7. märtsil toimus Butterfly Lounge´is EENA noorte korraldatud võrdse palga päeva vestlusõhtu “Hammustuskindel euro – tean oma väärtust palgaturul”.

Vestlusõhtu esimeses osas avas soolise palgalõhe teemat Bolti Mitmekesisuse ja Kaasamise juht Mare Heinluht.

Alustuseks selgitas Mare, mille poolest erinevad terminid sooline palgalõhe ja võrdne palk võrdse töö eest. Kui sooline palgalõhe arvutatakse meeste ja naiste keskmise tunnitasu põhjal, võtmata arvesse konkreetset tööd, siis võrdne palk võrdse töö eest võrdleb omavahel vaid sama või sarnast tööd tegevate meeste ja naiste palkasid.

Faktid palgalõhe kohta Eestis:

– Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2022. aastal 17,7% väiksem kui meestel;

– kõige suurem on meeste ja naiste palkade lõhe finants- ja kindlustustegevuses (32,9%), kaubanduses (31,6%), muudes teenindavates tegevustes (27,8%) ja tööstuses (25,8%);

– naisjuhtide osakaal tõusis Eestis 2021. aastal esmakordselt üle 40%;

– palgalõhe ei mõjuta ainult praegust töist sissetulekut, tulevikus kandub sooline palgalõhe üle pensionilõheks;

– palgalõhet põhjustavad eelkõige soostereotüübid.

Mida teha?

– Tea oma väärtust – vii ennast palgatasemega oma valdkonnas ja sarnastel positsioonidel kurssi;

– vii end kurssi läbirääkimisstrateegiatega.

Mida toob tulevik?

2026. a juunist hakkab kehtima EL-i Palgaläbipaistvuse direktiiv, mille peamine eesmärk on soolise palgalõhega võitlemine. Direktiivi eesmärk on tugevdada meestele ja naistele võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet ja diskrimineerimise kaitset. Alates 100 töötajaga organisatsioonidele hakkab kehtima aruandluskohustus, mis tähendab, et tööandjad peavad soolist palgalõhet hakkama mõõtma. Järelevalvet hakkab teostama Tööinspektsioon.

Õhtu sissejuhatusele järgnes vestlusring, kus lisaks Marele osalesid Mari-Leen Albers ja Meelis Tomson aka marimell. Mari-Leen ja Meelis rääkisid, kuidas nemad tunnetavad soolist palgalõhe kui probleemi, kuidas soorollid nende pereelus kajastuvad ning millist eeskuju nad oma lastele annavad.

Saime ka vastuse ka põletavale küsimusele – mida mehed päriselt soolisest palgalõhest arvavad ja omavahel räägivad?

Kõlama jäi mõte, et seni, kuni on naisi, kes eeldavad, et mees peab kõige eest maksma, ei muutu ka meeste suhtumine naistesse, kui endaga võrdsesse partnerisse. Seega naised loovad ise oma standardid. Eneseväärtustamine on naise esmane töö!

Kirsiks tordil lõpetas õhtu koomiliste eluliste seikadega stand-up koomik Ann Vaida.

Oli väga sisukas, tore ja mõnus õhtu!

Suur aitäh kõikidele korraldajatele, esinejatele ja osalejatele!

Fotogalerii (Jelizaveta Gross)

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

EENA kandidaatliikme Margit Saarnaki õmbluskoolitus

EENA Tallinna klubi kandidaatliige Margit Saarnak korraldas naistele õmbluskoolituse 11. märtsil. Osaleda said kõik EENA naised, kes soovisid teha tutvust õmblusmaailmaga ja oma riietele kohendusi teha.

Sündmus oli ühtlasi kantud ka säästvast ja rohelisest maailmavaatest, sest Margitiga kohtumise teemaks oli rõivaste parandamine ja kohendamine. Need on oskused, mis olid olemas meie emadel ja vanaemadel, kuid peale kasvavad põlvkonnad on neid juba unustamas või ei teagi enam.

Kirg ja kutsumus juba lapsepõlvest

Margiti õmblemise kirg on tema südames elanud juba lapsepõlvest. Esialgsed teadmised ja oskused tulid vanaema ja ema kõrval õmmeldes.

Edasised õpingud ja kogemused tulid Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, õmbluskoondises Lembitu ja
täienduskoolitustelt  Tallinna Tööstushariduskeskuses, Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis.

Soov jagada oma teadmisi

Teine kutsumus, mis Margitit sütitab, on soov jagada oma teadmisi. Tänaseks on ta olnud koolitaja rollis olnud juba 13 aastat. Õpetajana on ta eesmärgiks aidata õpilasel leida see teema, mis teda kõnetab ja inspireerib.

Margitit rõõmustab väga, kui õpilane saab õpetustest julgustust ning jätkab oma teekonda enesekindluse ja tegutsemissooviga.

Margiti koolitus oli väga inspireeriv ja meil on hea meel tervitada uut liiget EENA Tallinna klubis.

Aitäh Margitile külaskäigu eest ja täname kõiki osalejaid.

Tallinn, 11. märts 2024

EENA on EVEA konkursi “Eesti Ettevõtlik vaim 2023” “Koostöö Vedur” kategooria võitja.

EENA pälvis tunnustuse alates 2020. aastast korraldatava üle-Eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” eest, mille eesmärk on üle-Eestilise, enam kui 2000 naisettevõtjat ühendava võrgustiku loomine ja laiendamine. Võrgustiku liikmetest saavad rohelise äritegevuse eestvedajad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt.

Kui esimestel aastatel tõstsime oma programmi kaudu roheteadlikkust, siis 2023. aastal keskendusime praktiliste oskuste arendamisele – kuidas teenused ja tooted roheliseks muuta ning kuidas uusi roheettevõtteid luua. Programmi toetas Coca-Cola Fond ning partnerid olid EBS ja EVEA.

Programmi raames toimusid roheettevõtluse häkatonid üle Eesti, veebinarid, mida vedasid eest oma valdkonna parimad spetsialistid, ning ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik”. Alates 2020. aastast korraldab EENA üleilmset Maapäeva, mille raames 16 riigi ettevõtlikud naised Maaemale keskkonda hoidva lubaduse andsid.

Programmi partnersuhete juht Ester Eomois rõhutab koostöö olulisust ja mõju: “Usume, et jah, mõnikord jõuad kiiremini edasi, kui tegutsed üksinda. Kui soovid kaugele minna, on vaja tegutseda koos. EENA on roheprojektis sellest lähtunud – rohetiimid, häkatonid, kohtumised mentoritega ja konverents olid need kohad, kus koostegemine andis tulemusi. Meie programmist sai eelmisel aastal tuule tiibadesse 150 naisettevõtjat. Aitäh Coca-Cola Fondile, kes meie programmi EENAs on läbi aastate toetanud!”

2023. aastal valmis programmi raames ettevõtluskogukonna portaal roheettevotlus.ee, mis on mõeldud väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes soovib ettevõtet asutada või oma ettevõtte tegevust rohelisemaks ning keskkonnasäästlikumaks muuta. Portaali eesmärk on tuua kokku rohelise ettevõtluse entusiastid-ettevõtjad, pakkudes neile kogu vajalikku informatsiooni roheettevõtlusest ühest kohast.

Roheettevotlus.ee on eestikeelne portaal, mis annab vastused kõige põletavamatele ning praktilistele küsimustele – roheettevõtja ABC. Portaalis on üle 100 kasuliku ja inspireeriva artikli, mida loeb igakuiselt u 2500 inimest.

Portaali eesmärk on enam kui 1000 ettevõtjat ühendava kogukonna loomine ja soovime ettevõtjaid ka koostööle innustada. Hetkel on kogukonnaga liitunud 500 ettevõtjat.

Oled ootatud liituma

 – kui sul on väike- või keskmise suurusega ettevõte ja soovid seda roheliselt arendada;

 – kui sul on roheteenuseid ja tooteid pakkuv ettevõte;

 – kui soovid luua oma ettevõtet ja teha seda keskkonnasäästlikul moel.

Programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen leiab, et muutused on tõesti võimalikud, kui nendesse ise uskuda: “On väga hea meel näha, kuidas ettevõtjad üha enam pööravad tähelepanu kestlikkusele ja muutusi tõesti südamest teevad. Naised on võtnud juhtrolli jätkusuutlikkuse edendamisel, luues muutusi organisatsioonides, ettevõtetes ja kogukondades. Nende hoolivus ja pühendumine aitavad luua tilkhaaval muutust, mida meie planeet hädasti vajab. Jätkusuutlikkusele keskendumine on mitte ainult eetiline kohustus, vaid ka strateegiline eelis tulevikus.”

Suur aitäh EVEA-le tunnustuse eest! Oleme väga tänulikud ja meil on suur rõõm näha, et roheliselt on tõesti võimalik.

Fotogalerii – Marko Mumm

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

20. veebruaril toimus veebinar „Tööstuse vaade: kuidas ESG nõudeid oma ettevõtte kasuks pöörata”, mida viis läbi EENA Roheklubi kandidaatliige Kristiin Bauer.

Kristiin Bauer avas veebinaril “Tööstuse vaade: kuidas ESG nõudeid oma ettevõtte kasuks pöörata” oma arusaama ESG-st ja sellest, miks jätkusuutlikud muutused just tootmissektoris eriti tähendusrikkad on. Lisaks pakkus Kristiin välja ka võimalikke lahendusi, mis aitaksid ESG eesmärke täita. 

Tootmissektor on üks maailma suurima keskkonnamõjuga sektoreid, kus jätkusuutlik mõtteviis loob võimalusi riskide haldamiseks, usaldusväärsete suhete tugevdamiseks, kulude vähendamiseks, tulude kasvatamiseks ja konkurentsieeliseks.

ESG on investeerimisstrateegia, mis võtab arvesse keskkonnaalast vastutust, sotsiaalset mõju ja juhtimistavasid. ESG ei ole vaid aruandlus, see on on eetikast lähtuvalt õigete asjade tegemine, vastutustundlikkus ja suhtumine austusega oma töötajatesse, äripartneritesse, ühiskonda ja keskkonda. Õigete asjade tegemine nõuab aga pühendumist, struktuuri ja strateegilist lähenemist. 

Keskkonnaalane vastutus (E) tööstuses hõlmab nt õhu- ja veekvaliteeti, jäätmeid ja ringmajandust, energiakulusid ja taastuvate energiaallikate kasutamist, kliimariske, kasvuhoonegaaside emissioone ja bioloogilist mitmekesisust.

Võimalike lahendustena pakkus Kristiin välja taastuvenergiasse ja energiatõhususse investeerimise, tarnijate keskkonnamõju jälgimise, rohelise tarneahela põhimõtete kehtestamise ja materjalide ringluses hoidmise.

Sotsiaalne vastutus (S) hõlmab töötingimusi, töötajate mitmekesisust, võrdsust, tervist ja ohutust ning kogukonna mõju.

Võimalikud lahendused: tagada töötajate õiglased töötingimused ja arenguvõimalused, edendada mitmekesisust ja kaasatust organisatsioonis, toetada kogukondade heaolu ja osaleda sotsiaalsetes algatustes, külastada oma tootmist ning suhelda töötajatega.

Ettevõtte juhtimine (G) hõlmab ettevõtte juhtimisstruktuuri tugevdamist, läbipaistvuse suurendamist, eetikastandardite kehtestamist, sidusrühmade kaasamist ja riskijuhtimist. 

Lahendustena tõi Kristiin välja ettevõtte juhtimisstruktuuride tugevdamise, läbipaistvuse suurendamise, eetikakoodeksi kujundamise, hea juhtimistava järgimise ja koostöö sidususrühmadega.

Kuidas alustada?

– Teadlikkuse tõstmine ja koolitused

– Juhtimine ja ressursid

– Topeltolulisuse analüüs

– Hetkeolukorra kirjeldamine

– Strateegia ja tegevuskava paikapanek

– Rakendamine ja järjepidev andmehaldus

– Aruande koostamine

– Säilitamine ja parendamine

Teadlikkuse suurendamiseks lõi Kristiin ka podcasti ESG Impulss, mis annab kogemuslugude abil tõuke ettevõtjatele, kes on oma ettevõtte juba jätkusuutlikumaks muutnud. Kristiin jagab podcastis nõuandeid, kuidas alustada, milliseid eesmärke seada ning milliseid väljakutseid kestlikuks saamise teel on juba ette tulnud. Kui soovid oma lugu teistega jagada, siis kirjuta kristiin@productionesg.ee!

Aitäh, Kristiin Bauer, inspireeriva loengu eest ja teretulemast EENA liikmete sekka!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooniijuht, EENA Roheklubi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja

EENA VOLIKOGU 10.02.2024

10.02.2022 toimus EENA volikogu Põltsamaal, Pajusis, restoranis Von Wahl. Volikogul arutati traditsioonilisi ja olulisi teemasid: 2024. aasta suursündmused, klubide aastaplaanid ja anti ülevaade roheprogrammi “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” jätkumisest. Suur rõõm on tõdeda, et EENA algatatud programm on võtnud rahvusvahelise suuna. Koostöös on kõik võimalik, kui on vaid tahtmist ja soovi kaugemale pürgida!

Seekordsel volikogul esines külalisena Marina Kaljurand, kes andis ülevaate naiste olukorrast nii Eestis kui ka Euroopas. Oli igati huvitav ja vajalik kuulamine.

Volikogu oli väga sisukas ning meid ootab ees väga põnev ja sündmusterohke aasta!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

EENA Roheklubi esimene strateegiapäev toimus 3. veebruaril Aegviidus.

Strateegiapäeva eesmärk oli üksteisega paremini tuttavaks saada ja koos klubi tegevusi planeerida.

Tutvumisringis jagas iga osaleja ka oma eesmärke ja ootusi klubile. Enim rõhutati soovi korraldada toredeid sündmusi, luua uusi traditsioone ning mõnusalt koos aega veeta.

Ootused täitusid suurepäraselt, sest kalender täitus põnevate sündmustega kiiresti. Nende seast leidub kindlasti kõigile midagi, seega tasub kindlasti sündmuste kalendril pilk peal hoida.

Tulemas on põnev ja meeldejääv aasta!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht, Roheklubi liige

EENA Roheklubi raamatuklubi teine kohtumine toimus 25. jaanuaril Zoomis.

Roheklubil on hea meel kõiki keskkonnast ja rohemajandusest huvitunuid kutsuda igal kuul toimuvasse raamatuklubisse. Igaks kohtumiseks loeme kindlat raamatut, et seda seejärel koos analüüsida ja mõtteid vahetada. Sest päris tihti tuleb ette, et inimesed, kes küll loevad sama teost, märkavad erinevaid detaile ja tunnevad erinevaid emotsioone. On ka juhtunud, et pärast arutelu tekib soov raamat uuesti läbi lugeda, nö teise perspektiiviga.

Jaanuarikuu raamatuklubi keskmeks oli Toomas Trapido poolt kirja pandud rännaku lugu „Lood, mis loovad.”

Seal kutsub Toomas meid rännakule, kus kohtume Maaema Gaiaga, käime suitsusaunas ja visiooniotsingul. Liigume ka varjudemaal ja jõuame ilusamasse ning maailma lootust andvate praktikateni. Selle rännaku jooksul jõuame jalutada läbi evolutsiooni ja kohtuda taipamistega.

Väga huvitavaks muutsid seekordse kohtumise ka Toomase enda selgitused ja sügavam lugu nende tekstide taga. Loomulikult jäime pikemalt pidama draakoniunistamise juurde, sest algamas on ju draakoni aasta. Kuid muidugi pani silmad särama ka teadmine, et antud metoodika aitab enda idee tasandil olevaid projekte ellu kutsuda ja neid edukalt teostada.

Vestluse käigus kerkisid ka küsimused, mida igaüks võib ka täna mõelda:

„Mismoodi me elaks, kui me tunneks vähem hirmu? Või ei tunnekski hirmu.“;

„Kuidas oma meeli teravamaks treenida, saada hea tunnetus ennast ümbritsevaga, loodusega, et kogeda tervlikkust?“;

„Milline sa oleks, kui sind poleks kunagi midagi tegema sunnitud?“.

Võib tõesti öelda, et antud raamat on nagu elamise õpik. Sealt leiab huvitavaid metoodikaid ja elamise vorme, mida maailmas juba aastaid (kui mitte sadu) tehakse ja mis tunduvad nii inimlikud ja loomulikud. Rännak missugune!

Kel tekkis raamatu vastu suurem huvi, siis võib julgelt Toomase poole pöörduda: toomas.trapido@gmail.com

Raamatuklubi järgmine kohtumine toimub 27. märtsil ja raamatuks valisime Valdur Mikita “Mõtterändur”.

Tekst: Mirell Merirand, EENA Roheklubi liige ja raamatuklubi eestvedaja

EENA Tallinna klubi tähistas 30. sünnipäeva näituse ja tordiga.

30. sünnipäevale kohaselt külastati vägagi eksklusiivset näitust. Keila-Joa lossis on kuni 30. juunini avatud Christian Diori näitus “The Elegancy of Dior Women”.

Christian Diori moemaja esimesest kollektsioonist on möödunud juba kuus aastakümmet. Ei ole just palju moemajasid, millel on õnnestunud tõusta klassiku staatusesse. Dioril on see õnnestunud ning Diori nimi seostub moemaailmas kõrgklassi elegantsiga. Praeguseks on paljud Diori kleidid jõudnud Prantsusmaa ja Ühendriikide muuseumidesse ning erakätes olevatesse kollektsioonidesse.

Eestis korraldab esimese Christian Diori moemaja unustamatut loomingut tutvustava näituse Aleksander Vassiljevi fond. Aleksander Vassiljev on vene ja prantsuse moeajaloolane, kollektsionäär, sisekujundaja, teatrikunstnik, kirjanik, lektor ja telesaatejuht. Aleksander Vassiljev omab üht suuremat vanade kostüümide erakogu, mida ta on täiendanud aastast 1985. See sisaldab mitukümmend tuhat eksponaati.

Seda võrratut näitust tutvustas meile rahvusvaheliselt tunnustatud pitsi-, disaini- ja ehtekunstnik Piret Kartus. Piret tegi eenalannadele suurepärase ekskursiooni, tutvustades põhjalikult nii Diori elulugu kui ka näituse eksponaate.

Sünnipäev jätkus Laulasmaa spaa restoranis õnnitluste, tordi söömise ja klubi algusaegade meenutamisega. Väga tore oli näha, et kohal olid nii mõnedki asutajaliikmed kui ka klubi presidendid.

Oli väga mõnus ja südamlik pärastlõuna!

Aitäh, Virve Poom ja Krista Laanet, korraldamast!

Suur tänu Piretile põhjaliku ja huvitava ekskursiooni eest!

Suur tänu ja kummardus asutajaliikmetele ning presidentidele, sest ilma Tallinna klubita ei oleks ka EENA-t!

Soovime teile pikka iga, rõõmu ja edu! Olete tõelised esirea naised!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

Traditsiooniline Tallinna klubi korraldatav uue aasta alguse pidu toimus 12. jaanuaril restoranis Maikrahv.

Avasõnad ütles Tallinna klubi president Maie Mängel. Glitrisäras uue aasta pidu aitas korraldada Tallinna klubi kandidaatliige Gretel Heinmets, kes peol õnnitluste saatel klubi liikmeks sai. Palju õnne, Gretel!

Õhtu kulges tempokalt, pakkudes nii suurepäraseid maitseelamusi kui ka seltskonda. Õhtusöögi vahele pakkus elamusi tantsugrupp Rosa Negra, kus säras ka Tallina klubi liige Merike Värik.

Kirsiks tordil astus õhtu lõpuks laval üles show-saksofonist Henry Aruküla.

Taaskord sai kinnitust tõsiasi, et eenalannad armastavad tantsida, sest tantsuplats täitus juba esimese loo ajal naeratuste ja energiaga.

Oli äärmiselt mõnus, meeleolukas ja lõbus õhtu.

Suur tänu kõikidele korraldajatele ja osalejatele!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

EENA tutvustas oma projekte rahvusvahelisel konverentsil

EENA endine president Ester Eomois esines Loov Eesti rahvusvahelisel konverentsil, kus jagas kogemusi naisi toetavate projektide kirjutamisest, meeskonna loomisest ja projektide läbiviimisest. Oma esitluses selgitas ta lähemalt naiste toetamise tähtsust ühiskondlike muutuste ellu viimisel.

Viimase viie aasta jooksul on EENA toetanud naisi ja ettevõtlikkust mitme suure projekti raames – seda noorte naiste ettevõtlikkuse arendamisel, roheettevõtluse loomisel kui  ukraina naiste integreerumisel meie ühiskonda. Projektide elluviijaks on olnud alati EENA naised kõikidest EENA klubidest. Suur aitäh, kõigile! EENA partneriteks on olnud EBS, EVEA, Garage 48, Junior Achievement, StartUp Estonia ja Ukraina naiste organisatsioon Divergent Women. Kõikide projektide rahaline toetaja on olnud Coca-Cola Foundation.

Tekst: Ester Eomois, EENA Ettevõtlusklubi liige

EENA Pärnu klubi alustas aastat 10.jaanuaril inspireeriva töötoaga, kus õpiti zentangleid joonistama. Infot ja nõuandeid uudse meetodi kohta jagas Gerda Mihhailova, kes on eksperimenteerinud erinevate kunstivormidega oma vaimse tervise hoidmiseks ja nimetab üheks väga oluliseks vaimse tervise vitamiiniks kunsti.

Kes poleks omal nahal kogenud ärevust, et hunnik töid on kuhjunud ja mõtted on kogu aeg töö juures ning ei suuda end isegi uneajaks välja lülitada? Ärevushäireid kogevad erinevate uuringute andmetel maailmas 10%–28% inimestes. Zentangle tehnikas joonistamine on erinevate mustrite kombinatsioonid, mis ei ole mõeldud midagi kindlat kujutama.

Zentangle on meditatiivne mustrite joonistamine, millega igaüks saab hakkama ja mille tegemiseks pole vaja erilisi oskusi ega abivahendeid – piisab harilikust pliiatsist, paberist ja tintenpenist.

Gerda jagas mõned näpunäited zentangliga alustamiseks ja järgmised tund aega oli ruumis kuulda vaikset nohistamist, kus igaüks keskendus oma tööle ja paberile tasapisi ilmuvale mustrile.

Kui mustrid juba enam-vähem kuju hakkasid võtma, siis hakati ka rohkem omavahel vestlema ja kogemusi jagama. Tõesti, igaüks võib olla kunstnik ja luua kauneid asju lihtsate vahenditega ning samas anda puhkust oma meeltele.

Kadrin igatahes ütles, et temal on nüüd unetu öö kindlustatud, sest uus meetod on nii inspireeriv ja sooviks üha uusi mustreid luua 🙂

EENA Võru klubi tähistas 9. detsembril suurejoonelise peo ja inspireerivate vestlustega 10. tegutsemisaastat.

Pidu toimus klubi loomise päeval ja tähendusrikkas kohas – samas majas, kus klubi 10 aastat tagasi alguse sai. Võru klubi liige Piret Haljend veab seal nüüd eest kogukonnakeskust Saagu Parem. Lisaks EENA liikmetele olid peole kutsutud ka kaks erilist külalist – Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand, kes on ühtlasi ka EENA aasta naine 2015, ja ettevõtja ning poliitik Kristiina Ojuland.

Pidulik õhtu algas õnnistluste ja heade soovidega nii EENA presidendi kui ka teiste klubide liikmete poolt.

EENA Võru klubi president Merle Koop meenutas avasõnavõtus, et EENA Võru klubi loodi 2013. aasta detsembris, mil kohalikud ettevõtlikud naised peale ettevõtlusseminaril osalemist sellise otsuse tegid.

Edasine vestlus toimus vabas ja hubases õhkkonnas, kus oli põnev kahe endise välisministri inspireerivaid lugusid kuulata. Nad tõid esile, et rahvusvaheliste uuringute järgi on Eesti võrdõiguslikkuse küsimustes teistes riikidest maas nii naiste palga, naiste poliitikas osaluse kui ka naisjuhtide poolest. On kurb tõdeda, et ka 21. sajandil on paljudel meestel arusaam, et naise koht on kodus ja ülesanne lapsi kasvatada. Mees on perepea ja toob leiva lauale. Tundub nagu oleksime ajas kõvasti tagasi läinud ja ponnistused pole piisavat muutust loonud.

“Midagi rõõmustavat neis näitajates pole, aga on super, et on EENA” sõnas Marina Kaljurand. On, mille poole püüelda ja koostöös jõuame kaugemale!

Pärast Marina Kaljuranna ja Kristiina Ojulandi motiveerivaid sõnavõtte võttis külaliste palvel sõna ka Saagu Parem kogukonnakeskuse asutaja, eestvedaja ja EENA Võru klubi liige Piret Haljend – naine nagu orkester ja tõeline näide sellest, kes teeb, see jõuab. Piret jutustas peokülalistele, miks ja kuidas Saagu Parem alguse sai, millege tegeletakse ja kuidas maailma püütakse koos paremaks muuta.

