Programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“

Roheettevõtluse praktilised tööriistad

ROHELISELT ON VÕIMALIK

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) korraldab alates aastast 2021. üle-eestilist naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. 

Programmi  „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ eesmärgiks on  üle-eestilise, enam kui 1000 naisettevõtjat ühendava võrgustiku loomine ja laiendamine. Võrgustiku  liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt.  Usume, et programmi tulemusena suureneb naisettevõtjate arv, kes on Eestis rohelise äritegevuse elluviijad.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (BPW Estonia) ja Coca-Cola Fond alustasid selle koostööprojektiga kaks aastat tagasi. Koostööpartneriteks on ka Estonian Business School (EBS) ja EVEA.

2023. aastal on programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ patroon Stella Soomlais: ettevõtja, tunnustatud Eesti disainer, kes nahkkottide disainis  kasutab enda poolt välja töötatud Round 2 põhimõtet, mis võimaldab nii toodet kui ka materjali hoida ringluses pikka aega. Eelneval hooajal oli patrooniks moedisainer Karin Rask.

Kui 2021. a alustasime teadlikkuse tõstmisega, siis 2023.  aastal keskendub programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“  roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele. Programmis osalevad naised omandavad  oskusi ja teadmisi roheettevõtlusest – kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Meie tegevuse keskmeks on peamiselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, mida toetavad rohearendamisel valdkonna tunnustatud mentorid.  Kõikjal Eestis toimuvad naisettevõtjate rohehäkid, roheettevõtluse veebiseminarid, ning külastame ka erinevate Eesti piirkondade roheettevõtteid.  Programmi raames, koostöös ekspertidega, koostasime Rohejuhendi ettevõtjale, mille rakendamist koos  õpime.

2023. a valmis programmi raames ettevõtluskogukonna portaal roheettevotlus.ee, mis on mõeldud väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes soovib ettevõtet asutada või oma ettevõtte tegevust rohelisemaks ning keskkonnasäästlikumaks muuta. Portaal pakub usaldusväärset ja ajakohast teavet praktilises võtmes ning arusaadavus sõnastuses. Tegemist on interaktiivse suhtluskeskkonnaga, kus huvilised saavad oma küsimustele vastused ning liikmetel on võimalik jagada roheettevõtluse-teemalisi materjale ning infot.

Ülevaade

2021–2023: programmi raames on kokku toimunud 26 veebinari, 4 häkatoni, 8 töötuba, 3 Maapäeva tähistamist ja 2 roheettevõtluse konverentsi

2021–2022: sõnumid jõudsid sotsiaalmeedias pea 35 000 sihitud saajani, kõikidel sündmustel osales kokku 6000+ osalejat

2022 Maa päev: jõudsime sotsiaalmeedias üle 200 000 inimeseni

2022 konverents: 470 osalejat (koos veebis osalejatega)

2023. a kokkuvõte

– 8 veebinari: otse osales 2900 inimest, 5300 järelvaatamist

– 20 rohetiimi: 92 osalejat

– 4 häkatoni: 153 osalejat

– Community uudiskirja tellinud 3163, avamisprotsent u 65–70%, 2023. a liitus 1500+ inimest

– Naised ettevõtluses META (FB ja IG): FB 4500 jälgijat, IG 1200 jälgijat

– Konverents: 133 inimest, 910 järelvaatamist

– Muud initsiatiivid (ettevõtete külastused, mentoraknad jm): osalejate arv 310+

– roheettevotlus.ee: 110 artiklit, 212 kogukonnaga liitunud liiget

– Sotsiaalmeedia reach 360 000+

– EENA lehe külastus 2023–2024: roheettevõtluse huvi aastas kokku 23 000 unikaalset külastust, 2000 külastust kuus

– Maa päev: orgaaniline reach 600 000

Oleme roheettevõtluse väljakutseid ja lahendusi arutanud valdkonna mõjutajatega ning kogunud oma ideed kokku memorandumisse “Roheliselt on võimalik“.  Roheettevõtluse disainispurtidel on osalenud EENA erinevate klubide ettevõtjatest liikmed ja mitmete EENA koostööpartnerite esindajad: Töötukassa, Tartu Ülikool, EBS, Tallinna Ettevõtluskeskus, SA Rohetiiger, EVEA, EAS, Junior Achievement. Disainispurdid valdkonna mõjutajatega  jätkuvad ka sel aastal.

Usume, et meie võrgustikust  sirgub Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on konkurentsivõimeline, globaalne roheline ettevõte. Muudame naisettevõtjatega ettevõtted roheliseks, sest roheliselt on võimalik! Kasvatame ettevõtteid teadlikult ja jätkusuutlikult rohelise ettevõtluse kaudu!

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International, aidates kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja tegevuste elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele.

LAE ALLA ROHEJUHEND

TUTVU ROHELISE ETTEVÕTLUSE MEMORANDUMIGA

ROHETIIMID

„Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” 2024. a hooaega tutvustav avaüritus

Oled oodatud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ algavat hooaega tutvustavale avasündmusele neljapäeval, 17. oktoobril 2024 kell 17.00 Eesti Loodusmuuseumis.

Ka sel aastal keskendub programm roheettevõtete loomisele ja arendamisele, aga uuendatud formaadis. Lisaks keskendume sel hooajal rohesaadikute jõustamisele ja inspiratsioonile.

Registreeru

2. detsembril lõpetas programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” hooaja ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik”.

Loe lähemalt

Vaata konverentsi 

4. novembril 2023 toimus selle aasta viimane roheideede töötuba Saaremaal.

Sel aastal keskendume rohetööriistadele ehk roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Loe lähemalt

8. NOVEMBRIL TOIMUS VEEBISEMINAR „MUUTUS ALGAB SINUST: KESTLIKUD VALIKUD JA INSPIREERIV JUHTIMINE”.

Loe lähemalt

Lektor: Jannus Jaska, disainer, Rohetiigri kaasasutaja, PSLifestyle.eu koordinaator.

11. oktoobril külastasid EENA naised Saidafarmi.

Põhjuseks soov tutvuda lähemalt Eesti mahepõllumajanduse toodanguga. Samas oli see hea võimalus külastada 2016. aastal EENA aasta naise tiitli saanud Helve Särgavat.

Loe lähemalt

12. OKTOOBRIL TOIMUS VEEBISEMINAR „TAASTAV MAJANDUS JA JÄTKUSUUTLIK TULEVIK”.

Loe lähemalt

Lektor: Mihkel Kangur, Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht.

27. SEPTEMBRIL TOIMUS VESTLUSAKEN „KUIDAS ROHELISEST ELUVIISIST VÕIB SAADA ROHELINE ETTEVÕTLUS – RINGKARBI LUGU”.

Loe lähemalt

Lektor: Katarina Papp, RingKarbi asutaja.

30. septembril 2023 toimus Narvas roheettevõtluse töötuba.

Sel aastal keskendume rohetööriistadele ehk roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Loe lähemalt

14. SEPTEMBRIL TOIMUS VEEBISEMINAR „ROHELISE PERSONALIJUHTIMISE RAKENDAMINE VÄIKESE JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETES”.

Loe lähemalt

Lektor: Maarja Kalmet, Riigikantselei personalinõunik.

20. SEPTEMBRIL TOIMUS RINGMAJANDUSE ÄRIMUDELITE VESTLUSAKEN.

Loe lähemalt

Lektor: Mirell Merirand, ringmajanduse ja ärimudelite mentor, Zero Waste koolitaja ja õpetaja.

Rohetiimide suvepäevad

12.–13. augustil toimus Sagadi mõisas rohetiimide suvepäev, kus osalesid programmi „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” töötubades osalenud rohetiimide liikmed.

LOE LÄHEMALT

4. mail toimus veebinar “Roheline kontor on midagi enamat kui keskkonnasõbralik töökoht.”

13. aprillil 2023 toimus veebinar “Jätkusuutlik ettevõtlus, mida see tähendab?”

15. aprillil 2023 toimus Tallinnas Roheideede häkaton.
Sel aastal keskendume rohetööriistadele ehk roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Loe lähemalt

22. märtsil toimus veebinar “Sissejuhatus ringdisaini”

25. märtsil 2023 toimus Tartus Roheideede häkaton.
Sel aastal keskendume rohetööriistadele ehk roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Loe lähemalt ja vaata fotogaleriid siit

02.03. 2023 TOIMUS VEEBISEMINAR “ESG JA JÄTKUSUUTLIKKUSE TEADLIK JUHTIMINE ETTEVÕTTES – PRAKTILISELT JA LIHTSALT”.

Üha kasvav ebastabiilsus ühiskondades, majanduses ning selgemini tajutavad keskkonnaprobleemid on tõstnud ettevõtete vastutuse, rolli ja mõju juhtimise teemad aktuaalsemaks kui varem. On selge, et 2023. aasta toob ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisküsimused (ESG – environmental, social governance) ning mõjud strateegilisele ja äritegevust otseselt mõjutavale tasemele. ESG juhtimine mõjutab ettevõtete riske ja võimalusi turul püsida ning kasvada. Eelkõige võimalusi saada rahastust pankadelt ja investoritelt, müüa oma tooteid/teenuseid eri turgudel, olla konkurentsivõimeline talentide seas ja samuti olla usaldusväärne koostööpartner laiemalt. Seega, on selge, et  „nice to know“ teemast on saamas „need to know“ küsimus, ilma milleta juba 2023. aastal ettevõtted pikaajalist strateegiat ja arengut planeerida ei saa.

Lektor: Maris Ojamuru, Sustinere asutaja ja ESG ekspert-nõustaja

17.02.2023 SAI JÄTKU ÜLE-EESTILINE NAISETTEVÕTJAILE SUUNATUD PROGRAMM “NAISED ETTEVÕTLUSES – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM”

Sel aastal keskendume rohetööriistadele ehk roheettevõtluse praktiliste oskuste arendamisele.

Loe lähemalt ja vaata fotogaleriid siit

23. aprill toimus ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik”

Rahvusvaheline ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik” toimus 23. aprillil 2022 looduskauni Laulasmaa mändide all LaSpa hotelli konverentsikeskuses, aadressil Puhkekodu tee 4. See on päev täis põnevaid teadmisi rohelisest elust ja ettevõtlusest.

Päev varem, 22. aprillil 2022 toimus Maa päeva tähistamine Laulasmaal asuvas Arvo Pärdi Keskuses, kus andsime maaemale lubaduse, mida peame terve aasta, kuni järgmise Maa päevani. Registreeri oma osalemine juba täna.

Ettevõtluskonverentsil tõime teieni valdkonnaspetsialistid meilt ja mujalt. Huvitavat kuulamist jagus kõigile ja praktilist infot ettevõtlushuvilistele, kes plaanivad ettevõtlusega roheliselt alustada või kes soovivad oma olemasolevat ettevõtet rohelisemaks muuta. Konverentsipublikuga jagati kaasaegse ettevõtja Rohejuhendit ja põnevaid kogemuslugusid erinevatest ettevõtlus-teekondadest. Päeva lõpus esitleti “Roheliselt on võimalik” memorandumit ja jagati tunnistused “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” programmi läbinutele.

19. mail toimus hooaja viimane veebiseminar teemal “Kas turism saab olla jätkusuutlik?”

Igasugusel inimtegevusel on oma keskkonnamõju, nii ka turismil. Millised mõjud on rahvusvaheliselt turismil külastatavatele paikadele ja keskkonnale laiemalt? Mida tähendab mõiste “jätkusuutlik turism” ning kuidas võiksime selle ideaali suunas liikuda – eriti Eesti kõige külastatumas turismisihtkohas, Tallinna vanalinnas?

Veebiseminari lektor Triin Talk on restauraator ja muinsuskaitsja, kes on tegelenud Tallinnas miljööaladega ja hiljem muinsuskaitseametis ehituspärandi kaitsega üle kogu Eesti. Viimased kolm aastat on Triin olnud Kunstiakadeemias doktorant ja teadur ning viinud läbi uuringut “Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine.”

14.04.2022 TOIMUS VEEBISEMINAR “MIKS ME PEAME RÄÄKIMA RINGSEST MAJANDUSEST JA KUIDAS SELLEST MÕELDA?

Selleks et toime tulla pikaajaliste muutustega meie keskkonnas ja vältimaks kahjude süvenemist peame igakülgselt ümber korraldama kogu oma elukorralduse. Senised majandusmudelid on olnud küll majanduslikult kasulikud, kuid keskkonnale hukatuslikud. Ringsemate majandusmudelite otsimine ning neile üleminek on praeguseks paratamatus. Meil on selleks ees aga suured väljakutsed millest peamised on seotud aga hoopis meie haridusega. Kas ja kui hästi on meie koolisüsteem valmis toetama õpilasi süsteemmõisteliselt komplekssetest süsteemidest mõtlema, et saaks realiseeritud ringmajandusesest tingitud ülesanne disainida kogu tarneahaelat, mitte toote üksikut detaili.

Veebiseminari lektor Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht, Tallinna ülikooli vanemteadur ökoloogia ja jätkusuutliku arengu valdkondades.

17.03.2022 TOIMUS VEEBISEMINAR “KUIDAS LUUA JA EDASTADA ROHE SÕNUMEID?”

Uuringud näitavad, et üle maailma on tarbijate teadlikkus tõusu teel ja nad hoolivad rohkem kui kunagi varem sellest, kuhu nende raha läheb. Tarbija tahab olla kindel, et tooted või teenused, millele nad oma kulutused teevad, aitavad kaasa ühiskonna ees seisva suure väljakutse – keskkonna saaste ja sellest tulenevate kahjustuste – lahendamisele.

Kuidas aga rääkida klientidele ja laiemale avalikkusele, et teie ettevõte on roheline?

Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk, Agenda PR asutaja ja partner Helin Vaher ning digikanalite strateeg Siiri Puttonen koos Naised ettevõtluses “Roheline ja hooliv maailm” turundus- ja kommunikatsioonijuhi Kadrin Kahuga räägivad veebiseminaril rohekommunikatsiooni alustest, mõtestamisest, sõnumite loomisest ja edastamisest.

17.02.2022 TOIMUS VEEBISEMINAR “ENERGIA TEEKAART 2021/2031/2040: KUI PALJU JA MILLIST ENERGIAT SOOVIME TARBIDA?”

1. Veebiseminaril püütakse leida vastused järgmistele küsimustele:
2. Kas ja kuidas muutub minu heaolu energiamajanduse ümberkorralduse tulemusena?
3. Kas ja kuidas vähendab energiamajanduse ümberkorraldus summaarset keskkonnamõju?
4. Kui palju energiat me soovime Eestis tarbida?
5. Millistest allikatest energia tuleb?
6. Kui palju tootmisvõimsust ja salvestusvõimekust on selleks vaja?
7. Kas energia on tulevikus kallim kui praegu?

Veebiseminari lektor Jaanus Purga

03.02 VEEBISEMINAR “VASTUTUSTUNDLIKU ETTEVÕTLUSE INDEKSIST”

20. JAANUAR: VEEBISEMINAR “MAAILM VAJAB POSITIIVSE JALAJÄLJEGA TAASTAVAT JA KOGUKONDLIKKU ETTEVÕTLUST”

25.11 kell 18.30:VEEBISEMINAR “RINGDISAIN – OLULISUS JA VÕIMALUSED”

11.11 kell 18.30: VEEBISEMINAR “KUIDAS ELADA NII, ET ENDAL JA TEISTEL OLEKS KA HOMME HEA?”

Aina enam oleme hädas sellega, et oleme nagu elevandid portselanipoes: lõhume süsteeme, mida me lõpuni ei mõista ja ei pane seda ise tähelegi, seega ei tunne lõhkumise ajal end ka pahasti. Näide mitte kaugest minevikust: me ei mõtle sageli sellest, mis oli vaalade roll planeedi aineringes. Hetkel, kui teadus sellest aru sai, oli enamus vaalasid juba ära söödud. Kuidas ennetada tulevasi samasuguseid olukordi, kus me alles tagantjärele millegi väärtust mõistame? Kuidas mõtlemisprotsesse uuriv teadus siin saab aidata – millised on meie mõtlemise (loomulikud) piirangud ja mida teadus on nende ületamiseks välja uurinud?

21. oktoobril toimus veebiseminar: “Kliimariskid: Millisteks muutusteks maailma ja Eesti kliimas peaksime valmis olema?”

Et kliimamuutuse kahjulikud mõjud oleks võimalikult väikesed, tuleb lisaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele kliima muutusteks ka paremini valmis olla. Missugused on globaalse soojenemisega kaasnevad muutused maailma ja Eesti kliimas? Kuidas kliimamuutustega kohaneda?

Veebiseminari lektor Velle Toll on Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika kaasprofessor. Ta uurib inimtegevuse mõju Maa kliimale ja milliseks võib kujuneda kliima 21. sajandi lõpuks.

Loe lähemalt

ETTEVÕTLIKUD NAISED ANDSID AVALÖÖGI UUTE ROHEETTEVÕTETE LOOMISEKS

Reedel, 24. septembril 2021 sai avalöögi üle-eestiline naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses — ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“. Aastapikkuse programmi eesmärk on anda oskusi ja teadmisi vähemalt 100 Eesti naisettevõtjale, kes muudavad teenused ja tooted roheliseks ning loovad uusi roheettevõtteid.

Otselülitust avaüritusele oli võimalik jälgida neil, kes kohapeal ei saanud olla, Delfis Anne & Stiili veebis ning Naised ettevõtluses Facebooki lehel. Vaata järele ja saa osa põhjalikust ülevaatest!

Loe edasi

23. septembril toimus “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” – loeng “Toiduraiskamine Eestis”. Lektor Evelin Piirsalu

Kolmandik maailmas toodetud toiduks jõuab ühel või teisel põhjusel enne söömist prügikasti. Sellega raiskame tohutult ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu. Kahjuks raisatakse toitu ka Eestis. Miks ja kui palju Eestis toitu ära visatakse? Mis on selle keskkonnamõju? Mida teha, et toiduraiskamist vältida ja vähendada? Millised võimalused on selleks nii kodudes kui tööstuses? Nendel teemadel arutleme veebiseminaril „Toiduraiskamine Eestis“.

Veebiseminari lektor on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu

9. septembril toimus “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” – loeng “Terved ja jätkusuutlikud linnad”. Lektor Age Poom

Linnad on koduks aina suuremale osale inimkonnast. Ühtlasi hõlmavad linnad üha ulatuslikumaid maa-alasid ja vajavad toimimiseks järjest enam ressursse. Kaasuvad muutused mõjutavad nii looduskeskkonda kui ka inimese tervist ja heaolu. Kuidas aga kujundada linnu tervislikumateks ja jätkusuutlikumateks? Millises elukeskkonnas sooviksime ise tegutseda ja kas see on linnas võimalik? Kas meie enda valikud võivad mõjutada linnade toimimist ja linnakogemust? Tule liitu veebiseminariga ja arutle kaasa.

Veebiseminari „Terved ja jätkusuutlikud linnad“ lektor Age Poom on geograaf, Helsingi Ülikooli järeldoktorantuuri teadur ja Tartu Ülikooli keskkonnakaitse lektor.

10. juunil toimus “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” – loeng “Kemikaalid plastis – oht meie tervisele ja keskkonnale” Lektor Kai Klein

• Plast – hea või halb?
• Ohtlikud ained – mis need on ja kuidas me nendega kokku puutume
• Mida teevad ohtlikud ained meie tervisele ja keskkonnale?
• Kas ja kuidas seadusandlus meid kaitseb
• Mida saame teha ise, et vähendada kokkupuudet ohtlike ainetega

Kai Klein on keskkonnaekspert, kes on viimasel 5-l  aastal  tegelenud ohtlike ainete alase teadlikkuse tõstmisega.

6. mail toimus “Roheline ja hooliv maailm esitleb” – viies loeng “Roheline ja hooliv looduskosmeetika”. Lektor Helen Orav-Kotta

Looduskosmeetika populaarsus ja valik suureneb iga aastaga. Eesti loodus annab suurepärase võimaluse kasutada kohalikku toorainet, tegeleda biomajanduse ja innovatsiooniga.

Loengus katsume jõuda selgusele, mis on looduskosmeetika? Millele kosmeetika valimisel tähelepanu pöörata ning mida enda ja keskkonna tervisele mõeldes vältida. Meiega on lubanud liituda ka mõned Eesti looduskosmeetika tootjad, kes räägivad, kuidas nad selliste valikuteni on jõudnud ning kui sobiv paik Eesti kosmeetikatootmiseks on. Jagame ka mõne praktilise retsepti neile, kes tahaksid omale kosmeetikat ise valmistada.
Helen Orav-Kotta on mereokoloog, kelle igapäevast tegevust saadab küsimus, kuidas keskkonnakeemia, puhastusvahendid, kosmeetika veekeskkonda mõjutavad? Kosmeetika ja keskkonnakeemia on tema hobi olnud peaaegu 15 aastat. Ta juhib Eesti Looduskosmeetika Liidus tarbijavalikute sektorit ning viib läbi koolitusi.

20. mail  toimus “Roheline ja hooliv maailm” – kuues loeng “Mesilased, putukad ja elurikkus”. Lektor Liisa Puusepp

Maikuu on looduskaitsekuu ja 20. mai Rahvusvaheline mesilaste päev. Seetõttu pühendasime kohtumise mesilastele ja laiemalt putukatele. Pidasime aru selle üle, milleks meile üldse on vaja putukaid, mida nad meile pakuvad ning mis juhtuks siis kui nende arvukus väheneb, mis paraku on juhtumas suuresti elupaikade hävimise, kliimamuutuse ja taimekaitsemürkide kasutamise tõttu. Rääkisime ka sellest, kuidas ja miks sattusid mesitarud Tallinna ülikooli katusele, kas linnamesindus on kuidagi ohtlik ja kuidas iga inimene või ka organisatsioon saab toetada looduse mitmekesisust, sh mesilasi, et me saaksime ka järgnevatel aastakümnetel ja -sadadel rõõmuga tähistada Rahvusvahelist mesilaste päeva.

Liisa Puusepp on Tallinna ülikooli ökoloog, melissopalünoloog ja jätkusuutliku arengu teadur.

8. aprillil toimus lektor Katarina Papp veebiloeng  teemal “Roheline ja hooliv kodu”.

Katarina Papp ütleb enda ja loengu kohta järgmist:
“Vaadates, kuhu poole maailm täna liigub, siis võib õigustatult tekkida küsimus: „Aga mida mina üldse teha saan?“ Olen jõudnud arusaamiseni, et tehes igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid hoolin nii iseenda, enda pere kui ka keskkonna tervisest. Kasutades kodu puhastamisel söögisoodat ja äädikat ei jõua mürgid minu koju ega ka keskkonda. Soovin inimestele näidata, et keskkonnasõbraliku elu elamine ei ole raketiteadus ja tegelikult teeb see elu hoopis lihtsamaks! Hea meelega jagan, millised on meie pere igapäevased valikud, mis lihtsustavad meie elu ja ei koorma keskkonda.
Olen kahe väikese lapse ema, hariduselt klassiõpetaja, õhtuti kirjutan keskkonnateemalist Ökopere blogi. Keskkonnateemad on mind huvitanud lapsest saati, aga huvi kasvas veelgi pärast laste sündi. Kui varem tegin otsuseid pigem keskkonnahoiust lähtuvalt, siis pärast laste sündi just nende heaolu silmas pidades. Tore on see, et valikud, mis on head meile endile on ka head keskkonnale ja vastupidi!”

MAA PÄEV

22. aprillil 2021, Maa päeval, kutsus Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) naisi andma üht lubadust loodushoidlikuma elu suunas, mida aasta jooksul järgida. Maa päevaks lõid Birgid Täht ja Marii Väljataga loitsu, mis seob naiste mõtted kokku ja annab ettevõtmisele väge.

Sarnast Maa päeva kampaaniat tehakse Eesti ettevõtlike naiste algatusel üle Euroopa – Leedus, Soomes, Küprosel, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Belgias, Saksamaal –, aga ka USAs Floridas. „Ettevõtlike naistena on meie eesmärk anda ühine panus, et saaksime luua ja taastada rohelist hoolivat maailma läbi oma ettevõtete ja organisatsioonide ning teadlikult rajada keskkonnasäästlikke lahendusi ja protsesse. Oluline on, et meie liikumine ühendab teadlikkust ja loob koostööd. Meie soov on luua ülemaailmne traditsioon, kus Maa päeval annavad naised ühiselt maaemale igaks aastaks oma lubaduse.“

25.märtsil rääkis Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kaasprofessor, mereökoloog, keskkonnakoolitaja Helen Orav-Kotta teemal „Meri muutuvas keskkonnas ja tulevikumajandus. Kas rohemajandus või biomajandus on lahendus?“

Kliimamuutustest ja looduskeskkonna muutustest ei saa üle ega ümber ka Läänemeres ja maailmameres. Esialgu ei pruugi muutused merekeskkonnas (liigsed toitained, keskkonnamürgid, võõrliigid, liikide ja koosluste kadumine) olla kõigile inimestele nähtavad ja isiklikult tajutavad. Kõikide tegevuste, mida maailmamajanduses maismaal ette võetakse, mõjud jõuavad paratamatult veeökosüsteemideni.

Millised on meie võimalused keskkonda parandada? Kas keskkonnaseisundit parandavad majandustegevused on võimalikud? Kas rohemajandus või biomajandus võib olla võimalus loodusressursside tasakaalukaks kasutamiseks?

.

26.märtsil toimus esimene rahvusvaheline  loeng säästva arengu teemadel, loengu pealkiri “ÜRO säästva arengu eesmärgid / The Sustainable Development Goals (SDGs)”

Esineja: Bahar Özay (Türgi). Loeng on inglise keeles.

Säästva arengu eesmärgid (SDG – Sustainable Development Goal ingl k) on sihid, mille saavutamise kaudu loome parema ja kestlikuma tuleviku meie kõigi jaoks. Need eesmärgid kaardistavad ülemaailmseid probleeme ja väljakutseid, millega täna silmitsi seisame, näiteks vaesus, ebavõrdsus, kliimamuutused, keskkonna hävimine, rahu ja õiglus. Loengu käigus õpime lähemalt tundma säästva arengu eesmärke ehk SDGsid ja saame teada, kuidas ja milliseid samme tuleb meil endil astuda jätkusuutliku ja tasakaalus maailma poole.

Lektor Bahar Özay koordineerib ÜRO säästva arengu lahenduste võrgustikku Türgis. Ta on hinnatud ärijuht, kellel ette näidata töökogemus nii panganduses kui avaliku sektori organisatsioonides. Bahar on UNESCO heaks töötava Türgi rahvusliku säästva arengu eesmärkide komitee liige ning Türgi kohalike omavalitsuste nulljäätmete komitee ja Izmiri säästva linnalise arengu koostöövõrgustiku liige. Ta viib ellu projekte Maailma Looduse Fondi Türgi haru ning Boğaziçi ülikooli kliimamuutuste ja poliitikauuringute keskuse heaks ning peab loenguid Boğaziçi ülikooli elukestva õppe keskuse juures.

4. märtsil rääkis AS Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl teemal “Säästev ja kestlik areng- mis? miks? kuidas?”

11. veebruaril kõneles bioloogiaprofessor Aveliina Helm globaalmuutustest, keskkonnast ja inimesest.

Kliimamuutus ja looduskeskkonna hävimine mõjutavad meid kõiki. Kuidas me siia jõudnud oleme, kuhu on maailm liikumas ning millised on meie võimalused olukorda parandada või muutustega kohaneda? Tartu Ülikooli kaasprofessor Aveliina Helm kõneleb globaalsete muutuste mõjust Eesti elule, looduskeskkonnale ja inimestele. Liitu vebinariga ja arutle kaasa.

Loe lisaks: https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm-avaloeng-aveliina-helm/

Eesti-Ukraina naiste arenguringid

EENA ettevõtlikud naised alustavad projektiga, mille eesmärgiks on pakkuda tuge põgenikest ukrainlannadele Eestis ettevõtlikkuse ja eneseteostuse arendamisel.

Eesti-Ukraina projekt toob kokku meie endi kohalike klubide naised, Ukraina naised antud piirkondades ning ka videosildade vahendusel meie partnerorganisatsioonide BPW Ukraine ja Divergent Women naised.

Projekti tegevused:

1. teemakohased veebiseminarid, ca 10 tk 2023. aasta jooksul
2. piirkondlikud arenguringid läbi 2023, kuhu on kaasatud 100- 150 ukraina naist üle Eesti. Arenguringides arendame edasi BPW edutiimide metoodikat, koolitame EENA naiste hulgast arenguringide juhid ja määrame piirkondlikud juhid, kes viivad läbi kohtumised oma kodukohas.
3. ukraina naiste toetamine uute ettevõtete loomisel koostöös Garage 48 ja MTÜ Pagulasabiga.

Ootame kõiki liituma arenguringide juhtidena, koolitus toimub zoomis 7. ja 8. märtsi õhtul.  Koolituse viib läbi Signe Vesso.

Koolitusele saab registreeruda https://bpw-estonia.ee/event/eesti-ukraina-naiste-arenguringide-juhtide-koolitus/  

Küsi lähemalt ester.eomois@ebs.ee  või oma piirkonna juhilt.

Projekti avaüritus toimub 20.veebruaril restoranis Slava Ukraina.

Registreeruda saab SIIN

Projekti naiskond:

Projekti eestvedaja  EENA poolt Ester Eomois

Ukraina poolne projektijuht Yelyzaveta Puzyrevskaya, Divergent Women Ukraina Eesti rühma juht

Kujundused ja reklaammaterjalid Merle Koop

PR, meedia, kommunikatsioon- EENA kommunikatsiooni meeskond+ Ukraina naiskond

Projekti veebiseminaride naiskond: Leena K, Anu Ruut, Riina Piigli, Reet Villig

Projekti arenguringide ideestik ja koolitajad:  Signe Vesso ja Mari Kooskora

Narva naiste kohtumine “Edukad naised – tuleviku loojad”

Narva naiste kohtumisüritus “Edukad naised – tuleviku loojad” leidis aset Narva Keskraamatukogus 13. jaanuaril. Ürituse korraldasid Narva EENA klubi naised koostöös Narva Keskraamatukogu Ameerika Keskusega.

Kohtumine algas paneeldiskussiooniga, kus oli võimalus tutvuda kahe EENA Narva klubi naise, Ljubov Fomina ja Irina Bahramova edulugudega, mis jõudsid ka EENA 30.juubelisünnipäeva puhul välja antud raamatu “30 aastat esireas” kaante vahele.

Üritusel tutvuti ka EENA katusorganisatsiooni BPW International (International Federation of Business and Professional Women), EENA enda ja EENA Narva klubi tegevuste ja ettevõtmistega. Videopöördumises tervitas kõiki sündmusel osalejaid EENA president Ester Eomois, kes on seda väärikat ametit pidanud viimased neli aastat.

Seejärel olid päevakorras rühmatööd. Ühes töörühmas näiteks koostasid naised stilist Julia Fedotova juhendamisel eduka naise check-listi. Kahes rühmas, mida juhtisid Aleksandra Leštšuk ja Tatjana Dobroljubova, koostati tegevusplaan noorte ettevõtlikkuse edendamisest Narvas.

Töörühmade vahel tekkis elav arutelu. Selle tulemusena lepiti kokku, et kohtutakse taas Täiskasvanute Kooli baasil ja asutakse juba konkreetsemalt tegutsema. Aruteludest võtsid aktiivselt osa nii kohale tulnud õpetajad ja noorsootöötajad kui ka kultuuriosakonna spetsialistid ning osales ka õppeasutuse juht Jelena Kavrus.

Viktoria Kaju juhitud töörühm koostas juhtumiuuringu ettevõtluse arendamisest Narvas. Päevakohaseid probleeme tõid välja ka kohtumisel osalenud ettevõtjad.

Sealt sündiski järgmine ettepanek: luua Narvas ettevõtjate liit, kes kujundaksid ja teeksid oma ettepanekud Narva linna juhtidele.

Üks töörühm mängis aga karjäärimängu ja arutati muu hulgas ka juhtimisküsimusi. Kohalolijad olid väga aktiivsed: jagati oma kogemusi ja selgitati välja väikeettevõtluse vajadusi, loodi uusi kontakte, tehti konkreetseid ettepanekuid.

Märkimisväärne on seegi, et üritusel kõlanud edulood, probleemid ning nende lahendusvõimalused jõudsid kohe Narva linna kultuuriosakonna ja arendusosakonna spetsialistideni, kes samuti sündmusel osalesid. Huvi ja soov teha asju paremini, olid mõlema poole sooviks ning see on kõige väärtuslikum, mida see kohtumine pakkus.

Kuna ürituse korraldajad Ljubov ja Irina rääkisid oma kogemusest haridus- ja juhtimisvaldkonna erinevatel tasanditel, siis said kohalolijad ka kodutöö, nagu hariduses ikka kombeks on.

“Tuleviku kujundaja” meetodil peavad osalejad kodus mõtisklema kuuldu üle ja kavandama lähtuvalt sellest oma edaspidiseid tegevusi. Muidugi ei hakka keegi kodutöid kontrollima. Aga sündmuse korraldajad Ljubov ja Irina loodavad, et osalejad muutuvad enesekindlamaks, õpivad tegema kiireid otsuseid ja keegi julgeb isegi oma ettevõtte asutada ja äri avada.

EENA Narva klubi tänab Ameerika Keskust rahalise toetuse eest! Oleme tänulikud Keskraamatukogu töötajatele abi eest ettevõtlusteemaliste raamatute näituse kokkupanemisel ja kujundamisel, neid oli raamatukogus palju ja erinevates keeltes, nii et tulge tutvuma.

EENA Narva klubi president Ljubov Fomina kinkis raamatukogule Narva esimese EENA klubi arhiivi ja varasematel aastatel linnas toimunud kooliolümpiamängude materjalid.

Sündmusel osalejad jäid veel pikalt omavahel vestlema ega kiirustanud lahkuma – uusi mõtteid ja inspireerivaid ideid jagus jagamiseks kuhjaga.

Narva ettevõtlikud naised said sellelt sündmuselt väga selge märgi, et selliseid kohtumisi on väga vaja ka edaspidi, sest suhtlemine rikastab kõiki.

Järgmine karjääriõhtu toimub 6. märtsil, naistepäeva eel, kohtumiseks on juba tekkinud uusi ideid!

16.1.2023, Narvas

Artikli koostas EENA Narva klubi liige Irina Bahramova ning toimetas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

EENA Äriklubi korraldas ajaloolise esimese Naisettevõtjate Ärihommiku

Bolti kontor 14. detsembril, 2022. aastal kell 08.00. Ruum on täis naisi, nende sigimist ja sagimist, sekka naeru ja uusi tutvusi – see on avaakord EENA Äriklubi kvartaalsetele Naisettevõtjate Ärihommikute sarjale.

Tegusatele naistele omaselt alustati kolmapäevast varahommikut ühise hommikusöögi ja networkinguga. Just see – networking – saigi Ärihommikute sarja esimese sündmuse läbivaks teemaks. Ei ole ju kellelegi uudis, et eestlane on küll kõva töötegija, kuid uute inimestega kergekäeline tutvuse loomine on vähestele meist loomuomane. Selleks, et naisi networkingu avamerele mitte aerudeta hulpima jätta, anti kõikidele osalejatele jäämurdmiseks kätte bingo-mäng, kus vajalike ruutude täitmiseks sai mõnusalt juttu ajada ja eesmärgipäraselt uusi tutvusi luua. Kõige kiiremal naisel jäi viimaseks täidetavaks ruuduks „Leia keegi, kes on läinud pankrotti“ vaid pelga pooletunnise mänguaja möödudes. Õnneks märkas ta selle kohutava protsessi läbinu kohta mõtteid pärida just õigelt inimeselt ning esimese bingo-täitja auhind oligi auga välja teenitud. Palju õnne veelkord, Tiina Mitt! 

Seejärel suunduti saali ning alati särav ja energiline hommikujuht Katrin Hinrikus (Täitsa Pekkis Akadeemia ja podcast) juhatas sisse networkinguteemalise paneeli.

Paneelvestluses puuriti nii vestlust juhtinud EENA Äriklubi presidendi Kris Leinatamme (Inspiratsiooniraamatukogu OÜ asutaja) kui ka osalejate endi küsimustega networkingu kogemuste kohta sellistelt ägedatelt naistelt, kes ei ole võõrale ligi astumisest iial numbrit teinud ja seetõttu võib neid õigustatult sarinetworkijateks nimetada.

Nimelt on Kadri Tuisk (Clanbeat OÜ, Aasta Noor Naisettevõtja 2021) oma startupile rahastust otsides pidanud häbita ligi astuma igasuguse staatusega investoritele; ka Kirke Leinatamm (Scopus OÜ) ja Signe Ventsel (Brandmoon OÜ) ei ole saanud endale lubada mitte mingit tagasihoidlikkust ei siin- ega sealpool riigipiiri.

Kris Leinatamm alustas paneeli sissejuhatava mõttega networkingu kohta: “Networking on kunst luua ühisosa enda ja oma vestluspartnerite vahel.” Sellest mõttest kantuna hakkas saalis kunstiloome ja läbi paneelvestluste lendas õhku rohkelt häid mõtteid, ideid ja inspiratsiooni.

