine 2020 tiimi liige
• Virve Poom – üritused, huvitiim käivitaja, ajaloo arhiivi koostaja
• Tiiu Reinbusch – tubli  töö liikmetega, aktiivus programmitiimis
• Külli Veebel – Tallinna klubi statistika koostamine
• Kaire Luuk – Kübarapidu 2021 tiimi eestvedaja, ürituste korraldaja
• Eda Holmberg – klubi sündmuste algataja
• Anne Lindma – Huvitiimi eestvedaja

EENA Võru klubi

• Kati Lõhmus – Võru klubi president, Aasta naine 2020 gala tiimi liige – stuudio dekoratsioon
• Merle Koop – disainitiimi liige, visuaalide loomine projektidele Aasta naine 2020, Roheline EENA, EENA 30

EENA Noored

• Lisanna Elm – Aasta naine 2020 projekti tiimi liige, Võrdse Palga Päev 2021 eestvedaja, veebiseminaride korraldaja
• Martiina Raudsepp – EENA kommunikatsioonijuhtimine, Aasta naine 2020 projekti  kommunikatsioonijuhtimine

EENA Äriklubi

• Signe Ventsel – Äriklubi president ja veebiseminaride korraldaja
• Reet Villig – EENA aastakoosoleku protokollide koostaja, aitab kaasa nõu ja jõuga

EENA Ettevõtlusklubi

• Külli Meister – Ettevõtlusklubi president
• Ester Eomois – EENA president
• Triin Parmsoo – klubi kommunikatsioonijuht

EENA Tartu klubi

• Triinu Sirge – Tartu klubi president
• Riina Piigli – ürituste looja ja eestvedaja
• Diana Sosnovski – Kammeri kooli projekti eestvedaja
• Diana Jesin – Tartu klubi kommunikatsioonijuht
• Liina Helstein – rohetiimi liige, ürituste korraldaja ja uute liikmete toetaja
• Ülle Saksniit –  Aasta naine 2020 gala ühisvaatamise korraldus, Kammeri kooli projekti liige, klubile kalendri kujundamine

Artikli koostas ja pildid töötles Mare Timian – EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

Tallinn, 30.05.2021

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni – EENA ettevõtlikud naised kogunesid  Pärnumaale kaunisse Maria tallu 29. mail.

EENA naised on tulnud kokku üle Eesti, et pidada ühingu traditsioonilist aastakoosolekut. Sündmus on sel aastal erakordne ja seda kahel põhjusel. Esiteks ei olnud naistel koroonakriisi piirangute tõttu väga pikalt võimalik päriselt kokku saada ja seda rõõmsam ja lustlikum on nüüd taaskohtumine. Teiseks toimub aastakoosolek esmakordselt EENA ajaloos hübriidlahendusena, kus osalejad on nii kohapeal kui ka üle veebi kuulamas-vaatamas.

50+ ettevõtlikku naist üle Eesti on Maria tallu kohale tulnud, lisaks on osalejaid ka üle veebi – eriline aeg nõuab erilisi lahendusi. Kasutades EENA Tartu klubi tunnuslauset “Edukad naised saavad hakkama ka keerulistel aegadel”. Ja seda meelt on kahtlemata kõik EENA naised.

Aastakoosolekul on esindatud kõik EENA 8 klubi koos presidentidega:

• Pärnu klubi ja värske president Katrin Kuntus
• Tartu klubi ja president Triinu Sirge
• Narva klubi ja president Ljubov Fomina
• Tallinna klubi ja president Siiri Tiivits-Puttonen
• Rannamõisa klubi ja president Inge Strahov
• Võru klubi ja president Kati Lõhmus
• Ettevõtlusklubi ja president Külli Meister
• Äriklubi ja president Signe Ventsel

Aastakoosolekul on traditsiooniliselt kõige olulisemad teemad ühingu ja kõikide klubide 2020. aasta tegemistest ja saavutustest kokkuvõtete tegemine, parimate tänamine ja tunnustamine, uue juhatuse valimine, aastaaruande kinnitamine ning BPW International rahvusvahelise organisatsiooni uudiste ja plaanide tutvustamine.

EENA erilised sündmused ja uudised

EENA viimase aasta kõige kaalukam uudis ja vägevam tegu on EENA liikme Anu Viksi saamine BPW International Euroopa piirkonna koordinaatoriks. Edu ja särtsu Anule selles väärikas ja auga välja teenitud ametis.

EENA on ellu kutsunud üle-Euroopalise algatuse “Roheline ja hooliv maailm” Tallinna klubi presidendi Siiri Tiivits-Puttoneni eestvedamisel. Suur hulk EENA naisi üle Eesti on selle projekti käivitamise ja elluviimisega seotud sellel erilisel ja üsna teistsugusel ajal. Projekt on hoo sisse saanud ja peale suvepuhkust sügisel jätkame roheliselt.

EENA aastakoosolekul olid kõigi meie 8 klubi presidendid ette valmistanud lühitutvustuse oma klubi 2020. aasta tegemistest, üritustest, saavutustest ja liikmeskonna arengutest. Iga klubi president andis oma klubi poolt edasi ka kolm erilist soovi kõikidele EENA liikmetele, keda täna on kokku juba pea 200.

EENA valmistub oma väärikaks 30. juubeliks 2022. aastal

Oleme alustanud ettevalmistustega. Juba on valminud meie disainitiimi Merle Koop ja Elina Konsa kaasabil kaunid juubelivisuaalid.

Virve Poom ja Anne Lindma – meie väärikad eenalannad – tegid aastakoosolekul ülevaate ettevalmistustest ja EENA ajaloo-uuringute vallas hetkel tehtust. Seda mahukat tööd jätkub veel kuudeks, sest 30 aastaga on kogunenud aukartusäratav kogus põnevaid materjale, fotosid, lugusid ja meenutusi.

EENA tunnustab ja tänab kõiki tublisid naisi

EENA president Ester Eomois tänas ja tunnustas ettevõtlikke naisi, kes olid kõige enam silma paistnud oma tegemiste ja panusega EENA arengusse perioodil 2020-2021. Kõik enam kui 50 tubli naist said tänutäheks EENA kauni tunnuskujundusega veepudeli, #inspireerime pusa ja tänudiplomi. Õnnesoovid ja särtsu edaspidiseks!

Teksti kirjutas ja pildid töötles Mare Timian – Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Tallinn, 30.05.2021

Armsad EENA naised ja meie külalised!

EENA pika traditsiooniga kübarapidu on tulemas sumedas augustikuus ka sellel aastal! Avasime registreerimise!

Ootame teid aasta stiilseimale kübarapeole neljapäeval, 12. augustil 2021 kell 19.00–22.00 Tallinnas Maarjamäe lossipargis Eesti filmimuuseumi elamuskeskuses.

Meeleolu loovas filmimuuseumi elamuskeskuses ootavad meid punane vaip, glamuurne seltskond, isuäratavad suupisted, kihisevad joogid, säravad üllatusesinejad ja muud mõnusad üllatused.

Stiilset kübarapeo õhtut juhib Marii Väljataga.

Soovituslik riietusstiil: kübarapeo filmigalale on oodatud nii endised kui ka praegused filmistaarid ja filmikunsti toetajad

EENA heategevuslikule kübarapeole kutsu kindlasti kaasa ka oma armas kaaslane, tore sõber või hea tuttav ning naudime koos augustikuist glamuurset stiilipidu. Kübarapidu on kena võimalus teha tutvust peagi 30. juubelit tähistava EENAga ning saada tuttavaks ka EENA ettevõtlike ja säravate naiste ning nende tegemistega.

Filmimuuseumi külastus. Enne kübarapidu kl 18.00–19.00 on võimalik külastada ka filmimuuseumit. Kübarapeole registreerides anna palun meile teada, kas soovid muuseumit külastada omal käel või eelistad giidiga grupikülastust. Filmimuuseumi külastamine omal käel 5 EUR (sh km) inimene. Giidiga grupikülastusel lisandub grupi kohta giidi tasu 30 EUR (grupi suurus kuni 20 osalejat).

Peole registreerumine:

• EENA liikmed saavad registreeruda siinsamas kodulehel
• Kõigil teistel palume saata oma osalussoov e-kirjaga: bpwtallinn@gmail.com

Kauni kübara saad endale soetada EENA Tallinna klubi liikme Marje Vihula kübarapoest Ribiinia (aadressil Aia 7) https://www.facebook.com/ribiinia/

Kübarapeo korraldustiimi eestvedaja on EENA Tallinna klubi liige Kaire Luuk +372 5665 8865 kaire.luuk@gmail.com

Ootame teid kõiki aasta stiilseimat augustiõhtut nautima!

Pärnu klubilised kauaoodatud kultuurituuril

Tekst Inger Lilles-Nestor

Kohe kui meie hea klubikaaslase Eveli korraldatav, toredaid tegevusi täis argiõhtu välja kuulutati, ei kõhelnud ma hetkekski, et kõik juba varem kalendrisse saanud viimase erilise aasta poolt monotoonseks muutunud perekesksed plaanid tuleb sedapuhku edasi lükata. Kultuurinälg ja võimalus teha ning näha midagi uut, pigistas juba nõnda piinavalt põues.

Minna kinno ja muuseumisse, need olid maikuu esimeses pooles veel vägagi piiratud privileegid

Seega plaan paigas, sättisime vaimupõllu harimisest huvitatutega esmalt sammud Punasesse torni. Või no kui päris ausalt kõik ära rääkida, siis mina sättisin esimese hooga sammud siiski Tallinna Värava juurde, sest miskipärast olin end veennud selles, et just selles ajaloolises hoones ootab meid põnev kinokogemus.

Avastades, et olen aadressiga eksinud, tegin mõned viimaste aegade kiireimad sammud ida-suunas. Ja hea oli, et tegin, sest egas muudmoodi siin suvepealinnas rannavormi ju saagi. Loetud kalorikulu pärast olingi jõudnud veelgi väärikama ajalooga Punase torni juurde, kus teised juba suviselt sillerdavat kevadilma nautisid.

Pärnu Punane torn ja ringpanoraamkino

Punase torni juhataja Katrin Suu rääkis põnevaid lugusid, kuidas see hoone keskajal vangi- ja kaitsetornina kasutuses oli. Jäi mulje, et pätikommetega rahval olid toona (kaugel keskajal) ikka pigem head ajad elamiseks, sest eriti pikka peatust tehtud patu kahetsemiseks vangitornis tegema ei pidanud, ruumi oli seal selleks lihtsalt vähevõitu.

Pärast ajalooga tutvumist kulgesime mööda kitsaid treppe torni pööningukorrusele, kus ootas meid ringpanoraamkino filmiseanss „Armutu ja armulik ajalugu. Punases tornis läbi 15 000 aasta.“ Väga haarav ja hariv kümneminutiline animafilmisutsakas andis hea ülevaate Pärnu piirkonna ajaloost alates jääajast kuni tänapäevani.

Oma kultuurinälja leevendamiseks lubasime seda seanssi endale lausa kaks korda ette mängida. Tegelikkuses oli sel ka praktiline põhjus, kuna silm lihtsalt ei suuda haarata ringpanoraamkinos kõiki vaateid samaaegselt. Kordusseansi ajal saime oma istumisasukohta muutes toimuvat veidi teise nurga alt jälgida. Mõeldes kõigile neile ohtlik-heitlikele aegadele, kus diplomaatilist suhtlust ei tunnistatud, leidsin mina küll endas üles tänutunde, et elan just nüüd ja praegu, kus olemine on poliitilises mõttes võrdlemisi turvaline.

Järgmisena ootas meid põnev Pärnu muuseum

Muuseumi arendus- ja turundusjuht Maarja Padari-Kallit juhatas meid läbi püsinäituse ala „11 000 aastat ajalugu“, mis lõimus kenasti eelnevalt vaadatud animafilmiga Punases tornis. Nägime sulava jalaga Pulli asula elanikku, kiviajast pärit „Madonnat“ ehk umbes pöidlapikkust kivist inimkujukest ja nostalgilist äratundmisrõõmu pakkunud Nõukogude aja esemeid ning vastava sisustusega elutuba.

Piilusime ka muuseumitöötajate sala-alale ja museaalide hoiuruumi

Lisaks saime osa Eesti Arhitektuurimuuseumi ajutisest suvilate näitusest. Praegusel ajal, kus puhkusemaias olemine on inimeste elu pärisosa, ei kujuta me ettegi, et puhkamine või suvekodu omamine peaks olema pelgalt kõrgema klassi privileeg, nagu see ennevanasti oli, on põnev uurida massipuhkuse tekke ajalugu.

Selline puhkamisekultuur sai alguse pärast Teist maailmasõda. Nõukogude Liidu ajal toimis puhkusevõimaluste loomine lausa riiklikult organiseerituna. Kõik need köitvad kolmnurkmajakesed ja põneva arhitektuuriga puhkebaasid üle Eesti erinevais paigus, pakkusid paeluvat pilguheitu nõukogude perioodi nomenklatuuri luksuslikele puhkamise võimalustele.

Nägime seal ka üht Kihnu saarele rajatud erasuvilat, mille jälgi järgmisena saarele otsima seilamegi. Kosutavaid puhkehetki!

EENA liikmed Reet Laja, Pille Tsopp-Pagan ja Lisanna Elm esinesid 19. mail noortekonverentsil „Tee soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemiseni“.

Nii Tallinna kui ka Ida-Viru noortele (vanuses 15-26 a.) suunatud konverents toimus hübriidina Tallink Conference & Spa Hotellis ja Zoomis.

Konverentsi eesmärk oli edendada koolinoorte seas teadlikkust sügavalt juurdunud soolisest ebavõrdsusest igapäevases sotsiaalses kontekstis, stereotüüpidest ja eelarvamustest, mis seda toidavad ning kuidas luua vahendeid ebavõrdsuse vähendamiseks.

Konverentsi päevakava
10.00–11.00 Registreerimine ja tervituskohv
11.00–11.10 Sissejuhatus ja tervitussõnad – moderaator
11.10–11.30 Soolise võrdõiguslikkuse olukord Eestis – Sotsiaalministeeriumi esindaja
11.30–11.50 Soolise ebavõrdsuse vähendamine ja noorte roll selles – Soolise võrdõiguslikkuse voliniku esindaja
11.50–12.00 Küsimused ja arutelu
12.00–13.15 Parimate praktikate tutvustused:
• Naiste tugi-ja teabekeskus (Pille Tsopp-Pagan)
• Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (Reet Laja)
• Feminary RY Soome (Maria Laura Rajala)
• Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (Lisanna Elm). Vaata Lisanna ettekannet SIIN.
13.15–14.00 Lõuna
14.00–15.00 Arutelud töörühmades/ juhtumianalüüs:
– Sooline võrdõiguslikkus peres
– Võrdne Kohtlemine tööl ja hariduses (palgalõhe)
– Sooline võrdõiguslikkus poliitikas ja ühiskonnas
15.00–15.15 Töörühmade tulemuste esitlemine
15.15–16.00 Sooline segregatsioon hariduses ja tööturul Soomes – Ekvalita, Soome (Malin Gustavsson)
16.00–16.30 Õppefilm, osalejate tagasiside ja kokkuvõte.

Kandidaadiüritus: Narva klubi ettevõtlikud naised kodulinna loomemajandust avastamas

Räägitakse, et loovus on justkui organisatsiooni liim, mis hoiab seda koos. EENA Narva klubi naised käisidki seda oma silmaga vaatamas 6. mail.

Loomemajanduse all mõeldakse üksikisikute ja ettevõtete kogumit, mis loob kultuuri, kunsti- ja innovaatilisi tooteid ja teenuseid. See süsteem hõlmab ka ruume, kus loojad saavad oma töid vabalt esitada, tagasisidet saada ja ideid vahetada. Loomemajanduse toimimiseks on oluline toetada loovisikuid nende loomepotentsiaali ja intellektuaalse omandi tulemuslikuks rakendamiseks, tugevdada loomeettevõtluse konkurentsivõimet.

Ettevõtlikud naised käisid Jelena Pazilina kunstistuudios tutvumas Narva loomemajandussektori struktuuri- ja arenguvõimalustega 6. mail.

Nüüd juba täieõiguslik EENA Narva klubi liige Jelena Pazilina liitus EENA-ga eelmise aasta augustis, kui samal ajal oli alustanud ka oma ettevõtja karjääri. Jelena on naasnud Narva pärast mitmeid aastaid kestnud õpinguid ja tööd väljaspool kodulinna. Sellest ajast alates on ta siin töötanud turvalisuse valdkonnas, kuid pikemalt ta sellel teemal ei peatunud. Olles loominguline inimene otsustas ta, et ta saab ja soovib kaasa aidata loomemajandussektori arengule Narvas. Alates juunist 2020 tegutseb Kreenholmis Jelena juhtimisel kunstistuudio. Jelenal endal on muuseas ka kunstide magistrikraad filminduses ja tema suur unistus on üles ehitada oma filmistuudio Narvas.

Lisaks soovile oma ideid ellu viia peab Jelena oma kohuseks toetada Narva loomeinimesi. Ta usub, et nemad on Narva rikkus, sest igas nende loodud kunstiteoses on tunda Narva vaimu, mis on tuttav inimestele, kellel on linnaga lähedased suhted. Teistele on see aga hea võimalus mõista Narva eripära ja ainulaadsust. Jelena usub, et nüüd, rääkides Kreenholmi kultuurikvartali tekkimisest, on vaja rohkem kui kunagi varem loomemajanduse sektorile tähelepanu pöörata. Kreenholmi kunstiruum peab saama ainulaadseks, on Jelena täiesti veendunud.

Ettevõtlike naiste kohtumisel tuli jutuks ka sündimuse tase Narvas ning emadepäeva eel panid naised proovile ka oma loovvõimed floristika meistriklassis. EENA Narva naised saatsid sünnitusmaja arstidele kollaste roosidega lillekorvi oma parimate soovidega. Jelenale kingiti EENA traditsioonilised kolm kollast roosi kolme sooviga ja sellega sai ta EENA Narva klubi ametlikuks liikmeks. Jelenale palju õnne ja edu julgete ideede elluviimisel.

Teksti kirjutas Irina Bahramova – EENA Narva klubi kommunikatsioonijuht  ja toimetas Mare Timian – EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht. Fotod – erakogu.

6.05.2021, Narva

Fotojaht Riisa rabas

Aprilli lõpus võtsid Pärnu klubi naised nõuks värskes õhus kokku saada ja juba kuu alguses toimuma pidanud, kuid piirangute tõttu edasi lükatud kohtumine teoks teha. Pärnu klubi kandidaatliige Nele Münter-Trušin viis meid varahommikusele retkele Riisa rabasse Soomaal, kus arutasime fotograafia teemadel, suplesime värskendavas rabalaukas ja vahetasime mõtteid viimati ühiselt loetud raamatu üle.

Kui pühapäevasel päeval veidi enne kella seitset hommikul rabasse jõudsime, oli meie seltskond esimene, kes loodusesse minemiseks nii varase tunni valinud oli. Varustatud fototehnika ja mobiiltelefonidega, püüdsime üksteise võidu päikesetõusujärgse looduse värskust pildile püüda.

Karastav suplus rabalaukas, nalja, naeru ja toetavate hõigete saatel, lõppes osadele klubiliikmetele vahetu bachata põhisammude õppimise ja kehasse pugenud jaheduse väljatantsimisega. Ringikujulise matkaraja lõpus kostitas Nele meid imemaitsva sooja tee, isetehtud soolase- ja magusa küpsetisega, mille kõrvale arutasime Merit Raju viimase raamatu „Sõltumatu naine. 5 sammu rahalise vabaduseni“ üle.

Aprilli keskel oma kandidaatürituse teinud ja seejärel klubi liikmeks vastu võetud Riina Tomast ütles rabahommikut kokku võttes, et kust mujalt kui EENAst leida selliseid naisi, kellega koos saab naerda, rabalaukas supelda, tantsida ja selle kõige lõpuks veel süvitsi investeerimise teemal rääkida.

Ettevõtlusõpetaja ja koolitaja Riina Tomasti veebikoolitus teemal „Kuidas sinu äril läheb“ jagas osalejatele viis väikest peatuspaika, millel seisatades oma ettevõttele hinnang anda. Väga sisukat ja ettevõtjale kasulikku koolitust saab veebist tasuta järgi vaadata. Riina koolituse leiate aadressilt: https://youtu.be/58QQ0Ad3KOQ

Rabas said kolm kollast roosi ja võeti pidulikult Pärnu klubi ametlikeks liikmeteks vastu Riina Tomast ja Nele Münter-Trušin. Tere tulemast meie sekka.

Vestlusõhtu: Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) lugu – loomine ja algusaastad

EENA liikmed saavad salvestust sisse logituna vaadata SIIN.

EENA Tallinna klubi huvitiimi naiste eestvõtmisel korraldas EENA ajaloo teemadel 30. märtsil vestlusõhtu . Leiti, et hea on alustada vestlussarja meenutustega EENA algaastatest, rääkida asutamisest ja arenemisest ning meenutada EENA ja Tallinna klubi tegemisi algaastatel.

Vestlusõhtul esinesid: Karin Juhat (EENA asutajaliige, Tallinna klubi president 1993–1997) ja Malle Lind (EENA asutajaliige, Tallinna klubi president 1997–2000). Vestlusõhtu esimeses osas rääkis Karin ajast 1991-1997, teises osas Malle aastatest 1997–2000 ning kolmandas osas jagasid pikaaegsed EENA liikmed oma meenutusi ja mälestusi. Karini ja Malle ettekannetest koorus ülevaade EENA loost algaastatel, oli vägagi meeleolukas vaadata taas fotosid nendest aegadest.

Kuidas sündis EENA?

1991. aastal loodi Reet Laja eestvedamisel ning Karin Juhati ja Riina Kütti toetusel Naiskoolituskeskus, mis korraldas koolitusi naistele. Koolituste korraldamisel, mida tehti tihti koostöös välislektoritega, sai selgeks, et puudub naisi ühendav organisatsioon. 1992. aasta kevadel otsustati luua naisi ühendav organisatsioon, algasid ettevalmistused, võeti eeskuju Rootsi ja teiste riikide kogemustest. Sooviti, et organisatsiooni liikmed oleksid oma erialal pädevad ja edukad ametinaised, naisjuhid ja naisettevõtjad.

Ühtlasi leiti, et ainult ärinaiste ühendus olnuks väikese Eesti puhul asjatult piirav, seetõttu oli vaja kaasata naisi laialdasemalt. Reet Laja pakkus organisatsioonile nimeks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (lühendatult EENA).

EENA sünnipäev ja aasta naise traditsioon

11. novembril 1992 toimus EENA asutamiskoosolek, kogunes 69 naist ja liikmeteks astusid  neist 46 naist. Valiti 7 liikmeline juhatus ja EENA presidendiks sai Reet Laja, juhatuse liikmete hulgas olid ka Karin Juhat ja Malle Lind. EENA oli sündinud ning igal aastal 11. novembril tähistatakse sünnipäeva.

Naiste osatähtsuse rõhutamiseks ühiskonnas otsustati igal aastal EENA sünnipäeval välja kuulutada aasta naine ja pikema perioodi tagant aastate naine. EENA esimesel sünnipäeval, 11. novembril 1993 kuulutati esimest korda välja aasta naine ja aastate naine.

EENA ja rahvusvaheline organisatsioon BPW

EENA võeti Rahvusvahelise Äri- ja Ametinaiste Föderatsiooni BPW International liikmeks 21. kongressil juulis 1993.  1994. aastal toimus Austrias BPW Euroopa kongress, mis oli EENA-le esimene rahvusvaheline kogemus. BPW Rootsi organisatsioon tegi Eesti delegatsioonile ametliku ettepaneku korraldada BPW Euroopa kongress 2000. aastal Tallinnas. 1996 BPW maailmakongressil Itaalias kinnitati, et EENA-le usaldatakse BPW Euroopa kongressi korraldamine aastal 2000. See oli väga suur au ja samas ka kohustus – aastad 1997–1999 möödusid rahvusvahelist kongressi ette valmistades.

8.–10. juuni 2000 toimus Tallinnas BPW Euroopa 10. kongress, kus osales üle 400 naise 27 riigist. Kongressiga tähistati BPW 70. sünnipäeva. Suursuguse sündmuse korraldamine oli EENA-le määratu väljakutse ja samas erakordne võimalus. Kongressist on alles palju materjale ja sellest saaks rääkida edaspidi pikemalt.

Info levitamine, ürituste jäädvustamine ja EENA Teataja

EENA algusaastatel oli väga keeruline vahetada infot liikmetele. Sel ajal ei olnud Internetti ega mobiiltelefone, millega nüüd nii harjunud oleme. Sel ajal oli kodune telefon ainult vahestes kodudes, EENA liikmetel polnud alati võimalust kasutada ka töötelefone. EENA Tallinna klubis kasutati näiteks infogruppide süsteemi, mis toimis nii, et igal 7-liikmelisel grupil oli oma informaator, kes edastas klubi juhatuselt saadud info oma grupi liikmetele.

EENA algusaegadest peale on koostatud EENA põhiüritustest 4 suurt fotokroonika-albumit: aasta naised, messid, aastakoosolekud ja seminarid ning lahedad üritused ning on tehtud ka väiksemaid albumeid eriüritustest. EENA suursündmustest anti välja pressiteateid ning neid avaldati päevalehtedes ja televisioonis.

Esimene teabeleht EENA Teataja ilmus 1996. aasta sügisel pressisekretäri Hille Karmi eestvedamisel ja toimetamisel. Kokku ilmus 13 numbrit, viimane 2002. aasta sügisel.

EENA kasvamine ja klubide tekkimine

EENA asutasid 46 asutajaliiget ning poole aastaga liitus veel üle 100 liikme – liikmeskond kasvas väga kiiresti. Kuna EENA-sse kuulus lisaks Tallinna naistele naisi ka mujalt Eestist, siis leiti, et tõhusamaks tegutsemiseks on vaja muuta EENA struktuuri – liigendada ja luua EENA koosseisu kohalikud klubid. Iga klubi valis endale juhatuse.