Lõuna-Eesti traditsioonidele kohaselt oli pidulaud heast-paremast lookas. Ja mis kõige tähtsam – peaaegu kõik pärines just Võrumaa tootjatelt. Õhtu lõpuks muutus peosaal tantsuplatsiks ja oli võimalik jalga keerutada nii kaua, kui süda lustis.

Järgmisel hommikul korraldasid Võru klubi liikmed Piret Haljend ja Ingrid Pilt Rannamõisa klubile linnatuuri. Sai nii kunstigaleriisid kui ka talve Võrumaad nauditud.

Oli äärmiselt meeldejääv ja mõnus õhtu täis inspiratsiooni ja meenutusi!

Aitäh, Võru klubi, Võru linnale kohaselt üte ummamuudu pido kõrraldamisõ iist! Võrus on kõik võimalik ja saab ka keldikorruse keskuse hubaseks peoruumiks muuta!

Suur aitäh ka Saagu Parem vabatahtlikele, kes peolauale imemaitsvad toidud valmistasid ja peokülaliste eest hoolt kandsid!

Soovime teile pikka iga! Olgu Võru klubi tugev ja edukas ka tulevikus!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

Fotod: Tiina Männe

Külastasime koos kahte inspireerivat näitust: “Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė” ja Melanie Bonajo isikunäitust “Kui keha ütleb jah+”.

Näitus “Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė” keskendub kolme Balti erandliku naiskunstniku – Malle Leisi (1940–2017), Maija Tabaka (1939) ja Marija Terese Rožanskaite (1933–2007) 1970.–1980. aastate loomingule hilisnõukogude keskkonnas. Kunstnikel oli oma ideoloogiliste ja esteetiliste põhimõtete poolest sarnane kunstiharidus, kuid vaatamata sellele liikusid kõik kolm 1950.–1960. aastatel Tallinna, Riia ja Vilniuse kunstiinstituutidest saadud põhimõtetest eemale ja olid mitte ainult tavapärasest erineva eneseesitlusega, kuid ka ruumiloome viiside ja kunstnikuks olemise väga eristuva peegeldustega. Kõik nad lõhkusid lubatavuse piire, astusid kindlalt tabudest üle ning läksid vaatamata rasketele aegadele oma erilist kunstiteed. Julged värvid ja kujundid maalidel viivad vaatajat naiskunstnikute intiimsuse maailma, mis on täis traumeerivat ja valusat kogemust, ning paneb mõtisklema isiklikule vabadusele ja sellele hinnale, mida igaüks meist maksab oma elus iseendaks jäämise eest.

Melanie Bonajo isikunäituse “Kui keha ütleb jah+” keskseks teemaks on puudutus ja selle koht meie tänapäevases maailmas. Vaatajale esitatakse küsimust, kas üha enam kommertsialiseerivas ja tehnoloogilises maailmas on veel kohta intiimsusel või mitte, kuid sellele küsimusele vastamine ei ole nii lihtne nagu esmapilgul paistab. Igaüks peab võtma näitusel aega endasse süvenemiseks ja oma sisehääle kuulmiseks. Kunstniku arvates puudutus on just see, millega saab ravida üksildust. Kas on iga näituse vaataja sellega nõus? Hollandist pärit Melanie Bonajo teos “Kui keha ütleb jah” esindas Hollandit 2022. aastal Veneetsia kunstibiennaalil ja teeb nüüd ringreisi mööda Euroopa muuseume.

Kindlasti on need mõlemad näitused vaatamist väärt ja soovitame neid külastada kõikidele, kes pole veel jõudnud!

Täname Jekaterinat meeldejääva ekskursiooni ja elava suhtluse eest tundlikel teemadel! Meie klubiga just hiljuti liitus andekas florist Jelena Špakovkaja, kes saatis Jekaterinale oma ainulaadse Jõulude lilletervituse (Flowers by Jelena Shpakovskaja). Meie aga nautisime õhtu jätku Narva-Jõesuu kohviku Albatross ja meie klubi liikme Natalja Pessotšinsja poolt küpsetatud maitsva kringliga!

Soojad tervitused ja ka tänusõnad kõikidele, kes leidis aega ja tuli meie klubi toetama. Hindame kõrgelt Teie sooja tagadisidet ja püüame leida võimalusi tihedamini kultuuriüritustel kohtumiseks. Kultuur ühendab ja inspireerib!

Rahulikku detsembrikuud ja imelist meeleolu pühadeks valmistamisel!

Tekst ja fotod: Jelena Pazilina, EENA Kultuuriklubi president

2. detsembril toimus programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik”.

Päeva alustasime programmi tunnuslaulu “Ma olen maa” ühislaulmisega, mis andis päevale väe ja energia. Konverentsi avasõnad ütles EENA aasta noor naisettevõtja 2022 ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats: “Toidu tootmine on igapäevaelust eraldunud. Minu unistus on, et lapsed saaksid kohalikku toitu”.

Seejärel tutvustas programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” idee algataja ja eestvedaja Siiri-Tiivits Puttonen programmi eesmärke ja tulemusi: “Naine peab maaema hoidma ja järgmistele põlvkondadele mõtlema”.

Konverentsil toimus kolm igati inspireerivat paneeli. Esimene paneelarutelu kandis nime “Naisettevõtjate lood – kuidas minu roheettevõte alguse sai”. Paneeli juhatas Katarina Papp (RingKarp asutaja, EENA Roheklubi liige) ning paneelis osalesid Ines-Issa Villido (Filaret asutaja), Berit Joosep (Berrichi asutaja, EENA Roheklubi liige) ja Marian Nummert (Mariani Permakultuur asutaja). Ettekande tegi KIUDI tegevjuht Kaie Kaas-Ojavere. KIUD oli konverentsi toimumispäevaks ühtlasi ka värske Ajujaht 2023 võitja, seega oli tegemist eriti oodatud ettekandega. Ettekandest jäi kõlama mõte, et valukoht võib olla edu alus, sest meil kõigil on võimalik häirivaid asjaolusid ja probleeme ise muuta. Koostöö ja partnerid on olulised ning koostöös jõuame eesmärgini ja veelgi kaugemale.

Paneelis arutleti muuhulgas ka selle üle, kas ja kui valmis on turg roheettevõtluseks. Arutelu käigus sai selgeks, et ajast tuleb ees olla, sest muidu ei saa keegi järgi tulla. Inimesed on küll on eriti hinnatundlikud, kuid hind näitab kvaliteeti. Tihtipeale on inimesed sõnades rohelised, kuid neil on mugavustsoonist raske välja tulla ja ka oma harjumusi muuta. Kui juba aga ollakse rohelise mõtteviisiga, siis väärtustatakse ka rohelisi teenuseid ja tooteid rohkem. Seega tuleb jätkata inspireerimist ja südamete roheliseks muutmist!

Teises paneelis arutleti roheettevõtja tagala üle – kuidas vaimset tervist, töö- ja pereelu tasakaalus hoida. Paneeli juhatas Katrin Tõnismäe (Voogav Meel OÜ asutaja, EENA Pärnu klubi liige) ja paneelis osalesid Eda Veeroja (Mooska suitsusauna asutaja, väenaine), Triinu Karolin (HOIA Homespa asutaja) ja Janet Väärtnõu (Pidula Wakepark asutaja). Ettekande tegi pereterapeut Katrin Saali Saul. Ettekandest õppisime, et õnnetunde alus on tervis, eneseteostus, turvatunne ja suhted. Vaimse tervise tasakaaluks on uni, toitumine, liikumine, head suhted ja positiivsus. Samuti on oluline mõelda sellele, kas positiivsus on õnnega võrdväärne.

Kuidas siis ikkagi leida tasakaal töö- ja eraelu vahel? Karjääri ja pereelu vahel ei pea valima, vaid oma toimetustesse võib ka pereliikmeid kaasta. Emotsioone ja vajadusi tuleb jagada ja kommunikeerida. Jagatud mure on pool muret. Usalda intuitsiooni ning ole paindlik. Sea prioriteedid paika. Märka muutusi endas ja teadvusta neid. Tee seda, mis paneb su hinge helisema. Kõike ei saa üksinda teha – usalda ja delegeeri. Ja mis peamine – ettevõtlust tehakse inimesena. Hoiame end tervena ja hoolitseme oma hinge eest.

Kolmas paneel kandis nime “Rohetiimide edulood”, kus meie programmi rohetiimides osalenud naised oma edu- ja arengulugusid jagasid. Paneeli sissejuhatuseks tegi programmi partnersuhtete juht ja EENA Ettevõtlusklubi liige Ester Eomois kokkuvõtte roheküsitlusest, millest selgus, et kõige valusamad keskkonnaprobleemid on ühiskonna jaoks jäätmed, ülepakendamine ja plastik ookeanis.

Paneeli juhatas Riina Piigli (rohetiimide koordinaator, EENA Tartu klubi liige) ja paneelis osalesid Ly Kubenko (EENA Tartu klubi liige), Ulvi Kark-Jaarma (Jaagor Desire OÜ asutaja), Nois Niin (Joyous OÜ asutaja) ja Miina Pruuli (Pruuli Plant Projects OÜ asutaja, EENA Ettevõtlusklubi liige).

Paneelist jäid kõlama lihtsad, kuid vajalikud mõtted. Elu toob ise õiged võimalused sinuni. Tegele sellega, milles sa tugev oled. Lihtsalt alusta ja vaata, kuhu välja jõuad. Ära oota täiuslikkust. Jälgi intuitsiooni – usalda, aga mitte pimesi. Ära pane endale lisapinget, ole paindlik ja mine vooluga kaasa. Kui olukord ei hirmuta, siis see ka ei arenda.

Konverentsi vahepauside ajal oli võimalik külastada ettevõtjate messi ja kohtuda erinevate valdkondade mentoritega: Helen Orav-Kotta (rohejuhend), Kai Klein(kemikaalid), Mirell Merirand (ringsed ärimudelid), Katarina Papp (rohelise ettevõtlusega alustamine), Maie Mängel (finantsid), Reet Laja (juhtimine), Mari Kooskora (jätkusuutlik juhtimine), Maarja Kalmet (roheline personalijuhtimine), Siiri Tiivits-Puttonen (digitaliseerimine, e-kaubandus, automaatturundus), Riina Piigli(ettevõtlusega alustamine ja toetavad võrgustikud), Anneli Andersen (eksportmüük), Kristiin Bauer (ESG ja jätkusuutlikkus).

Roheettevõtjate messil osales 19 ettevõtet: Multilingua Keeltekool ja Kompetentsikeskus, Piesta Kuusikaru talu, Mariani Permakultuur, Joyous OÜ, Kujundlik OÜ, Berrichi, Blackbird Eesti, Tridream OÜ, Väike Päike, HOIA Homespa, KIUD, Russow Trade OÜ, Naturalinda, Piret Reinson, Trinidad Wiseman OÜ, Karukella puhkemaja, Elurõõm MTÜ, CompAct ja LMK Talent Group.

Oli äärmiselt sisukas, inspireeriv ja mõnus päev!

Suur aitäh kõikidele korraldajatele, osalejatele, mentoritele ja messilistele!

Tõestasime taaskord, et koostöös jõuame kaugemale ja roheliselt on võimalik! Hoiame endid tasakaalus – terves mullas terve taim!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht, EENA Roheklubi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja

Fotod: Mitro Puttonen

Kõik algab usaldusest. Kui naised toetavad naisi, siis imed juhtuvad. Ukraina – Eesti naiste toetusprojekti inspiratsiooniseminar 10.12 Tallinnas, EBSi aulas.

10.12 kohtusime Eesti ja Ukraina naistega inspiratsioonipäevaks. Meie eesmärk on olnud selle projekti raames toetada Ukraina põgenikest naisi Eesti piirkondlikes kogukondades naiste ettevõtlikkuse arendamisel ja enesearengus.

Aasta vältel toimusid piirkondlikud Ukraina ja Eesti naiste arenguringid – kokku alustas 22 arenguringi Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Narvas, kus osales ca 200 Eesti ja Ukraina naist. Metoodikaks kasutasime Signe Vesso coaching kaarte. Palju head kogemust, mida ka inspiratsioonipäeval jagasime.

Suvel toimus Vabaõhumuuseumis piknik koos Eesti ja Ukraina naiste ühislaulmisega, kus osales ligi 100 naist.

Ettevõtlikkuse arendamiseks korraldasime vaimse tervise teemadel veebinare. Kokku osales ca 150 naist, programmi juhtis Leena Kivisild. Lisaks toimusid ettevõtluse veebinarid, mida viis läbi Jelena Žovnikova, ettevõtja, mentor, ühe arenguringi juht. Kokku osales 85 naist.

Meie suunaks on olnud Ukraina naiste toetamine uute ettevõtete loomisel – koostöös Garage 48 ja MTÜ Pagulasabiga. Ukraine Women Empowering Entrepreneurship Programme, kus ligi 100 Ukraina naist sai tuule ettevõtjana tiibadesse. Inspiratsioonipäeval jagasid oma kogemust Maasikabaar, Futiki, Numi, GrowUp ja Croissant. Uued ettevõtted üle Eesti, edu neile!

Täname oma partnerit Coca-Cola Fondi! Ja kõikide arenguringide juhte, arenguringides osalejaid, koostööpartnereid, EENA liikmeid, kes olid arenguringide juhid ja liikmed, ja EBSi, kes andis meile võimaluse oma ruumides kohtuda!

Kui naised kohtuvad, siis imed juhtuvad!

Ilusat jõuluaega! Ja ikka meile aega ja energiat panustada abivajajate toetamiseks. Kui ise annad, siis saad palju vastu, oleme esireanaised!

Tekst: Ester Eomois, Ukraina naiste projekti juht, EENA Ettevõtlusklubi liige

2023. NARVA AASTA NAINE ON LJUBOV FOMINA, EENA Narva klubi president.

NARVA AASTATE NAINE ON LARISSA SHABUNOVA, Fortaco Estonia direktor.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Narva klubi (EENA Narva klubi) andis oma 4. sünnipäeva pidulikul tähistamisel välja tiitli Narva aasta naine 2023, kelleks on Ljubov Fomina, klubi asutaja ja esimene president. Narva aastate naiseks valiti esimest korda Larissa Shabunova, Fortaco Estonia direktor.

“Seda väärilist tunnustust jagan kõigi klubi liikmetega! Igas vanuses tuleb endale eesmärke seada ja neid ellu viia! Loo endale meeskond ja liigu edasi, inspireerides ennast ja teisi!”, ütleb Narva Aasta naine 2023 Ljubov Fomina.

“Aitäh, et tunnustate minu tööd! Kannatlikkus, sihikindlus ja enesedistsipliin on minu edu võti! Eriti värisev on tõdeda, et sellise edu pälvis lihtsast töölis perekonnast pärit lihtne Narva elanik, kes õppis tavalises Narva koolis ega paistnud teiste seast millegi poolest silma. Soovin kõikidele naistele olla elus aktiivne, märgata võimalusi ja kasutada neid, olla julge ja otsustav. Oleme palju tugevamad ja võimekamad, kui endale mõnikord au anname! Aitäh veel kord”, ütleb Larissa Shabunova.

EENA Narva klubi kutsub igal aastal üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama Narva aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valib EENA Narva klubi juhatus välja Narva aasta naise nominentideks kolm tunnustamisväärt naist. Narva aasta naise tiitlile olid sel aastal esitatud Julia Viirsalu (Narva Eesti Keele maja eesti keele õpetaja), Ljubov Fomina (EENA Narva klubi asutaja ja president) ning Natalja Vovdenko (Valge Kõrvits kohviku omanik).

NARVA AASTA NAINE pidulik tseremoonia toimus Narvas 2. detsembril renoveeritud Raekojas.

Raekotta kogunenud ettevõtlikke naisi tervitas EENA president Merle Saviauk.

Üritusele andis avapaugu Marina Tee ja Svetlana Charlet korraldatud vintage-show.

Moeetendusest võtsid osa nii Narva klubi liikmed kui ka teised naiskülalised.

Muusikaline tervitus aitas kaasa piduliku meeleolu loomisele.

Naiskujud Narva kunstnike portreedel võlusid publikut!

Kirsiks tordil oli rikkalik suupistete valik ja naise kujuga tort.

Ürituse peasponsorid – EENA Narva klubi naised, Narva Astri  keskus, Fortaco Estonia, Aasia restoran MONK, Lazerzone keskus.

Vaata fotogaleriid: https://mariabuhharova.gallery.photo/gallery/narva-aasta-naine/

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

Toimetas: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

EENA Roheklubi käis külas looduskosmeetika ettevõttel Berrichi

6. novembril käisid EENA rohelannad külas oma tegusal ja ettevõtlikul klubikaaslasel Berit Joosepil, kes lubas neil piiluda oma ettevõtte tagatubadesse ning jagas oma kogemusi alates ettevõtte sünniloost, kuni täna kvaliteetset looduskosmeetikat hindavate naiste seas juba nii kodumaal kui mitmetes välisriikides tuntud kaubamärgini jõudmiseni. Berit on looduskosmeetikabrändi Berrichi (nimi tuletatud tema enda eesnimest) looja, mis tähistas 13. oktoobril oma 6. sünnipäeva, mil nad tulid ametlikult turule. Berit asutas ettevõtte koos oma abikaasa Janno Joosepiga, kuid täna veab naine seda juba pea täielikult iseseisvalt koostöös oma tubli väikese tiimiga. Mõnusalt teetassi taga juttu vesteldes sai seltskond teada, et oma isikliku kosmeetikabrändi käivitamise protsess ei olnud alguses sugugi lihtne ning asutamiseni jõuti alles pea kolmeaastase põhjaliku ettevalmistusperioodi tulemusena.

Ettevõtte asutamise idee sündis Beritil isiklikust murest, kuna tal oli väga kuiv ja allergiline nahk, mis vajas erihoolt. Selleks, et jõuda lahenduseni, mis päriselt töötaks, tuli läbi käia kurviline ning rohkelt väljakutseid pakkunud tee, kuid tänu õnnelikele juhustele ja kohtumistele, viis elu Beriti kokku õigete inimestega. Just suhtlemist ja ideede ning murede jagamist peab Berit oma õnnestumiste võtmesõnaks: „Mida rohkem sa räägid, seda enam õiged inimesed Sinu teele jõuavad“, on Berit veendunud. Tänu nendele õigetele kaaslastele, kellega elu teda kokku viis, jõudis Berrichi tegevust toona käima lükanud tiim täiesti uue ja maailmas ainulaadse tooraineni – kuningliku nimega vetikani Furcellaria lumbricalis. Tegemist on Läänemere punavetikast saadud antioksüdandiga, mille toimeained said teaduslikult tõestatud ja testitud nii Tallinna Ülikooli teadlaste kui kogenud nahaspetsialistide poolt. Nimelt on vetikal omadus hoida vett ja rasva omavahel paremini koos, mistõttu suudavad kreemid  säilitada paremini niiskust just naha pinnakihtides, mistõttu head looduslikud toimeained saavad oma tööd nahal teha pikemalt, vähendades kortse ning leevendades põletikke. Muuhulgas oli huvitav teada saada, millisel maagilisel moel Berrichi kreemid oma kauni flamingokarva värvuse saavad.

Berrichi missiooniks on hoida oma tegevusest tekkivat ökoloogilist jalajälge võimalikult väiksena.  Täna on nende pakendid disainitud viisil, mis võimaldab kreemi ostjatel neid korduvalt kasutada. Berrichi kreemide pakend koosneb korduvkasutatavast klaaspudelist ja pumpsüsteemist, mille sees olev vahetatav täitepudel on toodetud samuti ümbertöödeldud plastikust. Põhus, miks Berrichi kreemide pakendite puhul sai välja valitud just pumpsüsteem, oli see, et pumbaga kreemipudelisse ei pääse õhk sisse ning kreem säilib nii kauem kvaliteetsena. Tühjad Berrichi pakendid (sh üksikdetailid nt pumpsüsteemid) saavad kliendid ettevõttele tagastada. Kogu plastik kogutakse kokku ja saadetakse ümbertöötlemisse Neular OÜ-sse, kus nendest valmistatakse terrassilaudu. Vana klaas kogutakse samuti kokku ja viiakse jäätmekäitlusesse. Sellise uuendusliku kreemipakendite taas- ja ümberkäitlemisega süsteemiga võiks Berrichi olla täna eeskujuks paljudele kosmeetika suur- ja väiketootjatele. Salaja unistab Berit sellest, et Berrichi vetikakreemid võiksid tulevikus olla lisaks ka vetikatest toodetud pakenditesse pakendatud.

Tänaseks on Berrichi välja töötanud 12 erinevat nahasõbralikku toodet ning peagi on tulemas lisa. Berrichi tootevalikuga saab tutvuda siin: https://berrichi.ee/.

Tekst: Maarja Kalmet, EENA Roheklubi liige

11. novembril toimus EENA noorte korraldatud inspiratsioonipäev Pärnus.

Peale suurejoonelist aasta naise galat oli huvilistel võimalik osaleda EENA noorte korraldataval inspiratsioonipäeval, kuhu olid lisaks noortele liikmetele oodatud ka kõik hingelt noored.

Päev algas EENA noorte koosolekuga, kus arutati EENA noorte eesseisvaid ja korraldatavaid sündmusi, mh võrdse palga päeva tähistamine. Kuna probleem ja teema kiskus kõiki väga kirglikult kaasa, ja tekitas ka palju kõneainet ning küsimusi, siis on noorte plaan kevadel võrdse palga päeval teemast huvitatud inimesed põneva sündmuse näol ühte ruumi kokku tuua. Püsige lainel, sest tulemas on midagi väga lahedat ja harivat!

Seejärel suunduti Sonne kohvikusse ettevõtluskoolitusele “Hirmudega sõbraks”, mida viis läbi kogukonna Hingelt Vaba looja ja mentor ning Tartu Ülikooli Pärnu kolledži ettevõtluse, turunduse ja teenuste disaini õppejõud Grete Männikus. Koolituse käigus said kõik endale praktilise töövihiku, kus oli võimalik oma hirme avada ning analüüsida. Lisaks õppisime, kuidas hirmudes võib peituda tugevus ja edu saladus. Hirmudega tuleb vaid sõbraks saada ja siis on tõesti kõik võimalik! Töötuba oli ühendatud mõnusa aruteluringiga, kus kõikidel soovijatel oli võimalik ka oma hirme avada ja teistelt nõu saada. Sonne kohvik oli selleks väga sobiv koht – mõnus ja hubane. Kui Pärnusse satute, siis soovitame kindlasti läbi astuda.

Peale seda oli plaanis külastada aasta noort naisettevõtjat 2022 Kerli Atsi, kuid elu tegi omad korrektuurid ning sattusime hoopis EENA Pärnu klubi liikme Külli Kodasmaa ettevõttesse Redwell. Redwell müüb stiilseid ja vaevumärgatavaid küttepaneele, võimalik on ka enda disainiga paneele tellida ja võimalused on pea piiritud. Olime õigel ajal õiges kohas, sest juttu ja küsimusi jätkus kauemaks ja olen kindel, et Redwell saab lähiajal palju uusi tellimusi.

EENA noored tahavad muutust luua ja aktiivsemalt pildis olla. Kuna esimene suurem inspiratsioonipäev läks edukalt ja tundus, et mõne teise EENA sündmusega ühildamine sai head tagasisidet, siis pange endale kirja kuupäev 13.01, mil peale uusaastapidu toimub järgmine EENA noorte inspiratsioonipäev Tallinnas! Loe lähemalt siit

Suur aitäh korraldajatele, külalistele ja osalejatele!

Kohtume juba 13.01 Tallinnas ja inspireerume koos!

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

8. novembril toimus veebinar „Muutus algab Sinust: kestlikud valikud ja inspireeriv juhtimine”, mida viis läbi PSLifestyle.ee koordinaator Jannus Jaska.

Jannus Jaska veebinar “Muutus algab Sinust: kestlikud valikud ja inspireeriv juhtimine” keskendus mitmele huvitavale teemale, alustades muutustest indiviidi tasandil kuni suuremate ühiskondlike muutusteni.

Alustuseks rääkis Jannus inspireeriva loo Sir Nicholas Wintonist, kelle julge tegutsemine päästis II maailmasõja eel arvukate juudi laste elusid. Jannus rõhutas sealjuures isikliku vastutuse ja heategevuse tähtsust ning mõtet, et iga inimene saab maailma paremaks muutmisesse panustada.

Kõne all oli ka keskkonnasõbralikkus ja selle propageerimine. Näidetena toodi kliimastreigid ja organisatsioonid nagu Rohetiiger, kes tasakaalustatud majandust ja kestlikke valikuid tutvustab. Lisaks tutvustas Jannus ka Sustaxo tööriista, mis aitab väikeettevõtetel oma keskkonnamõju mõõta.

Veebinar käsitles ka rohepööret, tuues näiteks Soome institutsiooni Sitra, mis tegeleb rakendusuuringutega, kuidas Soome ühiskonda jätkusuutlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks muuta. Jannus rõhutas, et muutuste edendamisel tuleks arvestada inimeste eluga rahulolu alustaladega nagu seotus, autonoomia, arendamisvajadus, tähenduslikkus ja üldine tervis.