Mõned nopped, mis networkimise puhul esile toodi:

• Networkimine on teadlik edu pant – põhjalik eeltöö ja enda eesmärgi püstitus on väga olulised, et saada vestlustest ja kontaktidest maksimum
• Tee ennast nähtavaks
• Jää alati ausaks ja siiraks, võlts nähakse läbi
• Osalemine networking-üritusel ei ole ainult uute kontaktide leidmine, vaid ka kohtumine iseendaga leidmaks uusi ideid ja mõtteid ka enda jaoks
• Nimede meeldejätmisel kasuta nutikaid nippe, mis Sinu enda jaoks töötavad ja kasuta neid teadlikult – näiteks tabeli koostamine, kuhu lisaks nimele ja ettevõttele lisad ka muid detaile, mida hiljem oleks hea kasutada sama inimesega uuesti kontakti võttes
• Silmas-silma kohtumiste mõjuefekt on tugevam kui online-kontaktid – võimalusel kohtu inimestega ja suhtle otse
• Mis on sinu kiiks, millega sa meelde jääd? Mõtle sellele ja too see välja, kasuta teadlikult. Kui Signe näiteks on spordifanatt ja piparkookide armastaja, siis Kadri toob alati välja enda tugeva sümpaatia pandade vastu
• Kas sul on liftikõne? Mis see on ja mida sisaldab? Ideaalis sisaldab see Sinu tegevusvaldkonda, mõnda huvitavat nüanss Sinu isiku kohta ja kuidas saad kasulik olla ning millega lood väärtust. Kui valmis mõeldud, siis ainult harjuta, harjuta, harjuta ning kasuta!
• Networkimisel investoritega ära võta neid kui liikuvaid rahapakke, kõik me oleme inimesed, ole ehe ja inimlik kõigiga samamoodi
• Naisena kasuta oma ehedust ja siirust, see mõjub loomulikult ja tekitab usalduse – usaldus on aga eduka koostöö aluseks
• Ära pelga komplimente teha! Ütleme teineteisele hästi, kui märkame ilu
• Kui märkad, et mehed pidevalt näevad sind networkimise ajal natuke muud moodi, kui ärikontakti, oli Kadri nõuanne väga lihtne – osta endale kihlasõrmus! Lisaks sellele, et mehed saavad konkreetse sõnumi, sõlmid ka iseendaga väga ilusa kokkuleppe – olen abielus iseendaga 

Lisaks paneelile oli avatud networkimis- ja hommikusöögiala, inspiratsiooni- ja hea enesetunde ala, kus sai näha Äriklubi liikmete ettevõtete stende. Lisaks osutus ka äärmiselt populaarseks kaks tahvlit – ühele sai kirjutada, mida ise pakud ja teisele sai kirjutada, millist koostööpartnerit otsid. Järgmine kord on kindlasti vaja suuremaid tahvleid! Kuid õnneks ei mõjutanud see midagi, kuna igaüks sai registreerides ligipääsu kõigele, mis tahvlile oli kirjutatud. Seega jätkus paljudel ka kodutöö pärast üritust – käia kõik kontaktid uuesti läbi ning vaadata, ehk veel klapib kellegi pakutu või on võimalus uueks koostööks!

Just see viimane ilus sõna – koostöö – saab olema järgmise ürituse põhiteemaks. Seda sai mainitud ka ärihommikul ning Kris oli leidnud järjekordse ilusa definitsiooni koostöö mõistele. Igatsugu definitsioonid tunduvad küll väga koolilikud ja kuivad oma olemuselt, kuid sealt võib välja noppida väga häid ideid! Nii, nagu andis definitsioon networkimisest mõtte-ja kõneainet paneelis osalenutele sel korral, ehk annab ka koostöö definitsioon mõtteainet juba ette järgmiseks äriklubi ürituseks. Mis tuleb Sinu jaoks siit mõistest väga olulisena välja?

Koostöö on järk-järgult arenev protsess, mille käigus kaks või enam osapoolt panustavad ühistegevusse, seejuures teineteist täiendades ja vastastikku rikastades eesmärgiga saavutada saavutada vähemalt üks jagatud eesmärk.

Selleks, et seda omakeskis jälle arutada ning loodetavasti targemaks saada ning inspiratsiooni leida, kutsume teid kõiki osalema 8. märtsil juba teisel Naisettevõtjate Ärihommikule, mis saab toimuma samuti Bolti kontoris.

Leia infot ja osta pilet märtsikuu üritusele – https://fienta.com/et/s/naisettevotjate-arihommik-by-eena-ariklubi

Ürituse fotogaleriid saab vaadata SIIT.

Täname kõiki esinejaid, korraldajaid ja osalejaid! Oli igati kontaktiderohke ja inspiratsiooni täis hommik.

Tekst: Maris Kaer (Profee OÜ asutaja), Kris Leinatamm, Kirke Leinatamm

Fotod: Gertrud Alatare 

Tartu klubi alustas uut aastat

EENA Tartu klubi uue aasta alguse pidu toimus 5. jaanuaril väljasõiduga Viljandimaale, Kolga Jaani.

Ürituse korraldajateks olid Kärt, Ülle ja Merle, võõrustajaks oli Reimani kohvik ja tema lahke pererahvas.

Õhtu oli meeleolukas, kandidaatliikme staatusest sai täieõiguslikuks klubiliikmeks Ly Kubenko, edastati uudiseid ja teateid ning edasine õhtu jätkus juba meeldivas seltskonnas gurmee toitu nautides.

Õhtut aitas sisustada showbaarman ja kokteilimeister Tarmo Piir, nippe piparkookide kaunistamiseks suhkruglasuuriga jagas Ülle Järv, tuntud filmide ja teleseriaalide teemalise muusikaviktoriini viis läbi Kärt Pedoksaar.

Kokkuvõtte tegi Merle Saviauk Tartu klubist

BPW Tartu naised otsisid Tartu Ülikooli muuseumist õnne valemit

13. detsembril 2022 veetsid Tartu naised talvise õhtupooliku Tartu Ülikooli Muuseumis, et mõtiskleda õnne erinevate tahkude üle. Näitus “Palju õnne!?” jutustab heaolust, vaimsest tervisest ja tasakaalust nii inimeste endi sees kui ka omavahelistes suhetes erinevatel tasanditel.

Muuseumi juht ja BPW pikaajalise liikme Jaanika Andersoni eestvedamisel tutvuti näituse interaktiivsete teostega ning tehti läbi kaks mängu, mis aitasid mõista teineteise erinevusi ja tekitasid huvitava diskussiooni koosviibijate seas.

Kui esimeses mängus pidid naised vaid viiest legoklotsist ehitama pardi, said kõik positiivse üllatuse osaliseks, et nii väheste vahenditega on võimalik mitmeid versioone ellu kutsuda – lähenemised olid väga erinevad, aga lõpptulemused huvitavad ja kõik omamoodi täiuslikud. Mängu sügavama tähenduse võttis kokku külalistemaja perenaine Ülle: “Kui palun oma toateenindajatel toad ära koristada, ei peaks ma neile mitte ette näitama, kuidas seda teha, vaid julgustama neid ise otsustama, kuidas ülesandele läheneda soovivad. Tähtis on ju vaid tulemus.”

Teises mängus valisid kõik endale ühe emotsiooni ning järjestasid end teiste sõnu teadmata ühte ritta. Ootuspäraselt olid positiivse alatooniga sõnad eespool ning negatiivsed viimaste seas, kuid omaette diskussioon tekkis sõnade tähenduse üle, sest iga inimene tajus emotsioonide tähendust veidi erinevalt. Taaskord saime kinnituse, et nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja tunnetusi.

Täname Jaanikat ja Tartu Ülikooli muuseumi, et saatsite meid jõuluajale vastu õnnelikumate ja mõistvamatena ning soovime palju edu Euroopa Aasta Muuseumi auhinnale kandideerimisel.

Pärnu klubi õppis vaimu toitmist ja võttis aasta kokku

Detsembri alguses võõrustas EENA Pärnu klubi Endla Teatrikohvikus toimunud kohtumisõhtul “Terves kehas terve vaim”nii klubikaaslasi, meie edutiimide liikmeid kui huvilisi väljastpoolt organisatsiooni.

Oma teadmisi jagas toitumisnõustaja Triin Muiste, kes keskendus oma ettekandes sellele, milline mõju on toiduvalikutel meie vaimsele tervisele. See, mida ja kuidas süüa, mõjutab meie tervist, sealhulgas vaimset tervist, aga ka vastupidi – vaimne tervis mõjutab seda, kuidas ja mida me sööme.

Kohtumisõhtul saime teada, kuidas vältida keskmise eestlase kombel enese haigeks söömist ja muuta vaimset tervist toetava toidu tarbimine oma igapäevaelu normaalseks osaks.

Triin Muiste on toitumisterapeut ja elamuskoolitaja, kes usub, et tervislik toitumine peab olema nauditav! Igapäevaselt toimetab Triin oma ettevõttes Triinu toidumaailm, kus tegeleb kokkamiskoolituste korraldamise ja läbiviimisega, toitumisalaste loengute pidamise ning toitumisteraapia-alaste nõustamistega. Lisaks oma igapäevatööle on Triin juba pea kümme aastat lektoriks Annely Sootsi Koolituse Tervisekoolis, tegutseb Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuses ning on mentoriks lastele suunatud programmis Meelte kool.

Triin on välja andnud ka mitu retseptiraamatut. Viimane neist “Nauding köögiviljadest” ilmus 2022. aastal ja kohtumisõhtu lõpuks leidis toidutarkusi täis teos tee nii mõnegi jõuluvana kingikotti. Raamat on praegu müügil Apollo raamatupoes, Rahva Raamatus ja Selverites.

Retseptid raamatus “Nauding köögiviljadest” on põnevad, lihtsad ja äärmiselt maitsvad ning olles sealt juba mitut rooga ka ise proovinud, julgen kinnitada, et rõõm köögiviljadest jõudis nii keha kui vaimuni.

Et hoida toituteemat fookuses, möödus söögilaua taga ka Pärnu klubi jõuluõhtu, mil võtsime 2022. aasta kokku ja tegime plaane uueks aastaks. Meie võõrustajaks oli Pärnu klubile juba armsaks saanud restoran Mon Ami, kus aja jooksul oleme korraldanud nii mõnegi avatud kohtumisõhtu ja võõrustanud aktiivseid ning ettevõtlikke Pärnumaa naisi.

Tekst: Pärnu klubi

Foto: Kadrin Kahu

Rannamõisa klubi võttis aasta kokku

Rannamõisa naised valisid kõige tuisusema päeva detsembris ja kogunesid aastalõpu pidulikule õhtusöögile 12.detsembril sündmuskeskuses Vatican, et Merle Palmiste monoetenduse saatel “Ala(s)ti Palmiste” nautida head seltskonda ja panna punkt 2022 aastale.

Hilisem kohtumine meie teatridiiva Merle Palmistega andis vastused kõige põletavamatele küsimustele, mis etenduses veel vastuseta jäid. Kolme roosiga proua Palmistele soovisime jätkuvaid loomingulisi ideid, mängukirge ning palju armastust.

Ühtlasi tänasime meie eelmiste hooaegade presidenti Inge Strahovit ja tervitasime Rannamõisa rinnarosetiga uusi klubiliikmeid.

Uus aasta toob uued väljakutsed. Kaunist jõuluaega ja meeleolukat aastavahetust ning toredate kohtumisteni uuel aastal!

Tekst: Elina Konsa, Rannamõisa klubi 

Rannamõisa klubi väikesed kingitused Harku valla koduhooldusel olevatele eakatele

BPW Estonia Rannamõisa klubi tegi varakult valmis väikesed jõulukingitused Harku valla koduhooldusel olevatele eakatele.
Kingituse koos südamlike pühadesoovidega toimetavad koduhooldusel klientidele valla hooldustöötajad. Kui eelmisel aastal olid kingiks piparkoogid ja maasikamoos, siis sel aastal šokolaad ning musta sõstra ja piparmündiga Tervise Väe tee.

BPW Rannamõisa klubi soovib kingisaajatele head tervist, rahulikke pühi ja toredat uut aastat.

Harku Valla Teataja 24.11.2022

EENA juubelisündmustel osalesid väliskülalised kümnest riigist

EENA 30. juubeli pidustuste eelõhtul saabusid Tallinna väliskülalised kümnest riigist. EENA president Ester Eomois ja Tallinna klubi liige Virve Poom tervitasid delegatsioone nii Iirimaalt, Islandilt, Leedust, Lätist, Maltalt, Norrast, Singapurist, Soomest, Šveitsist ja Ukrainast.

Oma õnnitluse saatis EENAle ka BPW ülemaailmse organisatsiooni president dr Catherine Bosshart. EENA juubeli puhul võttis nii konverentsil kui galal sõna BPW Euroopa koordinaator Anu Viks.

Kohal olid ka BPW Euroopa koordineerimiskomitee liikmed Gudrun Jakobsdottir Islandilt ja finantsjuht Carmen Taheny Iirimaalt ja Sheeran Kim Šveitsist.

EENA 30. juubelipeo eelõhtul, 11. novembril toimus ühine õhtusöök restoranis Dominic, kus lisaks väliskülalistele osalesid ka meie noorima klubi EENA Saaremaa ja nende mentorklubi EENA Äriklubi liikmed.

EENA 30. juubelile pühendatud konverentsi 12. novembril avas Ukraina suursaadik Eestis Mariana Betsa, kes tunnustas meie organisatsiooni tööd Ukraina abistamisel ning soovis edu edaspidiseks.

Konverentsi kolmas paneel oli pühendatud rahvusvahelistele kogemusele. Elavas diskussioonis osalesid Ester Eomois (EENA president) Anu Viks (BPW Euroopa koordinaator ja EENA Tallinna klubi liige), Mariella Camilleri (BPW Malta president), Jóhanna Kristín Tómasdóttir (BPW Reykjavík president, Island), Sheerah Kim (BPW Euroopa & Noorte BPW kommunikatsioonijuht ja BPW Šveitsi esindaja).

Vaata ka meeleolukat fotogaleriid siin postituse all.

Tekst: Külli Kodasmaa, EENA Pärnu klubi liige ja EENA kommunikatsioonijuht

EENA juubeliks valmis raamat „30 aastat esireas“

Meie juubeliks valmis värske raamat, kust leiab tegusate EENA naiste lood läbi 30 aasta. Raamatu idee autorid on Ester Eomois ja Liina Helstein. Kirjutise kaante vahel avavad ennast ja oma rolli organisatsiooni asutajaliikmed, presidendid, klubide loojad ja aktiivsed liikmed.

Raamat toob lugejani säravate naiste karjäärilood ja olulised sõnumid, aga ka nõuanded, mida nad annaksid nüüd – küpsemate ja targematena – oma 30-aastasele minale. Kogutud lood on südamlikud, personaalsed ja väga avatud. Eraldi on raamatus välja toodud Aasta naise, Aastate naise ja Aasta noore naisettevõtja tiitli saanute nimed.

Äramärkimist väärib ka raamatu särav ja meeldejääv kujundus. Kõik kujundustööd, nagu ka EENA juubelilogo ja -graafika, on teinud andekas Võru klubi president Merle Koop. Raamatu toimetamisele aitasid lisaks Estrile, Liinale ja Merlele kaasa veel Siiri Tiivits-Puttonen, Algi Sinisalu, Virve Poom ja Reet Villig. Keeletoimetamise tegi BPW Malta juhatuse liige Ingrid Eomois. Korrektuuriga aitas Jolan Henriette Koduvere ning fotod jäädvustas Diana Ruitlane-Rüütli.

„Pikk ja külm kevad kippus nurjama plaane teha kõigist naistest suvevallatuid pilte. Siiski jõudis kevadsoojus just õigeks ajaks ja fotod said kenasti Tallinnas EBS-i hoones ja kõrval asuvas kevadises pargis päevaga tehtud. Ka Tartu päev sai Võrust pärit fotograafi Diana Ruitlane-Rüütli abiga selleks hetkeks kohale jõudnud suvekuumuses ERMi hoonete kõrval jäädvustatud,“ rääkis Liina Helstein raamatu koostamisest.

Juubeliraamatut käes hoides on tore vastu võtta külalisi, samuti sobib see kingiks EENA partneritele või uute klubiliikmete tervitamiseks. Raamat on tunnustus kõigile neile naistele, kes oma vaba aega, oskusi ja teadmisi, teinekord ka perekonna arvelt võetud aega, on EENAga jaganud. Köidet on hea aeg-ajalt oma raamaturiiulilt kätte võtta, lugedes ajas tagasi minna ja jälgida, kuidas on toimunud Eesti ettevõtlike naiste areng ning mil viisil on EENA väärtused ühiskonda muutmas ja juba muutnud.

Juubelraamat trükiti Tallinna Raamatutrükikojas ja selle tiraaž oli 400 eksemplari. Kuna raamatuid on piiratud koguses, tasuks klubidel endale mõned eksemplarid varuks soetada, et mitte ilma jääda.

EENA – Eesti Ettevõilike Naiste Assotsiatsiooni Narva klubi on taastanud ilusa traditsiooni ning taas antakse välja Narva Aasta naise tiitlit. Aasta naist valiti Narvas ka aastatel 1997-2004.

EENA Narva klubi naised esitasid juba kolmandat korda oma kandidaadi ka EENA Aasta naise konkursile.

EENA Narva klubi tervitas 26. novembril Narva 2022. aasta edukaid naisi ja küünlatseremooniaga tähistati ka EENA 30. sünnipäeva kenas ajaloolises Narva restoranis Rondeel.

Narva Aasta naine 2022 konkursile esitati üheksa kandidaati. Finaali jõudsid need kolm naist:

Natalja Metelitsa, keda iseloomustati konkursile esitamisel järgmiselt: „Kaunis ja tegus naine, kahe täiskasvanud lapse ema, suure maja perenaine, andragoog, reisihuviline, kes on ennast teostanud oma kutsealal ning jagab kogukonnale oma teadmisi, energiat ja häid ideid muutuste elluviimiseks“.

Anna Markova, keda iseloomustati konkursile esitamisel järgmiselt: “Ütled Narva ja kohe meenub Anna, kes on oma linna tõeline patrioot!”

Anna Farafanova, kes on Narva Eesti Keele Maja juht ning inspireeriv ja aktiivne kogukonnaliige.

EENA Narva klubi juhatuse hääletuse tulemusel võitis konkursi ja sai Narva aasta naine 2022 tiitli Narva Eesti Keele Maja direktor Anna Farafanova.

Anna on Integratsiooni Sihtasutuses töötanud 2016.aastast. Ta alustas nõustajana, seejärel oli koostööprogrammide juht ja ettevõtlusvaldkonna juht. Enne Integratsiooni Sihtasutust töötas Anna Meresuu SPAs müügijuhina. Tema töö Narva eesti keele maja juhina on olnud silmapaistev: ta on loonud motiveeritud kollektiivi, kes panustab Eesti ja Narva arengusse ning oskab lisaks tavapärastele tegevustele ka riske võtta ja suurelt mõelda. Tal on julgust võtta vastutus ning ta toetab ja julgustab oma kolleege, kui teel on raskusi.

Tema väärtused väljenduvad tema käitumises ning ta on eeskujuks nii oma kolleegidele kui kõigile inimestele, kes külastavad Narva Eesti Keele Maja. Anna on Naine suure tähega: ta on suurepärane ema oma lastele, hooliv kaaslane sõpradele ja kolleegidele. Integratsiooni Sihtasutus ja Narva Eesti Keele Maja on viimastel aastatel läbi viinud suuri, Narva elu mõjutavaid projekte nagu Kooslaulmispidu, mis oli pühendatud Eesti taasiseseisvumise 30.aastapäevale, lavastas räpi-ooperi Karma ning sellel aastal on filmi “Valik” esilinastus PÖFF-i programmis. Kõigi nende projektide juures on Anna olnud kui hea haldjas, kes toetab, aitab, mõtleb läbi ja hoiab loomeprotsessi tegusa ja asjalikuna.

Südamest täname EENA Tallinna klubi ja EENA Tartu klubi naisi Virve Poomi, Marika Utkinit ja Riina Piiglit, kes aitasid meie ettevõtmise õnnestumisele kaasa ja tulid toeks oma kogemusega.

Me täname väga Narva Aasta naine 2022 ürituse sponsoreid EENA Narva klubi, WellDone Art Studio, Astri Narva, Lazerzone, MeiTan Narva ning meediakajastuste eest ERR Raadio 4 ning fotograafi Maria Buhharovat.

Eriti tänulikud oleme Smirnovite perekonna andekatele liikmetele ning Ljudmile Polõnine`le kaunite meloodiate esitamise eest!

Narva Aasta naise tseremoonia restoranis „Rondeel“ pakkus mõnusat õhkkonda, pidulikku õhtusööki ning suhtlemist ja uute kontaktide loomist. Tseremoonial osalesid sellel aastal ka Narva tuntud mehed saatejuht Sergei Rõmar ja Narva populaarseim giid Aleksandr Openko.

Õnnitleme südamest meie edukaid Narva naisi ja tunneme teie üle uhkust!

Tekst: EENA Narva klubi ja EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuhtide koostöö

Narva, 2.11.2022

EENA 30. sünnipäevale pühendatud inspiratsioonikonverents „Naine kui tuleviku looja“ toimus 12. novembril Radisson Collection hotellis

Konverentsi avamisel ütles soojad tervitussõnad Ukraina erakorraline ja täievoliline suursaadik Eesti Vabariigis, Mariana Betsa. Kohal oli üle 100 naise ning sisukas päevakava pakkus palju põnevaid vestluspaneele.

Päev koosnes kolmest vestluspaneelist ning toimus ka praktiline töötuba, kus oli võimalik kõiki kuuldud mõtteid koondada ja tulevikku planeerida.

Esimene vestluspaneel kandis nime „Kogemusest õppimine“.

Selle eesmärk oli jagada elulisi kogemusi ja nõuandeid, millest on võimalik õppida ja inspiratsiooni ammutada. Paneelis osalesid aasta naise tiitli laureaadid Katri Raik (Narva linnapea), Emöke Sogenbits (Hanza Mechanicsi Balti klastri juht), Mariliis Lill (näitleja ja lavastaja) ning Marina Kaljurand (Euroopa Parlamendi liige).

Paneeli juhtis Külli Meister, EENA/ BPW Estonia Ettevõtlusklubi liige ja president 2020/21, Antalis AS personalidirektor.

Esimese paneeli üks põhiküsimus oli: „Mida ütleksid oma 25-aastasele minale?“

Kõigi osalejate lugudest käis läbi juhtmõte usaldada oma vaistu, olla enesekindel, julge ning alati härjal sarvist haarata, sest sa ei tea kunagi, millega see lõpeb ja kuhu see sind viia võib. Alati tuleb järgida oma rada. Teiste arvamust on oluline kuulata, kuid otsused tuleb ikkagi enda sisetunde järgi teha.

Teise paneeli teema oli „Tuleviku kujundajad ettevõtluses“.

Selle eesmärk oli anda naistele julgust ettevõtlusega alustamiseks. Tihti oodatakse sobivat hetke või kui on olemas piisavad ressursid või plaanid. Aga sageli juhtub hoopis nii, et parimad otsused sünnivad spontaanselt.

Paneelis osalesid aasta noore naisettevõtja tiitliga pärjatud Marion Teder (CareMate), Mari-Liis Lind (Vivita), Kadri Tuisk (Clanbeat), Katriin Jüriska (Uuskasutuskeskuse juhatuse liige) ning Teele Saarma, Luminor Grupi juhtimise arendamise valdkonna- ja koolitusosakonna juht.

Teist paneeli juhtis Karin Madisson, EENA/ BPW Estonia Ettevõtlusklubi liige ja Advokaadibüroo Sorainen partner.

Kõlas palju inspireerivaid mõtteid ja julgustavaid sõnumeid alles alustavatele ettevõtlikele naistele. Kõige olulisem on see, et kui sa midagi tahad, siis ära oota kõige paremat või sobivamat hetke, vaid tee seda kohe ning isegi kui kõik kohe ei õnnestu, siis on sellest võimalik õppida ja edasi saab ainult paremaks minna.

Kolmas ja viimane vestluspaneel oli teemal „Rahvusvaheline koostöö ja naiste roll selles“.

Paneel käsitles naiste rolli ühiskonnas ja eri riikide spetsiifilisi murekohti. Paneelis osalesid Anu Viks (BPW Euroopa koordinaator), Mariella Camilleri (BPW Malta president), Jóhanna Kristín Tómasdóttir (BPW Reykjavík president, Island), Sheerah Kim (BPW Euroopa & Noorte BPW kommunikatsioonijuht ja BPW Šveitsi esindaja). Paneeli juhtis Ester Eomois (EENA/ BPW Estonia president).

Paneeli peamisteks aruteluteemadeks olid välisriikides levinud ema- ja isapuhkus, pikalt kõneainet pakkuv palgalõhe ning meeste ja naiste võrdsus juhtpositsioonidel.

Sisukatele ja inspireerivatele arutelupaneelidele järgnes praktiline töötuba „Tuleviku disainimine“.

Selle eesmärk oli teha laudkonniti kokkuvõtted arutelupaneelides räägitust ning üheskoos mõelda, mida tahetakse koos tulevikus ära teha. Kõlas palju lennukaid ja inspireerivaid mõtteid, kuid mis kõige tähtsam, naised, toetagem ja inspireerigem üksteist, sest just see annab meile julgust kõik mõtted teoks teha ning kõrgele ja kaugele jõuda.

Täname suursponsoreid, tänu kellele üritus võimalikuks sai: Luminor Bank AS ja Sorainen Advokaadibüroo. Suur kummardus Teele Saarmale ja Karin Madissonile.

Tekst: Jolan Henriette Koduvere, EENA Võru klubi liige 

Fotod: Diana Ruitlane-Rüütli

EENA 30 sünnipäeva tähistamine oli väga edukas ja värvikad muljed jäävad südamesse alatiseks.

Tänan Estrit, Mari ja kogu EENA korraldustiimi suurepärase korralduse ja unustamatute hetkede eest, mida konverents “Naine kui tuleviku looja” ja EENA 30 pidulik galaõhtu 12.novembril meile pakkusid.

Soovin omalt poolt BPW Euroopa koordinaatorina edasi anda õnnesoovid Euroopa Föderatsioonidelt ja klubidelt, mis edastati mulle teile üle andmiseks. Andsin õnnesoovid üle kõigile konverentsi ja galaõhtu külalistele ning siinkohal annan õnnitlused üle ka kõikidele nendele EENA liikmetele, kes ei saanud osaleda.

Euroopas on meil klubid 31 riigis ja kokku on üle Euroopa pea 18 000 liiget, oleme üks suur pere. Edastan teile kõigile õnnitlused ka BPW International presidendilt Dr. Catherine Bosshart`ilt.

Peomeeleolu ja põnevat lugemist jätkub siiani. Suur tänu EENA 30 raamatu koostajatele ja 30 naisele, kes oma lugusid selles raamatus jagasid. Nii palju tegusaid naisi võimsate edulugudega jagamas oma elutarkusi.
Püsime EENA-na ikka esireas!

Heade soovidega,
Anu Viks
BPW Euroopa koordinaator ja EENA Tallinna klubi liige

Executive Member of BPW International
Regional Coordinator BPW Europe
2021 – 2024

18.november 2022, Tallinn

EENA kuulutas 12. novembril oma 30. juubeli pidulikul galal välja aasta naise, aastate naise ja aasta noore naisettevõtja.

Aasta naine 2022 on Johanna Maria Lehtme, aasta noor naisettevõtja 2022 on Kerli Ats ning aastate naine on Kersti Kaljulaid.

Aasta naine 2022 Johanna Maria Lehtme on MTÜ Slava Ukraini asutaja ja sellega paljudele inimestele võimaluste looja, et aidata sõjas hätta sattunud Ukraina inimesi.

Aasta naise tiitliga tunnustab EENA Eesti Vabariigi kodanikku, ühiskonnaelu aktiivset mõjutajat ja oma ametis pädevat naist äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Tiitlisaaja valimisel peame oluliseks, et ta on viimase aasta jooksul paistnud silma oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ja on Eesti naistele eeskujuks.

Johanna Maria Lehtme ütles tunnustust vastu võttes:
“Suur aitäh teile selle tunnustuse eest, see on tunnustus kogu minu meeskonnale. Mul on päris raske siin praegu olla, sest ootan luba Ukrainasse Herzoni piirkonda sisenemiseks, et aidata sealseid abivajajaid. Tunnistan, et ma ei ole juba üheksa kuud teinud nö normaalse elu asju, seetõttu olen tänulik, et saan siin täna teie keskel olla ja astuda korraks sellest sõjaolukorrast välja. See on mulle väga-väga suureks abiks”.

Aasta noor naisettevõtja 2022 on Kerli Ats, kes juhib Luigeveski Agro farmi ning on Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht, seistes nii ka teiste talunike huvide eest.

Aasta noore naisettevõtja tiitliga tunnustab EENA kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud oma tegevusvaldkonnas ning saanud klientidelt märkimisväärse poolehoiu või on esile tõstetud koostööpartnerite poolt.

Kerli Ats ütles tunnustust vastu võttes:

“Mul on suur rõõm ja au seda tunnustust vastu võtta, kuid tunnistan, et tiitlit “Aasta naine 2022″ vastu võttes tundsin ennast üsna ootamatult, sest minu igapäevane töö möödub meeste seltskonnas.  Ettevõtjana olen üsna oma tee alguses, aga oma ettevõttes lähtun samadest väärtustes, mis on mulle olulised Talupidajate Keskliidus tegutsedes ehk puhta eestimaise toidu tootmine. Mul on siiralt hea meel, et mulle antud aasta naise tunnustusega tunnustab EENA tegelikult Eesti talupidajaid, kes toodavad puhast ja Eestimaist toitu”.

Aastate naise tiitlisaaja on president Kersti Kaljulaid.

Aastate naise tiitli annab EENA välja naisele, kes on tubli äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal, kes on ettevõtja või ametinaine. Ta on Eesti Vabariigi kodanik, ühiskonnaelu aktiivne mõjutaja ning on kogu oma elu jooksul korda saatnud midagi eriti tähelepanuväärset.

President Kersti Kaljulaid ütles tunnustust vastu võttes:

Aitäh selle tunnustuse eest! Tunnen aukartust seda tiitlit vastu võttes ja tervitan kõiki neid naisi, kes on varasemalt selle väärika tiitli saanud – Anu Raud, Reet Laja, Siiri Oviir, Ita Ever, Marju Lauristin. Meil naistel on võrdsete võimaluste teemadel veel palju ära teha ka siin Eestis, kus arengud, erinevalt paljudest teistest riikidest, on positiivses suunas. Edu meile kõigile! Ma olen uhke EENA naiste ja meie Eesti noorte naiste põlvkonna üle”. 

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon kutsus üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valis EENA juhatus välja kolm kandidaati: Kristi Klaos, Põltsamaa valla abivallavanem; Johanna Maria Lehtme, MTÜ Slava Ukraini asutaja ja Ukraina abistamise korraldaja ning Ave-Gail Kaskla-Kurpys, uudse nõustamise formaadi Võõras Sõber autor ja eestvedaja.

Tänavused noore naisettevõtja kandidaadid olid Kadri Haljas, Triumf.Health tervisetehnoloogia ettevõtte looja; Kerli Ats, Luigeveski Agro farmi juht ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht ning Berit Joosep, Berrichi Skincare brändi looja ja Eesti looduskosmeetika valdkonna arendaja.

Tekst: Mare Timian, EENA Tallinna klubi juhatuse liige ja kommunikatsioonijuht

Fotod: Diana Ruitlane-Rüütli

Tallinn, 12.november 2022 

EENA 30.juubeliaasta kulmineerub 12. novembril naiste inspiratsiooni konverentsiga „Naine kui tuleviku looja“ ning EENA 30 piduliku galaga Tallinnas, kus kuulutame välja aasta naise, aastate naise ja aasta noore naisettevõtja.

Aasta naise tiitlile kandideerivad Kristi Klaos, kes panustab Põltsamaa valla tegevusse 200% ning on toonud kohaliku omavalitsuse valdkonda ettevõtja mõtlemise; Johanna Maria Lehtme, kes kohe Ukraina sõja alguses lõi MTÜ Slava Ukraini ja on nii toonud Ukrainat aitama väga paljud ning on ka ise korduvalt Ukrainasse abi viinud; Ave-Gail Kaskla-Kurpys on uudse nõustamise formaadi Võõras Sõber autor ja eestvedaja. Võõras Sõber ennetab tööstressi ja läbipõlemist, pakkudes inimestele võimalust saada ära kuulatud ning mõistetud.

Aasta naise tiitliga tunnustab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon Eesti Vabariigi kodanikku, ühiskonnaelu aktiivset mõjutajat ja oma ametis pädevat naist äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Tiitlisaaja valimisel peame oluliseks, et ta on viimase aasta jooksul paistnud silma oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ja on Eesti naistele eeskujuks.

EENA kuulutab välja ka aasta noore naisettevõtja 2022. Kandidaadid on Kadri Haljas, kes Triumf.Health tervisetehnoloogia ettevõtte looja ja juhina panustab teaduspõhisesse laste vaimset tervist turgutava mängu arendamisse; Kerli Ats juhib Luigeveski Agro farmi, kus kasvatatakse 100% puhtatõulisi Aberdeen-Anguse veiseid. Kerli on ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht, seistes ka teiste talunike huvide eest; Berit Joosep on Berrichi Skincare brändi loojana andnud olulise panuse Eesti looduskosmeetika valdkonda. Ta on üles ehitanud jätkusuutlikult majandava tootmisettevõtte.

Aasta noore naisettevõtja tiitliga tunnustame kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud oma tegevusvaldkonnas ning saanud klientidelt märkimisväärse poolehoiu või on esile tõstetud koostööpartnerite poolt.

EENA 30. sünnipäeva tähistame 12. novembril naiste inspiratsiooni konverentsiga „Naine kui tuleviku looja“ kell 10.00-14.30 ning samal õhtul EENA 30 piduliku galaga algusega kell 19.00. Sündmus toimub Radisson Collection hotelli konverentsikeskuses aadressil Rävala pst 3, Tallinn.

Rohkem infot meie kodulehelt https://bpw-estonia.ee/sundmused/
Eelmiste aastate (1993-2021) tiitlikandjad https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Lisainfo:
Ester Eomois
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) president
tel: +372 56 49 11 88; e-post: ester.eomois@ebs.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

Võrdse palga päev 2022

7. novembril 2022 toimus EENA noorte initsiatiivil ja Sotsiaalministeeriumi toel võrdse palga päeva seminar 2022, mida saab järele vaadata: https://us02web.zoom.us/rec/share/zzGVR1xyYnkCjCLusxsLWlSS82igd8Np69JdZAXysf3unZKEXnKeLG1Na2xDJVF_.oYINtK02ZiQNsZfL

Euroopas on palgalõhe kampaaniate kõrval üha enam tulnud pildile mõtteviisi “Girls2leaders” kujundamine ning sellest inspireerituna kandis ka meie seminar pealkirja “Noored naised juhtimise poole”.

Paneeli juhtis EENA president Ester Eomois, intervjueeritavateks olid Karin Madisson (Sorainen vandeadvokaat ja partner) ning Mari-Liis Lind (VIVITA asutaja, tegevjuht ja produtsent, Aasta noor naisettevõtja 2019).

Vestlusest valmis visuaalselt atraktiivne joonis, mille teostas Siiri Taimla-Rannala Joonmeediast.

Tekst: Lisanna Elm

Mõeldes neile, keda me ei ole kohanud

Käes on hingedeaeg, aeg, mis viib mõtted neile, kes meie seast lahkunud, tuues kaasa erinevaid tundeid, aga ka tänulikkust, et need lähedased on meie eludes olnud.

24. oktoobril oli võimalus teha üks heategu ja mõelda neile, keda me ei ole kohanud. BPW Rannamõisa klubi liikmed Kristi, Inge, Signe, Algi, Kerti ja Carmen meisterdasid MTÜ Vaikuse Lapsed töötoas mälestuskarpe. Karbid meisterdati papist, mis kaeti dekoratiivse paberiga (tapeediga) ja varustati kaane sidumiseks paelaga. Viimane lihv anti karpidele väikeste armsate detailidega.

Südamega valmistatud karpidesse pannakse küünal, väike mänguasi ja soe käsitööna valminud tekike. Mälestusesemed kingitakse haiglas või sünnitusmajas lapse kaotanud vanematele aitamaks neil oma beebit mälestada.

Nii mõnigi osaleja on öelnud, et karbi valmistamise protsess on olnud omamoodi teraapilise iseloomuga!

Töötuba juhendas Ave Liiv.

Tekst: Signe Tamm, Rannamõisa klubi 

Rannamõisa klubi rahvusvahelisel muusikapäeval MUBAs

1.septembril 2022 avati Tallinna Muusika- ja Balletikool ehk MUBA. Rahvusvahelise muusikapäeva raames võtsid Rannamõisa Ettevõtlikud Naised ette külaskäigu unikaalse arhitektuuri ja sisekujundusega MUBAasse.

Koolis õpib ligi 700 õpilast, kelle käsutuses on 120 muusikaklassi, 6 tantsustuudiot, suur 450 istekohaga saal, 2 kammersaali ja blackbox, 2 foonikaga helistuudiot, õpilaskodu, ujula, imeline sisehoov. Muidugi on koolis söökla, sh võimalus õpilastel endil süüa teha, raamatukogu ja veel palju põnevat. Kõik on tehnika viimase sõnaga sisustatud. Ruumide topeltuksed ei lase muusikal klassist välja kosta. Põnevad olid koridoris puhkenurgad ja seintes olevad joogiveevõtu kohad.

Sisehoovis oli  mõnus vaikus. MUBA maja “Vaikuse aia” projekti autor on Austria arhitektifirma Atelier Thomas Pucher. Hoovi kaunistas kunstiteos HELIX. Saime teada, et alustati traditsiooniga, kus uute õpilaste kooli vastuvõtmise tseremoonia toimub just  kunstiteose sees. See moodustab nagu kaitse uutele õpilastele.

1,5 tunnine ekskursioon möödus kiiresti ja oli ääretult põnev.

Igal reedel kell 13:30, v.a koolivaheaegadel, ootab aga MUBA külla – toimuvad õpilaste kontserdid. Kõik on oodatud!

Samuti on võimalik soovi korral majaga tutvuda, registreeri end kirjutades sooviavaldus muba@muba.edu.ee

Tekst: Sirje Lehtmaa, Rannamõisa klubi 

Fotod: Kaie Sestverk ja Kerti Einberg, Rannamõisa klubi

Võrdse palga päev 2022 tähistamine juhatab sisse EENA30 juubelinädala

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) koostöös Sotsiaalministeeriumiga korraldab 7. novembril 2022 kell 11-12 Zoomis võrdse palga päeva tähistamisest inspireeritud arutelu „Noored naised juhtimise poole“.

Mida saavad erineva valdkonna ettevõtted teha, et naisi juhtivatele kohtadele suunata ja valida? Arutelus osalevad Soraineni vandeadvokaat ja partner Karin Madisson ning VIVITA kaasasutaja, tegevjuht ja produtsent Mari-Liis Lind. Vestlust modereerib EENA president Ester Eomois.

Registreeru eelnevalt: https://us02web.zoom.us/…/tZUqdu…

2022 aastal on tööajafond (tööpäevi) 255. Sooline palgalõhe on Statistikaameti 2021. a andmete kohaselt 14,9%. Arvutusharjutus näitab, et naised peaksid töötama meestest kauem 38 päeva (255×14,9/100≈38), et meestega võrdne aasta palk välja teenida.

Novembri II nädalal jääb 38 täistööpäeva aasta lõpuni ning oleme otsustanud 7. novembril tähistada päeva, mil naised enam tööd tegema ei peaks (aasta palk on välja teenitud).