1993. aastal tekkisid suure EENA juhatuse alla kohalikud klubid, mida ühendas keskjuhatus. 1993. aastal loodi Tallinna, Tartu, Läänemaa, Saaremaa ja Jõhvi klubi. 1994. aastal Pärnu, Rakvere ja Põlva klubi, 1996. aastal Otepää ja Rapla klubi, 1997. aastal Hiiumaal ja Narvas, 2000. aastal Sillamäel. Tallinna klubi ja Tartu klubi on EENA kõige vanemad klubid ja need tegutsevad siiani.

Tallinna klubist ja tegemistest 1993–2000

Tallinna klubi loodi 1993. aasta sügisel, klubi esimeseks presidendiks valiti EENA asutajaliige Hilja Kuusk. Kahjuks aasta hiljem Hilja loobus ja 1994. aasta sügisel valiti presidendiks Karin Juhat. 1997. aasta sügisel valiti Tallinna klubi presidendiks Malle Lind ja 2000. aasta sügisel võttis klubi juhtimise üle Eva Truverk.

EENA Tallinna klubi algaastad olid hästi teguderohked, naistele korraldati messi-alaseid koolitusi rootslaste ja soomlaste abiga. Naised osalesid messidel naabermaades Rootsis, Soomes ja Norras, aga ka Eestis erinevatel müükidel ja messidel. Müügiüritustega kaasnesid ka ettevõtlusalased seminarid.

Naaberriikide eeskuju andis tõuke naisettevõtlusmesside korraldamiseks ka Eestis. Tehti koostööd Soome Naisettevõtluskeskusega ja paljude organisatsioonidega Eestis.

1990date lõpus sai rahastuse Tallinna klubi projekt „EENA Euroopa Liidu alane teavitus- ja koolitsprogramm“, mille raames viidi läbi 6 seminari aastal 2000. Projekt jätkus ka 2001. aastal, kus toimusid seminarid ja koolitused EL teemadel.

EENA naised tegid koostööd paljude organisatsioonidega ja korraldati ka heategevusüritusi. Näiteks oli märgiline heategevusüritus Krista Laaneti eestvedamisel, kus 1997. aasta suvel korraldati Diakoonia keskus aiapidu, kuhu paluti tulla naistel kübarates. Aiapidu õnnestus igati ning siitpeale hakkasidki EENA naised suviti korraldama aiapidusid kübaratega. See ettevõtmine on saanud traditsiooniks ja kestab EENA kübarapeo nime all tänaseni.

Naised korraldasid nendel aastatel palju silmaringi laiendavaid ja teavet andvaid üritusi -kohtumised, sportlikud ja kultuurilised üritused, sõideti külla teisele klubidele ja korraldati ühiseid üritusi koos teiste EENA klubidega.

Seekordse vestlusõhtu viimases osas jagasid oma meenutusi ja emotsioone EENA asutajaliikmed Reet Laja, Riina Kütt, Tiiu Sepp, staažikad liikmed Reet Made, Virve Poom jt.

Vestlusõhtu oli huvitav ajarännak eelmise sajandi üheksakümnendatesse. Koos kuulati ja meenutati, miks ja kuidas EENA sündis, kuidas tegutseti ja mida koos ette võeti. Loodan, et tunneme nüüd EENA kui ka Tallinna klubi ajalugu rohkem ning et vestlusõhtu oli huvitav nii väärikatele liikmetele, kes olid EENAs 90datel kui ka liikmetele, kes on EENAga liitunud aegu hiljem.

On suur heameel, et vestlusõhtul oli hulgaliselt osavõtjaid, sh asutajaliikmeid ja pika liikmestaažiga naised kui ka värsked liikmed. Osalejate seas oli lisaks Tallina klubi naistele ka osalejaid teistest EENA klubidest.

Tänan vestlusõhtu esinejaid Karin Juhat ja Malle Lind. Tänud abi eest korraldusel Virve Poom ja Siiri Tiivits-Puttonen. Täname ka kõiki osalejaid.

Teksti kirjutas Tallinna klubi juhatuse liige, huvitiimi koordinaator Anne Lindma. Fotod valisid arhiivist Tallinna klubi liikmed Virve Poom ja Karin Juhat. Teksti toimetas Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian.

Tallinn, 5.05.2021

Katrin Aedma – elu Indias naisena

EENA ettevõtlikud naised kohtusid Katrin Aedmaga 29. aprilli õhtul zoomi vahendusel.

Katrin räägib EENA naistele India naise positsioonist India kultuuris – selle minevikust ja olevikust, kui ka sellest, kuidas tema naisena Eestist oma igapäevaelu sellel uskumatult mitmevärvilisel maal – Indias elab.

Katrin endast: olen üks paljudest värvikatest inimestest, kes reisib palju ja elab julgelt. Hetkel elan ma juba 1.5 aastat järjest Indias, Goas. Tegelen juveelide disaini ja müügiga. Toon inimesi üle veebi Goasse õpetades India kultuuri ja kokakunsti.

Katrin ütleb, et koolitamine on tema armastus, töö ja hobi. Minu koolitused on eelkõige sellest, kuidas suhelda enese ja teistega. Minu kireks on õppimine ja õpetamine, kogemine ja teadmiste jagamine nii koolitaja, kirjaniku kui ajakirjanikuna. Olen neli korda kõrgkoolis õppinud ja lektori tööd aastaid teinud, töötanud juhina kahes oma aja suurimas ettevõttes (SEB ja Eesti Energia), toetanud paljusid ettevõtteid nende arengus konsultandi ja arengueksperdina.

Mulle meeldivad mustad lambad ja valged varesed, meeldib mõelda süsteemis, samas raamidest väljas, katsetada uut ja huvitavat austades traditsioone. Mulle meeldivad heatahtlikud, julged, ausad ja asjalikud inimesed. Armastan loodust ja austan igat elusolendit. Armastan elu ja olen tänulik iga päeva eest!

India naine

Noor India naine – joogi, kelle missiooniks on India naistele õpetada enesearmastust, vastas Katrinile tema küsimusele, et milline on tema arust India naise elu Indias, ehmatavalt otsekoheselt. Siin on otsetõlge sellest, mida ta mulle ütles: “India naine on kaassõltuv lits. Vabandust. Kaassõltuvuse tõttu toetavad india naised mõttetuid tühiseid mehi – nii oma deemonit igapäevaselt toites! Ja seda seetõttu, et naine sõltub mehest – finants-emotsionaalne vaimne ja seksuaalne sõltuvus. Vastik! Päevast, mil India naised paranevad sõltuvusteemast või vähemalt hakkavad ennast piisavalt nii palju armastama, et selle kallal tööd teha, väheneb ühiskonnas roppusi tegevate pättide arv!”

Palun lihtsalt kuula, mõtle, küsi, lase see info endast läbi, kuid ära tee rutakaid järeldusi, sest selleks puudub meil kõigil, ka minul, piisav taustsüsteem. India on väga suur maa ja siin on väga erinevaid kultuure – 28 osariiki ja üle 200 keele. Rahvaarvult on India maailmas peale Hiinat teine 1,4 miljardi inimesega.

Aastal 2020 oli India kogu elanikkonna sooline suhe 108,18 meest 100 naise kohta. Elanikkonnast moodustasid umbes 48% naised ja 52% mehed.

Erinevate naiste elu on erinev, see sõltub nii ühiskonna kihist, kuhu naine kuulub, perekonna/ suguvõsa jõukusest ja haritusest, nii nende usust kui ka piirkonnast, kus elatakse ja mitmetest muudest asjaoludest.

Katoliiklased, keda on Goas palju, elavad paljuski vabamat elu, samas on neil endiselt hindusimist omad jäänukid. Hinduism on peamine religioon Indias ja paraku kõige enam on just hinduismis selliseid uskumusi ja sellist käitumist, mis tundub julm ja uskumatu.

Moslemite elu Indias on teistmoodi, sikhidel on näites naine ja mees enamasti võrdsed, džainidel on omad süsteemid ja budistidel omad. Üldistada on raske ja seda ei saagi teha, kuid proovin natuke kirjeldada paljude naiste elu Indias.

Naistesse suhtutakse Indias kui omandisse ja teenijasse. Eriti hinduismis. Ühtpidi on kõik lapsed ema küljes kinni ja nende suur vanemate armastus on imetlusväärne, tavaliselt eriti siis, kui ei olda veel täiskasvanuks saadud. See viimane juhtub siin väga hilja, sest lapsi poputatakse kõrge vanuseni, olenevalt muidugi millisesse kasti ehk ühiskonnakihti nad kuuluvad.

Islamis on naine mehe omand ja enamasti hoiab mees oma vara sh ka naist. Hinduismis kajastub see omandis olemine paraku aga eelkõige peremehetsemise ja vägivallana. Naine ei ole mitte ainult oma mehe vaid ka mehe sugulaste teenija. Et naine üldse mehele saaks, peavad naise vanemad maksma suure tauri ehk veimevakk peab olema priske. Seal peab olema rohkelt kulda jms. Siit siis mõned põhjused, miks vanemad tütart ei soovi.

Tüdruku mehele panemine

Siiani on levinud vanemate poolt korraldatud abielud (arranged marriage), mitte armastusabielud (love marriage). Ema ja isa on tegevuses, toimetavad kosjamoorid ja kosjakontorid. Naise CV saadetakse siia, sinna. Minagi sain oma Kerala tuttavate käest nende tütre CV, kus talle otsitakse meest. Sellist heleda peaga ja heledate silmadega ja piisavalt edukat, et tütre eest hoolt kanda.

Tihti valitakse tulevane paar välja juba siis, kui lapsed on väikesed. Kunagi ei pidanud ma seda õigeks, hiljem, kultuuri paremini tundma õppides mõistsin, et tegemist ei olegi nii paha valikuga. Enamasti soovivad vanemad oma lastele ikka head ja valitakse hea abikaasa, kes sobib nii staatuselt kui horoskoobilt.

Tänapäeval on üsna tavaline, et noortele antakse võimalus kohtuda ja siis räägitakse otse, kui kumbki neist on ehk hoopis kellessegi teisesse armunud. Arvestatakse noorte soove ja antakse valikuvõimalus. Loomulikult mitte alati.

Tauri ehk kaasavara on tavaliselt kopsakas, samas on erinevaid juhtumeid – ka neid, kus kaasavara mehe pere poolt üldse ei nõuta. Ja on ka neid juhtumeid ja just Biharis, mis on väga kriminaalne osariik, kus mehi lihtsalt varastatakse ja sunnitakse surma ähvardusel revolver meelekohal abielluma. Ja seda siis selleks, et ei peaks tütrele kaasavara andma. Kõikide nende asjade kohta, mida ma räägin, on võimalik Internetis otsides leida erinevaid artikleid.

Abielu ja abikaasa surm

On huvitav teada, et ligi 30% India naistest abiellub 15–19-aastaselt, samas kui konservatiivses Pakistanis on abielus 12–16-aastased teismelised. India on lapsabielude arvu poolest maailmas teisel kohal Bangladeshi järel. Need numbrid on muidugi muutumises. Tänapäeval otsustavad paljud noored, et nad lapsi ei soovi ja see on Indias midagi uut.

Arvatakse, et kui naine saab mehele hakkab ta õitsema – uhked pulmad, ehted, riided jne. Paljude puhul on see siiski minu arust pigem tited, potid, pannid ning mehe ja tema vanemate ja sugulaste teenimine. Pole ime, et tütred nutavad, kui isa nad mehele üle annab ja nad oma kodust lahkuvad selleks, et mitte kunagi tagasi tulla. Jah, külalisena küll, kuid mitte kunagi enam, kui pere liige.

Kui India kultuuris neiud abielluvad, siis lähevad nad mehe koju, mitte ei jää oma ema ja isa koju. Kui Indias pruudiga juhtub midagi, siis seaduste kohaselt võetakse vahi alla ka mehe ema ja õed pruudi provotseerimise, kahjustamise või tapmise eest. Sellega kaitstakse natuke naisi, kuid seadus on aga üks asi, reaalsus teine.

Indias on mehe asi raha koju tuua, naise asi aga kodus majandada ning mehe ja laste eest hoolt kanda. Lisaks peab naine hoolitsema ka mehe vanemate ja sugulaste eest. Kes laseb endale pähe istuda, sellele istub pähe kogu mehe perekond.

Indias usutakse, et lesknaine toob õnnetust

Lesknaine peab ära andma kõik oma riided, ehted ja jätma muu vara. Tema juuksed lõigatakse maha, ta paneb selga valge sari ja temast saab kerjus, keda keegi ei soovi oma koju. Ka mitte tema oma lapsed. Mehe sugulased kardavad, et lesk nõuab neile seadusega kuuluvat ehk siis poolt mehe varast jne.

Kõik see on nii õõvastav ja imelik, sest samas ema kummardatakse ja naist alandatakse ja pekstakse. Kus on loogika? Ja naisenergia – armastuse sisemist soovi ja vajadust, mis peaks olema pööratud naisele, väljendatakse lehmale. Lehm on püha, lehma uriin ja väljaheide on ravim, lehmast ei tohi pahasti rääkida jne. Seda siis hindude puhul.

Milline on India mõistes ilus naine?

Ilus naine on pikk, volüümikas ja heleda nahaga. Heleda nahaga naistele on avatud modellindus ja Bollywoody uksed, neil on lihtsam abielluda jne.
Hele nahk = ilus, kõrgem klass, jõukam.
Tume nahk = kole, madal klass, vaene.

Kui meie Eestis saadame lapsed päikesega õue, siis Indias kutsuvad vanemad lapsed tuppa. Päikese käes liigutakse ainult siis, kui just peab. Üldjuhul varjatakse end päikese eest hoolega – mopeedil sõites on naistel rätik seotud nii, et vaid silmade juures on pilu, seljas on pikkade varrukatega pluusid ja püksid, lisaks kindad. Ikka selleks, et keha ei saaks päikest. Fotoateljeedes valgendatakse fotosid ja reklaamidel on kõik indialased valged.

India naised ja kehakaal

Paljud naised räägivad Indias kogu aeg sellest, et soovivad kaalust alla võtta, kuid see on enamasti lihtsalt jututeemaks. Traditsionaalne toitumine ja elustiil ei toeta mingil moel kaalukaotust. Pigem vastupidi. Isegi kui naine tahab, siis esiteks tal puuduvad teadmised, teiseks, nad peavad tegema mehele süüa, mida tegi ema. Ja kui nad elavad ühendatud peres, siis peavad nad tegema süüa kõigile sh ka mehe vanematele. Seega ei ole see kerge midagi muuta. Sama ka liikumisega. Naine ei saa üldjuhul külavahel üksinda liikuda, teda võidakse narrida, isegi vägistada. Puuduvad trenni tegemiseks võimalused nii kodus kui väljas. Linnas on inimesed vabamad ja on ka treenimisvõimalused – trennisaalid, kõnnirajad, kuid traditsionaalses peres ei vaadata sellele hästi, kui naine neid kasutab.

“Kõik see, millest teile täna siin üsnagi põgusalt rääkisin, ei ole muidugi Indias must-valge ja selleks, et seda kõike mõista, on vaja hoomata seda maad ja kultuuri väga suures ulatuses” ütleb Katrin kohtumisõhtu lõpetuseks.

Aitäh, Katrin Aedma, põneva ja maailma avardava kohtumisõhtu eest. Täname EENA naisi, kes kohtumisõhtust osa võtsid, küsimusi küsisid ja  ja kaasa arutlesid.

Tallinn, 29.04.2021

KOHTUMISÕHTU: LIISA PAKOSTA – naise roll ühiskonnas ja tulevikutrendid

EENA ettevõtlikud naised kohtusid Liisa Pakostaga 20. aprilli õhtul zoomis. Liisa on oktoobrist 2015 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

Volinik Pakosta rääkis EENA naistele naiste rollist ühiskonnas, trendidest ja sellest, millises suunas liigub naiste osalus ühiskonnas. Rääkisime sellel kohtumisel muuhulgas ka töö-ja pereelu ühitamisest, hoolduskoormusest ning palga- ja varalõhest.

Juba Aristoteles kirjutas jaotavast võrdsusest: võrdseid tuleb kohelda võrdselt, ebavõrdseid aga ebavõrdselt. Kui inimene tahab ja suudab õppida, aga teda takistavad temast endast mitteolenevad asjaolud, siis need takistused tuleb kõrvaldada.

Palga- ja varalõhe

Teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes on meil Eestis sooline sissetulekute lõhe veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Sissetulekute lõhe tähendab paraku seda, et naised on keskmiselt suuremas vaesusriskis. Seega, kui naistel on madalamad palgad, siis tõenäoliselt nad ka säästavad meestest vähem ning nende pensionivarad on väiksemad, mistõttu kandub praegune palga- ja rikkuselõhe teravalt üle ka pensioniikka.

Sooline varalõhe näitab, kas naistel ja meestel on varasid kogutud erinevalt või ühepalju. Volinik Pakosta rääkis varalõhest muuhulgas ka läbi aegade. Uuringute tulemusel on selgunud, et Eesti meestel on täna vara keskmiselt 45 protsenti rohkem ehk peaaegu poole rohkem kui naistel. Keskmise arvutamiseks liidetakse kõikide inimeste varad kokku ning seejärel vaadatakse erinevust naiste ja meeste vahel.

Eestis tekib sooline varalõhe sellest, et kõige jõukamad inimesed on reeglina mehed, meestele kuuluvad ka suuremad ettevõtted. Samas ei ole väga paljud mehed jõukad. Nende Eesti inimeste hulgas, kes pole kõige rikkamad, jagunevad varad naiste ja meeste vahel enam-vähem võrdselt.

Töö-ja pereelu ühitamine

Soolise võrdõiguslikkuse seadus  alusel (§ 11, lg 1, p 3) on riik pannud tööandjale kohustuse aktiivselt toetada lapsevanemaid. Sarnane on vastutus hoolduskohustusega seoses vanemate pereliikmete osas – “kujundada töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi”.

Eeskätt on seadusega silmas peetud lastevanemate õigusi, sest just nendel on perekonnaseaduse järgi kohustus oma lapsi hoida ja hooldada. Ent kui lapsega tegeleb vanavanem, siis sama seaduse järgi on ka temal õigus töö- ja pereelu ühitamisele.

Volinik Liisa Pakosta märkis, et Covid-pandeemia on töökorralduse osas enim mõjutanud lastega naiste olukorda. Töötukassa töötute statistika näitab, et kõige suurem kannataja selles kriisis on noor naine. Erinevalt eelmisest majanduskriisist on seekord pihta saanud kaubandus, teenindus, turism, kus on naisi, eriti noori naisi, olnudki meestest rohkem.

Ehituses ning IT-s, kus naisi on jällegi vähem, värvatakse töötajaid juurde. Juurde värvatakse inimesi ka meditsiinis ja hariduses, aga seal on suur osa naistest juba tööl, kes neid ameteid tunnevad. See mõju on pikaajaline, sest need sektorid taastuvad kas aeglaselt või muutuvad teistsuguseks. Volinik andis ülevaate võimalikest uutest tuleviku töökohtade trendidest ja naiste rollis selles.

Liisa Pakosta tutvustas muuhulgas ka mitmeid abistavaid tööriistu, nt palgad.stat.ee, kus saab võrrelda oma palka samal erialal ja teistes Eesti piirkondades töötavate inimestega.
Samuti veebileht toetav.ee, kus on tasuta juhiseid, kuidas käituda keerulistes, ka taktitunnet nõudvates olukordades. Koostöös teiste sotsiaalvaldkonna riigiasutustega on käitumisjuhised vormistatud töösisekorraeeskirjade lisaks. Seda on kerge alla laadida, töökollektiivile tutvustada ja allkirjastada. Üldjoontes tutvustatakse nende juhistega, kuidas võiks toimida tänapäevane ja toetav meeskond, et oleks rohkem rõõmu tööl käimisest ja vähem stressi keerulistes olukordades.

Aitäh Liisa Pakostale huvitava ettekande ja kohtumisõhtu eest, täname kõiki EENA naisi osalemast.

Kokkuvõtte kohtumisest koostas Eda Holmberg, toimetas Mare Timian, Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

Tallinn, 28.04.2021

PRESSITEADE
22. aprill 2021

Kuula loitsu! Ettevõtlikud naised annavad täna maaemale lubaduse

Täna, Maa päeval kutsub Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) naisi andma üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul järgida. Maa päevaks lõid Birgid Täht ja Marii Väljataga loitsu, mis seob naiste mõtted kokku ja annab ettevõtmisele väge.

EENA kutsub tänavusel rahvusvahelisel Maa päeval kõiki naisi märkama enda harjumusi ning andma üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul uue Maa päevani järgida. Lubadus võib olla suur või väike, just selline, mis endale kõige rohkem korda läheb. Näiteks kilekottidest loobumine, mesilasesõbraliku aia või korterirõdu ülalpidamine, toitumisharjumuste muutus või jätkusuutlikum muusikatarbimine.

Sarnast Maa päeva kampaaniat tehakse Eesti ettevõtlike naiste algatusel üle Euroopa – Leedus, Soomes, Küprosel, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Belgias, Saksamaal –, aga ka USAs Floridas. „Ettevõtlike naistena on meie eesmärk anda ühine panus, et saaksime luua ja taastada rohelist hoolivat maailma läbi oma ettevõtete ja organisatsioonide ning teadlikult rajada keskkonnasäästlikke lahendusi ja protsesse. Oluline on, et meie liikumine ühendab teadlikkust ja loob koostööd. Meie soov on luua ülemaailmne traditsioon, kus Maa päeval annavad naised ühiselt maaemale igaks aastaks oma lubaduse,“ sõnab algatuse eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen.

Naistena seisavad Eesti ettevõtlikud naised maaema eest. Nii valmis tänaseks Maa päevaks laulev loits, mis kannab endas naiste lubadust maaemale. Sõnade autorid on Birgid Täht ja Marii Väljataga, helilooja Birgid Täht, seade on teinud Marii Väljataga. Laulu esitavad Helin-Mari Arder, Kadi Toom ja Marii Väljataga.

Kuula ja vaata loitsu esitust eesti keeles: https://youtu.be/D2RQXaTwPRA
Inglise keeles: https://youtu.be/0bx3Oo9CYZk

Maa päeva rohelises laines saab kaasa lüüa nii:

1. Hoia maakera! Võta kätte maakera kujutis, gloobus, joonista ise peopessa väike maakera või lisa maakera kujutis fotole digitaalselt.
2. Otsusta, millist lubadust soovid Maa päeva puhul maaemale anda.
3. Tee endast pilt, hoides peopesa või maakera kujutist üleval. Postita foto koos lubadusega sotsiaalmeediasse, kasutades teemaviiteid #HoianMaad, #EarthDayPledge, #NaisteltMaaemale, #BPWEstonia. Alusta näiteks nii: „Hoian maad, lubades…“. Oodatud on ka videod sarnase visuaaliga.
4. Vaata antud lubadusi EENA / BPW Estonia Facebooki seinal.
5. Hoia silm peal EENA / BPW Estonia sotsiaalmeedial, sest aasta jooksul tuleb põnevaid postitusi lubaduste teekonna käekäigust ja lugudest.

Loitsu laulavad ettevõtlikud naised kaasa täna õhtul. Samal ajal istutatakse Eesti eri paigus, Harjumaal Kopli ja Rannamõisa külades, Võrus, Pärnus ja Narvas, puid ja lilli.

Rahvusvahelist Maa päeva tähistatakse 1970. aastast 22. aprillil. Sel päeval, kuu aega pärast kevadist pööripäeva juhitakse tähelepanu keskkonnakaitsele ja meie planeedi heaolule.

Eestis tähistatava Maa päeva üritus Facebookis: https://fb.me/e/23L4yF1wa
Euroopas tähistatava Maa päeva üritus Facebookis: https://fb.me/e/dEtViSndA

Foto: EENA liige Marii Väljataga on maaemale pühendatud loitsu üks sõnade autoreid. Ta hoiab käes maakera, näidates ette, kuidas loodushoidlikku lubatust anda. (Foto autor: EENA)

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen, EENA Tallinna klubi president ja algatuse „Roheline ja hooliv maailm“ eestvedaja
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

EENA Tallinna klubi eestvedamisel on sündinud rahvusvaheline liikumine „Roheline ja hooliv maailm“. Algatusega selgitavad ettevõtlikud naised inimestele igapäevaste tarbimisvalikute olulisust ja tagamaid, kõnelevad valehäbita ja ausalt intrigeerivatel päevakajalistel keskkonnateemadel nagu rohepesu, Eesti mets, kliimamuutused ja süsinikujalajälg, mille igaüks meist koduplaneedile jätab.

Pärnu laste tugikeskuse aed on tänu Maa päevale kaheksa taime võrra rikkam

Päike oli alles kõrgel taevas, kui üle linna tulid Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse juurde kokku Pärnu ettevõtlikud naised, et istutada Maa päeva tähistamiseks heategevuse korras tugikeskuse hoovile põõsaid. Kõik istikud on suure hoole ja armastusega üles kasvatatud ettevõtmise suurtoetaja juures Seedri Puukoolis.

Labidate ja rehadega varustatud tegusad naised said istutustööde alguses suure üllatuse osalisekski, kui selgus, et tugikeskuse tublid töötajad olid raskema töö ehk istutusaukude kaevamise nende eest juba ära teinud. Tänu sellele edenes tööjärg hoogsalt ja indu ning soovi head teha jäi suisa ülegi.

“Kokku oli meil kaheksa istikut ehk igale naisele üks,” ütles Pärnu klubi president Katrin Kuntus, kes organiseeris ettevõtlikele naistele nii põõsaste istutamiseks koha kui ka taimed Seedri Puukoolist. Põõsastest kolm kannavad nime südajas aktiniidia, mille kiivit meenutavad viljad on tõelised c-vitamiini pommid. Lisaks neile sai mulda pandud viis söödavate siniste marjadega sinikuslapuud.