Sitra lähenemist tutvustati mitmete punktide kaudu, sealhulgas headuse kasvatamine, erinevate isiklike motiivide rõhutamine, sõnumi levitamine sõprade ja kaaslaste vahel ning huumori kasutamine. Esile toodi ka lihtne tõsiasi, et kestlike valikute eestkõnelejaks võib olla igaüks, ja täiuslikkusele pretendeerimine pole vajalik.

Lõpuks tutvustas Jannus värskelt valminud Lifestyle Testi, mis võimaldab inimestel oma eluviisi mõju keskkonnale mõõta. Veebinari lõpus julgustas Jannus inimesi olema lahked nii enda kui teiste vastu ning jagama rohelise mõtteviisi edendamiseks ideid ja kogemusi.

Aitäh, Jannus Jaska, inspireeriva loengu eest!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooniijuht, EENA Roheklubi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja

EENA Tallinna Klubi naised käisid uudistamas sel sügisel avatud Pelgulinna riigigümnaasiumit

2023. aasta sügisel avati Tallinnas kolm uut kooli, sealhulgas ka Pelgulinna riigigümnaasium. Kooli nimest on kujunenud lühend PERG, nii koolipere oma kooli ka kutsub.

Külaskäigul võõrustas meid ja tutvustas koolimaja ning kooli väärtusi kooli kogukonnajuht Laura Toots.

Koolimaja loomisel on silmas peetud jätkusuutliku arhitektuuri põhimõtteid ning peamiseks ehitusmaterjaliks on kohalik puit. Kooli siseilme on loomulik ja looduslik, fuajees, aulas ja raamatukogus kasvavad päris puud.

Majas on loodusteaduste laborid, muusikaklass, projektitööklassid ja suuremad auditooriumid, sportimiseks on koolimajas nii võimla, jõusaal kui ka joogasaal.

Pelgulinna riigigümnaasiumis õpitakse muu hulgas lahendama suure mõjuga ühiskondlikke probleeme, kool on võtnud enda fookusesse jätkusuutlikkusega seotud teemad (keskkonna- ja kliimaprobleemid, demokraatia jätkusuutlikkus, jätkusuutlik disain ja kvaliteetne linnaruum).

Lisaks riikliku õppekava kursustele läbib iga õpilane ka maailmahariduse, ennast juhtiva õppija ning teadmiste teooria kursused. Koolis õpivad praegu 10.-12. klasside 360 õpilast ja samm-sammult on nad kasvamas 1080 õppijaga gümnaasiumiks.

Kool pakub laiapõhjalist gümnaasiumiharidust ja iga õpilane saab kokku panna oma õpitee ning minna soovi korral süvitsi reaal-, sotsiaal- või humanitaaralal või põimida eri valdkondi.

Lisaks põhiõppekavale on PERGis ka eesti keele kui teise keele õppekava ja kuulmispuudega õpilaste õpperühm. Koolipere usub, et mitmekesisus on väärtus ja nad seisavad selle eest, et PERGis ja perglane võib olla omamoodi ning mitut moodi. Nad on paindlikud ja loovad kooli, kus igaüks on toetatud ja leiab oma tee.

Kogukonnajuhilt kuulsime muu hulgas, et kogu koolis töötav personal on välja valitud lähtuvalt kooli väärtustest – kõik õpetajad ja teised koolitöötajad peavad kandma neid väärtusi, mis on koos kooli juhtkonnaga seatud. Samuti on kõik kooli õppima pääsenud lapsed läbinud vestlused, mille keskmes on samuti kooli põhiväärtused.

Koolihoone valmis arhitektuuribüroo Arhitekt Must ideekavandi “Seitse venda” järgi, mille autoriteks on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Laurimäe, Karoliine Kuus ja Kaire Koidu.

Pikemalt saab kooli arhitektuuri ja ehituse kohta lugeda siit.

Tuhat tänu Laura Tootsile koolimaja ringkäigu ja toredate lugude eest.

Soovime kooliperele jõudu ja rõõmu 🙂

Tallinnas, 15.11.2023

Kirja pani EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian

ETTEVÕTLUSKLUBI FILOSOFEERIS KOOS KALEV RAJANGUGA

Kalev Rajangut võib nimetada ausaks mõtisklejaks, karismaatiliseks isiksuseks ja erudeeritud filosoofiks. Kutsusime ta ettevõtlusklubi klubiõhtule ajendatuna Ööülikooli saatest Alasti tõde, kus ta väidab, et teaduslik tõde põeb, kannatab ise raske naistevihkamise misogüünia ja ideoloogilise seksismi all. Meie klubiõhtu vestlusteemaks pakkusime välja: „Meeste domineerimisneedus, kas igavene? Kas tasakaal ja harmooniline koosloomine on üldse võimalik?“. Kuulasime huviga tema mitmetahulist loengut ning koos arutledes jõudsime järeldusele, et tasakaalu maailmas, sh riigi- ja kodutasandil ei ole võimalik luua, kui puudub intelligentne partnerlus ning nii meeste kui naiste potentsiaali heas mõttes ärakasutamine. Võimuga pole midagi peale hakata, sest see ruineerib nii allutajat kui allujat. Mõnu ja jagamine hoiab võimutut maailma koos. Samuti võrdsus, mitmekesisus, koostöö on harmoonilise koosloomise võtmesõnad.

Eenalannad külastasid oktoobri lõpus Läti naisorganisatsiooni Lidere.

20. oktoobril alustas grupp eenalannasid teekonda Riia suunas. Reisi põhieesmärk oli tutvuda Läti naisorganisatsiooniga Lidere, mille nimi tähendab tõlkes “juhti” või “liidrit”.

Lidere asutati 3. veebruaril 2003. aastal ja selle eesmärk on ühendada Läti naisettevõtjaid ja kõrgema taseme juhte. Lidere laiem eesmärk on julgustada naisi osalema avalikus elus ja sotsiaalselt vastutustundlikus äris, arendada ja populariseerida mentorluse liikumist Lätis ja Euroopas, edendada kodanikuühiskonna kujunemist, panustada sotsiaalsesse integratsiooni Lätis ja Euroopas ning arutada ja lahendada ühiskonna sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi probleeme.

Reedel külastasime Lidere asutaja ja juhi Aiva Viksna eestvedamisel Läti parlamenti. Aiva on muuhulgas ka Läti parlamendi liige. Läti parlament asutati 7. novembril 1992. aastal ja sinna kuulub 100 liiget.

Mõned eenalannad võtsid Riiast viimast ja veetsid reede õhtu kultuurselt. Nii nagu Riias olles peabki tegema, sest Läti Rahvusooperis käimine on juba omaette elamus. Koos käidi vaatamas Francesco Tšiili ooperit “Adriana Lekuvrera”, mis põhineb tõestisündinud lool. Kuigi lavakujundus oli pigem kaasaegne, oli sisu traditsiooniline – suhtesasipuntraga kaasnev südamevalu.

Laupäeval külastasime kolme kohalikku ettevõtet. Alustasime ettevõtluskeskusest, kus tegutsevad mitmed väiksed ettevõtjad. Tutvusime lähemalt Lidere ajaloo, tegemiste ja liikmetega ning tutvustasime ka EENA tegevust ja ennast. Seejärel suundusime ettevõttesse Dabas Gardumi, kus marjadest erinevaid hõrgutisi valmistatakse. Lisaks toimus töötuba, mille käigus saime kaasa ka väikese kingikoti. Suur osa riiulitel olevast kaubast tuli meiega bussi kaasa. Viimaks jõudsime pererestorani Hercogs Marupe, kus nautisime ühist lõunat.

Sellega lõppes reisi ametlik osa ja ülejäänud aja saime enda soovide järgi täita. Kuna laupäeva õhtu oli vihmane, eelistasime pigem tubaseid tegevusi. Viimased mõnusad jalutuskäigud Riia vanalinnas tegime ka pühapäeva hommikupoolikul.

See oli tõeliselt mõnus, inspireeriv ja mitmekülgne reis! 

Suur aitäh Virve Poomile ja Aiva Viksnale korraldamise eest! 

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht

Fotod: Virve Poom ja Jolan Henriette Koduvere

Selle aasta viimane roheideede töötuba toimus Saaremaa klubi kutsel Kuressaares Saaremaa Veskis. 

Eeltööd sai uues EENA klubis ettevalmistamisega kõvasti tehtud. Sündmust tutvustavad plakatid said üles pandud nii paberkandjatel üle Saaremaa kui ka Kuressaare elektroonilistele ekraanidele, info saadeti koolidesse ja ettevõtetesse ning suur osa info levitamisel oli ka sotsiaalmeedial. Saaremaa EENA klubist sai lugeda ka 10.10 paberlehest ning digiväljaandest ja 03.11 käisid Saaremaa EENA klubi liikmed Liis Järvamägi ja Grete Pastak koos programmi idee autori ja eestvedaja Siiri Tiivits-Puttoneniga Kadi Raadios antud teemal vestlemas. Saadet saad järgi kuulata https://kadi.ee/jarelkuulamine/keskpaev-03-11-23/

Sündmus algas laupäeval kl 10.00! Kohale oli tulnud üle 20 avatud meelega naise. Üritust vedasid eest programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen; EBSi õppejõud, ettevõtja ja podcasti „Naised tipus“ juht Ester Eomois. Edutiimide loomist koordineeris ettevõtja Riina Piigli ning rohementorina oli kohapeal Helen Orav-Kotta.

Päeva alustas Ester EENA tutvustamisega ning Grete ja Liis rääkisid kohaliku Saaremaa klubi saamisloost, tegemistest ja plaanidest. Seejärel rääkis Siiri laiemalt kogu projektist ning tehti tutvustusring. Äge oli näha, et igas naises kasvas mingisugune ettevõtlikkuse pisik. Kõrvuti oli ideega naisi ja juba väga suuri roheliselt tegutsejaid. Kõik said endale selle, mida nendel täpselt vaja oli.

Helen ja Siiri tutvustasid laiemalt roheettevõtluse nüansse, etappe ja võimalusi ning oli tore näha ja kuulda, kuidas inimesed ka oma küsimuste, kogemustega ja mõtetega kaasa tulid. Oli kuulda, et saarlased mõtlevad ja ka tegutsevad väga eesrindlikult, säästlikult ja mõtlevad keskkonnahoiule.

Kuna istuti laudkondadena, siis sai viimaks ka koos üht äriideed Canvas meetodil hinnatud ja teistele osalejatele ette kantud. Riina juhendamisel moodustati ka rohetiimid, kes hakkavad koos käima mõnenädalaste vahedega, et oma ideedele ja tegevustele hoogu juurde saada. See on üks selliste töötubade suur võlu, et see ei jää ainult ühekordseks motivatsioonisutsakaks.

Tekst: Liis Järvamägi, EENA Saaremaa klubi liige

Innovtasiooniklubi üritus Mootorispordi Muuseumis

26. oktoobril toimus Eena Innovatsiooniklubi kandidaadiüritus Turbas Ellamaa elektrijaamas. Ühte õhtusse mahtus väga põnev ülevaade 100-aastase Ellamaa elektrijaama ja selle kauni hoone ajaloost arhitektuuriajaloolase Carl-Dag Lige poolt; kiire pilguheit Eesti mootorispordi ajalukku, mille kodumuuseumiks on täna Ellamaa elektrijaam ning häid maitseid piirkonnanna toidutootjatelt. Inspireeriv õhtu oli suurepäraseks näiteks sellest, kuidas eri valdkondade ettevõtmistega koostöös pakkuda meeldejäävat ja harivat elamust.  

Tekst: Marju Randlepp, Innovatsiooniklubi

EENA Tallinna klubi huvitiim käis külas klubiliikmel Krista Laanetil 23.oktoobril.

Krista on ettevõtlik naine ja ettevõtja, ta peab Tallinna külje all Peetri külas salongi MeliorBeauty. Salong pakub tervishoiuteenuseid.

Krista on põline Assaku elanik ja teab sealse lähiümbruse ajalugu ning on näinud Peetri küla kiiret arengut: rajatud on teed, ehitatud elumajad, koolid, lasteaiad, kauplused jm. Kõik see näeb väga eeskujulik välja.

Krista Laanet on EENA pikaajaline liige, ta liitus EENA-ga aasta peale EENA asutamist.

Külaskäigul Krista juurde tulid jutuks EENA algusaastad, mil polnud veel mobiiltelefone ega arvuteid. Täna on nendeta elu võimatu, kuid tol ajal said kõik kohtumised, koolitused ja koosolekud peetud ja väljasõidud nii Eestis kui ka naabrite juurde tehtud. Samuti võeti osa rahvusvahelistest
konverentsidest ja kongressidest. Oli suurte muudatuste ja arengute aeg, EENA naiste roll tookordsetesse arengutesse oli hindamatu.

Krista on naine nagu orkester.

Krista tegeleb paralleelselt ja väga edukalt mitmes vallas. Ta on läbinud mitmeid meditsiinialaseid koolitusi ja
kursuseid ning õpetab nüüd ka teisi. Tema tegevusalade nimekiri on pikk. Krista on kõige pikemalt tegelenud n Flare brändi pealisrõivaste hulgimüügiga Eestis, Lätis ja Leedus.

Krista teine suur kirg on väikesed tõukoerad. Ta on Eesti Chihuahua Klubi juhatuse esimees ja juba 14 aastat Chihuahua Sõprade Liidu esimees. Koeri on tal endal mitu ja need on nii hästi kasvatatud, et Krista saab
neid igale poole kaasa võtta.

Krista on avaldanud palju artikleid ajakirjades, esinenud televisioonis, temalt on ilmunud raamat koeratrikkidest, mis on maailmas ainulaadne maailmas. Ettevõtlik naine korraldab regulaarselt ka koerte koolitusi.

Teenused tervise alal. Kõige enam nõutud teenused on Kristal aga seotud tervisevaldkonnaga, nende hulgas on näiteks ravimassaaž, erinevad teraapiad ja kuputeraapia koolitused.

Külaskäik Krista Laaneti juurde oli meeleolukas ja juttu jätkus kauemaks. Ja Krista koerakesed keerasid muidugi nunnumeetri põhja – neid on ta mitu.

EENA traditsioonide kohaselt kinkisime Kristale kollased roosid kolme hea sooviga.

Aitäh Kristale inspireeriva kohtumise eest!
Jääme ootama järgmiseid inspireerivaid kohtumisi EENA edukate naistega.

TEKST: sündmuse pani kirja Tiiu Sepp, huvitiimi koordinaator ja toimetas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Fotod: huvitiimi liikmed

23.oktoober 2023, Tallinn

12. oktoobril toimus veebinar „Taastav majandus ja jätkusuutlik tulevik”, mida viis läbi Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht Mihkel Kangur.

Ökoloogiline nišš on mõiste, mis viitab liigi spetsiifilistele keskkonnatingimustele ja eluviisile. See hõlmab kõiki tegureid, mis mõjutavad liigi ellujäämist ja arengut. Inimese kui liigi ökoloogiline nišš on aga erakordne ja keeruline. Meie nišš on laienenud tehnoloogia, teaduse ja kultuuri kaudu, mis võimaldab meil eksisteerida erinevates keskkondades ja kohaneda väga erinevate tingimustega.

Keskkonnategurid on inimese niši määratlemisel vägagi olulised. Meie liik on kohanenud mitmesuguste keskkonnateguritega, alates temperatuuri ja niiskuse tasemest kuni päikesekiirguse hulga ja geograafilise laiuseni. Inimesed on suutnud oma niši laiendada, luues tehnoloogiaid, mis võimaldavad meil elada ka ekstreemsetes tingimustes, kus bioloogiliselt meie eksistents võimalik ei oleks.

Siiski on oluline mõista, et inimese ökoloogiline nišš ei ole eraldiseisev. Me sõltume teistest liikidest ja ökosüsteemidest, mis pakuvad meile toitu, õhku, vett ja paljusid muid ressursse. Seega on meie niši seisund seotud otseselt kogu planeedi ökosüsteemi tervisega.

Maa planetaarsed piirid on üks viis mõista, kuidas meie tegevus planeeti mõjutab. Elurikkus on üks neist piiridest, mis määrab teiste liikide seisundi ja selle, kuidas nad meie ümber eksisteerivad. Meie tegevus on toonud kaasa mitmeid negatiivseid mõjusid teistele liikidele, mis on kaasa aidanud massilistele väljasuremistele.

Samuti mõjutavad meie ökoloogilist nišši kliimamuutused. Temperatuuri tõus, CO2 kontsentratsiooni muutused ja muud kliimamuutused avaldavad mõju nii meie kui ka teiste liikide võimele kohaneda. See võib viia liikide väljasuremiseni ja muutusteni ökosüsteemides.

Samuti tuleb arvestada uute ainete mõjuga, mida inimene on loonud. Plastikud, GMO-d ja muud ained võivad avaldada negatiivset mõju keskkonnale ja ka inimtervisele. Me ei tea alati, kuidas need ained koos toimivad ja millised on nende pikaajalised mõjud.

Kuid meil on võimalus liikuda lahenduste poole. Me saame teha teadlikke valikuid ja vähendada oma keskkonnamõju. See hõlmab tarbimise vähendamist, jätkusuutlike tehnoloogiate kasutamist ja loodusvarade säästlikku kasutamist.

Lisaks on oluline mõista, et otsuste tegemine ja vastutuse võtmine on vajalik. Rahvusvaheline koostöö on hädavajalik, et lahendada planeedi ees seisvaid keskkonnaprobleeme. Kliimamuutustega tegelemine ja teiste liikide kaitsmine nõuab ülemaailmset pingutust.

Iga otsus, mille me teeme, loeb. Meie käitumine ja valikud mõjutavad tulevikku. Seega peaksime mõtlema oma tarbimisele, kliimamuutuste leevendamisele ja teiste liikide kaitsmisele.

Lõpetuseks – tuleks meeles pidada, et me ei tohi keskkonnamuutusi vaadelda ainult kulude, vaid ka tulude vaatenurgast. Meie tegevus peaks hõlmama nii keskkonnakaitset kui ka jätkusuutlikku tulevikku. Ainult nii saame säilitada meie ökoloogilise niši ja tagada, et planeet jääb elamiskõlblikuks nii meile kui ka kõigile teistele liikidele.

Aitäh, Mihkel Kangur, mõtlemapaneva loengu eest!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooniijuht, EENA Roheklubi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja

Aitäh, Helve Särgava, huvitava külaskäigu eest ja aitäh, Virve Poom, korraldamast!

Tekst: Kaie Masing, EENA Tallinna klubi liige

EENA Roheklubi raamatuklubi esimene kohtumine

28. septembril toimus esimene Roheklubi raamatuklubi kohtumine. Esimeseks raamatuks sai valitud Lucy Jonesi „Paradiisi kaotades. Miks meie meeled vajavad loodust.“. Tegemist on raamatuga, mis kinnitab looduse (ja rohelisuse) tähtsust meie igapäevasele toimimisele ning seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Esimesel kohtumisel ei olnud meid palju, aga kõigil oli raamatust märkmeid ja väljakirjutusi. Kuna mina lugesin raamatukogu raamatut, siis märkisin väljakirjutused ära ning kirjutasin pärast märkmikku. Aga kohati tekkis tunne, et pool raamatut võiks välja kirjutada.

„Planeet Maa on imeline auhind, aga meie silmi on pimestanud õgardlik tarbimiskultuur, salakaval reklaam ja meedia, mis veenavad meid, et me ei saa ilma selle või tolleta õnnelikud olla.“ (lk 179)

Klubilised nõustusid, et tegemist on vägagi mõtlemapaneva raamatuga. Tegemist ei ole ilukirjandusega, vaid populaarteadusliku raamatuga ning suur osa on erinevatel viidetel ning teadusartiklitel. Ehk kui on soovi ja huvi, võib mõne teemaga veel omakorda süvitsi minna.

Raamatu teemal arutledes puudutasid klubilised teemasid, millega ise on kokku puutunud – miks roheluses on hea ja „patareisid“ täitev olla, miks pärast vihma on mõnus hingata ja miks näpud mullas on rahustav. Arutleda jõudsime nii tarbimisest, oma käitumise muutmisest ning selle keerukusest aga ka hoidistamisest. Tänapäeval on hoidistamine vist kaduv kunst – kuigi sügiseti on sotsiaalmeedia täis seente, õunte ja kõige muu hoidiste pilte, siis mingil põhjusel kipub see ikkagi kaduma. Ei tea kas põhjuseks on vajaduse kadumine – saame poodi minna ja osta – või oskuste hääbumine, seda lõpuni ei teagi. Aga see väärib säilitamist, sest see toob kaasa oskuse armastada ja väärtustada seda, kes meile neid ande annab – loodust.

Kohtumise lõpus andsime igaüks endale lubaduse, mida tahame ära teha. Kes lubas alustada digiasjade korrastamisega, kes lubas käia rohkem paljajalu murul/mullal ning kes tahab alustada hoidistamisega.

Kuigi raamat algab pessimistliku tulevikuvaatega, siis lõpus on ikkagi pisukene positiivne noot – meil siiski on veel võimalus (või vähemalt me ikkagi loodame nii), kui me ise seda tahame.

„Ülejäänud looduse tsüklitesse süvenemine võib pakkuda kindlat tempot ja rütmi tihtipeale juhitamatus tänapäevases maailmas. Rändlindude tagasitulek. Tähtkujud taevas. Tammelehe kuju. Mägra triibud. Loodus pakub meile lohutavat järjepidevust. Ja muidugi võib aastaaegade mööduv loomus – muutuvad puud, lindude ja loomade käitumine, maakera pöörlemine, aastane elutsükkel – samuti toimida meeldetuletusena, et aeg läheb edasi ja asjad paranevad. Veel.“ (lk 186)

Järgmine raamatuklubi kohtumine toimub 23. novembril ning raamatuks valisime Toomas Trapido „Lood, mis loovad“.

Aitäh, Mirell Merirand, raamatuklubi loomast!

Tekst: Kai Klein, EENA Roheklubi liige

Kiirkohting Pärnu moodi

Ettevõtlusnädala raames korraldas Pärnu klubi Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis ettevõtluskogemuste jagamiseks kohtumise, kuhu olime kutsunud kaks ettevõtlusega tegelevat Pärnu naist. Sündmus sai pealkirjaks “Kursimuutus algab esimesest sammust” ja julgustava alguse õhtule tegi Grete Männikus, kes on samas koolis õppejõud. Grete on hetkel pisikese pojaga beebipuhkusel aga ikka leiab aega, et inspireerida naisi alustama ettevõtlusega ajal, mil riik tagab majandusliku kindluse. Aeg mõelda läbi oma oskused ja unistused ja alustada sellega, mille vastu kirg kõige suurem. Grete on üles ehitanud virtuaalse naiste grupi “Hingelt vaba kogukond” , kus on liikmeid peaaegu 700 ja tema soov on inspireerida naisi olema rohkem ja uskuma endasse.

Teise külalisesinejana astus üles Katrin Sumberg, kes on treenerihingega hakkamist täis naine, ta teab kindlalt, et ta on piisav ja julgeb suurelt unistada. Tema on üles ehitanud virtuaalse treeningvideode programmi, mille kaudu on treeninud üle 10000 naise üle maailma. Enne treeningvideode juurde jõudmist ja on enne Covidi lockdown’i töötas Katrin treenerite koolitajana, lõi treenerite võrgustiku maapiirkondades, et lisaks suurtele keskustele oleks võimalik sobiv trenn ja treener leida ka maakonnas.

Uus inspiratsioonilaine on teda tabanud ja soovib kõik uuesti üles ehitada, olles nüüd targem ja kogenum. Katrin julgustab naisi omavahel suhtlema, kuna kõigilt on midagi õppida ja ütleb, et äri ehitamise üks tähtsamaid märksõnu on fookus.

Tänasime ettevõtjaid kombekohaselt kollaste roosidega ning peale ettekandeid said osalejad omavahel suhelda ja kogemusi jagada.

Tekst: Gerlika Ree, EENA Pärnu klubi liige

27. septembril toimus vestlusaken „Kuidas rohelisest eluviisist võib saada roheline ettevõtlus”, mida viis läbi RingKarbi asutaja Katarina Papp.

Katarina Papp on naine, kelle jaoks keskkonnasõbralikkus ja prügisorteerimine on olnud norm juba lapsepõlvest saati. Tema rohelise ettevõtluse teekond on täis pühendumust ja kirge keskkonnateemade vastu.

Lapsevanemaks saades pööras Katarina erilist tähelepanu just prügi sorteerimisele. Ta õpetas oma lastele, millistesse konteineritesse tuleb prügi visata. Kuid ta ei piirdunud ainult selgitamisega. Katarina uuris ka, mis iga prügiosaga täpselt juhtub ja kas seda saab ümber töödelda.

Üllataval kombel avastas ta, et kõiki pakendiliike ei ole võimalik ümber töödelda. Näiteks kommipabereid põletatakse, kuna need koosnevad mitmest erinevast materjalist. See mõistmine tõi kaasa olulise järelduse – prügi tekitamist tuleb vältida.