Virtuaalne sündmus juhatab sisse EENA30 juubelinädala. Pidulik nädal kulmineerub laupäeval, 12. novembril Radisson Collection hotellis EENA30 inspiratsioonikonverentsiga „NAINE KUI TULEVIKU LOOJA“ ja piduliku galaga, kus 30. korda valitakse aasta naist ja 12. korda aasta noort naisettevõtjat.

Taustast:

EENA on võrdse palga päeva kampaaniat eestvedanud 2010. aastast. Esimestel aastatel toimus meeleolukas kampaania “Tilliga ja tillita”. Paar viimast aastat on toimunud Sotsiaalministeeriumiga koostöös avalikud diskussioonid või sotsiaalmeedia ülekanded, mis uurinud palgalõhe juurpõhjusi ja kannustasid mõtlema, mida naised majandusliku iseseisvuse heaks teha saavad. Hea uudis ongi see, et kui vaatame 15a tagust aega (aastat 2007), on palgalõhe praeguseks vähenenud rohkem kui poole võrra.

Varasemalt on tähistatud päeva pigem kevadel märtsis-aprillis, kui naised eelmise kalendriaasta palga välja teenivad. Euroopas on aga mitmel pool praktika juhtida teemale tähelepanu just sügiseti – kui naised võiksid teatud kuupäeval töötegemise lõpetada.

FB event link: https://fb.me/e/3WeD2QG4a

—

Lisanna Elm

5345 0975

lisanna.elm@gmail.com

.

EENA naine Anu Viks osales BPW Aafrika regiooni konverentsil Tansaanias.

EENA Tallinna klubi sõsar, juba enam kui aasta tegutsenud Huvitiim, alustas oma uut sügishooaega kohtumisüritusega.

EENA huvitiimi naised korraldasid meeleoluka sündmuse 13.oktoobril Neitsitornis, kus EENA naised kohtusid vestlusringis Anu Viksiga (pildil).

Anu on EENA Tallinna klubi pikaaegne liige ja ta jõudnud palju: varasemalt on ta olnud president nii EENA Tallinna klubis kui ka üle-Eestilises EENA-s.

Ja praegu on Anul täita järgmine eriliselt vastutusrikas ja väärikas rahvusvaheline roll – ta jätkab oma rahvusvahelist karjääri ning on BPW rahvusvahelise organisatsiooni Euroopa koordinaator.

Anu Viks osales 25-27. augustil EENA ülemaailmse katusorganisatsiooni BPW Aafrika regiooni konverentsilt Tansaanias. Anu rääkis kohtumisõhtule tulnud EENA naistele oma Aafrika konverentsi muljeid ning näitas ka toredaid fotojäädvustusi sellelt eriliselt sündmuselt.

Tänasime Anu mõnusa kohtumise ja muljete eest kena lillekimbuga.

Lillekimbu sai ka EENA liige Imbi Viisma, keda Õpetajate Galal 2022 tunnustati Tallinna Aasta Õppeasutuse juhi tiitliga. Palju õnne Imbile ja jaksu edaspidiseks!

Üritusel oli 13 osalejat, kohvilaua eest hoolitses Tallinna klubi liige Virve Poom. Aitäh korraldajatele ja osalejatele.

Tallinn, 20.10.2022

Ettevõtlusnädalal startis Pärnus kolm edutiimi

Pärnu klubi korraldas ettevõtlusnädala raames edutiimi kontseptsiooni tutvustava ürituse, mille eesmärgiks oli kohale tulnud naistest kohe ka edutiimid moodustada.

Suur rõõm oli näha, et kokku tuli veid üle 20 aktiivse ja ettevõtliku naise, kes ledsid edutiimi idee hea ja kasuliku olevat ning suur osa neist liitus kohe ka edutiimiga. Esimesed kohtumised on tänaseks juba peetud, ning pakatavat energiat, uusi äriideid ja toetavat suhtumist omavahel jagatud.

Suur tänu Pärnu klubi uuele presidendile Riina Tomastile, kes üritust vedas. Tänud kuuluvad ka Tartu klubi liikmele Riina Piiglile, kes sõitis isiklikult Pärnusse kohale ja tutvustas edutiimide kontseptsiooni. Aitäh Äriklubi liige Ebe-Liis Rattasepp, et jagasid meiega video vahendusel Äriklubi tegemisi ja rääkisid sellest, kuidas Äriklubi on edutiimi meetodi oma liikmete kasuks tööle pannud.

Viimasena rääkis oma edutiimi kogemusest ja sealt saadud kasust ning tugimisest Kadri Manilets, kes osales Pärnu edutiimis eelmisel hooajal. Kadri lööb kaasa ka sel hooajal, sest ta teab, et edutiim aitab teda edasi ning seekord on tal eesmärgiks oma toimivat ettevõtet suuremaks kasvatada.

Tekst: Pärnu klubi

Foto: Riina Tomast

Väärtuspõhine ettevõtlus ehk Äriklubi naised Tallinna Ettevõtluspäeval

Eelmise nädala teisipäeval, 27. septembril toimus Viru Konverentsikeskuses Tallinna Ettevõtluspäev ja selle aasta teemafookus oli väärtuspõhisel ettevõtlusel.

EENA Äriklubi naised Signe Ventsel (Brandmoon OÜ), Katrin Hinrikus (Täitsa Pekkis Akadeemia ja podcast), Kirti Kooser (Be More Superfood) ja Kris Leinatamm (Inspiratsiooniraamatukogu OÜ, EENA Äriklubi president) arutlesid, mis saab siis, kui ideest väärtust luua kasvab välja äri.

Taust

Jutuks tuli väärtuspõhine ettevõtlus, kuidas koostööst tekib sünergia ja mida see ärile finantsiliselt juurde annab; miks suundumine kvantiteedilt kvaliteedile on tee, mida tasub jalge alla võtta; kuidas hoida väärtust jätkuvalt oma äriidee fookuses; mida teha, kui väärtusfookus kipub kaduma ja paljust muust.

Milline roll on väärtustel oma ettevõtluse loomes ehk kuidas kõik alguse sai?

Signe: Koolitades ettevõtteid ja meeskondi ja juhtides tööandjabrändi projekte toon arengupartnerina läbi enda teadmiste ja kogemuste organisatsioonidesse muutusi. Saan öelda, et meil kõigil on hirmud ja seda ka tippjuhtidel, kuid hirmule vastu saab vaid teadlikkusega. Pannes kirja just need väärtused, millest ise juhindud, muutub nii äri kui ka ettevõtluses tegutsemine selgemaks – klientide ja koostööpartnerite valik lähtubki juba sinu kirjapandud väärtustest. Olles tegutsenud viimased 15 aastat ühes kõrgharidusasutuses, tõukas minu tollane juht heas mõttes mind liikvele ja ma hakkasin ettevõtjaks. Unistus ja mõte oli alati olemas olnud, aga tegudeni polnud seni jõudnud. Ühel hetkel aga elu ise müksas mind ja olen selle eest enam kui tänulik. Kuid miks? Tahan ise mõelda, olla loov, teha täpselt nii nagu mina näen, et on parim – ja seda kõike ettevõtjaelu mulle ka pakub.

Raamatusoovitus: Brené Brown „Dear to lead“

Katrin: Täitsa Pekkis podcasti ja Akadeemia juhtides loon täna läbi enda julguse ja autentsuse muutust inimestes. Ühel hetkel olin kohas, kus tundsin, et kõik läheb pekki. Mul tekkis aga küsimus, et kas ma tõesti olen ainus, kellel kõik pidevalt pekki läheb? Äkki on veel selliseid inimesi ja kuidas nad olukordadest välja tulevad? Seda uurides nägin, et muidugi on ja nii liikus mõte edasi telesaate loomisele. Kunagisele teletöö kogemusele tuginedes mõistsin, et see on üsna suur amps, kuid siis avastasin podcasti võimalused. Ma soovisin siiralt teha midagi, mis oleks endale lahe ja huvitav, looks väärtust ning meeldiks ehk paarile inimesele veel. Täna on meil aga üle mitme miljoni kuulamise ja üle 4 aasta on kestnud selline vinge sõit, millist ei oleks enne alustamist iial uskunud. Huvitav fakt: Kris Leinatamm oli üks esimesi saatekülalisi, ja teadmatusest, et podcast on videopildita helifail, saabus salvestusele täismeigis 🙂

Kirti: Muutused, ja sellest johtuvalt ka tõuked ettevõtlusega alustamiseks said alguse 2014. aastal koos poja sünniga. Teadsin, et endisel viisil ma enam jätkata ei saa. 2017. aastal asutasin ettevõtte Be More, mis tõusis sügavast soovist ise tervisevaldkonnas midagi ära teha: tõsta inimeste teadlikkust ja pakkuda väärtust ka väga heade tervisetoodete näol. Väärtustel on minu ettevõttes väga suur roll ja mul on hea meel tõdeda, et meie meeskonnaga on liitunud inimesed, kes neid jagavad, ehk on tasakaalukad ja hindavad tervislikke eluviise. Olen selle eest siiralt tänulik. Aga ma ei saakski teisiti, sest vastasel juhul tekiks väärtuste konflikt.

Jälgi südant ja raha tuleb?

Katrin: Ettevõtjana tuleb raha enda põhiväärtuste hulka lisada, siis muidugi tuleb 🙂 Samas on tähtis ennast ja oma ettevõtet näha eraldiseisvatena – mina ise, näiteks, taipasin üsna hiljuti, et „Täitsa Pekkis“ ei olegi minu „laps“, vaid lihtsalt ettevõte, mida ma arendan.

Signe: Kui sa ennast tunned ja väärtustad, siis väärtustavad sind ka sinu kliendid. Nad näevad ja tajuvad seda ning tulemusena soovivad sinuga koostööd teha. Nii tuleb ka raha.

Palgatöö vs ettevõtlus …

Signe: Mõte sellest, et mul oleks aastas vaid 28 päeva puhkust, tundub täna juba liialt ulmeline. Ma tahan olla iseenda boss: valida töötegemiseks nii aja, koha kui inimesed. Siinkohal on tähtis hoida fookust, sest keegi ei tule ettevõtjale ütlema, mida ta peaks tegema. Seega fookus, fookus, fookus – liigu edasi oma rajal ja enda väärtustele tuginedes, loo seda, mida sina tahad luua ja ära muretse, mida teised mõtlevad. Oluline on meeles pidada ka kuldsed sõnad, mis aitavad vältida läbipõlemist: efektiivne tegutsemise vajab tarka taastumist ja teadlikku enesehoolt! Seega tehkem ettevõtlust tervislikult!

Kirti: Ettevõtluses on peamine säilitada enda sees rahu ja tegutsemistahe! Järjekindlus on see, mis viib edasi – kui sulgub uks, siis lähed aknast! Ole järjepidev ja enda eesmärkides kindel. Ust kinni panna on alati lihtsam, kui edasi tegutseda. Mina püüan näha alati ka pigem koostöövõimalusi mitte rivaalitsemist – Be More on väga heades koostöösuhetes ka oma konkurentidega.

Katrin: Kindlasti on ettevõtlus minu elu üks parimaid arenguprogramme. See toob nähtavale varjatud väljakutsed ja paneb sind igal sammul proovile. Sina ise pead võtma täisvastutuse. Fookuse hoidmine on tähtis, kuid mulle meeldib ka Kaido Kubri vaatenurk, et fookust ei saa hoida, vaid fookus tuleb igal ajahetkel uuesti ja uuesti teadlikult valida ja see on mind viimasel ajal väga hästi kandnud.

Tekst: Maris Kaer, Kris Leinatamm, Äriklubi 

Rannamõisa klubi Raplamaa rabade päeval päikesetõusu nautimas

Rannamõisa eenakad alustasid hoogsalt uut hooaega Raplamaa rabade päeval matkaga Mukri rabasse.

24. septembri varahommikul kogunesime RMK Mukri raba lõkkeplatsile, et sealt üheskoos alustada räätsadel Sooserva Retkede matkajuhi Anu Kaarega päikesetõusu matka üle raba. Elamus oli räätsadel kõndida üle lainetava ja õõtsuva maa, lisaks varahommikune temperatuur vaid 2 kraadi plusspoolel ja läbi udu kerkiv päikesekera.

On maa – aga ei kanna, on vesi – aga sõuda ei saa …

Raba on liigivaene, kuid stabiilne kooslus, mis on tingitud tema suurest isereguleeruvusest ja suhtelisest autonoomsusest ümbritsevate alade aine- ja energiaringi suhtes. Raba on suur veereservuaar, mis sisaldab vähe mineraalaineid ja hapnikku. Vesi ei kustuta hästi janu, on pruunikas ja happelise reaktsiooniga, kuid on puhas ja seda võib juua. Need ja mitmed teised tarkused said sel hommikul koos päikesetõusuga selgeks.

Rabasse tasub minna mõtteid puhastama ja jõudu koguma – just seal sünnivad head mõtted.

Aitäh Sooserva Retkedele ja matkajuht Anu Kaarele, kes on oma ala professionaal ja kellega julgeb iga hetk “luurele minna”.

Tekst: Elina Konsa, Rannamõisa klubi 

Andsime Ukraina koolile üle heategevusena kogutud annetuse

EENA-l on pikaaegne heategevuse traditsioon. Üks olulisemaid neist on heategevuslik Kübarapidu, mida korraldame igal aastal augustikuus. Sellel aastal tähistasime selle kauni traditsiooni 25. aastat.

“Kübarapidu 25” toimus 15. augustil imekaunis Kadrioru lossis ja lilleaias. EENA Tallinna klubi oli peo korraldaja ning me võõrustasime stiilsel peol 130 külalist, õhtut juhtis laulja Artur Raidmets.

Sellel aastal kogusime annetusi Tallinnas asuva Lilleküla Gümnaasiumi Ukraina kooli loomiseks.

EENA naised käisid Ukraina kooliga tutvumas 23. septembril ning andsime kooli juhile üle Kübarapeol annetustena kogutud 1464 eurot. EENA-t esindasid külaskäigul EENA president Ester Eomois, Tallinna klubi president Siiri Puttonen, üks Kübarapeo peakorraldajatest Virve Poom ja meie finantsjuht Maie Mängel. Meid võtsid vastu Lilleküla Gümnaasiumi direktor Anu Luure ja Ukraina kooli juht Natalja Mjalitsina.

Rääksime Ukraina kooli lastega, tutvusime klassidega ja õppetöö korraldusega. Koolis alustas septembris õpinguid pea 400 algklasside õpilast, koolis töötab 30 õpetajat.

EENA kogutud annetusega sisustatakse kooli klassiruume Eestimaad tutvustavate väljapanekutega. Ostetakse eestikeelseid lasteraamatuid, Eesti geograafilisi kaarte, lauamänge, muusika CD-sid jm.

Hoiame Ukraina kooliga ühendust ka edaspidi ning meil on kavas korraldada ühiseid tegevusi, sh koolitusi, kohtumisi ja väljasõite.

Täname kõiki, kes Ukraina kooli heaks annetasid!

Tallinnas, 25.septemberil 2022

Postituse kirjutas Virve Poom, toimetas Mare Timian EENA Tallinna klubist

Foorum “Koostöös muudame maailma” 15.september 2022.

Foorum „ Koostöös muudame maailma“ toimus Ahvenamaa kruiisil ning seda korraldas ühendus „ Naised igast ilmakaarest“ koos EENAga. Foorumi eesmärgiks oli  tuua kokku erinevate naisorganisatsioonide esindajad, luua kontakte ja leida koostöökohti.

Foorumi eesmärk on leida Eesti naisorganisatsioonide ülesed koostöökohad, luua uusi kontakte ning arutada ühiskonna valupunktide üle.

             Teemad, mida foorumil käsitleti:

1. Kuidas hoida ja suurendada organisatsioonide aktiivset
ja tegutsevat liikmeskonda?

2. Millised on naisorganisatsioonide ülesed koostööteemad
ja võimalused koostööks? Kuidas seda teha?

3. Millised teemad ühiskonnas seoses naistega vajaks
suuremat tähelepanu?

4. Kuidas julgustada naisi meestekeskses ja
stereotüüpidest kubisevas ühiskonnas/organisatsioonis
võtma vastutust ja asuma juhtivatele kohtadele?

5. Kuidas motiveerida, inspireerida noorte liikmete
juurdekasvu ja osalust?

Maailmakohviku arutelu tulemusel toodi välja järgnevad
mõtted.

Foorumi „ Koostöös muudame maailma“ KOKKUVÕTE

1.Kuidas hoida ja suurendada aktiivset liikmeskonda

Tugeva liikmeskonna aluseks on oma liikmete usaldamine ja inspireerimine ning võimaluse andmine organisatsiooni arengusse panustada.
Liikmeskonda hoiab koos hea mainega organisatsioon, kus on värsked mõtted, samas on hoitud järjepidevuse traditsioonid. Organisatsiooni juhtnaiskond uueneb kindla perioodi järel.
Tugevate liikmetega organisatsioon on avatud, korraldab ka laiemale avalikkusele sündmusi, räägib oma lugudest ja on ühiskonnas eeskujuks.

2.Millised on naisorganisatsioonide ülesed koostööteemad ja võimalused koostööks? Kuidas seda teha?

Ühise koostöö jaoks on vaja esmalt kaardistada Eestis tegutsevad naisorganisatsioonid, nende peamised tegevusvaldkonnad ja eesmärgid. Täna tundub, et organisatsioonid tegutsevad veidi omaette. Koostöös on energia ja tugevus. Oluline on võrgustiku loomine, naiste kõrval ka meeste kaasamine ning ühise regulaarse tegevuse ( nagu näiteks koostöökogu) loomine.

Ühiste teemadena toodi välja peamised suunad:
• Naised juhtimises (ettevõttes, poliitika, ettevõtluses, muudes tööalastes tegemistes)
• Naiste probleemid ( vägivald, rõhutus, palgalõhe, madalad palgad nt õpetajad, sotsiaaltöö, 50+ tööhõive)
• Naiste enesearengu toetamine (eneseareng, julgustamine, naised erinevates vanuserühmades, uued oskused (nt investeerimine)

3.Millised teemad ühiskonnas seoses naistega vajaks suuremat tähelepanu?

Teemasid toodi välja palju, lähemalt on kõik ära toodud esitluse slaididel. Antud teemad on leidnud tähelepanu, kuid mitte piisavalt.
Pikemalt arutleti teema üle- üksikvanema hakkama saamine- see teema puudutab väga suurt osa naistest ning ka sellega haakuvad probleemid on seotud erinevate naisorganisatsioonide peateemadega. Toodi esile ka naistega seotud teemade käsitlemine ja sisu, vaja on muuta meediat, mis on nn meeste poole kaldu- nii teemade käsitluse hulga kui sisu osas.

4. Kuidas julgustada naisi meestekeskses ja stereotüüpidest kubisevas ühiskonnas/organisatsioonis võtma vastutust ja asuma juhtivatele kohtadele?

Oluline on teemasse kaasata praegused edukad naisjuhid ja ka poliitikud, kes oma kogemust jagavad. Juhtide järelkasvu koolitamine ja mentorlus toetab naiste rolli kasvu.
Meedia roll naiste esiletoomisel, stereotüüpidele tähelepanu juhtimine, nende ümberlükkamine ning positiivsetele lahendustele keskendumine.
Kandideerimistingimuste muutmine, personalijuhtide ja tippjuhtide koolitamine kaasavast organisatsiooni arendamisest.

5.Kuidas motiveerida, inspireerida noorte liikmete juurdekasvu ja osalust?

Noortele tuleb läheneda noortele oluluste teemadega ning noori endid kuulates ja kaasates, andes vastutust ning koostööd. Organisatsioonidesse tuleks hoida aktiivsena ja tegutsemises nn. Noorte sektsioonid. Liikmeskonna kasvatamine võiks alata juba varem, organisatsioonid saavad oma teemasid tutvustada põhi-ja keskkoolis. Toetavad erineva formaadiga tegemised nagu suvelaagrid, öö-ülikoolid, EL toetatud noorte projektid. Kaasata noori vabatahtlikena sündmusi, konverentse korraldama aga ka strateegiat arutlema. Kaasata ka neid noori, kes veel organisatsioonide liikmed ei ole.

Põhjaliku kokkuvõtte leiad SIIT

Kokkuvõtte koostas: Ester Eomois, EENA president

Eesti ettevõtlikud naised kuulutavad välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) tähistab sel aastal oma kolmekümnendat tegevusaastat ning  on taaskord hea meel välja kuulutada aasta naise ja aasta noore naisettevõtja valimised.

Aasta naise tiitli kandjaks valib EENA igal aastal naise, kes on tubli äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal, kes on ettevõtja või ametinaine.

Möödunud aastal kuulutati aasta naiseks  olümpiavõitja Katrina Lehis ja  aasta nooreks naisettevõtjaks  noorte heaolu parendava startup ettevõtte Clanbeat asutaja ja tegevjuht Kadri Tuisk.

EENA juhatus kutsub ka tänavu üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate – Eesti Vabariigi kodanikke, ühiskonnaelu aktiivseid mõjutajaid, väljapaistvaid ja oma ametis pädevaid naisi. Aasta naise tiitliga tunnustatakse naist, kes on viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ning kes on Eesti naistele eeskujuks nende püüdlustes.

Samuti oodatakse aasta noore naisettevõtja kandidaate. Tiitel antakse naisele vanuses kuni 40 aastat, kes on viimase kolme-nelja aasta jooksul loonud ettevõtte, mis on omanäoline ja eristuv konkreetses valdkonnas ning tõstetud esile nii klientide kui ka kaubaturu teiste osaliste poolt.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlid kuulutatakse välja ja antakse üle 12. novembril hotell Radisson Collection konverentsikeskuses

toimuval  EENA 30 juubeliaastale pühendatud pidulikul galal.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja kandidaate saab  esitada                         

26. septembrist kuni 10. oktoobrini k.a Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni kodulehel  https://bpw-estonia.ee/esita-oma-aasta-naise-kandidaat/ .

Aasta naine

Lisainfo: Ester Eomois

EENA president 2018-2022

Ester.eomois@ebs.ee

“Minimalism” – vestlusõhtu Liisi Kirchiga

EENA Pärnu klubi uue presidendi, Riina Tomasti pikaaegne soov oli korraldada ettevõtlike Pärnu naiste jaoks kohtumine Liisi Kirchiga. Peale väikest suvepuhkust sai see kohtumine teoks kolmapäeval, 21.septembril mõnusas Pärnu kohvikus cafè MUM.

Vestlusõhtu oli avatud üritus kõikidele huvilistele. Osales umbes 20 naist ja ka üks julge mees.

Liisi Kirchi rääkis väga põnevalt, kuidas tema ja tema abikaasa jõudsid minimalismini ning kuidas see on nende elu ja valikuid mõjutanud. Aastate jooksul kogunenud mõtetest ja märkmetest sündiski raamat “Minimalism”.

Liisi rääkis lähemalt, mis on minimalism üldisemalt, minimalismi ajalugu, minimalism erinevates valdkondades ja mida see loob. Vestluse käigus jõuti arusaamisele, et iga inimese jaoks tähendab minimalism erinevat asja. Kelle jaoks vähem asju ja rohkem ruumi, rohkem aega ja õigemad valikud oma tegemistes, vähem kulutusi ja rohkem finantsilist vabadust, rohkem energiat ja väiksem ökoloogiline jalajälg. Grupiaruteludes sai ka igaüks kaas rääkida oma mõtetest ja avastada uusi võimalusi oma minimalistlikuks maailma loomiseks.

Tekst: Kristel Ollino, EENA Pärnu klubi

Pärnu klubi sai hooaja alguses uue presidendi

Pärnu klubi alustas uut hooaega juba augustis. Kohtusime oma uue liikme Kristel Ollino juures – imelises Raeküla linnaosas asuvas mõnusas tagahoovis õunapuude all, kus vaatasime tagasi möödunud hooajale ja tegime juba usinasti plaane sügis-talveks.

Kristel on meie klubi aktiivne liige, kes tööalaselt tegutseb personalivaldkonnas. Lisaks sellele on tal coach. Jagasime kohtumisel sügiseootusi ja rääkisime teineteisele, kes millises koolis või koolitusel septembrist alustab. Ka Kristel suundus taas koolipinki ja alustas õpinguid Tallinna tehnikaülikoolis, valdkonnaks ikka personalitöö.

Katrin Kuntus, kes on Pärnu klubi president olnud juba enam kui 1,5 aastat, andis ameti üle Riina Tomastile. Oma ametiaega kokku võttes tänas Katrin sõna otses mõttes iga kokkusaamisele kohale tulnud klubiliiget personaalselt ja rääkis enesearengust, mida presidendiks olemine on talle pakkunud.

Soovime edu Pärnu klubi uuele presidendile Riinale, kes juba usinasti toimetab ja võttis oma esimeseks ülesandeks korraldada septembris avatud üritus minimalismi teemal. Esinejaks sedapuhku insvestor ja minimalistliku elustiili praktiseerija Liisi Kirch.

Liisi tegemiste kohta saab rohkem teada näiteks siit: https://investeerimisklubi.ee/minimalistlik-elustiil-praktikas-liisi-kirch/

Tallinna klubi pikaaegne liige, EENA president 2015-18 ja tänane BPW Euroopa koordinaator Anu Viks räägib oma loo – kuidas pere ja töö kõrvalt aega leides maailma paremaks ja huvitavamaks muuta.

EENA liige 20 aastat

Otsisin väljundit väljaspool kodu ja tööd. Mul on 3 last. Kui liitusin EENAga, siis olid lapsed varateismelised. Tahtsin nii väga teha muid tegevusi ja omada põnevat ringkonda ka väljaspool kodu ja tööd.

Olen pikalt töötanud rahvusvahelises autotranspordis, juba 25 aastat. Paistab, et pikaajalised protsessid mulle sobivad.

Olin perekondlike sidemete kaudu tuttav Reet Lajaga. Mentorprogrammi kaudu kohtusin Virve Poomiga, olin tema mentii. 2000. aastal korraldas EENA BPW Euroopa regiooni konverentsi Tallinnas. Aitasin Virve Poomi mentiina konverentsi korraldada, tegelesin välisdelegatsioonidega ja osalesin ka ise konverentsil. Sel hetkel ei osanud ma veel aimatagi, et mõne aja pärast olen ise koordinaatorina ühe suure BPW Euroopa konverentsi peakorraldaja Islandil.

Tol ajal sai EENAga liituda vaid juhul, kui sul oli 2 liikme soovituskiri. Reet Laja lubas vaatamata meie pikaajalisele tutvusele soovituse anda alles siis, kui lähen vahepeal Mõõdukatesse. Olin siis Mõõdukates – 1999. aastal astusin liikmeks, 2000. aastal kandideerisin Riigikokku -, kuid tundsin, et see pole minu jaoks. Läksin uuesti Reedaga rääkima ja 2002. aastal sain EENA liikmeks. 2004. aastal kutsuti mind juba Tallinna klubi juhatusse, 2006. aastal sain Tallinna klubi presidendiks ja olin president 3 aastat.

Sel ajal oli väga tihe elu – iga nädal oli üritus. Minu ülesandeks sai korraldada ettevõtlusklubi, mis sel ajal tähendas ürituste sarja, kus käisime oma ettevõtjatest klubiliikmetel külas. See andis võimaluse käia sellistes asutustes, mille kohta ma isegi ei teadnud, et need eksisteerivad. Saime ülevaate oma liikmetest, nende ettevõtete töökorraldusest, personalipoliitikast jne. See kõik oli väga huvitav. Kord aastas korraldasime ka ettevõtluslaata, kus kõik liikmed tutvustasid ja müüsid oma tooteid.

Elu presidendina ja rahvusvahelised suhted

2011. aastal sain EENA suure juhatuse liikmeks Eva Truuverki kutsel. 2015. aastal sain EENA presidendiks ja tegin seda vabatahtlikku tööd 3 aastat. Minu soovitus uutele liikmetele on järgmine: minge kindlasti juhatusse, kui teil on soov midagi korda saata ja ärge kahelge, kui teid sinna kutsutakse! Juhatuses olemine annab hoopis teise kogemuse ja perspektiivi kui olla lihtliige.

2013. aastal kutsus tollane EENA president Riina Piigli mind esimest korda kaasa BPW Euroopa presidentide kohtumisele. Esimesed rahvusvahelised kontaktid ja suhted tekkisid juba seal. BPW kui organisatsioon on üles ehitatud põhikirja järgi ja iga riigi klubi on üles ehitatud rahvusvahelise organisatsiooniga sarnaselt. Kuna EENA 25 konverentsi korraldamine 2017. aasta novembris jäi minu presidentuuri aega, siis kasutasin rahvusvahelisi kontakte ja kutsusin hästi palju erinevate riikide liikmeid meie sünnipäevale. Kohale tulid liikmed kaheksat riigist, ka Peterburi ja Moskva klubid, kellega polnud isegi tollane BPW Euroopa koordinaator mitte kunagi kohtunud. Saime näidata väliskülalistele kui tegus on EENA. Kontaktide loomine on üks osa BPW organisatsioonist. Soovitan kõigile, kes reisima lähevad võtke ühendust kohalike klubidega ja te leiate põnevaid inimesi üle maailma ja kuulete nende klubide tegemistest.

3 aastat organisatsiooni presidendina möödusid intensiivselt – esimesed 2 aastat oli palju energiat, lisaks juubelikonverentsi korraldamine, aga kolmanda aasta lõpu poole tundsin, et olen mõnevõrra väsinud. Oma presidentuuri saavutuseks loen just rahvusvaheliste kontaktide loomist ja võrgustiku ülesehitamist. 2018. aastal tõsteti rahvusvahelisel presidentide kohtumisel EENA esile just oma projektide poolest. Esitlesin Moldova projekti ja Coca-Cola projekti, kus osalesin ka ise.

Avastasin, et meil kui eenakatel on võimalus osaleda Eesti delegatsiooni koosseisus ÜROs New Yorgis. Igal aastal on märtsi 2 keskmist nädalat Commission of the Status of Women (CSW). Eesti delegatsioonis osalemine annab meile võimaluse ÜROs pääseda igale üritusele – plenaarüritustele, kõrvalüritustele, ilma piiranguteta liikuda ÜRO majas. Kokku tulevad naised üle maailma ja igal aastal on uus teema. Osalemine on tasuta, aga lennupiletid ja hotell on EENA liikmel vaja ise maksta ning see on kallis. Kui aga rahaline olukord võimaldab, siis soovitan kindlasti osaleda. Samuti on võimalus kohtuda Eesti ÜRO esinduse juhiga ja töötajatega, kes Eesti delegatsiooni võõrustavad.

Lapsepõlv Aafrikas

Põhjus, miks just rahvusvahelised suhted mu trump on, peitub ilmselt lapsepõlves. Elasin lapsena 4 aastat Nigeeria pealinnas Lagoses, Aafrikas. Minu isa on tunnustatud autosportlane Uno Aava. Nõukogude Liidu autoeksport oli suunatud ka Aafrikasse ja minu isa lähetati Nigeeriasse, et peainsenerina ehitada välja Kesk-Aafrikat teenindav autoteenindus. Sel ajal ei olnud Aafrikas ühtegi nõukogude autode teenindust ja autod lagunesid tänavate ja teede ääres. Kohalik autoteenindus nägi isa kohale jõudes välja nii, et bambuslehtedest katuse all olid tagavararehvid, midagi enamat polnudki. 4 aastaga ehitati välja uhke ja tollal kaasaegne autoteenindus. Mis sellest tänaseks saanud on, ma kahjuks ei tea, Google näitab, et hoone seisab ja tegevus toimub.

Kui sinna läksime, oli Nigeerias kodusõda. Olin kõigest 4aastane. Käisin Lagoses lasteaias ja kohalike diplomaatide laste koolis. Sellest ajast on mul inglise ja vene keel suus.

Lapsepõlv rahvusvahelises keskkonnas ja kaugel riigis on julgustanud mind avatud pilguga teisi kultuure vaatama ning võõramaalastega suhtlema. Paljud eestlased on selles osas minust ehk tagasihoidlikumad.

Esimese eestlasena Euroopa koordinaatoriks

Käisin 2018. aastal BPW Euroopa presidentide koosolekul Viinis pakuti esimest korda välja mõte, et võiksin kandideerida BPW Euroopa koordinaatoriks. Kahtlesin, sest teadsin, kui ajamahukas selline töö on, lisaks on see kõik ju vabatahtlik, mis on vaja päevaplaani mahutada kõigi teiste tööde ja tegemiste kõrvale. Kõige enam võtab koordinaatori töös aega just meili teel suhtlemine, kuna kõik on rahvusvaheline ja inimesed erinevates riikides laiali. Pärast mõningast veenmist rahvusvaheliste sõprade ehk teiste riikide klubide liikmete poolt kandideerisin 2019. aasta lõpus. Kandidaate oli 2 ja osutusin valituks. Märtsis 2021 kinnitati mind ametlikult ametisse – ajal, kui kõik koosolekud toimusid veebis.

Maailma 5 regiooni koordinaatorite kohad loodi 1980ndatel, kui organisatsioon kasvas nii suureks, et rahvusvahelisel presidendil oli keeruline kõiki klubisid hallata ja nende tegemistega end kursis hoida. BPW Euroopa koordinaatori roll on sisuliselt sama, mis föderatsiooni või klubi presidendil – koordineerid riikide klubide tegevust, paned paika igal aastal organisatsiooni sihid, millest riikide presidendid oma töös juhinduvad. BPW International’i 5 regiooni koordinaatorid kuuluvad organisatsiooni juhatusse ning töötavad kooskõlas BPW rahvusvahelise presidendiga, suuniseid anname edasi oma piirkondade klubide presidentidele.

Mina olen esimene eestlane, kes on saanud Euroopa regiooni koordinaatoriks. Sirje Küttis, samuti endine EENA president, oli Euroopa koordinatsiooni komitee sekretär 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses, mis on samuti väga auväärne ja vastutusrikas roll. Seesama komitee on BPW Euroopa juhatus. Minul on sekretär Iirimaalt, finantsjuht Islandilt, noortejuht Itaaliast ja eelmisest aastast ka kommunikatsioonijuht, kes tuleb Šveitsist. Tänu meie tegusale kommunikatsioonijuhile oleme hakanud silma paistma nii BPW liikmete seas kui Euroopas laiemalt. Eesmärk on laiendada BPW rolli naiste teemade eestkõnelejana Euroopas. Rohkem oleks vaja Euroopa Liidu tasandil lobby tööd teha, tõstatada naiste õiguste teemat Brüsselis, leida rohkem rahastust meie projektidele, laiendada. Meil on oma esindaja Brüsselis European Women’s Lobby-s ja WeGate nimelises organisatsioonis. Oma esindaja Euroopa Nõukogu juures ja ÜRO-s.

Muljed BPW Euroopa konverentsilt Islandil – rohkem naisi otsustajateks!

Konverentsi korraldasin Euroopa koordinaatorina koostöös Islandi klubiga Reykjavikis. Otsustasime vaatamata Covidile korraldada konverentsi füüsiliselt, mitte hübriidversioonina. Osalejaid oli kokku 250 inimest 26 riigist üle maailma, ehkki plaanisime 400. Olukord maailmas ei võimaldanud paljudel liikmetel reisida. Konverentsi peateema oli „Võrdsus“. Islandi naised on tuntud oma tugeva natuuri poolest ja Island on üks riike, kus suurem võrdsus on saavutatud tänu naiste pealehakkamisele, kuigi Islandi naised tunnistavad, et neil on veel palju vaja tööd teha, et saavutada täielik võrdsus. Avavastuvõtt toimus Reykjaviki raekojas, konverentsi toimumise kohta oli Hilton Reykjavik Nordica hotell, kus toimus ka galaõhtusöök. Kõige põnevam oli konverentsi lõpupäev, mil toimus hüvastijätu õhtusöök koos väljasõiduga Islandi peamiste vaatamisväärsuste juurde – Pingeviler, Gulfoss, keisrid.

Korraldasin konverentsil töötoa Inclusive Leadership in Teams. Olen koolitustiimi liige ja koolitame naisi olema paremad liidrid, meie online koolitused on väga populaarsed. 2019. aasta BPW Euroopa konverentsil Iirimaal oli minu töötoa teemaks läbirääkimised ehk kuidas olla edukam läbirääkimistes, et saavutada soovitud tulemus. Mõlemal korral on meie koolitustiimi töötoad osutunud väga populaarseteks.

Islandil jäid kõlama eeskätt mõtted, et meil on vaja rohkem naisi juhatustesse, rohkem naisi otsustustasandile. Loodi ka uus töögrupp Women Empowering Principles (https://www.weps.org), mis on sarnane Peresõbraliku tööandja tiitliga Eestis. Algne initsiatiiv on pärit ÜROlt ja USAs on see algatus eriti populaarne. Euroopas on liitunud näiteks Malta ja Hispaania klubid, kes oma riikides juba juurutavad seda põhimõtet. BPW uue töögrupi juhid on Leedu klubi naised, kes hakkavad seda märgist Euroopa klubides edendama. Märgisega on oodatud liituma ka kõik Eesti ettevõtted; samuti on oodatud BPW töörühmaga liituma kõik organisatsiooni liikmed, ka eesti naised.

Tekst: Eva Ladva, Ettevõtlusklubi kommunikatsioonijuht

Rannamõisa klubi alustab uut hooaega uue presidendiga

12.09.22 kogunes Rannamõisa klubi uue hooaja avakoosolekule Tabasalu kohvikusse Neiborhuud. Paberile sai hulgaliselt ideid ja mõttevälgatusi mida edasi arendada, et meil ikka huvitav oleks. Ja mis peamine, klubi valis endale uue presidendi – Algi Sinisalu. Alati särav ja energiline Algi oli klubiliikmete üksmeelne kandidaat. Palju õnne talle!

Rannamõisa klubi tänab Inge Strahovit, kes kandis klubi presidendi rolli 2019-2022. Aitäh, Inge!

Tekst: EENA Rannamõisa klubi 

EENA KÜBARAPIDU 25 ulatas heatagevuspeoga abikäe Ukrina kooli loomisele Tallinnas

EENA KÜBARAPIDU 25 on eriline ja pidulik sündmus, sest pühendame selle kena teetähise heategevusele ning tähistame selle teekonna 25. heategevusaastat koos iga-aastase Kübarapeoga.

“Kübarapidu 25” heategevussündmusega toetame Tallinna Ukraina kooli loomist, mis alustab tegevust 1.septembril 2022.

Ester Eomois, EENA president ütles kübarapidu Kadrioru lossis avades, et EENA toetab igal aastal oma traditsioonilise ja heategevusliku kübarapeoga ühte Eestimaa laste või naistega seotud ühendust või asutust. Sellel aastal toetame Tallinna Ukraina kooli loomist.