“Ma tahan kiita ja tunnustada Seedri Puukooli, et nad olid meile nii heaks koostööparneriks ja olid kohe valmis tugikeskusele istikuid andma. Ja ma olen väga tänulik Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskusele selle võimaluse eest,” rõõmustas Kuntus ja lisas, et on tohutult suur õnn lisaks puude istutamisele veel headki teha. “Tegelikult võiks iga päev midagi head teha ja tunda rõõmu, et sinu ümber on toredad inimesed, kellega seda kõike jagada saab.”

Meeleolukas istutusõhtupoolik päädis Maa päeva tutvustava plakati üles riputamisega tugikeskuse hoovile ja ühise pirukasöömisega.

Maa päeva hommikul, 22.aprillil räägib Pärnu klubi liige Kadrin Karner Pärnu klubi istutustalgutest ja tegemistest ning Maa päeva tähistamisest Tre raadios.

8. aprillil toimus lektor Katarina Papp veebiloeng  teemal “Roheline ja hooliv kodu”.

Katarina Papp ütleb enda ja loengu kohta järgmist:
“Vaadates, kuhu poole maailm täna liigub, siis võib õigustatult tekkida küsimus: „Aga mida mina üldse teha saan?“ Olen jõudnud arusaamiseni, et tehes igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid hoolin nii iseenda, enda pere kui ka keskkonna tervisest. Kasutades kodu puhastamisel söögisoodat ja äädikat ei jõua mürgid minu koju ega ka keskkonda. Soovin inimestele näidata, et keskkonnasõbraliku elu elamine ei ole raketiteadus ja tegelikult teeb see elu hoopis lihtsamaks! Hea meelega jagan, millised on meie pere igapäevased valikud, mis lihtsustavad meie elu ja ei koorma keskkonda.
Olen kahe väikese lapse ema, hariduselt klassiõpetaja, õhtuti kirjutan keskkonnateemalist Ökopere blogi. Keskkonnateemad on mind huvitanud lapsest saati, aga huvi kasvas veelgi pärast laste sündi. Kui varem tegin otsuseid pigem keskkonnahoiust lähtuvalt, siis pärast laste sündi just nende heaolu silmas pidades. Tore on see, et valikud, mis on head meile endile on ka head keskkonnale ja vastupidi!”

Kokkuvõtte loengust kirjutas: Liis Järvamägi

Katarina meenutas alustuseks aega, kus tema keskkonna teadvustamist alustas. Ta olevat juba koolis sõbrannadele sellest rääkinud, kuid eriti oluliseks sai see pärast laste sündi. Ta leidis, et paljud inimesed hakkavad pärast pere juurdekasvu mõtlema sellele, millise maailma soovib keegi oma lastele ja nende järglastele jätta.  

Tänapäeval toodetakse palju on ökotooteid, aga tuleb välja, et pigem aitab keskkonnasäästuks vähem tarbimine. Katarina ise proovib mõnda asja, mida kasutatakse vähem, vajades see laenata või rentida. Talle tundub keskkonnasäästlik elu mugav, aga eks mugavuse tase on erinev ja oleneb harjumustest. 

Katarina tõi välja ka mõned ohtlikud ained meie ümber. Enamasti on need tavapäraste toodete koostisosadeks, mille abil on need tooted just sellised nagu nad on (lõhnaained, värvained, silikoonid jne). Iseenesest ei ole need ained ise halvad, aga kokkuvõtteks tekib “kokteil”, mis pikapeale inimese tervisele ja keskkonnale kehvasti mõjuvad. 

Üks nipp ainete lendumise vähendamiseks on, et toa temperatuur tasub hoida alla 21 kraadi, siis ei levi need ained nii palju ja inimese kehale ka. Aitab ka toa regulaarselt tuulutamine.

Nimelt jõuavad kemikaalid meile hingamise, söömise, läbi naha imendudes ja nad kahjuks jäävad meie organismi kauaks 🙁 Ained kanduvad uuringute alusel ka edasi emalt lootele. 

Loodusesse jõuavad kemikaalid veega pesuainetest, kosmeetikast, riietest, suitsukonidest, prügi põletades, ilutulestikuga ja muud moodi. Nii kirjeldades tunduvad need viisid üpris kauged, kuid tegelikult mõtlema hakates võib iga inimene või ta lähedased kuidagi igapäevaste tegevustega oma osa anda. Kas oled vahel märganud, kuidas küttekehasse pandud paber tegelikult ei põlegi ilusti vaid kärssab kuidagi kokku? Ju siis oli tegu kemikaalidega pealtpoolt pakendiga, mida ei oleks hea mõte põletada. 

Riiete tööstus on ikka päris hirmus keskkonna ressursside kulutaja ning keskkondade kulu. Vaata, kas leiad enda riietelt mõne ökomärgi või koostisosad, mis ei oleks sünteetilised?

Kui sul on olnud tunne, et tahaksid oma riidekappi tühjendada, siis tasub siit indikaatoriks võtta (kasvõi enamasti, kui mitte ainult) looduslike materjalidega esemete säilitamine. 

Soovitusi: osta taaskasutusest esemeid, kuna nende puhul võid kindel olla, et pärast sinu esimest pesu on ese ka ikka samasugune. Kui ta juba on nii kaua vastu pidanud, peab veel. 

Kui soovid aga ikka osta uusi esemeid, vaata vastavaid poode (suletudring.ee)

Korrastamiseks KonMari korrastuskunst. – Lased lahti asjadest, mis sind õnnelikuks ei tee. 

Katarina andis ka filmisoovituse: “Moest väljas” – Reet Ausi film.

Koristamiseks andis Katarina suurepärase retsepti: sooda, sidrunhape, sool, äädikas, kaltsud.

Nendest neljast ainest saab teha suurepäraseid pesugeele, nõudepulbreid, küürimispastasid jne. Kes ise ei jõua või ei taha teha, siis vaadake ökomärgiseid. 

Kehahooldusest. Kas oled kokku puutunud 24/7 kaitsvate deodorantidega? Kas tead, millistest metallidest ja muudest keemilistest ühenditest see koosneb? Soovituseks tõi Katarina, et kasuta oma nahal seda, mida kasutad söögitegemisel: samuti oliiviõli, kookosrasv, šearasv jm).

Soovitusi: Hambaharju on palju puidust ja bambusest ning hambapesutabletid on vee- ja plastikuvabad (pakendi suhtes). Hügieenisidemeid ja tampoone on võimalik asendada taaskasutatavate variantide või eesti keeles kupsikuga. Kuulajate seast soovitati kas eestimaist kuupesu Rocking Undies’ poolt.  

Filmisoovitus: “Mürgine ilu”.

Lastetuba 

Tasub üle vaadata oma majapidamise pehmete loomade, pehmest plastist, tahkest plastikust ja kuskilt nännina saadud mänguasjade kogus üle vaadata, kuna neid sisalduvad keemilised esemed, need koguvad tolmu ja seega pole head lastele, kes hoiavad neid keha ligi ja panevad tihti ka suhu. Selle asemel on hea kasutada mänguasju, mis on toodetud enne 2013. aastat, puidust ja n-ö vanaaegseid mänguasju. On olemas ka mänguasjade laenutamise teenus: Lelukogu ja praegu veel arenduses olev Lelukarp. 

Kingitustena on hea mõelda kogemuste ja mälestuste pakkumise peale. Asju on meil ju kõigil küllalt.

Köök

Enamasti domineerib köökides plastik, mis võib mingil hetkel kriimustuste või temperatuuti mõjul sattuma ka meie söögi ja seega kehade sisse. Ka panni “sööme” me mingiks ajaks ära.

Soovitusi: eelista materjale nagu silikoon, roostevaba teras, klaas, bambus. 

Käsnkõrvits, linavilt, kookosharjad plastikust nõudepesuharjade asemel. 

Roostevabast terasest pann (eluaegne), natuke raskem ja vajab rohkem õli, aga hea. 

Mesilasvahakangas toidukile asemel. 

Silikoonist küpsetusmatt küpsetuspaberi asemel. 

Toit

Mõtle, mis on alternatiivid, kui valid toitu.

Tänapäeval on palju kaasa ostmist või kohaletoomist. Kas oled märganud, kui lühike on selle toidu pakendi kasutusaeg? Ühekordsed toidupakendid saab asendada RingKarp korduvkasutatva karbiga või ise oma karbiga järgi minna. 

Filmisoovitus: “Seaspiracy”.

Toidu raiskamine toimub, kuna meil puudub side toiduga. Me ei ole ise seda kasvatanud või küpsetanud ja seega ei hinda selle olemust ja väärtust. Lisaks ei ole tihti hoiustamise viisid õiged või kõige sobivabad. 

Tasub usaldada oma maitsemeeli ning tee vahet parim enne ja kõlblik kuni märgistel. 

Tuleta meelde või küsi vanematelt, kuidas teha jääkidest süüa ehk tee kapikokkamist. 

Katarina soovitab mõelda läbi ja leida omale sobiv biojäätmete komposteerimise viis. Minu sõbranna on võtnud biojäätmete suhtes hoiaku, et kartuleid koorides või muid toidujäätmeid tekitades teab ta, et ta loob sellega uut toitu, kuna ta komposteerib selle ning kasutab oma toidu kasutamiseks. 

Filmisoovitused: “Raisatud”, “Homme saabub paradiis”, “Just eat it”. 

Katarina tõi välja ka mõned soovitused aia ja looduse jaoks, mis kindlasti kõigile perenaistele ja -meestele meeldivad. Nimelt tasub loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks vähem niita, rohida, kaevata ja mitte kasutada taimekaitsevahendeid (ka juba oma roomavate laste kaitseks). 

ÜLEEUROOPALINE ETTEVÕTLIKE NAISTE ALGATUS “ROHELINE JA HOOLIV MAAILM”

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA/BPW Estonia) kutsub Tallinna Klubi eestvedamisel kõiki huvilisi kaasa mõtlema ja küsimusi küsima uue liikumisega “Roheline ja hooliv maailm”. Pakume info virrvarris paremate valikute tegemiseks loenguid ja ettevõtete külastusi kaasaegsele naisele, kes soovib võtta vastutuse lisaks enda ja oma pere heaolule ka meie koduplaneedi Maa hea käekäigu eest, keda kõnetab Eestimaa kaunis loodus ja selle hoidmine, kes naudib metsavaikust ja rabamatku ning kes soovib anda oma panuse kliimamuutuste tagasipööramisse. Ettevõtlik ja otsusekindel naine on see, kes viib ellu vajalikud muudatused iseenda elus ja oma organisatsioonis läbi mille saavutame ühise eesmärgi – jätkusuutlik roheline maailm meile endile ja tulevastele põlvkondadele. Üleeuroopalise liikumisega oleme loonud rahvusvahelise naiste võrgustiku, kus üheskoos jagada teadmisi ning luua jätkusuutlikke lahendusi. Lisaks loengutele ja ettevõtete külastustele  kutsume kõiki teotahtelisi ja ettevõtlikke naisi liituma edutiimidega et kujundada oma ettevõtte kestlikku toimimist. Julgustame naisi suuremat vastutust võtma ja oma juhivõimeid arendama. Innustame, julgustame ja juhendame edutiime sel teel kogenud mentorite abiga. Täpsem info edutiimidega liitumise kohta tuleb peagi! Tegemist on üleeuroopalise BPW Europe algatusega, mille ellukutsujaks on aktiivsed ja ettevõtlikud EENA/BPW Eesti naised.

Sel Maa päeval ootame kõiki naisi ühinema roheliste muutuste lainega!

Kutsume Sind kaasa tegema üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul järgida!

POSTITA ENDAST SOTSIAALMEEDIASSE PILT, HOIDES MAAKERA + TEE OTSUS ÜHT UUT HARJUMUST JUURUTADA #HoianMaad #EarthDayPledge #NaisteltMaaemale #BPWEstonia

22. aprillil tähistatakse Maa päeva (Earth Day). Alates 1970. aastast juhitakse sel päeval, kuu aega peale kevadist pööripäeva, tähelepanu keskkonnakaitsele ja meie planeedi heaolule.

Naistena seisavad Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (BPW Estonia) liikmed maaema eest. Nii kutsume seekord Maa päeval kõiki kaasa osalema maaema jõu, ilu ja külluse tähistamises ja lahenduste otsimises probleemidele, astudes loodusteadlikke, jätkusuutlikke samme enda elus. Kutsume naisi üles märkama enda harjumusi ning tegema ühe lubaduse loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul uue Maa päevani järgida.

Lubadus võib olla just selline, mis endale kõige rohkem korda läheb. Suured muutused saavad alguse väikestest ja võttes südameasjaks üht uut praktikat või harjumust järjekindlalt teostada, annad oma olulise panuse jätkusuutliku maailma kujunemisse. Lubadus võib olla suur või väike – kilekottidest loobumine, mesilasesõbraliku aia või korterirõdu ülalpidamine, toitumisharjumuste muutus või kasvõi näiteks jätkusuutlikum muusikatarbimine.

Maa päeva rohelises laines osalemiseks tee nii:

1. Hoia maakera – võta kätte maakera kujutis, gloobus või joonista ise peopessa väike maakera. Veel üks võimalus: lisa maakera kujutis fotole digitaalselt!
2. Otsusta, millist lubadust soovid Maa päeva puhul maaemale anda.
3. Tee endast pilt, hoides peopesa või maakera kujutist üleval ning postita foto koos lubadusega sotsiaalmeediasse, kasutades teemaviiteid #HoianMaad, #EarthDayPledge, #NaisteltMaaemale, #BPWEstonia. Alusta näiteks nii: „Hoian maad, lubades…“

Oodatud on ka videod sarnase visuaaliga, kus hoitakse maakera ja lausutakse lubadus.

4. Hoia silm peal EENA/BPWEstonia sotsiaalmeedial, sest aasta jooksul tuleb põnevaid postitusi lubaduste teekonna käekäigust ja lugudest! Aitäh, et oled sel teel meiega kaasas!

Loits lisab väge! Maa päeval jõuab meie ette ka laulev loits, mis ettevõtmisele väge annab ja naiste head mõtted kokku seob. Sõnade autorid on Birgid Täht ja Marii Väljataga, helilooja Birgid Täht, arranžeeringu on teinud Marii Väljataga. Laulu esitavad Helin-Mari Arder, Kadi Toom ja Marii Väljataga.

Frantsiisist ja Eesti esimesest rahvusvahelisest frantsiisist.

EENA Tallinna klubi korraldas 7. aprillil 2021 veebiseminari „Mis on frantsiis ja kuidas valmis Eesti esimene rahvusvaheline frantsiis?“, kus põnevat kogemuslugu saatis teoreetiline ja hariv mõttevahetus frantsiisist üldiselt.

Dialoogivormis toimunud veebiseminaril jagasid oma teadmisi ja kogemusi Francorp Balticu Eesti esindaja Tambet Made ja Beautiful Me rullmassaaži nutisalongi üks asutajatest ja omanikest Kee Abel.

Tambet Made andis ülevaatlikult vastused järgmistele küsimustele:
• Mis on frantsiis?
• Mis vahe on frantsiisil, litsentsil ja eksklusiivõigusel?
• Milline äri on frantiisitav?
• Millistes valdkondades frantsiisi rohkem kasutatakse?
• Millised on frantsiisimudeli eelised ja puudused frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vaatevinklist?

Kee Abel jagas kuulajatega Eesti esimese rahvusvahelise frantsiisi – Beautiful Me rullmassaaži nutisalongide keti – tegemise ja valmimise lugu. Eestisse Beautiful Me frantsiisi ei müü. Nende esimene frantsiisisalong on avatud Rootsis Stockholmi külje all. Edasised maailmavallutusplaanid on suured – Euroopast Ameerika Ühendriikide ja Lähis-Idani. Kuidas aga tuli Keel ja tema tiimil mõte frantsiisi tegema hakata, millised olid sellel teel raskused ja õnnestumised, saab täpsemini teada veebiseminari salvestusest.

Vaata frantsiisiteemalist veebiseminari järele siit:

Narva klubi tänas Narva haigla meditsiinitöötajaid.

7.aprillil 2021 tähistati ülemaailmset tervisepäeva. EENA Narva klubi naised tunnustasid ja tänasid sel päeval Narva haigla meditsiinitöötajaid.

Räägitakse, et häid asju tehakse vaikselt. Nii teevad ka meie arstid ja meditsiiniõed kartmatult oma tööd. EENA Narva klubi naised otsustasid anda oma väikese panuse praeguse ülemaailmse terviseprobleemi lahendamisse, tänades Narva haigla meditsiinitöötajaid enda küpsetatud maiustuste, mooside, pähklite ja kuivatatud õuntega.

Naistele on omane hoolivus ja hoolitsemisvõime ning tahe kinkida rõõmu, kuna kinkimisrõõm on parim rõõm. Narva klubi naised loodavad, et kingitud vitamiinikorv aitab meie elupäästjatel säilitada ja hoida reipust ja teovõimet, annab jõudu ja energiat ning tõstab tuju sel raskel ajal.

Lisaks on EENA naistel traditsioon avaldada tänu kollaste roosidega. Nii kinkisid ka Narva klubi naised meditsiinitöötajatele kimbu kollaseid roose. Kollast värvi peetakse valguse, tarkuse ja hea nõuande sümboliks.

Ülemaailmsel tervisepäeval soovitatakse meeles pidada maailma tervishoiuühingu tegevust. Tervisepäeva eeliseks on anda maailmale võimalus mõelda ja tõsta teadlikkust ühe konkreetse terviseprobleemi kohta ning otsida kõikide rahvaste toetust üleilmsete terviseprobleemide lahendamiseks. Praegu panustavad kõik riigid, hoolimata suurusest, ühise eesmärgi nimel ja võitlevad koroonaviirusega. Võitluse esiliinis on meie arstid ja meditsiiniõed. Nad riskivad iga päev enda eluga, et hoida ja kaitsta teiste inimeste tervist.

EENA naised peavad tähtsaks inimlikku ja toetavat abi. Kas saame olla tänulikud eriti siis, kui olukord on ääretult raske? Jah, saame küll. Toetame, täname ja austame üksteist! Olgem terved!

Tekst: Irina Bahramova, EENA Narva klubi kommunikatsioonijuht

Fotodel: EENA Narva klubi naised Ljubov Fomina ja Tatjana Patsanovskaja ning Narva haigla juhtkonna esindajad Olev Silland ja Natalja Metelitsa.

Anu Viks kinnitati BPW Euroopa regiooni koordinaatoriks.

EENA pikaaegne liige ja eelmine president (aastatel  2015–2018) Anu Viks kinnitati Euroopa regiooni koordinaatoriks BPW Internationali üldkoosolekul. Koordinaatori valimine toimus 2020. aasta jaanuaris ja suure enamuse häältega sai valituks Anu Viks. Eesti jaoks on see suur saavutus, sest enne ei ole siit kandist Euroopa regiooni koordinaatorit valitud.

BPW International üldkoosolek toimus 16.–30. märtsil 2021 esimest korda ajaloos virtuaalselt. Üldkoosolek pidi algselt toimuma USA-s Orlandos 2020. aasta augusti lõpus, kuid koroonaviiruse tõttu jäi see kahjuks ära.

Virtuaalne üldkoosolek keskendus organisatsiooni juhtimise ja finantsteemadele, valiti uus president, juhatus, regionaalsed koordinaatorid ja töörühma juhid. Liikmed igast regioonist (maailmajaost) võisid kandideerida erinevatele ametikohtadele BPW Internationalis.

Euroopa regioonist kandideerisid koordinaatori kohale:

• Anu Viks – BPW Europe regiooni koordinaator
• Catherine Bosshart – BPW France (BPW Switzerland) – BPW International president
• Marie Claude Machon Honore – BPW France – BPW International asepresident – esindaja ÜRO juures
• Giuseppa (Pinella) Bombaci – BPW Malta (BPW Italy) – BPW International asepresident, vastutusala – liikmed
• Giuseppa Seidita – BPW Italy – BPW International asepresident, vastutusala – liikmed
• Eufemia Ippolito BPW Italy – BPW International finantsjuht
• Benedetta Palermo – BPW Italy Young BPW in Europe esindaja
• Sheerah Yuhee Kim – BPW Switzerland Young in Europe esindaja

BPW International töörühmade juhtideks kandideerisid:

• Cristina Gorajski Visconti – BPW Itaalia – põllumajandus ja toitumine
• Angela Donato – BPW Itaalia – keskkond ja jätkusuutlik areng
• Luisa Monini – BPW Itaalia – tervishoid
• 4 Maria Susana Fernandez Inglesias – BPW Hispaania – seadusandlus
• Caterina Reda – BPW Itaalia – projektid
• Stephanie Falzon – BPW Malta – avalikud suhted
• Silvia Vigata Gonzalez – BPW Hispaania – avalikud suhted
• Dana Marcela SAS – BPW Rumeenia – avalikud suhted

Tekst: Anu Viks, EENA president aastatel 2015–2018

EENA kuulub ülemaailmsesse võrgustikku, mille katusorganisatsioon on BPW International. BPW (Federation of Business and Professional Women) ehk rahvusvaheline äri- ja ametinaiste võrgustik loodi 1930. aastal Genfis. Initsiatiiv tuli USA-st Lena Madesin Phillipsilt. Asutajamaadeks olid Austria, Itaalia, Kanada, Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA.

Piltidel: Anu Viks 2018. aasta märtsis CSW62-l New Yorgis BPW Internationali korraldatud ürituse paneelis tutvustamas BPW Estonia projekte. Paneeli juhtis BPW Internationali president dr. Amany Asfour.

31.03.2020

EENA naised tõstavad keskkonnateadlikkust.

Rohelisel EENA-l on rõõm teatada, et EENA liikmed on ka väljaspool meie organisatsiooni aktiivsed keskkonnateadlikkuse tõstjad.

EENA naised Eva Truuverk ja Krista Laanet panustavad mõlemad 2021. aasta kevadel Eestis käima lükatud kampaaniasse „Pall pole prügi!“. Tenniseklubi Reval Ladies, Eesti Tennise Liidu ja Rohetiigri loodud kampaania eesmärk on teavitada eelkõige tennisemängijaid, aga ka avalikkust tennisepallide keskkonnakahjulikkusest ning leida parimaid mooduseid nende eluea pikendamiseks ja taaskasutamiseks.

Nimelt on keskkonnauuringutest selgunud, et tennis on üks enim keskkonda kahjustav spordiala. Tennise murepunkt on pallid, mida toodetakse hiigelkogustes, mille kasutusiga on lühike ja lõplik lagunemine võtab aega 400 aastat. Ainuüksi Eestis võetakse igal aastal kasutusele umbes 130 000 uut tennisepalli, millest enamust kasutatakse väljakul vaid 4-5 korda ja pärast rändab kolmandik olmeprügisse.

Märtsi alguses paigaldati Eesti suurematesse tennisekeskustesse spetsiaalsed konteinerid, kuhu saavad inimesed kasutatud pallid annetada. Kampaania esimene etapp kestab mai lõpuni ja aitab aimu saada pallide kogusest, mida taaskasutusse suunata.

Kõige rohkem on siiani tennisepallid kasutust leidnud koerte mänguasjadena. Esimesed kogutud pallid on taaskasutusse läinud Chihuahua Sõprade Liidus. Vaata siit, kuidas neljajalgsed rõõmustavad: https://www.facebook.com/pallpoleprugi/videos/1418005441884207

Rohkem infot kampaania „Pall pole prügi!“ kampaania kohta leiab siit: https://pallpoleprugi.revalladies.ee/

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Tallinna klubi eestvedamisel on käivitanud rahvusvahelise liikumise „Roheline ja hooliv maailm“. Selgitame inimestele igapäevaste tarbimisvalikute olulisust ja tagamaid, kõneleme valehäbita ja ausalt intrigeerivatel päevakajalistel keskkonnateemadel nagu rohepesu, Eesti mets, kliimamuutused ja süsinikujalajälg, mille igaüks meist koduplaneedile jätab. Programmi raames tutvustatakse põnevaid teemasid esmalt veebinaride kaudu, hiljem, kui koroonaviiruse levik võimaldab, on plaanis ka erinevate roheettevõtete külastused.

Rohkem infot liikumise „Roheline ja hooliv maailm“ toimunud ja tulevaste loengute kohta leiab siit: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Vesi on elujõu allikas. EENA naised kutsuvad üles säästma puhast vett!

Vesi on elujõu allikas, on AS Narva Vesi moto. Ülemaailmse veepäeva puhul külastasid EENA Narva klubi naised oma linna ettevõtet AS Narva Vesi.

22. märtsil tähistatakse ÜRO algatusel maailma veepäeva, 2021.aasta teemaks on „Puhas vesi tervele maailmale“. Vesi on elu alus. Meie elu kvaliteet sõltub otseselt vee kvaliteedist. Hea vee kvaliteet annab tervise kogu meie looduskeskkonnale, tagades seeläbi kõikide inimeste heaolu. Paraku ei ole see aga igal pool võimalik.

Igal aastal sureb maailmas vee puudusest või rikutud veest tingitud haiguste tõttu pea 1,5 miljonit last. Vee puudusele lisaks kahjustab veevarusid ka inimtegevusest tingitud reostus. Viimase 50 aasta jooksul on inimtegevuse tõttu tekkinud reostusjuhtumid, mida pole varem kunagi ajaloos esinenud.

Ülemaailmse veepäevaga on Eestisse tulnud ka nn veekevad (autori väljamõeldud sõna). Narva kosed ärkasid lühikeseks ajaks ellu ja narvakad said vaadata oma linna koskede igakevadist võimsat vetemängu. On väga oluline, et eestimaalased ei peaks tundma muret ei veevarude kvaliteedi ega ka vee piisavuse üle. Kuid siiski arvatakse, et 30 aasta jooksul muutub ligipääs joogikõlblikule veele keerulisemaks, eelkõige inimestele, kelle jaoks veele ligipääs tänasel päeval on eriti lihtne. Vesi kuulub kõigile ja peab olema kõigile inimestele garanteeritud.

EENA naised on hoogsalt käima lükanud rahvusvahelise roheprojekti “Roheline ja hooliv maailm”, kus paljud meist on ka otseselt seotud selle projekti korraldamisega, sealhulgas ka Narva ettevõtlikud naised.