Katarina otsustas oma keskkonnateadlikkust laiemalt jagada ning asutas ökopere blogi. Alguses oli see mõeldud lähedastele, kuid kiiresti kasvas see mahukaks projektiks. Blogi pidamise käigus pidi Katarina endale erinevad teemad selgeks tegema ja oma teadmisi keskkonnasõbralike valikute kohta süvendama.

Katarina teekond sai uue hoo sisse umbes 3,5 aastat tagasi, kui ta asutas koos õe ja emaga RingKarbi. Nad lahendasid olukorra, kus restoranides oli raske toitu kaasa osta, kui oma karbi koju unustasid või ei soovinud ühekordseid plastiknõusid kasutada.

Ringkarbi idee oli luua toidukohtadele korduskasutussüsteem. Toidukohtadest on võimalik seotada RingKarbi pakend, mida saab tagastada RingKarbiga liitunud toidukohasse, saades pandiraha tagasi või uue toidu uues karbis.

Kuigi idee oli suurepärane, tekkisid praktilised väljakutsed. Toidukohad pidid uue süsteemiga harjuma ja teenindajad pidid jälgima, kas inimesed võtavad kaasa oma nõud või kasutavad RingKarpi. Siiski oli see tugev algus ning Ringkarbi idee hakkas levima.

Täna teeb Ringkarp koostööd umbes 30–40 Eesti restoraniga ning nõusid on võimalik ka teistes riikides tagastada.

Kuid Katarina tunnistab, et roheideede elluviimine ei ole alati lihtne. Kuigi inimesed väljendavad sõnades keskkonnasõbralikele ideedele toetust, võib nende tarbimisharjumuste muutmine keeruline olla. Tiimi leidmine ja ettevõtte käivitamine nõuavad samuti palju pingutust.

Katarina soovitab alustavatel ettevõtjatel moodustada tugeva tiimi, hankida finantsnõustaja ja pühendada ettevõtte arendamisele piisavalt aega. Samuti rõhutab ta koostöö olulisust ning võimalust püsida paindlikuna ja kohaneda muutuvate tingimustega.

Katarina Papi lugu on inspireeriv näide sellest, kuidas üks inimene saab oma kirglikkuse ja pühendumisega maailma keskkonnasõbralikumaks muuta. Tema panus teadlikkuse suurendamisse ning korduskasutussüsteemi loomisesse on märkimisväärne. Loodame, et tema kogemused ja julgus innustavad ka teisi keskkonnasõbralikku eluviisi järgima.

Aitäh, Katarina, inspireerimast ja oma lugu jagamast!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsiooniijuht, EENA Roheklubi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja

20. SEPTEMBRIL TOIMUS RINGMAJANDUSE ÄRIMUDELITE VESTLUSAKEN, MIDA VIIS LÄBI RINGMAJANDUSE JA ÄRIMUDELITE MENTOR NING ZERO WASTE KOOLITAJA JA ÕPETAJA MIRELL MERIRAND.

Mirell Merirand tutvustas vestlusaknas erinevaid jätkusuutlikku arengut toetavaid ärimudeleid, mis arvestaksid ettevõtjate ideede eripäradega ning tagaksid pikemaajalise edu ja positiivse mõju keskkonnale.

Ringmajandus (ing k circular economy) on kontseptsioon, mis kujutab endast suletud ahelatega süsteemide kujundamist ja ressursside ringluse juhtimist sellisel viisil, et tooted, komponendid ja materjalid kaotaksid võimalikult vähe oma väärtusest (nn ringi sulgemine). Ringmajandus minimeerib jäätmeid vastutustundliku disaini ja taaskasutuse kaudu ning sellisel viisil, et tekkivad jäätmed oleksid võimalikult kvaliteetsed ja taaskasutatavad.

Üks tuntumaid ringmajanduse mudeleid on hällist-hällini (ingl k Cradle-to-Cradle) tootmismudel. See põhimõte näeb ette, et kõik tooted tuleb lahti võtta erinevateks komponentideks ja kasutada neid uute toodete loomisel. See tähendab seda, et toote valmistamiseks kasutatavad materjalid ei muutu enam jäätmeteks, vaid kõikidest komponentidest saavad pärast kasutamist jälle toorained.

Jäätmeteta majandamine (ingk k zero waste) on ringmajanduse väike osa. See on selline toodete tootmine ja tarbimine, mis minimeerib jäätmeid ja taaskasutab võimalikult palju ressursse, hoides samal ajal ära ka ohtlike ainete sattumise keskkonda.

On täiesti selge, et jäätmevabalt elada ei ole võimalik, kuid see võiks olla miski, mille poole nii ettevõtjad kui tavatarbijad võiksid püüelda. Ettevõtjatel on oluline läbi mõelda, kuidas toota vastutustundlikult ja ja mõtestada, mis nende tootest lõpuks edasi saab, samuti leida nutikaid alternatiive jääkidest uute toodete valmistamiseks.

Roheliselt on võimalik!

Aitäh, Mirell Merirand, inspireeriva ja mõtlemapaneva vestlusakna eest!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Maarja Kalmet, EENA roheklubi liige

Botaanikaaed kui meelte aed – vaata, puuduta, nuusuta, maitse ja kuula

12. septembri imeilusal pealelõunal kogunesid EENA Tallinna klubi Huvitiimi liikmed
Tallinna botaanikaaia külastusele. Giidi juhtimisel algas jalutuskäik imeilusasse botaanikaaeda –
teemaks „Meelte Aed ja sügisesed õitsejad“.

Botaanikaaia rosaarium on praegu renoveerimisel ja kasvuhooned ning ka palmimaja on hooldustöö tõttu suletud, seega külastasime Samblike, sammalde ja puuseente püsinäitust, Mägiaeda, Meelte aeda ja Dendraariumit.

Kas teadsid, et „taevamanna“ ja põdrasammal on hoopiski samblikud?

Samblike, sammalde ja puuseente püsinäitusega me oma tuuri alustamegi. Näitusel on esindatud üle 200 Eestis enim levinu samblike, sammalde ja puuseente liigi. Need kõik on varustatud põhjalike teabetahvlitega ja see osa botaanikaaiast on vaadeldav aasta ringi. Kas teadsite, et „taevamanna“ ja põdrasammal on hoopiski samblikud? Meie ka ei teadnud, aga nüüd oleme taas sutsu targemad.

Mägiaed – õied ja värviküllus

Mägiaed on varakevadest hilissügiseni botaanikaaia üks õie- ja värviküllasemaid
paiku. See on koht, kus tasub korraks aeg maha võtta ning nautida kauneid vaateid.
Taimedeks on peamiselt Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika mäestikes ja arktilistel
aladel kasvavad püsikud (sh sibultaimed) või poolpõõsad.

Sinine sügislill – paraku väga mürgine

Meid üllatas rohkelt õitsev sinine lill, mida paljud tunnevad sügiskrookuse nime all. Selgus, et see on tegelikult sügislill ja tal ei ole krookusega midagi ühist, lisaks on ta väga mürgine. Taim kuulub Eesti kõige mürgisemate lillede esikolmikusse – sinine käoking, surmaputk ja sügislill.

Meelte aed – vaata, puuduta, nuusuta, maitse ja kuula

Meelte Aias kasvavad peamiselt tarbetaimed, nii tuntud kui ka uued ja põnevad liigid.
Suure osa kollektsioonist moodustavad maitse- ja ravimtaimed, aga tutvustatakse ka
teravilju ning kiu- ja õlitaim, samuti mitmesuguseid köögi- ja juurvilju. Siin saab taimi
kogeda kõikide meeltega: vaadata, puudutada, nuusutada, vahel ka maitsta ja isegi
kuulata.

Dendraarium – 1747 liiki puittaimi

Dendraarium katab botaanikaaias 20 hektarit ja on Eestis liigirikkaim teaduslik puittaimede kollektsioon, siin kasvab 1747 liiki puittaimi. Aga neid peab igaüks ise vaatama tulema. Neid on palju, nad on väga erinevad ja praegu vahvalt värvilised.

Üllatuspiknik kohvi ja pirukatega

Ekskursioon Botaanikaaias sai kena punkti üllatuspiknikuga. Üllatajaks oli EENA Tallinna klubi Huvitiimi eestvedaja Tiiu Sepp, kelle kotist ilmusid justkui võluväel päevavalgele mitut sorti pirukad ja kohvi. Tiiu Reinbuch lisas põdrakanepi teed (nn Ivan tšai ravitee). Ülimalt sobiv kooslus väga toreda päeva lõpetuseks. Tänutäheks tegi Tiiu R. sügislehtedest pärja, mis imehästi sobis Tiiu Sepa sügisvärvides kleidiga.

Kõigilt osalejatelt suur tänu Tiiule korraldamise eest!

Tekst: Karin Juhat
Fotod: Anne Lindma, Imbi Viisma, Karin Juhat

Tallinn, 18.september 2023

9. septembril viis Narva aasta naine 2021 Maria Smorževskihh-Smirnova (filosoofiadoktor, kulturoloog) EENA Narva klubi liikmed ekskursioonile „1000 aastat vana Tartu – kultuuripealinn 2024″

Liikumise aastal kõndisid naised jalgsi mööda Emajõe kahte kallast ja üle kaunimate sildade, mis ei ulatu mitte ainult üle vee, vaid ka üle iidsete küngaste. Ekskursandid said akadeemilisest elust osa Tartu Ülikooli vanimas majas ja tutvudes ka ülikooli uuemate hoonetega.

Reisi üks eesmärke oli külastada ülikooli botaanikaaeda, kus erilist tähelepanu pöörati erinevatest ajastutest pärit linnaskulptuuridele.

Maria Smorževskihh-Smirnova rääkis Tartu linna ajaloost, kultuurist, teadusest ja kunstist ning tutvustas seda läbi silmapaistvate teadlaste ja haridustöötajate, kes muutsid Tartu Eesti vaimseks ja intellektuaalseks pealinnaks.

Täname Mariat suurepärase ajalooteabe esitamise eest ja loodame, et Narva klubi naised külastavad koos Mariaga peagi Narva muuseumi!

Inspireerime koos!

Tekst: Sofja Homjakova, EENA Narva klubi liige

Teksti toimetas: Jolan Henriette Koduvere, EENA kommunikatsioonijuht ja EENA Roheklubi liige

Eesti ettevõtlikud naised kuulutavad välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulutab rõõmuga taaskord välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised.  

EENA juhatus kutsub ka tänavu üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. 

Aasta naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes.

Samuti oodatakse aasta noore naisettevõtja kandidaate. Tiitel antakse naisele vanuses kuni 40 aastat, kes on viimase kolme-nelja aasta jooksul loonud ettevõtte, mis on omanäoline ja eristuv konkreetses valdkonnas ning tõstetud esile nii klientide kui ka kaubaturu teiste osaliste poolt.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlid kuulutatakse välja ja antakse üle 10. novembril Pärnus toimuval pidulikul galal.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja kandidaate saab esitada 11. septembrist kuni 12. oktoobrini k.a Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni kodulehel: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Lisainfo

Merle Saviauk

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) president

Tel: +372 516 5051, e-post: president@bpw-estonia.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

Pildil: (vasakult) aasta noor naisettevõtja 2020 Marion Teder, aasta noor naisettevõtja 2021 Kadri Tuisk, aasta naine 2021 Katrina Lehis, aasta naine 2020 Irja Lutsar, EENA president 2018-2022 Ester Eomois. Foto: Tiina Männe

EENA osaleb Ukraina naiste toetusprojekti raames

Empowering Women Ettevõtlusprogrammi elluviimisel

Sellel aastal korraldab  Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Coca Cola fondi toetusel Ukraina naispõgenike  toetusprogrammi, mille eesmärgiks on abistada neid  Eesti piirkondlikes kogukondades ettevõtlikkuse  edendamisel  ning enesearengus.   Meie partneriks on Ukraina naiste organisatsioon Divergent Women.  Tänaseks osaleb Eesti-Ukraina naiste arenguringides Tallinnas, Tartus ja Narvas üle 200 naise. On toimunud ka kolm vaimse tervise teemalist vebinari ja juulis kohtusime Vabaõhumuuseumis suviseks piknikuks. Arenguringide töö jätkub, plaanis  on samuti igapäevase elu nõuandeid puudutavad vebinarid ning detsembris inspiratsioonikonverents. Vaata videot Vabaõhumuuseumis toimunud piknikust SIIT

Oleme lisaks liitunud veel üle-eestilise ettevõtlusprogrammiga Empowering Women, kuhu ootame osalema inimesi, kes on sõja tõttu  oma kodumaalt põgenenud ja soovivad ettevõtluse kaudu oma elu Eestis uuesti üles ehitada. Teeme seda koostöös Garage 48 ja Eesti Pagulasabiga.

Programmis õpivad osalejad tundma Eesti ettevõtlus- ja digikeskkonda, omandavad teadmisi ettevõtlusest laiemalt ning töötavad mentoritega, kes on ettevõtete asutajad ja eksperdid Eestis – kõike seda eesmärgiga luua oma mikroettevõte.

Osalemine on tasuta ning programm on inglise ja vene keeles.

Loe lähemalt siit ning jaga infot oma võrgustikus, et see jõuaks iga võimaliku huviliseni: https://entrepreneur.pagulasabi.ee/estonia/empowering-women-2023

Lisainfo: Ester Eomois

EENA Eesti-Ukraina naiste toetusprojekti juht

Ester.eomois@ebs.ee   +37256 49 1188

2.–3. juunil toimus EENA 2023. aasta volikogu ja aastakoosolek.

Kohale oli tulnud rekordarv klubiliikmeid ja kaunis Saaremaa võttis meid vastu päikesepaistelise ilmaga. Arensburg Spa oli imeline peatuspaik, toad hubased, basseinid ja saunad kodused ja mönusad. Juba 2. juuni õhtul kogunesime Saaremaa klubi liikme Grete Pastaku vaatamisväärses, White Guide pärjatud tuulik-restoranis SAAREMAA VESKI, kus meile esitas muusikalise tervituse EENA Saaremaa klubi liige Annikki Aruväli, andes sealsamas väikese tšellokontserdi. Öhtu jätkuks toimus peremees Kaupo juhendamisel Veskis toodetavate marjanapsude degustatsioon ja igaüks sai tellida maitsvat kehakinnitust Veski kokkadelt. Kes napsu ei vötnud, see nautis seltskonda ☺

Järgmisel hommikul alustasime kell 09.30 volikoguga, kus tuli muuhulgas arutusele ka uute klubide asutamine (Roheklubi, Innovatsiooniklubi) ning noorte toetuseks loodav eelarve. Klubide loomine kinnitati ning 2024. aastast koguneb kogu noorte liikmete tasutud liikmemaks otse noortefondi. Koosoleku avas EENA president, kes andis järgemööda sõna kõikide klubide presidentidele ning ka CC Fondi rahastatud projektide (Roheprojekt ja Ukraina naiste toetamise projekt) juhtidele.

Seejärel vaadati üheskoos läbi 2022. aasta aruanded ning need kinnitati ühehäälselt. Räägiti ka 2023. a eesmärkidest ja teise poolaasta tegemistest. Täpsemalt saab kõigest lugeda aastakoosoleku protokollist. Kes Saaremaale kohale tulla ei saanud, need osalesid veebi teel ZOOM keskkonnas. Osales 105 liiget, neist 63 oli kohal, volitusi 37, Zoomis 5.

Koosoleku lõpetas ühine lõunasöök, mille muutis eriti meeleolukas noorliikmete poolt ja hüveks korraldatud õnneloos. Õnneloosi auhinnad panid välja nii eenakad, kui ka teised meie tegemistest huvitatud ettevõtjad. Õnneloos osutus äärmiselt edukaks – kokku müüdi 84 piletit, millega teeniti 420 eurot. Kokku teenis noortefond päeva jooksul noortefondi 490 eurot. Noortefond on oluline, et noortel oleks oma eelarve ürituste korraldamiseks, transpordikulude tasumiseks või välismaistel konverentsidel osalemiseks. Suur kummardus ja tänu korraldajatele ning osalejatele! Positiivne tagasiside kinnitas, et selline ettevõtmine ei jää kindlasti viimaseks.

Pärast aastakoosoleku löppu oli võimalus külastada Saaremaa klubi liikme Triinu Karolini ettevõtet HOIA homespa, kus toimus kodulöhnastaja töötuba.

Nii mõnedki vapramad naised otsustasid Saaremaal pika nädalavahetuse veeta ja sellest viimast võtta –  tutvuti kohalike vaatamisväärsustega, külastati kohvikuid, kunstigaleriisid, lossipargi kaunist promenaadi ja tehti sisseoste GRETE butiigis. Nüüd jääb üle vaid järgmist üritust oodata, et ostetud uusi ja moekaid rõivaid kanda saaks!

Kokkuvötteks võib öelda, et oli üks äraütlemata sisukas ja tore nädalavahetus täis vöimsat naisenergiat ning imelisi kohtumisi klubiliikmetega!

Tuhat tänu Saaremaa klubi kangetele naistele, kes meile selle suurepärase ürituse korraldasid! Elagu EENA! #köikonvöimalik

Ja enne, kui ületasime Muhu väina tammi, pidime hüvasti jätma „ö“–ga ning ümber häälestuma „õ“-le.

Tekst: Merle Saviauk (EENA president) ja Jolan Henriette Koduvere (EENA Võru klubi liige, EENA kommunikatsioonitiimi liige ja EENA noorte roheliikumise eestvedaja)

Fotod: Siiri Erala, erakogu

EENA ja AWE 

Kaunil teisipäeval, 27.juunil kohtus EENA president, Merle Saviauk Gruusia Naisettevõtjate Liidu AWE (Association of Women Entrepreneurs) esindajate, Tamar Kobakhidze, Mariam Chikopaidze, Liliana Maisuradze´ga.  Liliana Maisuradze  on organisatsiooni rahvusvaheliste suhete juht ja Tamar tegeleb lastele arendavate mänguasjade arendamise ja tootmisega.

AWE on 2022. aastal loodud organisatsioon, kus on juba 170 liiget. Organisatsiooni esmane eesmärk on toetada naisettevõtjate isiklikku ja ametialast arengut ning julgustada rohkem naisi ärimaailma sisenema. Mittetulundusühinguna keskendub Naisettevõtjate Liit propageerimisele, kogukonna loomisele ja ressursside pakkumisele, et aidata naisettevõtjatel oma ettevõttes edu saavutada.

Külastuse eesmärgiks oli leida ka Eestist koostööpartnereid ja võimalusi oma toodete müügiks. Kohtumisel tutvustasid ühingu esindajad Gruusia ettevõtjate töid ning arutasid edaspidise koostöö ja potentsiaalse partnerluse võimalusi. Sõbraliku kohtumise tulemusena saadi paremini tuttavaks ja lepiti kokku, et 2024. aastal külastavad EENA naised AWE naisi ja vastupidi.

Rohetiimi väljasõit Üvasi tallu

Ja saigi teoks rohetiimi liikmete väljasõit Üvasi tallu Rasinal, külla Anne Grünbergi ja Lenno koju, et tutvuda kaevamisvaba aia põhimõtetega.

Olgu öeldud, et inspiratsiooni sai Anne, sattudes juhuslikult internetis ühe sellise aiandusmeetodi suurima eestvedaja Charles Dowdingi kirjutisi ja videoid vaatama. Õnneks oli talv ja aega selleks jagus.

Kes arvab, et köögiviljanduse jaoks ei ole tema koduaia pinnas soodne, siis just Charles Dowding jõudis pärast aastatepikkust katsetamist ja viljelemist järeldusele, et sellist meetodit kasutades saab edukalt köögivilja kasvatada igasugusel pinnasel.

Kuidas siis?

Esmalt tuleb muru madalaks niita.

Seejärel panna paar kihti pappi ja sellele umbes 15 cm komposti. Või kõdusõnnikut  rohu lämmatamiseks ja peale 15 cm kotimulda.

Anne jagab veel nippe:

Kaks põhilist võtet kaevamisvabas aias saagi maksimeerimiseks on taimede varajane kimpudes ettekasvatamine koos peenarde eelsoojendamisega.

Mis on kimpudes ettekasvatamine?

Külva seemneid mitmekaupa – punapeet 4-5 seemet, sibul 5-6 seemet või pane kolm mugulat korraga, porrut ka 5-6 seemet kokku.

Aga ette kasvatada ei saa porgandit ja pastinaaki. Neid tuleb otse peenrale külvata.

Ja porgandipeenrale istuta kivikilbikut – näeb välja ilus, lõhnab hästi ja ajab kahjuritel pea hulluks, nii et porgand jääb puutumata.

Veel üks nipp:

Kui peet on juba mõnusas beebieas ja kolmekesi kimpus, siis võid sealt juba tasakesi maiustama hakata. Aga ära sealt kimbust ühte välja sikuta, vaid keera – nii saavad teised rahulikult edasi kasvada.

Ja mis see peenarde ülessoojendamine siis on?

See kõdusõnnik juba ise soojendab, aga kevadel võib mullapinna kaheks – kolmeks nädalaks katta musta kilega ja selle all soojeneb muld ka nii üles, et kassettides ette kasvatatud taimed saavad rahulikult edasi areneda.

Muidugi on hea, kui esialgu katteloori all.

Ja tark on katteloori all kasutada metallist või plastist tugikaart – saavad taimed vabamalt laiutada.

Nippe ja mõtteid Annelt oli veel, aga jälgige FB

https://www.facebook.com/yvasitalu/?locale=et_EE

või otsige ajakirjast Maakodu, kus Anne jagab, kuidas neil kaevamisvaba aiaga läinud on.

Ja sügisel on oodata kaevamisvaba aia kohta raamatut, mis on Lenno poolt toimetatud, nende peres läbi katsetatud!

Lenno küpsetatud grilljuust maitses imeliselt, eriti koos värske võilillemeega. Inspireerituna Anne peenardest saime kõik indu juurde, et teha oma kodus midagi sarnast, katsetada uusi kooslusi, rajada aeda, mis oleks samas hooldusvaba ja elurikkust täis.

Aitäh, et projekt Roheline ja Hooliv Maailm meile sellise kogemuse võimaldas.

Muljed pani kirja Riina Piigli

Pildid: Jelena Pazilina

Imeliselt soojal 14.juuni õhtul sai Pärnu klubi kokku Kadrin Karneri hubases aias, et panna sümboolne punkt möödunud hooajale ja teha plaane tulevikuks. Suur rõõm oli, et kohale olid tulnud enamus aktiivsetest liikmetest ja ka kaks külalist, kes tunnevad huvi EENA tegevuse vastu.

Kadrin tegi ülevaate oma mitu kuud kestnud perereisist Assooridele. Ahhetasime ja imestasime sealse looduse ja olustiku üle. Paljudel tekkis huvi ka ise neid põnevaid radu avastama minna ja kuna hea nõu on varnast (loe: Kadrini käest) võtta, siis saab see ilmselt ka peagi teoks.

Kosutavaid ja jahutavaid naudinguid pakkusid põnevad kokteilid, mida oli valmistama tulnud restoran Oregano juhataja Egle, kel on imeline oskus maitseid kokku segada ja põnevaid lahendusi leida. Egle on jõudnud oma noorest east hoolimata teha hoogsa arengu karjääriredelil, kokana alustanud, vahepeal klienditeenindajana töötanud ja lõpuks kuulates oma südamekutset jõudnud kreeka restorani juhatajaks, kus ta saab arendada ka oma kokteilide valmistamise kunsti. Nautisime jahutavaid jooke nii alkoholiga kui ilma ja saime kodus kokteilide valmistamiseks häid näpunäiteid.

Pärnu klubi naised soovivad kõigile mõnusat suve!

Tekst: Külli Kodasmaa

Oled oodatud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Eelarvamusfestivalile ja rohetiimide suvepäevale, mis toimub 12.-13. augustil Sagadi mõisas.

Eelarvamusfestivali eesmärk on vaadelda barjääre, mis takistavad ettevõtlusega alustamist ja kummutada takistavaid uskumusi. Koos leitakse vastused küsimustele:

– kas ma sobin ettevõtjaks;

– mis toetab või takistab mind ettevõtjaks saamisel või muudatuste elluviimisel;

– mis teeb ideest hea äriidee ja kas ning kellega seda testida;

– ettevõtluse riskid ja plussid (valud ja võlud);

– kas minus on isikuomadused, mis toetavad ettevõtluses tegutsemist?

Koolitaja Ly Kubenko, Töötukassa karjäärinõustaja 

Inimeste kuulamine, mõistmine ja toetamine on minu igapäevane töö karjäärinõustajana Eesti Töötukassas. Mulle meeldib mu töö, sest inimesed on põnevad. Igaühel on oma lugu ja neid lugusid olen ma seitsme nõustamise aasta jooksul kuulnud erinevaid- kurbi, rõõmsaid, õpetavaid, innustavaid, motiveerivaid, imestama panevaid, ettevõtlikke ja edasi viivaid. Paigal seismine ei ole mulle omane, kuid vahel on vaja seisatada, järele mõelda ja küsida endalt, miks me teeme seda, mida me teeme. Mis on see, mida ma tegelikult tahan? Kõik, mida Sa edasi liikumiseks vajad, peitub Sinu enda sees.