Kübarapeo kõik 130 piletiostjat andsid oma toetava panuse heategevusse. Lisaannetusi tegid peokülalised ka peol kohapeal. Kogusime annetustena Ukraina kooli loomise toetamiseks ligemale 1400 eurot.

Kaunis Kadrioru lossis 15. augusti õhtul võõrustas peokülalisi õhtujuht Artur Raidmets, imelist muusikat pakkus Estonia teatri kvartett „Ooper“, meeleolu lõid ka erilised etteasted, üllatusesinejad, pidulik atmosfäär, mõnusad suupisted ja joogid. Tunnustasime peol ka EENA kõige väärikamaid liikmeid läbi aegade.

EENA president Ester Eomois tänas ja andis üle tänukirjad EENA naistele, kes on läbi aastate enim silma paistnud ja panustanud EENA tegevustesse ja arengutesse. Tänukirja saajate hulgas oli EENA asutajaid, endisi presidente, oluliste algatuste eestvedajaid, EENA ajaloo jäädvustajaid ja korrastajaid, klubide eestvedajaid ja teisi säravaid EENA naisi.

💛Südamest täname teid kõiki, kes te sellel imelisel peol osalesite ja sellel erilisel ajal oma panuse heategevusse andsite!

💛Õhtujuht: Artur Raidmets
💛Muusika: Ooper-Kvartett
💛Catering: Carmen Catering
💛Suured tänud Eesti Floristikakool Estonian Florist School
💛Fotograaf: Erlend Štaub

EENA Tallinna klubi on igal aastal kübarapeo korraldaja ning Tallinna klubi president Siiri Tiivits-Puttonen avaldab kõikidele tänu suurepärase peo eest, kes selle õnnestumisele kaasa aitasid:

🌼Vaata ka kübarapeo säravat FOTOGALERIID: fotograaf Erlend Štaub

🌼 Kuula ka Vikerraadio INTERVJUUD! Meie särtsakad ja ettevõtlikud naised on stuudios rääkimas ettevõtlusest, heategevusest ja kübarapeo saamisloost

4.juunil toimus Viljandimaal Lusika talus koos EENA Aastakoosolekuga erandkorras ka EENA volikogu. Kaunis, ehkki väga tiheda päevakavaga laupäev pakkus põnevaid hetki, mõnusat koosolemist ning rõõmu taaskohtumisest.

EENA väljasõidul Viljandimaale ja koosolekutel osales 116 EENA liiget, neist 57 oli kohal, volitusi oli 37 ja zoomis osales 22 naist.

Olulisemad teemad aastakoosolekul:

• EENA Saaremaa klubi loomine ja vastuvõtmine
• EENA klubide ja noorte tegevusaruanded 2021 (klubide presidendid), plaanid 2021-2022
• Projekti „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ kokkuvõte
• EENA 2021. aasta aruanded:
  a. 2021. aasta tegevusaruanne – president Ester Eomois
  b. 2021. aasta finantsaruanne – juhatuse liige Maie Mängel
  c. Revisjonikomisjoni aruanne – Eda Holmberg
  d. 2021. aasta majandusaruande (sisaldab tegevusaruannet ja revisjonikomisjoni aruannet) kinnitamine.
• Liikmekandidaadi sisseastumistasu muutmine
• Presidendi roll, uute juhatuse liikmete lühike enesetutvustus ja uue juhatuse valimine. Uute revisjonikomisjoni liikmete tutvustus ja liikmete valimine
• Aktiivsete eenalannade tunnustamine (täpsemalt saab lugeda blogist https://bpw-estonia.ee/eena-tanab-2022-aasta-jooksul-enim-silma-paistnud-ettevotlikud-naised/)

EENA uus juhatus jätkab 12-liikmelisena. Uued juhatuse liikmed / EENA klubide esindajad on:
1. Tallinna klubi liige Eda Holmberg
2. Tallina klubi liige Kaire Luuk
3. Saarema klubi liige Grete Pastak
4. Pärnu klubi liige Külli Kodasmaa
5. Narva klubi liige Tatjana Stepanova
6. Rannamõisa klubi liige Carmen Soo
7. Võru klubi liige Merle Koop
8. EENA presidendist vabanenud kohale toimus hääletus. Oli 2 kandidaati, osalejad said valida ühe isiku vakantsele juhatuse liikme kohale.
▪ Otsus: juhatuse liige on EENA Tartu klubi liige Merle Saviauk

Juhatuses jätkavad (volitused kehtivad)
9. Tartu klubi liige Liina Helstein
10. EENA noorte esindaja Lisanna Elm
11. Äriklubi liige Reet Villing
12. Ettevõtlusklubi president Külli Meister

Aastakoosoleku protokoll on täismahus leitav SIIT

04.06.2022 toimus EENA väljasõit Viljandimaale. Lusika talus pidasime nii EENA volikogu koosolekut kui ka EENA aastakoosolekut ning valisime ka EENA-le uue juhatuse.

EENA juhatus jätkab tegevust 12-liikmelisena. Juhatuses jätkavad senised juhatuse liikmed EENA Äriklubi liige Reet Villig, EENA Ettevõtlusklubi president Külli Meister ja EENA noortejuht Lisanna Elm.

Uute liikmetena kuuluvad juhatusse EENA Tallinna klubi liikmed Eda Holmberg ja Kaire Luuk, EENA Saarema klubi liige Grete Pastak, EENA Pärnu klubi liige Külli Kodasmaa, EENA Narva klubi liige Tatjana Stepanova, EENA Rannamõisa klubi liige Carmen Soo, EENA Võru klubi liige Merle Koop, EENA Tartu klubi liige Merle Saviauk ja Liina Helstein.

Saame lähemalt tuttavaks nende mitmekülgsete esirea naistega.

Reet Villig

Olen EENA Äriklubi asutajaliige. Hariduselt ajaloolane, kuid viimased 25 a enne pensionile jäämist töötasin turismi- ja hotellimajanduse õppejõuna. Minu suureks kireks on aiandus ja reisimine. Olen 3 tubli lapse ema ja 4 lapselapse vanaema.

Eda Holmberg

Olen EENA Tallinna klubi liige, liitusin 5 aastat tagasi sooviga leida uusi väljakutseid ja panustada klubi tegevusse. Olen 2 aastat olnud Tallinna klubi juhtimise juures ja tegelenud ürituste korraldamisega. Jätkan Tallinna klubi juhatuses ja hakkan nüüd tegelema finantsilise poolega.

Igapäevaselt tegutsen ka  finants valdkonnas, olen osanik raamatupidamisteenuste firmas.  Vabaaja hobiks võib nimetada kultuurihuvi, armastan väga käia teatris, kontserdil, näitustel, muuseumides.

Külli Meister

Olen olnud EENA liige alates 1996 aasta. Vahepeal peatasin oma osaluse ja kui Lee Murrand jagas minuga ideed asutada ettevõtlusklubi, siis olin üks esimesi selle klubi liikmetest.

2020/2021 olin Ettevõtlusklubi president. Igapäeva tööna olen viimased 10 aastat olnud rahvusvahelises firmas Antalis regiooni Nordic & Baltics personalidirektor. Enne seda töötasin samas firmas Eesti ettevõtte tegevjuhina 17 aastat.

Mul on 2 täiskasvanud last, tütar ja poeg. Lapselapsi veel pole. Armastan teatrit, reisimist, merd  ja põnevaid seiklusi. Minu moto on: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ei ole lahendamatuid probleeme.

Merle Koop

Olen EENA liige alates 2019.a. maikuust, minu peamine panus klubisse on visuaalide kujundamine (aasta naise logo, juubelilogo, kutsed, tänukirjad, Rohejuhend, ajaloo raamat jms). Tegutsen graafika disainerina Vòrus oma ettevõttes GekoWeb ning olen alates 2021.a. sügisest ka Vòru klubi president. Olen kolme poja ema, (vanuses 14 -19), armastan uusi kogemusi ning leian end tihti uutes põnevates kohtades, seltskondades, tegevustes. Koos EENAga olen saanud teha palju seda, mida armastan.

Carmen Soo

Olen EENA Rannamõisa klubi liige. Igapäevaselt tegutsen haridusvaldkonnas koolieelse lasteasutuse juhina. Olen aktiivse  eluviisiga. Vabal ajal naudin looduses liikumist, tervisesporti ja teatris  käimist. Oma tegemistes lähtun põhimõttest, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.  

Kaire Luuk

Käisin oma esimesel BPW/ESTONIA EENA üritusel augustis 2017. See oli Kübarapidu, kuhu olid tulnud säravad naised Eesti eri paigust. Mulle tohutult meeldis, kuidas erinevate generatsioonide naised omavahel suhtlesid ning milline sünergia ruumis tekkis. Samal aastal ühinesin EENA Tallinna klubiga ja aastal 2021 olin ma ise kübarapeo korraldustiimis peakorraldaja. Olen siiralt tänulik selle kogemuse eest, mis EENA`s kaasa lüües olen saanud. Hea tunne on kuuluda organisatsiooni, kus kõigil on sarnased eesmärgid ja väärtused ja kus saan panustada oma õpitu ja kogemustega organisatsiooni tegevusse.

Olen kasvanud ja koolis käinud Ida-Virumaal Jõhvi külje all. Gümnaasiumis käies sain ma kiiresti aru, et õppides selgeks erinevad keeled ja minnes tööle turismisektorisse saan võimaluse avastada maailma suuremalt.

Rohkem kui 15 aastat oma elust olen elanud ja töötanud välismaal erinevates riikides. Töötasin külalissuhete ohvitserina kruiisilaevadel Ameerikas ning seilasin Bahama ja Kariibi saarte vahel mööda Kariibi merd. Õppisin Taanis, Aalborgi ülikoolis turismi ja ürituste ettevõtlust ning tulin Hollandis maailmameistriks doominode kukutamises.

Igapäevaselt töötan reisifirmas Kon Tiki reisijuhina ja Lääne-Harju Koostöökogus koostööprojektide koordinaatorina. Olen õnnelik sest saan teha tööd, mis paneb mul silma särama kuna reiside ja ürituste korraldamine on see mida olen õppinud ja naudin täiega ning reisimine on mul lapsest saati veres.

Puhkehetkedel meeldib mulle mere ääres ja metsas matkata, tantsimas käia, jalgrattaga sõita, tegeleda lilleseadega või nautida sõpradega head toitu ning veini.

Merle Saviauk

Tatjana Stepanova

EENA Narva klubi liige ja juba 22 aastat Narva Vanalinna Riigikooli direktor. Enne riigikooli asutamist juhatas ta üht teist Narva linna kooli ja oli sel ajal  kõige noorem koolidirektor.

Tal on oskus ajaga kaasas käia, ära tunda talle pakutud võimalused ning  realiseerida püstitatud eesmärgid, kaasates selleks oskuslikult inimesi ja vajalikke ressursse.

Tatjana loomuses on võtta ette ja pakkuda töötajatele  uut, põnevat ning isiklikuks ja kollektiivseks arenguks kasulikku. Ta ei pelga uusi väljakutseid, mis viivad ta mugavustsoonist välja, aitavad jõuda uute kõrgusteni ning saavutada tavapärasest rohkem.

Tatjana leidis endas julguse liituda SEB Eestiga 2022. aasta veebruaris ja osales Haridusjuhtide Praktikaprogrammis uute kogemuste ja teadmiste saamiseks.

Talle meeldib suhelda ja tänu sellele on koolil ka palju partnereid- olgu need siis koolid lähedalt või kaugelt, ülikoolid, kultuuri või mitteformaalse õppe* asutused ning organisatsioonid. Suheldes tulevad head ideed ja sõlmitakse vajalikud kontaktid, püstitatakse uusi eesmärke ning tekivad uued motivatsiooni- ja inspiratsioonivõimalused.

Tatjana eriline poolehoid ja armastus kuulub meie neljajalgsetele sõpradele.  Koerad on tema erilised lemmikud ja nende eest hoolitseb ta suure pühendumusega.

Tekst: Irina Bahramova

Grete Pastak

Olen Saaremaa Klubi asutaja ja liige alates juunist 2022, mil meid EENA seltskonda vastu võeti. Olen Saaremaal üles kasvanud, vahepeal mujal rännanud ja 7 aastat tagasi oma perega Saaremaa kadakate vahele elama naasnud.
Haridustee viis mind Tartu Ülikooli ja omandasin seal teadmised nii turunduses kui välismajanduses.

Enamus minu tööalasest tegevusest on seotud olnud turismivaldkonnaga juba 90.-ndate lõpust. Meie pereäril on olnud aastate jooksul mitmeid erineva kontseptsiooniga restorane, baare, kiirtoidukohti ja samuti spaa-hotell Kuressaare südames.
Hetkel minu igapäevane tegevus koos abikaasaga on seotud Kuressaare kesklinnas asuva, legendaarse tuulik-restorani Saaremaa Veski, saaremaiste marjanapsude tootmise ja Kuressaare keskplatsil asuva restoran-baariga NABA baar&köök. Peatselt avame Kuressaare südames residents-hotelli Güldenstubbe.

Kogukonnategevustes korraldame naistega juba 4.ndat aastat Eesti suurimat šampanja- ja vahuveinifestivali Saaremaa Mullifestivali aprillikuus ja EENA Saaremaa Klubiga oleme nüüdsest kaasatud ka NOM (Naised Omas Mullis) Festivali konverentsi korraldusse märtsikuus.

Armastan head veini, mistõttu kuulun ka Eesti ühte suurimasse ja vanimasse Veiniklubisse Saaremaal. Klubiga korraldame iga-aastaselt veinist inspireeritud reise.
Armastan head kultuuri, tervisesporti, merd, talisuplust, kuuma sauna, karget ilma, inspireerivaid inimesi ja maid.

Olen kolme ägeda põnni ema ja armastatud abikaasa 🙂

Liina Helstein

Olen oma tegevustes ettevõtjatega tihedalt seotud olnud alates 2016 aastast, olles Tartu Teaduspargis ettevõtlussuhete spetsialist ja käivitades Lõuna-Eesti ettevõtluskeskuse SPARK Demo tegevused.

Täna juhatan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esindust, julgustan naisi ja noori ettevõtlusega tegelema. Seisan erametsaomanike hea käekäigu eest, olles tegev Võrumaa Metsaühistu ja Eesti Erametsaliidu juhatuses.

Lisanna Elm

Olen Tallinnas sündinud, aga Võrumaal üles kasvanud naine. Praeguseks 15 aastat abielus ja kolme lapse ema. Hariduselt andragoogika bakalaureusekraadiga ja rahvatervishoiu magistrikraadiga.

Igapäevaselt tegelen brändi Kupland projektijuhina, mis tutvustab Kagu-Eestit kui suurepärast tööturismisihtkohta. Nädalavahetustel on minu professionaalseks hobiks jumestamine, oman kutsetunnistust. EENAsse olen kuulunud kuus aastat, kolmandat aastat EENA noortejuht.

Külli Kodasmaa

Olen Tallinnas sündinud ja kasvanud kolme lapse ema ja ühe väikese armsa poisi vanaema. Ameti poolest olen proviisor, töötanud nii suuremates kui väiksemates apteekides ning ravimfirmades. Mulle meeldib väga apteekri elukutse ja inimestega töötamine aga pikapeale tekib ikkagi rutiin. Nii juhtuski, et võtsin 2019. aastal sõbranna julgustamisel taas ette koolitee ja astusin Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžisse ettevõtluse ja projektijuhtimise erialale.

Ettevõtlusega seotud üritustel Pärnus kohtusin Kadrin Kahuga, kes rääkis mulle EENAst ja kutsus Pärnu klubi kohtumistele. Kuna selleks ajaks oli mul tekkinud ka oma ettevõtte loomise soov, siis ei oleks saanud EENA klubiga liitumiseks sobivamat aega ollagi.

EENAs olles olen tundnud igal sammul toetust ja saanud osa paljudest innustavatest üritustest. Esimesest päevast peale olen tundnud end teretulnu ja oodatuna. Suur rõõm on olnud osaleda nii roheprogrammis kui kommunikatsioonitiimis, nüüd siis ka juhatuses.

Rannamõisa klubi hooaja lõpetamine toimus 01.-03.07.2022 Vormsi saarel

Vormsi, see on Eesti suurim väikesaar pindalaga umbes 100 km², suuruselt neljas saar Eestis. Ajalooline rannarootslaste asula. 1989. aastast kuulub Vormsi koos ümbritseva merealaga UNESCO tunnustatud Lääne-Eesti saarestiku biosfääriprogrammiala koosseisu.

Vormsi võttis Rannamõisa naised vastu lõõskava päikese ja kauni loodusega. Ööbisime Rumpo külas Mäe talus. Vaikus, ainult linnulaul ja õhtul sääskede pinin oli meie ümber.

Peale kosutavat hommikusööki oli ekskursioon giidiga. Giidiks oli saarel koolijuhi ja vallavanema ametit pidanud Meeme Veisson. Põneva jutu ja lugudega pikitud tutvustus saare elust-olust. Esimesena külastasime saare keskust Hullot ja siis edasi Suuremõisa, Sviby … saarele sai ring peale tehtud. Põnevust pakkusid rõngasristid kalmistul, prügimajad saare igas külas ja muidugi külaskäik Meeme Veissoni enda tallu. Nelja tunnise ekskursiooni järel sai selgeks, et Vormsil on väga hea ja turvaline elukeskkond.

Juhuslik kohtumine rannas oli 2001. aasta naise Leida Kikkaga (AS Samelin tegevjuhiga).

Ja oligi käes kolmas reisipäev. Enne praamile minekut külastasime veel Saxby tuletorni.

Imeliste klubikaaslastega kolm toredat päeva sai läbi.

Tekst: Sirje Lehtmaa, EENA Rannamõisa klubi liige

27-29. mail toimus Islandil Reykjavikis BPW 17. Euroopa Konverents ja 9. BPW Noorte Sümpoosion. Oma muljeid ja kogemusi reisist jagavad Erika Pihl, Lisanna Elm ja Riina Piigli.

Olles Islandil esmakordselt, sai ettevalmistatud tublisti külmemateks ilmadeks, kuid ilmataadil olid ainult ilusad ja päikselised plaanid ning karged meretuuled ja külmad temperatuurid kimbutama ei tulnud.

Ööbisime Kadrini, Kaire ja Lisannaga Loft Hostelis Reykjaviki südames ning ka BPW noorte töötoad toimusid osaliselt hostelis. Reedel osalesin sissejuhatavas töötoas, kus tehti kiirtutvumise ring ning selgitati, et noorte sümpoosion ja Euroopa konverents olid seekord ühildatud ning töötubades olid osalema oodatud kõik liikmed. Varem on sümpoosion ja konverents olnud lahus.

Ühtseks peateemaks oli võrdsus. Noorte sümpoosioni juht ja BPW Euroopa kommunikatsioonijuht Sheerah Kim tõi välja, et võrdsus ei tähenda alati seda, et kõik saavad sama palju vaid tuleb asjadele läheneda aususe ja võrdsete võimaluste loomise kontekstis, näitena tõi ta olukorra, kus kaks inimest, üks lühikest ja teine pikka kasvu, saavad kontserdil kõrvuti kohad, üks näeb ja teine mitte, siis ei aita see kui mõlemad saavad pingi jalge alla vaid võrdsuse loob see, kui lühem külastaja saab pingi jalge alla ning pikk inimene vajaduse puudumisel saab pingist loobuda andes lühemale võimaluse saada kaks pinki.

Laupäeval toimus Siiri Tiivits-Puttoneni juhtimisel rohetöötuba, kus tutvustati EENA Roheline ja Hooliv Maailm projekti ning arutleti selle üle, kuidas viia Eesti näide Euroopasse ja maailma laiali. Lisaks jagasid Suurbritannia, Hispaania ja Soome naised oma klubide lugusid, mida nemad juba loodushoiu nimel teevad. Kohal olid naised Nepaalist, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja teistest riikidest. Lisaks hõigati välja, et järgmisel aastal korraldab BPW rahvusvahelise Maapäeva Suurbritannia, on mida oodata!

Kõige meeleolukamaks kujunes minu jaoks noorte töötuba läbipõlemise teemadel. Töötuba viidi läbi kohalikus avalikus ujulas kus olid erinevad kuumaveevannid ja basseinid. Basseinis ulpides ja vanne nautides jagasime lõõgastavas ja vabastavas keskkonnas oma kogemusi ning analüüsisime, mida me oma eludes saaksime teha paremini, et enda vaimset tervist hoida. Enne töötuba oli hommikul kohtumine ja tutvumine BPW International presidendi Catherine Bossharti ja Euroopa koordinaatori Anu Viksiga. Tõin selle välja kuna kuigi ma ise ei osalenud hommikusel kohtumisel, sain noortelt  Anu kohta väga head tagasisidet, nimelt oli Anu hommikune inspiratsioonikõne noori toetav, innustav ja mõistev ning selline positiivsus andis kindlasti jõudu ja tunnet, et erinevad generatsioonid suudavad üksteist mõista ja koostööd teha vägagi edukalt.

Island, kes riigina muide taasiseseisvunud Eestit esimesena tunnustas, on igati külastamist väärt.

Meil on islandlastelt palju-palju-palju õppida – näiteks seda, kuidas niivõrd väikse populatsiooniga (neid on 360 000) tuhat, teha asju niivõrd nauditavalt kvaliteetselt. Jah, ka kallilt, aga sinna juurde käib lause: “Me teame, et meie juures on kallis, sest me elame siin iga päev.”

Loodus on lihtsalt ahhetama panev ja võimas – seda emotsiooni on võimatu pildiga edasi anda, saab vaid ise kogeda.

Seega, räägin siinkohal pealinnast. Kesknädalast edasi kostub Reykjaviki tänavatel muusika ja elu keeb selle kõige paremas mõttes. Pimedaks ei lähegi, päike loojub enne südaööd ja paari tunni pärast juba tõuseb. Igaüks valib endale õhtu saabudes sobiva restorani, pubi või hiljem muusikamaitse järgi klubi ning tantsib hommikuni. Alkohol on väga kallis ja piiratud kättesaadavusega, tõenäoliselt seetõttu ei lähe inimesed ka pidutsedes joogiga üldiselt üle piiri, vaid säilitavad viisakuse ja kultuursuse. Kesklinna tänavapildis ja pressis oli märgata solidaarsust Ukrainale, mis tegi südame soojaks.

Konverentsil sai kuulata Islandi peaministrit – Katrín Jakobsdóttir, esimest leedit – Eliza Reid, BPW International juhti – Catherine Bosshart; lisaks mitmeid teisi oma ala parimaid. Naistekonverentsil leidus ka mehi, üks nendest Islandi parim püstijalakoomik Ari Eldjárn, kellega Triinul ja Lisannal õnnestus ka pilti teha. EENA naistel oli kaasas ka oma fännitiim koosseisus Ülo, Mitro ja Marko. Ühe neist püüdsime ka pildile.

Konverentsil saime uusi tuttavaid juurde Prantsusmaalt, Saksamaalt, Norrast, Šveitsist, Nepaalist. Muide, just Nepaalis vastati Eesti peale: “Oh, Green BPW!” Tagasiside, et meid teatakse roheprojekti järgi.

Tekst: Erika Pihl, Lisanna Elm.

Island võttis meid vastu erakordselt päikseliselt.

Kõik, kes on kuulnud ütlemist Islandi ilma kohta „Kui sulle ei meeldi praegune ilm, siis oota viis minutit, ja see muutub” – uskuge mind, see ei ole sulatõsi!

Kui meie EENA delegatsioon jõudis Islandile, säras päike. 250  konverentsi delegaati 25 riigist jõudsid ära pidada BPW Euroopa 17. konverentsi ja 9. noortesümpoosioni, ilma et paljuräägitud vihmad oleks neid tabanud või tuuled räsinud.

Selline on naiste vägi.

Konverentsi teema oli võrdsus.

Võrdsus kõigis valdkondades, meeste ja naiste vahel, kodudes ja töökohtadel. Island on olnud võrdõiguslikkuse valdkonnas juba mõnda aega esirinnas sammuja, aga nagu ülejäänud Euroopal, on siin ka veel pikk tee käia.

Võrdõiguslikkuse teemast ühel või teisel moel lähtusid kõik konverentsil esinejad – alates Islandi peaministrist või Euroopa Liidu võrdõigusvolinikust ja lõpetades ettevõtjate, ministrite, diplomaadi, naisõiguslaste ja Islandi esimese leediga.

Praktilistes töötubades käsitleti muuhulgas kaasava juhtimise ja liidrioskuste ning karjäärivalikute teemat. Esimest neist viis koos Conny R. Montaguega läbi Anu Viks, teist Ester Eomois.

Ja kolmandagi töötoa, teemaks roheline ja jätkusuutlik tulevik,  viisid läbi meie oma liikmed Siiri Tiivits Puttonen ja Erika Pihl.

Lisaks sellele, et meie EENA liikmed viisid läbi kolm töötuba, olime me ka kõige arvukamalt esindatud delegatsioon (muidugi suhtes inimeste arvule riigis).

Kõik, alates avatseremooniast Reykjaviki raekojas ja lõpetades hüvastijätupeoga hotellis Geysir, kus suurtest akendest saime  jälgida perioodiliselt purskavaid kuumaveeallikaid, oli väga hästi Islandi klubi poolt korraldatud. Ainult need, kes on ise midagi suurt korraldanud, teavad, milliseid väljakutseid see võib pakkuda. Ja meie tegime seda aastal 2000, kui Tallinn oli BPW International kongressi korraldaja!  Ja Island tegi seda ka aastal 1997.

Osad konverentsi delegaatidest jäid veel mitmeks päevaks nautima imekauni Islandi võrratut loodust ja maitsvaid toite. Ja siis lõpuks said ka väikese vihmasabina ära näha.

Islandilt jäid mällu peale lahkete ja tublide inimeste võrratud lupiinipõllud tardkivimitel, mäed ja kosed, lambad ja hobused, valged ööd ja kuumaveevannid. Seda loetelu võiks aina jätkata. Ning teadmine, et oluline on, kus sa reisid, aga veel olulisem, kellega sa reisid.

Riina Piigli

EENA Tartu klubi

Triinu Sirge ja Lisanna Elm koos Ariga Reykjavikis BPW 17.Euroopa Konverentsil.

EENA30 juubelisündmused: Tallinna klubi presidentide lood läbi aegade – 2.osa

EENA-l täitub sellel sügisel 30. tegevusaasta. Palju õnne meile kõigile, aitäh meie kõikidele liikmetele läbi aegadele, tänud meie koostööpartneritele ja toetajatele!

EENA juubeliürituste sarjas korraldavad kõik EENA klubid muu hulgas ka oma ajalugu tutvustavaid ja presidentide lugude rääkimise sündmusi. Tallinna klubil on kavas päris mitu ajaloo-sarja üritust, kus tutvustame presidente ja kuuleme nende autentses esituses toonastest sündmustest.

9. juunil korraldasime teise ajaloo-sarja sündmuse “Tallinna klubi presidentide lood läbi aegade”.

Meil oli eriline võimalus kohtuda Tallinna klubi ägedate presidentidega, kelle ametiaeg oli aastatel 2000-2011. Toonastelt sündmustelt ja aktiivselt seltsielult kergitasid saladuse loori EENA Tallinna klubi juhtinud presidendid Eva Truuverk, Anu Viks, Marje Vihula ja Riina Kitt.

Presidentidega kohtumisel kuulsime nende lugusid kõige eredamatest sündmustest, suurtest ettevõtmistest ja õnnestumistest, aga ka erilistest väljakutsetest ning muutustest ja muidugi ettevõtlikest ja säravatest naistest, kes toona ajalugu tegid.

Kohtusime silmast silma Tallinna kesklinnas EBS-i ruumides. Kohtumise juhatas sisse Tallinna klubi juhatuse liige ja huvitiimi koordinaator Anne Lindma.

Üritust modereeris Tallinna klubi juhatuse liige ja kommunikatsioonijuht Mare Timian.

Siit saab peatselt vaadata ka presidentide lugusid videosalvestusena: …….

Tallinn, 11.06.2022

Postituse kirjutas Mare Timian, EENA Tallinna klubi juhatuse liige ja kommunikatsioonijuht.

Fotod: erakogu

EENA TÄNAB 2022: aasta jooksul enim silma paistnud ettevõtlikud naised

EENA ettevõtlikud naised pidasid Viljandimaal imeilusas Lusika Turismitalus oma aastakoosolekut 4. juunil. Traditsiooniliselt on aastakoosolek muu hulgas ka iga-aastane suur hooaja lõpetamise sündmus ja tänuüritus. EENA president Ester Eomois tänas kõiki EENA ettevõtlikke naisi aasta jooksul tehtu eest.

Kõige enam silma paistnud ettevõtlikke naisi 2021-2021 hooajal tänas ja tunnustas EENA president traditsioonilise tänudiplomiga.

EENA TÄNAB 2022: “Täname Sind suure panuse eest 2021.-2021. aastal!” tunnustuse said:

EENA roheprojekti “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” tiim

• Siiri Puttonen – tiimi juht ja projekti idee autor
• Ester Eomois – projekti kirjutada, kontseptsioon ja partnersuhted
• Erika Pihl – mentor ja rohejuhend
• Marii Väljataga – Maa päev 2022 korraldaja
• Jelena Rumyantseva – autode jagamise süsteem konverentsil
• Helen Orav-Kotta –  sisuprogrammi juht
• Riina Piigli – edutiimide koordineerija
• Kadrin Kahu – rohekommunikatsioon

EENA klubide rohetiimide juhid

• Ljubov Fomina – Narva klubi rohetiimi juht
• Liina Helstein – Tartu klubi rohetiimi juht, mentorlusmaterjali koostamine
• Merle Koop – Võru klubi rohetiimi juht
• Katrin Kuntus – Pärnu klubi rohetiimi juht
• Tiiu Tatjana Reinbuch – Tallinna klubi, aktiivne rohetiimi liige, konverentsi korraldus ja tugi
• Mari Kooskora – Ettevõtlusklubi, aktiivne rohetiimi liige, Maapäeva korraldus ja konverentsil abistamine

EENA Narva klubi

• Jelena Pazilina
• Sofja Homjakova

Mõlemad naised olid väga aktiivsed Narva aasta naise valimise korraldamisel, korraldasid super-ürituse Narva linnuses ning meediakajastus oli väga suur ja positiivne.
Mõlemad naised kuulusid ka rohetiimi ja toetasid ning aitasid rohe-töötoa korraldamisel Narvas.

EENA Äriklubi

• Reet Villig – Äriklubi tubli esindamise eest EENA juhatuses ja aktiivne juhatuse ürituste korraldaja, sh aastakoosoleku organiseerimine
• Katrin Hinrikus-Karu – klubi aasta sündmuse, ettevõtlusnädala seminari ja Äriklubi ja Täitsa Pekkis ettevõtluslugude ürituse korraldus mais 2022
• Signe Ventsel – Saaremaale loodava EENA klubi initsiaator. Äriklubi asutaja. Klubi aasta sündmuse, ettevõtlusnädala seminari ja Äriklubi ja Täitsa Pekkis ühine ettevõtluslugude ürituse korraldus mais 2022

EENA Rannamõisa klubi

• Elina Konsa – klubi liige ja kujundaja, kes on aidanud luua EENA nägu, korraldas EENA pusade tellimist
• Algi Sinisalu – juhatuse liige, EENA kommunikatsioonitiimi aktiivne tegutseja

EENA Tallinna klubi

• Maie Mängel – EENA finantsjuht ja aktiivne panustaja
• Anne Lindma – Tallinna klubi huvitiimi koordinaator, klubi ajaloo hoidja ja korrastaja

EENA heategevusliku Kübarapeo 2021 ja Uue aasta peo korraldamine

• Kaire Luuk
• Merike Paasalu
• Eda Holmberg
• Christine Savisaar
• Teele Palmre     

EENA Pärnu klubi

• Riina Tomast – aktiivse kaasalöömise eest: podcasti salvestamine, ettevõtlusnädala ürituse korraldamine eelmisel sügisel, rahamängu tutvustamine.
• Külli Kodasma – roheprojekts “Naised ettevõtluses- roheline ja hooliv maailm” suur panus Pärnus ürituse korraldamisel. EENA kommunikatsioonitiimis väga tegus. Külli on võrratu inimene – rõõmus, tark, abivalmis ning hästi multifunktsionaalne.
• Kadrin Kahu – alati olemas, hea sõnas ja tegudes ning aidanud Pärnu klubi koos hoida. Lisaks on tal suurepärane oskus teha ka moderaatori tööd. Suur tunnustus ka EENA Pärnu klubi ajaloorännaku ürituse moderaatori töö eest.

EENA Tartu klubi

• Reet Treial – volikogu korraldamine, klubi president
• Angela Korela – aktiivne rohetiimides kaasalööja, panustanud aktiivselt klubi tegevusse – ise sisutanud klubiürituse ning ka muudel üritustel korralduslikul poolel kaasa löönud. Oli toeks ka Tartus toimunud EENA volikogu korraldamisel.
• Liina Helstein – EENA juhatuse liige, mentorprogrammi eestvedaja, podcastide ja EENA 30 korralduskomisjoni abiesinaine
• Pille Tsopp-Pagan – rahvusvaheliselt aktiivne ja oluliste probleemide väljatooja (nt küberkiusamine) ja kirjutaja ühiskondlikel teemadel
• Ülle Saksniit – on alati olemas ja väga aktiivselt panustab klubi ja EENA tegevustesse. Aastakoosoleku 2022 lõunaöögi valmistaja.
• Riina Piigli – hoiab roheprojekti “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” panustamise ja eestvedamisega EENA Tartu klubi pidevalt pildis. Lisaks tema pidev tugi ja olemasolu nii Tartu klubis kui ka EENA tegevuste toetamine.
• Merle Saviauk – mentorprogrammi koostamine

EENA Võru klubi

• Lisanna Elm – EENA noortejuht, Aasta naine 2021 korraldamise eestvedamine ja EENA-sse pidev panustamine
• Kati Lõhmus – klubi president 2021, EENA-sse panustamine lillekaunistustega jms
• Merle Koop – kujundustööd ja Aasta naine 2021 korraldamisse panustamine Võru Kandles
• Piret Haljend – toonud EENA-sse mitmeid uusi liikmeid, viinud EENA Võru klubi kohalikku meediasse, on teinud positiivset reklaami, on olnud ühiskondlikult aktiivne (ukrainlaste abistamine/toetamine) ja lihtsalt asendamatu särainimene

EENA Ettevõtlusklubi

• Lee Murrand – Ettevõtlusklubi rajaja ja hing, suurepärane organisaator ning väga loominguline liider. Sel hooajal viis Ettevõtlusklubi 13 liiget Maltale kohtuma BPW Malta liikmetega 11.-15.05, tegutses reisikorraldajana ning leppis kokku kohapealse vastuvõtu; kohalikku ettevõtlust kui ka vaatamisväärsusi tutvustavad tegevused.
• Signe Vesso – tema eestvedamisel ja tema metoodikat kasutades korraldasid klubi liikmed eelmisel sügisel koostöös ENUTIga koolitusprogrammi ‘Uued algused, uued suunad’, kust võtsid osa nii EENA liikmed kui teised huvilised. Programmist said 25 osalejat inspiratsiooni, julgustust ja toetust selleks, et viia ellu enda unistused, alustada ettevõtlusega või viia see uuele tasemele.
• Eva Ladva – juhib klubi kommunikatsiooni, jagab informatsiooni, esindab klubi kommunikatsioonitiimis, EENA uudiskirja koostaja.

EENA noored

• Lisanna Elm– noortejuht
• ErikaPihl – aktiivne korraldaja ja noorte innustaja

Artikli koostas ja pildid töötles Mare Timian – EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige

Tallinn, 4.06.2022

EENA Narva naiste toel jõudis Narva üks eriline teatrietendus

Ehkki Eestis on tavaks, et märts on teatrikuu, siis EENA Narva klubi naised võtsid teatrisse mineku ette alles maikuus, päev enne emadepäeva.

Narva naised käisid vaatamas etendust “Aeglane hingamine”, mille lavastajaks on andekas Tallinna režissöör Eduard Tee.

Narva jõudis see etendus tänu Jelena Pazilinale, kes on Loovstuudio Welldone Art Studio Narva juht. Oma õla pani sellele erilisele algatusele alla ka EENA Narva klubi.

Eduard Tee ja tema meeskond said 2021. a lõpus lõimumispreemia „Aasta säde“ just selle etenduse lavastamise ees. „Aeglane hingamine” – see on Eduard Tee debüütetendus saatustest, muredest ja rõõmudest, mis panevad mõtlema elu ja väärtuste üle.

Eestlanna ja venelanna põimunud elulood peegeldavad etenduses ajaloolist konteksti, samas hoolivus ja sõprus aitavad üksteist paremini mõista ja vastuolusid ületada.

Selle etenduse teeb eriti elavaks otsus tekste mitte tõlkida: sageli räägivad näitlejad ühes keeles ja vastavad teises keeles – nagu ka päris elus!

Selle etenduse Narva jõudmisest räägiti esimest korda Integratsiooni Sihtasutuse pressiteates 2021.a aasta lõpus ja oli arvata, et Narva publikule võib see etendus rõõmu pakkuda.

Ja nii just oligi! Kõik korraldajate poolt võetud riskid olid seda väärt ja etendust tuli vaatama täissaal publikut. Narvas teatrisse tulnud rahvas mitte ainult ei rõõmustanud, vaid see etendusest saadud elamus puudutas hingepõhjani nii korraldajaid kui ka vaatajaid.

See imetabane kultuurisündmus jääb kahtlemata Narva linna kultuurilukku!

Traditsiooniliselt õnnitlesid EENA Narva klubi ettevõtlikud naised emadepäeva puhul Narva haigla naistekliiniku töötajaid.

Lisaks lilledele andsid Narva klubi äri- ja ettevõtlikud naised emadepäeval Narva haigla meedikutele 20 kutset eelpool kõneldud etendusele “Aeglane hingamine”.

Narva rahvas sai etendusel viibida koos Narva haigla meedikutega, kes igapäevaselt Narva inimestest hoolivad ja neid tervisemuredes aitavad. Kogeda seda erilist elamust oli eriti meeldejääv!

Narva klubi sai juurde uusi liikmeid

Narva naistel on suur rõõm teatada, et maikuu tõi klubi perre juurde ka kaks uut täisliiget. Jelena Lutsezarnaja aitas meil kaasa lüüa projektis “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm”, kus ta jagas juhtnööre erinevate taimede istutamisel.

Irina Bashurova juhendamisel tegid meie usinad ja hoolsad naised PP maiustusi, mis väga kenasti sobisid EENA Narva klubi presidendi Ljubov Fomina sünnipäeva kohvilauale.