EENA Narva klubi president Ljubov Fomina ja klubi juhatuse liige Irina Bahramova käisid kohtumas AS-i Narva Vesi juhiga Renata Metsisega. Eenalannad tundsid huvi, kui hea ja puhas on vesi, mis jõuab narvakate kodudesse.

Seetõttu AS Narva Vesi juhiga kohtudes tundsime kohe esmalt huvi, kuidas nii suur ettevõte tagab puhta keskkonna ning joogivee kvaliteedi ja reovee puhastamise. Renata Metsis selgitas, et AS Narva Vesi juhindub rangelt Euroopa Liidu direktiividest ja Eestis kehtivatest seadustest. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist saadud rahalise toetusega rekonstrueeriti Narva veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemi. Tänu sellele voolab Mustjõest narvakates kodudesse nüüd kristalselt puhas ja selge vesi.

Uurisime juhilt ka ettevõtte personalivaldkonna valikuid ja otsuseid. AS Narva Vesi kuuest osakonnast nelja juhatajad on naised. Renata kinnitab, et vaatamata keerulistele COVID-19-st põhjustatud aegadele on kollektiivis loodud suurepärane ja üksteist toetav õhkkond, valitsevad sõbralikud suhted ja hea koostöö.

Lõpetuseks kutsume meid kõiki säästma puhast vett! Võiksime kõik koostada vee tarbimise plaani, arvestades, et ööpäeva jooksul on näiteks kasutada 20 liitrit vett ja muidugi järgigem seda!

EENA Narva klubi tänab Renata Metsist külalislahke vastuvõtu eest.

Tekst: Irina Bahramova, toimetas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

Fotod: (üleval esimene) AS Narva Vesi juht Renata Metsis (keskel) ning EENA Narva Klubi naised Irina Bahramova (vasakul) ja Ljubov Fomina (paremal)

(keskmine) AS Narva Vesi juht Renata Metsis (paremal) ja EENA Narva Klubi liige Irina Bahramova (vasakul)

(alumine) AS Narva Vesi ettevõtte hooned ja puhastusseadmed

27.03.2021 Narva

PRESSITEADE
25.03.2021

Eesti ettevõtlikud naised muudavad maailma, et kliimamuutused tagasi pöörata

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kutsub Zoomi vahendusel osa saama tasuta loengusarjast „Roheline ja hooliv maailm“. Homme, 26. märtsil kõneleb Türgi tunnustatud ärijuht Bahar Özay ÜRO säästva arengu eesmärkidest. Täna õhtul kell 18.30 kõneleb Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaasprofessor, mereökoloog ja keskkonnakoolitaja Helen Orav-Kotta teemal „Meri muutuvas keskkonnas ja tulevikumajandus. Kas rohemajandus või biomajandus on lahendus?“. Loengud on tasuta ja eelregistreerumine on vajalik kodulehel www.bpw-estonia.ee/sundmused.

Idee autori ja algatuse eestvedaja Siiri Tiivits-Puttoneni sõnul on ettevõtlik ja otsusekindel naine see, kes viib ellu vajalikud muudatused iseenda elus ja oma organisatsioonis, et saavutaksime ühise eesmärgi – jätkusuutlik roheline maailm meile endile ja tulevastele põlvkondadele. Ta lisas, et üleeuroopalise liikumisega on loodud rahvusvaheline naiste võrgustik, kus üheskoos jagada teadmisi ning luua jätkusuutlikke lahendusi. „Pakume info virvarris paremate valikute tegemiseks loenguid ja ettevõtete külastusi kaasaegsele naisele, kes soovib võtta vastutuse lisaks enda ja oma pere heaolule meie koduplaneedi Maa hea käekäigu eest, keda kõnetab Eestimaa kaunis loodus ja selle hoidmine, kes naudib metsavaikust ja rabamatku ning kes soovib anda oma panuse kliimamuutuste tagasipööramisse,“ tutvustas loengusarja Tiivits-Puttonen.

Loengusari startis veebruaris ja seni on kuulajate-jälgijate huvi olnud väga suur ning vastukaja positiivne. „Osalejaid on rohkem kui ühelgi varasemal EENA digisündmusel,“ rõõmustas Siiri Tiivits-Puttonen ning avaldas lootust, et inimestele lähevad rohemajanduse ja keskkonna teemad tõepoolest korda, mitte ei otsita meelelahutust ja vaheldust koroonauudistele.

Lisaks veebiseminaridele on plaanis ettevõtete külastused. Sügisel alustavad aga edutiimid, kus naised saavad üksteist toetades ja julgustades ellu viia just need jätkusuutlikud eesmärgid, mida on nende ettevõtetes vaja, näiteks kohandada töökorraldust või tootmist energiasäästlikumaks ja vähem saastavaks, või luua sootuks uusi, roheliselt ja targalt toimivaid organisatsioone. Nõu saab küsida ja häid mõtteid jagada sarnaselt mõtlevate naistega üle Euroopa. Algatuse eesmärk on aidata kaasa üleeuroopalise koostöövõrgustiku sünnile ning võimaluse korral luua ka piirideüleseid lahendusi põletavatele keskkonnaprobleemidele.

Rohkem infot nii algatuse kui ka toimunud ja tulevaste loengute kohta leiab EENA kodulehelt:
https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tegemist on üleeuroopalise BPW Europe algatusega, mille ellukutsujaks on aktiivsed ja ettevõtlikud EENA naised.

Lisainfo:
Siiri Tiivits-Puttonen, EENA Tallinna klubi president ja algatuse „Roheline ja hooliv maailm“ eestvedaja
tel: +372 518 9501; e-post: siiri@siromo.ee
www.bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

VÕRDSE PALGA PÄEV 2021

23. märtsil 2021 tähistati Eestis võrdse palga päeva. Eurostati 22% soolise palgalõhe arvutuste järgi täitus Eestis lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk sarnase töö eest.

Sellel aastal keskendusime naiste majanduslikule iseseisvusele. ZOOM keskkonnas sai jälgida kolme naise – Kristina Herodese, Marii Väljataga ning Maris Lampe – vahelist ausat vestlust teemal „Naise majanduslik iseseisvus: ootused vs reaalsus“. Arutelu saab järele vaadata SIIT.

Vestlust visualiseeris Siiri Taimla-Rannala Joonmeediast. Valmis poster, mida võib hellitavalt nimetada võrdse palga saamise spikriks (kliki üleval pildil).

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) on võrdse palga päeva kampaaniat eestvedanud 2010. aastast. Heaks partneriks ja toetajaks on sel aastal Sotsiaalministeerium.

Ilmunud artiklid

Pärnu Postimees 26.03.2021: https://parnu.postimees.ee/7210195/miks-naised-rohkem-palka-ei-saa-sest-nad-pole-kusinud?

Arter 27.03.2021: https://leht.postimees.ee/7210281/kuidas-korgemat-palka-kusida-ja-saada-ka

PRESSITEADE
22. märts 2021

Homme, 23. märtsil korraldab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) koostöös Sotsiaalministeeriumiga võrdse palga päeva. Eurostati andmetel on Eestis sooline palgalõhe ligi 22%.

Ehkki aastatega on olukord ka paranenud (näiteks aastal 2007 oli meeste ja naiste palkade erinevus koguni 31%), on palkade erinevus endiselt märkimisväärne ja vajab jätkuvat diskussiooni. „Soovime jõuda palgalõhe juurpõhjusteni. Seepärast keskendume sel aastal naiste majanduslikule iseseisvusele laiemalt,“ sõnab EENA noortejuht Lisanna Elm.

Kuidas naisena targalt oma karjääri kujundada? Mis naisi tagasi hoiab? Kuidas maha võtta hirme, et naine saab olla tark ja edukas ka finantsiliselt, hakkamata seejuures „seelikuga meheks“? Nendele ja teistele küsimustele proovitakse leida vastused 23. märtsil kell 14.00–15.00 toimuval veebiseminaril „Naise majanduslik iseseisvus: ootused vs reaalsus“.

Arutelu juhib Kristina Herodes, kes on Arteri ajakirjanik, kunstnik, koolitaja, aktiivne seiklusspordi harrastaja, podcasti Naistejutud üks hingi ning kolme lapse ema. Tema vestluskaaslased on jazzlaulja, Girl Gone International ellukutsuja Tallinnas ja Euroopa noortele suunatud keskkonnaharidusliku loome- ja kaasamisinitsiatiivi „European Footprints“ üks asutaja Marii Väljataga ning E-raamatupidamine24 raamatupidamisbüroo asutaja ja Facebooki grupi Edukas naine looja Maris Lampe.

Rohkem infot veebiseminari kohta leiab: https://bpw-estonia.ee/event/vordse-palga-paeva-2021-veebiseminar-naise-majanduslik-iseseisvus-ootused-vs-reaalsus/

EENA on võrdse palga päeva kampaaniat eestvedanud 2010. aastast. Esimestel aastatel toimus meeleolukas kampaania „Tilliga ja tillita“, paar-kolm aastat on aga toimunud avalikud diskussioonid või sotsiaalmeedia ülekanded.

Pildi allkiri: 23. märtsil 2021 täitub lisatööpäevade arv, mis tuleb naistel töötada selleks, et teenida meeste eelmise aasta sissetulekuga võrdne palk. (Foto: EENA)

Kontakt:
Lisanna Elm
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) noortejuht
tel: 5345 0975 ; e-post: lisanna.elm@gmail.com
www.bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

ÜRO naiste staatuse komisjon koguneb 65. korda.

15.–26. märtsini 2021 toimub ÜRO juures olev naiste staatuse komisjon (Commission on the Status of Women, CSW). CSW toimub sel aastal 65. korda ja selle peateema on „Naised avalikus elus. Võrdne osalemine otsustustasandil“.

Tavaolukorras toimub CSW New Yorgis ÜRO hoones igal aastal märtsi kahel keskmisel nädalal. Peateema on iga kord erinev olenevalt mõne teema erilisest aktuaalsusest naiste elus. CSW võtavad osad pea kõik maailma riigid.

EENA on osalenud CSW 61, CSW62, CSW63 Eesti riigi delegatsiooni koosseisus. 2017. aastal osalesid CSW61-l Anu Viks, Reet Laja ja Tiiu Reinbusch. 2018. aastal olid CSW62-l kohal Anu Viks ja Marika Utkin. 2019. aasta CSW63-st võttis osa Ester Eomois.

BPW International on ÜRO liige ja osaleb alati CSW-l oma esindusega. BPW International korraldab igal aastal ühe või kaks kõrvalüritust. 2018. aastal CSW62 osales EENA president BPW Internationali paneelis koos BPW Internationali presidendi dr. Amany Asfouriga ja tutvustas EENA projekte.

Sel aastal viiakse CSW läbi virtuaalselt ja sellest saavad osa võtta kõik huvilised.

Rohkem informatsiooni CSW65 kohta leiab: https://www.unwomen.org/en/csw/csw65-2021

Kõigil on võimalik ametlikke avatud istungeid ja interaktiivseid arutelusid jälgida veebist: http://webtv.un.org

Programm on näha siit: https://www.unwomen.org/en/csw/csw65-2021/official-meetings

NB! Arvestada tuleb sel perioodil ajavahega 6 tundi.

Kõrvalüritused toimuvad samuti virtuaalselt iga korraldaja enda valitud platvormil. UN Womeni koondatud info kõrvalürituste, sh igaühele registreerimise kohta on siin:
https://teamup.com/ksjgjdxx23dqs947md
https://www.unwomen.org/en/csw/csw65-2021/side-events

Tekst: Anu Viks, EENA president aastatel 2015–2018

1. Pildil paremalt: EENA liikmed Tiiu Reinbusch, Anu Viks ja Reet Laja ning teised Eesti delegatsiooni liikmed 2017. aastal osalemas CSW61-l.

2. Pildil vasakult tagumises reas: EENA liige Anu Viks osalemas Eesti delegatsiooniga 2018. aasta märtsis CSW62 avaistungil ÜRO peahoones New Yorgis.

3. Pildil vasakult tagumises reas: EENA liikmed Marika Utkin ja Anu Viks ning teised Eesti delegatsiooni liikmed 2018. aastal CSW62-l.

Eerika Pihl: Säästev ja kestlik areng – Mis? Miks? Kuidas?

Teame, et jätkusuutlikkus on meie endi kätes. Samas võib igapäevaselt häid valikuid tehes siiski jääda mulje, et mis siis muutuks, kui mina seda ei teeks? Ma tean, motivatsioon võib kergelt otsa saada. Õnneks ei pea jätkusuutlikkuse tagamisega tegelema ainult üksikisik. Selle eest vastutab ka suuremal skaalal ettevõtlus ja riiklik tase. Kuidas?

4. märtsil esines EENA toel kõigile huvilistele Tallinna Kaubamaja Grupi esindaja Erika Pihl säästva ja kestliku arengu teemadel. Paljud meist tegelevad säästlikkusega igapäevaselt vältides poest puuviljade kilekottide võtmist ja läbi riiete ja muude tarbeesemete taaskasutamise, kuid Erika tõi meieni natuke suurema pildi.

Jätkusuutlikkus võib tunduda väga ühekülgne ja samas hoomamatu teema, millega peaks tegelema riik ja suured ettevõtted. Seega võib inimene selle tihti lükata ka teiste õlule ja ise mitte midagi selle jaoks ära teha. Igaüks eraldi tegelikult saab midagi ära teha suure plaani muutmiseks. Tänu Erikale saime me infot, kuidas ka tavainimene saab tegelikult anda selle muutuse loomiseks oma panuse.

Mida saab üldse mõista jätkusuutlikkuse all? Selle eesmärk on luua pikaajalist väärtust nii, et säiliks ökoloogiline, sotsiaalne ja majanduslik keskkond.

Võiks kehtida selline reegel, kus äri kasum = looduse kasum, selle asemel, et äri kasum > looduse kasum. Jätkusuutlik areng viib edasi säästliku arenguni, millest tekib kestlik areng.

On olemas tulemuste kolmikmõõde, võrreldakse KOGUKONDA, KASUMIT ja KESKKONDA. Kestlik areng on see, mis hõlmab endas kõiki kolme. Seda on raske saavutada, enamasti on täidetud üks või kaks.

MIKS üldse mõelda ja tegutseda nendel teemadel? Sest lihtsalt öeldes on olukord keskkonnas ja inimkonnas halb. Sellise käitumisega ei säili praegused või eelnenud looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved ja olukord.

Mida siis lahendamiseks on välja mõeldud? See oli üks huvitavamaid loengu osasid, kuna väga tore oli kuulda, et süsteeme on üles ehitatud ja neid selgitatakse üpris piltlikult ja lihtsalt. Toon mõned siin välja.

Kyoto protokoll – Rahvusvaheline leping, mis kohustab vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid, tuginedes teaduslikule üksmeelele. Defineerib ära kasvuhoonegaasid (CO2 e süsinikdioksiid, CH4 e metaan, N2O e dilämmastikoksiid, F-gaasid, s.h. naerugaas) – teised peale CO2 arvutatakse võrdlemise lihtsustamiseks CO2 ekvivalentideks.

Eestlaste jalajälg on suhteliselt suur, kuna meil on vähe inimesi ja põlevkivi põletamine on seda suuremaks paisutanud. Lätis on palju tuule- ja hüdroenergiat ja Eesti on saanud lisaenergiat oma lõunanaabritelt. Arenguvõimalusi on ja selle üle praegu ka aktiivselt arutletakse.

Jätkusuutlikkus on igal pool. Aastal 2015 on välja töötatud Sustainable Development Goals ehk jätkusuutliku arengu eesmärgid. Need loodi 15 aastaks (2015-2030) ja seal on kokku 17 eraldi kategooriat.

Selles olid mõned suuremat imestust tekitanud eesmärgid, nt nr 2, 4 ja 10. Kui enamasti räägitakse jätkusuutlikkuse all energiakasutusest, siis tegelikult on hariduse kvaliteet elutähtsa rolliga meie kasutatavate materjalide ja töövõtete valikul.
Eesmärkidest saad rohkem lugeda siit.

UN Global Compact 2000. Selle fookuses on rohkem inimõigused, töötajate heaolu, keskkond, korruptsioonivastasus. Vaata siit järgi: https://www.unglobalcompact.org/

Väga mitu erinevat konkreetset meedet on veel, kuidas keskkonnamõjusid hinnatakse ja mis on eesmärkideks võetud. Nagu juba mainisin, meeldib nende juures, et sammud on läbi mõeldud ja väljendatud selgelt. Vajab süvenemist, kuna mõned suurused ja terminid on üpris spetsiifilised. Info on internetis leitav ja uuritav. 

Eerika tõi välja ka sellise mõiste, nagu rohepesu. See on nii põhimõttelt kui kujult sarnane rahapesule. Rohepesu all mõistetakse tegelikult keskkonnavaenuliku toote või teenuse esitamist “rohelisema” e ökoloogilisemana, kui see on, varjates liialdades toote või teenuse tegelikke omadusi. See on üks jätkusuutlikkuse varjupooli, mis ettevõtluses toimuda võib. Vahel ka teadmatusest, kuid tihti pahatahtlikult.

Offsetting on üks jätkusuutlikkuse tagamiseks mõeldud tegevus. See tähendab süsihappegaasi tekitatava kahju vähendamist selliste tegevustega, mis vähendavad süsihappegaasi õhust (nt puude istutamine, tuulepargi rajamine jne). Tegevus, mille eest vastutab ettevõte, aga läbi viivad ikkagi üksikisikud. 

Süsiniku püüdmisega tegeletakse vahel suurtes tehastes, kui püütakse süsihappegaas tekkeallika juures kohe kinni ja suunatakse maa alla. Eestis ei ole seda esineja teada rakendatud.

Huvitavaim väljavõte – jätkusuutliku arengu tagamiseks on oluline tagada inimeste omavaheline võrdsus, luua koostöökokkuleppeid riikide, organisatsioonide ja inimeste vahel ja pöörata tähelepanu toitumise ning hariduse kvaliteedile. Jätkusuutlikkus ei ole ainult majanduses ja keskkonnas vaid ka inimeste vahel ja seas.

Projektid, mida toetada, et luua jätkusuutlikumat maailma: https://www.goldstandard.org/

Rahalise toetuse jaoks: https://www.cooleffect.org/

Jälgi meie Rohelise ja hoolivama maailma liikumise infot siit.

Blogipostituse kirjutas: Liis Järvamägi

15.03.2021

Ärinaise imago ehk hea stiil teeb naisest ärinaise!

EENA Narva klubi on vaid aastase tegutsemisaja jooksul jõudsalt kasvanud – kuus uut naist on liitunud klubiga ja kokku on klubis juba 15 ettevõtlikku naist. Nagu kõikides EENA klubides tavaks saanud, korraldab iga uus liikmekandidaat ka oma ürituse.

Seekord, enne naistepäeva, ootas meid taas põnev ettevõtmine – professionaalse imagolooja Viktoria Kim`i seminar. Narva klubi kandidaatliige Tatiana Guseva kutsus oma välimusest ja stiilist huvitatud naised 3. märtsil veebiüritusele.

Tatiana töötab Baltimaade vanima keeltekooli „LIKOOL Keeltekool“ juhina. Ta õpetab inglise keelt ja on teinud seda juba viimased 20 aastat. Tatiana eestveetavas keeltekoolis kasutatakse kaasaegseid võõrkeelte õpetamise metoodikaid, esikohale on seatud õppekvaliteet ja õppijate edusammud.

Tatiana sõnul on COVID-19 pandeemia pannud neid otsima õppetöö nutikaid lahendusi ja uusi koostöövorme; on loodud uued ainulaadsed programmid lastele ja noortele. Kool ulatas abikäe ka täiskasvanutele – karjäärinõustamisega aidatakse inimestel jõuda oma unistuseni ja saada ka suuremat sissetulekut.

Meie keeleekspert Tatiana on kindel, et keeleoskus on kahtlemata aken maailma, tänapäeval on keeleteoskus hädavajalik. EENA Narva klubisse kuulumine tähendab Tatiana jaoks uusi tutvusi, uusi projekte ja uusi võimalusi ning pakub tuge ärimaailmas oma teed otsivatele naistele.

Ja nüüd ka meie kandidaatliikme Tatiana korraldatud uhkest kingitusest Narva naistele! Selleks oli Moskvast pärit imagolooja Viktoria Kim`i stiilse ärinaise meistriklass. Viktoria on moe- ja stiili ekspert, kelle klientideks on ärimaailma esindajad.

Meie ettevõtlikud naised Narvas soovivad käia ajaga kaasas ning olla nooruslikud, kaunid ja stiilsed. Selle taga on kahtlemata oskus näha oma tugevusi, näidata oma ametialaseid oskusi ning osata jätta endast kui isiksusest mõjuv mulje. Meistriklassi läbiviija Viktoria Kim`i kinnitusel teevad iga naise edukaks enesekindlusega täiendatud naiselik välimus, stiilsed rõivad ja ehted, hoolitsetud käed ja õigesti valitud parfüümid.

Tekst: Irina Bahramova – EENA Narva klubi, toimetas Mare Timian – EENA Tallinna klubi.

10.03.2021

Juhan Liiv on öelnud “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”. EENA ajalugu on rikkalik, olles väärikas osa ka Eesti riigi loost ja arengutest. EENA ettevõtlikud naised on asunud 30. sünnipäeva ette valmistama: ühingu ajalugu üle vaatama, süstematiseerima, arhiivi koostama ja materjale digiteerima.

Alustame artiklite sarjaga “Reportaaž arhiveerijate töömaalt EENA 30. juubeli eel”. Sarja aitavad luua EENA pikaaegsed liikmed. Esimese loo jutustaja on särav ja tegus Virve Poom, kes sai EENA liikmeks paar aastat peale ühingu asutamist.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioonil – EENA – on 2022. aasta sügisel täitumas väärikas sünnipäev – 30.aastat EENA lugu ja ajalugu. EENA ettevõtlikud naised on läbi 30 aasta olnud aktiivsed algatajad, uute võimaluste loojad ja eestkõnelejad.

EENA pressiesindajad. Esimene pressiesindaja aastast 1992 oli Malle Lind. Ta tegi seda tööd ka hiljem, 2000-ndate aastate alguses. Pikka aega oli EENA pressiesindaja ka Hille Karm (vt vasakul keskmine foto), tema juures on hoiul mahukas osa EENA arhiivist: ühingu koosolekute protokollid ja fotod, reklaamtrükised, ürituste kutsed, kaardid, ümbrikud jm tookordne sümboolika.

Mul endalgi pikaaegse EENA liikmena on olnud väga huvitav tutvuda näiteks EENA klubide ja liikmete nimekirjadega (1990ndad) koos andmetega nagu liikme nimi, töökoht, kodune ja töötelefon. Meie tänastele liikmete võiks olla vägagi huvitav teada, kuidas tookord töötas meie nö helistamise kett – see oli ju praegusest väga erinev. EENA päris esimestel aastatel ei olnud Internet veel levinud ja me ei saanud näiteks saata e-kirju nagu juba mõned aastad hiljem. Tookord olime end jaganud gruppidesse: kes kellele helistas ja teatas, millal ja kus järgmine kord kokku saame, millest räägime või mida teeme või kellele järgmiseks külla lähme.

EENA arhiivi on tallel hoidnud Hille Karm, Karin Juhat ja Lee Murrand. EENA-l oli mitu aastat oma kontor Tatari tänaval, kus perenaine Eha Pajumets hoidis korras EENA paberimajandust ja oli infovahetuse peamine koordineerija (vt vasakul alumine foto). Küllap on veel palju materjali ka EENA presidentidel ja klubide presidentidel, mida nad ise on säilitanud.

EENA pikaaegsel liikmel Lee Murrandil on palju fotomaterjali, mida on kasutatud EENA raamatutes. EENA ajaloost on seni ilmunud kaks raamatut, esimese koostas Hille Karm EENA 20. aasapäevaks ja teise koostas Riina Piigli EENA 25. aastapäevaks.

BPW Euroopa kongress toimus 2000.aastal Tallinnas. Kongressi korraldasid tookord EENA naised ja meil on alles ka sellest kongressist videosalvestus. EENA oli olnud vaid 8 aastat ülemaailmse organisatsiooni BPW International liige, kui Eestile usaldati sellise mastaabiga rahvusvahelise kongressi ettevalmistamine ja läbiviimine. Huvitav oleks taas vaadata videosalvestust sellest kongressist, kus osales tookord enam kui 400 naist üle maailma.

EENA klubide ajalugu, inimesed ja lood. Loodan, et ka EENA klubide ajaloost saame kokku koguda faktid ja aegade tagused lood. EENA Tallinna klubi liige ja pikaaegne varasem klubi president Anu Viks on kogunud kokku ja üle andnud olulisemad ühingu protokollid, nimekirjad ja kirjavahetuse tähtsamate ürituste korraldamisest aastatel 2010 -2020. EENA Tallinna klubi ajalugu on asunud hoolega uurima klubi pikaaegne liige Anne Lindma. Anne suhtleb EENA liikmetega ja kuulab ka nende meenutusi, sest palju mälestusi ja lugusid on tallel inimeste mälusoppides.

EENA Narva klubi Ljubov Fomina eestvedamisel on klubi ajalugu juba kirja pannud ja kogutakse lugusid. Narva klubi on eriline selle poolest, et klubil on olnud nii öelda kaks tulemist. EENA Narva klubi loodi esimest korda 26.novembril 1997. Klubi tegutses kuni 2004. aastani. Teist korda loodi EENA Narva klubi 2019. aastal ja klubi president on Ljubov
Fomina.

Digiteerime EENA materjalid. Soovime, et võimalikult palju EENA infost ja fotodest saaks ka digiteeritud, et tagada materjalide säilimine ning nii saame EENA lugusid taas esitleda ja edasi jutustada kaasaegsel moel. Osad EENA fotoalbumid võttis digiteerida EENA liige Anu Veermäe-Kaldra, ta alustas selle tööga 2020. aasta lõpus.