Festivali teine pool – minu varjatud anded – keskendub inimeste unikaalsusele ja annete leidmisele. Tihtipeale näevad teised inimesed sinu andeid ja potentsiaali paremini, kui sina ise. Nüüd tuleb see miski eriline vaid üles leida ja see aitab sul tulevikus olla nii julgem ja enesekindlam isiksus kui ka ettevõtja. Toetame sind sinu teekonnal igati ja aitame sul särada!

Andeid aitab avastada Liina Helstein, kes on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esinduse juht, mikroettevõtja, naiste ettevõtlikkuse toetaja, ratsaspordi huviline, elunautija ja poja ema.

Liina kirjeldab ennast nii:

Võimalused, kus ma saan luua ühendusi inimeste ja organisatsioonide vahel, on minu tugevus. Seetõttu meeldib mulle minu töö, mida igapäevaselt teen. Sellest arusaamine ja sinna jõudmine on tegelikult viinud mind elus läbi mitmete pöörete ja uuestialustamiste. Ka see on minu tugevus: alustada otsast ja olla võimalustele avatud.

Olen üdini meeskonna inimene. Koos olles tekib võimas nähtamatu jõud, kus ühest õhkuvisatud mõttest võib areneda ettearvamatu tulemus.

Kõik meie ümber ja sees olevad teemad köidavad mind. Kuidas luua tasakaal, et nautida oma tööd, suhteid, toitu, elu tervikuna. Millest sõltuvad meie valikud, kuidas me neid teeme ja millele toetume? Kui palju võtame aega endale ja kui teadlikud me oleme sellest, mis meile päriselt hea on?

Päevakava:

12.08

13.00–14.00 lõunasöök

14.00–15.30 giidituur Sagadi mõisas ja aias

16.00–19.00 Eelarvamusfestival

19.00-20.00 õhtusöök

Pühapäeval, 13.08, on pärast hommikusööki võimalus tutvuda RMK Metsamuuseumiga, kus näituse „Metsane teekond” kuraator juhendab teid sellel teekonnal ja räägib taustainfot juurde. Palun anna meile oma osalussoovist teada, et saaksime kuraatorit teavitada. Tutvu näituse infoga siin: https://sagadi.ee/muuseum/metsamuuseum.

Osalustasu: koolitus ja toitlustus on Sulle tasuta – aitäh, et oled meiega!

Kes soovib jääda ööseks, siis palun broneeriga tuba  Sagadis ise nii varakult kui võimalik!

Toa broneerimine: tel 676 7888 või sagadi@rmk.ee.

Registreeri oma osalus hiljemalt 12. juuliks siin

Pakutavad toidud on võimalikult taimsed ja jalajälje vähendamiseks loome autojagamise süsteemi, mis aitab ka juba esimesi tutvusi luua.

ROHELISELT ON VÕIMALIK!

• Kas sa soovid, et meie Eesti ettevõtlus keskkond arvestaks looduse ja keskkonnaga?
• Mida tähendab roheline ettevõtlus Sinu jaoks?
• Kas keskkonnahoid on Sinu ettevõttes oluline teema?
• Mida vajad, et olla senisest veelgi rohelisem ettevõtja?

Vastamine võtab maksimum 13 minutit ja kõigi vastajate vahel loosime välja 3 x 1 tundi rohementorlust (väärtus 75.- tund).

https://forms.gle/6tXPBiZq8vNrQRsz9

Ette tänades,

Programmi “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” naiskond

“Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” programmi leiad siit

27.–28. aprillil toimus Brüsselis BPW Euroopa klubidele Euroopa päev, presidentide koosolek ja 10. noorte sümpoosium.

Euroopa päeva peamine eesmärk oli tuua ümarlaua taha kokku Brüsselis registreeritud naisühendused ja panna paika edasise koostöö punktid 2024. aastal toimuva Euroopa Parlamendi valimiste valguses. Arutleti selle üle, mida saavad naised ja naisorganisatsioonid koos ära teha, et naiste osakaalu kandideerimisel suurendada ja tegutseda selle nimel, et naised valiks ja toetaks naisi.

Oma kogemusest Euroopa Parlamendis rääkis väga avatud ja innustav naine Sylvie Brunet. Kui ta poliitikaga tegelema asus, siis puutus ta tihti kokku olukordadega, kus teda alaväärtustati ja tema arvamust ei kuulatud puhtalt sellepärast, et ta oli naine. Euroopa Parlamendis on aga olukord teine. Ta võib julgelt sõna võtta ja poliitilistes gruppides on tunda ka kokkukuuluvust ja toetust.

Ta tõi välja aktuaalse probleemi, et tihti pannakse naiskandidaadid valmisnimekirjade lõppu, mis näitab, et ühiskonnad on ikka veel arvamusel, et naiste koht ei ole poliitikas. Teatud riikides on aga märgata võrdsust ja nais- ning meeskandidaadid pannakse valmisnimekirja vaheldumisi. Täieliku võrdse kohtlemiseni on veel pikk maa, kuid järjepidevus ja läbipaistvus viib sihile.

Sylvie lõpetas sõnavõtu tugeva ja innustava mõttega – naised, valigem naisi ja näidakem, milleks me võimelised oleme, kui meile võimalus anda!

Päeva olulisemaks osaks oli naisühenduste ümarlaud, kus osalesid BPW Euroopa koordinaator ja Euroopa päeva korraldaja Anu Viks, Laura Kaun, Nanditha Vijayaraghavan, Carolien Demey ja Annemie Drieskens. Vestlust modereeris Sheerah Kim (BWP Euroopa kommunikatsioonitiimi liige).

Eelkõige arutleti ikkagi naiste ja meeste võrdususe üle. Kuigi teatud valdkonades on olukord paranenud, siis on palgalõhe ikka veel suur probleem. On küll teada, et palgalõhe eksisteerib, kuid oluline on sealjuures ka palga läbipaistvus ja naised peaksid teadma, kui palju nad siis ikkagi meestest vähem palka saavad.

Naistel peab olema võimalik ise otsustada ja valida, mida nad teha soovivad. Tihtipeale on aga naised oma otsustes ja valikutes liiga ettevaatlikud. Siin saavadki erinevad naisühendused ja sarnaste põhimõtete eest võitlevad ettevõtted aidata, sest koostöös on kõik võimalik. Lisaks on oluline ka üksteise toetamine ja võimestamine, sest teiste naiste toetamine tuleb üksnes kasuks. Oluline on meeles pidada, et naised peavad end igas vanuses võimestatuna ja julgena tundma!

Lisaks jõuti arusaamale, et alustavatele ettevõtjatele ja noortele on vaja pigem investoreid, kui mentoreid. Kui mentorite all peetakse silmas pigem juhendamist, siis investorid pühendavad tegevusse nii rohkem aega kui ka oma ressursse. Nad kaasavad juhendamisse ka oma kontaktvõrgustikud, mis võimaldavad juhendatavale rohkem uksi avada ja vajalikke tutvusi saada. Investor aitab samme põhjalikult analüüsida ja hinnata.

10. noorte sümpoosiumil arutleti mitmeid erinevaid teemasid – motivatsioon vabatahtlikutöös, haridus, soopõhine vägivald, naisõigused ja poliitika, BPW esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöövõimalused.

Kõige huvitavam oli aga kuulata, mida teised klubid on aasta jooksul teinud ja millised teemad nende jaoks aktuaalsed on. Tutvustati ka klubidesiseseid eesmärke järgmiseks aastaks ja enim maiti märksõnasid – üksteise võimestamine, noorteklubide nähtavuse tõstmine, koostöö teiste naisühendustega.

Oluline on ka noortele suunatud ürituste korraldamine, kuid samas ei tohi noori ja “täiskasvanuid” siiski täielikult eraldada, sest generatsioonide sidumine on organisatsiooni jätkusuutlikuseks äärmiselt vajalik. Generatsioonidevahelise lõhe vähendamiseks võib teatud ürituste korraldamise noorte hoolde usaldada, et uusi ideid ja lähenemisi katsetada.

Teine aktuaalne teema oli noorteklubidele antava eelarve suurus. Tihtipeale on see liiga väike, kuid tegelikult on mõned riigid seda summat suurendanud ja noortel on võimalik endale ka ise eelarvet on tekitada. Näiteks saab korraldada üritusi, mille osalustasude tulu läheb noortefondi või loteriisid ning oksjone, millega saab samuti noortefondi raha koguda.

4. MAIL 2023 TOIMUS VEEBISEMINAR „ROHELINE KONTOR ON MIDAGI ENAMAT KUI KESKKONNASÕBRALIK TÖÖKOHT“, MIDA VIIS LÄBI MIRELL MERIRAND.

Mirell Merirand on ringsete ärimudelite koolitaja, Zero waste koolituste koordinaator ja ettevõtja.

Roheline kontor – miks?

Piirid tööelu ja isikliku elu vahel on hägustunud.

Üha rohkem inimesi töötab kontoripõhises töökeskkonnas.

Kontorites veedab suurema osa oma tööajast juba rohkem kui kaks kolmandikku Euroopa Liidu töötajatest.

Kontorid tarbivad kuni 40% maailma toorainest ja ressurssidest.

Kuidas? 

Kõik muutused saavad alguse teadlikkusest. Oluline on teadlikkust nii kaastöötajate kui ka juhatuse seas tõsta, sest muutuse läbiviimiseks on oluline tihe koostöö ja igaühe panus. Juhtkond peab ideega kaasas olema, sest rohelise kontori jõustumine võtab aega. Samas säästab rohelisele kontorile üleminek ettevõttele lõppkokkuvõttes suure hulga raha.

10 sammu rohelise kontori loomiseks

Selgita välja/vaata üle kontori keskkonnaaspektid ja -mõjud

Otsi parenduseks võimalusi

Vajadusel täiusta keskkonnategevust

Vali rohelise kontori koordinaator ja töörühm

Koosta keskkonnapoliitika

Püstita keskkonnaeesmärgid ja koosta tegevuskava

Leppige  süsteemi toimivana hoidmiseks kokku käitumisreeglid

Koolita ja kaasa kõiki töötajaid

Mõõda ja hinda kontori keskkonnategevuse tulemuslikkust

Kontrolli kokkulepitud reeglite täitmist

Rohelise kontori peamised valdkonnad

Jätkusuutlikkuse planeerimine ja juhtimine

Energia- ja veekasutus

Paber ja kontoritarbed

Jäätmed, liigiti kogumine

Üritused, toitlustus

Koristamine

Transport

Praktilised näpunäited

Mõtle enne kui prindid

Prindi dokumente ainult äärmise vajaduse korral, eelista ekraanidelt lugemist

Tee dokumendid internetis kättesaadavaks

Jaga prinditud dokumente teistega

Edasta teavet elektroonsel kujul

Keskkonnahoidlik printimine

Printimisel vali formaat, mis aitab paberit säästa

Väldi tühjade lehtede printimist (eelvaate funktsioon)

Prindi kahepoolselt ja must-valgelt

Prindi ainult vajaminevad dokumendid

Eelista keskkonnahoidlikku pabertoodet

Jäätmed, liigiti kogumine

Enne tegutsemist mõtle hoolega läbi!

Kus jäätmed tekivad?

Milliseid jäätmeliike tekib?

Kas ja kuidas on korraldatud jäätmete (liigiti) kogumine?

Kas kontoris on paika pandud ühtsed reeglid jäätmete liigiti kogumiseks?

Kas ja millisel tasemel on tarvitusele võetud jäätmeteket vältivaid meetmeid?

Milline on töötajate teadlikkus jäätmetekke vältimise ja jäätmete liigiti kogumise osas?

Kas on olemas andmed, kui palju jäätmeid tekib?

Energiakasutus

Kontori energiatarbest kulub ligikaudu 60–70% valgustusele, küttele ja soojale veele.

Lülita seadmed välja, kui sa neid ei kasuta

Kasuta energiatõhusaid valgusteid

Kasuta ja tooda taastuvenergiat

Lae slaidid alla siit

Aitäh, Mirell Merirand, praktiliste suuniste ja näpunäidete eest!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA noorte roheliikumise eestvedaja ja roheprogrammi kommunikatsioonitiimi liige

Saime mõnusalt positiivse emotsiooni osaliseks!

EENA Tallinna klubi korraldas kohtumisürituste sarjas ’Tunne oma klubi liikmeid läbi aegade’ kevadise sündmuse. EENA ettevõtlikud naised kogunesid 3. mail 2023 Tallinnas Maiasmoka kohvikus.

Kohtusime kahte põlvkonda esindavate tegusate naistega – Liis Klaari ja Angela Ventseliga.

Liis Klaar, kunagine EENA liige, annab oma elujõu ja energiaga ka paljudele noortele silmad ette.

Liis valiti  EENA Aasta Naiseks 1998. aastal ja äsja tähistas ta oma 85. juubelit. 6-aastaselt Eestist perekonnaga sõja jalust põgenenuna on Liis elanud nii Saksamaal, Rootsis, Šveitsis kui Kanadas.

Eesti iseseisvuse taastamisel langetas aga pere otsuse turvalisest heaoluriigist Kanadast perekonnaga tagasi kolida ja panustada taas vaba Eesti arengusse. Eestit, eesti keelt ja kultuuri südames kandes oli selline valik pere jaoks ainuvõimalik.

Ja Liis on silmapaistvalt panustanud: ta on olnud Riigikogu liige, Tallinna Lastehaigla toetusfondi asutaja, heategevuse maaletooja, Eesti Lionsite eestvedaja ja olnud ka seal juht (kuberner) jne. Seega kohtumisõhtul oli külluslikult teemasid, mida kõike Liisilt küsida ja millest omavahel rääkida!

Teine külaline Angela Ventsel sai järgmisena sõnajärje.

Angela on ülimalt ettevõtlik EENA noorema põlvkonna  üks liikmetest. Tema teadlikud ja julged karjääripöörded ning praegune rahvusvaheline tegevusampluaa nõuaks omaette sündmust. Seekord jõudsime vaid üsna põgusalt peatuda Angela säravatel tegemistel ja näiteks Jaapaniga seotud põnevatel tulevikuplaanidel.

Põnevatele vestlusele pani punkti force majeure – saabus kohviku sulgemise kellaaeg. Tahtnuksime veel pikemalt rääkida, aga võta näpust…

EENA traditsioonilised kollased lilled esinejaile tänutäheks ja kolm head soovi kaasa! Selliste inspireerivate lugude ja kohtumiste järel hakkame kohe muidugi ootama ja korraldama uusi ’Tunne oma klubi liikmeid läbi aegade’ kohtumisõhtuid.

EENA naised on tõeliselt inspireerivad, nii noored kui vanad.

Uute kohtumisteni juba peagi!

Teksti koostasid EENA naised Viive Poom ja Mare Timian EENA Tallinna klubist

Fotod: erakogu

3.mai 2023 Tallinnas

Ettevõtlusliit “Women for Tomorrow” ja Business Professional Women Eesti allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi.

Osapooled leppisid kokku, et teevad heas usus koostööd, et saavutada ühised eesmärgid naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise ja arengu valdkonnas. Need eesmärgid on välja toodud vastastikuse mõistmise memorandumis ja hõlmavad järgmist:

• üksteisele võimaluste pakkumine B2B partnerlussuhete loomiseks ja võrgustike loomiseks organisatsiooni ja üksikisiku tasandil.

• Uute kahepoolse ärikoostöö valdkondade uurimine, sealhulgas STEM ja IT, ning partnerlussuhete edendamine, toetades naiste omanduses/juhitud ettevõtetele suunatud äriteid, õppevisiite ja kogemuste jagamist.

• Koolitusprogrammi pakkumine noortele naistele oskuste arendamiseks ja juhtivatele ametikohtadele tõusmiseks, mis hõlmab koolitusi, juhendamist, edumeeskondi, külastusi ja võrgustike loomise võimalusi.

• Noortele naistele ettevõtjaks hakkamise koolitusprogrammi pakkumine, mis hõlmab koolitusi, juhendamist, edumeeskondi, külastusi ja võrgustike loomise võimalusi.

• Jätkusuutlike ja keskkonnahoidlike VKEde loomine teadlikkuse tõstmise ja rakendamiseks praktilise tööriistaraamatu pakkumise kaudu.

Kahepoolsele vastastikuse mõistmise memorandumile kirjutasid alla Ettevõtlusliidu “Women for Tomorrow” juhatuse esimees Nino Kobakhidze ja Business Professional Women Eesti president Merle Saviauk. “Women for Tomorrow” asutati 2014. aastal eesmärgiga ühendada tugevad, edukad naised erinevatest valdkondadest ühise missiooni alla – võimendada naisi, edendada nende rolli ning kaasata neid majandus- ja ühiskondlikesse tegevustesse. Ettevõtlusliit toetab algatusi, mis tagavad naiste majanduslike õiguste kaitse ja parandamise riigis. Business Professional Women Eesti asutati 1992. aastal, mille missiooniks on anda naistele võimalus jõuda juhtivatele kohtadele, edendada soolist võrdõiguslikkust, võidelda soolise palgalõhe vastu ning korraldada algatusi naisettevõtjate arvu suurendamiseks.

The Business Federation “Women for Tomorrow” and Business Professional Women Estonia signed a Memorandum of Understanding

The Business Federation “Women for Tomorrow” and Business Professional Women Estonia signed a memorandum of understanding.

The parties agreed to work together in good faith to achieve their shared objectives in the field of Women’s Economic Empowerment and Development.

These objectives are outlined in the memorandum of understanding and include the following:

• Providing opportunities for each other to establish B2B partnerships and networking at the organizational and individual level.
• Exploring new fields of bilateral business cooperation, including STEM and IT, and promoting partnerships by supporting business roadshows, study visits, and experience sharing for Women owned/managed companies.
• Providing a training program for young women to develop skills and advance to leadership positions, which includes trainings, coaching, success teams, visits, and networking opportunities.
• Providing a training program for young women to become entrepreneurs, which includes trainings, coaching, success teams, visits, and networking opportunities.
• Building sustainable and green SMEs by raising awareness and providing a practical toolbook for implementation.

The bilateral memorandum of understanding was signed by Nino Kobakhidze, Chair of the Board of Business Federation “Women for Tomorrow,” and Merle Saviauk, President of Business Professional Women Estonia.

“Women for Tomorrow” was founded in 2014 with the goal of uniting strong, successful women from different fields under a common mission – to empower women, promote their role, and involve them in economic and social activities. The business federation supports initiatives that ensure the protection and improvement of women’s economic rights in the country.

Business Professional Women Estonia was founded in 1992 with a mission to empower women to reach leadership positions, promote gender equality, fight against the gender pay gap, and organize initiatives aimed at increasing the number of female entrepreneurs.

ბიზნესფედერაციას „ქალები მომავლისთვის“ და Business Professional Women Estonia-ს შორის ურთიერთგაგების მემორანდუმს მოეწერა ხელი

ბიზნესლიდერთა ფედერაციას – „ქალები მომავლისთვის“ და  ესტონეთის ბიზნესპროფესიონალ ქალებს  (Business Professional Women Estonia) შორის ურთიერთგაგების მემორანდუმი გაფორმდა.

მხარეები ქალთა ეკონომიკური გაძლიერებისა და განვითარების მიმართულებით ურთიერთთანამშრომლობაზე შეთანხმდნენ.

მემორანდუმი ითვალისწინებს შემდეგ პუნქტებს:

• ბიზნეს პარტნიორობის დასამყარებლად შესაბამისი შესაძლებლობების შექმნა ერთმანეთისთვის (განსაკუთრებით ტექნოლოგიების მიმართულებით)
• ბიზნეს კომპანიების მხარდაჭერა სასწავლო ვიზიტებში მონაწილეობისა და გამოცდილების გაზიარების საშუალებით;
• ახალგაზრდა ქალებისთვის შესაბამისი სასწავლო პროგრამების (მენტორინგი, ქოუჩინგი, ტრენინგები, ვორქშოპები და ა.შ.) განხორციელება, რაც მათ პროფესიულ განვითარებას და ლიდერულ პოზიციებზე დასაქმებას უზრუნველყოფს;
• მდგრადი და მწვანე მცირე და საშუალო მეწარმეობის მშენებლობაში თანამონაწილეობა ცნობიერების ამაღლებისა და შესაბამისი პრაქტიკული ინსტრუმენტების გამოყენებით.

ორმხრივ მემორანდუმს ბიზნესლიდერთა ფედერაციის „ქალების მომავლისთვის“ სამეთვალყურეო საბჭოს თავმჯდომარემ – ნინო კობახიძემ და Business Professional Women Estonia-ს პრეზიდენტმა – მერლე სავიაუკმა მოაწერეს ხელი.

„ქალები მომავლისთვის”  2014 წელს დაფუძნდა და საერთო მიზნის გარშემო აერთიანებს ძლიერ, წარმატებულ ქალებს სხვადასხვა სფეროდან. ასოციაციის მისიაა  ქალთა გაძლიერება, მათი როლის წინ წამოწევა და ჩართვა ეკონომიკურ და სოციალურ აქტივობებში. ბიზნესფედერაცია მხარს უჭერს ინიციატივებს, რომლებიც ქვეყანაში ქალთა უფლებების დაცვასა და გაუმჯობესებას უზრუნველყოფს.

Business Professional Women Estonia 1992 წლიდან მუშაობს ქალთა გაძლიერების საკითხებზე, რათა მათ ლიდერული პოზიციების დაკავება შეძლონ. გარდა ამისა, მნიშვნელოვან სამუშაო საკითხებს წარმოადგენს გენდერული თანასწორობისთვის ბრძოლა და ქალი მეწარმეების წასახალისებლად შესაბამისი ინიციატივების შემუშავება

22. aprillil 2023 tähistasid ettevõtlikud naised üle maailma Maa päeva.

Kogu aprilli jooksul ja eriti Maa päeval, 22. aprillil, kutsus Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) naisi üle maailma oma igapäeva tegevustes jätkusuutlikumad olema ja nii endale kui Maaemale keskkonna- ja looduse hoidmisest lähtuvaid lubadusi andma.

1970. aastast alates on Maa päev tõstnud keskkonnateadlikkust ja juhtinud tähelepanu meie planeedi heaoluga seotud probleemidele. Igal aastal, üks kuu pärast kevadist pööripäeva, tähistatakse Maa päeva – tänapäevase keskkonnateadlikkuse ja planeedi eest hoolitsemise aastapäeva.

Maa päeva tähistamine on üks osa Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) üle-eestilisest naisettevõtjatele suunatud programmist „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ ja traditsiooniliselt teeb iga klubi sel päeval looduse heaks koos midagi ära, nt istutatakse puid, korjatakse prügi või veedetakse lihtsalt koos looduses aega.

Programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen kutsus sel aastal eenakad oma koduaeda, Õiela tallu, lubadusi andma ja loodust ning õite ilu nautima. Eenakaid said taas kokku, et omavahel paremini tuttavaks saada ja lubadusi jagada. Kadi Toom laulis Maa päevale ja naistele pühendatud laule ning JAHH Catering pakkus maitsvat vegan toitu.

2021. aasta Maa päevaks kirjutasid EENA liikmed Birgid Täht ja Marii Väljataga laulu „Ma olen Maa”. Sellest ajast lauldakse seda laulu igal Maa päeval. Kell 16.00 toimus Maa päeva laulu ühislaulmine. Sel aastal lauldi laulu eesti, võro, inglise, soome, saksa ja prantsuse keeles. Lubadusi jagati lisaks Eestile nii New Yorgis, Colorados, Nepaalis, Brasiilias, Hispaanias, Soomes, Itaalias, Iirimal, Suurbritannias, Prantsusmaal, Kanaaridel, Türgis, Austrias, Maltal, Saksamaal kui ka Austrias.

Tegelikult on oluline aga meeles pidada, et iga päev on Maa päev!

Oli väga meeleolukas õhtu. Sai nii jutustada, muljetada, laulda kui ka jalga keerutada!

Aitäh korraldajatele ja panustajatele – Siiri Tiivits-Puttonen võõrustamast, Virve Poom korraldamast, JAHH Catering toitlustamast ja Kadi Toom meeleolu loomast!

Täname kõiki meeldejääva ja meeleoluka õhtu eest!

Täname programmi partnereid – Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

15. aprillil 2023. aastal toimus Tallinnas EBS-is programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” roheettevõtluse töötuba, kus oli rõhk praktiliste oskuste ja ideede arendamisel.

Töötuba viisid läbi Siiri Tiivits-Puttonen (programmi eestvedaja, rohementor) ja Ester Eomois (EBS-i õppejõud, ettevõtja, taskuhäälingu „Naised tipus” juht, rohementor). Lisaks tutvustasid oma tegevusi ka kõik teised rohementorid – Mirell Merirand, Helen Orav-Kotta, Külliki Kesa, Maie Mängel ja Katarina Papp. Edutiimide loomist koordineeris ettevõtja Riina Piigli.

Miks roheliselt?