Ees on selle hooaja lõpetamine, kus teeme aastast kokkuvõtteid ja seame plaane järgmiseks hooajaks.

Narva, 6.juuni 2022

Artikli kirjutas Irina Bahramova, EENA Narva klubi kommunikatsioonijuht; toimetas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

Tähelepanu, võte! Ester Eomois, EENA president, EBS õppejõud ja juhtimisvaldkonna ekspert, poseerimas raamatu tarbeks.

Suvi on käes aga see ei tähenda, et EENAs midagi ei toimu. Käivad vilkad ettevalmistused EENA 30.tegutsemisaasta tähistamiseks ja EENA30 raamatu välja andmiseks.

Kaunil suvepäeval, 6.juunil, kogunes hulk ettevõtlikke naisi sireliõites parki ja mitte ainult päikest nautima vaid alustati EENA30 raamatu jaoks fotode tegemist. Raamatus räägivad oma loo säravad naised, kes on pälvinud tunnustuse panuse tõttu EENA organisatsiooni töösse või  muul moel ühiskonnas naiste eneseteadvust tõstnud ja olnud eeskujuks teistele naistele.

Päev oli küll pikk, aga kohtumised sedavõrd emotsiooniderohked ja põnevad, et pikk tee kodulinnadesse tagasi kulges mõnusa rahulolutundega. Liina, kes on projekti üks juhtidest oli kohale tulnud Tartust ja fotograaf Diana Ruitlane-Rüütli elab Võrus aga väsitavast päevast hoolimata aitas kohtumistel saadud hea energia hiliste õhtutundideni vastu pidada. Kui Sa veel ei tea Diana tegemistest, siis mine vaata tema FB kontole https://www.facebook.com/auh27

Tekst: Liina Helstein

Väike pilguheit raamatu tarbeks tehtud fotodele, millised täpselt trükivalgust näevad on üllatus!

Tartu klubi kevadpäev Kammeris.

Sel aastal osales Tartu klubi taas Kammeri kooli traditsiooniks saanud heategevussündmusel.

Sel korral oli keeruline klubi naisi kokku saada, kuna paljud töö- või kooliga hõivatud ja mõned olid Islandil konverentsil. Klubi staažikad liikmed Ülle, Sirje võtsid asja enda peale ning panid kokku vahva programmi: teatevõistlus, ühislaulmine ja lilleseade töötuba. Alustuseks toimus saalis väga südamlik kontsert, kus astusid üles ka Viljandis toimunud lauluvõistlusel esimese kolme hulka tulnud kaks solisti. Esines ansambel djembede, kitarride ja kandlega ja rahvusliku värsilauluga. Kuna Ülle on Põltsamaalt, kus elas ja töötas K.A. Hermann, siis lauldi koos üldtuntud laulu “Kungla rahvas”.

Päikseline ilm soosis ka õuetegevusi – õues viisime läbi teatevõistluse, kus osales neli 4- liikmelist võistkonda. Võistluse koostas Ülle 12-aastane tütar Lee. Väga lõbus oli. Sirje õmbles käigu pealt veel 2 jalapaela lisaks, mis olid võistlusvahendite komplektist ootamatult kadunud. Peale rahmeldamist pakkusime eenalannade valmistatud imelisi muffineid – marjadega, suhkrusüdametega ja ka soolaseid muffineid. Võistluste juurde kuulus ka autasustamine. Kuna tähtis on osavõtt, siis kõik said kingid valida auhinnalaualt, loomulikult esimesena võitjad!

Jätkasime lilleseade valmistamisega. Sirje korjas kodust kokku savikruusid jm potid, kuhu sisse lõikasime märja oaasise. Küll oli palju lapsi meie ümber! Üllatavalt suur huvi oli ka poistel. Kasutasime metsast ja aiast toodud rohelist ning mõned lilleõied õnnestus Üllel osta koolivenna lillepoest Haldjalill (Põltsamaal). Motomehi oodates läks lahti omaalgatuslik tants kooli ees platsil. Ühissõit ja motikate uudistame läks kõikidele korda. Koduteel oli endal ka südames hea tunne, paljud lapsedki nägupidi tuttavad. Meile kingiti Kammeri kooli šokolaadid ja palju, palju kallistusi!

Teksti kirjutas Ülle Saksaniit

EENA naised osalevad Islandil BPW Euroopa naiste konverentsil.

“Tervitame teid Islandilt” saatis täna hommikul EENA naistele reipa tervituse EENA president Ester Eomois. President andis teada, et BPW Euroopa konverents Islandil on alanud ja ees on ootamas kaks tegusat konverentsipäeva.

Lisaks ütles Ester, et EENA esitas BPW Euroopa presidentide koosolekule oma aasta projektina EENA roheprojekti “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM”.

Eesti sai suurima delegatsiooni auhinna

“Saime ka tunnustuse, et oleme toonud Islandile Eesti organisatsiooni suurust arvestades suurima delegatsiooni!” jagas Ester EENA-le jagatud tunnustussõnu.

Värskeid konverentsi ja Islandi muljeid jagas meile ka EENA Tallinna Klubi president Siiri Tiivits-Puttonen.

“Olin eile töögrupi juhi ja delegaadina presidentide koosolekul ja meie EENA naine – Euroopa koordinaator Anu Viks on oma rollis tõeliselt hea diplomaat” kiidab Siiri Anu tööd. Anu sai BPW Euroopa koordinaatorina kiidusõnu Euroopa tegevuste väga heal tasemel koordineerimise ja juhtimise eest 💛

Vastu võeti kaks resolutsiooni

Vastu võeti kaks resolutsiooni: 1) finantside läbipaistvus BPW Euroopa organisatsiooni ja BPW Internationali vahel ning 1) töögruppide juhtidele kehtib 2+2 aastat ametiaeg. See on hea uudis, sest EENA Tallinna klubi president saab EENA rohesõnumit Euroopas jagada veel kaks järgmist aastat.

Kes on meie uued sõprusklubid?

Islandil on kohal ka BPW International regioonide esindajad ja seega on EENA-l suurepärane võimalus leida meile sõprusklubisid, kellele külla minna.

“Maltal on juba EENA Ettevõtlusklubiga programm testitud ja nemad ootaksid EENA naisi külla juba septembris. Teeme ära?!” märkis Siiri ära ühe tõenäolise võimaluse juba sellel aastal.

Leaders Summit toimus 27.mail

27.mail toimus konverentsi raames Leaders Summit, kus arutleti muu hulgas, kuidas uusi liikmeid leida ja riikide liikmeskondi laiendada, kuidas finantse läbipaistvalt juhtida jpm.

Uued võimalused suhtlemiseks ja digiarenguteks

EENA Tallinna klubi president Siiri Tiivits-Puttonen osales töörühmas, kelle teemaks oli uute võimaluste otsimine, kuidas riikide organisatsioone omavahel senisest aktiivsemalt suhtlema panna. Siiri osales ka töörühmas, kus EENA saab edaspidi kaasa rääkida BPW digikeskkonna arengus. Tegu on portaaliga, kus on meil kõigil võimalik end üles seada. Saame sellest rohkem info peale konverentsi, kui EENA delegatsioon taas kodus tagasi on.

EENA naiste rohe-töötuba

Siiri ütleb lõpetuseks: “Palun meile täna pöialt hoida! Koos Erika Pihliga ning  Riina ja Kadrini toetusel, viime täna konverentsil osalejatele läbi töötoa teemal “Green and sustainable world – what can I do”.

BPW Iceland võõrustab 27.–29. mail 2022 Reykjavíkis toimuvat 17. Euroopa konverentsil. Konverentsi teema on “Võrdsus”. Konverents toob kokku BPW liikmed üle Euroopa iga kolme aasta tagant. Osalejatele pakutakse rikkalikku programmi koos ürituste ja töötubadega. Vaata lisainfot ja kajastusi konverentsi kodulehelt https://bpwiceland2022.is/

Uute uudisteni Islandilt!

Artikli koostas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht

28.05.2022 Tallinn

Ettevõtlusklubi tutvus ettevõtlike naistega päikeselisel Maltal

Kui 11. mai hilisõhtul Maltal maandusime, võttis meid vastu soe suveöö. Paarikümneminutilise taksosõidu järel jõudsime Zabbari nimelisse linnakesse oma peatuspaika Lemon Tree Villa, mille perenaine on eestlanna Birgit Oidram.

Järgmisel päeval ootas meid ees tempokas ja põnev kava. Ennelõunal külastasime plastitootmisettevõtte Idroplast tegevjuhti ja ühte omanikest Doreen Cutrona‘t, kes impordib oma kaupu ka väljapoole Maltat. Seejärel saime tuttavaks kohaliku start-up inkubaatoriga FirstBridge. Malta ettevõtjad imetlevad Eestit, kuna meil on juba 11 ükssarvikut, Maltal pole veel mitte ühtegi. Pärastlõunal suundusime  The Chamber of Malta vastuvõtule, kus meid tervitasid kaubanduskoja president Marisa Xuereb ja Malta BPW president Mariella Camilleri. Ettevõtlusklubi ja EENA tegemisi tutvustas üks meie klubi staažikamaid liikmeid Ester Eomois. Seejärel saime kokkutulnud Malta ettevõtjatega lähemalt tuttavaks, jõime kohvi ja ajasime omavahel juttu. Õhtu lõpetas külaskäik inspireeriva naise Krystle Penza loodud ehetepoodi MVintage, misjärel suundusime juba restorani kohalikku hõrgutist – hautatud jänesepraadi – sööma.

Uus hommik tervitas meid taas sooja päikesepaistega. Päev möödus kui linnutiivul vaatamisväärsusi avastades, giidiks 22 aastat Maltal elanud eestlanna Ingrid Eomois, jäätist süües ja imeilusat kohalikku käsitööd osteldes. Malta on kuulus nii hõbeehete kui klaasikunsti poolest. Ehkki kvaliteet on meistrite oma, olid hinnad meie jaoks sõbralikud ja iga soovija sai kauni kingituse – või mitme – jagu rikkamaks. Jalutasime Malta esimeses pealinnas Mdinas, ronisime katakombides, mida kasutati kunagi ammusel ajal matmispaikadena, ning külastasime maailmakuulsaid Malta templeid, mis on ehitatud umbes 3600 aastat e Kr ja mille loojad kadusid saarelt mõni aeg hiljem jäljetult. Soovijad tegid paadisõidu kaunites sinistes grottides (koobastes) ning õhtu lõppes Meridiana veiniistanduses kohalikke kvaliteetveine degusteerides. Saime vabas õhkkonnas lähemalt tuttavaks ka BPW Malta klubi naistega.

Reisi eelviimane päev oli puhkuse ja päikese nautimise päralt. Viimased suveniiriostud tehtud, sõitsime kalurikülast Marsaxlokk väikese paadiga kaljusele plaažile mõned kilomeetrid eemal. Vapramad meist võtsid selle teekonna ette aga maad mööda matkates. Karastav suplus erksinises Vahemeres tehtud, asutasime end aegsasti koduteele, et nautida kohaliku meisterkoka Karl Mallia käe all valminud pidulikku õhtusööki, pidutseda basseini veerel ja vaadata Eurovisiooni finaali.

Pärast paari tundi und leidsid pühapäevahommikused esimesed päikesekiired meid Malta lennujaamast, et suunduda tagasi kodusesse põhjamaa kevadesse.

Tekst: Eva Ladva

Fotod: The Malta Chamber, Ester Eomois, Lee Murrand, Karin Madisson, Annely Aer ja Eva Ladva

Konverentsil inspireerisid osalejaid tuntud roheliselt tegutsevad teadlased ja ettevõtjad:

Tulevikuühiskonna ja rohelisest ettevõtluskeskkonna teemadel arutasid Single Earth asutaja Merit Valdsalu ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukas ning rohevaldkonnas alustamiseks sobivaid äriideid aitasid otsida ökoloog Mihkel Kangur, merebioloog Jonne Kotta ja bioloog ning looduskaitseteadlane Aveliina Helm. Oma eduloo ja õppetunnid laotas kuulajate ette RingKarbi tegevjuht Katarina Papp, moe ja tarbija teadlikkuse teemal said sõna näitleja ja moeettevõtja Karin Rask,  Villapai omanikud Kadri Viirand ja Iti Aavik ning Kadrian Jaagund Lindströmist. 

Tähelepanu, tähelepanu! Palume teil kõigil anda oma hääl!

EENA programm “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” on nomineeritud Keskkonnakäpale.

Keskkonnakäpa konkurss on keskkonnasõbraliku haridustegevuse tunnustus. Selle tunnustusega soovitakse tõsta esile kõiki, kes on jätnud oma positiivse jälje mõne keskkonnateadliku algatusega või panustanud keskkonnasõbraliku haridustegevuse edendamisse.

Palume Teid kõiki hääletada meie programmi poolt kuni 31. mai alloleval lingil.
https://keskkonnatunnustused.ee/et/keskkonnakapp/lasteaed/796

Oma hääle andmiseks tuleb lehele sisse logida!

ROHELISELT ON VÕIMALIK!

Programmi eesmärk oli luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Programmi läbinud osalejad said oskused ja teadmised roheettevõtlusest, kuidas muuta teenused ja tooted roheliseks ning luua uusi roheettevõtteid. Unistame, et meie võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.

Programmi raames viisime praktilise kogemuse andmiseks läbi roheettevõtluse seminarid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Igakuistel veebiseminaridel kasvatame osalejate teadlikkust roheteemadest, et olla valdkonna eestkõnelejad oma kodukohtades ja Eestis laiemalt. Naisettevõtjaid juhendavad mentorid, kes julgustavad naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel. Lisaks toimusid roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning Maa päeval, 22. aprillil 2022 jagasid naised üle maailma Eesti naiste eestvedamisel lubadusi Maaemale. 23.aprillil viisime läbi ettevõtluskonverentsi “Roheliselt on võimalik”.

Meie sotsiaalmeediavõrgustiku ja uudiskirja vahendusel jagame infot üle 3000 naisega igapäevaselt. Perioodi jooksul viisime ellu ka pea 20 veebiseminari oma valdkonna parimate spetsialistidega, mis on EENA Youtube kanalis nähtavad kõikidele soovijatele. Lisaks valmis memorandum riigi lauale ning alustavale ettevõtjale loodud Rohejuhend.

Lisinfo https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/ .

Konverentsipäeva juhtis Ester Eomois, EENA President, Programmi “Roheliselt on võimalik” partnersuhete juht.

Konverentsi avasõnad ja avaettekande tegi Aveliina Helm, PhD, ökoloog ja looduskaitseteadlane.

Esiplaanil EENA Pärnu klubi naised ja putukahuvilised: Gerlika, Katrin, Külli, Evelin ja Riina. Tagumsies lauas: Erika, Külli kaaslasega, saabumata on veel Eda, Maie ja Ülo. Pilti teeb Eveli.

EENA Tallinna klubi külaskäik EENA Pärnu klubile 6-7 mail.

Kohtumine algas Pärnu Endla teatri kohvikus, kus loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes rääkis  putukate maailmast, samuti oli kohal etenduse “Noor jää” (autor Nikolai Baturin) lavastaja Kaili Viidas.

„Noor jää“ on psühholoogiline sisevaatlus ühe väikese kogukonna elust ja tegemistest. Loo sündmustik kulgeb maalilises maamõisas, mesitarude vahel. Valdholmid on mesinikud. Amet on liikunud põlvest põlve, aegade hämarusest, kuni hetkeni, mil kaua kestnud harmooniasse tekivad mõrad. Mehe ja tema võõrastütre vastastikune kiindumus areneb millekski enamaks: kireks, armastuseks, lammutades hingetu loodusjõuna enese ümber kõik, mis näis vankumatu ja igavene.
Autori sõnade järgi on armastusest olulisem veelgi inimmoraal, ilma milleta ei saa armastus mitte kuidagi kuuluda inimtunnete valda, vaid on animaalne. Ilma moraalita olemine on ego-eksistents – mitteelu. Lähtudes vaid tundeloogikast, kaotavad mõisted moraal, eetika ja usaldus oma tähenduse: südameteleastuja leiab oma õnne tipult tühja koha.

Oli väga huvitav ja hea sissejuhatus etendusele, saime teada palju mesilaste elust, et nende käitumist paremini mõista ja lavastaja seletas lahti kujundeid, mida ta etenduses kasutas. Väga kaasa haarav ja mõtlemapanev etendus, mis jäi mõtetesse veel pikaks ajaks. Päeva lõpetasime Pärnu Jahtklubis ühise õhtusöögi ja teatrimuljete vahetamisega.

Laupäeva hommikul olime kõik siis TRE raadios, kus särav ja energiline Katrin tutvustas raadio maailma. Edasi läksime Pernova Loodusmajja, kus giid tegi meile põhjaliku ringkäigu majas tutvustades erinevaid töötubasid ja ekspositsioone. Loodusmaja püsinäitus tutvustab nii Eestimaa kui maailma looduse elurikkust. Keskuse esimene korrus on pühendatud Pärnumaa loodusele: siit leiab linnu- ja loomatopiseid, linnumunade, pesade, sammalde ja samblike näidiseid, võib uurida loomajälgi, kuulata loodushääli helide koopas ja vaadata videosid Eesti metsloomadest filmipesas. Eksootiliste külalistena ujuvad basseinis kuld- ja koikalad. Lapsed saavad mängida interaktiivses liivakastis ning oma teadmised proovile panna majamängus.

Teisel korrusel saab metsatoas lähemalt tutvuda Eesti puudega. Lopsakas talveaias on mõnus nautida troopika- ja kõrbekliimat ning akvaariumid pakuvad võimalust jälgida nii Eesti kui troopikast pärit kalade elu. Elevust tekitasid kaunid liblikad, kes küll olid nats unised, kuna ilm oli pilvine ja päike ei säranud.

Lõpuks vaatasime kerakinos filmi avastusretk korallidele.

Pernova Loodusmaja kerakino-planetaariumi mugavas toolis istudes saime 360⁰ ekraanivaate abil sukelduda veealuses korallide maailma.  Kuppelekraanil näitab filme kaasaegne Digistar laserprojektsiooni- ja helisüsteem, videoprojektsioon kuvatakse saali poolkerakujulisele laele ning vaataja saab realistliku filmi sees asumise tunde.

Külaskäigu lõpetasime väikese kohvi- ja suupistepausiga Redwell Eesti salongis, kus perenaine, Külli, tutvustas einestamise kõrvale ka lühidalt infrapuna kütte suurepäraseid võimalusi. Juttu oleks jätkunud hommikuni aga nagu ettevõtlikel naistel ikka, siis uued tegevused ja kohtumised juba ootasid ja jätsime selleks korraks hüvasti.

Oli väga hariv ja südantsoojendav kahe klubi kohtumine – tihe programm koos suurepäraste inimestega!

Suured tänud Tallinna ja Pärnu klubile.

Tekst: Külli Veebel, Külli Kodasmaa

Loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes räägib sellest, millised on putukate maailmas (mh mesilaste näitel, kes on ka lavastuses “Noor jää” teema keskmes) nö reeglid, kuidas kogukonda/perekonda kuulumist väljendatakse, mis põhjusel sealt välja arvatakse ja üldse, kuidas lülijalgsete maailmas tunnete väljendamine käib.

Selle hooaja viimane veebiseminar „Kas jätkusuutlik turism on võimalik?” toimus 19.mail. Teemat käsitles Triin Talk, kes on  EKA teadur ja doktorant ning uurimustöö „Tallinna vanalinna jätkusuutlik hooldamine ja eksponeerimine” peamine läbiviija.

Veebiseminari jälgijatele sai selgeks, mis vahe on väliskülastajal ja turistil. Väliskülastaja erinevalt turistist sihtkohas ei ööbi, olles seega jätkusuutlikuse vaatest suurema süsinikjalajäljega.

Turismi jätkusuutlikkust vaadeldakse kahest aspektist: sihtkoha vaatest ning planeedi vaatest üldisemalt.

Teatud sihtkohtades tunnevad kohalikud, et neile muutub turism koormavaks ning tehakse uuringuid ja arvutusi, milline oleks optimaalne turistide arv sihtkohas. See, kuidas seda arvestada, sõltub ka turistide käitumisest (nt. Maasturite safari vs jalgrattamatkad). Jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline ka see, kuidas turism mõjutab kogukonda ja sealset pärandilt. Turisti panus võib olla nii negatiivne kui positiivne (nt. Pompeist kaasa võetud kivim vs annetus kohalikule kirikule renoveerimistöödeks). Samuti on oluline, kas turism toob sihtkohas kasu ja väärtust kõigile või vaid kitsalt ühele või paarile ettevõttele.

Planeedi seisukohast on oluline süsiniku jalajälg ja võimalik reostuse tekitamine. Turismi süsiniku jalajäljest moodustab ligi 1/2 transport. Mida rohkem me oleme nõus maksma jätkusuutlike (transpordi)vahendite eest, seda jätkusuutlikkumalt saame me reisida. Uuringutest selgub, et reisidel kõige populaarsemaks tegevuseks on jalutamine uues keskkonnas, eesmärgiga kogeda ja näha midagi uut ja põnevat ning tegelikult ei ole oluline, kui kaugel me oma kodust oleme. Argipäevast puhkuseni jõudmine võimalikult väikese süsinikjalajäljega on võimalik, tehes seda lähipiirkonnas. Me vajame seda uues keskkonnas olemmise tunnet. Siitkohalt tuli ettepanek ettevõtjatele: võibolla tasuks pakkuda rohkem reise, mis ei viiks inimesi mitte kaugele sihtkohta, vaid hoopis kohalikesse hoonetesse või objektidesse sisse (nt ekskursioon Linnahalli hoonesse). Samuti võiksid olla süsinikneutraalsed reisid ka kaugematesse sihtkohtadesse (rong vs lennuk). Pakkumisi on hetkel vähe. Väärtust sellistele reisidele võiks lisada huvitav giid.

Statistika näitab, et reisid jäävad järjest lühemaks. Samas soovitavad sotsioloogid puhkamiseks valida pikem periood, isegi 3 nädalat. Jätkusuutlikkuse sesiukohalt oleks ka mõistlik viibida sihtkohas pikemalt ning vältida rohkeid reise erinevatesse piirkondadesse. Kahjuks paralleelselt keskkonna teadlikkusega tõuseb ka tarbimine. Keskklass kasvab ning reisimisel valitakse mugav ja võimalikult odav pakkumine. Tarbimise tõus vähendab ka tehnoloogia arengust tuleneva edu CO2 emissiooni vähendamisel. Seega muutus jätkusuutliku turismi ja elustiili poole saab tulla ainult meie väärtuste muutusest.

Kokkuvõtte kirjutas: Merle Koop

Ettevõtluskonverents “Roheliselt on võimalik”

Laupäeval, 23. aprillil toimus päikeselisel Laulasmaal, LaSpa konverentsikeskuses jätkusuutliku ja rohelise ettevõtluse teemasid käsitlev  ettevõtluskonverents, mis on osa aastasest programmist „Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm“.

Konverentsi avas päeva juht, EENA president Ester Eomoisi, kes juhatas sisse esimese esineja, Aveliina Helmi, tuntud ökoloogi ja loodusteadlase. Aveliina esitlusest jäid kõlama huvitavad mõisted nagu näiteks sõõrikumajandus. Samuti rääkis ta rohepöörde vajadusest uutes ärimudelites, nutikatest energialahendustest ning elurikkuse toomisest linnaruumi ja maastikule. Siinkohal lisan veebilehe, kust saab tellida looduslike niidutaimede seemnesegusid. www.nordicbotanical.eu

Konverentsi osalejaid oli tulnud tervitama kogukondliku algatuse Roheline vald eestvedaja Kairi Niinepuu-Mark, kes rääkis, kuidas on Lääne-Harju vallast saanud roheline omavalitsus ja milliseid tegevusi on tehtud seni ja mis edaspidi plaanis. Roheline vald on imeline näide sellest, kuidas kogukond töötab jätkusuutlikuma elukeskkonna heaks ja võiks olla eeskujuks teistele valdadele. Neilt saab õppida, kuidas vähendada tarbimist, taaskasutada, teha koostööd suurte poekettidega nagu näiteks Selver jne. Kiidusõnad toiduringluskapi kasutuselevõtu eest! Sellise kapi olemasolu võiks olla igas kogukonnas norm. Lääne-Harju vald on rõõmuga valmis jagama kogemusi ja nõuandeid toiduringluskapi käivitamiseks teisteski omavalitsustes.

Järgmisena toimus paneelarutelu teemal „Tulevikuühiskond täna: roheline ettevõtluskeskkond, kuhu liigume“. Paneeli juhtis Madelaine Tults (FutuHUB looja ja teenusedisainer). Sõna said veel Merit Valdsalu (Single Earth asutaja), EENA liige Eva Truuverk (Rohetiigri asutaja), Katri Kerem (turundus- ja tarbimiskäitumise ekspert) ja Ave Schank-Lukas (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik). Paneelilt jäi kõlama noorte seas tehtud uuringu tulemusena see, et noored on väga teadlikud keskkonnaprobleemidest, tunnevad süüd ning vastutust tuleviku ees. Kurbusega peab tõdema, et prügipimedus pole kuhugi kadunud ja üks võimalus tarbimise vähendamiseks seisneb praeguse majandusloogika muutmises ja majanduse moderniseerimises. Väikesed muutused tuleks mõelda suuremaks ja julgelt välja öelda. Loodusressursse tuleks võimalikult optimaalselt kasutada, ärimudeleis rohelised teemad läbi mõelda ning mõista, et ka väiksete sammude tegemine, nagu näiteks harjumuste ümberkujundamine, võib viia pikas perspektiivis suurte muutusteni.

Peale väikest kohvipausi jätkus teine paneelarutelu „Ettevõtluse alustamine rohevaldkonnas: kus ja kuidas leida äriidee?“ Paneeli juhtis Grete Arro (Tallinna Ülikooli haridus- ja keskkonnapsühholoog). Paneelis osalesid  EENA liige ja konverentsi üks korraldaja Erika Pihl (Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator), Jonne Kotta (merebioloog), Mihkel Kangur (ökoloog), Aveliina Helm (bioloog ja looduskaitseteadlane) ning Mai-Liis Kivistik (MaiWistik looja). Selle paneelil jäid kõlama mõte, et me kõik istume tuleviku varemetel. Looduseadusi muuta ei saa, aga inimene saab muuta ennast. Teadus suudab kaardistada probleemi ja koostöö teadlaste ning ettevõtete vahel viib selleni, et tekivad lahendused. Jätkusuutlikkuse poole tuleks püüelda globaalselt ja tähtis on luua positiivne eeskuju looduse armastamise ja kaitsmine suhtes.

Peale vapustavalt maitsvat ja mitmekesist Angelica Udekülli valmistatut lõunat, jätkas teemakohaselt Ringkarbi looja Katariina Papp oma ettekandega. Katariina leiab, et ainuke lahendus prügiprobleemile, on lõpetada prügi tekitamine üleüldiselt. Ühekordne tops ei peaks olema staatuse näitamiseks. Ringkarbil on 200 korda korduvkasutatavad karbid ja kausid. 10eurone karp võiks muuta tarbimisharjumust, on väärtuslik ja kvaliteetne ning kuulub üle-Euroopalisse võrgustikku, mis tähendab, et Eestist soetatud ringkarpi saab samadel tingimustel kasutada ka mujal Euroopas.

Soome ettevõtja Jetta Liukkonen rääkis oma ettevõtjaks saamise loo. Nagu tihti juhtub, tekivad geniaalsed ideed just iseenda vajadustest lähtuvalt. Pidevalt oma laste riideid parandades tekkis tal mõte luua lihtsalt ja kiirelt kasutatav riiete parandamise “plaaster”, mis on vastupidav, valmistatud taaskasutatud materjalist ja mida saab peale panna triikrauaga kuumutamata, lihtsalt kleepides. Nii sündiski kahe sõbranna koostööna Vaatelastaari FabPatch. Riideid lihtsa vaevaga parandades saab vähendada uute riiete ostmist ja vähendada pereemade vaeva augukeste ja rebendite lappimisel muidu veel korralikel riietel. Põgus veebiülekanne andis toreda ülevaate Soome naisettevõtjate ideedest ja jätkusuutlikkusse panustamisest.

Kolmandas paneeliaruelus, „Mood ja tarbijateadlikkus: kuidas luua moe ja elustiili valdkonnas oma roheline ettevõte?“, osalesid Iti Aavik (Villapai kaasomanik), Karin Rask (näitleja ja moeettevõtja), Kadrian Jaagund (Lindström Eesti tegevdirektor), Kadri Viirand (kandmisnõustaja ja Villapai kaasomanik) ning Jette Heinlo (Eerin looja ja tekstiilidisainer). Kas teadsid, et Lindströmil on 11 miljonit tööriiet, mis ringlevad igapäevaselt töökohtade, pesumaja ja riideparanduse rattas? Või seda, et Karin Rask on disaininud riideid juba 12 aastat ja sai oma ettevõtte jaoks idee Uuskasutuskeskuses vabatahtlikuks abiliseks käies? Kõigil naistel oli jagada huvitav edulugu sellest, kuidas nad on jõudnud arusaamani, et taaskasutada või luua taaskasutatavatest materjalidest rõivaid, on tänapäevase kiirmoe hulluse taustal ainuõige suund.

Peale viimast kohvipausi said sõna edutiimide esindajad, kes jagasid oma kogemuslugusid. Miina Pruuli (Pruuli Plant Projects OÜ), Angela Korela (Kriba.ee), Merle Einola (MTÜ Roheliselt Värske Elu) ja Siret Kapak rääkisid oma edutiimi teekonnast kuni konverentsini. Oli värskendav näha, kuidas naised lähevad ja teevad oma unistusi teoks, olles samal ajal üksteisele innustajaks ja toeks.

Peale pikka ja sisukat päeva uute ideede ja uute terminite seltsis, oli aeg tänada korraldajaid ja eestvedajaid: Ester Eomoisi, Siiri Tiivits-Puttoneni ja kogu rohetiimi, Coca-Cola Fondi, EBS`i, Startup Estonia`t, Ekspress Meediat, JA Eestit ning loomulikult kõiki esinejaid ja osalejaid. Veendusime järjekordselt, et tasub olla esirea naine ja koduseks ülesandeks said kõik konverentsi osalejad nö kodustada enda jaoks üks teadlane.

Tekst: Kati Lõhmus

Fotod: Mitro Puttonen

Imekaunil ja päikesepaistelisel aprillikuu reedel, 22.aprillil, tähistati üle maailma Maa päeva, nii ka Eestis. Üritus toimus sel korral Laulasmaal Arvo Pärdi Keskuses Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni juhtimisel.

Maa päeva tähistatakse igal aastal üks kuu peale kevadist pööripäeva. Tava pärineb 1970. aastast, mil Ameerika Ühendriikides avaldati laialdaselt meelt keskkonna saastamise vastu. Maa päevaga tähistatakse kaasaegse keskkonnateadlikkuse sündi ning sihilikku hoolt planeedi heaolu eest.

Maa päeval osalejatele saatis oma tervituse ka BPW Euroopa Regiooni koordinaator, Anu Viks. Kuula tervitust SIIT

Jalutuskäik läbi männimetsa A. Pärdi Keskusesse  häälestas osalejad loodusega samale lainele ja täitis hinge rõõmuga, et saame nautida sellist ilu ja looduse tärkamist oma kodumaal.

Maa päeva tähistamise programm algas jutuvestja, Piret Pääri mõtisklusega. Oma malbel ja köitval viisil tõi Piret meieni loo küsimusest, kes rändas ühe inimese juurest teise juurde ja küsis “Milleks sa elad?”. Tuleb välja, et sellele polegi nii lihtne vastata. Usun, et kõik kuulajad mõtlesid kaasa oma peas ja püüdsid vastust leida sellele küsimusele analüüsides oma elu.

Suur ja tähtis osa Maa päeva tähistamisest on lubaduste andmine järgmiseks aastaks. EENA ja BPW rahvusvaheline organisatsioon kutsusid terve aprilli jooksul inimesi andma lubadusi maaemale. Lubadusi koguti kokku erinevatest riikidest nii pildi, sõnumi kui video teel. Maa päeval vaatasime kokkuvõtet juba saabunud lubadustest ja paljud naised andsid oma lubaduse ürituse ajal otse lava peal. Teiste hulgas ka vahvad Rannamõisa lasteaia õpetajad. Teistest riikidest jagasid oma lubadusi video vahendusel Suurbritannia, Brasiilia, Hispaania, Itaalia, Nepaali, Türgi, Soome, Austria, Küprose, Islandi naised

Muusikalist vahepala pakkusid Marii ja Mare Väljataga, Helin-Mari Arder ning naiskoor. Ühiselt lauldi ka eelmise aasta maa päevaks valminud laulu “Ma olen Maa”, viis ja sõnad: Birgid Täht, Marii Väljataga, seade ja produktsioon: Marii Väljataga.

Lisaks suurepärasele muusikale oli Maa päeva programmis ka tantsuetendus “Liikudes teadlikkusse” (Moving into Awareness). Tants ühendusest maa ja iseendaga – Taiwani tantsija Hsuan-Hsiu Hung. Peale tantsu kutsus esineja üles ka pealtvaatajaid püsti tõusma ja oma kehaga teadlikult liikuma ja tunnetama ühtekuuluvust maaga. See oli väga mõnus hetke end sirutada ja muusikarütmis liigutada peale üsna pikka istumist. 

Kauneid katkendeid raamatutest Veera Saare “Ukuaru” ja Valdur Mikita “Forestonia”  esitasid Kadrin Kahu eesti keeles ja Marii Väljataga inglise keeles.

Maa päeva programm lõppes ühise filmi vaatamisega Arvo Pärdist. Väga inspireeriv film, kus helilooja erinevate raskuste ja takistuste kiuste liigub oma unistuste poole, on sunnitud pikalt elama Eestist eemal aga lõpuks saab naasta kodumaale ja tema eriline muusika leiab rahvusvahelist tunnustust. Ei saa märkimata jätta, et nagu tavaliselt, siis on geniaalse mehe kõrval alati toetav naine, kes ei kaota usku oma mehesse ja hoiab raskuste kiuste perekonda koos ja toimimas.

Paljud Maa päeval osalenud naised võtsid osa ka järgmisel päeval LaSpa konverentsikeskuses toimunud ettevõtluskonverentsist “Roheliselt on võimalik”.

Tekst: Külli Kodasmaa

Pärnu klubi kohtumine Forwardspace’i koostöötamiskeskuses

Kui paljude inimesega tunned, et saad olla täiesti aus ja jagada, mis tegelikult sinu elus toimub?

Kui tihti võtad aega, et analüüsida, mis sinu elus just praegu toimub? Millal sa viimati mõtlesid selle peale, kuidas hinnata oma heaolu või millest täpsemalt sinu heaolu koosneb? Mis on sinu elus hästi, mis vajab rohkem tähelepanu, mis on täiesti ära ununenud? Kuidas sa saad ennast ette valmistada tormilisteks aegadeks, et oskaksid olla rohkem nagu merevetikas, kes erinevates ilmastikutingimustes vees liugleb, kuid ei murdu?

Üks põnev tegevus, mis võib aidata saada selgust oma tegelikust heaoluseisundist, on osaleda juhendatud kriitilises eneseanalüüsi seminaril. Kriitiline kõige lahkemas, toetavamas ja armastavas mõttes! Just sellist avatud tegevust – mille olen nimetanud heaolu rattaks –  tutvustasin 9. märtsil toimunud kandidaatliikme üritusel EENA Pärnu klubi naistele. 

Kui nüüd päris aus olla, ei olnud ma päris kindel, kuidas ennast tutvustavat üritust läbi viia. Mida võiks Pärnu naised vajada, just sellel õhtul? Mul olid mõttes erinevad praktilised harjutused, mida olen edukalt läbi viinud eri kollektiividega, aga tahtsin eelnevalt seltskonda tunnetada. Tundsin, et tahtsin tunnetada energiat, mis sellel õhtul kokku tuli ja mitte “suruda peale” mis mina arvasin, et oleks kasulik. Ja see energia oli mitmekesine – oli väsimust, ärevust, hoolivust, energilisust, üle töötamist, aga ka rõõmu, kurbust, ebakindlust, pisaraid, lootust ja äratundmist. Ruum oli avatud, armastav ja uudishimulik. 

Selline energia suunas mind esmalt rääkima endast – ausalt ja südamest. Nii valudest, rõõmusest, kui edukast karjäärist ja põnevast elus Londonis. Pikaajalisest stressist, läbipõlemisest, depressionist, suitsiidist minu peres, mis murdis mu südame ja nüüd, olles peale 16 aastat Inglismaal elamist Eestis tagasi, rohkem päevakorrale on ilmunud. Rääkisin hirmudest, rahast, valehäbist ja muutustest, mis tihtipeale panevad mõtlema, et peidaks pea liiva alla….aga samas jälle on liiga põnevad ja kutsuvad taas pinnale piiluma.  

Seejärel tegime koos heaolu ratta harjutust, mis andis igaühele võimaluse analüüsida ja hinnata, mis tegelikult toimub nende elus. Kas nende heaolu ratas on seisma jäänud, kas on liikumas edasi, on veeremas tagasi, või midagi vahepealset. Esmalt palusin kõigil osalejatel mõelda ning otsustada “Mis hinde nad annaksid järgmistele kategooriatele oma heaolu rattal: 1. Töö, 2. Tervis ja vitaalsus, 3. Suhted (pere, partner, kolleegid, naabrid, võõrad inimesed), 4. Uni, 5. Vaimne tervis ja vaimne seisund, 6. Sport, 7. Intellektuaalsus, 8. Heategevus, 9. Toitumine, 10. Loovus, 11. Tervis, 12. Raha . Teiseks, palusin neil ette kujutada, mis oleks nende elus võimalik, kui kõige madalam “hinne” paraneks? Kolmandaks, julgustasin otsustama, mis on see üks väike samm, mida EENA naised teevad järgneva nädala jooksul, et oma kõige madalamat “hinnet” veidi ülespoole upitada, parandamaks oma heaolu. 

Just sellises keskkonnas – naiste seas, kes ei mõista hukka, on toetavad, kuulavad, mõtlevad kaasa, soovivad head, on julgustavad ja hindavad üksteist – võib heaolu ratta harjutus anda kõige rohkem selgust, jõudu ennast ja oma otsuseid aktsepteerida ning pakkuda motivatsiooni edasi liikumiseks. Leida lahendusi, mida võib-olla ei osanud ettegi näha. Ei julgenud, ei taibanud ega tihanud varem tunnistada. 