Koostöö, kohtumised, lugude rääkimised ja ajaloo meenutused. EENA Tallinna klubi ajalukku tagasivaatamiseks kohtusid hiljuti Anne Lindma, Malle Lind ja Virve Poom (vt vasakul ülemine foto). Sirje Küttis, kes oli EENA president kongressi korraldamise ajal 2000.a, on lubanud lähiajal taas kohtuda EENA naistega, et ühiselt meenutada Tallinnas toimunud BPW Euroopa kongressi.

Tahan väga tänada kõiki omaaegseid EENA pressiesindajaid ja arhiivihoidjaid – Hille Karm, Malle Lind, Karin Juhat ja teised. Soovin jõudu kõikide EENA klubide ajaloo „jäljeküttdele“ oma klubide ajaloo arhiveerimisel ja jäädvustamisel!

Fotod: 1) paremal ülal: Karin Juhat (EENA asutajaliige) annab fotoalbumid ja kaustad digiteerimiseks üle Anu Veermäe-Kaldrale; 2) paremal all: Virve Poom ja Anu Veermäe-Kaldra

Tekst: Virve Poom – Tallinna klubi liige ja Mare Timian – Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

21.02.2021, Tallinn

Anu Raud: Järjepidevus või edasi kestmine on nii oluline.

Anu Raud on Eesti tekstiilikunstnik, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor, alates 2016 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.

2019. aastal valis EENA – Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon Anu Raua Aastate naiseks 2019. Tiitli “Aastate naine” annab EENA välja naisele, kes on tubli äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal, kes on ettevõtja või ametinaine. Ta on Eesti Vabariigi kodanik, ühiskonnaelu aktiivne mõjutaja ning on kogu oma elu jooksul korda saatnud midagi eriti tähelepanuväärset.

Anu Rauast on valminud äsja imeline portreefilm “Pärand. Anu Raud” (2021). Kunstnik Anu Raud mõtiskleb filmis inimese juurtest ja latvadest, unistustest ning vajadusest midagi endast maha jätta, hävimatutest väärtustest ja väikeste asjade võlust.

♥ Räägitakse, et Euroopas on juurteta elu kriis. Ja nii ma siis arvangi, et see juurteta elu kriis on see, et sa lähed ühelt maalt teise, kus aga elu kergem või parem on. Ja siis, kui sul on rohkem raha, sa ostad suurema korteri, kui on vähem raha, lähed väiksemasse korterisse. Su all elavad inimesed ja peal elavad inimesed, su kõrval elavad ja igal pool su ümber elavad inimesed. See ongi see juurteta elu. Järjepidevus või edasi kestmine on nii oluline. Et oleks olemas aga võtta inimesed, kes on pühendunud, kes viitsivad, saavad, oskavad ja ei lase seda Eestimaad käest ära. Väga lihtne on käest ära lasta, kui kõik lihtsalt jooksevad ära, siis ongi käest ära.

♥ Mobiilindus ja Internetid ja …seda ma küll täiesti kardan. Et kui ma näen, kuidas inimesed enam ei näe seda, kes ta kõrval istub ja ei vaata enam loodust ja ei pane tähele hiirekõrvu ja… kõik libistavad nimetissõrmega oma telefone. See ajab mul hirmu nahka.

♥ Olen rõõmus võimaluse eest elada maal ja elada talus, sest minu silmis on talu eestlase vääriselupaik. Kuna see mulle endale nii palju pakub, püüan maal olemise võimalust pakkuda ka oma õpilastele ja üleüldse loomerahvale. Esivanemate pärand, maad ja metsad, loodus ja loomad – selle kõige keskel luua ja vaipu kududa on imeline.

ETV näitas filmi 21.02.2021 ja see on järelvaadatav ERR Jupiteris https://jupiter.err.ee/1608098443/parand-anu-raud

Teksti koostas Mare Timian, EENA Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht (allikad EENA koduleht, Anu Raua portreefilm ja elu.ohtuleht.ee)

22.02.2021

EENA Tallinna klubi huvitiimi särtsakad naised tähistasid sellel aastal vastlapäeva Vabaõhumuuseumis Tallinnas.

Vabaõhumuuseumi külastatakse tavaliselt ikka rohkem kevadel, suvel ja sügisel, kuid meie tõdesime nüüd, sinna tasub minna ka talvel.

Selle talve kõige külmemal päeval, 18. veebruaril, külastasid huvitiimi ettevõtlikud naised Vabaõhumuuseumi Tallinnas. Muuseumi külastuse päeval oli väljas imeliselt kaunis päikseline ja krõbe talveilm, jalutasime ja nautisime kaunist talvist loodust ja vabaõhumuuseumi lumist metsa.

Vabaõhumuuseumi külastus on kui ajarännak minevikku, suur küla Tallinna linnas, kus hooned pärinevad eelmisest sajandist. See eriline muuseum rajati juba 19957. aastal, et kaitsta ja säilitada Eesti maa-arhitektuuri.

Vabaõhumuuseumi külastuse kõige vahvam osa oli aga särtsakas sõit hobusaaniga. Kena hobune Elbrus koos kutsariga tegi meile pooletunnise saanisõidu muuseumi kaunil territooriumil ja metsaradadel. Tänavusel lumerohkel talvel on hobusaaniga sõit muuseumis väga populaarne ja nõutud, eriti vastlapäeva eel ja vastlapäeva nädalal.

Saanisõidu ajal jagas kutsar meile infot muuseumi tegemistest, vastas meie küsimustele ja saime rohkem teada ka näiteks teeäärsetest ehitistest ja hoonetest. Saanisõidu ajal nautisime vaikust ja rahu, saani kriginat, lumekrõbinat, tee äärde jäävaid lumiseid metsi ja imetlesime lumevaiba alla mattunud talusid. Nägime hobusaaniga sõites teeveerel ka metskitsi. Aga mõnel saanisõitjal näpistas külm pisut ka varbaid.

Kaunil päikselisel ja krõbedal talvepäeval tehtud matk vabaõhu muuseumisse oli mõnus ja meeldejääv, sest mõned meist polnud üldse hobusaaniga sõitnud või polnud juba aastaid-aastaid hobusaaniga talvel sõitnud.

Jõudsime sisse astuda ja head-paremat maitsta ka Vabaõhumuuseumis Kolu kõrtsis.

Täname muuseumi külastusel ja saanisõidul osalenud huvitiimi kaaslasi.

Teksti kirjutas Tallinna klubi liige, huvitiimi koordinaator Anne Lindma ja toimetas Mare Timian, Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht.

Fotod: Tallinna klubi liikmed Karin Juhat ja Virve Poom.

Ettevõtlusklubi käis giidiga Tallinna vanalinnas kummitusi ja legende uurimas

Üks korralik pakane EENA Ettevõtlusklubi naisi ei kohuta ning vaatamata krõbedale talveilmale võtsime 8. veebruaril meie igakuise kokkusaamise raames üheskoos ette jalutuskäigu Tallinna vanalinnas.

Jalutuskäik polnud meil plaanis mitte lihtsalt vanalinnas uitamiseks, vaid ka selleks, et tutvuda Tallinna kummituste ja legendidega. Tallinn Traveller Tour ning tema rõõmsameelne giid Mirjam viisid osalejad ajas sajandeid tagasi.

Kui keegi peaks nüüd küsima, miks oli Timuka elu nii üksildane, kus korraldas Saatan oma pulmapeo või miks on tähtis Nõelasilma tänav, siis neile ja nii mõnelegi teisele küsimusele oskame nüüd ka vastuse anda.

Jalutuskäigu järel tutvusime ja ajasime juttu meie klubi uue kandidaatliikme Mai-Liisiga ning ühtlasi soojendasime end ja nautisime koos mõnusaid jooke-suupisteid hubases Chocolala kohvikus.

Tekst: Anneli ja Triin
Fotod: Tuuli ja Triin

Kliimamuutus ja looduskeskkonna hävimine mõjutavad meid kõiki. Kuidas me siia jõudnud oleme, kuhu on maailm liikumas ning millised on meie võimalused olukorda parandada või muutustega kohaneda? Tartu Ülikooli kaasprofessor Aveliina Helm kõneleb globaalsete muutuste mõjust Eesti elule, looduskeskkonnale ja inimestele.

Kui oled loengu läbi vaadanud siis palun anna  omapoolne tagasiside alloleval lingil:
https://forms.gle/6cTL4ewN7hrE1jck9

Mis järgmiseks?

4. märtsil 2021 räägib AS Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl teemal “Säästev ja kestlik areng- mis? miks? kuidas?”
Sarja teine loeng keskendub jätkusuutliku ehk kestliku arengu tausta ja sisu avamisele. Räägime kuidas oma tegevuse mõju hinnata nii ettevõtluse kui ka argielu seisukohast ning kuidas sellele strateegiliselt läheneda. Vastame küsimustele: mis on süsinikujalajälg, selle mõõtmine ning süsinikheite tasakaalustamine ehk offsettimine. Mõtiskleme kliimariskide üle ning räägime, miks on oluline sellele juba praegu tähelepanu pöörata.
Tule ise ja jaga infot ka kaasteelistega!

Registreeru kohe https://bpw-estonia.ee/event/erika-pihl-vebinar-saastev-ja-kestlik-areng-mis-miks-kuidas/

Mis on algatus “Roheline ja hooliv maailm”?

EENA Tallinna klubi eestvedamisel on sündinud üleeuroopaline algatus “Roheline ja hooliv maailm”.
Kuidas teha tänases maailmas häid valikuid? Kuidas hoolida iseendast ja meid ümbritsevast keskkonnast? Kuidas pidepunkti mitte kaotada? Kuidas naistena aidata kaasa jätkusuutliku keskkonna loomisele?  Kuidas luua muutust ühiskonna väärtushinnangutele? Kuidas luua ja toetada rohelist ettevõtlust?
Pakume info virrvarris paremate valikute tegemiseks loenguid ja ettevõtete külastusi kaasaegsele naisele, kes soovib võtta vastutuse lisaks enda ja oma pere heaolule ka meie koduplaneedi Maa hea käekäigu eest.
Lisaks loengutele ja ettevõtete külastustele  kutsume kõiki teotahtelisi ja ettevõtlikke naisi liituma edutiimidega, et kujundada oma ettevõtte kestlikku toimimist. Julgustame naisi suuremat vastutust võtma ja oma juhivõimeid arendama. Innustame, julgustame ja juhendame edutiime sel teel kogenud mentorite abiga.

Soovid järgmistest tegemistest lisainfot või lausa kaasa lüüa?

Palun täida liitumise vorm siin

Ettevõtlik ja otsusekindel naine on see, kes viib ellu vajalikud muudatused iseenda elus ja oma organisatsioonis läbi mille saavutame ühise eesmärgi – jätkusuutlik roheline maailm meile endile ja tulevastele põlvkondadele.

Üleeuroopalise liikumisega oleme loonud rahvusvahelise naiste võrgustiku, kus üheskoos jagada teadmisi ning luua jätkusuutlikke lahendusiLoe lisaks siit.

 Pärnu ettevõtlikud tegid tutvust targa küttetehnoloogiaga

Aastaajale kohastel, külmast krõbedatel talveõhtutel tahaks lasta endale kohe mõnusalt pehmeid soojapaisid teha. Ja kus mujal neid siis veel põnevamal ja uudsemal moel teha saakski, kui mitte Redwell Eesti kontoris. Sestap seadsime EENA Pärnu klubi naisperega sammud klubikaaslase Külli Pärnus tegutsevasse kontorisse, mis on ühtlasi ka showroom, kus neid kütkestavaid küttelahendusi katsuda ja kaeda saab.

Alustuseks demonstreeris Külli veenvalt seda, et temas peituvatel oskustel, tegutsemisvõimel ja –tahtel pole piire, sest mingi ime läbi oli tõsise tööpäeva lõpuks meid tervitamas tõeliselt maitsev ja külluslik lauake hea ning paremaga. See oli nagu ootamatu sattumine 24.veebruari puhuks peetavale vastuvõtule, kus serveeritud kokanduslikud šedöövrid sobisid küll sedavõrd hästi, et pähe supsas mõttealge, et tahaks end igapäevaselt hakata siit Külli kontorist läbi sõidutama, kui pikk ja väsitav tööpäev seljataga.  Tõepoolest oli oht, et sõrmedki saavad söömaroaks, kuna see kõik oli niivõrd sõrmilimpsimapanevalt suupärane.

Külli kohta võiks tõesti öelda, et kokk-kondiiter-keevitaja. Ja seda ikka kõige paremas mõttes, sest see südikas farmatseudihariduse ja pikaaegse töökogemusega, ettevõtlus ja projektijuhtimise tudeng, kes on muuhulgas suurepärane kokk ning võõrustaja, jõudis 2016. aastal koos kaasaga asutada Redwell Eesti rakukese, mis on tänaseks päevaks koduseinte vahelt oma kontoriruumidessegi kolinud. Põrandast laeni, nagu ütleb nende ärinimi, vihjab sellele, et need tõhusad ja targad infrapunaküttekehad sobivad soojatootmiseks paigaldada nii põrandale, seintele, kui ka lakke. Austrias loodud Redwelli brändi tootevalik on tõeliselt mitmekülgne, pakkudes lahendusi igale maitsele.

Kui minu lapsepõlvekodus tähendas kütmine pigem tüütut ja raskemapoolset tegevust, sest söekatel, määriv katlakamber ning sõnakuulmatu süsi ise, mis labidalt pidevalt maha pudenes, ei olnud midagi šikki ega peent, naiselikust liigutusest rääkimata. Ometi oli see kütmiserõõm meil sageli just naisperele osaks saav tegevus. Tol ammusel ajal ei osanud taolistest funktsionaalsetest ja soovi korral ka dekoratiivsetest küttelahendustest unistadagi. Meie siin vähemasti mitte, küll aga mõistis neist unistada ja neid välja mõelda üks Austria härra, kes esimesi prototüüpe oma kodu garaažis leiutas ja valmis tegi. Meie külaliskamp tunnistas nähtud tootelahendused igatahes innovaatilisteks ja küllap mõtlesime kõik neile sobivaile kohtadele, kuhu oma kodudes neid kütteelemendiga peegleid, laevalgusteid või endale meelepärase disainiga seinapilte paigaldada passiks. Igal juhul soovime Redwell Eestile pikka iga ning Küllile jätkuvalt innukust ja oskusi ära tunda ning realiseerida kõiki oma ettevõtet arendavaid võimalusi.

No ja kui üks tegus naishing on ikkagi sedavõrd osav ja ettevõtliku meelelaadiga, siis miks mitte värvata teda ka juba klubi juhatusse  Mõeldud – tehtud. See otsus sündis üksmeelselt siiski juba enne seda, kui Külli kõigi oma põnevate tegemiste osas meid valgustada jõudis.

Tekst: Inger Lilles-Nestor

NAISED VESTLUSAKNAL on Tallina Klubi naiste algatatud uus formaat, kus mõnusas vestluses hoiame õlatunnet, jagame uudiseid ja lugusid, mõtteid ja ideid.

Omavaheline suhtlus on eriti oluline ajal, mil silmast-silma suhtlust on vähe, paljud teevad kaugtööd ja päris kohtumised suuremale ringile on piiratud. Tule vestlusaknale oma lemmik kohvikruusi või teetassiga ja teeme olemise mõnusaks!

Esimene virtuaalne NAISED VESTLUSAKNAL sai teoks 28. jaanuari õhtul. Martiina tegi meile kokkuvõtte EENA Tallinna klubi liikmete küsitlusest ja rääkisime oma klubi üritustest, mis on tulemas lähikuudel.

Siiri rääkis EENA roheprojekti “Roheline ja hooliv maailm” arengutest nii rahvusvahelises ulatuses kui ka EENA enda algatustest – tegevused hoogsalt käima läinud, tiimid on koos, kogutakse ideid ja tehakse plaane.

EENA alustab e-seminaride sarjaga, kus selgitame inimestele igapäevaste tarbimisvalikute olulisust ja tagamaid, kõneleme valehäbita ja ausalt kriitilistel päevakajalistel keskkonnateemadel nagu rohepesu, Eesti mets, kliimamuutused ja süsinikujalajälg, mille igaüks meist planeedile jätab. Algatuse raames plaanime ka roheettevõtete külastusi kohe, kui olud lubavad.

11.02 toimub esimene vebinar, kus kõneleb Aveliina Helm – bioloogiaprofessor ja Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esinaine globaalsete muutuste mõjust Eesti elule, looduskeskkonnale ja inimestele.

Reet Laja, EENA asutajaliige, rääkis Valgevene naiste abistamiseks läbiviidud Eesti-Valgevene projektist eelmisel aastal. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) tegi arengukoostöö ümarlauale ettepaneku teha taastumisprogrammi Valgevene naistele, keda nende enda riigi võimud represseerivad. Eesti riigi ja välisministeeriumi koostöös toodi 15 valgevenelannat Pärnusse taastuma ja puhkama.

Anne Lindma, Tallinna Klubi Huvitiimi koordineerija, rääkis EENA ajaloost: klubide loomisest ja presidentidest läbi aegade seoses EENA 30. sünnipäeva ettevalmistustega 2022.aasta sügisel.

Naised Vestlusaknal toimub kord kuus, igakordsete uute uudiste, lugude ja teemadega. Aitäh kõigile korraldajatele ja osalejatele! Kohtume taas kuu aja pärast.

Tekst: Mare Timian, Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht

Mis teeb inimese meie jaoks normaalseks ja mis ebameeldivaks?

Tartu EENA naised pidasid aasta esimest (online)koolitust uue liikme Ülle Järv’e Loovstuudios Aparaaditehases. Seda selleks, et vaadata enda sisse ning ümber. Oleme ju ammu taibanud, et teised ei ole samasugused nagu meie. Samas osade inimestega on väga meeldiv suhelda – on tunne nagu oleks juba ammused tuttavad kuigi nähakse alles esimest korda. Samas teistega loed minuteid, et saaks juba lahkuda ja jutt kohe üldse ei suju. Mis neid inimesi eristab ja kas tõesti ongi osad inimesed meeldivad ja teised ebameeldivad?

Meile andis vastuseid koolitaja ja konsultant Kaido Kubri, kes on rahvusvaheliselt sertifitseeritud Thomas Internationali Thomas-meetodi (DISC) kasutaja. Kaido sõnul oli tal endal juba kooliajal jube raske aru saada, miks osade inimestega on lihtne suhelda ja teised nagu nimme ajaksid närvi ja on väga arusaamatud.

Seega on ta ise isiksusetüüpide maailma palju uurinud ja nüüdseks pikalt juba koolitanud ja ka teistel inimestel teistest ja endast paremini aru saada aidanud DISC-meetodil isiksusetüüpide tundma õppimise läbi.

Mis ketas see siis selline on? D, I, S ja C tähistavad nelja isikusetüüpide suunda. D ja I nendest on ennast kehtestavad ja kiire tempoga ning S ja C pigem kohanduva ja rahuliku tempoga. Samas saab neid suundi vaadelda ka iseloomu järgi, kus D ja C on asjaliku loomuga (pigem eesmärkidele orienteeritud) ning I ja S sõbralikud (inimestele suunatud).

Kaido sõnul ei ole keegi puhtalt üht või teist tüüpi vaid alati segu nendest ja me liigume pidevalt nende nelja vahel ka olenevalt olukorrast. Kas oled tundud, et oled erinev töökeskkonnas ja kodus? Nii ongi, et põhilised isiksuseomadused on sul alati samad (muutuvad elu jooksul küll, aga vähe), kuid erinevates seltskondades võtad erinevaid hoiakuid. Nii on ka teistega suheldes. Kui kohtuda uute inimestega, on hea natuke aega võtta, et rahulikult teist inimest kuulata ja vaadelda, et aru saada, mis tüüpi ta tol hetkel tundub ning siis osata ise olla kannatlik (või just mitte liiga palju infoga ära väsitada). Nii on suhtlus meeldivam ja mõlemal tuju pärast kohtumist parem.

Meie EENA naistega oleme seda meelt, et eneseareng on oluline ja kõige paremini saab seda neilt, kes ise on midagi väga hästi ära õppinud. Seega oleme tänulikud Kaidole, kes meile oma kogutud teadmisi jagama tuli, mõned praktilised ülesanded läbi aitas viia ning ka materjale koju andis.

Sellega sai Tartu klubi 2021 aasta hooaeg avatud.

Kaido tegemistega saab tutvuda https://www.eludisainer.com/

Aitäh Kaido ja aitäh, osalejad!

Tekst: Liis Järvamägi
Pildid: Triinu Sirge

Digikoristuspäev 2021: Ettevõtlikud naised kutsuvad digiprügi eemaldama.

Reedel, 29. jaanuaril 2021 on üle-eestiline digikoristuspäev. Ettevõtlikud naised on rohelised ja kutsuvad digiprügi eemaldama, sest põhjuseid selleks on vähemalt kaks!

Esiteks muudame digikoristades oma seadmed kiiremaks ja saame juurde salvestusruumi. Teiseks vähendame seisva digiprügi kustutamisel otseselt CO2-jalajälge ehk anname panuse keskkonnahoidu.

Siin on mõned soovitused.

1. Korrasta Desktop.

2. Vaata üle Downloadsi kausta failid ja tühjenda prügikast.

3. Paiguta failid pilve (nt Google Drive, Microsoft Onedrive, Dropbox).

4. Tee failidest varukoopiad, kasutades pilveteenust, välist kõvaketast või mälupulka.

5. Vaata üle arvutis või nutiseadmes olevad programmid ja kustuta mittevajalikud.

6. Määra oma seadmele parool, kui sa ei ole seda veel teinud.

7. Tühjenda veebilehitsejas vahemälu ja küpsisefailid.

8. Kustuta veebikeskkondadesse loodud kontod, mida sa enam ei kasuta.

9. Loobu postkasti tulevast reklaamist ja pakkumistest – kliki reklaami juures “unsubscribe” või “loobu tellimusest”.

10. Lülita seade välja ja puhasta see füüsilisest mustusest pehme ja õrnalt niisutatud lapiga.

Täpsemad juhised leiab Digitargast.

Neljapäeval, 28. jaanuaril toimub sel teemal ka hariv veebiseminar „Digiprügist vabanemine kui nurjatud probleemi lahendamine ettevõttes“. Registreeru tasuta seminarile .

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) lükkab hoo sisse Tallinna klubi eestvedamisel sündinud rahvusvahelisele liikumisele “Roheline ja hooliv maailm”. Selgitame inimestele igapäevaste tarbimisvalikute olulisust ja tagamaid, kõneleme valehäbita ja ausalt intrigeerivatel päevakajalistel keskkonnateemadel nagu rohepesu, Eesti mets, kliimamuutused ja süsinikujalajälg, mille igaüks meist koduplaneedile jätab. Programmi raames tutvustatakse põnevaid teemasid esmalt veebinaride kaudu, hiljem, kui koroonaviiruse levik võimaldab, on plaanis ka erinevate roheettevõtete külastused.

Südatalvise jaapani aia budistlik rahu ja põhjamaine lumeime

Tallinnas Kadrioru pargis asub kaunis ja põhjamaa kulutuuris eriline jaapani aed. Aed on rajatud ümber Kirdetiigi, mis jääb pargi Oru tänava poolsesse külge.

EENA ettevõtlikud naised külastasid kaunist jaapani aeda südatalvel, kui aed on linnarahvale suletud. Giidiga ekskursioonid on aga võimalikud ja sellel imeliselt lumisel jaanuarikuisel talvepäeval me jaapani aias koos Kadrioru pargi giid Elle Pentiga selle väga erilise ringkäigu tegimegi.

Kadriorgu rajati autentset jaapani aeda pea seitse aastat, aed valmis lõplikult 2018.aastal. Töid juhatas jaapanlasest aiakujundaja Masao Sone, kes on tunnustatud nii Jaapanis kui Euroopas.

Aia loomisel on lähtutud jaapani aia filosoofiast, kus kesksel kohal on elu ringkäik ja looduse väljendusrikkus. Jaapani aia loomisel kasutatakse kolme olulist elementi: kivi, mis moodustab maastiku struktuuri; vesi, mis esindab elujõudu; ja taimed, mis annavad värvi ja loovad muutusi kogu aasta vältel. Jaapani aed on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude.

Jaapani aias on inimene iseendaga, aias ei spordita, ei sõideta jalgrattaga ega jalutata lemmikloomi. Aed on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude. Kulgemine, mõtisklus, loodusesse süüvimine on tegevused, mis ei vaja aias pinke. Samuti puuduvad jaapani aias valgustid.

Jaapani aed rajati Kadrioru parki mitmel põhjusel: Kirdetiik ja pargi kaugeim osa vajasid korrastamist ning samas oli vaja midagi erilist, et jalutajaid juhatada liikuma kogu pargi ulatuses. Sooviti luua tõelist jaapani aeda, mitte vaid aeda jaapani aia ainetel. Seetõttu oli aia kujundaja jaapanlane.

Jaapani aias on igal aastaajal oma imelised pilgupüüdjad: kevadel õitsevad kirsid, suve hakul rododendronid, suvel iirised ja võhumõõgad, sügisel võluvad vahtrate värvilised lehed.

Südamest tänu meie Virvele selle imelise võimaluse ja ettevõtmise eest! Aitäh särtsakale giidile Ellele jaapani aia ja Kadrioru ringkäigu ning lugude eest.

Artikli kirjutas ja pildid tegi Mare Timian, EENA Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht.

17.01.2021

Ettevõtlikud naised innustavad kõndima.

Alanud aasta 2021 on ettevõtlikele naistele uute ideede ja ettevõtmiste aasta ning juba on sündinud esimesed vahvad algatused.

EENA Tallinna klubi liikmed, Siiri Tiivits-Puttonen ja Mare Timian, kes armastavad aktiivset elu ja looduses liikumist, lõid ühiselt Facebooki avaliku grupi – Kõndijate Klubi.

“Innustame, julgustame ja inspireerime üksteist! Jagame siin grupis ühiselt mõnusaid mõtteid liikumiseks ja looduses kolamiseks, seame eesmärke ja utsitame üksteist, tähistame saavutusi ja vaatame, kuhu selle ühise vägeva energiaga koos kulgeme,” jagab Mare grupi ideed.