Päeva esimeses pooles tutvustasid Siiri ja Mirell rohejuhendit „Praktilised rohetööriistad ettevõtjale”, mis aitab ettevõtetel samm-sammult rohelisemaks muutuda. Juhendi abil oli osalejatel võimalik praktilisi ülesandeid lahendada ja mentoritelt nõu küsida ning otsest tagasisidet saada.

Siiri selgitas, et programmi eesmärk on iga üritusega aina rohkem südameid roheliseks muuta, sest see on reaalsete muutuste aluseks ja igaühe panus aitab planeedi heaolu parandada ning jätkusuutlikkust arendada.

Hetkel me kasutame maavarasid selleks, et toota, kuid kui tooteid pole enam vaja või need meile huvi ei paku, siis visatakse need lihtsalt ära. Selline tegevus pole aga kindlasti jätkusuutlik ja seega on oluline ühiskonna teadlikkust pidevalt tõsta.

Kuidas?

Rohejuhendis on välja toodud, mida rohelist ettevõtet luues silmas pidada ja kuidas rohelist äriplaani kirjutada. Kui nendele aspektidele juba alguses mõelda, siis on ka Euroopa Liidu regulatsioonide jõustumisel lihtsam toimetada, vajadusel muudatusi teha ning aruandlust ja analüüsi koostada.

Kõige olulisem on mõelda, miks toodet või teenust vaja on ja mis probleemi see ühiskonnas laiemalt lahendab, sest roheettevõtluse valdkondi ja võimalusi tegutsemiseks on tegelikult väga palju. Lisaks tuleb arvestada sellega, kui palju hakkab ettevõte keskkonnast sõltuma, seda mõjutama, millist rolli mängib ümbritsev loodus ja kas ettevõttel on keskkonnale positiivne mõju.

Seejärel tuleb keskenduda ettevõtte mõjualadele. Tuleb läbi mõelda, mis energiat kasutada, milline on vee- ja jäätmekäitlus ning milliseid pakendeid kasutada.

Ringmajanduse peamine põhimõte on, et toote eluiga oleks võimalikult pikk. Seetõttu tuleb keskenduda ka sellele, kas toodet on võimalik tulevikus parandada, detaile välja vahetada või ümber disainida ja uuesti ringlusesse saata.

Tänapäeval on väga suur roll ka Internetil. Seega on oluline ka digisüsteemide rohelisus.

Ettevõtte kogemuslugu – Mulieres

Mulierese kogemuslugu jagas Merylin Rüütli. Mulierese lugu on hea näide sellest, kuidas äriidee võib sündida enda isiklikust vajadusest ja kui sobivat toodet veel turul pole, siis tuleb see ise luua.

Mulieres sai alguse sellest, kui perre sündisid lapsed, kelle nahk oli keemiliste pesuvahendite suhtes allergiline. Vajadus loodusliku ja allergilisele nahale sobiva pesuvahendi järgi kannustas ettevõtjaid katsetama vanaema sahtlist leitud seebiretseptidega.

Mulierese esimeseks tooteks oli oliiviõli baasil pesugeel. Tänaseks on tegemist pesu- ja puhastusvahendite sarjaga, mida müüakse 15 riigis. Kõik pakendid on taaskasutatavad ja täidetavad.

Kui seni oli Mulierese eesmärk muuta kodud roheliseks, siis nüüd on nende eesmärk teha sama ka kontoritega. Tutvu Mulierese loo ja toodetega siin: https://mulieres.eu.

Päeva teises pooles tutvustas Ester ärimudelit Canvas, mille põhjal meeskonnad hakkasid äriideesid genereerima ja analüüsima. Hiljem andsid mentorid igale tiimile tagasisidet ja nõuandeid, et ideed oleks võimalik ka päriselt ellu viia. Samadest meeskondadest moodustati päeva lõpus edutiimid, kes hakkavad süstemaatiliselt kohtuma ja äriideid arendama ning realiseerima.

Osaleja kogemus ja tagasiside:

15. aprillil toimus EBS-is Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ roheideede häkaton.

Päev möödus töises ja toredas õhkkonnas. Eenakad andsid ülevaate sellest, et roheliselt on võimalik ja et kogu maailm, sh seadusandlus, liigub aina enam selle poole, et kõikidel ettevõtetel oleks olemas rohemõõdikud ja nad oma tegevusega maailmas ümbritsevale ökosüsteemile, mida aastasadu on piinatud, midagi head teeksid.

Mitmed äriideed said jätkusuutlikke põhimõtteid arvestades analüüsitud, sh olid loomulikult teemaks kõik olulised faktorid – kellele, miks, kuidas asja tehakse, kuidas turundada ja digitaliseerida, kulud, tulud, finantsid jne.

Abiks olid oma ala spetsialistid, meie oma eenakad, mentorid, kes toetavad teisi näitamaks – roheliselt on võimalik!

Minulgi tekkis küsimus, kuidas saaksin oma hobi rohelisemaks muuta – hõbe ja naturaalsed kivid – need kõik saab ümber töödelda ja vanale või katkisele ehtele saab anda uue elu. Kuidas? Sellest kirjutan siin: https://goablogi.wordpress.com/…/anna-vanale-ehtele…/

Kuid mida veel teha? Milline pakend disainida ja millest, et see toetaks ringmajandust? Hetkel on mul erinevaid pakendeid, sh kasutatud saridest õmmeldud kotikesed. Mida veel kasutada?

Tänini kasutan vanade meistrite iidseid teadmisi eelistades hinge ja südamega tehtud käsitööd masinatega vorbitud perfektsionismile. Aga mida veel? Eestimaist panen sisse nii palju kui võimalik, nii kohalike kunstnike loomingut miksides, fusiooni kunsti tehes kui ka ideid kogudes. Mida veel?

Kindlasti annaks enam koostööd teha sama sihtgrupiga – naised, kes armastavad ehteid, Eesti ettevõtetega, kes disainivad näiteks rõivaid…käekotte? Kingi? Mida veel?

Riputasin rohelise päeva puhul endale külge toredad rohelise jadeiidiga ehted. Jadeiit on kaunis, kuid lisaks toetab küllust ja kasvu, põllumehi ja aiaharijaid. Valiku tegin alateadlikult ja alles kohapeal märkasin, et nii õige valik.

Ei, see ei ole rohepesu!

Kui huvi, küsi rohkem, kui ei ole huvi, siis võta lihtsalt hetk ja mõtle sellele, mida Sina oma igapäevastes tegevustes saad ära teha selleks, et planeet Maa kestaks.

Tore on teada, et noored peavad juba loomulikuks, et vähem on parem – soovivad vähem asju omada, eelistavad neid rentida… kas peaks hakkama lisaks India kulinatele ka kividega hõbeehteid rentima?

Tore on teada, et noortele ei pea koolitustel rääkima, kuidas prügi sorteerida, vaid nende jaoks on huvitav kuulata, kuidas kunagi elati nii, et prügi ei sorteeritud! Elu muutub, meie koos eluga ja õnneks ka positiivsemas suunas.

Tundub, et roheliselt on tõesti võimalik!

Töötuba tõestas taaskord, kui loovad ja innovaatilised naised tegelikult on, kui neile pisut tuge anda. Koostöös suudame kindlasti näidata, et roheliselt on võimalik!

Aitäh, EENA Tallinna klubi, sisuka ja inspireeriva päeva korraldamise eest!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele töötuba võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Osaleja kogemus: Katrin Aedma, EENA Tallinna klubi liige, ettevõtja, toimetas Jolan Henriette Koduvere

Fotod: Anastassia Lysenko

Galerii: https://bpw-estonia.ee/naised-ettevotluses-roheline-ja-hooliv-maailm-galerii-15-04-2023-tallinna-roheettevotluse-tootuba-fotograaf-anastasiia-lysenko/.

13. APRILLIL 2023 TOIMUS VEEBISEMINAR „JÄTKUSUUTLIK ETTEVÕTLUS“, MIDA VIIS LÄBI KRISTIINA KERGE.

Kristiina tegeleb igapäevaselt keskkonnaandmetega, veab eest ettevõtete kliimamõju hindamise teenuse Sustaxo arendust ning on Teeme Ära tehnoloogia ja innovatsiooni arendusjuht. Muuhulgas on Kristiina loonud andmepõhise rakenduse Kuhuviia.ee ja uurib praegu Eesti Maaülikooli doktorantuuris ringmajanduse teemasid. Keskkonna väärtustamise pisiku sai Kristiina külge juba lapsepõlves vanavanemate kodust, mis asus järve ääres ja kus tal oli võimalik looduse muutumist vaadelda. Kristiina ema tegeleb linnuvaatlusega, mis aitas samuti kaasa tema oskusele ja huvile muutusi märgata.

Jätkusuutlik ettevõtlus – mida see tähendab?

Jätkusuutlik, säästev ja kestlik areng tähendab eelkõige tasakaalu majanduse ja looduse vahel. See on areng, mis rahuldab praeguste põlvede vajadused, kahjustamata sealjuures tulevaste põlvede võimet oma vajadusi rahuldada. Oluline on meeles pidada, et inimeste elukvaliteeti parandades tuleb siiski elada toetavate ökosüsteemide kandevõime piires.

Eesti on koos teiste Euroopa riikidega võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks säilenõtke ühiskond, mis põhineb solidaarsusel ja tagab kõigile tervisliku elukeskkonna. Muutuste saavutamiseks on vaja igal ettevõtte omanikul juba täna otsustada:

• kuidas see eesmärk on seotud minu eesmärkidega;
• kus meie ettevõte selle eesmärgi suhtes asub;
• millised etapid tuleb eesmärgini jõudmiseks läbida?

Mis on jätkusuutliku arengu puhul oluline?

Ühiskonna mõju loodusele peab olema väiksem. See tähendab, et tuleb tekitada vähem reostust, kasutada materjale võimalikult säästlikult ja kaua, kasutada taastuvaid ressursse nende taastumise piires ning luua tegevusi, mis taastavad ökosüsteeme.

Kõigil inimestel on hea ja elamisväärne elu ehk tuleb tagada võrdsed võimalused nii hariduses, ühiskonnaelus osalemisel, tervise kaitses kui ka eneseteostuses.

Selle saavutamiseks tuleb praegused majandusmudelid, ühiskonnakorraldus ja tarbimisharjumused ümber kujundada. Tuleb mõelda millest ja kuidas toota, kui palju on toodet võimalik parandada ja kasutada ning kuidas on seda võimalik ringlusesse tagasi suunata.

Loomisel on Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse standardid (ESRS), mille väljatöötamisel võetakse arvesse laialt levinud ESG aruandluse põhimõtteid ja raamistikke. See tähendab, et ettevõtted peavad hakkama hindama oma tegevuse kaudset ja otsest mõju.

Kaudseteks mõjudeks nimetatakse tootmiseks või teenuse pakkumiseks vajalike tegevuste mõju ja müüdud toodete või teenuste kasutamise ning edasimüügiga kaasnevaid mõjusid. Otsesed mõjud on ettevõtte opereerimisega seotud mõjud.

Seega peab ettevõte teadma, millised on tema mõjud ning mida ja kuidas mõõta.

Miks on ESG põhimõtted ärisektoris olulised?

• Koostööpartnereid valitakse aina rohkem kliimamõju näitajate järgi.
• Kliendid teevad teadlikumaid valikuid.
• Töötajad on nõudlikumad ja nad hoolivad ettevõtte vastutustundlikkusest. Tegemist on nö topeltolulisuse põhimõttega, sest ettevõtte juhtimise stiil mõjutab töötajate rahulolu.

Kõige olulisem on meeles pidada, et ettevõte peab lisaks tooraine saamisele mõtlema sellele, kuidas tootmine laiemalt ettevõtet keskkonnaaspektist mõjutab. Ettevõtte tegevus tuleb mõtestada. Sealjuures tuleb jälgida, et ei tegeletaks rohepesuga ning kõik tegevused oleks läbipaistvad ja teod sõnadega kooskõlas. Oluline on vähendada riske otseses mõjus ja mitte juhtida tähelepanu vähetähtsamatele faktoritele ja mõjudele.

Jätkusuutliku arengu sammud

• Mõju ulatuse hindamine
• Eesmärkide seadmine
• Mõõdikute seadmine
• Tegeviskava koostamine
• Aruandlus ja analüüs

Sustaxo aitab nii kaudseid kui otseseid kliimamõjusid mõõta ja kaardistada. See on arengu kõige olulisem etapp, sest kui mõju ulatus on hinnatud, siis saab juba alustada eesmärkide ja mõõdikute seadmisega ning tegevuskava koostamisega. Põhjalik eeltöö aitab ka regulatsioonidest tulenevat aruandlust ja analüüsi lihtsamalt ning efektiivsemalt teha.

Mõjusid on võimalik ka SWOT analüüsi kaudu hinnata. Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel on jalajälje hindamise juhend ning nimekiri konsultantidest, kellega on võimalik küsimuste korral ühendust võtta.

Aitäh, Kristiina Kerge, huvitava ja mõtlemapaneva arutelu eest!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Merle Saviauk käis külas Pärnu klubil.

12.aprillil toimus EENA Pärnu klubi aprillikuine kokkusaamine, millest võttis osa ka EENA värske president Merle Saviauk. Sel korral saadi kokku Pärnu Postimehe ruumides, kus töötab igapäevasel ka Pärnu klubile 2016. aastal uue hingamise andnud ja pikalt klubi presidendina tegutsenud, Siiri Erala.

Õhtu veeres tegusalt. Esimene tund kulus omavahel tutvumiseks, iga osaleja sai rääkida oma elust ja teekonnast EENA`sse. Teise tunni kasutasime hoogsaks mõttevahetuseks, et teha plaane ja korraldada kevadisi üritusi. Paika said nii Maa päeva tegevuskava kui ka edutiimide suvepäevad kalurikülas ja rohelise ettevõtluse töötuba 13.mail.

Olete alati oodatud Pärnusse, siin igav ei hakka!

Kokkuvõtte kirjutas Külli Kodasmaa

Eesti-Ukraina arenguringid.

Sel varakevadel alustas EENA Ukraina naiste ettevõtlikkust toetavate arenguringidega Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kokku sai loodud 25 arenguringi, kus osaleb kokku 200 eesti ja ukraina naist. Naised kohtuvad regulaarselt ja toetavad üksteist seatud eesmärkide täitmisel.

Varsti on tulemas vaimsele tervisele pühendatud veebiseminarid ja suur suvine kooslaulmine.

Projekti toetab Coca Cola Fond ja EENA teeb projekti koos Ukraina naiste organisatsiooniga Divergent Women.

Kel huvi osaleda, palun võtta ühendust ester.eomois@ebs,ee

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kutsub ka sel aastal kõiki Maa päeva tähistama.

Kogu aprilli jooksul ja eriti Maa päeval, 22.aprillil kutsume üles rohkem mõtlema oma igapäeva tegevustele keskkonnahoiu võtmes ja andma nii endale kui Maaemale keskkonna- ja looduse hoidmisest lähtuvaid lubadusi.

• tee endast foto või video, kus “hoiad maailma” hellalt käes. Seda võib teha erinevalt, näiteks joonistades peopesale planeedi kuju, hoides maakera või maakera kujutist.

• kirjuta pildi juurde oma lubadus. Lubadus võib puudutada igapäevaelu või ettevõtluspraktikat ning olla just nii suur või väike, et seda on järjepidevalt võimalik järgida terve aasta vältel ning samas peitub selles siiski ka väljakutse. Näiteks võib lubada, et kuni järgmise Maa päevani, aastal 2024, tarbitakse vähem kilekotte või sõidetakse rohkem jalgrattaga ja vähem autoga või sorteeritakse senisest hoolsamalt prügi jne jne.

• Jaga lubadusi sotsiaalmeedias kasutades #greenbpw #earthday ja tagides @greenbpw

Liitu meie sündmusega üle ilma!

22.aprillil kell 16 liitu meiega zoomis, et laulda koos Maa päevaks tehtud laulu “Ma olen maa”, autorid Marii Väljataga ja Birgid Täht.

Make your pledges and join the action of BPW Estonia.

A special chant was created and released on Earth Day 2021, which can be shared on social media and other channels: “I am the Earth” https://www.youtube.com/watch?v=0bx3Oo9CYZk.

• “I am the Earth”

Link liitumiseks ühislaulmisega: Earth Day joint singing Time:

Apr 22, 2023 16:00 Helsinki

Join Zoom Meeting
https://us02web.zoom.us/j/87050807695?pwd=Ni83K083eWJ5UlU4ekxpdEMyVW41dz09Meeting ID: 870 5080 7695
Passcode: 299439

Birgid Täht ja Marii Väljataga kirjutasid 2021. aastal laulu ”Ma olen Maa”, mida laulame igal maapäeval. See laul on tõlgitud ja lauldud lisaks inglise, ukraina, soome keelde ja sel aastal lauldakse seda ka prantsuse ja saksa keeles.

Meie liikumisega on ühinenud maailma naised Business Professional Women – BPW International. Koos nendega laulme seda laulu 22.aprillil ühiselt eesti aja järgi kell 16.00. Eelmine aasta laulis 16 riiki.

Link ühislaulmisega liitumiseks on SIIN

22. märtsil 2023 toimus veebiseminar „Sissejuhatus ringdisaini“, mida viis läbi Joel Kotsjuba.

Joel Kotsjuba on oma professionaalses karjääris viimased 6 aastat aidanud ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel ärilisi väljakutseid lahendada ja metoodiliselt innovatsiooni luua läbi kasutajakeskse mõtteviisi, teenuse- ja tootearendamise ning strateegilise disaini rakendamise. Alates 2021. aasta aprillist arendab Joel digiriigi teenuseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis teenusedisaini nõunikuna.

Tänapäeval toimib ühiskond lineaarses majandusmudelis. See tähendab, et me kasutame maavarasid selleks, et toota, kuid kui tooteid pole enam vaja või kui need meile enam huvi ei paku, siis viskame need lihtsalt ära.

See pole aga planeedi suhtes jätkusuutlik ning meie ühiskond peaks hakkama ringselt toimima ja mōtlema ning väärtustavalt käituma.

See, milline saab olema toote või teenuse keskkonnamõju, otsustatakse suurel määral ära disainifaasis. Seetõttu on disainil väga oluline roll ringmajanduse põhimõtetele üleminekul. Ringdisain on disainiprotsess, mille eesmärk on toodetele ja teenustele uuenduslike ning jätkusuutlike lahenduste loomine. Ringdisaini edukas rakendamine eeldab ettevõtetelt teatud sisemise suutlikkuse ja pädevuse olemasolu.

Ringdisainile üleminekuks on olulised kolm sammu: disainida välja jäätmed ja reostus, hoida tooted ja materjalid kasutuses, uuendada ja taastada looduslikke süsteeme. Sealjuures on oluline kõigi panus ja kaasatus.

Kuidas toote eluiga pikendada?

1. Toodet peab olema võimalik teiste toodetega ühildada.

2. Toote disain tuleb tulevikule mõeldes luua. See tähendab, et toodet peab olema võimalik tulevikus parandada, uuendada või täiesti ümber disainida. Seega peab disain võimalikult lihtne ja multifunktsionaalne olema.

3. Toote remontimine peab kasutaja jaoks olema lihtsaks tehtud. Tarbijad hindavad võimalust kasutusjuhendite abil ise toodet parandada. See tõstab toote väärtust ning oluline on arendada toote osasid, mida on lihtne vahetada ja parandada. Lisaks on oluline mõelda garantii (sh eluaegse garantii) pakkumise võimalustele.

4. Iga toote osa tuleb eraldiseisvana võtta, sest toodet peab olema võimalik nii lahti võtta, et see ühtegi osa ei kahjusta.

5. Inimesi tuleb julgustada õigel ajal ja kiirusega tegutsema, mis aitab neil oma tegevusi mõtestada. See loob tootega emotsionaalse sideme, mis innustab kasutajat tulevikus toodet parandama või ümber disainima, mitte ära viskama.

6. Toote jääkväärtuste ärakasutamine – toomisest tarbijateni ja seejärel tagasi tootmisesse (toodete tagastamisvõimalus). Jääkväärtust saab ise kasutada või materjalid teistele kasutamiseks anda. Kui toodet ei saa enam teisele või kolmandale ringile saata, siis võetakse toode tagasi ja kasutatakse selle detaile või vahetatakse need uute vastu välja.

Ringdisain.ee leheküljel pakub Disainikeskus erinevaid võimalusi, kuidas oma teadlikkust suurendada, sh ringdisaini audit ja sprint. Tutvu võimalustega siin: https://ringdisain.ee/ringmajandus-ja-disain/koolitused/.

Ringdisaini audit

Ringdisaini audit aitab igal ettevõttel või organisatsioonil selle praegust disainivõimekust, strateegiat, praktikaid ja tootearendust analüüsida.

Auditi viib läbi ringmajanduse ekspert ja disainijuht.

Auditi tulemusena valmib ettevõtte raport koos konkreetsete soovitusega edaspidisteks tegevusteks.

Ringdisaini sprint

Ringdisaini sprindi eesmärk on leida võimalusi toodete-, teenuste- ning ärimudeli arendamiseks lähtuvalt ringmajanduse ja -disaini põhimõtetest ning strateegiatest, muutes ettevõtte tegevuse keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikimaks.

Sprint kestab kaks päeva ja koosneb kaheksast ülesandest. Esimene päev keskendub äristrateegia väärtuste kaardistamisele ja võimaluste leidmisele ning teine päev ühe toote- või teenusekontseptsiooni arendamisele.

Sprindi lõpuks valmib dokument, mis annab ülevaate äri arendamise võimalustest ja ühe toote või teenuse ideest.

Aitäh, Joel Kotsjuba, heade nōuannete ja juhtnööride eest!

Vestlust modereeris programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen.

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

25. MÄRTSIL TOIMUS TARTUS SPARK HUB BIZTOWNIS PROJEKTI „NAISED ETTEVÕTLUSES – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ ROHEIDEEDE HÄKATON. SEMINARI KÄIGUS SAIME HÄID NÄPUNÄITEID JA PRAKTILISI NÕUANDEID, KUIDAS ON VÕIMALIK OMA ETTEVÕTTES ROHELISELT TOIMETADA.

Seminari juhtis EENA endine president, üks rohementoritest, Ester Eomois (meeskond, võrgustikud ja ärimudel). Lisaks Estrile osalesid rohementorid Mirell Merirand (ringmajanduse mudel), Külliki Kesa (rohepakendid) ja Siiri Tiivits-Puttonen (äri- ja rohekommunikatsioon).

Sissejuhatuseks pani Siiri kõikidele südamele, et me peaksime igaüks vaatama, mida saaksime ise ära teha oma kodudes ja planeedil laiemalt, kus suure tarbimise tõttu on tasakaal paigast ära. Siiri ja Mirell tutvustasid juhendit „Praktilised rohetööriistad väikeettevõtjale“, mis aitab ettevõttel kaardistada, milline on ettevõtte tänane olukord ja millised on ärilised võimalused. Mis on roheettevõtlus? Mis on roheettevõtte teekaart? Miks üldse peaks ettevõte roheliselt tegutsema? Siiri ja Mirell julgustasid osalejaid olema esimeste seas ja leidma lahendusi nii Eesti-sisestele kui ka globaalsetele probleemidele.

Siiri ja Mirell tutvustasid ka rohejuhendit „Roheliselt on võimalik!“, mille autorid on Erika Pihl, Helen Orav-Kotta, Siiri Tiivits-Puttonen ja Ester Eomois. Juhendile toetudes said seminaril osalejad oma äriideed kirja panna, neid tutvustada ja saada rohementoritelt otsest tagasisidet. Juhendiga saad tutvuda siin: https://bpw-estonia.ee/wp-content/uploads/2022/04/Rohejuhend_Naised-ettevotluses_roheline_-ja_-hooliv-maailm_EEENA_2022.pdf.

Oma teekonnast roheettevõtluseni rääkisid disainer Stella Soomlais ja Key Külaots (redisaini ettevõtte REDIS asutaja ja disainer).

Stella tõi välja, et kui nahktoodete suurtoomises on jääkide osa 20–25%, siis oma ettevõttes on ta suutnud tuua jääkide osa 2–4%-ni. Seda tänu ringdisaini mudelile, kus näiteks kasutatud seljakotist saab tulevikus teha erinevaid uusi tooteid või disainida tooted multifunktsionaalseks. Kogu materjal püütakse maksimaalselt ära kasutada. Toodete valmistamiseks kasutatakse ainult naturaalset nahka. Samuti on võimalus näiteks kotte rentida. Stella rõhutas, et oma valdkonnas saab igaüks alati midagi paremaks teha. Tutvu Stella toodetega: https://stellasoomlais.com/.

Key tutvustas redisaini ettevõtet Redis, mis on keskkonda säästev rõivabränd, mis ei tooda mitte ühtegi rõivaeset maailma juurde. Kasutatakse kvaliteetseid tarbimisjärgseid tekstiile ning rõivad redisainitakse. Seetõttu on toodetel pikem eluiga. Eesmärk on pakkuda keskkonda säästvaid unikaalseid rõivaid, vähendada moetööstuse keskkonnamõju ja tõsta tarbijate teadlikkust. Tutvu Redise tegemistega: https://redisdisain.ee/about.