Loomulikult võib selline analüüs olla ka hirmutav, nt kui peab teiste ees tunnistama, et pikaajalise stressi eiramise tõttu langesid depressiooni ning valu, mida oma hinges tundsid, pani tihti mõtlema, et oleks parem, kui mind sind maailmas ei oleks. Tunnistan ausalt, et mina usukusin kord, et oleks parem, kui mind siin ei oleks. Täna aga oskan öelda, et ma lihtasalt ei teanud nendel hetkedel, et see oli kõigest valu. Ja ma soovisin, et lahkuks valu, mitte mina ise. Ma sain valesti aru.

Või öelda kõva häälega välja, et ma ei ole täiuslik, ma võin olla manipuleeriv ja mul on elus perioode, mil vaatan 2-3 päeva järjest Netflixi, vahest ei pese õhtul hambaid, rääkimata silmavärvi eemaldamisest, sest langen väsimusest lihtsalt voodisse. Mõnikord riietega. Et ei vasta sõnumitele ja telefonikõnedele, sest tahan lihtsalt vaikuses olla. Ei taha suhelda, ei jõua kuulata. Tahan lihtsalt olla. Lamada põrandal ja kuulata muusikat.

Ma olen väga tänulik, et igaüks avas ennast just nii palju kui talle sobis. Me rääkisime väsimusest, ületöötamisest, unevaegusest, vaimsest tervisest, enesekriitikast, toitumisest, liikumisest, raskustest teha valikuid enda heaolu hoidmiseks või parandamiseks. Oli naeru, oli pisaraid. Aktiivset arutlust, vaikust ja omaette mõtisklemist. Me märkasime ettekäänded, miks me midagi teha ei saa, nt. ma ei saa, mul ei ole aega. Ettekäändeid, mida me igaüks kasutame, tihti märkamata, et seda teeme.

Ma naeratan, kui ma seda kirjutan, sest see on ok, ja meil on võimalus seda märgata, naeratada endale ja siis öelda endale armastusega: ahaa!, ma langesin praegu ohvri käitumise mustrisse, selle mõttega…aga ma märkasin seda! Yess! Ja nüüd mul on võimalus seda muuta.  Võimalus mõelda: kuidas ma saaksin seda teha? Kuidas ma saaksin kõndida kas või 10 minutit rohkem iga päev, kuidas ma saaksin sirutada ja venitada, kuidas ma saaksin oma toodet veel paremini turundada, kuidas ma saaksin paremini ennast välja puhata…jne.

Huvitav oli jälgida, kuidas väikeste sammude, nt. Ma liigutan ennast rohkem, plaanimine tundus kohati keeruline. Miks? Sest me mõtleme, et selleks, et toimuks progress, peame tegema korraga palju. Ei pea. 1% päevas on progress. 1% nädalas on samuti progress. Tähistame seda. Nt, kui sa soovid hakata käima jooksmas, siis see, et sa oled endale tennised jalga pannud, on juba parem, kui vaid selle peale mõtlemine. Järgmine päev, pane tennised jalga ja tee välisuks lahti. Jälle parem. Kolmas päev, pane tennised jalga, tee välisuks lahti ja astu välja. Miks peab olema saavutus see, kui jooksin täna viis kilomeetrit? Ei pea! Väikesed sammud – paremuse, või halvemuse poole, on need, mis meid lõpuks defineerivad.

Mis sa arvad, kui paljude inimesega saaksid sina olla nii aus – ilma, et tunneksid, et sind mõistetakse hukka või hakatakse kohe lahendusi pakkuma? Näiteks, tooma välja seda, kuidas sul tegelikult on kõik hästi ja sa ei tohiks “kurta”?  Mina sain. Pärnu EENA naistega. Ja nemad minuga. Ja üksteisega. Ja ma olen nendega kohtunud vaid mõned korrad! EENA naised on tulnud minu ellu väga huvitaval ajal. Ajal, kus ma ei ole veel otsustanud, kas jään Eestisse, kas lähen tagasi UKsse või mujale. Ükskõik, millise valiku ma teen, olen tänulik, et sellised imelised inimesed on tulnud minu ellu! 

Aitähh teile. Te olete inspireerivad, sihikindlad ja võimsad naised! 

Lenne Lillepuu 

Alustav ettevõtja. Rahvusvaheline täiskasvanute koolitaja. Organisatsiooni arendamise ja professionaalse arengu konsultant. Vaimse tervise eestvedaja. Mitmekesisuse eestvõitleja. 

https://www.linkedin.com/in/lennelillepuu 

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (BPW Estonia) ja Coca-Cola Fond kutsusid 2021. aasta alguses ellu koostööprojekti, mille eesmärk on suurendada naisettevõtjate arvu, kes on Eestis rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad.

Projekti tulemusel loodi ka „Roheliselt on võimalik“ memorandum, mis on Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni ja mitmete asutuste ja organisatsioonide esindajate ühise mõttetöö tulemus. Rohelise ettevõtluse teema analüüsimisel ja ideede genereerimise disainispurdil 20.oktoobril 2021 osalesid EENA erinevate klubide ettevõtjatest liikmed ja mitmete EENA koostööpartnerite esindajad: Töötukassa, FutuHub, Tartu Ülikool, EBS, Tallinna Ettevõtluskeskus, SA Rohetiiger, EVEA, EAS, Junior Achievement, BPW Europe.

 Programmi eesmärk ja peamised üritused.

Programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ 2021-2022 eesmärk on luua üle-eestiline enam kui 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt.

Programmi raames toimus 23. aprillil 2022 Laulasmaa mändide all LaSpa hotelli konverentsikeskuses rahvusvaheline ettevõtluskonverents „Roheliselt on võimalik”. Konverents tõi osalejateni valdkonnaspetsialistid Eestist ja mujalt.

Sündmuse osalejatega jagati kaasaegse ettevõtja rohejuhendit ja põnevaid kogemuslugusid erinevatest ettevõtlusteekondadest. Vähem tähtis ei olnud ka võimalus luua koosoldud päeva jooksul uusi kontakte ja kasvatada enda ümber roheliselt tegutsevate tulevikuettevõtjate võrgustikku. Konverentsil tutvustati „Roheliselt on võimalik“ memorandumit partneritele ja ettevõtjatele.

Selgi aastal otsustasid Pärnu EENA klubi liikmed ülemaailmse Maa päeva tähistamiseks ühiselt miskit ette võtta. Eelmisel aastal sai istutatud 8 põõsast, mis loodetavasti kasvatavad vilju mitmetel järgnevatel aastatel. Seekord otsustasime minna ühiselt prügi korjama. Kõige keerulisemaks osutus koha valimine, sest ilmselgelt pole võimalik kogu maad ega ka Pärnu linna ühe päevaga puhtaks teha. Kadrini luurejooksuringil selgus, et hädasti oleks meie panust vaja rakendada Pärnu suurepärase Jaansoni raja äärde. Mõeldud, tehtud!

5 pärnakast eenalannat koos oma laste ja koeraga asusid usinasti prügi korjama. See mida kõike leidsime, ei hakka vast üles loetlema, kuid mõned ekstreemsemad leiud tasuks siinkohal siiski ära mainida. Näiteks leidsime ühe imeilusa kroomitud kraani ja ühe kohvri koos paari saabaste ja botastega ning ühe kaablipooli. Samuti ei puudunud leidude hulgast kaasaega tähistavad ühekordsed maskid ja mokatubaka karbid, mis olid hoolimatult loodusesse pillutud. Konid ja kile on vist nii normaalne nähtus looduses, et seda leidus ikka igal sammul.

Ega see aktsioon jäänud märkamata mööduvatele linnakodanikelegi – mõni küll vaatas meid hämminguga, kuid jagus neidki, kes meile selle eest aitäh ütlesid. SunCity esindaja tuli meilt aru pärima, et miks me seda kõike teeme. Meie Pärnu klubi president Katrin, kes igast aktsioonist alati osa võtab, rääkis siis meie klubist ja Maa päevast ning juba pea aasta väldanud ürituste sarjast “Naised ettevõtlusest – roheline ja hooliv maailm”. SunCity esindaja ütles, et enne turismihooaja algust on neil sama aktsioon plaanis ja nad olid väga tänulikud meie panusele.

Kui me kõik ühiselt kasvõi pisikese panuse anname, saame selle maa puhtamaks! Meie klubi üleskutse kõigile lugejatele on: järgmine kord jalutama minnes võta väike prügikott ühes, et enda või mõne hooletu kaaslinnlase olmeprügi ikka selleks ette nähtud prügikonteinerisse jõuaks. Kui me kõik rohkem hoolime, saab maailm kindlasti rohelisemaks.

Maa päeva tähistatakse ülemaailmselt 22.aprillil, Pärnu klubi aktsioon leidis aset 18. aprillil 2022.

Teksti kirjutas: Riina Tomast

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) korraldab laupäeval 23, aprillil Laulasmaal LaSpa hotelli konverentsikeskuses jätkusuutliku ja rohelise ettevõtluse teemasid käsitleva ettevõtluskonverentsi “Roheliselt on võimalik”, mis on osa aastasest programmist „Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm“.

Konverentsilt saab oskusi ja teadmisi roheettevõtlusest ja sellest, kuidas muuta teenused ja tooted rohelisemaks ning luua uusi roheettevõtteid. Kõikidele osalejatele jagatakse praktiline “Ettevõtja rohejuhend”, mille on koostanud programmi rohementorid. Ja loomulikult ei ole vähem oluline ka võimalus konverentsil uusi kontakte luua ja oma suhtlusvõrgustikku laiendada. Rohkem infot ja konverentsi programmi leiad siit: https://www.roheettevotlus.ee/

“Juba pea aasta kestnud programm, samuti konverentsile registreerunute arv on väga selgelt näidanud Eesti naiste suurt huvi rohelisema ettevõtluse vastu,” ütles “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” idee autori ja projektijuht Siiri Puttonen. „Meie eesmärk on tõsta naiste teadlikkust rohelisemast ettevõtlusest, aga anda alustamiseks ja ettevõtete ümberkujundamiseks vajalikud teadmised ja oskused.“ Puttoneni sõnul on programmis osalenute jaoks suureks väärtuseks ka eri Eesti paigus toimetavad edutiimid, kus väikeses ja toetavas seltskonnas liigutakse järjekindlalt uute roheideede elluviimise ja uute rohettevõtete loomise ja arendamise suunas.

Ettevõtluskonverents pakub inspiratsiooni tuntud roheliselt tegutsevatelt teadlastelt ja ettevõtjatelt: Tulevikuühiskonna ja rohelisest ettevõtluskeskkonna teemadel arutavad näiteks Single Earth asutaja Merit Valdsalu ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukas ning rohevaldkonnas alustamiseks sobivaid äriideid aitavad otsida ökoloog Mihkel Kangur, merebioloog Jonne Kotta ja bioloog ning looduskaitseteadlane Aveliina Helm.

Oma eduloo ja õppetunnid laotab teie ette RingKarbi tegevjuht Katarina Papp, moe ja tarbija teadlikkuse teemal saavad sõna näitleja ja moeettevõtja Karin Rask ja Villapai omanikud Kadri Viirand ja Iti Aavik ning Kadrian Jaagund Lindströmist jpt.

Konverentsipäeva juhib Ester Eomois, EENA President ja programmi “Roheliselt on võimalik” partnersuhete juht.

Päev varem ehk 22. aprillil toimub samuti Laulasmaal, Arvo Pärdi Keskuses Maa päeva tähistamine, mis kujutab endast muusikaliste ja sõnaliste etteastetega päeva, mille tähtsündmuseks on keskonnahoidlike lubaduste andmine maaemale. Antud lubadusi järgitakse kuni järgmise Maa päeva toimumiseni. Rohkem infot Maa päeva kohta leiab siit: https://www.roheettevotlus.ee/maapaev

Maa päeva ja ettevõtluskonverentsi “Roheliselt on võimalik” saab otseülekandes jälgida ka Delfi TV vahendusel.

Konverents on osa üle-eestilisest naisettevõtjatele suunatud programmist “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm”. Programmi „Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm“ kohta leiab rohkem infot EENA kodulehelt https://bpw-estonia.ee/eena-esitleb-roheline-ja-hooliv-maailm/. Jälgi meid Naised ettevõtluses ​Facebookis​ ja ​Instagramis. Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Lisainfo:

Siiri Puttonen, “Naised ettevõtluses – Roheline ja hooliv maailm” projekti juht ja idee autor

+372 5189501 või siiri@siromo.ee

EENA Pärnu klubi väljasõit Tartusse, teatrikülastus ja muud vahvad elamused

19. märtsil võtsime suuna Tartu poole. Vahepeatuse tegime Viljandis, kus külastasime suurepärast Kodukohvikut, maitsesime kohapeal valmistatud värskeid saiakesi ja kooke ning nautisime hõrgutavat kohvi. Meile meeldis Kodukohviku väga hubane ja omanäoliselt sisustatud interjöör ning  personaalne ja meeldiv teenindus.

Tartus peatusime vanalinnas paiknevas uues hotellis Soho. Külalislahke hotell oli meid oodanud ja hubases hotellitoas tervitas meid pokaal vahuveini.

Edasi suundusime õhtusöögile kohvikusse GMP Patisserie, mis reklaamib end kui väike Pariis Tartu südalinnas. Kohvikut iseloomustas maitsev prantsusepärane toit ja olustik modernses võtmes.

Peale kehakinnitamist liikusime Vanemuise teatrisse, kus etendus Vana Baskini Teatri lavastus ”Uus peatükk”. “Uus peatükk” on kuulsa USA näitekirjaniku Neil Simoni üks enimmängitav näidend. Etenduse sisu on tugevalt autobiograafiliste sugemetega romantiline komöödia. Pole vahet millises riigis, või mis ajal inimesed elavad. Neil Simoni “Uus peatükk” näitab, et me kõik vajame armastust ja inimlikku lähedust. Ainult nii saame aidata iseennast ja ainult seeläbi muutub meie elu õnnelikumaks.

Järgmisel päeval, 20. märtsil suunasime bussirattad Rõngu poole.
Päikeselise märtsikuu pühapäeva nautimiseks pole paremat viisi, kui tuisata mootorsaaniga üle lumiste põldude. Kuna Pärnu EENA vaprad naised oskavad hinnata uusi ja põnevaid väljakutseid, siis panime end proovile ning saime vahva kogemuse. Mootorsaani puhul on tegemist ühe kõige paremini kiirust võtva sõidukiga, mille kiirusomadused on võrreldavad vaid võimsate mootorrataste omadega. Mootorsaani sõit pakkus meile erakordset adrenaliinielamust.

Rõngus tutvusime ka kohalike ettevõtjatega alustades Rõngu pagari imelisest poest, kohalikust vorstimüüjast ja lõpetades suurärimees Mardiga, kelle ettevõte on olnud paljude Tartumaa kaasaegsete ehitiste sünni juures.

Reisi õnnestumisele andis oma panuse Pärnu EENA klubi liige, Go Takso Pärnu omanik Iti Sipelgas, kes andis meile kasutada toreda bussi. Saime nautida mugavat ja turvalist bussisõitu Külli Kodasmaa juhtimisel.

Oli meeliülendav nädalavahetus, mis jääb meile positiivsete emotsioonidega kauaks meelde.

Osalejad: Külli, Kairit, Riina, Katrin, Siiri, Kadrin, Kristel ja Eveli.

Kirjutas Eveli Semelson

14.aprillil 2022 toimus veebiseminar “Miks me peame rääkima ringsest majandusest ja kuidas sellest mõelda.”  Teema üle arutles Mihkel Kangur, kes on  Rakvere Riigigümnaasiumi õppejuht ja Tallinna Ülikooli vanemteadur ökoloogia ja jätkusuutliku arengu valdkonnas.

Praeguse dekaadi keskmes on rohelise mõtteviisiga seotud muutuste arenguga toime tulemise küsimused ja kuidas mõelda ühiskonna toimimisest kooskõlas loodusega. Suure loodusressursside  tarbimise tulemusena on praegune aineringlus läinud katki ning muutunud on elussüsteemide areng.  Muutunud on pinnakate, veeringlus, biokeemiline kooslus, vesi. Kahanenud on bioloogiline mitmekesisus (nt. metsade ökosüsteemid on kahanenud). Kasvanud on ravimite jäägid keskkonnas, plastireostus, põllumajanduses kasutatavad mürgid, GMO. Viimase sajandiga on drastiliselt kasvanud rahvastiku arv. Kas Maa ökosüsteem suudab hoida inimese toimimist?  Seniste muutuste taga on olnud inimtegevuse tulemus-  uute tehnoloogiate kasutuselevõtt.

Siinkohal tekivad uued küsimused- kas saame välja tulla praegusest kriisist tehnoloogia abil? Milliseid uusi arenguid ja probleeme võivad endaga kaasa tuua uute tehnoloogiate kasutusele võtud? Senine keskkonna ressursside ära kasutamine on pannud vastutuse koorma tulevastele põlvedele.

Senine  mudel on põhinenud tarbimisel ja konkurentsil.  Kasvav trend on teadlik ringmajandus, sh jätkusuutlik tootmine, koostööle orienteeritus.  Suund on mõtlemisel ja mõtestamisel. Üksikisiku tasandil, nt kas mingit uut kingapaari on ikka vaja?

Suuremas pildis keskenduti varasemalt tarneahelas ühele etapile, st toodetud asja lühikesele kasutuseale. Uus suund tarneahelas on jätkusuutlikkus, mitte enam konkreetse ühe ahela  lühikesele kasutusele, vaid komplekssus ja ringlus ehk kuhu ahelasse jõuab toode edasi.  Võtmeküsimus- kust tuleb aine ja toore?  Kuidas toorainet ja toodet efektiivselt kasutada? Milline on   tootmise kompleksne süsteem? Kuidas ruumiliselt planeerida ressursside kasutamist ja kuidas saab ressursside ja jäätmete jagamisel suhestuda naabritega? Muutuv mõtteviis on konkurentsilt koostöö edendamisele, et tagada keskkonnas tasakaal.

Üksikisiku tasandil mõtestamise küsimused- kuidas luua üles iseenda aastane toiduga varustatus? Milline peaks olema elukorralduse muutus?

Kuidas haridus saab keskkonnasäästlikku arengut toetada? Praegune haridussüsteem baseerub eraldi õppeainete käsitlusel, mis piirab terviklikku, kompleksset nägemust.  Haridussüsteemi suund võiks olla  teadmiste konstrueerimise läbi tegevuste ja projektõppe. Märgata kogukonnas aspekte, mida parendada. Õpilastele luua tähenduslik õppeviis, st tegevuste planeerimine ja  tegevuste mõtestamine.

Käimas ökosüsteemide taastamise dekaad. Majandussüsteemid on suunatud ökosüsteemide taastamisele.  Hoiame keskkonda ja loodusressursse!

Me ei pärinud maad oma esivanematelt, me laename seda oma lastelt. (Põlisameerika vanasõna)

Kokkuvõtte kirjutas: Nele Münter-Trušin

EENA Pärnu klubi ajaloorännak

7. märtsi õhtul kogunes Pärnumaa Ettevõtlusinkubaatori ruumides rõõmsameelne naiste seltskond, et üheskoos kuulata ja meenutada EENA klubi tegemisi Pärnus läbi erinevate aastakümnete – 1993-2022.

Pärnu klubi liikmed, Katrin, Eveli, Kadrin ja Külli olid teinud väikese uurimistöö ja paigutanud olulisima info erinevate aastate kohta slaididele. Juttu olid vestma tulnud ja oma EENA kogemusest rääkima endised eenalannad Riina Müürisepp, Rita Kaas ja Pärnu klubi liige Siiri Erala.

EENA Pärnu klubi loodi 1. juunil 1993. aastal Rannahotellis. Asutajaliikmed olid Malle Paalberg, Kristi Väljak, Anni Sibrik, Jane Allika, Anne Jakobson, Ester Preimann, Maie Rebane, Tiiu Saare, Ingrid Lepp. Ilmselt ei ole nimekiri lõplik kuna info vajab veel täpsustamist. EENA Pärnu klubi esimeseks presidendiks sai Anne Jakobson, AS Vanavara juht. Klubi presidendid on ajavahemikul 1993-2010 olnud veel Malle Paalberg, Kristi Väljak, Katrin Mõts, Riina Müürsepp ja Ingrid Lepp. Klubi esimese koosseisu põhilised tegevused olid:

• Õppeseminarid naisettevõtjatele, müügi- ja turunduskoolitused ning tugi ettevõtlusega alustamisel.
• Klubiliikmete ettevõtete ja tegevustega tutvumine.
• EENA klubide külastamine nii Eestis kui teistes riikides.
• Välisreisid – Ungari, Norra, Peterburg, Läti (Riia) jne. 
• Heategevus puudustkannatavate laste ja üksikvanemate toetuseks.
• Aktiivne osavõtt spordiüritustest.
• Oskuste arendamine – maaliõpe, vitraazitöötuba, klaasi graveerimine, lihavõttemunade värvimine.

Pärnu klubi pälvis tiitli Aasta tegu 2004. aastal Ermistu järvel kaladele tehtud õhutusaukude eest.

Peale väikest pausi taasloodi EENA klubi Pärnus 6.septembril 2011. aastal.

Asutajaliikmed: Irina Talviste, Regina Gololob, Eveli Loorents, Margit Eichen, Marika Valter. 28. septembril 2011 anti Pärnu klubile Tallinnas pidulikult üle asutamisleping. 09. oktoobril 2011 toimus esimene koosolek Pärnu Jahtklubis. Külaliseks oli endine Pärnu EENA klubi liige pr Marika Priske.

Aastate jooksul tegutseti väga aktiivselt, toimusid erinevad koolitused, kutsuti külla põnevaid esinejaid (Kaja Kallas, prokurör Kristine Tamm, Kristiina Ojuland jt), jätkati heategevusega ning oldi osaline erinevatel spordiüritustel. Lisaks koolitused – näiteks Pärnu Haigla psühhiaatri dr Raine Pilli loeng teemal “Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel”, veinikoolitus Piccadilly vinoteegis Ivo Luige juhtimisel, aga külastati ka põnevaid asutusi nagu Kohtuekspertiisi instituut ja Justiitsministeerium.

Alates 2010. aastast tähistab EENA rahvusvahelist Võrdse Palga Päeva (Equal Pay Day). 19.aprillil 2012 toimus Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel ja Pärnu klubi toetusel “Palgalõhe infopäev” ka Pärnus. 

Jätkus ka Pärnu klubi heategevuslik tegevus. Näiteks osaleti Augustiunetusel kohvikuga “Mehed ei nuta”, mille müügitulu annetati Pärnu Naiste Varjupaigale ning korraldati Naiste Varjupaiga lastele jõuluetendus Tuisuliiva puhkekeskuses.

13.augustil 2012 loodi Pärnu klubi Facebooki fännileht. EENA Pärnu klubi on aastaid olnud ka aktiivne ettevõtlusnädala raames. Oktoobris 2012 korraldati ettevõtlusnädala puhul koostöös PEAK`iga naisettevõtjate seminari “Loovalt ettevõtlik”.

Külastati ka teiste maakondade aktiivseid ja ettevõtlikke naisi. 2014. hooaja lõpetamisega tekkis Pärnu klubi tegemistesse väike paus.

Pärnu klubi kolmas tulemine:

8. veebruar 2016- ….

Pärnu klubi taasasutajad ja koosseis: Siiri Erala, Tiina Erala, Karin Panksepp, Evelin Laanesaar, Gätlin Roots, Diana Gurimski, Eneli Jõeäär, Kadrin Karner (Kahu). 

Hoogsalt alustati uue koosseisuga palgalõhe kampaaniat, püstitati Mai randa veeohutusstend ja tegeleti vaimse tervisega. Vaimne tervis oli 2016. aastal ka EENA aasta teemaks valitud. 17. augustil 2017 sõitis Pärnu klubi esimest korda kübarapeole. 2017. aastal kevadel valiti Kadrin Karner Pärnu klubi esindaja EENA üle-Eestilisse juhatusse. 2018. aasta oktoobris andis Pärnu klubi mitu hooaega tüürinud president Siiri Erala ameti üle Kadrinile. 

Oleme korraldanud avalikke, Pärnumaa naistele suunatud kohtumisõhtuid põnevate persoonidega nagu näiteks Errit Kuldkepp või Merit Raju.

Oleme aidanud tuua Pärnumaale alustavatele naisettevõtjatele suunatud koolituse “Kõik on võimalik” ja “Kõik on võimalik” 2, mis keskendus juba oma ettevõtte kasvatamisele.

2021. aasta sügisel osalesime taaskord Ettevõtlusnädalal, lisaks sellele korraldasime Pärnus praktilise roheettevõtluse töötoa, mis oli osa EENA projektist Naised ettevõtluses “Roheline ja hooliv maailm”.

Pärnu klubi liikmete arv hakkab kasvama, sest seame 2020. aastal fookuse uute, aktiivsete ja teotahteliste klubikaaslaste leidmisele.

2019. aastal liituvad meiega Gerlika Ree ja Katrin Saare, Inger Lilles-Nestor.

2020. aasta teises pooles liitusid klubiga praegune president Katrin Kuntus, Külli Kodasmaa, Nele Münter-Trušin, Iti Sipelgas. 2021. aastal liitus meiega Riina Tomast ja Tartu klubist tuli Pärnu klubisse üle Mari Aasmäe.

Pärnu klubi 2022. aasta alguses

Katrin Kuntus (president)

Külli Kodasmaa (Pärnu klubi juhatuse liige ja EENA kommunikatsioonitiimi juht)

Nele Münter-Trušin (Pärnu klubi juhatuse liige)

Siiri Erala, Kadrin Kahu, Evelin Laanesaar, Eveli Semelson, Gerlika Ree, Inger Lilles-Nestor, Iti Sipelgas, Liis Kasekänd, Riina Tomast.

Kirjutas: Külli Kodasmaa

PILDID: Vasakul pildil (vasakult) Katrin Kuntus, Rita Kaas, Siiri Erala ja Kadrin Kahu. Parempoolsel pildil (vasakult) Rita Kaas, Riina Müürsepp ja Kadrin Kahu.

Kuidas luua ja edastada rohesõnumeid?

Seekord kogunes arvutiekraani taha veebiseminari kuulama ca 150 teemast huvitatut.  Kommunikatsiooni valdkonna asjatundjad Siiri Tiivits-Puttonen, Eva Truuverk, Helin Vaher ja Kadrin Kahu jagasid oma mõtteid ja kogemust teemal “KUIDAS LUUA JA EDASTADA ROHESÕNUMEID”. Järjekordse EENA korraldatud veebiseminari teema tõstatati üles praktilistes rohetöötubades, mis toimusid Võrus, Pärnus, Tartus, Narvas ja Tallinnas, kus selgus, et paljud soovivad sügavuti uurida, mis on rohesõnum ja -kommunikatsioon, kuidas seda teha ettevõtte sees ja väljapoole. Uuringud näitavad , et tarbijate teadlikkus on tõusuteel ja nad üha rohkem hoolivad sellest,  millele nad oma raha kulutavad ning ettevõtjad on sunnitud mõtlema selle peale, kuivõrd nende teenused ja tooted vastavad teadliku tarbija ootustele ja aitavad kaasa keskkonna säästmisele. Seega räägiti seminaril rohekommunikatsiooni alustest ja mõtestamisest, rohesõnumite loomisest ja edastamisest sh digikanalites. 

Rõhutati, et rohesõnumi loomine algab vastusest kolmele küsimusele: miks? mida? kuidas? Alustav ettevõtja peaks analüüsima oma teenust või tooteid, mis jalajäljega toode on ja mis on selle toote teekond ja alles siis ta räägib erinevates meediakanalites oma toote lugu ja eeliseid. 

Kõik seminari esinejad juhtisid üheselt tähelepanu sellele, et me peame kõik koos lõpetama reostamise ja raiskamise meie planeedil. Paljud ettevõtted juba järgivad neid rohepõhimõtteid, kuid nad ei tea kuidas endast rääkida. Siin on väga tähtis meeles pidada, kes on ettevõte klient ja mis on ettevõte eesmärk, mida tahetakse selle kommunikatsiooniga saavutada. 

Arutlusele tuli ka teema, kuidas jõuda rohesõnumiga erinevate vanus- ja keelerühmadeni. Siin on esmatähtis teada oma sihtgruppe, õppida kliente tundma ja selle järgi siis otsustada, milliseid suhtluskanaleid kasutada. Kas eelistada uudiskirju e-mailile, korraldada aktsioone ja üritusi või hoopis kutsuda raamatukokku?

Hästi selgelt defineeriti veebiseminaril ka rohepesu mõiste, anti soovitusi ja nõuandeid, mida teha, kui oled ära märganud, et sinu ettevõte otsene konkurent tegeleb rohepesuga –  “värvib” ennast roheliseks ja teenib sellega tulu. Kas sildistada ja süüdistada või hoopis selgeks omavahel rääkida  ja näidata positiivset eeskuju? Kahtlemata tekitavad huvi ja rõõmu ka edulood, kus jagatakse nippe kuidas igapäevaelus säästa loodust, vähendada jääkide hulka ja mida teevad selleks oma äri roheliselt ajavad  ettevõtjad (LHV, Ringkarp).

Lisaks kõikidele praktilistele nõuannetele jagati veebiseminaril kasulikke soovitusi tegijatele kultuurivaldkonnast – kuidas kommunikeerida rohepööret, kui ei toodeta konkreetseid tooteid, kuidas muuta oma üritusi roheliseks. Esinejad tõid välja näited rohelistest ettevõtmistest. Kuulajat pandi mõtlema, et miks tasub üldse mõõta rohekommunikatsiooni mõju.  Kui teatakse oma kommunikatsiooni eesmärki, siis mõõdikud aitavad mõista ja mõõta hoiakute muutust. Mõõtmise tööriistad on erinevad: uuringud, digikanalid, sotsiaalmeedia ja päris väärtuslik on see, kui sinust räägitakse laiemalt ja see kõnetab teisi. Nagu  elu on näidanud, siis positiivse sõnumiga on raskem jõuda inimesteni, seega tuleb kõigepealt olla aus ja uskuda sellesse, mida sa teed. 

Sel korral jagasid oma mõtteid ja kogemust ning andsid soovitusi: 

Siiri Tiivits – Puttonen – “Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm” programmi juht ja idee autor, EENA Tallinna klubi president. Tema sõnum avalikkusele: “Kõigest mida sa teed, räägi lugusid ja jaga õppetunde, siis teadlikkus tõuseb!”

Eva Truuverk – EENA aasta naine 2018, EENA liige, “Teeme ära” projekti eestvedaja,  Rohetiigri asutaja ja eestvedaja. Tema sõnum avalikkusele: “Toetame väikeseid muutusi õiges suunas  ja oleme ise eeskujuks!” 

Helin Vaher – kommunikatsioonibüroo Agenda asutaja ja partner ning Rohetiigri kommunikatsioonijuht. Tema sõnum avalikkusele: “Teeme asju hea tujuga, siis nad levivad paremini!” 

Kirjutas: Irina Bahramova

EENA klubi tähistas teatrikuud etendusega “Samad sõnad, teine viis” Draamateatris 24.märtsil 2022.

EENA klubi naised käisid kaaslaste ja sõpradega 24.märtsil vaatamas Draamateatris väga hoogsat ja samas mõtlema panevat etendust “Samad sõnad, teine viis”, autorid Mari-Liis Lill ja Piret Jaaks, lavastaja Mari-Liis Lill. Mängisid Teele Pärn ja Mari-Liis Lill.

Etendusele eelnes kiire ajaloorännak Draamateatri üle 100-aastasesse tegutsemisaega. Palju põnevaid fakte ja toredaid juhtumisi tõi meieni Draamateatri kirjandusala juhataja, Ene Paaver ja ühtlasi juhatas sisse ka õhtuse lavastuse.

Lugu on saanud inspiratsiooni intervjuudest, mis on tehtud naistega, kes aitasid kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele. Autorite sõnul ajendas lugu kirjutama ka tõsiasi, et naised kipuvad oma suurtest tegudest vähem rääkima ja järeltulevad põlved ei pruugi neid vääriliselt mäletada. Samuti seetõttu, et inimesed mäletavad ja meenutavad neid ärevaid päevi väga erinevalt aga kõikides lugudes kordub tõdemus, et kriitilisel hetkel oli üks või teine naine see, kes oskas osapooli lepitada ja aitas kirjutada eelnõu riiklikust iseseisvusest lõpuni.

Lavastuse ette valmistamisel vesteldi selliste suurepäraste naistega:

Marju Lauristin, Liia Hänni, Sirje Endre, Lagle Parek, Lehte Hainsalu, Mari-Ann Kelam, Mai Kolossova.

Usun, et äratundmist ja mälestusi äratas hoogsalt üles ehitatud lavastus kõigis vaatajais, sümboolne ehitustöö kahe hapra naise juhtimisel oli nii võimas ja samas sügavalt liigutav.

Aitäh Estrile soovituse ja Katrinile organiseerimise eest! Tänud kõigile, kes sel neljapäeva õhtul leidsid aega ja võimaluse üheskoos Draamateatrit külastada ja hiljem muljeid jagada Cafè Opera`s.

Kirjutas Külli Kodasmaa

Pildid: Maie Mängel, Külli Kodasmaa

Maitseelamused Maarja Jahikojas.

10. märtsi tööpäeva lõppedes startis Tartust buss, et viia naised tummisele õhtusöögile Maarja Jahikotta. Põnevad elamused algasid juba enne saabumist, kui kaardirakendus bussijuhi ootamatult valele teele juhatas. See aga seltskonda ei morjendanud, sest sõitu saatis lummav päikeseloojang koos sillerdava lumevaiba ja kitsekestega taamal metsatukas.

Saabudes ootas naiskonda sõbralik pererahvas koos grillil särisevate lihahõrgutistega. Otsemaid seati sammud juba tarre ning istuti lauda. Kui peremees Priit Jahikoja saamislugu ja tulevikuplaane tutvustas, hoolitsesid grillmeister Marko ja perenaine Mandi selle eest, et külaliste suud värskelt valminud delikatessidega magusaks saaksid. Eelroogade valik oli lai ning lauale toodi teiste seas näiteks põdravasika kotlet punapeediga ja faasani rind mangokastmes. Pearoaks serveeriti suussulavat sokupada, mis on saanud Jahikoja firmaroaks. Toiduelamuse lõpetas hõrk kamavaht astelpajudega ning keelekastmeks pakuti Järiste veinitalu Duende võlujooki.

Õhtu lõppes ekskursiooniga pidevalt arenevas Jahikojas. Positiivne üllatus oli, et maja ehitades on mõtteis hoitud taaskasutust ning keskkonnasõbralikkust. Peremehe sõnul on paljud kasutatud materjalid teiste projektide ülejäägid, mis planeeriti prügimäele saata. Tänu lahtistele silmadele ja kikkis kõrvadele on suudetud need päästa ning Jahikojas uuele elule aidata.

Maitseelamuste nautimise ja Jahikojaga tutvumise kõrval vahetati palju mõtteid nii Tartu klubi kui EENA arendamise suunas ning pakuti välja lahendusi, kuidas saaksime anda kollektiivse panuse saabunud sõjapõgenike toetamiseks. Tõsisemate juttude sekka mahtus ka muljetamist ning ühiselt tõdeti, et igatsus reaalsete kohtumiste järele on kõigil suur. Õnneks sammuvad päevad juba pikemaid samme ning kevadega koos jõuavad kätte mitmed vinged ühisüritused, mida klubilised pikisilmi ootavad.

Kirjutas Angela Korela

Kes on need 10 ettevõtlikku ja mõjukat naist?

Naistepäeva auks pani Financer.com kokku loendi kümnest mõjukast ja ettevõtlikust Eesti naisest, kes tegutsevad kas ise aktiivselt ettevõtlusega igapäevaselt, on loonud mõne ettevõtte või mõjutavad ärimaailma teistel viisidel. Suur rõõm on tõdeda, et paljud esikümnesse jõudnud naised on ka aktiivsed EENA liikmed.

Lühike ülevaade, kes on valitud mõjukate ja ettevõtlike naiste hulka.

Tiina Mõis on investeerimisfirma AS Genteel omanik ja juhataja, investeerides suurel määral erinevatesse Eesti firmadesse (nagu LHV).

Kristel Kruustük –  ettevõtte Testlio looja, tegeleb lihtsalt selgitades tarkvaratestimisega, aidates ettevõtetel oma tarkvara paremaks teha.

Kaidi Ruusalepp – Eesti esimene IT-õiguse jurist, on töötanud Tallinna Börsi ja Eesti Väärtpaberikeskuse juhina. Selle aasta jaanuarist alates on Kaidi ka Eesti Asutajate Liidu President.

Karoli Hindriks – ettevõtte Jobbatical looja ja tegevjuht. Mitmeid aastaid järjest on nimetatud EU-Startupsi poolt üheks 50 kõige mõjukamast naisest Euroopa idufirmade maastikul.

Kadri Tuisk on ettevõtte Clanbeat asutaja ja tegevjuht. Aasta noor naisettevõtja 2021.

Ann Runnel – ettevõtte Reverse Resources asutaja. Reverse Resources on iduettevõte, mis võitleb rõivatööstuse jääkidega.

Ester Eomois – EBSi juhtimise ja tulevikutöö õppejõud, EENA president ning  globaalse telemeditsiiniplatvormi Viveo üks arendajaid.

Liina Vettik – coach, kes aitab inimestel leida rahulolu, suunates neid karjääriteel ning aidates inimestel saavutada edu valdkonnas, mis neid õnnelikuks teeb.

Angela Ventsel – firma SuccessHub rajaja,  moebrändi Birkenthal looja.

Anneli Simm – Hepsori investorsuhete juht ja lisaks ettevõtte Ansim konsultatsioonid OÜ omanik.

Usun, et tekkis huvi lähemalt nende naistega tuttavaks saada.

Loe tervet artiklit 10 Eesti mõjukat ja ettevõtlikku naist (financer.com)

Lühiülevaade Viktoria Krusenvald artikli põhjal (financer.com)

Energia teekaart 2020/2031/2040.

Energia teekaart kirjeldab ära tasakaalus majandusele vastava Eesti sisese energia tarbimise, tootmise ja jagamise soovid, vajadused ja võimalused perspektiivis 2020/2031/2040. Arvesse võetakse teadaolevad ja mõistlikult prognoositavad muutused tarbimiskäitumises, tehnoloogia arengus ja innovatsioonis ning regulatsioonides.

Tasakaalus majandus on ühiskonna toimimise viis, milles majandustegevuse tulemusena looduskeskkonna üldine seisund paraneb või vähemalt säilib. Panustamine majandustegevuse sellisesse korraldamisse – rohepöördesse – õigeaegselt ja mõistlikul moel on nii üksikisiku, ettevõtte kui riigi jaoks tulus tegevus.