Kõndijate Klubi idee sai alguse Mare postitusest oma Facebooki seinal, kus ta võttis kokku oma 2020. aasta kõndimise tulemuse – 2222 km, mis kõnetas ka Siirit. Küsides Marelt, kas selline klubi on juba olemas, saigi Kõndijate Klubi Facebooki grupina sealsamas ka kohe loodud.

Kõndijate Klubi algatus on osutunud väga õigeaegseks ja populaarseks: vähem kui paari nädalaga on klubiga liitunud üle 200 kõndija üle Eesti, aga ka juba Soomest ja Poolast.

Kui sulle meeldib kõndida, nautida loodust ja avastada uusi paiku, siis oled sinagi väga oodatud liituma klubiga! Leiad meid Kõndijate Klubi grupist.

Head EENA naised!

23. detsember 2020

Sel aastal tuli kevad maailmas teisiti. Ka EENA tegemistes pidime tegema muudatusi: töö ei jäänud seisma, vaid asusime tegutsema uutes oludes. Usun, et just keerulistel aegadel on tugeva organisatsiooni toetusest, klubiliikme abikäest  ja oma lähemast naiskonnast palju abi. Olen kindel, et ebakindlal ja raskel ajal oleme märganud üksteist rohkem.

EENA on osa suurest  ja auväärse eaga organisatsioonist.  Selle aasta augustis tähistasime ülemaailmse küünlatseremooniaga organisatsiooni 90. sünnipäeva.

Meie tunnuslause on jätkuvalt! Julgustame, innustame ja inspireerime naisi ettevõtlikkusele.

Meie organisatsioon on väga mitmekesine, meie organisatsioon ühendab endas ärinaisi -ja ettevõtjaid kõikidelt elualadelt. Meie hulgas on täna organisatsiooni asutajaliikmed, samas on jõudsalt kasvanud meie noorte organisatsioon. Kahe aasta jooksul on loodud kaks klubi -Tallinnas Äriklubi ja Narvas EENA piirkondlik klubi.

Tänan kõiki organisatsiooni liikmeid ja suure juhatuse liikmeid tegusa aasta eest!

Tänan kõiki presidente, olete oma klubisid juhtinud hinge ja energiaga!

Tallinna klubi – Siiri Puttonen ja Merike Paasalu,
Võru klubi – Kati Lõhmus,
Tartu klubi – Triinu Sirge,

Rannamõisa klubi – Inge Strahov,
Äriklubi – Signe Ventsel,
Ettevõtlusklubi – Külli Meister,
Pärnu klubi – Kadrin Kärner,
Narva klubi – Ljubov Fomina.

Tänan kommunikatsiooni tiimi, kes on teinud EENAst selge kommunikatsiooniga ja inspireeriva kuvandiga organisatsiooni! Meie arutelud on ehedad ja naised väljendavad oma seisukohti sõnakalt.

Tänan eelmisi presidente Anu Viksi ja Riina Piiglit nõuannete eest ja jätkuva panuse eest organisatsiooni igapäevasesse arengusse!

Oleme esimese rea naised!

 Minu kolm kolm soovi meile aastaks 2021:

• Toetame üksteist oma klubides
• Tunneme huvi teise klubide tegemiste vastu
• Omame arvamust ja võtame sõna ühiskonnas

Ester Eomois

EENA president 2020-2022

EENA Narva klubi naiste esimene eena-aasta oli särtsakas ja tegus.

Vaatamata uuele koroonaviiruse puhangule ja Ida-Virumaal kehtestatud piirangutele on EENA Narva klubi ettevõtlikud naised jätkuvalt tegusad: naised osalevad ühiskondlikus elus ning on tulnud välja ka uute ideede ja algatustega.

Rahvusvahelisel naisettevõtluse päeval 19.novembril külastasid Narva klubi ettevõtlikud naised Narva Keskraamatukogus avatud kahte näitust. Rändnäitus “Kodukoha kompass” pakus külastajatele võimaluse hinnata Narva avaliku ruumi kvaliteeti ning kaasa rääkida elukeskkonna edendamise arengutes.

Näitus koosneb kaheksast teemast, mis aitab linnadel liikuda hea paiga loomise suunas. Lisaks on näitusega kaasas praktiline kompassketas (originaalis Place Standard. How Good Is Our Place). See on auhinnatud, vabavaraline metoodika, mis annab kohalikele lihtsa raamistiku oma kodukoha avaliku ruumi kvaliteedi hindamiseks ja ruumiteemaliste arutelude pidamiseks. Vaata ka eesti keelde kohandatud Kodukoha kompassi juhendit (see on prinditav)!

Näitusekülastuse tulemusena tekkis EENA narvalannadel idee osaleda Narva üldplaneeringu ideekorjes. Narvalannad ütlevad, et nad on veendunud, et linnaelanike vaba aja veetmise kohtade planeerimisel tuleb silmas pidada tervikpilti ning narvalaste ja linna külaliste heaolu ja mugavust.

Taskuparkide avamine mitmes Narva linnaosas mitmekesistab linnaelanike puhkust: aktiivsed ja loomingulised tegevused, hubased kohvikud või moodsad pop – up kohvikud linnaruumis.

Narva Keskraamatukogu direktor Maritsa Ort tutvustas EENA naistele ka teist näitust. See oli imeline väljapanek Oksana Ivleva valmistatud ehetest, mis olid tõeliselt vaimustavad, kinnitasid narvalannad nagu ühest suust. EENA Narva klubi naised tänavad Maritsat lahke vastuvõtu eest ja lisavad, et sellised imelised kohtumised innustavad tegutsema ja aitavad leida uusi ideid.

EENA Narva klubi naised tutvustasid EENA tegevusi ka Ida-Viru Ettevõtluskeskuse korraldatud heategevuslikul mittetulundusühingute ja õpilasfirmade online – laadal. See oli suurepärane võimalus tutvustada EENA Narva klubi ja ettevõtlike naiste tegevusi idavirumaalastele, aga ka teha ise oma heategevuslik panus annetamistalgutel.

Heategevusliku laada külastamine Paju koolis ei jätnud kedagi ükskõikseks, sest õpilaste nobedate näppude alt tulnud käsitöö oli valmistatud hoole ja armastusega.

Nagu aasta lõpus ikka kombeks, võtsid EENA Narva klubi vahvad naised peatselt lõppeva aasta pidulikult kokku. Aastalõpu ürituse võõrustaja oli Narva Vanalinna Riigikool ja kooli direktor Tatjana Stepanova. Narva klubi naised olid aastale tagasi vaadates kõik täiesti seda meelt, et aasta kõige eredam ja väga hästi õnnestunud ettevõtmine oli sügise algul Narvas peetud EENA organisatsiooni aastakoosolek ja sellega seotud mitme päeva jooksul ette võetud vahvad üritused.

Samuti jääb sellest 2020.aastast eredalt meelde Narva klubi liige Tatjana Babanskaja, kes esitati Aasta naine 2020 tiitli kandidaadiks ja ta pääses ka kolme esifavoriidi hulka.

EENA narvalannad ütlevad 2020.aastale tagasi vaadates: „Oleme uhked ja kindlad, et oma aktiivse ja ettevõtliku tegevusega aitame kaasa Narva linna arengutele ja maine kujundamisele. Oleme avatud ja koostööks valmis ettevõtlikud naised, keda ühendab ühine eesmärk, huvi ja kirg“. Ning lisavad lõpetuseks kelmikalt: „Meid ühendavad sellel aastal ka ühesugused EENA logoga tellitud näomaskid!“

Artikli kirjutasid ühiselt EENA Narva klubi kommunikatsioonijuht Irina Bahramova ja EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian.

Edukas rõivadisainer Katrin Kuldma võõrustas EENA ettevõtlikke naisi

EENA Tallinna klubi ettevõtlikud naised käisid külas Katrin Kuldmal, kes on edukas Eesti rõivadisainer ja Amanjeda brändi looja ning omanik. Katrin võttis EENA külalisi vastu oma Tallinna südalinna galeriis 9. detsembril.

Galerii asub Tallinnas Maakri Kvartalis ULTIMA THULE galeriis, mis esindab põhjamaist disaini, kunsti ja elustiili. Põnevas galeriis on stiilselt esindatud nii rõiva- kui sisustusdisain, valik head kunsti ning elustiiliteenused.

Katrin ütleb, et oma disaineritöös on tema üks suuremaid naudinguid ajalooliste mustrite ja koloriitidega mängimine. Tema moebrändi iseloomustavad kvaliteetsed materjalid, delikaatne disain, innovaatiline tehnoloogia ja kõrgeklassiline kasutusmugavus.

Katrini jaoks on 2020.aasta olnud väga tähenduslik. Eelkõige oma galerii loomise poolest. Aga ka seetõttu, et tema loomingu Muhu Couture kollektsiooni ikoonilised mudelid, punane masintikandiga kleit “Caramel” ja samas koloriidis käsitsi tikitud jakk “Osaka” valiti 2020.aastal Eesti Rahva Muuseumi kogudesse.

Amanjeda kollektsioonid on müügil butiikides Itaalias, koostöö itaallastega on Katrini jaoks väga oluline. Katrini rõivakollektsioonide hiljutised fotod on teinud Itaalia päritolu fotograaf, kes pakkus Katrinile, et pildistab tema rõivakollektsiooni Eestis olles.

Kohtumisõhtul tutvustati külastajatele ka head Eestimaist sööki ja jooki. Maitsvad, tervislikud ja kunstipärased snäkivaagnad valmistasid Scheeli restorani kokad. Jookidest tutvustati EENA külalistele Lõuna-Eesti Uue-Saaluse Veinitalu kirega loodud käsitööveinide toodangut. Naised degusteerisid kõige populaarsemat vahuveini “Rabarber” ning “Parim Eesti Jook 2020″ konkursil 159 joogi seast kuldmärgi saanud vahuveini “Ebaküdoonia”.

Kartin andis EENA ettevõtlikele naistele ülevaate oma disaineritööst ja tutvustas kaunist galeriid. Õhtu lõppedes oli Tallinna klubi naistel võimalus täiendada oma garderoobe galeriis pakutavate stiilsete riietega. Katrini tegemistest saab rohkem lugeda aadressilt https://www.amanjeda.com/

Aitäh, Katrin Kuldma, silmipaitava stiilse elamuse ja meeleoluka õhtu eest!

Artikli kirjutas EENA Tallinna klubi liige Kaire Luuk. Toimetas Mare Timian, Tallinna klubi kommunikatsioonijuht. 

Merike Kandar: Teen seda, mis paneb hinge helisema ja kingib tänulikkuse

Merikese kokkamise ürituse idee algallikaks on tema suur kirg toidumaailma vastu. Kõik see on saanud aga alguse Merikese lapsepõlvest, kust on talle antud ellu teekonnale kaasa sellise põneva sisuga reisikott.

Me paljud ju mäletame, et sügaval nõukogude ajal oli toidukaupade valik poodides olematu. Ja ka selle pisku pärast tuli võidelda, järjekordades seista, ka nö letialuseid tutvusi kasutada, kellel oli ja nii edasi.

Kodudes valmistati tollel ajal ikka enamasti kõike ise – alates sealihakonservist kuni koduveinini välja. Väikse tüdrukuna ema köögitoimingutes aidates, tundsin nendes tegemistest kuidagi erilist helgust ja rõõmu. Nii kasvas minus vaikselt soov ise teha ja luua ning kirg põneva toidumaailma vastu.

Merike on hiidlanna ja ta ütleb „Armastan kala üle kõige“. Merikese isa käis omal ajal ise kalal ja vastavalt aastaajale rikastas tema perekonna toidulauda lest, angerjas, siig, lõhe, tuulehaug, kilu, ahven ja teised tuntud ja hõrgutavad kalad.

Tänu võrratult ägedale Eero Kippale , saime EENA kokkamise üritusel nautida külluslikku kalaroogade kokakunsti: lõhe toorjuustukreemiga, täidetud pontšikud, hiidkreveti salat, kohafilee ja suussulav porgandikook isetehtud jäätisega, mis olid koos oivaliselt head.

Merike nendib „Hindan lihtsat, kuid kvaliteetset toitu. Seetõttu olen loonud oma ettevõtte Handgurmee OÜ“. Merike lisab, et tema ettevõtte koduleht saab samuti kohe-kohe valmis. Merike toimetab oma ettevõttega väikse tütre kõrvalt. On selge, et aega peab jaguma mõlemale.

Merike toob maale ka väiketootjate toidukaupu ja nende puhul ütleb ta „Hindan puhtaid, oma looga maitseid ja lõhnu ning pean tähtsaks ka pakendite taaskasutust“. Merike kinnitab, et ta teeb seda, mis paneb tema hinge helisema, kingib tänulikkuse ja loob tiivad.

Täname Eero Olavi Kippat

Teksti kirjutas Merike Kandar, fotod tegi Ülo Mängel

Toimetas Mare Timian, Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

EENA esimene president aitas Valgevene naised Eestisse

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) pakkus arengukoostöö ümarlauale välja, et nad võiksid koostada taastumisprogrammi Valgevene võimude repressioone äsja tunda saanud naistele. Välisministeeriumi ja Eesti riigi abil toodigi 15 valgevenelannat Pärnusse spaasse ja puhkama.

„Jälgisime Valgevene valimisi, elasime juba enne kaasa Svjatlana Tsihhanovskajale, sest me ENUT-is oleme teinud arengukoostöö projekte varemgi. Oleme Ukraina sisepõgenikke koolitanud, tänavu kevadel lõpetasime Moldova projektiga. Kümme aastat tagasi koolitasime ka Valgevene naisi, kuid vahepeal meil polnud seal projekte,“ meenutas ENUT-i esinaine Reet Laja Eesti Päevalehele.

“Kui Valgevene naised pärast valimisi tänavatele tulid, siis andsime teada, et hea meelega teeksime midagi nende naiste heaks,” ütles Eesti Päevalehele ENUT-i esinaine Reet Laja.

Reet Laja on ka EENA – Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni asutajaliige ja EENA esimene president, kelle initsiatiivil EENA 1992. aastal moodustati.

Artiklit 26.11.2020 “Valgevenes repressioone tunda saanud naised käisid end Pärnus mereäärse teraapiaga turgutamas” saad lugeda Eesti Päevalehest või Pärnu Postimehest. Kogu artikli lugemiseks on vaja siseneda tellijana või soetada meediaväljaande digipakett.

Eesti ettevõtlikud naised lükkavad käima üleeuroopalise rohealgatuse: GREEN AND SUSTAINABLE BPW Europe 2020

EENA – Eesti Ettevõtlikud Naised – algatusel on sündinud üleeuroopaline ettevõtlike naiste rohealgatus “Green and Sustainable BPW Europe”. Algatuse eestvedajaks on EENA Tallinna klubi koos Läti, Leedu ja Türgi esindajatega.

Rohe-algatuse eestvedaja EENA Tallinna klubi president Siiri Tiivits-Puttonen ütleb: “EENA-le tähendab see rohelist ja jätkusuutlikku maailmavaadet ning nende väärtuste järgi tegutsemist kõigis meie ettevõtmistes”.

Siiri eestvedamisel toimus eile suure ringi e-arutelu, kus teemadeks üleeuroopalise rohealgatuse ideed, programmi alused ja esimesed plaanid. e-kohtumisel olid kohal ettevõtlikud naised üle Eesti, kellest on kujunemas algatuse tuumik-projekti eestvedajad.

Rohe-algatuse üleskutse praegustele ja uutele EENA liikmetele

Ootame rohealgatusega liituma kõiki EENA ettevõtlikke naisi, keda jätkusuutlikkuse ja roheteemad teemad kõnetavad! Ning ärgitame samadel põhjustel EENA ettevõtlike naistega liituma kõiki tegusaid naisi üle Eesti. Alustame iseendast ja teeme Euroopa roheliseks!

EENA kuulub 1993.aastast Rahvusvahelisse Föderatsiooni BPW International.

Sellest ajast on kasutusel EENA rahvusvaheline nimi BPW Estonia. BPW International võrgustikku kuulub enam kui 25 tuhat naist 95 riigist ja viielt kontinendilt. Esindame erinevaid eri- ja elualasid ning vanuserühmi ja leiame, et erinevus rikastab ning ühine eesmärk liidab meid.

Tekst: Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Vana-Egiptuse kunst KUMUs. Sild maapealse ja jumaliku maailma vahel.

Kui Eestisse jõuab esmakordselt suurnäitus Vana – Egiptuse kunstist, siis pole siin pikalt midagi mõelda vaid tuleb kohale minna ja sellest kõigest ise osa saada. Just nii Tallinna klubi huvitiimi ettevõtlikud naised otsustasidki ja külastasid KUMUs uhket näitust „Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“.

Näituse külastust juhtis giid Maria Helen Känd, kes tegi meile väga põneva ekskursi nii näitusest kui ka elust kunagisel vaaraode maal. Vana – Egiptuse näitus tutvustab seitsme alateema kaudu, kuidas elati Niiluse-äärsetel aladel, milline oli vaaraode ajastu elukorraldus, kuidas kujutati inimesi, loomi ja jumalaid ning kuidas selles peegeldus usk igavikku.

Paneb mõtlema, miks suur osa sellest kaunist kunstist suleti hauakambritesse, et need teeniksid vaid jumalaid ja siitilmast lahkunuid.

KUMU näitusel on väljas 200 eset Egiptuse rikkalikust pärandist. On imetlusväärne, kuidas on tänaseni säilinud kõik need väga vanad sarkofaagid, muumiad, maagilised amuletid, erinevad hauapanused, skulptuurid ja kujukesed.

Need tuhandete aastate vanused esemed on jõudnud Eestisse vaatamiseks Itaalias Torinos asuvast Egiptuse Muuseumist (Museo Egiziost), kus on maailma üks tähtsaim Vana-Egiptuse kollektsioon.

KUMUs avatud Vana-Egiptuse näituse kuraator on Paolo Marini Itaalia Torino Egiptuse muuseumist ja kaaskuraator on Jaanika Anderson Tartu Ülikooli muuseumist. EENA on väga uhke, et Jaanika on ka EENA Tartu klubi liige.

Vana-Egiptuse kunsti näitus on kolme muuseumi ühisprojekt: Torino muuseum Itaalias, KUMU Eestis ja Amos Rex Soomes. Samaaegselt KUMU näitusega on Vana-Egiptuse teemaline näitus avatud ka Helsingis Amos Rex kunstimuuseumis.

Me väga loodame, et 2021. aastal saame vabamalt reisida ja õnnestub külastada Egiptuse näitust ka Amos Rex kunstimuuseumis Helsingis.

Täname väga näituse külastust juhtinud giidi Maria Helen Känd. Ja tänud ka külastusel osalenud klubikaaslastele.

Teksti kirjutas Anne Lindma, Tallinna klubi liige, huvitiimi koordinaator.
Fotod tegi Siiri Part, Tallinna klubi liige. Toimetas Mare Timian, Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

Marii Väljataga võõrustas kauni lauluga Tallinna klubi huvitiimi hingedepäeva õhtul.

Laulmisega alustas Marii 15 aastaselt ning laulmisega jätkas ka oma õpingute ja töötamise kõrvalt välismaal elamise aastatel. Marii on õppinud ajalugu Eestis, Rootsis ja Itaalias ning töötanud sellel alal Itaalias ja Brüsselis Euroopa komisjoni juures. Marii valdab inglise, prantsuse ja itaalia keelt.

Marii tuli Eestisse tagasi 2019. aasta suvel ja asus siis laulmisega tegelema juba päris aktiivselt. Marii Väljataga laulab praegu solistina omanimelises trios ja Horre Zeigeri bigbändis.

Marii esitas kohtumisõhtul meile kauneid laule, kus olid nii vähemtuntud kui ka kõigile tuttavad hitt-lood. Huvitavas džässilikus võtmes kõlas Mariilt Mahavoki ja Marju Läniku populaarseks lauldud lugu „Karikakar“. Lugu on valitud aasta tagasi ka Eesti sajandi lauluks.

Hingepäeva õhtu meeleoludesse sobis imehästi ka Marii lauldud Olav Ehala lugu „Oleviste kiriku torniehitaja naise hällilaul“.

Marii on EENA Tallinna klubi liige 2020. aasta suvest. Kohtumisel osalejad tutvustasid Mariile EENA tegemisi, tutvustasime valdkondi, kus me ise igapäevaselt tegeleme. Meenutasime EENA vahvaid ettevõtmisi ja üritusi läbi aastate.

Õhtukülalise Marii väga meeldivad laulud, maitsvad koogid, lõhnav piparmünditee, mõnus juturing ja toredad meenutused muutsid selle tuulise hingedepäeva õhtu meeldejäävaks ja väga mõnusaks.

Suured tänud, Marii Väljataga, meeleoluka õhtu eest. Aitäh, Virve Poom, korralduse eest ja tänud kõigile kohtumisõhtul osalejatele.

Teksti kirjutas EENA Tallinna klubi huvitiimi koordinaator Anne Lindma. Fotod Ave Poom ja EENA Tallinna klubi liige Marika Utkin. Toimetas ja fotod töötles EENA Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian.

Noor Naisettevõtja 2019 juhib laste loovuskiirendi projekti VIVISTOP.

Noor Naisettevõtja 2019 tiitli pälvinud Mari-Liis Lind võõrustas EENA ettevõtlikke naisi VIVITA Eesti peakontoris Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus 16. oktoobril. Mari-Liis on VIVITA Eesti juht ja produtsent ning ta rääkis meile oma ettevõtjaks saamise ja olemise põneva loo.

Mari-Liisil on õigusvaldkonna haridus, kuid põnev ja mitmekülgne karjäär viis ta tehnoloogiamaailma. Et noori naisi IT-ga tuttavaks teha, sündisid tema eestvedamisel algatused Tech Sisters ja Digigirls.

Sealt edasi avanes aga võimalus liituda üle-maailmse laste loovuskiirendi projektiga VIVITA International. VIVITA tegutseb paljudes riikides: lisaks Eestile ka Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Koreast, Filipiinidel, Leedus ja Ameerika Ühendriikides.

VIVITA on rahvusvaheline laste ja noorte loovuskiirendite võrgustik. VIVITAs ei ole õpetajaid ega ametlikku õppeprogrammi. Tegevuste eestvedajateks on lapsed ise ning täiskasvanutel on sel teekonnal toetav ja inspireeriv roll. VIVITA juhid usuvad, et see suurendab laste enesekindlust ja aitab neil kasvada nutikateks, tarkadeks ja vastutustundlikeks maailmamuutjateks.

VIVITA tagab insenerigeeniga lastele loomingulise keskkonna ja vahendid ideede arendamiseks ning elluviimiseks; ehitab loominguliste laste ja juhendajate jaoks ülemaailmset kogukonda ning arendab laste loovuse edendamiseks 21. sajandi tööriistu – nii tark- kui riistvara ökosüsteemi.

VIVITA tegutseb Eestis juba kolmandat aastat ja selle ajaga on seal osalenud juba 900 last. VIVITA tegutseb oma liikmete jaoks avatud töökojana, kus saab meisterdada, ehitada ja leiutada. VIVITAs käimine on lastele tasuta ning eeldatakse vaid, et laps on ise motiveeritud iseseisvalt tegutsema. VIVITA liikmeks on võimalik saada lastel vanuses 9–15 aastat.

Mari-Liis selgitab: “VIVITA on  laste loovuskiirendi ja tegutsetakse põhimõttel, et meil pole ei õpetajaid ega õppekava, vaid lapsed, kes siin käivad saavad iseseisvalt siin olevaid tööriistu, materjale ja seadmeid kasutades oma unistuste projekte ellu viia”.

Mari-Liisi lisab, et tema tiimis tegutseb täna täisajaga 9 inimest. Meeskond on kohal lapsi toetamas ja nõustamas küsimustes, mis neil projektide elluviimisel võivad tekkida (nt tehnilised, disainialased, materjalide valikuga seonduvad jms).

Soovime Mari-Liisile ja tema tiimile edu, uusi võimalusi ja põnevaid loovuslikke läbimurdeid!

Artikli kirjutas EENA noortekogu ja Võru klubi liige Lisanna Elm ning toimetas ja fotod töötles Mare Timian, Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht.

Lugu sellest, kuidas eestimaalasest sai suvitaja

EENA Tallinna klubi juurde sündis sel sügisel huvitiim liikmete soovil ja algatusel. Huvitiimi naised käivad koos, et ühiselt osa saada mitmekesisest kultuurielust selle väga erinevates avaldumisvormides.

Huvitiimi naiste esimesed kokkusaamised olid septembris. Oktoobrikuine ühine ettevõtmine viis huvitiimi ettevõtlikud naised Arhitektuurimuuseumisse. Koos vaadati näitust „Suvila. Puhkus ja arhitektuur 20.sajandil“. EENA naisi võõrustas näituse kuraator ja arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari. Näitus räägib Eesti puhke- ja suvilaarhitektuurist alates 1930-ndatest kuni nõukogude aja lõpuni.

Näituse kuraator Triin Ojari tegi meile põneva ringkäigu rääkides kus, kuidas ja milliseid puhkeehitisi on Eestis ehitatud ja kuidas nõukogude ajal riik soodustas puhkamist. Aga sedagi,
kuidas arendati ja ehitati asutuste puhkebaase, kämpinguid, asutuste saun-suvilaid, pioneerilaagreid, aianduskooperatiive kui ka inimeste enda isiklikke suvilaid.

Kuraatori juttu täiendasid meie naised omaaegsete lugude ja meenutustega puhkamisest pioneerilaagrites, puhkebaasides ja suvilates. Näituse väljapanekuid ja fotosid vaadates oli mõnusat äratundmist taasavastades tuttavaid paiku ja puhkeehitisi, kus omal ajal käidud, kus puhatud ja suvitatud.

Aitäh Triin Ojarile kuraatoriekskursiooni ja põneva näituse eest!

Artikli kirjutas huvitiimi koordinaator Anne Lindma, fotod tegi klubiliige Virve Poom. Artikli toimetas ja fototöötluse tegi Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian. 

Õmblusingel Teele Palmrel külas.