Projekti üks eesmärk on naisettevõtjate võrgustiku moodustamine, kus üksteise äriideid ja ettevõtete arendamist terve aasta jooksul toetatakse. Tartus moodustati viis edutiimi, mida juhivad Katrin Erit, Ülle Järv, Ly Kubenko, Triinu Sirge ja Linda Ojap. Edutiimide tööd koordineerib Riina Piigli.

Eelmisel aastal osales edutiimides ca 100 roheettevõtjat või rohelise mõtteviisi edasikandjat, kellele väljastati ka sertifikaadid. Osalejate tagasiside edutiimidest – see formaat toetab tegutsemist ja hoiab tempot, tiimikaaslased aitavad tõsta enesekindlust ja julgustavad väljakutseid vastu võtma.

Projekti järgmised üritused toimuvad 15. aprillil Tallinnas ja 13. mail Pärnus. Loomisel on roheettevõtjate portaal www.roheettevotja.ee. Toimuma saavad ümarlauad rohe- ja ettevõtlusvaldkonna otsustajatele. 22. aprillil tähistatakse ülemaailmselt Maaema päeva, kus antakse Maaemale järgnevaks aastaks lubadus. 8. juunil on aga võimalus külastada Võrumaal Üvasi talu kastmisvaba aeda. Projekti lõppkonverents „Roheliselt on võimalik“ toimub esialgsete plaanide järgi 2. detsembril Tallinnas.

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele üritus võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS, Stella Soomlais, REDIS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/.

Teksti kirjutas Tea Tassa EENA Tartu klubist ja toimetas Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Fotod: Evelin Virnas

EENA naised on aktiivsed ja ettevõtlikud, sestap ootame ka EENA liikmeks pürgijalt neid omadusi ja tegevusi, millest seda erilist ettevõtja sädet peegeldub. EENAga liituja on kandidaadi staatuses tavaliselt umbes 6 kuud. Selle aja jooksul saavad liikmekandidaadid korraldada näiteks ürituse, mille teema talle endale on hingelähedane ning ühtlasi huvitav ja arendav ka meie liikmetele.

Üks selline vahva sündmus hiljuti aset leidiski. EENA Tallinna klubi kandidaatliige Heddy Aljas korraldas 2.märtsil mõnusa tutvumisõhtu. Heddy on noor väikeettevõtja, ta tegeleb kauakestvate lillede müügi ja rendiga.

Heddy oli juba varakult välja lubanud, et kõik üritusel osalejaid saavad endale valmistada ka püsililledest lillekarbi ja nii sündiski. Heddy juhendamisel sündisid kaunid lillekarbid. Muu sagimise ja näpunäidete jätkuks tutvustas Heddy meile ka oma ettevõtet ja ettevõtjaks saamise lugu

Muu hulgas kuulsime, kus Heddy ta seda kaunist kunsti õppinud on ja kus ta ennast on koolitanud. Heddy rääkis ära ka väikese saladuse, kust tema püsililled tulevad.

Heddy ütleb, et selliste lillebukettide tegemine ja rentimine on väga keskkonnasõbralik. Ja lisaks on see ka rahaliselt soodsam, kui on päris lilledest kaunistused. Heddy ütleb kahjutundega, et viimaseid peale üritusi sageli enam ei vajata ja lilled jõuavad seetõttu prügimäele.

Rääkisime ettevõtjaks olemisest, vahetasime kogemusi ja ideid ning lasime aga näppudel käia. Lillekarbid said kaunid. Leidsime, et selliseid töötubasid on väga vaja, sest nii saab ise teha endale midagi ilusat, õppida uusi asju ja jagada kogemusi.

Aitäh Heddyle toreda tutvumisõhtu ja uute oskuste eest!
Aitäh korraldajatele ja osalejatele!

Tallinnas, 2. märtsil

Teksti kirjutas EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht Mare Timian

Fotod: erakogu

2. märtsil 2023 toimus veebiseminar „ESG ja jätkusuutlikkuse teadlik juhtimine ettevõttes – praktiliselt ja lihtsalt“, mida viis läbi Maris Ojamuru. 

Maris Ojamuru on Sustinere asutaja ja ESG ekspert-nõustaja. Keskkonna väärtustamise pisiku sai Maris külge juba lapsepõlves oma vanaemalt, kes oli kohaliku aiandi juhendaja. Just vanaema õpetas talle, kui oluline on hinnata ja väärtustada maad, loodust ja keskkonda. Nüüdseks on Maris keskkonna ja ESG teemadega tegelenud juba enam kui 15 aastat. Kuus aastat tagasi asutas Maris Baltikumi suurima ja kogenuma jätkusuutlikkuse nõustamiagentuuri Sustinere.

Sustinere aitab ettevõtetel rakendada jätkusuutliku arengu ja vastutustundliku juhtimise põhimõtteid ärimudelis, strateegias ja igapäevatöö protsessides. Klientidele pakutakse nii nõustamist kui digilahendusi. Muutuste aluseks on süvenemine ja põhjalikkus. Alustuseks tuleb välja selgitada, mida ESG ettevõtte jaoks eelkõige tähendab, millises valdkonnas on mõju keskkonnale kõige suurem ja kuidas seda mõõta. Peale seda saab juba paika panna juhtimisplaani ja edasised eesmärgid.

ESG (environmental, social, governance) teemade ulatus ja olulisus

Keskkonnateemad on olulised väga erinevate valdkondade ettevõttetele. ESG teemad on varieeruvad ja puudutavad mitmeid punkte: keskkonnamõju, toote ja teenuse vastutus, töötajad ja töökeskkond, kogukond ja juhtimine.

ESG on viimase viie aastaga tõusnud strateegilisele positsioonile. 2015. aastal lepiti ÜRO tasandil kokku kestliku arengu eesmärgid. Tegemist oli jõulise ühise kokkuleppega riikide üleselt, mille eesmärk on inimeste ja riikide koostöö globaalsete probleemide lahendamiseks. Praeguseks on raamistikke ja kokkuleppeid veelgi rohkem ja see survestab ettevõtteid aina rohkem ja sügavuti jätkusuutlikkuse teemadega tegelema.

5 põhjust, miks ESG ärisektorit kõnetab

Riskid on suurenemas. Maailma liidrite arvates on ühiskonna olulisemad riskid seotud keskkonnateemadega. Oluline on sealjuures meeles pidada, et tegelikult on suur- ja väikeettevõtjate murekohad ja riskid samad.

Turul on kõrged ootused. Finantssektor arvestab otsuste tegemisel aina enam ESG punkte, sest kapital on rohelisemaks muutumas. Seega peavad pangad hoolega oma portfelle vaatama ja mõtlema, kellele laenu anda ja keda finantseerida. Samuti on teema aina enam aktuaalne nii investorite, partnerite kui ka tarbijate seas. Lisaks võtavad huvigrupid aina jõulisemalt sõna ja nõuavad ettevõtetelt aktiivsemat panust kriitiliste teemadega tegelemisel ja lahenduste otsimisel.

Seadus nõuab. ESG regulatsioonide arv on pidevalt kasvanud. Euroopa Roheleppega on seotud mitmed regulatsioonid, direktiivid ja strateegiad. Eriti oluline on taksonoomia regulatsioon, mis reguleerib, milline majandusharu mil viisil võib roheline olla, mida võib roheliseks nimetada ja mida mitte, kuidas roheteemadel rääkida, mida eriti välja tuua ja kajastada. Kõik see survestab ettevõtjaid ja seetõttu on suurenenud ka rohelise värvi kasutamine disainides.

Jätkusuutlikkuse regulatsioonide hulk on aina kasvamas. 

Tarbijad ja töötajad ootavad, et ärijuhid võtaksid initsiatiivi. Vastutustundliku äritegevuse põhimõtetega vastuollu minek mõjutab mainet tööandjana, kuid maine taastamine on pikk protsess. Seetõttu on oluline räägitut ja lubatut ka reaalselt tegudes kajastada. Juhid peavad olema kriitilisemad ja nad peavad oskama küsida õigeid küsimusi, et taaskasutuse ja jätkusuutlikkusega jõutaks baasfaasist (prügi sorteerimine, plastiku vähendamine) sügavamale ja kaugemale. 

Kuidas ESG teemadele läheneda ja reaalse tulemuseni jõuda?

ESG jätkusuutlikkuse temaatika lahti mõtestamine: kontekst, olulisus, raamistikud põhimõtted. Sealjuures on oluline keskenduda just punktidele, mida sa ise päriselt oluliseks pead ja mis sinu põhimõtetega kokku lähevad. Seejärel saab juba neist lähtudest konkreetse tegevuskava ja eesmärgid paika panna.

Juhtimisplaan – kuidas midagi konkreetselt teha ja muuta.

Mõõdikute seadmine – kuidas protsessi mõõta, erinevate valdkondade mõõdikute kasutamine, parima struktuuri ja lahenduse leidmine. Mõõdikuid on väga palju ja alati on võimalik mingi valdkonnaga tegeleda. Igat liigutust või otsust on võimalik mõõta ja seeläbi saab tulevikus keskkonnasõbralikumaid lahendusi kasutada.

Kommunikatsioon ja aruandlus. ESG teemade puhul on kõige olulisem läbipaistvus ja aruandlus. Seega peavad tegevused ja pingutused kajastatud olema.

5 soovitust alustavale ettevõtjale

Ära teeskle, ole tegudes läbipaistev. Käitu oma sõnade ja lubaduste järgi.

Sinu ettevõte on rohkem kui toode. Selle taga on lugu, võimalused, inimesed, motivatsioon ja potentsiaal. Igal ettevõttel on võimalik ühiskonnale midagi lisaks tagasi anda.

Kasuta oma mõjuvõimu. Ole loov, anna sõnumit edasi ja aita seeläbi maailma mõjutada ning probleeme lahendada.

Aita kliendil tema väärtuste järgi elada.

Tee õigeid asju. Räägi sellest. Ja ära aja nende järjekorda sassi.

Aitäh, Maris Ojamuru, sisuka ja inspireeriva vestluse eest!

Vestlust modereeris programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen.

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele seminar võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS.

Loe lähemalt ja registreeru eesootavatele sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Riigikokku pääses seekord 30 naist, mis on parim tulemus Riigikogu valimiste ajaloos!

Numbriliselt kõige rohkem naisi pääses parlamenti Reformierakonnast – nende 37 saadikust 13 on naised.

Eesti 200 ridadest läks parlamenti viis,

Keskerakonna ja Sotside ridadest neli,

EKRE-st kolm ja Isamaast üks naine.

Oled oodatud osalema projektis  „Naised toetavad naisi – Eesti ja Ukraina“ 

Projekti eesmärk on viia Eesti ettevõtlikud naised kokku Ukraina pagulastega, toetamaks ukrainlannasid oma elu ja tööalase karjääri alustamisel Eestis. Projekt teeb koostööd Ukraina pagulasi toetavate ühenduste, sotsiaalabikeskuste ja naisorganisatsioonidega.

Projekti põhipartner on MTÜ Divergent Women. Projekt toimub läbi 2023. aasta.

Projekt toetab täielikult läänelikke väärtushoiakuid, mis ühendavad inimesi, integreerivad ukrainlasi meie ühiskonda ning järgivad mitmekesisuse ja kaasamise põhimõtteid, et seeläbi toetada neid, kes on palju kannatanud ning võitlevad samal ajal keele- ja majanduslike barjääridega.

Projekti käigus luuakse võrgustik Ukraina ja Eesti naiste vahel, kes kohtuvad regulaarselt läbi piirkondlike arenguringide, et üksteist julgustada ja tuge pakkuda. Viime aasta jooksul ka läbi veebiseminare psühholoogide juhtimisel, et Ukraina naisi Eestis ja Ukrainas toetada. Koostöös Garage 49 toetame 50 Ukraina naist oma ettevõtete loomisel. Võrgustik läbi erinevate koostöö vormide hõlmab 500 Ukraina naist.

Täpsem info projekti sündmuste kohta https://bpw-estonia.ee/sundmused/

Ukraina naiste jaoks on loodud projekti FB leht Women support Women. Estonia and Ukraine

https://www.facebook.com/search/top?q=women%20support%20women%20estonia%20%26%20ukraine

Projekti toetab Coca Cola Fond. EENA projekti juht on Ester Eomois ja Ukraina poolelt Divergent Women ja Eesti piirkonna juht Elisaveta Puzirevskaja.

“Naised eesliinil”

Eesti Naisliidu ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni korraldatud  IX kongress „Naised eesliinil“ toimus 21.veebruaril 2023. Tallinna Ülikooli aulas.

Eesti naised on oma õiguste ja veendumiste eest seisnud juba üle 100 aasta. Esimene Eestimaa naiste kongress peeti 27. mail 1917.a. Tartus.

Konverents oli jaotatud nelja paneeli:

Esimene osa keskendus perekonnaseaduse muudatustele ja elatise määramise korrale ning suurusele, kus oluliseks küsimuseks oli leida lahendusi laste toimetulekuks praegu muutuvas ühiskonnas.

Teine osa keskendus eakate inimestega seotud hooldusreformile, kuidas leida lahendus naiste jaoks tekkiva topelt hoolduskoormuse vältimiseks.

Kolmas osa keskendus ühiskonna soolise stereotüüpide ja parima tasakaalu leidmisele.

Neljandas osas said sõna 2023 aasta parlamendi valimistel Riigikokku kandideerivad naised.

Kongressi eestvedajateks olid Monika Haukanõmm (ENL)  ja Ester Eomois (EENA president 2018-2022). Paneele juhtisid  endine minister ja advokaat Liisa Oviir ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske.

Panelistideks olid:  kohtunik Leanika Tamm, vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, Lastekaitse Liidu esindaja Helika Saar, Harku abivallavanem Piret Zahkna, Töötukassa juhatuse liige Sirlis Sõmer-Kull, Tabasalu Pihlakodu juhataja Aule Kikas, Swedbank personalidirektor Ülle Pind, Tallinna Ülikooli käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson, EBS Gümnaasiumi direktor Kersti Renzer Uudla.

Erakondasid esindasid Signe Riisalo (Refermierakond), Merike Värik (Isamaa), Triin Toomesaar (Sotsiaaldemokraadid), Helve Särgava (Keskerakond), Lavly Perling (Parempoolsed), Evelyn Sepp (Rohelised) ja Kristina Kallas (Eesti 200).

Muusikalise vahepala esitasid Tallinna Muusikakooli õpilased Ott Kase juhtimisel. Kongressi modereeris Eesti Naisliidu juhatuse liige Kristiina Heinmets.
Võeti vastu Eesti naiste IX kongressi Manifest.

Kokkuvõtte kirjutas Merle Saviauk

Tutvu manifestiga!

EESTI NAISTE IX KONGRESSI “NAISED EESLIINIL” MANIFEST

“Palgalõhe – kas midagi on muutunud viimase 55 aasta jooksul?”

Laupäeval, 18. veebruaril 2023 toimus Tartu Elektriteatris EENA Tartu klubi korraldatud soolise palgalõhe teemaline vestlusring ja 1968. aasta tõsielusündmustel põhineva filmi “Valmistatud Dagenhamis” (Suurbritannia, 2010) vaatamine, mille fookuses on naiste palgateema.

Filmi vaatamisele järgnes arutelu, mida saab teha uue Riigikogu koosseis, et soolise palgalõhe langustrend Eestis jätkuks:

• Kuhu oleme jõudnud täna?
• Kas klaaslagi on naiste jaoks endiselt madal?
• Kuidas on muutunud naiste õigusi ja võimalusi puudutavad mõttemustrid ja mida räägib palgastatistika täna?

Vestlusringis osalesid Tartu linnas Riigikokku kandideerivad erinevate erakondade kandidaadid Anneli Ott, Gea Kangilaski, Kadri Leetmaa, Kadri Kullmann, Karen K Burns, Margit Sutrop ja Marit Sepma, sotsiaalteadlane Raili Marling, Angela Ventsel ja Lisanna Elm. Vestlust modereeris Riina Piigli.

Vestlusringist kõlama jäänud märksõnad situatsiooni kirjeldamiseks olid näiteks:

naisi ei toetata poliitikas; kivistunud stereotüübid; hoolduskoormus naistel (nii vanurite kui laste);
meestekesksed võimusuhted, vertikaalne palgalõhe; klaaslagi;
naiste pikk eemalolek tööturult; ebavõrdsus peretoetuste maksmisel;
konservatiivne suhtumine – naised olgu pigem kodus;
stereotüüpide toitmine, kuna naisettevõtjaid ja naisi poliitikas on vähem; võrdõiguslikkus kui loomulik mudel ühiskonnas ei peaks olema enam küsitav; teatud erialad on naiste getod; tööalane segregatsioon; vaid neljandik naisi juhtivteadlaste ja professorite tasandil;
patroniseeriv suhtumine naistesse; tugivõrgustiku puudumine;
struktuursed ja nähtamatud barjäärid;
naised valivad humanitaarvaldkonna ja mehed tehnoloogia valdkonna; soopõhine õpe; kallutatud poliitiline probleem; väärtussüsteemi tasand; ettevõtte tüüp ja reeglid ning läbinähtavus; värbamise ja edutamise praktikad; emaduse trahv vs isaduse boonus; üksikemal vähem valikuid.

Lahendused, mida pakuti:

hoolduskoormuse ühtlasem jaotamine peres ja riigi tugi selleks;
naine, vali naist!;
naised, seadke meeste võimusuhted kahtluse alla;
teavitustegevus töö- ja pereelu ühildamiseks;
rohkem naisi ettevõtlusesse ja poliitikasse;
stereotüüpide murendamine;
jõupositsioonil oleval lasub vastutus näha probleemi;
mehed rohkem võimupositsioonil, seega on nende ülesanne otsida lahendusi; rohkem naisi juhtivteadlaste ja professorite tasandile;

Lahendused, mida pakuti:

reeglid peavad olema;
kvoodid börsi- ja riigiettevõtetes;
soolisest palgalõhest tuleb raporteerida;
rohkem läbipaistvust;
muudatused seadusandluses; haridus on võtmeküsimus;
rohkem tüdrukuid suunata ja innustada õppima tehnoloogia valdkonna erialasid;
teavitamine peab algama varajases kooliastmes;

Lahendused, mida pakuti:

arendada eneseanalüüsi ja enesemääratluse oskusi;
lõpetada soopõhine õpe; räägime ühiskonna väärtusruumist tervikuna;
oleme naistena ise eeskujuks; läbipaistev palgasüsteem ettevõtetes; soolist tasakaalu soodustavad värbamise ja edutamise praktikad; seadusemalakas.

Ja ikka: teadvustamine, teadvustamine, teadvustamine!

Üritus toimus koostöös Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusega, toetas Sotsiaalministeerium.

17. veebruaril 2023. aastal sai jätku eelmisel aastal väga populaarseks osutunud üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Sel aastal keskendutakse roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Kas rohejuttu on juba liiga palju?

Ürituse avas EENA president Merle Saviauk, kelle sõnavõtust jäi eelkõige kõlama mõte, et kuigi roheteemadest räägitakse viimasel ajal juba suhteliselt palju, siis on siiski oluline, et ka EENA programmiga jätkaks, sest probleemid on ikka veel aktuaalsed ja seega tuleb jõuda võimalikult paljude inimesteni, sest igaühe, ka väike, panus loeb. Teekond rohelise maailmani on alles alguses ja selleks tuleb roheteemadega ülemaailmselt tegeleda. EENA aitab naistel üle maailma häält ja julgust leida, et juhtpositsioonidel ja otsustavates rollides meestele tervislikku konkurentsi pakkuda, sest naiste mõtteviis on tihtipeale leidlikum ja jätkusuutlikum.

Lihtsuses peitub võlu

Seejärel sai sõna projekti patroon ja roheettevõtja Stella Soomlais, kelle loost toon välja mõtte: lihtsuses peitub taaskasutus. Mida lihtsamad disainitud tooted on, seda tõenäolisem on nende taaskasutus ka tulevikus, sest neid on lihtsam parandada ja vajadusel ka ümber teha. Ettevõte on justkui laps, kelle jaoks tuleb teha ainult parimaid ja jätkusuutlikumaid otsuseid. Stella pakub klientidele võimalust tooteid nii parandada, rentida kui ka müüki tagasi tuua. Loovad lahendused on ta leidnud ka materjalijääkide kasutamiseks, millest saavad töötoas osalejad näiteks piitsasid valmistada.

3 jalaga taburet = meeskond, keskkond, kogukond

Ürituse toimumiskoht oli valitud põhjusega. Tegemist on keskkonnasõbraliku toitlustusettevõttega, mille omanik Kristjan Peäske näitab ülimat hoolivust nii oma töötajate kui ka keskkonna suhtes. Lisaks Lore Bistroole on Kristjan ka Lee restorani ja Freya foodbari omanik. Tegemist on suure südamega mehega, kes hindab nii kohaliku tooraine väärtustamist kui ka oma meeskonda. Kristjan lähtub oma töös kolme jalaga tabureti põhimõttest, kus meeskond, keskkond ja kogukond on võrdselt olulised. Kui meeskond ei tunne ennast päriselt väärtustatu ja hinnatuna, ei saa ka laiemalt keskkonnale ega ka kogukonnale pühenduda. Tihtipeale öeldakse, et töö- ja eraelu tuleb lahus hoida, kuid tegelikult on need tänapäeval aina enam põimunud ning kui eraelulisi asjaolusid ei teata, siis on raske ka tööelulisi probleeme päriselt lahendada. Oluline on nii paindlikkus, vaimse tervise eest hoolitsemine kui ka päriselt inimeste vastu huvi tundmine ja neist hoolimine, sest toetav keskkond on kõige alus. Näiteks viib Kristjan meeskonna taluperemeeste ja nende maadega tutvuma, kust neile toorained tulevad. See väärtustab kogukonnatunnet, kasvatab usaldust ja näitab hoolivust.

Koostöö

Soojad tervitussõnad ütles ka programmi partneri EVEA (Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon) asepresident Marina Kaas. EENA-l ja EVEA-l on tegelikult laias laastus sama eesmärk – rohepisiku populariseerimine. Kui EVEA kaitseb ettevõtjate huve laiemalt, siis tänu EENA-le on võimalik saada ettevõtjatelt otse praktilist tagasisidet ja kuulda murekohtadest, mida on tänu koostööle võimalik reaalselt lahendama hakata.

Edutiimid

Ka sel aastal on osalejatel võimalik edutiimidega liituda. Edutiimid moodustatakse igas linnas toimuva roheettevõtluse seminari käigus. Edukast osalemisest rääkis eelmise aasta osaleja Mirell Merirand. Kui alguses oli Mirell tiimi edus pigem skeptiline, siis tegelikult aitavad erinevate inimeste nägemus ja nõuanded väga palju, sest teemat vaadeldakse värske pilguga ja seetõttu võivad tekkida täiesti uudsed küsimused, mis aitavad ideed veelgi paremaks muuta.

Ideed lendu

Päeva teises pooles tutvustas programmi eestvedaja Siiri Tiivits-Puttonen juba lähemalt nii programmi kui ka eesootavaid üritusi. Programmi eesmärk on iga üritusega aina rohkem südameid roheliseks muuta, sest see on reaalsete muutuste aluseks. Päeva lõpus toimus disainispurt, mille viisid läbi Ester Eomois (EBS) ja Madeleine Tults (FutuHub). Gruppides otsiti vasutseid ja lahendusi olulistele roheteemasid puudutavatele küsimustele. Kuna sel aastal on programmi rõhk praktilisusel, siis tuli eelkõige mõelda just konkreetsele tegevuskavale, kuidas ettepanekuid ellu viia. Kõiki vastuseid arvestades valmib kokkuvõte, mis esitatakse Eesti poliitilistele parteidele ning ettevõtlusorganisatsioonidele. 

Tegemist oli väga inspireeriva päevaga ja mõtteid elluviimiseks oli küllaga. Naised on loovad ja koostöös suudame kindlasti näidata, et roheliselt on võimalik!

Täname partnereid ja ettevõtteid, tänu kellele üritus võimalikuks sai: Coca-Cola Fond, EVEA, EBS, Lore Bistroo.

Loe lähemalt ja registreeru sündmustele: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi ja roheprojekti kommunikatsioonitiimi liige

Fotod: Anastassia Lysenko

“Meie tervis on meie enda kätes”, tuletab meelde meie uus liige Merike Värik

EENA naised on aktiivsed ja ettevõtlikud, sestap ootame ka meie liikmeks pürgijalt neid omadusi ja tegevusi, mis seda peegeldab. Meiega liituja on kandidaadi staatuses tavaliselt umbes 6 kuud, selle aja jooksul korraldavad osad kandidaadid näiteks ürituse teemal, mis talle endale on hingelähedane ning huvitav ja arendav ka meie liikmetele.

Üks selline tore sündmus hiljuti aset leidiski. EENA Tallinna klubi kandidaatliige Merike Värik valis oma kandidaadiürituseks Tervisemuuseumi külastamise. Merikese südameasjaks on tervise edendamine ja nõustamine. Ta on Rinnavähk BCF MTÜ ja Põhja Eesti Vähihaigete Ühenduse MTÜ juhatuse esimees.