Teekaardi aluspõhimõtteks on tagada Eesti siseriiklik energiavajadus elektri- ja soojuse baastarbimise osas kohaliku taastuvenergia tootmisega. Transpordikütuste vajadused kaetakse kodumaise biometaani, elektri, vesiniku ja sisseveetavate kütuste kombinatsioonina.

Teekaardis toodud tegevuste tulemusena on Eesti energiamajanduses võimalik saavutada tasakaal looduskeskkonna seisundi ja inimese ning kogukonna heaolu vahel.

Veebiseminaril püüti leida vastused järgmistele küsimustele:

1. Kas ja kuidas muutub minu heaolu energiamajanduse ümberkorralduse tulemusena?
2. Kas ja kuidas vähendab energiamajanduse ümberkorraldus summaarset keskkonnamõju?
3. Kui palju energiat me soovime Eestis tarbida?
4. Millistest allikatest energia tuleb?
5. Kui palju tootmisvõimsust ja salvestusvõimekust on selleks vaja?
6. Kas energia on tulevikus kallim kui praegu?

Veebiseminari lektor Jaanus Purga on Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonna tehnoloog. Ta on töötanud keemiatööstuses üle 25 aasta alates projektijuhist kuni tootmisdirektorini (Velsicol Eesti AS) ja juhatuse liikmeni (VKG). Jaanus Purga on tegutsenud 16 aastat põlevkivitööstuses, rajanud Ojamaa kaevanduse nullist ja mõned õlitehased. Viimased 5 aastat on ta konsulteerinud erinevaid tootmisettevõtted ja viimased 1,5 aastat vedanud ka Rohetiigri majandustoimkonda.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi kohta saad rohkem teada siit. 

EENA toetab Ukrainat rahaliselt ning klubide liikmed on asunud vabatahtlikena tegutsema

EENA esimene rahaline toetus Ukrainale kogunes 8.märtsiks 1535 EUR, millest 500 EUR on organisatsiooni poolt ja ülejäänud liikmete annetused.

EENA tegi oma esimese toetuse läbi  ühenduse MTÜ Saagu Parem, mis tegeleb aktiivse kogumiskampaaniaga ning transpordib kogutu Poola piirile. Toetust kasutatakse ka esimeste Võrru saabunud põgenike abistamiseks. Meie oma EENA organisatsiooni Võru klubi liige, Piret Haljend on Võrus üks aktiivsetest vabatahtlikest ja abi organiseerijatest. Piret kinnitas, et toetus on suure väärtusega. Summast kaetakse ravimite ostu ja busside transpordi kulu, et tuua sõjapõgenikud Eestisse ja pakkuda neile esmast abi (nt bussi saatmine Ukraina piirile ja tagasi maksumus on ca 3000 eurot).

Toetuskonto on jätkuvalt avatud. Toetame, mõtleme ja oleme Ukrainaga.

Mittetulundusühing BPW ESTONIA eraldi nn projektikonto Ukraina toetuseks on: EE341010220217780226

Mitmed teisedki EENA klubid on abis vabatahtlikena. Ester Eomois, klubi presidendina on pidevas kontaktis Ukraina koostööorganisatsiooni  MTÜ Divergent Women presidendiga. Täpne abikava on koostamisel.

Lisaks rahalisele toetusele panustavad EENA liikmed Ukraina toetamisse vastavalt võimalustele nii abipakkidega kui vabatahtlikena aidates Eestisse saabunud sõjapõgenikke erinevais paigus.

MTÜ Saagu Parem kohta leiab infot ja saab kontakti:

https://www.facebook.com/Saagu-Parem-630918770327848/

19.02.2022 toimus EENA volikogu

Päev peale meeleolukat Sõbrapäevapidu toimus Tallinnas EENA volikogu. Mõlemad üritused toimusid hubases Centennial hotellis. Volikogust oli võimalus osa saada ka  zoom´i vahendusel.

Volikogu päevakord

1. EENA president Ester Eomois ülevaade 2022 tegemistest ja EENA 30 juubeliprogramm (online)
2. Siiri Tiivits-Puttonen, Roheline ja Hooliv Maailm. Marii Väljataga, Maaema päev 2022
3. Liina Helstein mentorlusest ja kandidaatliikme staatusest
4. Töötoad ja arutelud: kuidas suurendada kaasata klubide tegemistesse kõik klubide liikmed; kuidas leida klubidele uusi ja aktiivseid liikmeid; uute liikmete sisseelamine ja mentorluse programm
5. Euroopa koordinaator Anu Viks Rahvusvahelise BPW uudised (online)
6. Ühine lõunasöök, arutelu jätkub

SAVE the DATE!

• 5.märts 2022 – roheettevõtluse töötuba Tallinnas EBS ruumides;
• 27.-29. Mai 2022 Euroopa kongress Islandil;
• 4. juunil 2022  kl 11:00-14:00 Aastakoosolek Viljandimaal, Lusika talus.
• 18. august 2022 EENA Kübarapidu 25. aastapäeva tähistamine;
• 12. novembril 2022  10-15 Radisson Collection hotell, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA/ BPW Estonia) 30. aastapäevale pühendatud inspiratsioonikonverents “Naine kui tuleviku looja”;
• 12. novembril 2022 19.00- 23.00 EENA 30 Gala Radisson Collection hotell.

EENA 30 tegemised:

• EENA 30 alamleht
• Videopodcast läbi aasta (12 tk) EENA säravate naistega, ringkäik ajaloos ja tulevikuvaade.
• EENA 30 raamat. “ Säravad EENA naised läbi aegade”*
• EENA 25 ajalooraamatule kirjutame juurde 5 aastat ja ilmub digiraamat.
• Klubide ajaloo vebinarid ( koordineerib Virve Poom)
• Klubide eelmiste presidentide kohtumised klubidega
• Eelmiste Euroopa konverentside tutvustamine (kick off for Island:)
• EENA sümboolika oluline täiendamine

Siiri Tiivits-Puttonen, Roheline ja Hooliv Maailm. Marii Väljataga, Maaema päev 2022

Tulemas on veebiseminarid:

17.märts 2022 “ Kuidas luua ja edastada rohesõnumit?”, Siiri Tiivits-Puttonen, Eva Truuverk, Helin Vaher.
14.aprill 2022  –  “Miks me peame rääkima ringsest majandusest ja kuidas sellest mõelda?”, Mihkel Kangur.

15.mai 2022 – “Kas turism saab olla jätkusuutlik?”, Triin Talk

Roheideede häkk- tule ja testi oma roheideed ja hakka seda ellu viima.

2. aprill 2022 – Suunatud naisettevõtjatele ja neile, kes unistavad oma ettevõttest ja soovivad hakata rohelist ettevõtlust arendama. Ärimudel, mentorid. 50 osalejat. Tule kohale!

Maa päev

22.aprill 2022 10:00-16:30 Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses Maa päeva tähistamine. Sündmuse keskmes on iseendale ja Maaemale keskkonnahoidlike lubaduste andmine terveks aastaks

23. aprill 2022 9:00-17:30 Laulasmaa LA Spa-s Ettevõtluskonverents         „Roheliselt on võimalik”.

Liina Helstein mentorlusest ja kandidaatliikme staatusest

Liina esitles vahetulemit EENA mentorlusest. Dokument vajab veel täiendamist.

Väikestes rühmades toimusid põnevad arutelud teemadel:

• Kuidas suurendada klubide liikmete kaasatust klubide tegemistesse 
• Uute liikmete sisseelamine ja mentorluse programm
• Kuidas leida klubidele uusi ja aktiivseid liikmeid

Töötubades tehtud arvukate ettepanekutega saab tutvuda protokollis. Samuti on oodatud kõik mõtted, mis veel kirja pole saanud aga võiksid abiks olla tõstatatud murekohtade lahendamiseks.

Rahvusvahelise BPW uudised – Euroopa koordinaator 2021-2024 Anu Viks

EENA üks eesmärke on toetada oma liikmeid ja edendada ettevõtlust. Kõige paremini saame üksteist toetada kasutades oma liikmete teenuseid ja toodangut. Sama eesmärk on ka rahvusvahelisel tasandil.

Palun liituge BPW International uudiskirjaga, kust saab lähemalt aimu rahvusvahelise Business and Service Directory`ga (bpw.directory) ja registreerida ennast andmebaasi. See on BPW liikmete ettevõtluse andmebaas üle 5 kontinendi ja suurepärane võimalus teha ennast ja oma ettevõte nähtavaks!

Link BPW Euroopa Newsletter lugemiseks. Palun registreerige ennast uudiskirja saajaks, et lugeda Euroopa tegemistest otseallikast. Newsletter (bpw-europe.org)

Kõige rohkem informatsiooni BPW Euroopa tegemiste kohta leiate BPW Europe kodulehelt, kus on ka sündmuste kalender: https://www.bpw-europe.org

BPW Europe Meta (Facebook) leht annab suurepärase ülevaate, Euroopa koordinaatori tegevusest, Euroopa klubide üritustest ja tegemistest, Islandi konverentsi sündmustest ja CSW66 webinaridest ning muust (3) BPW Europe | Facebook

Teksti pani kokku volikogu protokolli alusel Külli Kodasmaa.

Rohe-ettevõtluse töötuba-seminar tõi kokku Narva ettevõtlikud naised 

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni – EENA nais-ettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ raames toimuvad roheettevõtluse töötoad-seminarid üle Eesti. 12. veebruaril jõudis rohetöötuba-seminar Ida-Virumaale, kus sealsed ärksad ja ettevõtlikud EENA naised korraldasid rohetöötoa Narva ettevõtlikele naistele. Kohtumispaik oli Narva Muuseumi hubane restoran Rondeel.

Rohe-ettvõtluse seminaril osalesid aktiivsed naised, kellel on oma ettevõte ja kes soovivad oma teenuseid või tooteid kujundada keskkonnasõbralikumaks. Osalesid ka need naisi, kes alles plaanivad oma ettevõtet luua ja unistavad eduka äriidee väljatöötamisest.

Narva rohe-töötoas osales ligi 25 naist, kes kõik näitasid üles huvi ja avatust uute teadmiste saamiseks. Naised jagunesid kohe töötoa alguses laudkondadesse ning nii moodustus neli edutiimi. Ühe edutiimis töökeel oli eesti keel, teistel vene keel. Iga edutiim sai endale juhi EENA Narva klubi liikmete hulgast. Edutiimid alustasid oma äriideede arendamist või väljatöötamist sealsamas rohe-seminaril ning nad kõik tegutsevad kuni rohe-programmi lõpuni.

Rohelisest ettevõtlusest jagasid Narva rohe-töötoas oma teadmisi ja praktilist nõu Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta. Rohekommunikatsiooni teadmisi andis edasi Siiri Tiivits-Puttonen, kes on programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht. Edutiimide loomist juhendas ja koordineeris EENA Tartu klubi liige Riina Piigli.

Video vahendusel jagasid osalejatele oma praktilisi kogemusi keskkonnateemadest huvitatud ja roheettevõtlust edendavad  ärinaised: Katarina Papp (RingKarp), Karin Rask (Karin Rask Design), Pille Lengi (Tilk! Bio), Mayri Tiido (Material Flow), Iti Aavik ja Kadri Viirand (Villapai) ning Ann Runnel (Reverse Resources, Noor Ettevõtja 2018). Osalejatele jagati ka rohe-temaatilisi koolitusmaterjale.

EENA Narva klubi oli kutsunud oma kogemusi jagama Narva muuseumi müügijuhi Natalia Vovdenko. Oma säravas ja inspireerivas ettekandes rääkis Natalia, kuidas restoran Rondeel on juba mitu aastat oma ettevõtmist keskkonnasõbralikumaks kujundanud.

Restoran Rondeel on jõudnud Põhja- ja Baltimaade toidukohti hindavasse White Guide’i restoranigiidi nii 2018., 2019., 2020. kui ka 2021. aastal. Tänavu on juba viies kord olla selles auväärses seltskonnas.

Järgmine „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ praktiline roheettevõtluse töötuba toimub 5.märtsil  2022 Tallinnas. Töötuppa saab registreerida  siit!

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Aitäh kõigile, kes sellel rohe-töötuba-seminaril osalesid ja kaasa elasid!

20.02.2022, Narva

Tekst: Irina Bahramova, EENA Narva klubi kommunikatsioonijuht; toimetas Mare Timian, EENA Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

Rannamõisa klubi sai Chocolalas suu magusaks

15.veebruaril veetsime  BPW Rannamõisa klubiga suurepärase õhtupooliku Chocolalas https://chocolala.ee/, mille eest oleme südamest tänulikud Kristi Lehtisele ja töötoa läbiviijale Jaan Habichtile, kes pakkusid meile õnne ja rõõmu läbi šokolaadi.

Saime teada palju huvitavat šokolaadi ajaloost, geograafiast ja ka näiteks seda, et Eesti oli 2020. aastal maailmas kolmas riik, kus armastakse kõige enam šokolaadi süüa. Kas teadsid, et Elevandiluurannikul kasvab rohkem kakaopuid kui Brasiilias? Osalesime töötoas, kus esmalt Jaan jagas meile õpetusi, mis on oluline šokolaadikommide valmistamise juures ja seejärel sai igaüks meist lasta oma fantaasial lennata ja valmistada oma esimesed Chocolala käsitöökommid. Šokolaadi põhjakreemid oli Jaan juba varem valmis meisterdanud, aga lisandid sai igaüks ise valida ja nii valmisid meil väga erilised šokolaadikommid vaarikate, maasikate, kama, mustikate, kookose ning erinevate pähklitega. Loomulikult tegid enamus meist ka likööri, konjaki ja mõni isegi džinni maitselisi šokolaadikomme. Kommid meisterdasime spetsiaalsetesse erineva kujuga vormidesse, kus valmisid südame, roosi, ruudu, teokarbi ja isegi teemanti kujulised kommid. Seejärel andis Jaan meie maiustele viimase lihvi ja pani nad paarikümneks minutiks külmkappi tahenema.

Kuni meie kommid valmisid degusteerisime šokolaade. Chocolala käsitööšokolaadide valikus on väga põnevaid maitseid ja nende toodete perre kuulub unikaalne šokolaadiraamatute seeria.

Lõpuks saime oma kommidele anda nii öelda viimase lihvi ja nad kuldsete -hõbedaste värvidega kaunistada. Lõbus ja naljakas, et nii mõnigi meist oli ka ise peale kommide kaunistamist hõbedase või kuldse säraga kaunistatud.

Lahkusime Chocolalast sooja südame ning omatehtud imeliste käsitöökommide karbikesega.

Tänud meie klubi liikmele Carmenile ürituse korraldamise eest!

Tekst: Kerti Einberg, EENA Rannamõisa klubi liige

BPW Euroopa regiooni koordinaatori, Anu Viksi pöördumine.

General goal setting for 2022

Dear Presidents,

Year 2022 will be the year of possibilities as the societies will be
step by step opening after the Covid-19 crises and people are resuming
the enthusiasm of meeting each other in person.
The general strategic direction for BPW Europe in 2022 will be
increasing the visibility of BPW on the national and European level.
Visibility is the key to the healthy organization and increasing of the
membership. Through visibility we attract active women who are willing
to contribute to the key topics in Europe – Equal Pay Day, WEPs, Green
and Sustainable life.

BPW Europe has gained a great amount of visibility through our social
media channels – Meta (Facebook), webpage, Newsletter, Linkedin. Last
week the Meta posts reached 7470 members in the Europe and International
BPW. Through visibility, we can make the impact on the lives of women
and influence the societies.

Generating visibility, we can grow membership and retain members in
these Clubs who have been suffering during Covid time. Our biggest
strength are our members. The Calendar of Events on BPW Europe webpage
is a good tool to keep your members engaged and active by joining
virtual events carried out throughout Europe. Please keep sending the
dates of your webinars, seminars, conferences, and other activities to
the Communication Officer Sheerah Kim.

The main event of BPW Europe in 2022 in the 17th Regional Conference and
9th Young BPW Symposium in Reykjavik Iceland 27-29 May. BPW Iceland`s
Organization Committee and ECC are working hard to make it the
unforgettable event for all participants., The Conference will be set in
the mystic surrounding of Icelandic life and sagas, the wonders of the
nature and mysterious people of Iceland.

Come and participate in the Conference! https://bpwiceland2022.is/

The key speakers of the Conference are:

Helena Dalli – Equality Commissioner of European Commission and

the First Lady of Iceland Eliza Jane Reid.

The general goals for BPW Europe in 2022:

1.      Being the forefront in advocating and empowering women
2.      Successful Equal Pay Day campaigns in all member countries
3.      Well operating Working Groups and Networks of BPW Europe
4.      Gaining new active members through visibility and retaining existing
members
5.      Accessing new age groups through social media channels
6.      Using media to bring attention to BPW and women in Europe, their
visions and goals for future
7.      Developing projects on empowerment of women and funding possibilities
from EU Funds
8.      Creating eClubs, where members can join the events in the common
suitable time
9.      Reviewing, connecting, and updating the cooperation with other NGOs
in Europe
10.     Boosting the use and visibility BPW Europe website, Newsletter,
Event Calendar through key topics and messages.

Looking forward for your active participation in the work of BPW Europe!

With best wishes,
Anu Viks

Executive Member of BPW International
Regional Coordinator BPW Europe
2021 – 2024

Business Professional Women (BPW Europe aisbl)
EU Transparency Register: 836392015840-91

“Inclusion – Innovation – Inspiration”
through Commitment

Ülevaade 21.02.2022 toimuva  BPW Europe Presidentide miitingu päevakorrast:

Agenda:

1. Overview from the Regional Coordinator – Anu Viks – 10 min
2. Communication in BPW Europe – Communication Officer Sheerah Kim – 10
min
3. Updates to the 17th Regional Conference – Johanna Kristin Tomasdottir
-10 min
4. Updates to the 9th Young BPW Symposium – Sheerah Kim and Julia
Klausen -10 min
5. Introduction to the new Working Group – WEPs – Jurga Rimke President
of BPW Vilnius Chamber and Dovile Koncak Young BPW Member – 10 min
6. Overview of Equal Pay Day activities – EPD Working Group Chair Karine
Babule – 10 min
7. Introduction to the Earth Day Campaign on 22 April – Green and
Sustainable Working Group Chair – Siiri Tiivits-Puttonen – 10 min
8. Leadership and Lifelong Learning Task Force to become the BPW Europe
Working Group – introduction from the Chair Conny Montague
9. Introduction of possibilities to apply for project funding from
European Union institutions – Carlos Franco Uliaque the CEO and Founder
of Gestión Estratégica e Innovación (Spain)
10. Sharing best practice of an e-Club – BPW Germany
11. Open microphone

Kutsun kõiki EENA liikmeid liituma BPW Europe uudiskirjaga,

et olla kursis kõigi põnevate tegemiste ja projektidega.

Liituda saab järgmise lingi kaudu:

https://www.bpw-europe.org/newsletter-registration/

Tekst: Anu Viks

.

EENA Tartu klubi kogunes EscapeTartu ruumides.

EENA Tartu klubi pidas oma veebruari kohtumise EscapeTartu ruumides 8.02.2022

Alustuseks tehti meile ekskursioon põgenemistubades.

Meie klubi liige Angela rääkis diabeedist. Saime teada, et on olemas väga erinevaid diabeedi vorme – kõige levinumad I ja II tüübi diabeet, aga ka harvemad, nagu rasedusaegne diabeet või muudest tervislikest põhjustest tulenev diabeet.

Enim on levinud esimese maailma haiguseks tituleeritud II tüübi diabeet.

Diabeet on krooniline ainevahetushaigus, mis vajab pidevat enesejälgimist ja -ravi. Peale diagnoosi saamist muutub haige (perekonna) elu kardinaalselt. Haiguse tõttu tuleb jälgida kõiki oma tegevusi ja käitumist: liikumist, magamist, toitumist, meelemürkide tarbimist, stressi- ja veresuhkru taset. Igaüks neist tegevustest (aga ka nende tegevuste omavaheline koosmõju) mõjutab veresuhkru taset ühele või teisele poole normist ning nõuab reageerimist ehk lühi- või pika toimega insuliini koguse süstimist õigel ajal.

Angela sõnul on diabeedihaigel vaja igapäevaselt teha mitusada kiiret raviotsust, millest iga vale otsus võib tähendada, et ta halvemal juhul kaotab elu, kergemal juhul võivad tekkida tõsised tervisehäired, millest üks tõsisemaid on näiteks pimedaks jäämine.

Selline pidev jälgimine ja kalkuleerimine ei ole vaimule lihtne taluda, mistõttu on ümberolijate teadlikkus ja moraalne tugi hädavajalik.

Kui teame, et me sõber või tuttav on selle haigusega ja tal tekib ootamatu terviserike, siis meie kõrvalseisjatena saame kõige paremini aidata ikkagi hädaabinumbrile helistades. Kui ta on meid eelnevalt juhendanud, mida kiirabi oodates talle pakkuda, võime seda teha, aga ikkagi selliselt, et teda mitte rohkem ohtu seada.

Vaatamata sellele, et Angela on mõned aastad elanud koos diabeediga, on ta suurepärane näide sellest, et kooselu diabeediga saab olla sama täiuslik, mitmekülgne ja lõbus – peaasi, et su ümber on hoolivad inimesed. Vt lähemalt tema blogist https://www.anxidiabeedijutud.com/

Aitäh, Angela, et teed väga tänuväärset teavitustööd!

Kirja pani Pille Tsopp-Pagan

Vaata järgi! Veebiseminar vastutustundliku ettevõtluse indeksist

Tule koos EENA delegatsiooniga Islandile Euroopa konverentsile

On alanud organisatsiooni Euroopa konverentsile registreerumine. Soodushinnad kuni 15.02

BPW Euroopa 17. ja 9. noorte liikmete sümpoosiumile on registreerimine avatud. Konverents toimub 27. – 29. maini 2022

Reykjavikis. Palun vaadake informatsiooni BPW Iceland kodulehelt https://bpwiceland2022.is/ ja registreeruge konverentsile.

Soodushinnad kehtivad kuni 15. veebruarini. Kodulehel info ka hotellide ja ekskursioonide kohta.

Sellelt lingilt leiate informatsiooni esinejate kohta. Töötubade läbiviijate seas on Eestist Ester Eomois, Siiri

Tiivits-Puttonen koos Rohetiimiga ja Euroopa koordinaator Anu Viks.

Veebruari alguse seisuga on huvi Islandile minemise vastu üles näidanud umbes 15 eenalannat. Täpsem info Eesti delegatsioonijuhilt Ester Eomoisilt.

Võru roheettevõtluse töötoast kasvas välja neli edutiimi

22. jaanuari hommikul, peale suurejoonelist galat Võru Kandles, kus kuulutati välja Aasta naine 2021 ning Aasta noor naisettevõtja, kogunes seltskond rohehuvilisi Kubija hotelli seminariruumi.

Päevakavas oli “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” praktiline töötuba. Lähemalt ja kaugemalt tulnud huvilisi sai kokku 27. Kõik osalejad jaotati kohe laudkondadesse, millest moodustusid edutiimid, mida sai kokku neli ja need jäävad toimetama ning kokku käima peale seminarigi.

Töötoas jagas veebi vahendusel oma teadmisi roheettevõtlusest EENA liige ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, tänu kellele saime ülevaate rohemajanduses kasutatavatest teadmistest, mõistetest ja märgistest. Tuleb välja, et mõned märgised on devalveerunud, kuna kohati on soovituslikud loodushoiumeetmed jõudnud juba seadustesse. Tuleb ette sedagi, et ettevõtlusmaastikul on osalisi, kes varjavad oma loodust mitte säästvaid tegusid rohemärgiste taha, seega tasub alati toodete sisulist poolt uurida, enne kui lõplikult usaldada.

Järgnevalt valgustas EENA Tallinna klubi president ja programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ning projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen kuulajaid rohekommunikatsiooni eripäradest. Ta ärgitas ka väikeettevõtjaid mõtlema sellele, kas tasuks oma ettevõtte turunduses ära kasutada mõnda märgist.

Võru klubi oli kutsunud oma kogemusi jagama Võru Instituudi direktor, looduskaitsja, metsateadlase Rainer Kuuba, kes rääkis säästlikust metsamajandamisest, ettevõtlusest ja keskkonnaga arvestamisest. Kuuba tõdes, et ta ei ole otseselt lageraiete vastane, kuna saab aru, et teatud mahus on see mõistlik teguviis.

Järgmisena jagas oma kogemusi Siidrikoja KODAS perenaine Tea Nõmmann, kelle ettevõttes mõeldakse looduslähedusele ja -säästlikkusele igas tootmisprotsessi faasis. Nõmmannide aias kasvab 9000 õunapuud, millest valmimad erinevad joovastavad ja karastavad joogid. Tootearendus käib praegu kiudaineterikaste smuutidega, mis sobivad mõnusaks ja tervislikuks vahepalaks kiire elutempoga inimestele.

Järgmine „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ praktiline roheettevõtluse töötuba toimub 12. veebruaril 2022 Narvas. Töötuppa saab registreerida 👉 siit!

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Tekst: Võru klubi, fotod Merle Koop

Maailm vajab positiivse jalajäljega taastavat ja kogukondlikku ettevõtlust

Kestliku majanduse ja ettevõtluse koolitaja Riinu Lepa alustas 20. jaanuaril toimunud veebiseminari põneva mõttega või ahhaa momendiga, mis temal sotsiaalseid ettevõtteid uurides tekkinud on. “Kas pole mitte huvitav mõelda, et sotsiaalsed ettevõtted on loodud selleks, et neid enam vaja ei läheks?”, küsis ta ja arutles: “See tähendab, et nad on loodud, et lahendada mingi probleem ja kui see probleem saab kõrvaldatud, siis ei ole enam ka vaja ettevõtet.” Seda mõtet edasi arendades saab öelda, et sotsiaalsetel ettevõtetel ei saa olla ka konkurente. Saavad olla nt koostööpartnerid, sest eesmärk on ju ära lahendada mingi probleem.

Kas me aga kujutame tänases ühiskonnas ette ettevõtlust, mis ei ole orienteeritud kasumlikkusele, kiirele kasvule, konkurentide võitmisele, ekspordile ja omanikutulule? Kirjeldatud mõtteviis ettevõtluses näeb Riinu sõnul loodust kui masinavärki – kui midagi ei tööta, siis vahetame selle lihtsalt välja. Näiteks, kui põllumajanduses üks kemikaal on ohtlikuks kuulutatud, siis vahetame selle lihtsalt natuke rohelisema vastu välja ja ongi korras.

Loodus aga ei toimi kui masin. Loodust „parandama“ minnes tuleb enne aru saada nendest väga paljudest ja keerulistest protsessidest, mida me ei pruugi kohe mõista.

Riinu Lepa sõnul on meil vaja uut moodi ettevõtlust – sellist ettevõtlust, kus õnn tekib teadmisest, et teed õiget asja! Kui üritame rohepööret teha olukorras, kus mõtteviis on endiselt konkurents-maine-võim-raha, siis saavad lahendusteks puupõld metsad, GMO muundatud taimed jne.

Nii Eestis kui ka maailmas on erinevaid näiteid ettevõtetest, kelle tegevuse tulemusel toimub ühel või teisel moel looduskeskkonna taastamine. Palju näiteid on ka sellest, kui ettevõtte on põhjalikult uurinud looduses toimivaid protsesse ja neid edukalt looduskeskkonna taastamise eesmärgil rakendab. Näiteks Novobiom aitab seeneniidistiku abil taastada mullastikku, mis on saanud erinevate kemikaalidega kahjustada. Teatud tüüpi seened suudavad kemikaalijääke mullas ohutuks lagundada.

Veel näiteid Eestis tegutsevatest sotsiaalsetest ettevõtetest:

Eesti OTT. Väiketalunikele iseseisva sissetuleku võimaldamine

Eesti Pimemassööride Ühing.

Pahkla Camphilli Küla.

Seminari jooksul tekkis osalejate vahel elav arutelu, milliseid n-ö taastamisi Eesti vajab. Kõige rohkem on osalejate sõnul probleemiks pakendiprügi, toiduraiskamine, muldade vaesustumine, metsade raiumine, energeetika valdkond ja turvas.

Riinu Lepa on seisukohal, et taastamine on alati lokaalne ja seetõttu mängivad kogukonnad selles väga suurt rolli. Tasapisi hakkavad inimesed tegema teadlikumaid valikuid oma töö ja eraelu tasakaalus hoidmisel. Kui varem oli palju hoiakut stiilis „Kui töö saab tehtud ja aega jääb, siis mängin lastega, lähen puhkusele, tegelen hobidega jne“, siis järjest enam valitakse teha tööd vähem, et veeta rohkem aega perega, et tegeleda sellega, mis päriselt rõõmu pakub.

Teadlikes kogukondades on kasutusel ka kodanikupalgad igale inimesele. Kodanikupalga eesmärk on võtta pinge maha ja see omakorda võimaldab inimeste sisemisel loovusel esile tulla ja neil kogukonda panustama hakata. Kogukonnad võimaldavad inimesteni viia arusaamu, et olulisi väärtusi saab enda ellu tuua ilma tarbimiseta. Kogukondades, kus kõiki inimesi tunned ja tahad, et neil hästi läheks, konkurents – võim -raha ei toimi. See toimib ainult anonüümsetes tingimustes.

Seminar lõppeb üleskutsega. Võta hetk aega, rahune ja mõtle, mis on sinu jaoks päriselt oluline!

Riinu Lepa on tegutsenud säästva arengu koolitusi pakkuvas Gaia Akadeemias üle kümne aasta. Ta õpetab majandust ja ettevõtlust ka gümnaasiumi astmes õpilastele Märjamaal ja Raplas.

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi kohta saad rohkem teada siit. 

Tekst: Katarina Papp

2021. aasta naine on Katrina Lehis, noor naisettevõtja Kadri Tuisk

PRESSITEADE
21. jaanuar 2022

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 29. sünnipäeva pidulikul galal Võrus kuulutati aasta naiseks 2021 eesti epeevehkleja ja olümpiavõitja Katrina Lehis. Aasta nooreks naisettevõtjaks nimetati haridussüsteemi parendava idufirma Clanbeat asutaja ja tegevjuht Kadri Tuisk.

Aasta naine 2021 Katrina Lehis tunnistas, et tiitel on talle suur tunnustus. „Sportlase jaoks on alati iga tunnustus väga eriline, kuid kui see tuleb ka spordivaldkonnast väljast poolt, siis see näitab, et need tulemused lähevad korda ka spordiga ehk mitte kõige lähemalt seotud inimestele ning lisab omakorda ka kindlasti motivatsiooni,“ sõnas ta.

Mullu Tokyo olümpiamängudel individuaalvõistlusel pronksmedali võitnud ja Eesti naiskonna olümpiakullani aidanud Lehis peab möödunud aastat enda jaoks väga edukaks: „Kaks medalit oma esimestelt olümpiamängudelt oli väga eriline tunne ja mul on siiralt hea meel, et see ka teistele inimestele korda läheb.“

Aasta noor naisettevõtja 2021 Kadri Tuisk on aunimetusest liigutatud. Tema jaoks on see märk sellest, et kui kui luua oma ettevõte lähtudes kirest, on võimalik luua ka maailma muutvaid lahendusi. „Ei pea hakkama juristiks, arstiks või raamatupidajaks, kuna su isa seda tahtis või ühiskond arvas, et see on parim viis elus ennast teostada. Enda tee tuleb leida. Ja see on võimalik,“ usub ta.

2021. aasta oli Tuisu hinnangul Clanbeati jaoks raske. „Tegeleme üheaegselt tarkvara arenduse, teadlikkuse tõstmise, koolitamisega ja tervislike protsesside juurutamisega,“ selgitas ta. „Start-up’ina jookseme võidu ajaga. Samas koolide toimimise mehhanismid on aeglased.“ Aasta jooksul jagus ka hetki, mis tõid tunnustust kirega tehtud raskele tööle: koostöös Accelerate Estoniaga aitavad nad kaasa Eesti noorte vaimse tervise parandamisele, United Nationsi algatus World Summit Awards valis Clanbeati ühe nominendina ühiskonda paremaks tegevate digitaalsete lahenduste hulka.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon kutsus üles kõiki organisatsioone, ettevõtteid ja üksikisikuid esitama aasta naise kandidaate. Ettepanekute põhjal valis võrgustiku juhatus välja kolm kandidaati: Mare Mätas (Kihnu pärimuskultuuri hoidja ja edendaja, Kihnu giid, raamatu „Minu Kihnu. Külas või külata“ autor), Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutuse juht, lõimumise ja keelekümbluse edendaja) ning Katrina Lehis.

Tänavused noore naisettevõtja kandidaadid olid Anna-Liisa Palatu (keskkonnasõbraliku pakkematerjali tootja Woola kaasasutaja ja tegevjuht), Kadri Treial (Psühhobussi asutajaliige ja tegevjuht, Võru Gümnaasiumi koolipsühholoog) ja Kadri Tuisk.

Pildil (vasakult): Aasta noor naisettevõtja 2020 Marion Teder, aasta noor naisettevõtja 2021 Kadri Tuisk, aasta naine 2021 Katrina Lehis, aasta naine 2020 Irja Lutsar ja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Ester Eomois. / Foto: Tiina Männe

Lisainfo:
Merle Koop
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Võru klubi president
tel: +372 525 3308; e-post: info@gekoweb.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

Rannamõisa klubi traditsiooniline aastaalguse matk Tabasalu Looduspargis

Rannamõisa klubil on uus traditsioon – alustame uut aastat Tabasalu Looduspargi matkaradadel. Alustasime eelmisel aastal, mil otsisime väljundit koroona isolatsioonist ja nüüd ei saa enam pidama! Kuhu siis veel uue aasta jaanuari esimestel nädalatel, kui mitte koduvalla matkarajale.

On suur rõõm klubiliikmetega kohtuda ja ühiselt aega veeta. Kaunis loodus, väike tervislik jõupingutus ning kehakinnituski käib asja juurde.

Tekst: Algi Sinisalu, EENA Rannamõisa klubi liige

Ettevõtlikud naised (EENA) kuulutavad sel reedel välja 2021. aasta naise ja noore naisettevõtja

PRESSITEADE
17. jaanuar 2022

Eesti ettevõtlikud naised kuulutavad reedel, 21. jaanuaril Võrus välja aasta naise ja aasta noore naisettevõtja.

Aasta naise tiitlile kandideerivad Mare Mätas (Kihnu pärimuskultuuri hoidja ja edendaja, Kihnu giid, raamatu „Minu Kihnu. Külas või külata“ autor), Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutuse juht, lõimumise ja keelekümbluse edendaja) ning Katrina Lehis (eesti epeevehkleja, juunioride maailmameister, olümpiavõitja ja 2021. aasta naissportlane).

Aasta naise tiitliga tunnustab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) Eesti Vabariigi kodanikku, ühiskonnaelu aktiivset mõjutajat ja oma ametis pädevat naist äris, teaduses, kultuuris või mõnel muul elualal. Tiitlisaaja valimisel peetakse oluliseks, et ta on viimase aasta jooksul paistnud silma oma töö ja/või ühiskondliku tegevusega või muude eriliste saavutustega ja on Eesti naistele eeskujuks.

Lisaks kuulutab EENA välja aasta noore naisettevõtja. Tänavused noore naisettevõtja kandidaadid on Anna-Liisa Palatu (keskkonnasõbraliku pakkematerjali tootja Woola kaasasutaja ja tegevjuht), Kadri Treial (Psühhobussi asutajaliige ja tegevjuht, Võru Gümnaasiumi koolipsühholoog) ja Kadri Tuisk (haridussüsteemi parendava idufirma Clanbeat asutaja ja tegevjuht).

Tiitliga tunnustatakse kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on viimaste aastate jooksul eriliselt ja eristuvalt silma paistnud konkreetses tegevusvaldkonnas ning leidnud märkimisväärse klientide poolehoiu või esiletõstmise koostööpartnerite poolt.

Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitlikandjad tehakse teatavaks Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni 29. sünnipäeval, mida tähistatakse seekord 21. jaanuaril ja esmakordselt Võrus, kultuurikeskuses Kannel algusega kell 19.00. Rohkem infot kodulehel (https://bpw-estonia.ee/sundmused/) või Facebookis (https://www.facebook.com/events/557696492159811).

Eelmisi tiitlikandjaid vaata siit: https://bpw-estonia.ee/aasta-naine/

Pildil (vasakult): Aasta noor naisettevõtja 2020 Marion Teder ja aasta naine 2020 Irja Lutsar. / Fotograaf: Petri Hütt.

Lisainfo:
Merle Koop
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) Võru klubi president
tel: +372 525 3308; e-post: info@gekoweb.ee

Aastal 1992 loodud Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) kuulub rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste võrgustikku BPW International – Business and Professional Women International. Assotsiatsioon loodi eesmärgiga aidata kaasa oma erialal pädevate, ettevõtlike naiste ja naisjuhtide omavaheliste kontaktide loomisele, ideede ja arvamuste vahetamisele ja ühiste tegevuskavade elluviimisele ning klubilise tegevuse traditsioonide säilitamisele. Aasta naise tiitlit antakse välja igal aastal alates 1993. aastast.

EENA ettevõtlikud naised külastasid EENA Äriklubi liikme Kristel Lankotsi šokolaadikoda 12. jaanuaril.

Perenaine Kristel on julge ja ettevõtlik naine. Külastuse sissejuhatuseks rääkiski ta meile, kuidas ta seitse aastat tagasi tegi elus kannapöörde ja vahetas tehnilise inseneri elukutse šokolaadi vastu.

Kristel otsustas toona, et teeb kogu šokolaadi tootmise protsessi endale algusest lõpuni selgeks. Selleks käis ettevõtlik naine algatuseks Costa Rical ja töötas kohalikus kakaoistandustes. Eesmärk oli saada päris reaalses elus kogemus ja teadmised, kuidas kakaouba kasvatatakse ja kuidas sellest saab lõpuks šokolaad.

Tänaseks on Kristel loonud ja üles ehitatud oma ettevõtte. Tal on edukas Chocokoo šokolaadikoda Telliskivi Loomelinnakus, kus ta töötab koos kahe abilisega.

Kristeli šokolaadikojas said kõik külalised sellel õhtul ka ise trühvleid valmistada. See oli väga põnev ja meeleolukas tegemine! Ja mis peamine – see on väga maitsev töö.

Šokolaadivalmistajad olid rõõmsad ja loomingulised: igaüks tegi ise omad valikud, milliseid maitseid trühvlitesse panna ja kuidas neid isuäratavalt kaunistada. Tulemus oli väga kena ja isuäratav 🙂

Aitäh Kristelile küllakutsumise ja inspiratsiooni eest!