EENA Tallinna klubiga on liitumas uusi ettevõtlikke naisi. Teele Palmre on üks uutest kandidaatliikmetest. Käisime Teele stuudios Õmblusingel külas eelmisel neljapäeval. See oli ühtlasi ka Teele liikmekandidaadi üritus. Õmblusingel OÜ on Teele loodud ettevõte, mille põhitegevuseks on rätsepa-, õmblus- ja tikkimisteenused.

Uued rõivad ja taaskasutus

Teele õdusas stuudios oli väljas stange jagu tema enda õmmeldud väga mitmesuguste riiete näidiseid, kus oli näha nii kleite, seelikuid, pintsakuid, jopesid ja ka mantleid. Uue hingamise olid saanud ka juba kantud pintsak, millele Teele oli lisanud kauni tikandi.

Sama saaks näiteks teha ka mõne ühevärvilise õhtukleidiga, et lisada rõivale uut ja huvitavat ilmet. Mõtlesin endamisi nende õhtukleitide peale, mis korduvalt kantud ja osad fotodelegi jäädvustatud, et uue tikandiga tunduksid need ju väga efektsed ja taas justkui esmakordsed.

Sageli ongi targem teha vanast uus

Teele teeb tellimustööna nii uusi rõivaid, aga annab ka uue elu erinevatel põhjustel kappi seisma jäänud ent väga lemmikule riideesemele. Uute rõivaste lõigete loomine, disain ja õmblemine on aega nõudev töö ja Teele ütleb, et mõnikord tasub hoopis vanast uus teha, kui aega ja eelarvet napib.

Teele juurde võib minna nii uue rõiva ideega kui ka vana asja ümbertegemise sooviga. Võib minna ka oma kangaga. Aga sageli on Teelel siiski lihtsam disainist tulenevalt ise kangas valida või soovitada selle järg, kuidas lõikest olenevalt kanga omadused parima efekti välja mängivad.

Konsultatsioon ja inspiratsioon

Teelega tasub igal juhul konsulteerida, et ammutada inspiratsiooni ja nuputad välja parimaid viise oma idee teostamiseks. Teele oskab rätsepa väljaõppe ja kogenud teostajana öelda, millist kangast valida uue rõiva tegemiseks või milline on parim viis luua vanast rõivast uut.

Ja sellele aastale kohaselt oli Õmblusingli stuudios ka põnev valik kaunitest kangastest õmmeldud näomaske.

Teele kostitas meid oma õdusas Õmblusingli stuudios ka mõnusate suupistete ja soojade jookidega. Aitäh Teelele toreda külaskäigu ja meeldiva vastuvõtu eest ning soovime Õmblusinglile säravaid ideid ja edu!

Artikli kirjutas Tallinna Klubi liige Anu Veermäe-Kaldra. Fotod tegi Tallinna Klubi liige Virve Poom. Artikli toimetas ja fototöötluse tegi Tallinna Klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian.

Sel aastal tuli sügis teisiti ehk EENA naised Narvas

Ootamatule ja keerulisele koroona-aastale vaatamata on EENA ettevõtlik ja särtsakas. Oleme kiiresti kohanenud ja tegutseme edasi muuhulgas ka virtuaalsetes keskkondades ja platvormidel.

Narva klubi võõrustas EENA volikogu.

Saabunud sügis andis õnneks ka võimaluse taas kohtuda silmast-silma. EENA Narva klubi võõrustas aastasündmust, EENA volikogu, Narvas 3.-4. oktoobril. Narva Eesti Keele Maja võttis meid lahkesti vastu ja pakkus kena võimaluse EENA volikogu läbiviimiseks. Kohal oli ligi 35 naist üle Eesti ja kes soovis, osales volikogul ka üle veebi.

Narva Vanalinna Riigikool ja kohtumine Enöke Sogenbitsiga.

Volikogule eelneval õhtul kogunesid EENA naised Narva Vanalinna Riigikoolis, kus meie võõrustajaks oli  koolidirektor Tatjana Stepanova. Tutvusime koolieluga ja kõik kokkutulnud said muuhulgas osa ka nais-energilisest tutvumisringist. Õhtu naelaks kujunes põnev kohtusime Emöke Sogenbitsiga, kes on EENA Aasta Naine 2019 ning Hanza Mechanics Tartu ja Narva tehaste pikaaegne juht. (vasakul teisel pildil 2 juhti: Ester Eomois, EENA president vasakul ja paremal Emöke Sogenbits, EENA Aasta Naine 2019).

Volikogu, töötoad ja EENA 30. juubeli ideed.

Volikogul tegi EENA president Ester Eomois ülevaate eelmisel aastal tehtust, projektidest, kohtumistest ja tegevustest. EENA Tallinna klubi värske president Siiri Tiivits-Puttonen rääkis EENA kommunikatsioonitiimi tublist tööst ja uutest plaanidest, sh ka rahvusvahelisest tegevustest ja uutest põnevatest algatustest. EENA rahajuht Maie Mängel võttis kokku läinud aasta rahanumbrid ja tutvustas 2021. aasta eelarvet.

Ühiselt otsustasime 2021. aasta peateemaks võtta “Tunneme üksteist!”, mis tähendab juba alustatud liikmeid tutvustavate ürituste jätkamist ja uute põnevate formaatide loomist, sealhulgas ka üle veebi üritused ja seminarid.

Volikogu teise poole sisustasid viis töötuba, kuhu oli kaasatud viimne kui üks osaleja, et ikka kõik saaksid kaasa mõelda ja teistega ideid jagada. Töötubades arutasime EENA erinevate põlvkondade vahelise suhtluse tugevdamise võimalusi, projekte ja algatusi EENA näo kujundamiseks ja nähtavuse suurendamiseks, EENA omatulu teenimise võimalusi ja ideid. Tegime ka EENA-t eesootava 30. juubeliaasta ürituste ja tegevuste esimesed lennukad visandid. Oli vahvaid ja uusi ideid, aga neist pikemalt juba järgmistest kirjatükkides.

Arhitektuur, kultuur, ajalugu ja stiilsed kübarad. 

Volikogule järgnes tutvumisüritus Narva klubi naistega, mis pidi toimuma juba kevadel, aga koroona tõttu lükkus nüüd sügisesse. Ja sobis siia suurepäraselt!

Algatuseks külastasime arhitekt Peeter Tambu juhatusel Sisekaitseakadeemia tuliuut Narva kolledžit. Peeter puistas majast huvitavaid fakte nagu varrukast: hoone suurus 9000 ruutmeetrit ja sellel on hulk erinevaid funktsioone. Maja ehitati Soome normide alusel, sest Eesti normide järgi sellist hoonet poleks saanud ehitada. Hoone on tehtud tulekindlatest puitpaneelidest, mis on toodetud Põlvas. Hoone asetseb paepangal, 9 meetri sügavusel maa sees, ka osaliselt vees ning ehitamisel on kasutatud sadamaehituse põhimõtteid. Haljastus on põhimõtteliselt hooldusvaba, kukeharja matid heintaimedega on toodetud Hollandis. Põnev!

Tuntud narvalanna Katrin Raik, kes on kahekordne Narva Aasta Naine, ja oli meie seekordne giid, näitas Kreenholmi vaatamisväärsusi ja tutvustas selle värvikat ajalugu. Katrin viitas, et Narva linn kuulus kuni 2017. aastani kahte kubermangu, Peterburi kubermang ja Eesti kubermang ning Kreenholmi linnaosa koos manufaktuuriga asus viimases. Kreenholmi Manufaktuur planeeriti ja loodi tervikliku linnakuna, 1857.a pandi nurgakivi esimesele tootmiskorpusele Kreenholmi saarel. Kreenholmi manufaktuur oli tolle aja kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaa keisririigis ning suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas. Katrin Raik soovitas lugeda ka Eduard Vilde raamatut “Raudsed käed”, kus samuti juttu Kreenholmist.

Järgnes Narva klubi naiste meeleolukas vastuvõtt Narva Õigeusu Gümnaasiumis, imekaunite kübarate moeshow ning esitlus “elav raamatukogu”, mis võimaldas loovas formaadis tutvuda nelja vägeva narvalanna edu- ja elulugudega. Oli hästi sümpaatne, et üritusele olid kutsutud ka Narva Aasta Naise tiitli saanud naised, keda on valitud siiani 8 korda. Saladuseloor heideti lõpuks ka faktilt, et EENA Narva klubi on tegelikult üks esimesi klubisid EENA ajaloos ning on tohutult hea meel, et vahepealsed vaikuseaastad on nüüd minevik ja Narva särtsakad naised on taas EENA ridades.

EENA sügisene volikogu on tehtud! Täname südamest EENA Narva klubi vahvaid naisi ja Virve Poomi Tallinna klubist imelise programmi, ägedate ürituste korraldamise ja väga mõnusa vastuvõtu eest ka kõiki teisi, kes EENA hooaja avaüritusele kaasa aitasid. Meil oli Narvas väga tore!

Artikli kirjutasid ühiselt Irina Bahramova – Narva klubi kommunikatsioonijuht ja Mare Timian – Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Fotod tegi ja töötles Mare Timian

Pildil vasakult: Aasta noor naisettevõtja Mari-Liis Lind, aastate naine Anu Raud ja aasta naine Emöke Sogenbits.

Esita kandidaat aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimisel

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulutab taas välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised.

Möödunud aastal kuulutati aasta naiseks HANZA Mechanics Tartu ja Narva tehaseid juhtiv Emöke Sogenbits, aasta nooreks naisettevõtjaks naiste ettevõtlusesse ja IT-sse motiveerimise programmide Tech Sisters ja Digigirls algataja Mari-Liis Lind, kes veab ka laste loovuskiirendit Vivita.

EENA juhatus kutsub ka tänavu üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Aasta naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes.

Samuti oodatakse aasta noore naisettevõtja kandidaate. Tiitel antakse naisele vanuses kuni 40 aastat, kes on viimase kolme-nelja aasta jooksul loonud ettevõtte, mis on omanäoline ja eristuv konkreetses valdkonnas ning tõstetud esile nii klientide kui ka kaubaturu teiste osaliste poolt.

Aasta naise kandidaate saab esitada EENA kodulehel: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Aasta noore naisettevõtja ettepaneku saab teha siin: http://bit.do/noornaine2020

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlid kuulutatakse välja ja antakse üle 6. novembril virtuaalsel aasta naise galal 2020.

Kandidaatide esitamine 15. oktoobrini!

Pildil: 2 presidenti – Merike ja Siiri

Tallinna klubi sai uue presidendi: aitäh, Merike ja tervitused, meie uus president Siiri!

Tallinna klubi ettevõtlikud naised pidasid septembri viimasel päeval aastakoosolekut Viru hotelli konverentsikeskuses. Nagu ajale kohane, said liikmed üritusest osa võtta nii ise kohal olles kui ka e-osaleda. Tallinna Klubi on EENA klubidest kõige suurem – liikmeid kokku 70. Viru hotellis olid kohal täpselt pooled liikmetest – 35 ettevõtlikku naist, teised osalesid üle veebi.

Tallinna Klubi president Merike Paasalu pidas väärikat presidendi ametit viimased kaks aastat ja oma ettekandes aastakoosolekul ütles ta: “See oli tõeliselt äge teekond, koos uute suurepäraste kogemuste, õppimisvõimaluste, ürituste ja uute inimeste tundmaõppimisega. Olge julged, soovige suurelt, tegutsege aktiivselt ja olge avatud, sest see kõik on areng ja muidugi ka puhas rõõm, kui sinu käe all hakkavad asjad juhtuma koos teiste ägedate klubilastega .”

President Merike tegi ülevaate möödunud hooaja sündmustest ja üritustest.

Läinud  hooaja fookus oli ürituste sarjal “Tunne klubi liiget”: Imbi Viisma võõrustas meid Kadrioru Saksa Gümnaasiumis, Malle Lind Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas, Pille Ruul Riigi Tugiteenuste Keskuses, Anu Viks rääkis oma väljakutsetest ja võimalustest EENA-s, Reet Laja – üks EENA asutajatest – tutvustas ENUT – Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse – tegemisi ja projekte.

Aasta jooksul tehtu:  Euroopa Parlamendi külastus Brüsselis oktoobris, korraldaja EENA Tartu klubi, Tallinna klubist osales 3 naist; EENA Aasta Naise gala, mis toimus Tartus novembris; külastasime kunstnik Made Balbati ateljeed Kehtnas; käisime Rootsi-Mihkli kirikus  jõulukontserdil, kus esines meie klubi värske liige Marii Väljataga.

Jaanuaris 2020. a korraldas meie klubi, eesotsas klubi liikmed Kaire Luuk ja Liisa Eesmaa, traditsioonilise EENA uue aasta alguse peo, seekord Tallinnas Itaalia restoranis Mejocosi. Märtsis käidi Estonia Kammersaalis naistepäevakontserdil. Aprillis kolisid üritused koroona tõttu zoomi, kus toimus 3 kohtumist: klubi koosolek ja liikmete karantiini kogemused; maikuus tutvustas Siiri Part EENA uut stiiliraamatut; Eva Truuverk tutvustas Rohetiigri projekti, mida ta asus vedama. Juuni alguses toimus EENA aastakoosolek Noblessneris, augustis traditsiooniline EENA heategevuslik Kübarapidu ning septembris 2020. sügishooaja avaüritus Viru hotellis.

Mõtlesin seda kokkuvõtet kuulates, et küll me oleme ikka aktiivsed ja ettevõtlikud naised 🙂 Nii palju huvitavaid ettevõtmisi, mõnusat koostööd, sünergiat, uudishimu ja elurõõmu. Väga vahva!

Klubi president vahetus ja ka juhatuses on muudatusi.

Aastakoosolek on oluline sündmus, sest see on aastas ainuke kord, kui juhatusse saab valida uusi liikmeid ja tehtu eest tänada neid, kes lahkuvad. Senise juhatuse liikmed olid: Merike Paasalu, Siiri Part, Virve Poom, Tiiu-Tatjana Reinbush, Maie Mängel, Tiiu Sepp, Martiina Raudsepp, Dea Einmann.

Juhatusest lahkuvad: Merike Paasalu, Siiri Part, Virve Poom, Tiiu Sepp ja Dea Einmann.

Juhatusse valiti uued liikmed: Anne Lindma, Külli Veebel, Eda Holmberg, Aira Põdra, Siiri Tiivits-Puttonen, Kaire Luuk. Juhatuses jätkavad Tiiu-Tatjana Reinbush, Maie Mängel ja Martiina Raudsepp. Kokku on uues juhatuses 9 liiget.

Tallinna klubi uueks presidendiks valiti Siiri Tiivits-Puttonen.

Siiri on ametilt e-äri lahenduste strateeg, EENA liige on ta olnud kolm aastat ning ta on EENA kommunikatsioonijuht. EENA Tallinna klubi algatusel ja Siiri eestvedamisel on sündinud üleeuroopaline Green and Sustainable BPW Europe taskforce ning Tallinna Klubi on esmaliituja  algatusega. EENA-le tähendab see rohelist ja jätkusuutlikku maailmavaadet ning nende väärtuste järgi tegutsemist kõigis meie ettevõtmistes. Siiri volitused presidendina kestavad kaks järgmist aastat. Edu Siirile!

Uued klubiliikmed.

Aastakoosolekul võetakse klubisse alati ka uusi liikmeid ning õnnitletakse-tänatakse EENA pikaaegseid liikmeid, juubilare.

Klubirahvas tervitas uusi liikmeid: Mare Timian, Marii Väljataga ja Anu Veermäe-Kaldra.

Mare sai ühtlasi ka väärika ülesande vedada klubi kommunikatsioonijuhtimist. Marel on kommunikatsioonijuhi magistrikraad Tallinna Ülikoolist ja mitme vabaühenduse kommunikatsioonijuhtimise väärt kogemus.

President õnnitles juubeli puhul ja tänas EENA asutajaliiget Reet Laja. Ka EENA president Ester Eomois tänas Tallinna klubi juhatuse liikmeid tehtud töö eest ja ulatas kollased roosid juhatusest lahkuvatele klubilastele.

Oot, mis lugu nende kollaste roosidega on?

Kes veel ei tea, siis kollased roosid ei ole üldse mitte juhuslikult meie piltidel – 3 KOLLAST ROOSI on EENA üks sümbolitest ja meil on kena traditsioon anda õnnitlused ja tänud edasi 3 kollase roosiga.

Aitäh, meile kõigile möödunud hooajal tehtu eest ja tegutsemise lusti meile uueks hooajaks!

Artikli kirjutas Mare Timian, Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Fotod tegi Virve Poom ja Mare tegi fototöötluse

Tallinna klubi sügishooaja avaürituse märksõnadeks olid coaching ja hunnitu merevaade.

Tallinna klubi sügishooaja esimene üritus toimus Original Sokos Hotel Virus 15.09.2020. Toredalt palju klubirahvast kogunes avaüritusele peale pikka ja mõnusat suve.

Avaürituse toimumise koht Original Sokos Hotel Viru ei olnud üldse juhuslik valik vaid vägagi sihipärane. EENA Tallinna klubi liikmeid võõrustas Siiri Mark, kes on Viru hotelli müügijuht ning tema lahkel kutsel võtsimegi sel korral ette külaskäigu Siiri igapäevasesse töömaailma – hotelli.

Müügijuht Siiri tutvustas EENA naistele Viru hotelli teenuseid ning jagas meile värskeid hotelliuudiseid. Kõige värskem neist on, et Original Sokos Viru Hotel sai just värskelt uue naisjuhi.

Järgnevalt tegi Siiri meile põneva ringkäigu hotellimaailmas. Alustasime külaskäiku hotelli esimeselt korruselt, kus asub ka restoran Amarillo. Lõpuks jõudsime oma ringkäiguga hotelli 21.korrusele, kus tubadest avaneb imeline vaade Tallinna lahele. Siiri tutvustas meile hotelli erinevaid majutusvõimalusi ning hotelli kuulsat ja kauniste vaadetega katusebaari.

Hooaja avaürituse teise ossa jäi EENA ettevõtlike naiste ühine ümarlaud teemal “Coaching kui uus partnerlus sinu elus”. Ümarlaua viis läbi Tiiu Hinnov, kes on CoachingPlus OÜ personaal ja- juhtimise coach ning ka Eesti coachide ühenduse ICF Estonia liige. Tiiu rääkis klubilastele, mida coaching endast kujutab ning milliseid võimalusi see meile pakkuda saab.

Tiiu ütleb enda kohta, et coachina suudab ta olla sisemiselt kogenud, tähelepanelik ja usaldusväärne kaaslane, kes on valmis kliendiga jagama oma aega ja vaikust parimate mõtete küpsemiseks. Tiiu soovib inspireerida inimesi avanema, saama kontakti oma sisemise tarkuse, võimekuse ja unikaalse potentsiaaliga. Tema missiooniks coachina on olla oma kliendi elus teadlike otsuste ja valikute vallandaja, tema arengu ja elurõõmu nimel. Tiiu soovib, et iga tema coachingu klient leiaks endas üles ainult talle kuuluva õnne ja rõõmu võtme.

Ümarlaual said osalejad muuhulgas oma esmase coachingu kogemuse ning see formaat pakkus ka suurepärase võimaluse oma mõtteid ja elamusi jagada kohe ka oma heade klubikaaslastega.

Aitäh Siirile, Tiiule ja meie vahvale klubirahvale ning väga põnevat ja tegusat sügishooaega kogu EENA-le!

Postituse kirjutas Mare Timian, Tallina Klubi liige

“Äriklubi alustas hooaega strateegiapäevaga Saka mõisas”

Selleks, et luua ja mõista, kuidas edasi liikuda, on vaja ägedat, inspireerivat ja ettevõtlikku seltskonda. Et uueks ärihooajaks plaanid paika panna ning läbi arutada teemad, mis lahendamist või selgust vajavad korraldasime strateegiapäeva Saka mõisas 16.-17. augustil 2020.

Alustasime päeva Liina eestvedamisel  turunduse teemade aruteluga –  millised on turunduse väljakutsed, võimalused ja kuidas väikeettevõtja saaks/peaks/võiks turundustegevusi digitaliseerida. Liina on tõeline turundusproff ja oskas küsida häid küsimusi, millele turunduses mõelda ja kuidas defineerida seda ideaalset klienti. Me nagu kõik teame, milline on meie teenuste/toodete sihtrühm, kuid sõnumi koostamisel ei oska me tihti panna ennast tema rolli ja seeläbi ei kõneta me oma loo rääkimisega või sõnumi koostamisega potentsiaalset klienti. Liina tõi välja sihtrühma kohta huvitavad numbrid protsentuaalselt, mis on järgmised: 

• 3% juba teavad sinu toodet ja tahavad toodet osta
• 7% sorteerivad turgu, otsivad mingit toodet/teenust, kuid ei tea sinu pakutavast veel midagi
• 30% on need, kes ei tea, sinu tootest/teenusest veel midagi
• 30% on need, kes ei vaja sinu pakutavat, kuigi nad ise ka veel ei tea, et tal seda vaja võiks minna
• 30% on need, kes on sinu toote/teenuse tulihingelised vastased

Kuid Sirle teema oli ettevõtte kasv ja raha ning ta tegi ülevaate ettevõtte erinevatest rahastuse allikatest ning tõstis esile olulise küsimus – mis on Sinu ettevõtte kasvu eesmärk? Mõtle ja vasta sellele sinagi isekeskis. 

Lisaks andis Sirle väga hea ülevaate ettevõtte kasvatamisega seotud takistustest ehk lõksudest, millega kõik ettevõtjad erinevatel etappidel mingis osas kokku puutuvad. Kuus ettevõtluslõksu on järgmised: 

1. Omanikulõks  – teeme otsused iseenda heaolust lähtuvalt, mitte ettevõtte arendamise vajadusest.
2. Käibelõks – omanikud finantseerivad mitte ettevõtte kasvu, vaid iseenda heaolu.
3. Konkurentsilõks – vaadatakse  kogu aeg konkurentide tegemisi ja kaotatakse oma nägu.
4. Keskpärasuse lõks – ei julgeta muutuda, ei võeta vastu otsuseid, et ettevõtet arendada ning ollakse kui hall hiireke.
5. Turulõks – keskendutakse vaid ühele turule või hoopis ainult ühele segmendile.
6. Eesti lõks – ollakse oma toote ja teenusega vaid Eesti kesksed, kardetakse isegi mõelda oma äri arendamisest rahvusvahelisel tasandil.

Millises lõksus oled sina oma ettevõttega? Tuleb mõelda ja astuda julgeid samme selle likvideerimiseks.

Kui jutt juba ärist, siis rääkisime ka rahast, rahaga seotud uskumustest,  naise eneseväärtustamisest ja milline on ennastjuhtiv ettevõtja. Kuid üks oluline mõte, mis paljudest oluliste mõtete seast kõlama jäi – kui sa teed midagi hästi, siis raha tuleb niikuinii! Jaa, täpselt nii palju, kui suudad kasvada isiksusena, nii palju kasvab ka sinu ettevõte.

Loomulikult nautsime õhtust koosolemist, meres ujumas käimist ja seda energiat, mis tekib naistest, kellel kõigil on fookuses oma ettevõtte kasvatamine. Meie ühistest tegemistest on tekkimas ühised tootearendused ja koostööd ning  ärihooaja eesmärgid said paika pandud ja hoog sisse lükatud. 

Nagu ütles Estee Lauder: “Ma olin missiooniga naine ja oma unistuste poole püüdlemisel eesmärgikindel!”

Kirjutas 

Signe Ventsel

EENA toetas sel aastal oma traditsioonilise ja heategevusliku Kübarapeoga Eesti Vähiliitu uue 3D mammograafi soetamisel. EENA ettevõtlikud naised panustavad oma ettevõtmistega ühiselt heategevusse, et ennetada haigestumist ja päästa igas eas naiste elusid.

Kübarapeo teemavalik sai sel aastal tõuke ülemaailmsest COVID-19 pandeemiast ja teemaks saigi seekord “Stiilne mask”. Pidu toimus südasuviselt soojal 13. augusti õhtul ja peokohaks sai valitud rannarestoran Paat Viimsi Vabaõhumuuseumi naabruses.

EENA on heategevusse sihipäraselt panustanud 1993. aastast ning ka meie Kübarapidu on pika traditsiooniga. EENA Kübarapeod on alati põneva stiili, meeleolukate etteastete, eriliste kohtumispaikade ja üllatustega. Erilise stiilinoodi andsid sel korral peole koos kübaratega stiilsed maskid kui 2020. aasta sümbolid. Peo jooksul said osalejad teha annetusi 3D mammograafi soetamiseks ja samal eesmärgil said külalised osta ka Andres Kleinbergi kirjutatud lasteraamatut „7 Soki Vabariik“, kus iga raamatuost toetas 5 euriga Eesti Vähiliitu.

Kübarapeole andis piduliku ja kauni alguse EENA ühe asutajaliikme Reet Laja juubeli tähistamine ja Reeda õnnitlemine. Suured tänud Reedale tehtu eest ning jätkuvat särtsu ja tegutsemistlusti!

Kübarapeol astus esmakordselt lavale brändilooja Angela Ventsel oma moebrändiga BIRKENTHAL, mis pakub naistele ja meestele eksklusiivseid ning isikupäraseid aksessuaare. Brändi läbivaks jooneks on naiselikkus ja mehelikkus, rõhutades luksuslike detailidega kandja erilisust unikaalselt ja sõnadeta. Angela on ettevõtja ja EENA Tallinna klubi liige.

Peokülalised said osa ka stiilsest kokteilikoolitusest, kus ettevõtlikud naised said ideid mõnusalt suviste ja kergete kokteilide tegemiseks. Õhtu muusikalise elamuse pakkus külalistele imelise lauluhäälega Marii Väljataga, kes on ka EENA Tallinna Klubi värske liige.

Kübarapeo korraldaja on traditsiooniliselt EENA Tallinna klubi, kes enam kui 70 liikmega on EENA kõige suurem klubi. EENA-l on 8 aktiivset klubi üle Eesti: Tallinna klubi, Rannamõisa klubi, Tartu klubi, Pärnu klubi, Võru klubi, Narva klubi, Ettevõtlusklubi, Äriklubi. Tegutseb ka EENA noortesektsioon.