Külastasime Merikese eestvedamisel 6. veebruaril Tervisemuuseumit Tallinna kaunis vanalinnas Laial tänaval. Giigi jutustuste ja lugude saatel tutvusime muuseumiga ning väljapanekutega, uudistasime väljapanekuid ka teematubades. Koos Kadri Rannalaga vestlesime muuseumi loomisest, ajaloost ja tulevikust.

Tervisemuuseumi külastus oli silmaringi avardav ja vägagi inspireeriv kogemus. Kes pole veel käinud, siis väga soovitame külastada nii Tervisemuuseumi püsinäitust, kui ka ajutisi väljapanekuid.

Meie tervis on meie enda kätes! Aitäh korraldajatele ja kõikidele osalejatele!

Tallinn, veebruar 2023

Fotod: Maie Mängel

Tekst: Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Kõige kogukam daam Pärnus näitas oma argipäeva.

Pärnu talvine asukas Eva ei jää jõe kaldal kellelegi märkamata ning temata oleksid pärnakad külmal ajal plindris. Eva päästab, tõrjub, murrab ja seab paika märgid turvaliseks liiklemiseks. 1980. aastal Soomes ilmavalgust näinud Eva on pisut vähem kui 60 meetrit pikk ja tal on klassi: 1A Super. Teised strateegilised mõõdud: laius pea 13 meetrit ja süvis ca 4 meetrit. Pärnu klubi naised uurisid jäämurdja Eva-316 pardal nii generaatoreid, jahutusseadmeid, ajameid, kambüüsi, kaptenisilda, juhtarvuteid, kajuteid ja saunagi. Meeskonnalt anti kaasa sõnum: merenduses on ka naistele tööd, olge aga julged mereakadeemia erialadega tutvuma.

Tekst: Siiri Erala

Programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“

Roheettevõtluse praktilised tööriistad

ROHELISELT ON VÕIMALIK

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) korraldab alates aastast 2021. üle-eestilist naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. 

Programmi  „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ eesmärgiks on  üle-eestilise, enam kui 1000 naisettevõtjat ühendava võrgustiku loomine ja laiendamine. Võrgustiku  liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt.  Usume, et programmi tulemusena suureneb naisettevõtjate arv, kes on Eestis rohelise äritegevuse elluviijad.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (BPW Estonia) ja Coca-Cola Fond alustasid selle koostööprojektiga kaks aastat tagasi. Koostööpartneriteks on ka Estonian Business School (EBS) ja EVEA.

2023. aastal on programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ patroon Stella Soomlais: ettevõtja, tunnustatud Eesti disainer, kes nahkkottide disainis  kasutab enda poolt välja töötatud Round 2 põhimõtet, mis võimaldab nii toodet kui ka materjali hoida ringluses pikka aega. Eelneval hooajal oli patrooniks moedisainer Karin Rask.

Kui 2021. a alustasime teadlikkuse tõstmisega, siis 2023.  aastal keskendub programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“  roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele. Programmis osalevad naised omandavad  oskusi ja teadmisi roheettevõtlusest – kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie tegevuse keskmeks on peamiselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, mida toetavad rohearendamisel valdkonna tunnustatud mentorid.  Kõikjal Eestis toimuvad naisettevõtjate rohehäkid, roheettevõtluse veebiseminarid, ning külastame ka erinevate Eesti piirkondade roheettevõtteid.  Programmi raames, koostöös ekspertidega, koostasime Rohejuhendi ettevõtjale, mille rakendamist koos  õpime.

2023. a valmis programmi raames ettevõtluskogukonna portaal roheettevotlus.ee, mis on mõeldud väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes soovib ettevõtet asutada või oma ettevõtte tegevust rohelisemaks ning keskkonnasäästlikumaks muuta. Portaal pakub usaldusväärset ja ajakohast teavet praktilises võtmes ning arusaadavus sõnastuses. Tegemist on interaktiivse suhtluskeskkonnaga, kus huvilised saavad oma küsimustele vastused ning liikmetel on võimalik jagada roheettevõtluse-teemalisi materjale ning infot.

Ülevaade

2021–2023: programmi raames on kokku toimunud 26 veebinari, 4 häkatoni, 8 töötuba, 3 Maapäeva tähistamist ja 2 roheettevõtluse konverentsi

2021–2022: sõnumid jõudsid sotsiaalmeedias pea 35 000 sihitud saajani, kõikidel sündmustel osales kokku 6000+ osalejat

2022 Maa päev: jõudsime sotsiaalmeedias üle 200 000 inimeseni

2022 konverents: 470 osalejat (koos veebis osalejatega)

2023. a kokkuvõte

– 8 veebinari: otse osales 2900 inimest, 5300 järelvaatamist

– 20 rohetiimi: 92 osalejat

– 4 häkatoni: 153 osalejat

– Community uudiskirja tellinud 3163, avamisprotsent u 65–70%, 2023. a liitus 1500+ inimest

– Naised ettevõtluses META (FB ja IG): FB 4500 jälgijat, IG 1200 jälgijat

– Konverents: 133 inimest, 910 järelvaatamist

– Muud initsiatiivid (ettevõtete külastused, mentoraknad jm): osalejate arv 310+

– roheettevotlus.ee: 110 artiklit, 212 kogukonnaga liitunud liiget

– Sotsiaalmeedia reach 360 000+

– EENA lehe külastus 2023–2024: roheettevõtluse huvi aastas kokku 23 000 unikaalset külastust, 2000 külastust kuus

– Maa päev: orgaaniline reach 600 000

Oleme roheettevõtluse väljakutseid ja lahendusi arutanud valdkonna mõjutajatega ning kogunud oma ideed kokku memorandumisse “Roheliselt on võimalik“.  Roheettevõtluse disainispurtidel on osalenud EENA erinevate klubide ettevõtjatest liikmed ja mitmete EENA koostööpartnerite esindajad: Töötukassa, Tartu Ülikool, EBS, Tallinna Ettevõtluskeskus, SA Rohetiiger, EVEA, EAS, Junior Achievement. Disainispurdid valdkonna mõjutajatega  jätkuvad ka sel aastal.

Usume, et meie võrgustikust  sirgub Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on konkurentsivõimeline, globaalne roheline ettevõte. Muudame naisettevõtjatega ettevõtted roheliseks, sest roheliselt on võimalik! Kasvatame ettevõtteid teadlikult ja jätkusuutlikult rohelise ettevõtluse kaudu!

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International, aidates kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

LAE ALLA ROHEJUHEND

TUTVU ROHELISE ETTEVÕTLUSE MEMORANDUMIGA

ROHETIIMID

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” 2024. a hooaega tutvustav avaüritus

Oled oodatud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ algavat hooaega tutvustavale avasündmusele neljapäeval, 17. oktoobril 2024 kell 17.00 Eesti Loodusmuuseumis.

Ka sel aastal keskendub programm roheettevõtete loomisele ja arendamisele, aga uuendatud formaadis. Lisaks keskendume sel hooajal rohesaadikute jõustamisele ja inspiratsioonile.

Registreeru

2. detsembril lõpetas programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” hooaja ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik”.

Loe lähemalt

Vaata konverentsi 

4. novembril 2023 toimus selle aasta viimane roheideede töötuba Saaremaal.

Sel aastal keskendume rohetööriistadele ehk roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Loe lähemalt

8. NOVEMBRIL TOIMUS VEEBISEMINAR „MUUTUS ALGAB SINUST: KESTLIKUD VALIKUD JA INSPIREERIV JUHTIMINE”.

Loe lähemalt

Lektor: Jannus Jaska, disainer, Rohetiigri kaasasutaja, PSLifestyle.eu koordinaator.

11. oktoobril külastasid EENA naised Saidafarmi.

Põhjuseks soov tutvuda lähemalt Eesti mahepõllumajanduse toodanguga. Samas oli see hea võimalus külastada 2016. aastal EENA aasta naise tiitli saanud Helve Särgavat.

Loe lähemalt

12. OKTOOBRIL TOIMUS VEEBISEMINAR „TAASTAV MAJANDUS JA JÄTKUSUUTLIK TULEVIK”.

Loe lähemalt

Lektor: Mihkel Kangur, Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht.

27. SEPTEMBRIL TOIMUS VESTLUSAKEN „KUIDAS ROHELISEST ELUVIISIST VÕIB SAADA ROHELINE ETTEVÕTLUS – RINGKARBI LUGU”.

Loe lähemalt

Lektor: Katarina Papp, RingKarbi asutaja.

30. septembril 2023 toimus Narvas roheettevõtluse töötuba.

Sel aastal keskendume rohetööriistadele ehk roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Loe lähemalt

14. SEPTEMBRIL TOIMUS VEEBISEMINAR „ROHELISE PERSONALIJUHTIMISE RAKENDAMINE VÄIKESE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETES”.

Loe lähemalt

Lektor: Maarja Kalmet, Riigikantselei personalinõunik.

20. SEPTEMBRIL TOIMUS RINGMAJANDUSE ÄRIMUDELITE VESTLUSAKEN.

Loe lähemalt

Lektor: Mirell Merirand, ringmajanduse ja ärimudelite mentor, Zero Waste koolitaja ja õpetaja.

Rohetiimide suvepäevad

12.–13. augustil toimus Sagadi mõisas rohetiimide suvepäev, kus osalesid programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” töötubades osalenud rohetiimide liikmed.

LOE LÄHEMALT

4. mail toimus veebinar “Roheline kontor on midagi enamat kui keskkonnasõbralik töökoht.”

13. aprillil 2023 toimus veebinar “Jätkusuutlik ettevõtlus, mida see tähendab?”

15. aprillil 2023 toimus Tallinnas Roheideede häkaton.
Sel aastal keskendume rohetööriistadele ehk roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Loe lähemalt

22. märtsil toimus veebinar “Sissejuhatus ringdisaini”

25. märtsil 2023 toimus Tartus Roheideede häkaton.
Sel aastal keskendume rohetööriistadele ehk roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Loe lähemalt ja vaata fotogaleriid siit

02.03. 2023 TOIMUS VEEBISEMINAR “ESG JA JÄTKUSUUTLIKKUSE TEADLIK JUHTIMINE ETTEVÕTTES – PRAKTILISELT JA LIHTSALT”.

Üha kasvav ebastabiilsus ühiskondades, majanduses ning selgemini tajutavad keskkonnaprobleemid on tõstnud ettevõtete vastutuse, rolli ja mõju juhtimise teemad aktuaalsemaks kui varem. On selge, et 2023. aasta toob ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisküsimused (ESG – environmental, social governance) ning mõjud strateegilisele ja äritegevust otseselt mõjutavale tasemele. ESG juhtimine mõjutab ettevõtete riske ja võimalusi turul püsida ning kasvada. Eelkõige võimalusi saada rahastust pankadelt ja investoritelt, müüa oma tooteid/teenuseid eri turgudel, olla konkurentsivõimeline talentide seas ja samuti olla usaldusväärne koostööpartner laiemalt. Seega, on selge, et  „nice to know“ teemast on saamas „need to know“ küsimus, ilma milleta juba 2023. aastal ettevõtted pikaajalist strateegiat ja arengut planeerida ei saa.

Lektor: Maris Ojamuru, Sustinere asutaja ja ESG ekspert-nõustaja

17.02.2023 SAI JÄTKU ÜLE-EESTILINE NAISETTEVÕTJAILE SUUNATUD PROGRAMM “NAISED ETTEVÕTLUSES – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM”

Sel aastal keskendume rohetööriistadele ehk roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Loe lähemalt ja vaata fotogaleriid siit

23. aprill toimus ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik”

Rahvusvaheline ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik” toimus 23. aprillil 2022 looduskauni Laulasmaa mändide all LaSpa hotelli konverentsikeskuses, aadressil Puhkekodu tee 4. See on päev täis põnevaid teadmisi rohelisest elust ja ettevõtlusest.

Päev varem, 22. aprillil 2022 toimus Maa päeva tähistamine Laulasmaal asuvas Arvo Pärdi Keskuses, kus andsime maaemale lubaduse, mida peame terve aasta, kuni järgmise Maa päevani. Registreeri oma osalemine juba täna.

Ettevõtluskonverentsil tõime teieni valdkonnaspetsialistid meilt ja mujalt. Huvitavat kuulamist jagus kõigile ja praktilist infot ettevõtlushuvilistele, kes plaanivad ettevõtlusega roheliselt alustada või kes soovivad oma olemasolevat ettevõtet rohelisemaks muuta. Konverentsipublikuga jagati kaasaegse ettevõtja Rohejuhendit ja põnevaid kogemuslugusid erinevatest ettevõtlus-teekondadest. Päeva lõpus esitleti “Roheliselt on võimalik” memorandumit ja jagati tunnistused “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” programmi läbinutele.

19. mail toimus hooaja viimane veebiseminar teemal “Kas turism saab olla jätkusuutlik?”

Igasugusel inimtegevusel on oma keskkonnamõju, nii ka turismil. Millised mõjud on rahvusvaheliselt turismil külastatavatele paikadele ja keskkonnale laiemalt? Mida tähendab mõiste “jätkusuutlik turism” ning kuidas võiksime selle ideaali suunas liikuda – eriti Eesti kõige külastatumas turismisihtkohas, Tallinna vanalinnas?

Veebiseminari lektor Triin Talk on restauraator ja muinsuskaitsja, kes on tegelenud Tallinnas miljööaladega ja hiljem muinsuskaitseametis ehituspärandi kaitsega üle kogu Eesti. Viimased kolm aastat on Triin olnud Kunstiakadeemias doktorant ja teadur ning viinud läbi uuringut “Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine.”

14.04.2022 TOIMUS VEEBISEMINAR “MIKS ME PEAME RÄÄKIMA RINGSEST MAJANDUSEST JA KUIDAS SELLEST MÕELDA?

Selleks et toime tulla pikaajaliste muutustega meie keskkonnas ja vältimaks kahjude süvenemist peame igakülgselt ümber korraldama kogu oma elukorralduse. Senised majandusmudelid on olnud küll majanduslikult kasulikud, kuid keskkonnale hukatuslikud. Ringsemate majandusmudelite otsimine ning neile üleminek on praeguseks paratamatus. Meil on selleks ees aga suured väljakutsed millest peamised on seotud aga hoopis meie haridusega. Kas ja kui hästi on meie koolisüsteem valmis toetama õpilasi süsteemmõisteliselt komplekssetest süsteemidest mõtlema, et saaks realiseeritud ringmajandusesest tingitud ülesanne disainida kogu tarneahaelat, mitte toote üksikut detaili.

Veebiseminari lektor Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht, Tallinna ülikooli vanemteadur ökoloogia ja jätkusuutliku arengu valdkondades.

17.03.2022 TOIMUS VEEBISEMINAR “KUIDAS LUUA JA EDASTADA ROHE SÕNUMEID?”

Uuringud näitavad, et üle maailma on tarbijate teadlikkus tõusu teel ja nad hoolivad rohkem kui kunagi varem sellest, kuhu nende raha läheb. Tarbija tahab olla kindel, et tooted või teenused, millele nad oma kulutused teevad, aitavad kaasa ühiskonna ees seisva suure väljakutse – keskkonna saaste ja sellest tulenevate kahjustuste – lahendamisele.

Kuidas aga rääkida klientidele ja laiemale avalikkusele, et teie ettevõte on roheline?

Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk, Agenda PR asutaja ja partner Helin Vaher ning digikanalite strateeg Siiri Puttonen koos Naised ettevõtluses “Roheline ja hooliv maailm” turundus- ja kommunikatsioonijuhi Kadrin Kahuga räägivad veebiseminaril rohekommunikatsiooni alustest, mõtestamisest, sõnumite loomisest ja edastamisest.

17.02.2022 TOIMUS VEEBISEMINAR “ENERGIA TEEKAART 2021/2031/2040: KUI PALJU JA MILLIST ENERGIAT SOOVIME TARBIDA?”

1. Veebiseminaril püütakse leida vastused järgmistele küsimustele:
2. Kas ja kuidas muutub minu heaolu energiamajanduse ümberkorralduse tulemusena?
3. Kas ja kuidas vähendab energiamajanduse ümberkorraldus summaarset keskkonnamõju?
4. Kui palju energiat me soovime Eestis tarbida?
5. Millistest allikatest energia tuleb?
6. Kui palju tootmisvõimsust ja salvestusvõimekust on selleks vaja?
7. Kas energia on tulevikus kallim kui praegu?

Veebiseminari lektor Jaanus Purga

03.02 VEEBISEMINAR “VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE INDEKSIST”

20. JAANUAR: VEEBISEMINAR “MAAILM VAJAB POSITIIVSE JALAJÄLJEGA TAASTAVAT JA KOGUKONDLIKKU ETTEVÕTLUST”

25.11 kell 18.30:VEEBISEMINAR “RINGDISAIN – OLULISUS JA VÕIMALUSED”

11.11 kell 18.30: VEEBISEMINAR “KUIDAS ELADA NII, ET ENDAL JA TEISTEL OLEKS KA HOMME HEA?”

Aina enam oleme hädas sellega, et oleme nagu elevandid portselanipoes: lõhume süsteeme, mida me lõpuni ei mõista ja ei pane seda ise tähelegi, seega ei tunne lõhkumise ajal end ka pahasti. Näide mitte kaugest minevikust: me ei mõtle sageli sellest, mis oli vaalade roll planeedi aineringes. Hetkel, kui teadus sellest aru sai, oli enamus vaalasid juba ära söödud. Kuidas ennetada tulevasi samasuguseid olukordi, kus me alles tagantjärele millegi väärtust mõistame? Kuidas mõtlemisprotsesse uuriv teadus siin saab aidata – millised on meie mõtlemise (loomulikud) piirangud ja mida teadus on nende ületamiseks välja uurinud?

21. oktoobril toimus veebiseminar: “Kliimariskid: Millisteks muutusteks maailma ja Eesti kliimas peaksime valmis olema?”

Et kliimamuutuse kahjulikud mõjud oleks võimalikult väikesed, tuleb lisaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele kliima muutusteks ka paremini valmis olla. Missugused on globaalse soojenemisega kaasnevad muutused maailma ja Eesti kliimas? Kuidas kliimamuutustega kohaneda?

Veebiseminari lektor Velle Toll on Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika kaasprofessor. Ta uurib inimtegevuse mõju Maa kliimale ja milliseks võib kujuneda kliima 21. sajandi lõpuks.

Loe lähemalt

ETTEVÕTLIKUD NAISED ANDSID AVALÖÖGI UUTE ROHEETTEVÕTETE LOOMISEKS

Reedel, 24. septembril 2021 sai avalöögi üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses — ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Aastapikkuse programmi eesmärk on anda oskusi ja teadmisi vähemalt 100 Eesti naisettevõtjale, kes muudavad teenused ja tooted roheliseks ning loovad uusi roheettevõtteid.

Otselülitust avaüritusele oli võimalik jälgida neil, kes kohapeal ei saanud olla, Delfis Anne & Stiili veebis ning Naised ettevõtluses Facebooki lehel. Vaata järele ja saa osa põhjalikust ülevaatest!

Loe edasi

23. septembril toimus “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” – loeng “Toiduraiskamine Eestis”. Lektor Evelin Piirsalu

Kolmandik maailmas toodetud toiduks jõuab ühel või teisel põhjusel enne söömist prügikasti. Sellega raiskame tohutult ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu. Kahjuks raisatakse toitu ka Eestis. Miks ja kui palju Eestis toitu ära visatakse? Mis on selle keskkonnamõju? Mida teha, et toiduraiskamist vältida ja vähendada? Millised võimalused on selleks nii kodudes kui tööstuses? Nendel teemadel arutleme veebiseminaril „Toiduraiskamine Eestis“.

Veebiseminari lektor on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu

9. septembril toimus “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” – loeng “Terved ja jätkusuutlikud linnad”. Lektor Age Poom

Linnad on koduks aina suuremale osale inimkonnast. Ühtlasi hõlmavad linnad üha ulatuslikumaid maa-alasid ja vajavad toimimiseks järjest enam ressursse. Kaasuvad muutused mõjutavad nii looduskeskkonda kui ka inimese tervist ja heaolu. Kuidas aga kujundada linnu tervislikumateks ja jätkusuutlikumateks? Millises elukeskkonnas sooviksime ise tegutseda ja kas see on linnas võimalik? Kas meie enda valikud võivad mõjutada linnade toimimist ja linnakogemust? Tule liitu veebiseminariga ja arutle kaasa.

Veebiseminari „Terved ja jätkusuutlikud linnad“ lektor Age Poom on geograaf, Helsingi Ülikooli järeldoktorantuuri teadur ja Tartu Ülikooli keskkonnakaitse lektor.

10. juunil toimus “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” – loeng “Kemikaalid plastis – oht meie tervisele ja keskkonnale” Lektor Kai Klein

• Plast – hea või halb?
• Ohtlikud ained – mis need on ja kuidas me nendega kokku puutume
• Mida teevad ohtlikud ained meie tervisele ja keskkonnale?
• Kas ja kuidas seadusandlus meid kaitseb
• Mida saame teha ise, et vähendada kokkupuudet ohtlike ainetega

Kai Klein on keskkonnaekspert, kes on viimasel 5-l  aastal  tegelenud ohtlike ainete alase teadlikkuse tõstmisega.

6. mail toimus “Roheline ja hooliv maailm esitleb” – viies loeng “Roheline ja hooliv looduskosmeetika”. Lektor Helen Orav-Kotta

Looduskosmeetika populaarsus ja valik suureneb iga aastaga. Eesti loodus annab suurepärase võimaluse kasutada kohalikku toorainet, tegeleda biomajanduse ja innovatsiooniga.

Loengus katsume jõuda selgusele, mis on looduskosmeetika? Millele kosmeetika valimisel tähelepanu pöörata ning mida enda ja keskkonna tervisele mõeldes vältida. Meiega on lubanud liituda ka mõned Eesti looduskosmeetika tootjad, kes räägivad, kuidas nad selliste valikuteni on jõudnud ning kui sobiv paik Eesti kosmeetikatootmiseks on. Jagame ka mõne praktilise retsepti neile, kes tahaksid omale kosmeetikat ise valmistada.
Helen Orav-Kotta on mereokoloog, kelle igapäevast tegevust saadab küsimus, kuidas keskkonnakeemia, puhastusvahendid, kosmeetika veekeskkonda mõjutavad? Kosmeetika ja keskkonnakeemia on tema hobi olnud peaaegu 15 aastat. Ta juhib Eesti Looduskosmeetika Liidus tarbijavalikute sektorit ning viib läbi koolitusi.

20. mail  toimus “Roheline ja hooliv maailm” – kuues loeng “Mesilased, putukad ja elurikkus”. Lektor Liisa Puusepp

Maikuu on looduskaitsekuu ja 20. mai Rahvusvaheline mesilaste päev. Seetõttu pühendasime kohtumise mesilastele ja laiemalt putukatele. Pidasime aru selle üle, milleks meile üldse on vaja putukaid, mida nad meile pakuvad ning mis juhtuks siis kui nende arvukus väheneb, mis paraku on juhtumas suuresti elupaikade hävimise, kliimamuutuse ja taimekaitsemürkide kasutamise tõttu. Rääkisime ka sellest, kuidas ja miks sattusid mesitarud Tallinna ülikooli katusele, kas linnamesindus on kuidagi ohtlik ja kuidas iga inimene või ka organisatsioon saab toetada looduse mitmekesisust, sh mesilasi, et me saaksime ka järgnevatel aastakümnetel ja -sadadel rõõmuga tähistada Rahvusvahelist mesilaste päeva.

Liisa Puusepp on Tallinna ülikooli ökoloog, melissopalünoloog ja jätkusuutliku arengu teadur.

8. aprillil toimus lektor Katarina Papp veebiloeng  teemal “Roheline ja hooliv kodu”.

Katarina Papp ütleb enda ja loengu kohta järgmist:
“Vaadates, kuhu poole maailm täna liigub, siis võib õigustatult tekkida küsimus: „Aga mida mina üldse teha saan?“ Olen jõudnud arusaamiseni, et tehes igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid hoolin nii iseenda, enda pere kui ka keskkonna tervisest. Kasutades kodu puhastamisel söögisoodat ja äädikat ei jõua mürgid minu koju ega ka keskkonda. Soovin inimestele näidata, et keskkonnasõbraliku elu elamine ei ole raketiteadus ja tegelikult teeb see elu hoopis lihtsamaks! Hea meelega jagan, millised on meie pere igapäevased valikud, mis lihtsustavad meie elu ja ei koorma keskkonda.
Olen kahe väikese lapse ema, hariduselt klassiõpetaja, õhtuti kirjutan keskkonnateemalist Ökopere blogi. Keskkonnateemad on mind huvitanud lapsest saati, aga huvi kasvas veelgi pärast laste sündi. Kui varem tegin otsuseid pigem keskkonnahoiust lähtuvalt, siis pärast laste sündi just nende heaolu silmas pidades. Tore on see, et valikud, mis on head meile endile on ka head keskkonnale ja vastupidi!”