12.jaanuar, Tallinn

Rannamõisa klubi jõuluüllatus koduvallas

Sel aastal pidasid Rannamõisa klubi tublid tegijad jõuluüllatusega meeles neid, kes on Harku valla koduhooldusteenusel ja vajavad toetust ning abi. Kaardid ja kingitused koos südamlike pühadesoovidega on juba kätte toimetatud ning inimeste jõululaual on piparkooke ja ehtsat
maasikamoosi.

Allikas: Harku Valla Teataja 08.12.2021

Rannamõisa klubi lasi loovuse valla

Rannamõisa klubi soovis jõulukuul teha midagi uut ja meeleolukat. Oli uus, oli Vein ja pintsel Tallinna kesklinnas ja oli vägagi meeleolukas.  04.12.2021 vabastasime oma loovuse, lõime uued mälestused ja isiklikud meistriteosed. Meie valik oli akrüülvalamine. Põlled ette, värvid/potsikud valitud ja siis see algaski. Ei olnud oluline eelnev kogemus, ei kunstianne….kõik olid võrdsed, lasime aga akrüülil voolata. Et sel päeval oli maha sadanud ilus valge lumekord, jätkasime oma õhtut Raekoja platsil kuusepuud imetledes ja glögi juues. Uued kohtumised juba uuel aastal.

Tekst: Kaie Sestverk, EENA Rannamõisa klubi liige

Pärnu klubi detsembrikuu kohtumine kandidaatliikme Liisiga

Detsemberi algus tõi Pärnu klubi liikmed kokku jõuluhõngulises Pärnu vanalinnas. Klubi kuukohtumine leidis aset meie kandidaatliikme Liis Kasekännu väikeses ja hubases Mirtelle butiigis, mis on nüüdseks tegutsenud pea paar aastat Maarja-Magdaleena Gildis ehk kohalike käsitöömeistrite majas. Väikeste laste kasvatamise kõrvalt on ettevõtlik naine leidnud kutsumuse tegutseda käsitööasjade meisterdaja, massööri ja kogemusnõustajana.

Liis on läbinud massaažikoolitused Eesti Massaaži- ja Teraapiakoolis. Mirtelle butiigis pakub Liis klassikalist-, kupu- ja šokolaadimassaaži, kasutades nii looduslikke massaažiõlisid kui kreeme. Massöörina jagas Liis klubikaaslastele praktilisi näpunäiteid massaaživõtetest, millega saab igaüks ise ennast või oma lähedast aidata, leevendades näiteks arvuti taga sundasendis töötamisest tekkivaid õlavöötme, kaela ja ülajäsemete pingeid. Massaaž on iidne meetod nii lihaspingete vähendamiseks, kui üldise enesetunde  parandamiseks.

Kogemusnõustajana praktiseerib Liis Sindi Noortekeskuses, kus kogemusnõustamise sihtgrupiks on teismelised. Läbi isikliku kogemuse ja kogemusnõustaja väljaõppest tulenevalt, on Liisi südamesoov aidata teismelisi läbi tema enda väärtusliku taastusmiskogemuse, pakkudes noorele emotsionaalset, sotsiaalset ja/või praktilist tuge.

Kogemusnõustamine on Eestis arenev suund. Alates 2014-st aastast on Eestis kogemusnõustamist tunnustatud, kui üht ametlikku meedet inimeste aitamiseks. Ka kogemusnõustamise teaduslikud uuringud on kinnitanud, et kogemusnõustaja kaasamine tõstab rehabilitatsiooni tulemuslikkust. Kogemusnõustamine on ka üks viis panustada kogukonda.

Täname Liisi korraldatud ürituse ja huvitava ning silmaringi laiendavate teemade käsitlemise eest. Traditsioonilise kolme kollase roosi kinkimise järel on Liis ametlikult vastu võetud Pärnu klubi liikmeks ja soovime talle tuult tiibadesse!

Tekst: Nele Münter-Trušin, fotod: Eveli Semelson

Pärnakad uudistasid prügimajandust

24. novembril käis BPW Pärnu klubi naiskond külas Paikuse Jäätmekäitluskeskuses OÜ Paikre, kus operatsioonide juht, Keit Nestor meile 2006. aastal avatud prügilas ja jäätmete sorteerimiskeskuses ringkäigu tegi.

Esimese asjana prügila hoovialale jõudes märkasime viimased kaks suve Pärnu rannas peesitanud Pernova hariduskeskuse projekti, hiiglaslikku metallvõrestikust kala kujutist, mis on täis prügi. See olevat ühe suvega Pärnu rannast (rannaalalt, liivalt ja prügikastidest) koguneva prügi hulk, mida on kokku 4 tonni. See on tohutu hulk jäätmeid, mis suvitavatest inimestest randa maha jääb.

Kokku on selles prügilas alates avamise aastast ladestatud umbes pool miljonit tonni jäätmeid – peamiselt segaolme- ja ehitusjäätmeid. Aastas tuuakse Paikre jäätmejaama 70 – 80 tuhat tonni jäätmeid, millest kolmandik lõpetab kahjuks ladealal. Üks tõsine probleem on nii eratarbijatelt kui ka jäätmete veoteenust tellivatelt ettevõtetelt tulevad segaolmejäätmed, mis on biojäätmetega kokku puutumisest rikutud ja seetõttu ringlusse saatmiseks sobimatud. Papp- ja paberpakend, mis on koos toidujäätmetega ära visatud, ei jõua taaskasutusse. Kuidas on korrektne jäätmeid sorteerida, selle kohta leiab hea ülevaate Paikre veebilehelt.

Kuulsime, et Paikre on eesmärgiks võtnud nii palju kui võimalik jäätmetest taaskasutada, sh korduvkasutada, ringlusse võtta ja suunata võimalikult vähe jäätmeid ladestamisele, et negatiivne mõju keskkonnale oleks minimaalne. Selleks, et ladestatava prügi hulka võimalikult väiksena hoida on soovitus koguda jäätmeid liigiti. Siis on neid lihtsam taaskasutusse suunata ja samuti on jäätmetest vabanemine inimese jaoks soodsam.

Utiliseerimisteenust valides on oluline tähelepanu pöörata ka sellele, et jäätmekäitlejal oleksid kõik vajalikud load olemas, sh ka ohtlike jäätmete käitlemiseks vajalik luba, kui sedasorti kasutuskõlbmatut prügi on tekkinud (lakid, värvid, meditisiinitooted, akud, patareid, eterniit jm). Ohtlike ja elektroonikajäätmetest vabanemine on elanikule tasuta. Rohkem infot leiad siit.

Fakt on see, et jäätmeid sorteerides parandad elukeskkonda ja säästad energiat ning tegelikult ka olmejäätmete äraveokuludelt (sest pakendiprügi kogumiskonteinerid on igal pool üle Eesti leitavad), samuti panustad nõnda loodusressursside säästmisse. Taaskasutuseks sobilikel pakenditel on pea alati peal ka vastav märge. Ringnoolega „rohelise punkti märk“ või taaskasutust illustreerivad noolekesed. Taaskasutuseks sobib ka puhas pakkekile ja kilekotid, samuti kommipakikile, kus märge peal ja puhtad kommipaberid. Seega kõige tähtsam on pakendi materjal ja puhtus (veega loputatud puhtus on piisav).

Arvestatav loodussääst on see, mida silmas pidades on äärmiselt oluline, et jäätmeid kogutaks liigiti. Ühe tonni klaasi tootmine algsest toorainest vajab ligi kolm korda enam energiat, kui klaasi tootmine jäätmetena kogutud klaasist. Metalli osas on vahed keskmiselt 5–10 korda (terasel) ja isegi kuni 20 korda (alumiiniumil).

Parim lahendus ja teene tuleviku heaks, mida me kõik teha saame, on vähem tarbida ehk siis mitte püüda iga uue trendiga kooskõlas olla, sest see ei ole jätkusuutlik, arvestades maamunal elavate inimeste koguhulka ja meile kambapeale kasutada olevate ressursside vähesust/piiratust.

Tekst ja pildid: Inger Lilles-Nestor

Stella Runnel paneb ringdisaini oma hinge ja räägib, miks on olulised 7 R-i

25. novembril kõneles programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLV MAAILM” veebiseminaride sarjas tunnustatud nahktoodete disainer Stella Runnel ringmajandusest.

Stella Runnel on oma neiupõlvenimega brändi Stella Soomlais looja ja eestvedaja. Stuudio koos nahktoodete poega asub Telliskivi Loomelinnakus nn Depoo alal. Stuudios toimuvad lisaks nahktoodete valmistamisele ja kaasamüügile ka töötoad, kus iga huviline saab valmistada endale meelepärase taimparknahast aksessuaari. Lisaks panustab stuudio teadlikult kogukonna loomisesse ja hoidmisesse – iga kuu korraldatakse kunstinäitusi, toimuvad loengud harivatel teemadel. Lisategevuste eesmärk on panustada kultuurilisse mitmekesisusse.

Veebiloengus “Ringdisain – olulisus ja võimalused” kõneles Stella avatult ja lihtsalt oma teekonnast ettevõtjana ja disainerina. Ta õppis nahakunsti esmalt Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, seejärel kaitses magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Stella kõneles sellest, kuidas alguses valmistas ta hästi keerulise disainiga kotte, kuid neid oli pea võimatu parandada. Ta tunnistas, et vahel olid pisarad silmas, kui klient tuli rikutud kotiga ja soovis seda taastada, sest töö nõudis suurt täpsust ja nõudlikkust, aga disainer sai hakkama. Soov liikuda lihtsama ja praktilise disaini suunas ning kasutada tootmisprotsessis ära kogu materjal innustaski Stellat ringmajaduse põhimõtetega tutvuma ja neid loomeprotsessis kasutama.

Stella Runnel kinnitas, et kõige olulisemad märksõnad tema igapäevatöös ringmajandust praktiseeriva disainerina ja ettevõtjana on järgmised:

rethink, refuse, reduce, reuse, repair, redesign, recycle or rot

Viimase märksõna puhul on mõeldud materjali, mis komposteerub, kui seda on õigesti töödeldud. Just sel põhjusel on Stella valinud oma toodete loomiseks kvaliteetse taimparknaha, mida ostab sisse erinevatelt tootjatelt Euroopas, nt Rootsist, Hispaaniast, Itaaliast, Belgiast ja Taanist. Eestis toodetud nahka pole ta siiani kasutanud tarnete ebakindluse tõttu. Eestis on vaid kaks parkimistehast ja ainult üks neist pakub sobivat taimparknahka.

Samuti rõhutas disainer loengus, et erinevast nahast saab väga erinevaid tooteid, seetõttu on oluline ka tarnijate laiem ring ja toormaterjali varieeruvus. Vähem oluline ei ole tema jaoks koostööpartnerite valikul see, kuidas nahka täpselt töödeldakse ja millised (öko)sertifikaadid on tootjal, kuskohast materjal pärineb ja milline on selle süsinikujalajälg. Ta tõdes loengus, et hea meelega kasutaks tulevikus ka Eestis toodetud taimparknahka, kui seda püsivalt ja piisavas koguses saada on.

Peamiselt kottide tootmisele keskendunud disainer kõneles, et tema stuudios valmivad tooted nn avatud köögi põhimõttel – tootmisprotsess on läbipaistev, selge on see, kes toote valmistas, kui palju selleks aega kulus ja millisest materjalist toode täpselt tehtud on. Keskmiselt kulub meistril juba väljamõeldud disainiga koti loomiseks aega järgmiselt: käekotile 3- 5 tundi, seljakotile üks päev, reisikotile mitu päeva. Toote disaini väljamõtlemine on aga protsess, mis võtab mitu kuud. Stella rõhutas, et kott peab olema valmistatud väga heast materjalist ja vastupidav, nii et õige hoolduse korral kestab see aastakümneid. Kotte on võimalik stuudiosse hooldusesse tuua ja kui klient mingil põhjusel enam toodet kasutada ei soovi, kas siis funktsionaalsest väsimusest (nt arst keelab suure õlakoti kandmise) või emotsionaalsest väsimusest (sooviks midagi uut ja huvitavat kanda), siis saab selle stuudios uue meelepärase toote vastu vahetada.

Kui Stella asub uut toodet disainima, siis mõtleb ta sellele, et jääks võimalikult vähe jääke. Kottide loomisest ülejäävad naharibad saavad väikesteks aksessuaarideks, nagu visiitkaarditaskud, juhtmehoidjad, võtmehoidjad, järjehoidjad jms. Ta rõhutas, et stuudios tekib jääke 2-4% ja needki annetatakse hobiringidele, kus lapsed meisterdavad ehteid ja muud põnevat. Oluline on, et iga nahalible saaks funktsionaalseks tooteks ja ei raisataks asjatult materjali.

Ehkki karjakasvatus on üks suurimaid keskkonnaprobleeme maailmas – ja nahk tuleb sealt – leiab Stella Runnel, et lahendus pole selle probleemi asendamine teisega ehk plastikuga prügimäel. Kuni toimub karjakasvatus, on nahk selle kõrvalprodukt ja mõistlik on kasutada ära kõik kaasnevad hüved.

Vaata ka Stella Soomlais Stuudio kodulehte: https://www.stellasoomlais.com

Programmi järgmine veebiseminar toimub 20. jaanuaril 2022. Loe lisa ja registreeru siin.

Veebiseminarid on osa üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ veebiseminaride sarjast, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal. Loe rohkem programmi kohta siin.

Tekst: Eva Ladva, EENA Ettevõtlusklubi kommunikatsioonijuht

Kohtumine ehtekunstnik Anneli Tammikuga

Neljapäeval, 11. novembril külastas EENA Rannamõisa klubi naiskond ehtekunstnik Anneli Tammikut. Mõte kohtumiseks tekkis juba aasta tagasi pärast seda, kui Rannamõisa klubi eestvedamisel korraldati EENA Aasta naise 2020 gala ja selle nominendid said traditsioone järgides kingiks ehted, mis tookord valiti just Anneli Tammiku autoriloomingust.

Kunstniku kodulehelt võib lugeda: „Eesti Kunstiakadeemias ehtekunsti eriala lõpetanud Anneli Tammik on Eesti ehtekunstitaeva üks säravamaid tähti, kelle alati värskelt mõjuv ning (mõtte)mänguline looming sünnib looduslike vormide ja joonte põimumisel naiseliku tunnetusega. Tuntuimad ehtekunstniku kollektsioonid on “Lumi”, “Jää”, “Neli aastaaega” ja “Kameeleon”. Anneli Tammiku ehteid kannavad mitmed värvikad ja ühiskonnas lugupeetud naised, sealhulgas Evelin Ilves, kuninganna Silvia, Jaapani keisrinna Michiko jpt.“

Kohtumine möödus õdusas õhkkonnas vastavatud ehtekunstniku ateljee-showroomis aadressil Hobusepea 2. Külastuse raames oli meil võimalus tutvuda autori suurepärase ja huvitava loominguga  ning huvi ja soovi korral ka neid erinevaid ehteid enda peal-küljes proovida. Ateljees õnnestus meil osa saada ja tutvust teha ka ehtekunstniku uue värske autorikollektsiooniga OPERA, mille põhiteemaks ja inspiratsiooniallikaks on Estonia teater.

Kuna igaühes meist on peidus kunstnik, siis läksime ja andsime võimaluse ka meie endi loovusel ennast üllatada. Haarasime kinni suurepärasest võimalusest ja otsustasime lisaks ehete nautimisele osaleda ehte valmistamise töötas. Kuna meil kõigil eelnev kogemus antud valdkonnas puudus, siis sai esimeseks ehteks valitud kõige lihtsam – sõrmuse tegemine ja seda siis kas metallist või hõbedast. Kui idee oli olemas, siis asutigi kohe ka tegudele! Selleks, et meie ettevõtmine ikka õnnestuks, käsitleti enne tegutsema hakkamist järgmisi teemasid: kavandi tegemine, materjali analüüs ning tehnilised võtted ehte valmistamiseks. Juba kahe tunni pärast oligi tulemus meie kõigi jaoks muljetavaldav, kuna igaüks meist sai rõõmustada tõeliselt omanäolise ehte üle.

Tuleb tõdeda, et tundsime taas enda väikeses seltskonnas koostegemise jõudu ja rõõmu ning oleme väärtusliku kohtumise ja kogemuse võrra palju rikkamad.

Tekst: Carmen Soo, EENA Rannamõisa klubi liige

Vestlusring EENA Rannamõisa klubi loomisest ja ajaloost

Kõik sai alguse 1992. aastal, kui Kaja Sakala luges lehest „Noorte Hääl“ Reet Laja kuulutust ettevõtlike naiste kokkukutsumisest ja otsustas nendega liituda. Järgnesid teguderohked ajad, mis kulmineerusid saduderohke 2004. aasta sügisel, mil Rannamõisa klubi sai alguse kaheksa ettevõtliku naise kohtumisest.

…ja nii see kõik algas. Edasi tuleb igal ühel vaadata videot ning mõista seda sünergiat, mis hoiab naisi Rannamõisa klubis koos ja paneb tegutsema juba 17 aastat.

Vestlusõhtu Rannamõisa klubi loomisest ja ajaloost toimus 11.10.2021.

Vestlust juhtis Algi Sinisalu, oma meenutusi jagasid Rannamõisa klubi asutajaliikmed Kaja Sakala ja Sirje Lehtmaa.

Tekst: Sirje Lehtmaa, Rannamõisa klubi asutajaliige

Kuidas elada nii, et endal ja teistel oleks ka homme hea?

Programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” novembrikuu esimese veebiseminari lektor oli hariduspsühholoog Grete Arro (PhD). Veebiseminar oli erakordselt kõnekas: korraga osales veebiseminaril ligi 380 kuulajat.

Grete Arro töötab Tallinna Ülikoolis teaduri ja õppejõuna ning toetab jõudumööda ka teisi institutsioone, kes on õppimise toetamisest huvitatud. Tema uurimishuvid keskenduvad õpistrateegiatele, mõtlemise arengule, õpimotivatsioonile jm. Keskkonnapsühholoogia, mille üks alateema on keskkonnateadlikkus, on tema teine keskne fookusteema.

Veebiseminaril käsitles Arro komplekssetest süsteemidest mõtlemist ja arutles koos osalejatega selle üle, kuidas seda toetada.

Veebiseminaril arutleti järgmistel teemadel:
• Millises keskkonnakriisis me praegu oleme? Millised keskkonnaprobleemid ja kriisid meid ähvardavad?
• Millised pakutud lahendused on nn pärislahendused ja millised pseudolahendused?
• Kuidas mõelda suurelt? Et otsides ühele probleemile lahendust, ei tekitaks me taustal teist (suuremat) probleemi.
• Kas tehnoloogia päästab maailma või on midagi veel vaja teha?
• Miks me ületarbime? Miks mõned inimesed-inimgrupid-rahvused suudavad ületarbimist takistada ja teised mitte?
• Kuidas õppida tõhusalt?

Mis oleks, kui me täna ei panustaks mitte niivõrd sellesse, kuidas tuumajäätmeid ohutu(ma)lt matta või rohepööret ellu viia, mis võimaldab meil jätkata tänast eluviisi ja tarbimist, vaid panustaks inimeste „innoveerimisse“? Mis oleks, kui koolitaksime inimesi, kuidas süsteemsemalt ja komplekssemalt mõelda, maailmast aru saada, põhjus-tagajärg seoseid tuvastada? Alustades inimeste mõttemaailma muutmisest, mida on kordades odavam ellu viia, jõuame kiiremini ja ilmselt ka odavamalt kestvama maailmani. Ajalugu on näidanud, et see on võimalik, nt kirjasõna massidesse viimine ja sealt kasuteguri saavutamine. Miks mitte seda taas teha?

Kui ütleme, et inimene ei muutu, ta on oma loomult laisk ja mugav, siis me justkui ütleme, et inimene ei ole võimeline muutuma. Aga me ju õpime ja teeme seda iga päev. Pigem tekitab muutumise soovi selle mõttekuse, tähenduse tuvastamine.

Et maailma „muuta“, peame muutma seda, kuidas probleem inimesteni viiakse. Kui meis tekib süvaarusaam, kuidas mingi (oluline) süsteem toimib, saab tekkida motivatsioon seda mitte lõhkuda (ma tean, kuidas see katki läheb, aga ma ei taha, et läheks) ja seejärel oleme võimelised süsteemi kahjustavate käitumiste vabatahtlikuks ja rahuolevaks isepidurdamiseks.

Mõned kasulikud lingid, millele seminaril viidati:
• Will roots save the world DW Documentary: Will roots save the world DW Documentary – YouTube
• Well-To-Wheels report: (PDF) Well-To-Wheels report (researchgate.net)
• Grete Arro – Ettevõtlus- ja karjääriõppe konverents “Edu ja tegu”: https://www.youtube.com/watch?v=m8cVOzbXXPk

Programmi järgmine veebiseminar toimub 25. novembril. Loe lisa ja registreeru siin.

Veebiseminarid on osa üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ veebiseminaride sarjast, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal. Loe rohkem programmi kohta siin.

Tekst: Algi Sinisalu, EENA juhatuse liige, Rannamõisa klubi liige

Pärnus omandati roheteadmisi

30. oktoobri hommikul kogunes Pärnu keskraamatukogu tagumise ukse juures punt rõõmsaid ja tegusaid naisi Pärnust, Tallinnast ja Tartust, kes ootasid põnevusega raamatukokku pääsemist, et teha veel viimased ettevalmistused enne “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” praktilise seminari algust.

Seminaripäevale saali ja paralleelselt toimuvale veebiülekandele oli registreerunud ligi 30 naist, kes kõik näitasid üles uudishimu ja avatud meelt nii uute teadmiste kui teineteisega suhtlemise vastu. Korralikult maskide taha varjununa loosisime välja laudkonnad ja hoolitsesime selle eest, et igas lauas oleks ka üks Pärnu ettevõtlike naiste klubi liige, kellest seminarijärgselt saab edutiimi juht. Edutiime moodustus Pärnu seminaril kolm ning esimese kohtumise kuupäevad ja kohadki said veel samal päeval paika pandud.

Pärnu töötoas  jagasid oma teadmisi  ja praktilist nõu rohelisest ettevõtlusest Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, rohekommunikatsiooni teadmisi andis edasi programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen. Edutiimide loomist juhendas ja koordineeris Tartu klubi liige Riina Piigli. Pärnu töötuppa oli kaasatud ka Blati keskkonnafoorumi keskkonnaekspert Kai Klein, kes rääkis plastist ja kemikaalidest tootmises ja toodetes aga ka plastiringlusest ja -ringmajandusest.

Pärnu klubi kutsel rääkis oma rohelistest tegemistest Pärnu Vabakooli loodussuuna koordinaator ja koolituskeskuse juht Triin Tamme. Tema mitmekülgne tegutsemine roheharijana näitas osalejatele, et kui midagi väga tahta ja sellele pühenduda, on kõik võimalik.

Järgmine „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ praktiline roheettevõtluse töötuba toimub 22. jaanuaril 2022 Võrus. Sinna saab registreerida siit!

Naisettevõtjatele suunatud programm „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ on alguse saanud EENA Tallinna klubi eestvedamisel loodud samanimelisest üleeuroopalisest liikumisest, mis koondab endas rahvusvahelise ettevõtlike naiste võrgustiku. Programmi toetab Coca-Cola Fond. Partnerid on Estonian Business School, Ekspress Meedia, Startup Estonia ja Junior Achievement Eesti.

Tekst Pärnu klubi, fotod Siiri Tiivits-Puttonen ja Kadrin Kahu

Pärnakad võtsid koos naiste tugikeskusega maratoniraja jalge alla

2. novemrbil tähistas Pärnu Naiste Tugikeskus oma 13. sünnipäeva ning sel puhul läbiti pühapäeva pärastlõunal nö maratonirada, mida lähisuhtevägivallast väljuv naine ametiasutuste vahel pendeldades läbima peab.

Pärnus on 42 erinevat kohta või asutust, kuhu ametnikel on võimalik lähushtevägivalla alla kannatanut suunata. Kõik ikka abivajaja heaks ja hüveks, muidugi hoolimata sellest, kas ellujääjal endal on jõudu kõigis neis kohtades ametnike või töötajate ootusi täita. Need naised kuulevad tihti fraase nagu “vasta täpselt”, “osale kindlasti”, “sinu kohus on…”, “ära emotsioneeri”, “see ei ole koht nutmiseks” või “oled sa ikka endas kindel”, “sina pead… ja sina vastutad…”. Vähem kohtab sellel teel neid, kes abivajajaid turgutavad või kahelt poolt toetades maratoni lõpuni aitavad minna.

Pühapäevane tinglik maraton sai alguse Pärnu sotsiaalkindlustusameti juurest Laialt tänavalt. Iga maratonirajale jääva punkti läbimine dokumenteeriti hoolega, see tähendab jäädvustati fotona. Just nii ju kogu protsess ka päriselt käib – aeglaselt ja hoolsa dokumenteerimise saatel. Seetõttu kulges ka maraton pigem aeglaselt ja vaevaliselt.

Pärnu klubist olid institutsionaalse taasohvristamise rada läbima tulnud Eveli Semelson, Külli Kodasmaa, Liis Kasekänd ja Pärnu klubi president Katrin Kuntus. Piltidel näha olev peakate, mida said kõik maratoni läbijad proovida, imiteerib hiiglaslikku vormimütsi, mis on justkui võimu sümbol. Vorm kaasneb (olenevalt ametiasutusest) tööga ja võimu võtab inimene endale ametniku rolli täites ise. Mitte alati, kuid kahjuks siiski tihti, kui inimesed saavad võimule lähemale, muudab see neid. Selle peakatte sõnumi võiks kokku võtta nii: ei ole vaja kõndida teiste kingades ja tuleb jääda iseendaks olenemata sellest, mis ametit sa pead.

Pärnu Naiste Tugikeskuse sünnipäevaga käib aga alati kokku okka auhind, mis antakse inimesele, kes on aasta jooksul oma tegevusega ühiskonda julgelt valusasse kohta torganud. “Anname Okka torke eest, mis raputab või avab silmad lähisuhtevägivalla temaatikast Eesti ühiskonnas,” seisab statuudis. Eriliseks teeb auhinna see, et väljaandmisel on oluline sõna just lähisuhtevägivallas ellujäänutel endal. Kui 2020. aastal läks Okas Eesti president Kersti Kaljulaidile, siis sel aastal pälvis tunnustuse kunstnik Flo Kasearu.

Kasearule anti auhind 2021. aasta alguses Tallinna Kunstihoones avatud isikunäituse “Elust välja lõigatud” eest. Näitus keskendus naiste vastu suunatud koduvägivallale. Näitusega paralleelselt toimus näituse eksponaatide abil temaatiline õppeprogramm noortele ja väljapanekust kasvas välja virtuaalne kogemuskoolitus viie ellujääjaga. Näitus “Elust välja lõigatud” on tükiti jõudnud Rakverre ja Londonisse, eest ootavad Leedu ja Berliin.

Tekst: Katrin Kuntus

Fotod: Eveli Semelson

Disainispurt – ajurünnak ja lahendused

20. oktoobril toimus Tallinnas EBS-i ruumides programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ raames esimene ümarlaud „Disainispurt“. Läbi viidi kiire ja tõhus ajurünnak, et leida ühiselt lahendusi takistustele või lünkadele teadmistes, mida naisettevõtjad on rohepöörde sooritamisel kogenud.

Naisettevõtjate kogemused ja küsimused, mis olid ideede genereerimise aluseks, koondati eelnevalt kokku. Lahendused vormusid konkreetseteks ettepanekuteks. Keskenduti sellele, mida saaks ellu viia ettevõtja ise või riiklikul, kohalikul ja ametkondlikul tasandil.

Disainime Eestile uue rohemõtlemisel põhineva ettevõtluskeskkonna!

Naisettevõtjatele suunatud programmi eesmärk on anda oskusi ja teadmisi vähemalt 100 Eesti naisettevõtjale sellest, kuidas muuta oma teenused ja tooted senisest rohelisemaks ning millised on võimalused, et alustada ettevõtlusega rohesektoris. „Meie soov on luua teadlik kogukond vähemalt 500 naistest, kes suudaksid ühiskonnas muutuse ellu viia. Programmi seminarid, arutelud ja teavitused soovime viia kuni 20 000 inimeseni Eestis,“ ütleb programmi idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen.

#roheliseltonvõimalik #naisedettevõtluses #rohelineeena #naisedonrohelised #bpwestonia

Kliimariskid: millisteks muutusteks valmis olla?

Programmi “Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM” oktoobrikuu veebiseminari lektror, Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika kaasprofessor Velle Toll käsitles kliimariskide teemat läbi selle, kuidas kliimamuutus ettevõtteid ja ettevõtjaid võib mõjutada.

Veebiseminar jagunes kolmeks alateemaks:

1. Kuidas kliima muutub?
2. Kuidas muutuva kliimaga kohaneda?
3. KHG emissioonid

Kahtlemata on kliimasoojenemine põhjustatud inimtegevustest, mida on teaduslikult tõestatud. Prognoosid on kurja kuulutavad, kuid kõige halvemat on võimaik veel ära hoida. Palju sõltub inimkonna valikutest. Kliimamuutuste negatiivset mõju saab vähendada muutusteks paremini valmis olles. Kuumalainete sagenemine, mida nägime ka 2021. aasta suvel Eestis, on pilguheit tulevikku, mis meid tasakaalust välja viidud kliima puhul ees ootab.

Inimkonna lähiaja ülesandeks on leevendada kliimamuutusi, kuid samuti tuleb kohaneda kliimamuutustega, kohandades tootmist, ehitisi ja tooteid. Euroopa Liidus on välja töötamisel mehhanism emissioonide impordi vähendamiseks. Arendada tuleb jätkusuutlikkust, samas vähendades fossiilkütuste kasutamist.

Kliimamuutuse otsene mõju majandusele lähematel aastakümnetel ei ole kõige olulisem aspekt: kliimamuutus on kasvamaks suurimaks elurikkust vähendavaks teguriks.

Programmi järgmine veebiseminar toimub 11. novembril. Loe lisa ja registreeru siin.

Veebiseminarid on osa üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ veebiseminaride sarjast, mille Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) viib läbi 2021.–2022. aastal. Loe rohkem programmi kohta siin.

Tekst: Merle Koop, EENA Võru klubi liige

EENA presidendid said kokku

Järgmisel aastal saabuva EENA 30 aasta juubeli raames kohtusid varasemad EENA presidendid 19. oktoobril 2021 Tallinnas. Kohtumise initsiaator oli Virve Poom Tallinna klubist.

Meenutati igaühe olulisemaid ja säravamaid hetki ja nende presidendiaastatel. Üks tähtsündmus oli 2000. a toimunud Tallinnas BPW Euroopa kongress, kus oli 400 külalist üle maailma Eestisse kokku tulnud. Mõeldi ka EENA tuleviku peale ja arutati eelseisva juubeli tähistamist. EENA esimene president Reet Laja andis praegusele presidendile Ester Eomoisile üle ametliku dokumendi EENA vastuvõtmise kohta 1995. a ülemaailmse ettevõtjate ja ametnaiste organisatsioon Business and Professional Women (BPW.)

Presidendid ja nende tegevusaastad:
Reet Laja (1992 – 1998)
Sirje Küttis (1999 – 2005)
Pille Ruul (2010 – 2013)
Riina Piigli (2013 – 2015)
Anu Viks (2015 – 2018)
Ester Eomois (2018 – …)

Oma meenutusi ja ettepanekuid saatis ka Kersti Kurre (1998–1999).

Fotol vasakult: Ester Eomois, Riina Piigli, Reet Laja, Anu Viks, Sirje Küttis ja Pille Ruul.

Tekst ja foto: Virve Poom

EENA Narva klubi taaselustas ettevõtlike naiste infolaada ettevõtlusnädala raames

Üle-Eestiline ettevõtlusnädal on suurim  ettevõtlusüritus, mis toimub igal aastal oktoobri alguses. Seekordne ettevõtlusnädal sai teoks juhtmõtte all “Kohane ja võida!”. Nädal oli tulvil kaasahaaravaid ja julgustavaid sündmusi astumaks lähemale iseenda unistustele.

EENA tähistab oma 30. sünnipäeva 2022.aasta sügisel, sellele eelneb hulga eriilmelisi ettevõtmisi üle Eesti EENA klubides.

Üks neist oligi EENA Narva klubi ettevõtlike naiste korraldatud Infolaat 9. oktoobril. Laadale tulid kokku EENA Narva klubi naised, aga ka külalised oma edulugudega erinevatelt elualadelt.

Infolaada esimeses, ametlikumas osas tutvustasid EENA Narva klubi naised EENA-t: ajalugu, organisatsiooni ülesehitust, põhieesmärke ja head tava. Narva klubi president Ljubov Fomina jagas oma lugu esimesest EENA Narva klubi loomisest. Ljobovi tore fotogalerii andis meeleoluka ülevaate esimese Narva klubi naistest ja nende tookordsetest tegemistest.

Infolaada teises osas jagasid naised oma edulugusid, oma õnnestumisi ja raskusi, oma edusamme ja ka läbikukkumisi.

Ettevõtlikud Narva naised jagasid lugusid, kuidas pidevalt oli vaja kohaneda uute tingimustega, vastu astuda uutele väljakutsetele, kuidas koroonaaeg on mõjutanud äritegevust, milliseid raskusi tuli läbida, et mitte jääda kaotajaks, vaid ikka edasi liikuda ja võita. Kõiki infolaada kohalolijaid kostitas oma maitsvate pirukatega ettevõtlik naine Olesja Ignatjeva, kes peab Narvas kohvikut Bublik.

Naiste aruteludest selgus, et nii mõnegi naise jaoks on tema hobi kasvamas äritegevuseks.

Ettevõtliku naise Svetlana Anissimova loodud justkui õhus hõljuvad portselanist nukud jätsid osalejatele unustamatu elamuse. Ka Narva ettevõtliku naise Natalja Soboljeva nukukollektsioon innustas mõtlema ja vaatama elu laiemalt.

Infolaada üritus 9.oktoobril oli EENA Narva klubi algusaastatel toimunud infolaada taaslavastus.

Meie EENA Narva klubi ettevõtlikud naised loodame, et Narva klubisse lisandub aina uusi naisi ning kõik nad leiavad ka inspiratsiooni ja särtsu oma ettevõtte loomiseks.

Blogipostituse kirjutas Irina Bahramova, Narva klubi kommunikatsioonijuht, toimetas ja fotod töötles Mare Timian, Tallinna klubi kommunikatsioonijuht.

9. oktoobril 2021 Narvas

Tartus toimus esimene praktiline roheettevõtluse töötuba

9. oktoobril startis Tartus üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ esimene praktiline roheettevõtluse töötuba. Kohal oli pea 30 naist, kes soovivad olla eeskujuks ning aidata kaasa rohelise ja hooliva maailma säilimisele.

Töötoas  jagasid oma teadmisi  ja praktilist nõu rohelisest ettevõtlusest Tallinna Kaubamaja Grupi jätkusuutlikkuse koordinaator Erika Pihl ja keskkonnabioloog Helen Orav-Kotta, rohekommunikatsiooni teadmisi andis edasi programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ idee autor ja projektijuht Siiri Tiivits-Puttonen. Tartu töötuppa oli kaasatud ökoloog Aveliina Helm, kes rääkis keskkonna mõtestamisest ning sellest, miks üldse peab ettevõtluses keskkonnaga arvestama ning milliseid võimalusi ja lahendusi looduskeskkond ettevõtjatele pakub.

Osalejatelt kogutud tagasiside oli positiivne. Ühelt poolt avardasid laupäeval peetud ettekanded ja videotena näidatud Eesti naisettevõtjate kogemuslood rohelise maailma mõiste tähendust ja lähenemisvõimalusi, teiselt poolt innustasid mõtlema, mida igaüks meist ise keskkonna hoidmiseks teha saab. Oluliseks peeti ka infot ja argumente, mis aitavad populistlikke väiteid kummutada või uskumatute ja käegalööjatege väidelda. Uue teemana toodi jõuliselt sisse ka rohepesu, et ära tunda „roheline“, mis ei ole „roheline“.

Päeva lõpus moodustati viis edutiimi, kus väikestesse gruppidesse koondunud naised hakkavad üksteise toel arendama oma roheettevõtlusega seotud ideid. Edutiimide loomist koordineerib ettevõtja Riina Piigli.

Järgmine roheettevõtluse töötuba toimub juba 30. oktoobril Pärnus. Registreeru siin.

Töötubasid toetavad keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemalised veebiseminarid. Järgmine veebiseminar toimub 21. oktoobril teemal „Kliimariskid: millisteks muutusteks maailma ja Eesti kliimas peaksime valmis olema?”. Registreeru siin.

Autor: Jaanika Anderson, EENA Tartu klubi kommunikatsioonijuht

EENA rohetiimi liikmed osalesid üle-eestilisel koolinoorte häkatonil

Reedel, 8. oktoobril 2021 toimunud virtuaalses ideelaboris „Missioon Jätkusuutlikkus“ auhinnati parimaks Tallinna 21. Kooli õpilaste idee Cris’is, mis kavatseb toota hädaabinupu abil positsioneeritavaid ehteid.

EENA rohetiimi liikmetest osalesid häkatonil programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ sisukoordinaator ja jätkusuutlikkuse valdkonna spetsialist Erika Pihl ja programmi töötubade juht, bioloog Helen Orav-Kotta.

Erika Pihl astus ideelaboris üles inspireeriva kõnega ja koos keskkonnaspetsialisti Kai Kleiniga aitas mentorina koolinoortel vägevaid ideid välja mõelda. Helen Orav-Kotta kuulus häkatoni ekspertide žüriisse, kes noorte ideid hindasid.

Lisaks peaauhinnale pälvis jätkusuutlikkuse eriauhinna EBS Gümnaasiumi õpilaste idee FlowCard, millega plaanitakse toota õnnitluskaarte, mis sisaldavad külvatavaid lilleseemneid. EENA roheprogrammi poolt on neile auhinnaks kolm tundi programmi rohementori nõustamist.

Kokku osales ideelaboris 150 õpilast 26 koolist üle Eesti, rohkearvuliselt oli tänavu esindatud EBS Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Kuressaare Ametikool ning Rahumäe Põhikool.

Et lennukaid roheideid tekiks Eestis juurde, viib Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon (EENA) programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“ raames 2021.-2022. aastal läbi roheettevõtluse töötubade sarja. Järgmine roheettevõtluse töötuba toimub juba 30. oktoobril Pärnus. Registreeru siin.