Aitäh kõigile peokülalistele kaasa aitamast Vähiliidule ja suured tänud Tallinna klubile meeleoluka peo korraldamise eest!

EENA Heategevuslik Kübarapidu toetab Vähiliitu

EENA – Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni heategevuslik Kübarapidu “Stiilne mask” toetab Eesti Vähiliitu uue 3D mammograafi soetamisel. Aitame ennetada haigestumist ja päästa igas eas naiste elusid.

Kübarapidu toimub 13. augustil kl 18.30 Viimsis, rannarestoranis Paat.

EENA on heategevusse sihipäraselt panustanud 1993. aastast, ka meie Kübarapidu on pika traditsiooniga. EENA heategevuslikud Kübarapeod on alati põneva stiili, meeleolukate etteastete, eriliste kohtumispaikade ja üllatustega. Erilise stiilinoodi annavad sel korral peole lisaks kübaratele ka stiilsed maskid kui aastasümbolid. Tulemas on kokteilikoolitus ning muusikalise elamuse pakub imelise lauluhäälega Marii Väljataga, kes on ka meie Tallinna Klubi liige.

Kübarapeol astub esmakordselt lavale ka noor moelooja oma moebrändiga BIRKENTHAL, mis pakub naistele ja meestele eksklusiivseid ning isikupäraseid aksessuaare. Brändi läbivaks jooneks on naiselikkus ja mehelikkus, rõhutades luksuslike detailidega kandja erilisust unikaalselt ja sõnadeta.

Kübarapeo korraldaja on traditsiooniliselt EENA Tallinna klubi, kes enam kui 70 liikmega on EENA kõige suurem klubi. EENA-l on 8 aktiivset klubi üle Eesti: Tallinna klubi, Rannamõisa klubi, Tartu klubi, Pärnu klubi, Võru klubi, Narva klubi, Ettevõtlusklubi, Äriklubi. Tegutseb ka EENA noortesektsioon.

Ootame EENA stiilsele Kübarapeole oma liikmed ja kõiki külalisi, kel on soovi panustada heategevusse.

1992.a loodud EENA – Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. EENA loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Peame Heategevuslikku Kübarapidu igal aastal, 2019.a fotogalerii leiab siit: https://bpw-estonia.ee/heategevuslik-kybarapidu/

Lisainfo: Merike Paasalu │EENA juhatuse liige ja Tallinna Klubi president │Tel: +372 56 577875 │merike@magusaekspert.ee

Kadri Klampe julgustas leidma loomingulist intuitsiooni

 “Iseenda jõustamine – oma võimaluste avardamine, mis ei sõltu välistest asjaoludest”.

“Sul on äriidee või ettevõte, kuid puudub raha?”

Info toimunud seminaride kohta asub siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

EENA president ESTER EOMOIS valiti EENA-t juhtima ka järgmiseks perioodiks 2020-2022.

EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni) valimiskogu kogunes 27. mail, mil EENA president Ester Eomois andis volikogule ülevaate tehtust oma presidendiks oleku perioodil 2018-2020.

Ester Eomoisile oli eelnevalt tehtud ettepanek jätkata EENA presidendina. EENA valimiskogu andis Estri jätkamiseks presidendina ühehäälse kinnituse, ta jätkab EENA presidendina ka perioodil 2020-2022.

Täname Estrit tema mahuka ja positiivse panuse eest organisatsiooni juhtimisel nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Jätkugu Estril ka järgmiseks perioodiks indu, sära, tahet ja rõõmu!

EENA asutati 1992. aastal. Eestis tegutseb seitse EENA klubi ligi 130 liikmega. EENA julgustab ning tunnustab naisi nende äritegevuses ja kutsetöös. EENA pakub naistele sisukaid enesetäiendamise võimalusi. Lisaks tegeleb EENA heategevusega, toetab nõrgemaid, laiendab liikmete silmaringi.

EENA tunnustab ühiskonnaelus aktiivselt kaasa rääkivaid ettevõtlikke naisi ning annab kord aastas, EENA sünnipäeval välja tunnustused aasta naine ja aasta noor naisettevõtja ning juubeliaastatel tiitli aastate naine.

5 TÄHTSAT KÜSIMUST – SIRLE TRUUTS

Sirle Truuts on ettevõtja, ettevõtluskoolitaja ja -mentor, kes on loonud alustavatele ettevõtjatele suunatud ettevõtlusportaali www.hakkanettevotjaks.ee.

Lisaks ilmus tema sulest 2019. aastal isiklikul kogemuslool põhinev raamat “Ettevõtjaks palgatöö kõrvalt”, mis räägib ettevõtjaks kasvamise loo majanduskriisi tingimustes. 2020. aasta juunis ilmub temalt raamat “Eduka äriplaani koostamise valem”.

Jälgi ettevõtlusportaali Facebookis www.facebook.com/hakkanettevotjaks või Instagramis www.instagram.com/hakkanettevotjaks või Youtube kanalit Hakkan Ettevõtjaks TV.

1.Mida ja kuidas teha, et ettevõte kasvaks käibelt ja kasumilt?

Olen enda ettevõtet kasvatanud viimased kolm aastat üle 50% aastas. Minu ettevõtte kasvu on mõjutanud kolm peamist tegevust:

• Võimaluste märkamine koos kiire kohanemisvõimega.

Läbi aastate on olnud nii edukaid kui ka ebaedukaid projekte. Edukad projektid on toetunud kas klientide tagasisidele või turu analüüsile. Seega olen alati proovinud koguda infot klientide vajaduste kohta. On olnud ka ebaedukaid projekte. Sageli on need olnud nendes valdkondades, mis on mu jaoks uued. Lisaks olen teinud mõningaid juhtimise vigu, millest üks on näiteks soov kõike ise teha, küsimata kogenud ettevõtjate käest nõu.

• Järjepidevus.

Eelkõige väljendub see nii igapäevaste eesmärkide elluviimises kui ka tegelikus turundustegevustes. Olen järjepidevalt sisuturundust teinud alates 2016. aastast, millel on olnud otsene mõju ka tulemustele.

• Tulemuste mõõtmine ja väga teadlik finantsplaneerimine.

See saab alguse toodete ja teenuste oma- ja müügihinna arvutamisest. Olen märganud, et sageli mõõdetakse vaid müügitulu eesmärki ja kasum on teisejärguline. Mina mõõdan mõlemat.

2.Milline on olnud sinu parim investeering, mis sa teinud oled?

Parim investeering on olnud iseenda ettevõttesse. Peale palgatöölt loobumist investeerisin ettevõttesse 5000 eurot. Ostsin korraliku arvuti, kuna minu vana arvuti ei ühildunud enam kaasaegse esitlustehnikaga ja koolituste läbiviimine oli seega võimatu. Ülejäänud summast maksin endale töötasu seni, kuni jõudsin esimeste klientideni. Kolme aastaga on investeeritud summa kasvanud üle 400%.

3.Mis nõu sa annaksid tudengitele, kes lõpetavad ülikooli ja suunduvad päris ellu?

Julgust unistada ja oskust tegutseda!

Kui on soov hakata ettevõtjaks, siis julgustan proovima oma äriga liikuda Eestist väljapoole ehk leidma ekspordivõimalusi. Tänu infotehnoloogia arengule ei mõjuta äri enam niivõrd geograafilised piirid. Lisaks on ekspordiäridele võimalik ka leida erinevaid rahastusallikaid.

4.Kui sa oled ületöötanud või kaotanud fookuse, mida teed?

Tervisesporti. Mulle meeldib käia nii metsas kõndimas ja spordisaalis rühmatreeningutes. On tavapärane, et minu nädalalõpu jalutamise distants on üle 10 kilomeetri. Lisaks harrastan ka Ladina-Ameerika tantsude tantsimist.

5.Millised raamatud on muutnud sinu elu?

Arvan, et raamatud on muutnud mu elu oluliselt juba väga varajasest east. Alles hiljuti ütles ema, et olin uudishimulikult raamatuid sirvinud juba enne kui rääkima hakkasin.

Viimaste aastate vaieldamatu lemmik on Carol S. Pearsoni “Sisemiste kangelaste äratamine”. See räägib muutustest inimese elus läbi arhetüüpide. Iga inimese teekond, kes otsustab liikuda teadlikult eneseteostuse suunas, on justkui kangelase teekond oma tõusude ja mõõnadega.

Küsimustele vastas Sirle Truuts.

“Kuidas olla edukas enesejuht ja milliste harjumustega disainida elu?”

11.mail toimus veebiseminar “Kuidas olla edukas enesejuht ja milliste harjumustega disainida elu?”.  

Kogemusi ja teadmisi jagas Signe Ventsel, kes on kalendermärkmiku “Olen iseenda boss” autor. Lisaks aitab Signe arengupartnerina organisatsiooni meeskondadel eristuda ja oskuslikult välja tuua nüansid, mida ise tihti ei nähta. Inimeste arendamine on olnud tema töö osaks suuremal või väiksemal määral juba üle 15 aasta. Signe on Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni äriklubi president, Naised ettevõtluses arenguprogrammi üks eestvedajatest, ettevõtluslektor ja elukestva õppe suur fänn. Signega saab kontakti võtta siit: https://signeventsel.ee

Veebiseminaril räägiti:

 – eesmärgid tuleb paika panna kolmele kuule, mitte pikemaks perioodiks;

 – tuleb paika panna, millised on need tööriistad, mida kasutada siis, kui energia on maas;

 – sinu eneseareng on pöördvõrdelises seoses sinu tegemistega muudes valdkonades;

 – mida rohkem investeerid iseendasse, seda paremini tead, kuidas sa toimid ja saad lahti piiravatest uskumustest, SEST – kõik on võimalik!

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit (NB! Materjali kasutamisel palume viidata algallikale.).

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

5 TÄHTSAT KÜSIMUST – EPP ADLER

Epp Adler on enesemeisterlikkuse mõtestaja, julgustaja ja coach. Teda paelub inimesevõimekus ja selle avaldumine ehk mis seda võimaldab ja mis seda pärsib. Ta usun ja teab, et iga inimene on unikaalselt võimekas, aga selle võimekuse teadvustamine ja omaks võtmine ei ole väga lihtne. See sõltub palju peegeldustest, mida oleme elu jooksul saanud ja liiga sageli paneb see loomulikele annetele kaane peale, sest mingil põhjusel ja kellegi arvates on need sobimatud. Ja nii nad jäävadki välja arendamata ja kasutusele võtmata. Õnneks pressivad nad alati kaane alt välja. 

Oma töös tegeleb Epp võimaldamise ja julgustamisega, et inimesed saaksid olla vabad ja toredad ning seega ka teistele meeldivad ja kasulikud kaaslased. Ta tegeleb nii noorte kui täiskasvanutega, kellel ei ole muud vahet kui eluetapi vahe. Täiskasvanud on juba hirmunumad, kurjemad ja kinnisemad, aga soov on sama – olla armastatud ja tunda end enda sees hästi. 

Ettevõtjana või pigem vabakutselisena on Epp toimetanud alates 2004. aastast. Alguses ainult MTÜ vormis, 2011. aastast nii MTÜ kui OÜ vormis. Epp ei ole ettevõtja selle sõna klassikalises mõttes. Teda ei paelu ettevõtlus kui selline ja ettevõtte kasvatamine. Ettevõtlus on tema hingetöö juriidiline kodu, mille kaudu saab ta oma teadmised ja oskused kättesaadavaks teha ning tagada oma põhivajaduse – vabaduse ja otsese sõltumatuse. Nende kahe ülesande teenindamine ongi Epu jaoks tema ettevõtlus.

www.eppadler.com

1.Mida ja kuidas teha, et ettevõte kasvaks  käibelt ja kasumilt?

See küsimus tõestabki, et ma ei ole tegelikult ettevõtja. Need ei ole minu jaoks ei eesmärgid, huvitavad nähtused ega mõõdikud. Raha peab olema korraldatud ja toimima nii, et mina ja mu ettevõte elus püsiksid, ei tekitaks liigset stressi ja ei kaaperdaks mu elu. Näen väga palju väiketegijaid, kes teenindavad oma raamatupidamist ja vaevlevad selle käes. Ma ei püüdle kasvu poole ja ma ei taha, et mu raamatupidamine juhiks mu valikuid. Seetõttu võib see vahel tähendada, et mõnel aastal teen ma väga palju vähem ja seda selleks, et ma püsiks elavana ja tahaksin endiselt anda, mida mul on anda. Ma katkestan oma tegevust julgelt kui senine vorm mind enam ei teeni ja teen siis kapitaalremonti. Mõistan, et saan seda teha, kuna mul ei ole töötajaid, kuigi ka siis saaks seda teha. Paar aastat tagasi leidsin end olukorrast, kus ma ei tahtnud oma ettevõttes ise enam olla. See ei ole mõistlik olukord ja seetõttu on vaja hoida oma ettevõte mulle sobivas vormis. Aga seda ju ei tea ette, nii et pidev arendamises olemine peaks olema normaalne olek. Nii säilib ka põnevus, uudsus ja leidlikkus. Liigses mugavuses ja stabiilsuses kaob areng ja reageerimisvõime kergesti. Pidevas hädas olemine on teine äärmus. Kusagil nende vahel on hea tantsida. 

Aga et vastata ikkagi küsimusele. Mulle tundub, et ettevõtte kasvuks on vaja tagada kolm asja.

• Püsida tasemel ehk hea olemine on minu asi ja vastutus. Tegelikult ei pea keegi tahtma minult midagi osta. 
• Julgeda end välja pakkuda ja nähtavaks teha enda moodi, et õiged inimesed saaksid mind leida. 
• Julgeda küsida hinda, mis toetab minu väärtustunnet ja tekitab tahet teha. 

Link: https://www.eppadler.com/post/2019/01/17/5-c3-b5ppetundi-kuidas-ma-ise-ehitasin-endale-ettev-c3-b5tte-kus-ma-olla-ei-taha 

2. Milline on olnud sinu parim investeering, mis sa teinud oled?

Mind on kõige paremini teeninud investeeringud (mis on väga praktilised, ei pea olema kallid ja tegelikult teenivad väärtustunnet ja kuvandit. Ning mille väga paljud jätavad tegemata või investeerivad neisse rahaliselt nii palju, et hiljem on tagasi teenimise pärast stressis). 

• Toimiv tehnika (arvuti ja telefon). Nende pärast muretsemine on lihtsalt mõttetu aja- ja energiakulu ning tänapäeval ei ole need enam üldse kallid. Sul ei ole vaja supertehnikat, kui sa just arvutigraafik pole. 
• Korralikud fotod. Ma arvan, et mu äri algas hetkel, kui ma tegin endale fotod, mis esindasid mind alati ja kõikjal. Olen saanud ka meedias palju väärtuslikku ja suurt kajastust tänu sellele, et mul on kohe saata A4 lehe jaoks trükikõlbulik foto, mida sageli mu kolleegidel ei ole. Aga meedias käib asi nüüd ja praegu, mitte paari nädala pärast.
• Mind kandev logo ja bränding. See on vaieldav teema, sest väga paljud alustajad munevad just firmanime ja logo otsas. Ka mina ütlen, et need pole kõige olulisemad. Ehk siis ilma nendeta saab alustada. Aga tegelikult on nad olulised. Minu organisatsioonide nimed on alati tähendusega ja nad väärivad kena pakendit, siis ma saan nende üle uhkust tunda. Nn logoraamatusse investeerimine toodab palju, kui seda hästi kasutada ja eelkõige, kui anda tegijale õige sisend ning julgeda üldse leida tegija, kes sind mõistab. Tänapäeval saab seda muidugi ka ise AI abil teha. Näiteks lehel: https://looka.com/ 
• Enesetäienduse investeering ehk harjumus maksta headele tegijatele korralikku hinda. Siis tekib respekt teiste suhtes ja julgus ning oskus ka ennast väärtustada. Näen palju neid, kes tarbivad ainult tasuta või avaliku rahaga rahastatud asju ja siis tahavad, et teised neile palju maksaksid. 

3.Mis nõu sa annaksid tudengitele, kes lõpetavad ülikooli ja suunduvad päris ellu? 

Heaks saamine võtab aega ja selleks on vaja kogeda erinevaid asju ja harjutada. See, et sul on mingi paber, ei tee sind heaks. Paber võib aidata sind uksest sisse, aga tegelikult ei pea sind keegi tahtma ja sulle midagi andma. Sina pead tahtma kõige pealt anda ja õppida. Sa pead õppima olema valmis aitama kõigega, oskama olla kärbes seinal, kui tahad näha meistreid töös. Kui sa tüütad, siis sind sinna ruumi ei lasta. Ja kui sa teed asju ainult raha pärast, siis sa ka ei õpi ega saa kunagi heaks ega omanäoliseks. Nii, et julge olla alguses “vaene” ja ütle “jah” kõigele. Seejärel saad muutuda selektiivsemaks.

4.Kui sa oled ületöötanud või kaotanud fookuse, mida teed?

Kiired abilised on, et ma lihtsalt ei tee rohkem. Riskin, et teised saavad pahaseks, aga mul on vaja end korda saada, muidu on kahju suurem. Minu esmaabivõtted on pikalt kõndimine, metsa minemine, mediteerimine ja “arutu” käsitöö. Hetkel tikkimine ja puunikerdamine. “Arutu” tähendab lihtsalt tegemise pärast tegemist. 

Kui tunne kestab kauem, siis ma plaanin ette pika puhkuse. Hetkel olen olnud kapitaalremondiseisus novembrist. See tähendas, et otsustasin teha pausi pikalt ette ja lihtsalt ei võtnud enam töid peale teatud kuupäeva ja see tähendab ka rahalist ettevalmistust, et saaks remondis olla. Mul on ka oma puhkusekalender ehk tean, millal mul on vaja aastas pause. Liiga paljudel inimestel on üldine kalender, näiteks et puhkama peab suvel. Eestis on päevad suvel nii pikad, et päevasid on vaja lihtsalt targemalt kasutada. Minul on vaja suve pikendada septembris-oktoobris ja siis korraks talvel paus teha kuskil veebruaris, siis on mu keha energiat täis.

5.Millised raamatud on muutnud sinu elu?

Oi, neid on palju. Toon välja raamatud, mis on olnud tähtsad ettevõtjana toimetamise vaatenurgast. Nii psüühiliselt kui konkreetselt ettevõtluse jaoks. 

• Benjamin Hoff “Puhh ja Tao” aitas mind kunagi teele. Tutvustas mõtet: “Äkki õnnestub!” 
• Phil Stutz “The Tools”. Kõige tähtsam raamat vist üldse. Kuus tehnikat, kuidas ületada hirmu. Mitu neist võtetest on pidevalt mu nähtamatud kaaslased. See raamat andis tegelikult ka tõuke ja “loa” teha asju enda moodi ehk klassikalisi võtteid võib lõhkuda. Ma tegin seda alati nagunii, aga peidus. Selle raamatu autorid olid mu esimesed tõestused ja eeskujud, et ka teised on mõelnud nii. 
• Lois P. Frankel “Good Girls don’t get the corner office”, et õppida kuidas ma ennast saboteerin. Ülioluline raamat minu teekonnal. 
• Tara Mohr “Playing Big”. Hea raamat endalt kaane pealt võtmiseks. 
• Chris Guillebeau “100$ StartUp” Esimene ettevõtlusraamat, mis muutis tegemise võimalikuks, piisavalt väikeseks ja ei peenutsenud. 
• Malcolm Gladwell “Outliers”. Ta kirjutab lugusid, kuidas päriselt heaks saadakse ja annab julgust käia oma rada ning mitte sõltuda kohestest tulemustest. 
• Greg McKeown “Essentialism”. Oluline raamat inimestele, kel on kalduvus teha palju, eristamata, mis sellest tegelikult oluline on. 
• Raha teemad. Tegelikult on olnud väga oluline ka mu rahasuhte lahti muukimine. Tagasi vaatavalt võiks öelda, et see on kõigist kõige tähtsam teha, sest see on tegelikult väga emotsionaalne, mitte rahaline. Selles vallas on mind aidanud kolm tegelast: 
  1. J.D. Roth “Be your own CFO”. Esimene raamat, mis käsitles raha nii, et ma ei jooksnud toast välja, vaid julgesin hakata selle teemaga targemalt tegutsema ja algas suur harjumuste ning uskumuste muutmise teekond.  http://www.moneytoolbox.com/box/CFOGUIDE.pdf
  2. “Lucky Bitch Money Bootcamp” https://www.denisedt.com/bootcamp . Põhjalikum, sügavam ja elumuutev jätk eelmisele materjalile. 
  3. Krista Teearu on rahaasjade Eesti konkurentsitu kuninganna ja tema tibatilluke e-raamat “Õige hind” andis mulle vastused ja valemid, kuidas selle teemaga oma ettevõttes edasi minna. Selle saab nüüd kasuliku kogumiku osana: https://pilvekool.ee/pood/rahateemad/ 

Küsimustele vastas Epp Adler.

“Kuidas olla efektiivne meeskonnatöös distantsilt?”

4. mail toimus veebiseminar “Kuidas olla efektiivne meeskonnatöös distantsilt?”. Kogemusi jagas Einike Mölder, kes on coach ja tähendusliku elu looja. Ta on tegutsenud riiklikul tasandil noortevaldkonnas, tehes seda kaugtöövormis. Einike on Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Võru klubi liige.

Veebiseminaril räägitud olulised punktid:

• Loo ruum mõnusaks töötamiseks, mis toetab enda hoidmist ja suhtlemist meeskonnaga.
• Virtuaalse töötamise juures leia aeg “ kohvinurga juttudeks”.
• Kaugtöö eeldab usalduslikke suhteid ja üksteise usaldamist.
• Väga selgelt tuleb läbi rääkida töötamise kokkulepped, läbi tuleb ka arutada kõik väiksed detailid.
• Tuleb luua pinnas, kus keegi ei eelda, vaid julgeb küsida ja täpsustada.
• Kiirete küsimuste korral helista!

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit (NB! Materjali kasutamisel palume viidata algallikale.).

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

Kuidas oma äri paremini digikanalites esile tuua?

27. aprill 2020 toimus veebiseminar “Kuidas oma äri paremini digikanalites esile tuua?”. Kogemusi jagas Siiri Tiivits-Puttonen, kes on 20-aastase rahvusvahelise kogemusega e-äri juht ja Lumav Commerce digiäri strateeg.

Veebiseminari vaadates saate vastused järgmistele küsimustele:

• Mis on e-äri?

• Mida arvestada e-äri luues äriplaanis?

• Kuidas on mõistlik luua kasutajaliides?

• Mis on esimesed põhisammud turunduse loomisel, et see viia lihtsalt üle automaatturundusse?

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit (NB! Materjali kasutamisel palume viidata algallikale.).

Vaata seminari järele siit.

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

20. aprillil 2020 toimus veebiseminar “Miks praegu on parim aeg Amazoni ettevõtte alustamiseks?”. Veebiseminaril jagas kogemusi Egle Raadik-Gonchev. 

Egle tutvustas, kuidas näeb välja elu e-kaubanduse ettevõtet alustades, millised on peamised tööprotsessid ning mida on oma ettevõttega alustamiseks vaja. Kuna kriis on pannid enamiku meist internetist ostma, on praegu unikaalne aeg alustamiseks, sest klientide arv on kriisi tõttu meeletult kasvanud. Kuigi õppimine võtab kuid, siis praegu alustades oled valmis uue e-kaubanduse tõusuga kaasa minema 2021. aasta alguses, mil töökohad taastuvad ja palgad normaliseeruvad. 

Egle ise on müünud Amazonis üle kahe aasta ja katsetanud selle jooksul läbi kategooriad sprodist rõivasteni. Egle ettevõte käive on üle 1 miljoni dollari, praegu toimetab ta 10-tootelise portfelliga. Egle ütleb, et tänane taktika on vaieldamatult domineerida oma nišis ning laieneda horisontaalselt ehk müüa igal võimalikul Amazoni platvormil, eBays ja oma e-poes.

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit.

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

16. aprillil 2020 toimus veebiseminar “Kuidas keerulistel aegadel lapsega hea suhe säilitada?”. Kogemusi jagas Gordoni perekooli koolitaja ja perekeskuse Sina ja Mina juhatuse liige.

Kaileen tõi välja olulised punktid:

• Jälgi, millises infoväljas on Sinu lapsed ja mida söögilauas räägid. Lastel pole vaja teada täpseid andmeid viiruseohvrite kohta.
• Hoia head kontakti kõige tähtsama inimesega – iseendaga. Jõusta ennast, mõtle välja, mis Sulle jõudu annab. Raskel ajal on see ülioluline, sest ainult siis saad olla toetav lapsevanem
• Kuu aega distantsõpet pole väsitanud mitte ainult Sind, vaid ka last. Mõtle, mida saad teha, et lapse jõuvarusid taastada. Kas see on videokõne sõpradega või mõni tore arvutimäng, mida saab üheskoos mängida?
• Hoia päris kontakti: see on hea aeg saada oma lähedastega rohkem tuttavamaks.
• Kuula oma last päriselt ja aktiivselt, võta vastu ta tugevad tunded.

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/

Esimene veebiseminar sarjast “Naised, saame koos kriisist üle!” toimus teemal “Töösuhted eriolukorra tingimustes”. Seminari viisid läbi Ettevõtlusklubi liikmed Karin Madisson peaesinejana ja Triin Parmsoo moderaatorina.

Seminar toimus Zoomi keskkonnas ja sellel osales üle 60 inimese. Advokaadibüroo Sorainen partner ja advokaat Karin Madisson oli ette valmistanud sisuka presentatsiooni hetkel olulistest teemadest nagu töötukassa abimeetmed, töötasu vähendamine, töö mitte andmine, koondamine, puhkused, kodukontori õiguslikud aspektid jms. Osalejad esitasid hulgaliselt küsimusi.

Lae veebiseminari presentatsioon alla siit.

Veebiseminari saab järelvaadata siin: https://youtu.be/7YGVxSmx4PI

Info järgmiste seminaride kohta ja registreerimine siin:  https://bpw-estonia.ee/webinaride-sari-naised-saame-koos-kriisist-üle/